1.   Liikmesriigid tagavad, et nende õiguses ei takistata tarbetult piiriülest elektrikaubandust, tarbijate osalemist, sealhulgas tarbimiskaja kaudu, investeerimist, eelkõige investeerimist kõikuva tasemega ja paindlikku elektritootmisse, energia salvestamist, elektritranspordi kasutuselevõttu ega liikmesriikide vahel uute võrkudevaheliste ühenduste loomist, ning et elektri hinnad kajastaksid tegelikku nõudlust ja pakkumist.

2.   Uute võrkudevaheliste ühenduste arendamisel võtavad liikmesriigid arvesse elektrivõrkude vastastikuse ühendatuse eesmärki, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti d alapunktis 1.

3.   Liikmesriigid tagavad, et elektrienergia siseturule sisenemisel, seal tegutsemisel ega sellelt väljumisel ei oleks tarbetuid takistusi, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust seoses kolmandate riikidega.

4.   Liikmesriigid tagavad võrdsed tingimused, mis seisnevad selles, et elektriettevõtjate suhtes kohaldatakse läbipaistvaid, proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid õigusnorme, tasusid ja kohtlemist, eelkõige tasakaalustamiskohustuse, hulgiturgudele juurdepääsu, andmetele juurdepääsu, vahetamisprotsessi ja arvete esitamise korra ning kui see on kohaldatav, lubade osas.

5.   Liikmesriigid tagavad, et elektrienergia siseturul tegutsevad kolmandate riikide turuosalised järgiksid kohaldatavat liidu ja liikmesriikide õigust, sealhulgas keskkonna- ja ohutuspoliitikat käsitlevat õigust.

1.   Tarnijad võivad vabalt määrata hinna, millega nad tarnivad elektrit tarbijatele. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada tarnijate vahel tõhus konkurents.

2.   Liikmesriigid tagavad energiaostuvõimetute ja kaitsetute kodutarbijate kaitse artiklite 28 ja 29 kohaselt sotsiaalpoliitika või muude meetmetega kui riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kasutada riiklikku sekkumist energiaostuvõimetutele ja kaitsetutele kodutarbijatele tarnitava elektri hinnakujunduse puhul. Riiklikule sekkumisele kehtivad lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused.

4.   Riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse peab vastama järgmistele tingimustele:

5.   Liikmesriik, kes kasutab käesoleva artikli lõike 3 kohaselt riiklikku sekkumist tarnitava elektri hinnakujundusse, peab järgima ka määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d ja artiklit 24 sõltumata sellest, kas asjaomases liikmesriigis on märkimisväärne arv energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi.

6.   Üleminekuperioodil, mille eesmärk on luua tarnijate vahel elektrivarustuslepingute alane tõhus konkurents ning saavutada täielikult toimiv turupõhine elektri jaehinnakujundus kooskõlas lõikega 1, võivad liikmesriigid kasutada riiklikku sekkumist nendele kodutarbijatele ja mikroettevõtjatele tarnitava elektri hinnakujundusse, kelle suhtes ei kohaldata lõike 3 kohast riiklikku sekkumist.

7.   Lõike 6 kohane riiklik sekkumine peab vastama lõikes 4 esitatud kriteeriumidele ning

8.   Liikmesriigid teatavad lõigete 3 ja 6 kohaselt võetud meetmetest komisjonile ühe kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist ja nad võivad hakata neid viivitamatult kohaldama. Teatamisel tuleb lisada selgitus, miks muude vahenditega ei olnud võimalik taotletavat eesmärki rahuldavalt saavutada, kuidas on täidetud lõigetes 4 ja 7 sätestatud nõuded ning kuidas mõjutavad teavitatud meetmed konkurentsi. Teates kirjeldatakse meetmest kasusaajaid, meetme kestust ja sellest mõjutatud kodutarbijate arvu ning selgitatakse, kuidas reguleeritud hind kindlaks määrati.

9.   Liikmesriigid esitavad 1. jaanuariks 2022 ja 1. jaanuariks 2025 komisjonile aruande käesoleva artikli rakendamise kohta ning käesoleva artikli kohase riikliku sekkumise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta ning hinnangu edusammude kohta, mida on tehtud tarnijate vahel tõhusa konkurentsi saavutamisel ja turupõhistele hindadele üleminekul. Liikmesriigid, kes kohaldavad kooskõlas lõikega 6 reguleeritud hindu, annavad aru lõikes 7 sätestatud tingimuste täitmisest, sealhulgas tingimuste täitmisest tarnijate poolt, kes peavad riiklikku sekkumist kohaldama, ning reguleeritud hindade mõjust kõnealuste tarnijate rahalisele olukorrale.

10.   Komisjon vaatab elektri turupõhise jaehinnakujunduse saavutamise eesmärgil käesoleva artikli rakendamise läbi ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2025, esitades asjakohasel juhul koos sellega või hiljem ka seadusandliku ettepaneku. Seadusandlik ettepanek võib sisaldada reguleeritud hindade kasutamise lõppkuupäeva.

1.   Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse kolmandate isikute põhi- ja jaotusvõrkudele juurdepääsu süsteemi, mis põhineb avaldatud ja kõikide tarbijate suhtes kohaldatavatel tasudel ning mida kohaldatakse objektiivselt ja võrgukasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad, et nimetatud tasud või nende arvutamise aluseks olev metoodika kiidetakse enne nende jõustumist heaks vastavalt artiklile 59 ning et nimetatud tasud ja metoodika (kui heaks kiidetakse üksnes metoodika) avaldatakse enne nende jõustumist.

2.   Põhi- või jaotusvõrguettevõtja võib keelduda andmast võrgule juurdepääsu, kui tal puudub vajalik võimsus. Keeldumist põhjendatakse, pidades eelkõige silmas artiklit 9 ja võttes aluseks objektiivsed ning tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud kriteeriumid. Liikmesriigid või, kui liikmesriigid on niimoodi sätestanud, kõnealuste liikmesriikide reguleerivad asutused tagavad, et kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse järjekindlalt ja et võrgukasutaja, kellele juurdepääsu andmisest on keeldutud, saab kasutada vaidluste lahendamise menetlust. Asjakohasel juhul ning juurdepääsu andmisest keeldumise korral tagavad reguleerivad asutused ühtlasi, et põhi- või jaotusvõrguettevõtja annab asjakohast teavet meetmete kohta, mida oleks vaja võtta võrgu tugevdamiseks. Selline teave esitatakse kõikidel juhtudel, kui keeldutakse juurdepääsu andmisest laadimispunktile. Isikult, kes teavet nõuab, võib võtta mõistlikku tasu, mis kajastab teabe andmise kulusid.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka jaotusvõrke haldavate kodanike energiakogukondade suhtes.

1.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et

2.   Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid oma territooriumil otseliinide ehitamise lubade andmiseks. Need kriteeriumid peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

3.   Võimalus tarnida elektrit otseliini kaudu, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, ei mõjuta võimalust osta elektrit vastavalt artiklile 6.

4.   Liikmesriigid võivad ette näha, et otseliini ehitusloa andmine eeldab kas võrgule juurdepääsu võimaldamisest keeldumist artikli 6 alusel või vaidluste lahendamise menetluse algatamist vastavalt artiklile 60.

5.   Liikmesriigid võivad keelduda otseliini ehitamiseks luba andmast, kui luba oleks vastuolus artikli 9 kohase avaliku teenuse osutamise kohustusega. Keeldumist tuleb põhjendada.

1.   Uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks võtavad liikmesriigid vastu lubade andmise menetluse, mis peab olema objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv.

2.   Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid oma territooriumil elektritootmisvõimsuse rajamise lubade andmiseks. Asjakohaste kriteeriumide määramisel kaaluvad liikmesriigid:

3.   Liikmesriigid tagavad, et elektri väikesemahulise detsentraliseeritud ja/või hajatootmise jaoks on olemas eraldi lihtsustatud ja ühtlustatud lubade andmise menetlus, milles võetakse arvesse tootmise piiratud mahtu ja võimalikku mõju.

Liikmesriigid võivad kehtestada kõnealuse lubade andmise erimenetluse kohta suunised. Reguleerivad asutused või muud riigi pädevad asutused, sealhulgas planeerimisasutused, vaatavad need suunised läbi ja võivad anda soovitusi nende muutmiseks.

Kui liikmesriigid on kehtestanud maakasutuslubade andmise erimenetlused, mida kohaldatakse uutele suurtele tootmisvõimsusega seotud taristuprojektidele, lisavad liikmesriigid vajaduse korral uute tootmisvõimsuste ehitamise nendesse menetlustesse ja kohaldavad neid mittediskrimineerival viisil ja sobivas ajaraamistikus.

4.   Lubade andmise menetlused ja kriteeriumid avalikustatakse. Taotlejaid teavitatakse loa andmisest keeldumise põhjustest. Põhjused peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad, kaalukad ja põhjendatud. Taotlejatele tagatakse edasikaebamisvõimalus.

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid oma institutsioonilise korra alusel ja subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes, et elektriettevõtjad tegutseksid käesoleva direktiivi põhimõtteid järgides konkurentsivõimelise, turvalise ja looduskeskkonda säästva elektrituru loomise nimel ning et ettevõtjaid ei diskrimineeritaks õiguste ega kohustuste osas.

2.   Liikmesriigid võivad ELi toimimise lepingu asjakohaseid sätteid, eelkõige artiklit 106, täielikult arvesse võttes ja üldist majandushuvi silmas pidades kehtestada elektrisektori ettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustuse, mis võib olla seotud turvalisusega, sealhulgas varustuskindlusega, tarnete korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja kliimakaitsega. See kohustus peab olema selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav ning tagama liidu elektriettevõtjatele võrdse juurdepääsu liikmesriikide tarbijaskonnale. Avaliku teenuse osutamise kohustus, mis on seotud tarnitava elektri hinnakujundusega, peab vastama käesoleva direktiivi artiklis 5 sätestatud nõuetele.

3.   Kui liikmesriik annab tasuks käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kohustuse või artiklis 27 sätestatud universaalteenuse osutamise eest rahalist hüvitist, muud liiki hüvitisi ja ainuõigusi, tuleb seda teha mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.

4.   Käesoleva direktiivi rakendamisel teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist universaalteenuse ja avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmiseks võetud meetmetest, sealhulgas tarbija- ja keskkonnakaitse meetmetest, ning nende võimalikust mõjust riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile, olenemata sellest, kas need meetmed nõuavad või ei nõua käesolevast direktiivist erandi tegemist. Seejärel teavitavad nad komisjoni iga kahe aasta järel kõigist nende meetmete muudatustest, olenemata sellest, kas need nõuavad või ei nõua käesolevast direktiivist erandi tegemist.

5.   Liikmesriigid võivad otsustada käesoleva direktiivi artikleid 6, 7 ja 8 mitte kohaldada, kui see takistaks juriidiliselt või faktiliselt elektriettevõtjatele pandud üldist majandushuvi esindavate kohustuste täitmist, tingimusel et see ei mõjuta kaubanduse arengut määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega. ELi toimimise lepingu artikli 106 ja käesoleva direktiivi kohaselt hõlmavad liidu huvid muu hulgas ka konkurentsi tarbijate leidmiseks.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõikidel lõpptarbijatel on õigus saada tarnijalt elektrienergiat tarnijaga sõlmitud lepingu kohaselt, olenemata sellest, millises liikmesriigis on tarnija registreeritud, tingimusel et tarnija järgib kohaldatavaid kauplemis- ja tasakaalustuseeskirju. Liikmesriigid võtavad sellega seoses kõik vajalikud meetmed tagamaks, et haldusmenetlustega ei diskrimineerita tarnijaid, kes on teises liikmesriigis juba registreeritud.

2.   Ilma et see piiraks tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusnormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (20) ning nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ (21) kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et lõpptarbijatel on käesoleva artikli lõigetes 3-12 sätestatud õigused.

3.   Lõpptarbijatel on õigus sõlmida tarnijaga leping, milles esitatakse:

Tingimused peavad olema õiglased ja ette teada. Igal juhul tuleb see teave esitada enne lepingu sõlmimist või kinnitamist. Kui leping sõlmitakse vahendaja kaudu, peab käesolevas lõikes osutatud teave olema samuti kättesaadav enne lepingu sõlmimist.

Peamiste lepingutingimuste kokkuvõte esitatakse lõpptarbijatele hästi märgatavalt ning täpses ja selges sõnastuses.

4.   Lõpptarbijaid teavitatakse õigeaegselt kõigist kavandatavatest lepingutingimuste muudatustest ning õigusest teate saamisel leping lõpetada. Tarnijad peavad nende lõpptarbijatele läbipaistval ja arusaadaval viisil ise teatama kõigist tarnehinna kohandamistest, samuti kohandamise põhjustest ja eeltingimustest ning selle ulatusest kohasel ajal hiljemalt kaks nädalat ja kodutarbijate puhul üks kuu enne kohandamise jõustumist. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel oleks vabadus lepingud lõpetada, kui nad ei nõustu neile tarnija poolt teatatud uute lepingutingimustega või tarnehinna kohandamistega.

5.   Tarnijad annavad lõpptarbijatele läbipaistvat teavet elektriteenustele juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tasude ja üldtingimuste kohta.

6.   Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele laia makseviiside valikut. Makseviisid ei tohi olla tarbijate suhtes asjatult diskrimineerivad. Erinevused tasudes, mis on seotud makseviisi või ettemaksusüsteemiga, peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega tohi ületada otseseid kulusid, mida makse saaja seoses konkreetse makseviisi või ettemaksusüsteemi kasutamisega kandis, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (22) artiklile 62.

7.   Vastavalt lõikele 6 ei seata kodutarbijaid, kes saavad kasutada ettemaksusüsteemi, ettemaksusüsteemi kohaldamise korral ebasoodsamasse olukorda.

8.   Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele õiglasi ja läbipaistvaid üldtingimusi, mis peavad olema selged ja üheselt mõistetavad ega tohi hõlmata mittelepingulisi tõkkeid tarbijaõiguste teostamisele, näiteks ülemäärase lepingulise dokumentatsiooni kasutamist. Tarbijaid tuleb kaitsta ebaõiglaste või eksitavate müügiviiside eest.

9.   Lõpptarbijatel on õigus sellele, et tarnijad osutavad teenuseid ja käsitlevad kaebusi heal tasemel. Tarnijad käsitlevad kaebuseid lihtsal, õiglasel ja kiirel viisil.

10.   Kui lõpptarbija kasutab vastavalt liikmesriigi õigusnormidele artikli 27 kohaseid universaalteenuseid, teavitatakse teda universaalteenusega seonduvatest õigustest.

11.   Tarnijad annavad kodutarbijatele piisavalt varakult enne lahtiühendamist asjakohast teavet muude võimaluste kohta kui lahtiühendamine. Muud võimalused võivad seisneda toetustes lahtiühendamise vältimiseks, ettemaksesüsteemides, energiaauditites, energiakonsultandi teenustes, alternatiivsetes maksekavades, võlanõustamises või moratooriumites lahtiühendamisele, ning ei tohi tuua lahtiühendamisega silmitsi seisva tarbija jaoks kaasa lisakulusid.

12.   Tarnijad annavad lõpptarbijale tarnija vahetuse korral lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast vahetuse toimumist.

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende õigusraamistik võimaldab tarnijatel pakkuda dünaamilise elektrihinnaga lepinguid. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad, kellele on paigaldatud nutiarvesti, saavad taotleda dünaamilise elektrihinnaga lepingu sõlmimist vähemalt ühe tarnijaga ning iga tarnijaga, kellel on rohkem kui 200 000 lõpptarbijat.

2.   Liikmesriigid tagavad, et tarnijad teavitavad lõpptarbijaid dünaamilise elektrihinnaga lepingu kõikidest võimalustest, maksumusest ja riskidest ning tagavad, et tarnijad on kohustatud esitama lõpptarbijatele sellekohast teavet, sealhulgas vajadusest paigaldada asjakohane elektriarvesti. Reguleerivad asutused jälgivad turu arengut ja hindavad riske, mis uute toodete ja teenustega võivad kaasneda, ning reageerivad kuritarvitustele.

3.   Enne lõpptarbija lepingu vahetamist dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu peab lõpptarbija andma tarnijale selleks nõusoleku.

4.   Liikmesriigid või reguleerivad asutused jälgivad vähemalt kümne aasta jooksul alates sellest, kui dünaamilise elektrihinnaga lepingud muutuvad kättesaadavaks, selliste lepingute peamisi arengusuundi, sealhulgas turupakkumisi, mõju tarbijate arvetele ja konkreetselt hindade volatiilsust ning avaldavad selle kohta aastaaruande.

1.   Tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamine peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal, kes täidab lepingulisi kohustusi ja soovib vahetada tarnijat või agregeerimisega tegelevat turuosalist, on õigus seda teha maksimaalselt kolme nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Hiljemalt 2026. aastal ei tohi tarnija vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval.

2.   Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kodutarbijatelt ning väikeettevõtjatelt ei nõuta vahetamistasu.

3.   Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada tarnijal või agregeerimisega tegeleval turuosalisel nõuda lepingu lõpetamise tasu tarbijalt, kes tahtlikult lõpetab kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga elektrivarustuslepingu enne tähtaja saabumist, tingimusel et kõnealune tasu on ettenähtud lepingus, mille tarbija on sõlminud vabatahtlikult, ning kõnealusest tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Kõnealused tasud peavad olema proportsionaalsed ega tohi olla suuremad kui selline otsene majanduslik kahju tarnijale või agregeerimisega tegelevale turuosalisele, mida tekitab lepingu lõpetamine tarbija poolt, kaasa arvatud seotud investeeringute või teenuste kulud, mida lepingu raames juba osutati tarbijale. Otsese majandusliku kahju tõendamise koormis lasub tarnijal või agregeerimisega tegeleval turuosalisel ning lepingu lõpetamise tasude lubatavuse üle teeb järelevalvet reguleeriv asutus või muu pädev riigiasutus.

4.   Liikmesriigid tagavad, et õigus vahetada tarnijat või agregeerimisega tegelevat turuosalist oleks tarbijatele tagatud hinna, töömahu ja ajakulu poolest mittediskrimineerival viisil.

5.   Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades. Liikmesriigid eemaldavad kõik kollektiivsete vahetamiskavade regulatiivsed ja haldustõkked ning loovad ulatusliku tarbijakaitset tagava raamistiku, et vältida kuritarvitusi.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad võivad vabalt osta ja müüa elektriteenuseid, sealhulgas agregeerimist, välja arvatud tarnimine, sõltumata nende elektrivarustuslepingust ja nende valitud elektriettevõtjast.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui lõpptarbija soovib sõlmida agregeerimislepingu, siis on tal õigus seda teha ilma tema elektriettevõtja nõusolekuta.

Liikmesriigid tagavad, et agregeerimisega tegelevad turuosalised teavitavad tarbijaid kõikidest neile pakutavate lepingute tingimustest.

3.   Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijal on nõudmise korral õigus saada tasuta kõik asjakohased andmed tarbimiskaja kohta või andmed tarnitud ja müüdud elektrienergia kohta vähemalt üks kord igal arveldusperioodil.

4.   Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud õigused oleksid lõpptarbijatele tagatud hinna, töömahu ja ajakulu poolest mittediskrimineerival viisil. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et tarnija ei kohaldaks oma tarbijatele diskrimineerivaid tehnilisi ja haldusnõudeid, -menetlusi ja -tasusid lähtuvalt sellest, kas neil on leping agregeerimisega tegeleva turuosalisega.

1.   Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane tarbimine on alla 100 000 kWh, on tasuta juurdepääs vähemalt ühele vahendile, mille abil võrreldakse tarnijate pakkumisi, kaasa arvatud pakkumisi dünaamilise elektrihinnaga lepingute sõlmimiseks. Tarbijaid teavitatakse selliste vahendite kättesaadavusest nende arvetel või koos arvetega või muul viisil. Need vahendid peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks vahend annab ülevaate kogu turust. Juhul kui turust annavad ülevaate mitu vahendit, peavad need vahendid sisaldama võimalikult mitmesuguseid elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa turust, ning juhul kui need vahendid ei anna ülevaadet kogu turust, antakse vahendites selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud vahendeid võib käitada mis tahes üksus, sealhulgas eraettevõtja ning riigiasutus või -organ.

3.   Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab usaldusmärgi väljastamise eest võrdlemisvahenditele, mis vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele, ning kes tagab, et usaldusmärgi saanud võrdlemisvahendid vastaksid jätkuvalt lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kõnealune asutus peab olema turuosalistest ja võrdlemisvahendite käitajatest sõltumatu.

4.   Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud võrdlemisvahendid hõlmaksid võrreldavaid kriteeriume, mis on seotud tarnijate pakutavate teenustega.

5.   Igale turuosaliste pakkumiste võrdlemise vahendile on võimalik taotleda usaldusmärki vastavalt käesolevale artiklile vabatahtlikul ja mittediskrimineerival alusel.

6.   Erandina lõigetest 3 ja 5 võib liikmesriik otsustada võrdlemisvahenditele usaldusmärgi väljastamist mitte ette näha, kui lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat võrdlemisvahendit pakub riigiasutus või -organ.

1.   Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad võivad tegutseda aktiivse tarbijana, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid tehnilisi nõudeid, haldusnõudeid, -menetlusi ja -tasusid ning võrgutasusid, mis ei ole kulupõhised.

2.   Liikmesriigid tagavad, et

3.   Liikmesriigid võivad oma õiguses kohaldada erinevaid õigusnorme üksikult ja ühiselt tegutsevate aktiivsete tarbijate suhtes, tingimusel et kõiki käesoleva artikli kohaseid õigusi ja kohustusi kohaldatakse kõikide aktiivsete tarbijate suhtes. Ühiselt tegutsevate aktiivsete tarbijate erinev kohtlemine peab olema proportsionaalne ja põhjendatud.

4.   Liikmesriigid, kellel on olemasolevad süsteemid, milles ei arvestata eraldi võrku saadetud elektrit ja võrgust tarbitud elektrit, ei või nende süsteemide alusel anda uusi õigusi pärast 31. detsembrit 2023. Kõikidel tarbijatel, kelle suhtes kohaldatakse olemasolevaid süsteeme, peab igal ajal olema võimalik otsustada uue süsteemi kasuks, milles arvestatakse võrgutasude arvutamisel võrku saadetud elektrit ja võrgust tarbitud elektrit eraldi.

5.   Liikmesriigid tagavad, et energiasalvestusüksust omavate aktiivsete tarbijate suhtes kehtib järgmine:

1.   Liikmesriigid kehtestavad kodanike energiakogukondi toetava õigusraamistiku, millega tagatakse, et

2.   Liikmesriigid võivad toetavas õigusraamistikus sätestada, et:

3.   Liikmesriigid tagavad, et:

Kui elektrienergiat jagatakse esimese lõigu punkti e kontekstis, ei tohi see mõjutada kohaldatavaid võrgutasusid ja lõive kooskõlas pädeva riigiasutuse välja töötatud hajaenergia ressursside läbipaistva kulude-tulude analüüsiga.

4.   Liikmesriigid võivad otsustada anda kodanike energiakogukondadele õiguse hallata jaotusvõrke oma tegevuspiirkonnas ja kehtestada asjakohased menetlused, ilma et see piiraks IV peatüki ning teiste jaotusvõrguettevõtjatele kohaldatavate õigusnormide ja eeskirjade kohaldamist. Kui kodanike energiakogukondadele on kõnealune õigus antud, tagavad liikmesriigid, et

1.   Liikmesriigid võimaldavad ja edendavad osalemist tarbimiskajas agregeerimise kaudu. Liikmesriigid võimaldavad lõpptarbijatel, sealhulgas lõpptarbijatel, kes pakuvad tarbimiskaja agregeerimise kaudu, osaleda koos tootjatega mittediskrimineerival viisil kõikidel elektriturgudel.

2.   Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad kohtlevad tugiteenuste hankimisel tarbimiskaja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi sarnaselt tootjatele mittediskrimineerivalt ja vastavalt nende tehnilisele suutlikkusele.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende õigusraamistik hõlmab vähemalt järgmist:

4.   Liikmesriigid võivad nõuda elektriettevõtjatelt või osalevatelt lõpptarbijatelt rahalise hüvitise maksmist teistele turuosalistele või teiste turuosaliste tasakaaluhaldurile, kui tarbimiskaja aktiveerimine neid turuosalisi või tasakaaluhaldureid vahetult mõjutab. Rahaline hüvitis ei tohi olla takistuseks agregeerimisega tegelevate turuosaliste turule sisenemisele ega paindlikkusele. Sellistel juhtudel peab rahaline hüvitis peab piirduma üksnes sellega, mis on vajalik osalevate tarbijate tarnijatele või tarnijate tasakaaluhalduritele tarbimiskaja aktiveerimise tõttu tekkinud kulude hüvitamiseks. Hüvitise arvutusmeetodis võib arvesse võtta sõltumatute energiavahendajate tegevusest teistele turuosalistele tekkivat tulu, ning kui tulu on tekkinud, võib energiavahendajatelt või osalevatelt tarbijatelt nõuda hüvitisse panustamist üksnes juhul kui, ja sellises ulatuses, milles kõikidele tarnijatele, tarbijatele ja nende tasakaaluhalduritele tekkinud tulu ei ületa nende kantud kulusid. Arvutusmeetodi peab heaks kiitma reguleeriv asutus või muu pädev riigiasutus.

5.   Liikmesriigid tagavad, et reguleerivad asutused või, kui seda nõuab nende õigussüsteem, põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad kehtestavad tihedas koostöös turuosaliste ja lõpptarbijatega kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise tehnilised nõuded, arvestades kõnealuste turgude tehnilisi näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust. Sellised nõuded hõlmavad agregeeritud koormuste arvessevõtmist.

1.   Liikmesriigid tagavad, et arved ja arvel esitatav teave on täpsed, kergesti mõistetavad, selged, kokkuvõtlikud ja kasutajasõbralikud ning need esitatakse nii, et lõpptarbijatel oleks neid kerge võrrelda. Lõpptarbijad saavad taotluse korral selge ja mõistetava selgituse selle kohta, kuidas nende arve on koostatud, eelkõige juhul, kui arved ei põhine tegelikul tarbimisel.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad saavad kõik arved ja arvetel esitatava teabe tasuta.

3.   Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatele pakutakse võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt ning võimalust kasutada arvete maksmiseks paindlikku korda.

4.   Kui leping näeb ette toote või hinna muutmist või allahindlust tulevikus, tuleb see märkida arvel koos muudatuse toimumise kuupäevaga.

5.   Liikmesriigid konsulteerivad tarbijaorganisatsioonidega, kui nad kaaluvad arve sisu puudutavate nõuete muutmist.

6.   Liikmesriigid tagavad, et arved ja arvetel esitatav teave vastavad I lisas sätestatud miinimumnõuetele.

1.   Energiatõhususe edendamiseks ning lõpptarbijate mõjuvõimu suurendamiseks soovitab liikmesriik, või reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, tungivalt, et elektriettevõtjad ja muud turuosalised optimeeriksid elektritarbimist, muu hulgas energiajuhtimisteenuste pakkumise või innovaatilise hinnakujunduse väljatöötamisega ning selliste nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmisega, mis on võimelised talitlema eelkõige koos tarbija energiajuhtimissüsteemi ja tarkvõrkudega, järgides liidus kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusnorme.

2.   Liikmesriigid tagavad oma territooriumil nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmise, millega aidatakse kaasa tarbijate aktiivsele osalemisele elektriturul. Kasutuselevõtu kohta võib teha tasuvusanalüüsi II lisas sätestatud põhimõtetel.

3.   Nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtuga tegelevad liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad funktsionaalsed ja tehnilised miinimumnõuded nende territooriumil kasutusele võetavate nutiarvestisüsteemide kohta kooskõlas artikliga 20 ja II lisaga. Liikmesriigid tagavad, et nutiarvestisüsteemid on koostalitlusvõimelised ja võimelised andma väljundit tarbijate energiajuhtimissüsteemidesse. Sellega seoses võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid olemasolevaid standardeid, sealhulgas koostalitlusvõime kohta, parimaid tavasid ning tarkvõrkude ja elektrienergia siseturu arengu olulisust.

4.   Nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtuga tegelevad liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad osalevad kasutuselevõtuga seotud kulude hüvitamises läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, võttes samal ajal arvesse pikaajalist kasu kogu väärtusahelale. Liikmesriigid või määratud pädevad asutused, kui liikmesriigid on nii ette näinud, jälgivad korrapäraselt, kuidas kulgeb nutiarvestuse kasutuselevõtt nende territooriumil ning kuidas muutub tarbijate saadav kasu.

5.   Kui nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtule on lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi põhjal antud negatiivne hinnang, tagavad liikmesriigid, et hinnang vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel või sagedamini, kui toimuvad suured muutused hinnangu tegemisel kasutatavates eeldustes ning sõltuvalt tehnika ja turu arengust. Liikmesriigid teatavad komisjonile pärast ajakohastatud tasuvusanalüüsi koostamist selle tulemuse.

6.   Käesoleva direktiivi sätteid nutiarvestisüsteemide kohta kohaldatakse tulevaste paigaldiste ja vanemaid nutiarvesteid asendavate paigaldiste suhtes. Nutiarvestisüsteemid, mis on juba paigaldatud või mille „tööde algus“ leidis aset enne 4. juulit 2019, võivad jääda kasutusse kogu nende elutsükli ajaks, kuid nutiarvestisüsteemid, mis ei vasta artikli 20 ja II lisa nõuetele, ei tohi olla enam kasutuses pärast 5. juulit 2031.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab „tööde algus“ kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamist või esimest kindlat kohustust tellida seadmeid või muud kohustust, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, milline neist on varajasem. Tööde algus ei hõlma maa ostmist ega ettevalmistustöid, nagu lubade hankimine ja esialgsete teostatavusuuringute tegemine. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde algus“ omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke.

1.   Kui artikli 19 lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi tulemusel antakse nutiarvestisüsteemi kasutuselevõtmise kohta negatiivne hinnang ning kui nutiarvestussüsteeme ei võeta süsteemselt kasutusele, tagab liikmesriik, et lõpptarbijal oleks taotluse alusel ja seotud kulude kandmise korral õigus nutiarvesti paigaldamisele või asjakohasel juhul ajakohastamisele õiglastel, mõistlikel ja kulutõhusatel tingimustel ning et nutiarvesti:

2.   Lõike 1 kohaselt tarbija esitatud nutiarvesti taotluse puhul liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud,

1.   Kui lõpptarbijal ei ole nutiarvestit, tagab liikmesriik, et lõpptarbija varustatakse individuaalse tavaarvestiga, mis mõõdab täpselt tema tegelikku tarbimist.

2.   Liikmesriik tagab, et tavaarvestit kasutaval lõpptarbijal on kerge võtta arvesti lugemit kas otse või kaudselt võrguliidese või muu sobiva liidese kaudu.

1.   Andmehalduse ja andmevahetuse alaste õigusnormide sätestamisel määrab liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, kindlaks õigustatud isikute poolset lõpptarbija andmetele juurdepääsu käsitlevad õigusnormid vastavalt käesolevale artiklile ja kohaldatavale liidu õigusraamistikule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad andmed mõõtmise ja tarbimise andmeid ning andmeid, mida on vaja tarbija poolt tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamiseks, tarbimiskajaks ja muudeks teenusteks.

2.   Liikmesriigid korraldavad andmehaldust, et tagada tõhus ja turvaline juurdepääs andmetele ja andmevahetus, samuti andmekaitse ja andmeturve.

Sõltumata liikmesriigis kasutatavast andmete haldamise mudelist annab andmehalduse eest vastutav isik igale õigustatud isikule lõike 1 kohaselt juurdepääsu lõpptarbija andmetele. Õigustatud isikutel peab olema nõutud andmetele mittediskrimineeriv ja üheaegne juurdepääs. Andmed peavad olema lihtsalt kättesaadavad ning asjaomane andmetele juurdepääsu kord peab olema üldsusele kättesaadav.

3.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel andmetele juurdepääsu ja andmete säilitamist käsitlevad normid peavad olema kooskõlas liidu asjaomase õigusega.

Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

4.   Liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, volitab ja sertifitseerib andmehalduse eest vastutavaid isikuid või asjakohasel juhul teeb nende üle järelevalvet, tagamaks, et kõnealused isikud täidavad käesoleva direktiivi nõudeid.

Ilma et see piiraks andmekaitseametnike ülesandeid määruse (EL) 2016/679 alusel, võivad liikmesriigid otsustada nõuda andmehalduse eest vastutavatelt isikutelt, et nad määraksid järelevalveametnikud, kes vastutavad nende meetmete jälgimise eest, mida andmehaldusega tegelevad isikud võtavad selleks, et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs andmetele ja käesoleva direktiivi nõuete järgimine.

Liikmesriik võib nimetada käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 2 punkti d osutatud järelevalveametniku või -asutused, kes täidavad käesolevas lõikes sätestatud kohustusi.

5.   Lõpptarbijalt ei võeta lisatasu tema andmetele juurdepääsu eest ega tema andmete kättesaadavaks tegemise taotluse eest.

Liikmesriikide ülesanne on kehtestada asjakohased tasud õigustatud isikute juurdepääsuks andmetele.

Liikmesriik, või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, tagab, et andmeteenuseid osutavate reguleeritud üksuste nõutavad tasud on mõistlikud ja põhjendatud.

1.   Et edendada jaeturul konkurentsi ja mitte tekitada õigustatud isikutele liigseid halduskulusid, aitavad liikmesriigid saavutada liidus energiateenuste täielikku koostalitlusvõimet.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu koostalitlusvõime nõuded ning artikli 23 lõikes 1 osutatud andmetele mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.   Liikmesriigid tagavad, et elektriettevõtjad kohaldaksid lõikes 2 osutatud koostalitlusvõime nõudeid ja andmetele juurdepääsu korda. Nimetatud nõuded ja kord peavad tuginema liikmesriikide olemasolevatele tavadele.

1.   Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on käesolevas direktiivis sätestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste lahendamiseks juurdepääs lihtsale, õiglasele, läbipaistvale, sõltumatule, tõhusale ja tulemuslikule vaidluste kohtuvälisele lahendamisele sõltumatu mehhanismi kaudu, näiteks energiaombudsman või tarbijakaitseorgan, või reguleeriva asutuse kaudu. Kui lõpptarbija on tarbija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL (23) tähenduses, peab vaidluste kohtuväline lahendamise mehhanism vastama direktiivis 2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele ja nägema ette, kui olukord seda tingib, kulude ja kahju hüvitamise süsteemi.

2.   Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused teevad koostööd, et võimaldada lihtsat, õiglast, läbipaistvat, sõltumatut, tõhusat ja tulemuslikku vaidluste kohtuvälist lahendamist kõikide vaidluste korral, mis on tingitud toodetest või teenustest, mis on seotud või kuuluvad ühte paketti käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva toote või teenusega.

3.   Elektriettevõtjate osalemine kodutarbijatele suunatud vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismis on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab komisjonile, et muud mehhanismid on sama tulemuslikud.

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõikidele kodutarbijatele ja, kui liikmesriigid seda asjakohaseks peavad, väikeettevõtjatele osutatakse universaalteenust, mis tähendab, et neil on õigus saada oma territooriumil kindlaksmääratud kvaliteediga elektritarneid konkurentsivõimelise, hõlpsasti ja selgelt võrreldava, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hinnaga. Universaalteenuse osutamise tagamiseks võivad liikmesriigid kindlaks määrata viimasena vastutava tarnija. Liikmesriigid kehtestavad jaotusvõrguettevõtjatele kohustuse ühendada tarbijad võrku sellistel tingimustel ja selliste tasudega, mis on kehtestatud artikli 59 lõike 7 sätestatud korras. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike tugevdamast kodutarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega äritarbijate turupositsiooni, edendades kõnealuste tarbijate rühma esindajate vabatahtliku agregeerimise võimalusi.

2.   Lõiget 1 rakendatakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning see ei tohi takistada tarnija vaba valimist, mis on sätestatud artiklis 4.

1.   Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et kaitsta tarbijaid, ja tagavad eelkõige kaitsetute tarbijate piisava kaitse. Selleks määratleb iga liikmesriik kaitsetute tarbijate mõiste, mis võib osutada energiaostuvõimetusele ning muu hulgas kriitilistel aegadel selliste tarbijate elektrivõrgust lahtiühendamise keelule. Kaitsetute tarbijate mõiste võib hõlmata sissetuleku tasemeid, energiakulude osakaalu netosissetulekus, kodude energiatõhusust, kriitilist sõltuvust elektriseadmetest tervislikel põhjustel, vanust või muid kriteeriume. Liikmesriigid tagavad kaitsetute tarbijatega seotud õiguste ja kohustuste täitmise. Eelkõige võtavad nad meetmeid kaugetes piirkondades asuvate tarbijate kaitsmiseks. Neil tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase, eriti seoses lepingutingimuste läbipaistvuse, üldise teabe ning vaidluste lahendamise mehhanismidega.

2.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, näiteks sotsiaalkindlustussüsteemis toetuste pakkumine, et tagada vajalik tarnimine kaitsetutele tarbijatele, või energiatõhususe parandamise toetuse ettenägemine, et lahendada määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt kindlaks tehtud energiaostuvõimetuse probleemid, sealhulgas vaesuse laiemas kontekstis. Sellised meetmed ei tohi takistada artiklis 4 sätestatud turu tõhusat avamist või turu toimimist ning nendest teatatakse asjakohasel juhul komisjonile vastavalt artikli 9 lõikele 4. Teated võivad hõlmata ka üldise sotsiaalkindlustussüsteemi raames võetud meetmeid.

1.   Jaotusvõrguettevõtja vastutab selle eest, et võrk suudab pikaajaliselt rahuldada mõistlikku elektrienergia jaotamise nõudlust, ning majandustingimustele vastava turvalise, töökindla ja tõhusa elektrijaotussüsteemi toimimise, hoolduse ja arendamise eest oma piirkonnas, võttes arvesse keskkonnaküsimusi ja energiatõhusust.

2.   Jaotusvõrguettevõtja ei tohi diskrimineerida eri võrgukasutajaid või võrgukasutajate rühmi, eriti oma sidusettevõtjaid eelistades.

3.   Jaotusvõrguettevõtja annab võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks, sealhulgas selle kasutamiseks vajalikku teavet.

4.   Liikmesriik võib jaotusvõrguettevõtjalt nõuda, et elektritootmisüksuste eelisjaotuse koostamisel eelistataks vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 11 elektritootmisüksusi, kus kasutatakse taastuvaid energiaallikaid või tõhusat koostootmist.

5.   Iga jaotusvõrguettevõtja tegutseb neutraalse turuvahendajana, hankides oma võrgus energiakadude katmiseks kasutatava energia läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel, kui tal on selline funktsioon.

6.   Kui jaotusvõrguettevõtja vastutab toodete ja teenuste hankimise eest, mis on vajalikud jaotusvõrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks, peavad jaotusvõrguettevõtja kõnealusel eesmärgil vastu võetud eeskirjad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning need töötatakse välja koostöös põhivõrguettevõtjate ja teiste asjaomaste turuosalistega. Jaotusvõrguettevõtjatele toodete pakkumise ja teenuste osutamise tingimused, sealhulgas vajaduse korral eeskirjad ja tasud, kehtestatakse vastavalt artikli 59 lõikele 7 mittediskrimineerival ja kulusid kajastaval viisil ning need avaldatakse.

7.   Lõikes 6 osutatud ülesannete täitmisel hangib jaotusvõrguettevõtja oma võrgule vajalikke sagedusega mitteseotud tugiteenuseid läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel, välja arvatud juhul, kui reguleeriva asutuse hinnangul on sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus ning ta on teinud erandi. Kohustust hankida sagedusega mitteseotud tugiteenuseid ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.

8.   Lõikes 6 osutatud toodete ja teenuste hankimisel tagatakse kõikide kvalifitseeritud turuosaliste tõhus osalemine, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusüksusi käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi, nõudes eelkõige reguleerivatelt asutustelt ja jaotusvõrguettevõtjatelt, tihedas koostöös kõigi turuosalistega ning põhivõrguettevõtjatega, et nad määraksid kindlaks nendel turgudel osalemise tehnilised nõuded, tuginedes turgude tehnilistele näitajatele ja kõikide turuosaliste suutlikkusele.

9.   Jaotusvõrguettevõtjad teevad koostööd põhivõrguettevõtjatega nende võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks jae- ja hulgimüügiturgudel ning tasakaalustamisturgudel. Jaotusvõrgus paiknevatel ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamine lepitakse kokku asjaomase põhivõrguettevõtjaga kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485 (24) artikliga 182.

10.   Liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused võivad lubada jaotusvõrguettevõtjatel teha muid toiminguid, kui on ette nähtud käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/943, kui sellised toimingud on jaotusvõrguettevõtjatele vajalikud nende käesoleva direktiivi või määruse (EL) 2019/943 kohaste kohustuste täitmiseks ning reguleeriv asutus on hinnanud erandi vajalikkust. Käesolev lõige ei piira jaotusvõrguettevõtjate õigust omada, arendada, hallata ja käitada muid võrke kui elektrivõrgud, kui liikmesriik või määratud pädev asutus on selle õiguse andnud.

1.   Liikmesriigid tagavad vajaliku õigusraamistiku, millega võimaldatakse jaotusvõrguettevõtjatel hankida paindlikkusteenuseid, mis hõlmavad ka ülekoormuse juhtimist nende piirkonnas, et tõhustada jaotusvõrgu toimimist ja arendamist, ning nähakse jaotusvõrguettevõtjatele ette sellekohased stiimulid. Õigusraamistikuga tagatakse eelkõige, et jaotusvõrguettevõtjatel on võimalik hankida paindlikkusteenuseid hajatootjatelt või tarbimiskaja või energia salvestamise pakkujatelt ning sellega edendatakse energiatõhususe meetmete kasutamist, kui need teenused vähendavad kulutõhusalt vajadust elektrivõimsust suurendada või asendada ning aitavad jaotusvõrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt. Jaotusvõrguettevõtjad hangivad paindlikkusteenuseid läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel, välja arvatud juhul, kui reguleerivad asutused on teinud kindlaks, et selliste teenuste hankimine on majanduslikult ebatõhus, või kui see tekitaks tõsiseid turumoonutusi või suurendaks ülekoormust.

2.   Jaotusvõrguettevõtjad, kes on saanud reguleeriva asutuse heakskiidu, või reguleerivad asutused ise määravad kõiki asjaomaseid võrgukasutajaid ja põhivõrguettevõtjaid hõlmavas läbipaistvas ja osalusel põhinevas menetluses vähemalt riigi tasandil kindlaks hangitavate paindlikkusteenuste spetsifikatsioonid ning asjakohasel juhul nende teenuste standardsed turutooted. Spetsifikatsioonidega tagatakse kõikide turuosaliste tõhus ja mittediskrimineeriv osalemine, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusüksusi käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi. Jaotusvõrguettevõtjad vahetavad kogu vajalikku teavet ja koordineerivad oma tegevust põhivõrguettevõtjatega, et tagada vahendite optimaalne kasutamine ning võrgu turvaline ja tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. Jaotusvõrguettevõtjad peavad saama piisavat hüvitist kõnealuste teenuste hankimiseks, et katta vähemalt mõistlikud kulud, sealhulgas vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud ning taristukulud.

3.   Jaotusvõrgu arendamine peab tuginema läbipaistvale võrgu arengukavale, mille jaotusvõrguettevõtja avaldab vähemalt iga kahe aasta järel ja esitab reguleerivale asutusele. Võrgu arengukava peab looma läbipaistvuse vajalike keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenuste osas, kehtestama kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks ning pöörama erilist tähelepanu peamisele jaotustaristule, mida on vaja uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ühendamiseks. Võrgu arengukava peab hõlmama ka tarbimiskaja kasutamist, energiatõhusust, energiasalvestusüksusi ja muid vahendeid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina.

4.   Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava suhtes kõikide asjaomaste võrgukasutajate ja asjaomaste põhivõrguettevõtjatega. Jaotusvõrguettevõtja avaldab koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab konsultatsiooni tulemused ja võrgu arengukava reguleerivale asutusele. Reguleerivad asutused võivad taotleda kõnealuse kava muutmist.

5.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 3 sätestatud kohustust ei kohaldata integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kes teenindavad vähem kui 100 000 võrku ühendatud tarbijat või kes teenindavad väikeseid eraldatud võrke.

1.   Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL (25) kohaldamist, tagavad liikmesriigid vajaliku õigusraamistiku, et hõlbustada üldkasutatavate ja eraomandis olevate laadimispunktide ühendamist jaotusvõrku. Liikmesriigid tagavad, et jaotusvõrguettevõtjad teevad mittediskrimineerivalt koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkte, pidades silmas ka nende võrku ühendamist.

2.   Jaotusvõrguettevõtjad ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkte, välja arvatud juhul, kui jaotusvõrguettevõtja omab laadimispunkte üksnes oma tarbeks.

3.   Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada jaotusvõrguettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada elektrisõidukite laadimispunkte, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Reguleeriv asutus võib koostada suunised ja hanketingimused, et aidata jaotusvõrguettevõtjatel tagada õiglane pakkumismenetlus.

4.   Kui liikmesriigid on rakendanud lõikes 3 sätestatud tingimusi, korraldavad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused korrapäraselt või vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata uuesti muude isikute võimalikku huvi omada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkte. Kui avalikul konsultatsioonil selgub, et on muid isikuid, kes suudavad omada, arendada, käitada või hallata kõnealuseid laadimispunkte, tagavad liikmesriigid, et jaotusvõrguettevõtjad jäetakse sellest tegevusest järk-järgult kõrvale, tingimusel et lõike 3 punktis a osutatud pakkumismenetlus on edukalt lõpule viidud. Pakkumismenetluse ühe tingimusena võivad reguleerivad asutused lubada jaotusvõrguettevõtjatel saada tagasi laadimistaristusse tehtud investeeringu jääkväärtus.

1.   Kui jaotusvõrguettevõtja moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peab ta olema muust, jaotamisega mitteseotud tegevusest vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu. Need nõuded ei too kaasa kohustust eraldada jaotusvõrguettevõtja vara vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist.

2.   Lisaks lõike 1 nõuetele peab vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olev jaotusvõrguettevõtja olema muust, jaotamisega mitteseotud tegevusest nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemises sõltumatu. Selleks peab ta vastama järgmistele miinimumkriteeriumidele:

3.   Kui jaotusvõrguettevõtja moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peavad liikmesriigid tagama reguleerivate asutuste või muude pädevate asutuste järelevalve jaotusvõrguettevõtja tegevuse üle, et ta ei kasutaks oma vertikaalset integreeritust konkurentsi moonutamiseks. Eelkõige ei tohi vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtjad oma teavitustegevuse ja kaubamärkidega tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja tarneharu eraldiseisvusega.

4.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kes teenindavad vähem kui 100 000 võrku ühendatud tarbijat või väikeseid eraldatud võrke.

1.   Jaotusvõrguettevõtjad ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksusi.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada jaotusvõrguettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksusi, kui need on täielikult integreeritud võrgukomponendid ja reguleeriv asutus on andnud oma heakskiidu või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Reguleeriv asutus võib koostada suunised ja hanketingimused, et aidata jaotusvõrguettevõtjatel tagada õiglane pakkumismenetlus.

3.   Reguleerivad asutused korraldavad korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel olemasolevate energiasalvestusüksuste teemal avaliku konsultatsiooni, et hinnata võimalikku valmidust ja huvi sellistesse üksustesse investeerida. Kui avalikul konsultatsioonil selgub reguleeriva asutuse hinnangu kohaselt, et on kolmandaid isikuid, kes suudavad neid üksusi kulutõhusalt omada, arendada, käitada või hallata, tagavad reguleerivad asutused, et jaotusvõrguettevõtjad jäetakse sellest tegevusest 18 kuu jooksul järk-järgult kõrvale. Pakkumismenetluse ühe tingimusena võivad reguleerivad asutused lubada jaotusvõrguettevõtjatel saada mõistlikku hüvitist, eelkõige saada tagasi energiasalvestusüksustesse tehtud investeeringu jääkväärtus.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute patareidel põhinevate salvestusüksuste tavalise amortisatsiooniaja suhtes, mille kohta on lõplik investeerimisotsus tehtud kuni 4. juulini 2019, tingimusel et:

1.   Liikmesriigid võivad lõike 4 kohaldamist piiramata sätestada, et reguleerivad asutused või muud pädevad asutused liigitavad võrgu, mis jaotab elektrit geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires ega varusta kodutarbijaid, suletud jaotusvõrguks, kui

2.   Suletud jaotusvõrke käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses jaotusvõrkudena. Liikmesriigid võivad sätestada, et reguleerivad asutused vabastavad suletud jaotusvõrgu ettevõtja

3.   Lõikes 2 osutatud vabastuse korral vaadatakse kohaldatavad tasud või nende arvutamise aluseks olev metoodika läbi ja kiidetakse heaks artikli 59 lõike 1 kohaselt suletud jaotusvõrgu kasutaja taotluse alusel.

4.   Kui võrku kasutavad aeg-ajalt vähesed kodumajapidamised, kes on jaotusvõrgu omanikuga töösuhtes või sarnases suhtes ning kes asuvad suletud jaotusvõrgu teeninduspiirkonnas, ei välista see lõike 2 kohase vabastuse andmist.

1.   Põhivõrguettevõtja ülesanne on

2.   Liikmesriigid võivad ette näha, et üks või mitu käesoleva artikli lõikes 1 loetletud ülesannetest määratakse täitmiseks põhivõrguettevõtjale, kelle oma ei ole põhivõrk, mille suhtes tuleks asjaomaseid kohustusi muidu kohaldada. Põhivõrguettevõtja, kellele on ülesanded määratakse, peab olema sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu võrguettevõtja või sõltumatu põhivõrguettevõtja mudeli kohaselt, ning ta peab vastama artiklis 43 sätestatud nõuetele, kuid ta ei pea olema selle põhivõrgu omanik, mille eest ta vastutab.

Põhivõrguettevõtja, kes on põhivõrgu omanik, peab vastama VI peatükis sätestatud nõuetele ja olema sertifitseeritud vastavalt artiklile 43. See ei piira põhivõrguettevõtjate, kes on sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu võrguettevõtja või sõltumatu põhivõrguettevõtja mudeli kohaselt, võimalust omal algatusel ja oma järelevalve all delegeerida teatavaid ülesandeid teistele põhivõrguettevõtjatele, kes on sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu võrguettevõtja või sõltumatu põhivõrguettevõtja mudeli kohaselt, kui kõnealune ülesannete delegeerimine ei ohusta delegeeriva põhivõrguettevõtja tegeliku ja sõltumatu otsustamise õigusi.

3.   Lõikes 1 osutatud ülesandeid täites võtab põhivõrguettevõtja arvesse piirkondlike koordineerimiskeskuste antud soovitusi.

4.   Lõike 1 punktis i osutatud ülesande täitmisel hangivad põhivõrguettevõtjad tasakaalustamisteenuseid järgmistel tingimustel:

Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks kehtestavad reguleerivad asutused ja põhivõrguettevõtjad tihedas koostöös kõigi turuosalistega nendel turgudel osalemise tehnilised nõuded, tuginedes kõnealuste turgude tehnilistele näitajatele.

5.   Lõiget 4 kohaldatakse, kui põhivõrguettevõtjad osutavad sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, välja arvatud juhul, kui reguleeriva asutuse hinnangul on sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus ning ta on teinud erandi. Õigusraamistikuga tagatakse eelkõige, et põhivõrguettevõtjatel on võimalik hankida teenuseid tarbimiskaja või energia salvestamise pakkujatelt ning sellega edendatakse energiatõhususe meetmete kasutamist, kui need teenused vähendavad kulutõhusalt vajadust elektrivõimsust suurendada või asendada ning aitavad põhivõrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt.

6.   Põhivõrguettevõtjad, kes on saanud reguleeriva asutuse heakskiidu, või reguleerivad asutused ise määravad kõiki asjaomaseid võrgukasutajaid ja jaotusvõrguettevõtjaid hõlmavas läbipaistvas ja osalusel põhinevas menetluses vähemalt riigi tasandil kindlaks hangitavate sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsioonid ning asjakohasel juhul nende teenuste standardsed turutooted. Spetsifikatsioonidega tagatakse kõikide turuosaliste tõhus ja mittediskrimineeriv osalemine, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusüksuste käitajaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi. Põhivõrguettevõtjad vahetavad kogu vajalikku teavet ja koordineerivad oma tegevust jaotusvõrguettevõtjatega, et tagada vahendite optimaalne kasutamine ning võrgu turvaline ja tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. Põhivõrguettevõtjad peavad saama piisavat hüvitist kõnealuste teenuste hankimiseks, et katta vähemalt mõistlikud kulud, sealhulgas vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud ning taristukulud.

7.   Kohustust hankida lõikes 6 osutatud mitteseotud tugiteenuseid ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.

8.   Liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused võivad lubada põhivõrguettevõtjatel teha muid toiminguid, kui on ette nähtud käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/943, kui sellised toimingud on põhivõrguettevõtjatele vajalikud nende käesoleva direktiivi või määruse (EL) 2019/943 kohaste kohustuste täitmiseks ning reguleeriv asutus on hinnanud erandi vajalikkust. Käesolev lõige ei piira põhivõrguettevõtjate õigust omada, arendada, hallata ja käitada muid võrke kui elektrivõrgud, kui liikmesriik või määratud pädev asutus on selle õiguse andnud.

1.   Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist või muud õiguslikult siduvat kohustust teavet avaldada, tagavad kõik põhivõrguettevõtjad ja põhivõrgu omanikud äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ning teevad kõik selleks, et takistada oma tegevuse kohta sellise teabe diskrimineerival viisil avaldamist, mis võib olla äriliselt kasulik. Eelkõige ei avalda nad tundlikku äriteavet äriühingu ülejäänud osadele, välja arvatud juhtudel, kui sellise teabe avaldamine on vajalik äritehingu sooritamiseks. Teabe eraldamise nõuete täieliku täitmise tagamiseks tagavad liikmesriigid, et põhivõrgu omanik ja äriühingu ülejäänud osad ei kasuta ühisteenuseid, näiteks ühiseid õigusteenuseid, välja arvatud üksnes haldus- ja IT-teenused.

2.   Põhivõrguettevõtjad ei tohi sidusettevõtjate elektrienergia müügi- või ostutehinguteks kuritarvitada kolmandatelt isikutelt võrgujuurdepääsu tagamise ja selleks vajalike läbirääkimiste käigus saadud tundlikku äriteavet.

3.   Tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajalik teave avalikustatakse. Selle kohustusega ei piirata tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse säilitamist.

1.   Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab selged ja tõhusad menetlused uute elektritootmisüksuste ja energiasalvestusüksuste mittediskrimineerivaks põhivõrku ühendamiseks. Nimetatud menetlused esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.

2.   Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piirangud, näiteks ülekandevõime piiratus põhivõrgu kaugemas osas. Põhivõrguettevõtja esitab vajaliku teabe.

Esimeses lõigus sätestatu ei piira põhivõrguettevõtjate võimalust piirata garanteeritud ühendusvõimsust või pakkuda ühendust kasutuspiirangute alusel, et tagada uute elektritootmisüksuste ja energiasalvestusüksuste majanduslik tõhusus, tingimusel et reguleeriv asutus on sellised piirangud heaks kiitnud. Reguleeriv asutus tagab, et garanteeritud ühendusvõimsuse piirangud ja kasutuspiirangud kehtestatakse läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel ning et nendega ei looda tarbetuid takistusi turule sisenemisele. Kui elektritootmisüksus või energiasalvestusüksus kannab kulud, mis on seotud piiranguteta ühenduse tagamisega, siis piiranguid ei kohaldata.

3.   Põhivõrguettevõtjal ei ole õigust keelduda uuest ühenduspunktist põhjendusega, et see tekitaks lisakulusid, sest ühenduspunkti lähedal on vaja suurendada võrgu osade ülekandevõimet.

1.   Liikmesriigid tagavad, et

2.   Lõike 1 punktides b ja c osutatud õigused on eelkõige järgmised:

3.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmab mõiste „elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitev ettevõtja“ mõistet „tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitev ettevõtja“ direktiivi 2009/73/EÜ tähenduses ning mõisted „põhivõrguettevõtja“ ja „põhivõrk“ hõlmavad mõisteid „ülekandesüsteemi haldur“ ja „ülekandesüsteem“ nimetatud direktiivi tähenduses.

4.   Lõike 1 punktis a sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui kaks või rohkem põhivõrku omavat ettevõtjat on loonud ühisettevõtte, mis tegutseb nende põhivõrkude põhivõrguettevõtjana kahes või rohkemas liikmesriigis. Ühisettevõttes ei tohi osaleda ükski teine ettevõtja, välja arvatud ettevõtja, kes on artikli 44 alusel heaks kiidetud sõltumatu võrguettevõtjana või 3. jao tähenduses sõltumatu põhivõrguettevõtjana.

5.   Kui lõike 1 punktides b, c ja d osutatud isik on liikmesriik või avalik-õiguslik asutus, ei loeta kaht erinevat avalik-õiguslikku asutust, kes teostavad kontrolli ühelt poolt põhivõrguettevõtja või põhivõrgu üle ja teiselt poolt elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitva ettevõtja üle, käesoleva artikli kohaldamisel samaks isikuks või samadeks isikuteks.

6.   Liikmesriigid tagavad, et ei artiklis 41 osutatud tundlikku äriteavet, mis on olnud vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olnud põhivõrguettevõtja käsutuses, ega selle põhivõrguettevõtja töötajaid ei anta elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvate ettevõtjate käsutusse.

7.   Kui põhivõrk kuulus 3. septembril 2009 vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada.

Sellisel juhul asjaomane liikmesriik kas

8.   Kui põhivõrk kuulus 3. septembril 2009 vertikaalselt integreeritud ettevõtjale ning kui on olemas kord, millega on põhivõrguettevõtjale antud suurem sõltumatus kui 3. jaoga, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada.

9.   Enne kui ettevõtja käesoleva artikli lõike 8 kohaselt heaks kiidetakse ja põhivõrguettevõtjaks määratakse, peab ta olema sertifitseeritud käesoleva direktiivi artikli 52 lõigetes 4, 5 ja 6 ning määruse (EL) 2019/943 artiklis 51 sätestatud menetluse alusel, mille kohaselt komisjon kontrollib, et olemasolev kord tagab põhivõrguettevõtjale selgelt suurema sõltumatuse kui käesoleva peatüki 3. jagu.

10.   Vertikaalselt integreeritud ettevõtjat, kellele põhivõrk kuulub, ei tohi mingil juhul takistada võtmast lõike 1 järgimiseks vajalikke meetmeid.

11.   Elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvatel ettevõtjatel ei tohi liikmesriikides, kes kohaldavad lõiget 1, ühelgi juhul olla võimalik eraldatud põhivõrguettevõtjaid otse või kaudselt kontrollida ega teostada nende üle mis tahes õigusi.

1.   Kui põhivõrk kuulus 3. septembril 2009 vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada artikli 43 lõiget 1 mitte kohaldada ja määrata põhivõrgu omaniku ettepaneku alusel sõltumatu võrguettevõtja. Määratud sõltumatu võrguettevõtja peab heaks kiitma komisjon.

2.   Liikmesriik võib sõltumatu võrguettevõtja heaks kiita ja määrata üksnes järgmistel juhtudel:

3.   Liikmesriigid kiidavad heaks ja määravad sõltumatuteks võrguettevõtjateks ettevõtjad, kelle reguleeriv asutus on sertifitseerinud artiklis 53 ja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavana. Kohaldatakse kas käesoleva direktiivi artiklis 52 ja määruse (EL) 2019/943 artiklis 51 või käesoleva direktiivi artiklis 53 sätestatud sertifitseerimismenetlust.

4.   Iga sõltumatu võrguettevõtja vastutab vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 49 kolmandatele isikutele juurdepääsu andmise ja haldamise eest, sealhulgas juurdepääsutasude ja võimsusjaotustasude kogumise ning põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamiskorra kohaste maksete eest, põhivõrgu käitamise, hooldamise ja arendamise eest ning selle eest, et investeerimiskavade abil tagatakse võrgu pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust. Põhivõrgu arendamisel vastutab sõltumatu võrguettevõtja uue taristu kavandamise (sh loa saamise), ehitamise ja kasutuselevõtmise eest. Selleks tegutseb sõltumatu võrguettevõtja käesoleva jao kohaselt põhivõrguettevõtjana. Põhivõrgu omanik ei vastuta kolmandatele isikutele juurdepääsu andmise ja haldamise ega investeeringute kavandamise eest.

5.   Kui sõltumatu võrguettevõtja on määratud, peab põhivõrgu omanik

6.   Asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutusele antakse tihedas koostöös reguleeriva asutusega kõik volitused, mida tal on vaja jälgimaks, et põhivõrgu omanik täidab lõikes 5 sätestatud kohustusi.

1.   Kui sõltumatu võrguettevõtja on määratud, peab põhivõrgu omanik, kes moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, olema muust, ülekandmisega mitteseotud tegevusest vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu.

2.   Et tagada lõikes 1 osutatud põhivõrgu omaniku sõltumatus, kohaldatakse järgmisi miinimumkriteeriume:

1.   Põhivõrguettevõtjatel on käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks ning elektrienergia ülekandmiseks vajalikud inim-, tehnilised, füüsilised ja rahalised ressursid, eelkõige:

2.   Elektrienergia ülekandmisel tuleb lisaks artiklis 40 loetletud ülesannetele teha vähemalt järgmist:

3.   Põhivõrguettevõtjal peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (26) I lisas osutatud õiguslik vorm.

4.   Põhivõrguettevõtja ei tohi oma äriidentiteedi, teavitustegevuse, kaubamärkide ja valdustega tekitada ebaselgust selles, et ta seisab vertikaalselt integreeritud ettevõtjast ja kõigist selle osadest eraldi.

5.   Põhivõrguettevõtja ei jaga vertikaalselt integreeritud ettevõtte ühegi osaga IT-süsteeme ega -seadmeid, ruume ja juurdepääsukontrolli süsteeme ega kasuta IT-süsteemide või -seadmete ning juurdepääsukontrolli süsteemide jaoks samu konsultante ega välistöövõtjaid.

6.   Põhivõrguettevõtja raamatupidamisaruandeid auditeerib audiitor, kes ei auditeeri vertikaalselt integreeritud ettevõtjat ega ühtegi selle osa.

1.   Ilma et see piiraks nõukogul artikli 49 kohaselt otsuste tegemist, on põhivõrguettevõtjal

2.   Põhivõrguettevõtja peab kogu aeg tagama selliste vahendite olemasolu, mida ta vajab, et kanda elektrienergiat üle nõuetekohaselt ja tõhusalt ning arendada ja hooldada tõhusat, turvalist ja ökonoomset põhivõrku.

3.   Vertikaalselt integreeritud ettevõtja tütarettevõtjatel, kes täidavad elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid, ei tohi olla põhivõrguettevõtja aktsia- või osakapitalis otsest ega kaudset osalust. Põhivõrguettevõtjal ei tohi olla otsest ega kaudset osalust vertikaalselt integreeritud ettevõtja ühegi sellise tütarettevõtte aktsia- või osakapitalis, kes täidab elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid, ning ta ei saa selliselt tütarettevõttelt dividende ega muud rahalist kasu.

4.   See, et põhivõrguettevõtja on kooskõlas käesoleva jaoga tõepoolest sõltumatu, tuleb tagada põhivõrguettevõtja üldise juhtimisstruktuuri ja põhikirjaga. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja ei määra otse ega kaudselt kindlaks, milline on põhivõrguettevõtja konkurentsikäitumine seoses põhivõrguettevõtja igapäevase tegevuse ja võrgu haldamisega või seoses tegevusega, mida on vaja artikli 51 kohaselt koostatava kümneaastase võrgu arengukava ettevalmistamiseks.

5.   Põhivõrguettevõtjad ei diskrimineeri käesoleva direktiivi artikli 40 ja artikli 46 lõike 2 kohaste ülesannete täitmisel ning määruse (EL) 2019/943 artiklites 16, 18, 19 ja 50 sätestatud kohustuste järgimisel eri isikuid ega üksusi ning ei piira, moonuta ega takista elektritootmisel ja tarnimisel konkurentsi.

6.   Kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelised äri- ja rahandussuhted, sh laenud, mille põhivõrguettevõtja on vertikaalselt integreeritud ettevõtjale andnud, peavad vastama turutingimustele. Põhivõrguettevõtja peab selliste äri- ja rahandussuhete kohta üksikasjalikku dokumentatsiooni ja teeb selle reguleerivale asutusele taotluse alusel kättesaadavaks.

7.   Põhivõrguettevõtja esitab reguleerivale asutusele heakskiitmiseks kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga sõlmitud äri- ja rahastamiskokkulepped.

8.   Põhivõrguettevõtja teavitab reguleerivat asutust artikli 46 lõike 1 punktis d osutatud rahalistest vahenditest, mis on kättesaadavad tulevaste investeerimisprojektide jaoks ja/või olemasoleva vara asendamiseks.

9.   Vertikaalselt integreeritud ettevõtja hoidub igasugusest tegevusest, mis tõkestaks või takistaks põhivõrguettevõtjatel käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist, ning ei nõua, et põhivõrguettevõtja küsiks nende kohustuste täitmiseks vertikaalselt integreeritud ettevõtjalt luba.

10.   Asjaomane liikmesriik kiidab heaks ja määrab põhivõrguettevõtjaks ettevõtja, kelle reguleeriv asutus on sertifitseerinud käesoleva peatüki nõuetele vastavana. Kohaldatakse kas käesoleva direktiivi artiklis 52 ja määruse (EL) 2019/943 artiklis 51 või käesoleva direktiivi artiklis 53 sätestatud sertifitseerimismenetlust.

1.   Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete ametisse nimetamist ja ametiaja pikendamist, töötingimusi, sh ette nähtud tasu ja ametist vabastamist käsitlevad otsused teeb põhivõrguettevõtja nõukogu, kes nimetatakse ametisse kooskõlas artikliga 49.

2.   Põhivõrguettevõtja tegevjuhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete ametisse nimetamise ja ametiaja pikendamise eest vastutavate, nõukogu poolt nimetatud isikute nimed ja nende ametiajal kehtivad tingimused, ametiaja kestus ja ametist vabastamine ning kavandatava ametist vabastamise otsuse põhjused teatatakse reguleerivale asutusele. Lõikes 1 osutatud tingimused ja otsused muutuvad siduvaks üksnes siis, kui reguleeriv asutus ei ole kolme nädala jooksul pärast teavitamist esitanud vastuväiteid.

Reguleeriv asutus võib lõikes 1 osutatud otsustele vastuväited esitada siis, kui

3.   Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel, kelle suhtes käesolevat lõiget kohaldatakse, ei tohi kolme aasta jooksul enne ametisse nimetamist olla vertikaalselt integreeritud ettevõtjas, üheski selle osas ega seda kontrollivas aktsionäris või osanikus, välja arvatud põhivõrguettevõtjas, otse või kaudselt mis tahes ametikohti, ametialaseid kohustusi, huve ega sellega otseseid ega kaudseid ärisuhteid.

4.   Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel ja töötajatel ei tohi vertikaalselt integreeritud ettevõtja üheski muus osas ega seda kontrollivas aktsionäris või osanikus olla otse või kaudselt mis tahes muid ametikohti, ametialaseid kohustusi, huvisid ega sellega otseseid ega kaudseid ärisuhteid.

5.   Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel ja töötajatel ei tohi olla vertikaalselt integreeritud ettevõtja üheski osas, välja arvatud põhivõrguettevõtjas, otsest ega kaudset huvi ja ta ei tohi sellelt saada otsest ega kaudset rahalist kasu. Nende töötasu ei tohi sõltuda vertikaalselt integreeritud ettevõtja (välja arvatud põhivõrguettevõtja) tegevusest ega tulemustest.

6.   Tuleb tagada, et ennetähtaegse ametist vabastamise korral on põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel õigus esitada selle kohta reguleerivale asutusele kaebus.

7.   Pärast ametiaja lõppu ei tohi põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel olla vertikaalselt integreeritud ettevõtja osas, välja arvatud põhivõrguettevõtjas, ega seda kontrollivas aktsionäris või osanikus vähemalt nelja aasta jooksul mis tahes ametikohti, ametialaseid kohustusi, huvisid ega sellega ärisuhteid.

8.   Lõiget 3 kohaldatakse põhivõrguettevõtjate juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete enamuse suhtes.

Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavad isikud või haldusorganite liikmed, kelle suhtes lõiget 3 ei kohaldata, ei tohi vähemalt kuue kuu jooksul enne nende ametisse nimetamist olla täitnud vertikaalselt integreeritud ettevõtjas juhtimisfunktsiooni ega muud olulist funktsiooni.

Käesoleva lõike esimest lõiku ja lõikeid 4–7 kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes kuuluvad tegevjuhtkonda, ja neile vahetult alluvate isikute suhtes, kes vastutavad võrgu käitamise, hooldamise ja arendamise eest.

1.   Põhivõrguettevõtjal on nõukogu, kes vastutab otsuste eest, millel on põhivõrguettevõtja aktsionäride või osanike vara väärtusele märkimisväärne mõju, eriti otsuste eest, mis käsitlevad iga-aastaste ja pikemaajaliste rahastamiskavade heakskiitmist, põhivõrguettevõtja võlgnevuse taset ja aktsionäridele või osanikele jaotatavat dividendisummat. Nõukogu pädevusse ei kuulu otsused, mis on seotud põhivõrguettevõtja igapäevase tegevuse ja võrgu haldamisega või tegevusega, mida on vaja artikli 51 kohaselt koostatava kümneaastase võrgu arengukava ettevalmistamiseks.

2.   Nõukogu koosneb vertikaalselt integreeritud ettevõtjat esindavatest liikmetest, kolmanda isiku aktsionäre või osanikke esindavatest liikmetest, ja juhul kui liikmesriigi õiguses on nii sätestatud, siis teisi huvitatud isikuid, näiteks põhivõrguettevõtja töötajaid, esindavatest liikmetest.

3.   Artikli 48 lõike 2 esimest lõiku ja lõikeid 3–7 kohaldatakse vähemalt poolte nõukogu liikmete, miinus üks, suhtes.

Artikli 48 lõike 2 teise lõigu punkti b kohaldatakse kõigi nõukogu liikmete suhtes.

1.   Liikmesriigid tagavad, et põhivõrguettevõtjad kehtestavad ja viivad ellu nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks, ja tagavad selle rakendamise üle asjakohase järelevalve. Nõuetele vastavuse programmis sätestatakse kõnealuste eesmärkide saavutamiseks töötajatele konkreetsed kohustused. See esitatakse heakskiitmiseks reguleerivale asutusele. Ilma et see piiraks reguleeriva asutuse õigusi, valvab programmi rakendamise järele sõltumatult järelevalveametnik.

2.   Nõukogu nimetab järelevalveametniku ametisse reguleeriva asutuse heakskiidul. Reguleeriv asutus võib järelevalveametniku heakskiitmisest keelduda üksnes siis, kui ametnik ei ole sõltumatu või ametialaselt võimekas. Järelevalveametnik võib olla füüsiline või juriidiline isik. Järelevalveametniku suhtes kohaldatakse artikli 48 lõikeid 2–8.

3.   Järelevalveametnik vastutab

4.   Järelevalveametnik esitab reguleerivale asutusele kavandatavad otsused võrgu investeeringute kava või üksikinvesteeringute kohta. Seda tuleb teha hiljemalt siis, kui põhivõrguettevõtja juhtkond ja/või pädev haldusorgan esitab need otsused nõukogule.

5.   Kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja takistab üldkoosolekul või ametisse nimetatud nõukogu liikmete häältega otsuse vastu võtmist ja selle tagajärjel jäävad tegemata või lükatakse edasi investeeringud, mis oleks kümneaastase võrgu arengukava kohaselt tulnud teha järgneva kolme aasta jooksul, teatab järelevalveametnik sellest reguleerivale asutusele, kes tegutseb seejärel artikli 51 kohaselt.

6.   Järelevalveametniku volitusi või töötingimusi reguleerivad tingimused, sealhulgas tema ametiaja kestus tuleb esitada heakskiitmiseks reguleerivale asutusele. Töötingimustega tuleb tagada, et järelevalveametnik on sõltumatu, ning selleks tuleb talle muu hulgas eraldada kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Oma ametiajal ei tohi järelevalveametnikul olla vertikaalselt integreeritud ettevõtjas, üheski selle osas ega seda kontrollivates aktsionärides või osanikes otse või kaudselt mis tahes muid ametikohti, ametialaseid kohustusi ega huve.

7.   Järelevalveametnik annab reguleerivale asutusele kas suuliselt või kirjalikult korrapäraselt aru ning tal on õigus anda kas suuliselt või kirjalikult korrapäraselt aru põhivõrguettevõtja nõukogule.

8.   Järelevalveametnik võib osaleda kõikidel põhivõrguettevõtja juhtkonna või haldusorganite koosolekutel, nõukogu koosolekutel ja üldkoosolekul. Järelevalveametnik peab osalema kõikidel koosolekutel, millel käsitletakse järgmisi küsimusi:

9.   Järelevalveametnik jälgib põhivõrguettevõtja vastavust artiklis 41 esitatud nõuetele.

10.   Järelevalveametnikul on juurdepääs põhivõrguettevõtja kõikidele asjakohastele andmetele ja ametiruumidele ning kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

11.   Järelevalveametnikul on õigus pääseda põhivõrguettevõtja ametiruumidesse etteteatamiseta.

12.   Nõukogu võib järelevalveametniku ametist vabastada, kui reguleeriv asutus on selle eelnevalt heaks kiitnud. Nõukogu vabastab järelevalveametniku ametist, kui reguleeriv asutus nõuab ametist vabastamist sõltumatuse või ametialase võimekuse puudumise tõttu.

1.   Pärast konsulteerimist kõikide sidusrühmadega esitavad põhivõrguettevõtjad reguleerivale asutusele vähemalt iga kahe aasta tagant kümneaastase võrgu arengukava, mis põhineb olemasoleval ja prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel. Võrgu arengukava peab sisaldama tõhusaid meetmeid, millega tagada võrgu piisav võimsus ja varustuskindlus. Põhivõrguettevõtja avaldab kümneaastase võrgu arengukava oma veebisaidil.

2.   Kümneaastases võrgu arengukavas tuleb eelkõige:

3.   Kümneaastase võrgu arengukava väljatöötamisel võtab põhivõrguettevõtja täielikult arvesse, kas võrgu laiendamise asemel saaks kasutada tarbimiskaja, energiasalvestusüksusi või muid ressursse, eeldatavat tarbimist, kauplemist teiste riikidega ning liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavu.

4.   Reguleeriv asutus konsulteerib kümneaastase võrgu arengukava suhtes selgelt ja läbipaistvalt kõikide olemasolevate või võimalike võrgukasutajatega. Isikutelt või ettevõtjatelt, kes väidavad end olevat võimalikud võrgukasutajad, võib nõuda väite tõendamist. Reguleeriv asutus avaldab konsultatsiooni tulemused, eelkõige võimalikud investeerimisvajadused.

5.   Reguleeriv asutus analüüsib, kas kümneaastane võrgu arengukava hõlmab kõiki konsultatsiooni käigus kindlaks tehtud investeerimisvajadusi ja kas see on kooskõlas võrgu kümneaastase mittesiduva liidu arengukavaga („liidu võrgu arengukava“), millele on osutatud määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b. Kui tekib kahtlus, et kümneaastane võrgu arengukava ei ole liidu kümneaastase võrgu arengukavaga kooskõlas, konsulteerib reguleeriv asutus ACERiga. Reguleeriv asutus võib nõuda põhivõrguettevõtjalt, et ta oma kümneaastast võrgu arengukava muudaks.

Pädevad riigiasutused analüüsivad, kas kümneaastane võrgu arengukava on kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud riikliku energia- ja kliimakavaga.

6.   Reguleeriv asutus jälgib ja hindab kümneaastase võrgu arengukava rakendamist.

7.   Kui põhivõrguettevõtja jätab tegemata kümneaastases võrgu arengukavas ette nähtud investeeringu, mis oleks tulnud teha järgneva kolme aasta jooksul, ilma et selleks oleks olnud väljaspool tema kontrolli olevaid mõjuvaid põhjuseid, tagavad liikmesriigid, et reguleeriv asutus peab võtma vähemalt ühe järgmistest meetmetest, et kõnealuse investeeringu tegemine tagada, kui kõnealune investeering on viimase kümneaastase võrgu arengukava kohaselt endiselt vajalik:

8.   Kui reguleeriv asutus on kasutanud lõike 7 punkti b kohast volitust, võib ta kohustada põhivõrguettevõtjat nõustuma ühe või mitme järgneva tingimusega:

Põhivõrguettevõtja annab investoritele investeeringu tegemiseks kogu vajaliku teabe, ühendab uue vara põhivõrku ja teeb oma parima, et hõlbustada investeerimisprojekti elluviimist.

Asjakohase rahastamiskorra peab heaks kiitma reguleeriv asutus.

9.   Kui reguleeriv asutus on kasutanud lõike 7 kohaseid volitusi, katab asjaomane tasude korraldus kõnealuse investeeringu kulud.

1.   Enne kui ettevõtja kiidetakse heaks ja määratakse põhivõrguettevõtjaks, tuleb see vastavalt käesoleva artikli lõigetes 4, 5 ja 6 ning määruse (EL) 2019/943 artiklis 51 sätestatud menetlusele sertifitseerida.

2.   Liikmesriigid kiidavad heaks ja määravad põhivõrguettevõtjateks ettevõtjad, kelle reguleeriv asutus on kooskõlas alltoodud sertifitseerimismenetlusega sertifitseerinud artiklis 43 sätestatud nõuetele vastavana. Määratud põhivõrguettevõtjad tehakse teatavaks komisjonile ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Põhivõrguettevõtjad teavitavad reguleerivat asutust igast kavandatavast tehingust, mille puhul võib tekkida vajadus hinnata uuesti, kas põhivõrguettevõtjad vastavad artiklis 43 sätestatud nõuetele.

4.   Reguleerivad asutused jälgivad pidevalt, kas põhivõrguettevõtjad vastavad artiklis 43 sätestatud nõuetele. Nad algatavad vastavuse tagamiseks sertifitseerimismenetluse

5.   Reguleerivad asutused võtavad põhivõrguettevõtja sertifitseerimise otsuse vastu nelja kuu jooksul alates põhivõrguettevõtjalt teatise või komisjonilt taotluse saamise kuupäevast. Pärast selle tähtaja möödumist loetakse sertifikaat väljaantuks. Reguleeriva asutuse sõnaselge või vaikimisi tehtud otsus jõustub üksnes pärast lõikes 6 sätestatud menetluse lõpuleviimist.

6.   Reguleeriv asutus teatab põhivõrguettevõtja sertifitseerimise sõnaselgest või vaikimisi tehtud otsusest viivitamata komisjonile ning esitab kogu nimetatud otsusega seotud teabe. Komisjon tegutseb määruse (EL) 2019/943 artiklis 51 sätestatud menetluse kohaselt.

7.   Reguleerivad asutused ja komisjon võivad põhivõrguettevõtjatelt ja elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt taotleda mis tahes teavet, mida neil on käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks vaja.

8.   Reguleerivad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

1.   Kui kolmandast riigist pärit isiku või kolmandatest riikidest pärit isikute poolt kontrollitav põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja taotleb sertifitseerimist, teavitab reguleeriv asutus sellest komisjoni.

Samuti teavitab reguleeriv asutus komisjoni viivitamata kõikidest asjaoludest, mille tulemusel saaks kolmandast riigist pärit isik või kolmandatest riikidest pärit isikud põhivõrgu või põhivõrguettevõtja üle kontrolli.

2.   Põhivõrguettevõtjad teavitavad reguleerivat asutust kõikidest asjaoludest, mille tulemusel saaks kolmandast riigist pärit isik või kolmandatest riikidest pärit isikud põhivõrgu või põhivõrguettevõtja üle kontrolli.

3.   Reguleeriv asutus võtab põhivõrguettevõtja sertifitseerimise otsuse eelnõu vastu nelja kuu jooksul alates põhivõrguettevõtja teatise kuupäevast. Reguleeriv asutus keeldub sertifitseerimisest, kui

4.   Reguleeriv asutus teavitab otsusest viivitamata komisjoni ning esitab kogu otsusega seotud teabe.

5.   Liikmesriigid näevad ette, et enne, kui reguleeriv asutus teeb sertifitseerimise kohta otsuse, taotleb reguleeriv asutus ise või lõike 3 punktis b osutatud määratud pädev riigiasutus komisjonilt arvamust selle kohta, kas

6.   Komisjon vaatab lõikes 5 osutatud taotluse kohe pärast selle kättesaamist läbi. Kahe kuu jooksul taotluse kättesaamisest esitab komisjon arvamuse reguleerivale asutusele või, kui taotluse esitas määratud pädev riigiasutus, siis kõnealusele asutusele.

Arvamuse koostamisel võib komisjon küsida ACERi, asjaomase liikmesriigi ja huvitatud isikute seisukohti. Kui komisjon küsib seisukohti, pikendatakse kahekuulist ajavahemikku veel kahe kuu võrra.

Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaja jooksul arvamust esitanud, tähendab see seda, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid.

7.   Kui komisjon hindab, kas kolmandast riigist pärit isiku või kolmandatest riikidest pärit isikute poolne kontroll seab liidu energiavarustuse kindluse ohtu, võtab komisjon arvesse

8.   Kahe kuu jooksul pärast lõikes 6 osutatud tähtaja möödumist võtab reguleeriv asutus sertifitseerimise kohta vastu lõpliku otsuse. Lõpliku otsuse vastuvõtmisel arvestab reguleeriv asutus võimalikult palju komisjoni arvamusega. Liikmesriikidel on igal juhul õigus sertifitseerimisest keelduda, kui sertifikaadi andmine seab liikmesriigi või mõne teise liikmesriigi energiavarustuse kindluse ohtu. Kui liikmesriik on määranud lõike 3 punktis b osutatud hindamist tegema muu pädeva riigiasutuse, võib ta taotleda, et reguleeriv asutus võtaks oma lõpliku otsuse vastu vastavalt kõnealuse pädeva riigiasutuse hinnangule. Reguleeriva asutuse lõplik otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos. Kui lõplik otsus on komisjoni arvamusest erinev, esitab ja avaldab asjaomane liikmesriik koos otsusega selle põhjendused.

9.   Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide õigust teha kooskõlas liidu õigusega riigisisest seaduslikku kontrolli, et kaitsta avaliku julgeoleku õigustatud huve.

10.   Käesolevat artiklit, välja arvatud lõike 3 punkti a, kohaldatakse ka nende liikmesriikide suhtes, kellele kohaldatakse artikli 66 kohast erandit.

1.   Põhivõrguettevõtjad ei tohi energiasalvestusüksusi omada, arendada, hallata ega käitada.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada põhivõrguettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksusi, kui need on täielikult integreeritud võrgukomponendid ja reguleeriv asutus on andnud oma heakskiidu või juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

Reguleeriv asutus võib koostada suunised ja hanketingimused, et aidata põhivõrguettevõtjatel tagada õiglane pakkumismenetlus.

3.   Erandi tegemise otsusest tuleb teavitada komisjoni ja ACERit koos asjakohase teabega taotluse ja erandi tegemise põhjuste kohta.

4.   Reguleerivad asutused korraldavad korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel olemasolevate energiasalvestusüksuste teemal avaliku konsultatsiooni, et hinnata muude isikute võimalikku valmidust ja huvi sellistesse üksustesse investeerida. Kui avalikul konsultatsioonil selgub reguleeriva asutuse hinnangu kohaselt, et on muid isikuid, kes suudavad neid üksusi kulutõhusalt omada, arendada, käitada või hallata, tagavad reguleerivad asutused, et põhivõrguettevõtjad jäetakse sellest tegevusest 18 kuu jooksul järk-järgult kõrvale. Pakkumismenetluse ühe tingimusena võivad reguleerivad asutused lubada põhivõrguettevõtjatel saada mõistlikku hüvitist, eelkõige saada tagasi energiasalvestusüksustesse tehtud investeeringu jääkväärtus.

5.   Lõiget 4 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute patareidel põhinevate salvestusüksuste tavalise amortisatsiooniaja suhtes, mille kohta tehakse lõplik investeerimisotsus hiljemalt 2024. aastal, tingimusel et:

1.   Liikmesriikidel või nende määratud pädevatel asutustel, sealhulgas artiklis 57 osutatud reguleerivatel asutustel, on oma ülesannete täitmise piires õigus tutvuda elektriettevõtjate raamatupidamisega, nagu on sätestatud artiklis 56.

2.   Liikmesriigid ja määratud pädevad asutused, sealhulgas reguleerivad asutused, säilitavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. Liikmesriigid võivad ette näha nimetatud teabe avalikustamise, kui seda on vaja pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada elektriettevõtjate raamatupidamise vastavus lõigetele 2 ja 3.

2.   Olenemata sellest, milline on elektriettevõtjate omandi- või õiguslik vorm, koostavad nad oma raamatupidamise aastaaruanded ning esitavad need auditeerimiseks ja avaldavad need vastavalt õigusnormidele, mis liikmesriigis on piiratud vastutusega äriühingu raamatupidamise aastaaruannete kohta vastu võetud vastavalt direktiivile 2013/34/EL.

Ettevõtjad, kellel ei ole õiguslikku kohustust raamatupidamise aastaaruandeid avaldada, hoiavad aruande ühe eksemplari oma peakontoris avalikkusele kättesaadavana.

3.   Elektriettevõtjad peavad ettevõttesiseses raamatupidamises kõigi ülekande- ja jaotamistoimingute kohta eraldi arvestust, nagu seda nõutaks, kui neid toiminguid teeksid eri ettevõtjad, et vältida diskrimineerimist, ristsubsideerimist ja konkurentsi moonutamist. Nad peavad arvestust, mis võib olla konsolideeritud, ka muu elektrialase tegevuse kohta, mis ei ole seotud ülekandmise ega jaotamisega. Põhi- või jaotusvõrgu omamisest saadav tulu peab olema raamatupidamises eraldi esitatud. Asjakohasel juhul peavad nad konsolideeritud arvestust muu, elektrienergiaga mitteseotud tegevuse kohta. Ettevõttesiseses raamatupidamises koostatakse iga tegevusala kohta bilanss ja kasumiaruanne.

4.   Lõikes 2 osutatud auditeerimise käigus tuleb eelkõige kontrollida, kas lõikes 3 osutatud diskrimineerimise ja ristsubsideerimise vältimise kohustus on täidetud.

1.   Liikmesriik määrab riigi tasandil ühe reguleeriva asutuse.

2.   Lõige 1 ei piira liikmesriigis teiste reguleerivate asutuste määramist piirkondlikul tasandil, tingimusel et kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikli 21 lõikega 1 on olemas üks juhtiv esindaja, kes täidab ACERi reguleerivate asutuste nõukogus liidu tasandil esindusfunktsioone ja on kontaktisik.

3.   Erandina lõikest 1 võib liikmesriik määrata reguleerivad asutused väikeste võrkude jaoks, mis paiknevad geograafiliselt eraldatud piirkonnas, mille tarbimine moodustas 2008. aastal asjaomase liikmesriigi kogutarbimisest alla 3 %. Nimetatud erand ei piira ühe kõrgema esindaja nimetamist, kes täidab kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikli 21 lõikega 1 ACERi reguleerivate asutuste nõukogus liidu tasandil esindusfunktsioone ja on kontaktisik.

4.   Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse sõltumatuse ning kannavad hoolt, et ta kasutab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Selleks peavad liikmesriigid tagama, et kui reguleeriv asutus täidab käesoleva direktiiviga ja sellega seotud õigusaktidega talle määratud reguleerimisülesandeid, siis

5.   Reguleeriva asutuse sõltumatuse kaitsmiseks tagavad liikmesriigid eelkõige, et

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et juhatuse või tippjuhtkonna jaoks on kehtestatud sobiv rotatsioonikord. Juhatuse liikmeid või juhul, kui juhatus puudub, siis tippjuhtkonna liikmeid tohib selle aja jooksul ametist vabastada üksnes juhul, kui nad ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tingimustele või nad on vastavalt liikmesriigi õigusele süüdi üleastumises.

6.   Liikmesriigid võivad ette näha, et reguleeriva asutuse raamatupidamise aastaaruande järelkontrolli teeb sõltumatu audiitor.

7.   Hiljemalt 5. juuliks 2022 ja seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kuidas on riigiasutused järginud käesolevas artiklis sätestatud sõltumatuse põhimõtet.

1.   Reguleerival asutusel on järgmised kohustused:

2.   Kui liikmesriik on nii ette näinud, võivad lõikes 1 osutatud jälgimiskohustusi täita ka muud asutused kui reguleeriv asutus. Sellisel juhul tehakse nimetatud jälgimise käigus saadud teave niipea kui võimalik reguleerivale asutusele kättesaadavaks.

Reguleeriv asutus konsulteerib parema õigusliku reguleerimise põhimõtteid järgides lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel asjakohasel juhul põhivõrguettevõtjatega ja teeb asjakohasel juhul tihedat koostööd teiste asjaomaste riigiasutustega, ilma et see piiraks nende pädevust ning säilitades reguleeriva asutuse sõltumatuse.

Heakskiit, mille reguleeriv asutus või ACER käesoleva direktiivi kohaselt annab, ei piira reguleeriva asutuse volituste põhjendatud kasutamist tulevikus vastavalt käesolevale artiklile või karistuste määramist teiste asjaomaste asutuste või komisjoni poolt.

3.   Liikmesriigid tagavad, et reguleerivatele asutustele antakse volitused, mis võimaldavad neil käesolevas artiklis osutatud kohustusi tõhusalt ja kiiresti täita. Selleks peavad reguleerival asutusel olema vähemalt järgmised volitused:

4.   Selle liikmesriigi reguleerival asutusel, kus on Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse asukoht, on õigus määrata neile üksustele, kes ei täida käesolevast direktiivist, määrusest (EL) 2019/943 või reguleeriva asutuse või ACERi asjakohasest õiguslikult siduvast otsustest tulenevaid kohustusi, tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda selliste karistuste määramist pädevalt kohtult.

5.   Kui artikli 44 alusel on määratud sõltumatu võrguettevõtja, peab reguleeriv asutus lisaks talle käesoleva artikli lõigetega 1 ja 3 pandud kohustustele

6.   Kui kooskõlas VI peatüki 3. jaoga on määratud põhivõrguettevõtja, antakse reguleerivale asutusele lisaks käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 alusel antud kohustustele ja volitustele vähemalt järgmised kohustused ja volitused:

7.   Reguleerivad asutused, välja arvatud juhul, kui ACER on pädev kindlaks määrama ja heaks kiitma tingimused ja meetodid võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise kohta määruse (EL) 2019/943 VII peatüki kohaselt vastavalt määruse (EL) 2019/942 artikli 5 lõikele 2, kuna need on oma olemuselt kooskõlalised, vastutavad selle eest, et piisavalt vara enne tingimuste jõustumist määratakse kindlaks või kiidetakse heaks vähemalt riiklik metoodika, mille alusel arvutada või kiita heaks järgmisega seotud tingimused:

8.   Lõikes 7 osutatud metoodika ja tingimused avaldatakse.

9.   Et suurendada turu läbipaistvust ja teha kõikidele huvitatud isikutele teatavaks kõik vajalikud andmed, otsused ja selliste otsuste ettepanekud, milles käsitletakse artikli 60 lõikes 3 osutatud ülekande- ja jaotustasusid, teevad reguleerivad asutused asjaomaste võrgutasude üksikasjaliku arvutusmetoodika ja arvutamise aluseks olevad kulud avalikult kättesaadavaks, tagades tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

10.   Reguleerivad asutused jälgivad ülekandevõime piiratuse juhtimist riikide elektrivõrkudes, sealhulgas võrkudevahelistes ühendustes, ja ülekandevõime piiratuse juhtimise eeskirja rakendamist. Sel eesmärgil esitavad põhivõrguettevõtjad või turuosalised reguleerivatele asutustele oma ülekandevõime piiratusega tegelemise eeskirja, milles käsitletakse ka võimsuse jaotamist. Reguleerivad asutused võivad taotleda kõnealuse eeskirja muutmist.

1.   Reguleerivatel asutustel on õigus nõuda põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatelt tingimuste, sealhulgas käesoleva direktiivi artiklis 59 osutatud tasude ja metoodika muutmist, kui see on vajalik nende tingimuste proportsionaalsuse ja mittediskrimineeriva kohaldamise tagamiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikliga 18. Ülekande- ja jaotustasude kehtestamisega viivitamise korral on reguleerivatel asutustel õigus kehtestada või heaks kiita ajutised ülekande- ja jaotustasud või nende arvestamise metoodika ning juhul, kui lõplikud ülekande- ja jaotustasud või metoodika on kõnealustest ajutistest ülekande- ja jaotustasudest või metoodikast erinevad, teha otsus kompenseerivate meetmete kohta.

2.   Igaüks, kellel on põhi- või jaotusvõrguettevõtja suhtes kaebusi seoses võrguettevõtja käesoleva direktiivi kohaste kohustustega, võib esitada kaebuse reguleerivale asutusele, kes tegutseb vaidlusi lahendava asutusena ja teeb otsuse kahe kuu jooksul alates kaebuse kättesaamisest. Seda tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra, kui reguleeriv asutus taotleb lisateavet. Pikendatud tähtaega võib kaebuse esitaja nõusolekul veel kord pikendada. Reguleeriva asutuse otsus on siduv, kui ja kuni see ei kaota kehtivust edasikaebamise tõttu.

3.   Kõik mõjutatud isikud, kellel on õigus esitada kaebusi meetodeid puudutava, artikli 59 kohase otsuse kohta, või kui reguleeriv asutus on kohustatud kavandatavate tasude või meetodite puhul konsulteerima, võivad kahe kuu või liikmesriikide sätestatud lühema tähtaja jooksul pärast otsuse või otsuse ettepaneku avaldamist esitada otsuse või ettepaneku läbivaatamiseks kaebuse. Kaebus ei peata otsuse kehtivust.

4.   Liikmesriigid kehtestavad reguleerimiseks, kontrollimiseks ning läbipaistvuse tagamiseks sobivad ja tõhusad mehhanismid, et vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, mis kahjustab eelkõige tarbijaid, ja turuvallutuslikku käitumist. Nende mehhanismide puhul võetakse arvesse ELi toimimise lepingut, eriti selle artiklit 102.

5.   Liikmesriigid tagavad kohaste meetmete võtmise, sealhulgas liikmesriigi õiguse kohaselt haldus- või kriminaalmenetluse algatamise füüsilise või juriidilise isiku suhtes käesolevas direktiivis kehtestatud konfidentsiaalsusnormide rikkumise korral.

6.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud kaebused ei piira liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud edasikaebamisõigust.

7.   Reguleerivate asutuste otsused peavad olema täielikult põhjendatud, et oleks võimalik rakendada kohtulikku läbivaatamist. Otsused peavad olema avalikkusele kättesaadavad, tagades samas tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

8.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi tasandil on olemas sobivad mehhanismid, mille kohaselt on reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isikul õigus otsus edasi kaevata asjaosalistest ja valitsusest sõltumatule organile.

1.   Reguleerivad asutused peavad üksteisega ja eelkõige ACERi raames tihedaid konsultatsioone ja teevad omavahel koostööd ning esitavad üksteisele ja ACERile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva direktiiviga ette nähtud ülesannete täitmiseks. Vahetatava teabe puhul peab teavet vastu võttev asutus tagama sama konfidentsiaalsustaseme kui asutus, kust teave pärit on.

2.   Reguleerivad asutused teevad vähemalt piirkondlikul tasandil koostööd, et

3.   Reguleerivatel asutustel on õigus sõlmida üksteisega koostöölepinguid, et tugevdada reguleerimisalast koostööd.

4.   Lõikes 2 osutatud tegevus toimub vajaduse korral tihedas konsultatsioonis teiste asjaomaste riigiasutustega ning ilma et see piiraks nende eripädevust.

5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada suunised selle kohta, millises ulatuses on reguleerivad asutused kohustatud omavahel ja ACERiga koostööd tegema.

1.   Selle võrgukäitamispiirkonna piirkondlikud reguleerivad asutused, kuhu piirkondlikud koordineerimiskeskused luuakse, peavad üksteisega tihedalt koordineerides

2.   Liikmesriigid tagavad, et reguleerivatele asutustele antakse volitused, mis võimaldavad neil lõikes 1 osutatud kohustusi tõhusalt ja kiiresti täita. Selleks peavad reguleerival asutusel olema vähemalt järgmised volitused:

3.   Selle liikmesriigi reguleerival asutusel, kus on piirkondliku koordineerimiskeskuse asukoht, on õigus määrata piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida käesolevast direktiivist, määrusest (EL) 2019/943 või reguleeriva asutuse või ACERi asjakohasest õiguslikult siduvast otsustest tulenevaid kohustusi, tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda selliste karistuste määramist pädevalt kohtult.

1.   Reguleerivad asutused ja komisjon võivad taotleda, et ACER esitaks arvamuse selle kohta, kas reguleeriva asutuse otsus on võrgueeskirjade ja käesolevas direktiivis või määruse (EL) 2019/943 VII peatükis osutatud suunistega kooskõlas.

2.   ACER esitab oma arvamuse kas arvamust taotlenud reguleerivale asutusele või komisjonile ja kõnealuse otsuse vastu võtnud reguleerivale asutusele kolme kuu jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.

3.   Kui otsuse teinud reguleeriv asutus ACERi avamust nelja kuu jooksul alates nimetatud arvamuse kättesaamisest ei järgi, teavitab ACER sellest komisjoni.

4.   Reguleeriv asutus, kes leiab, et teise reguleeriva asutuse otsus piiriülese kaubanduse kohta ei ole võrgueeskirjade või käesolevas direktiivis või määruse (EL) 2019/943 VII peatükis osutatud suunistega kooskõlas, võib teavitada sellest komisjoni kahe kuu jooksul alates kõnealuse otsuse vastuvõtmisest.

5.   Kui komisjon jõuab kahe kuu jooksul pärast seda, kui teda on lõike 3 kohaselt teavitanud ACER või lõike 4 kohaselt reguleeriv asutus, või kolme kuu jooksul pärast otsuse tegemist omal algatusel seisukohale, et on põhjust kahtlustada, et reguleeriva asutuse otsus ei ole võrgueeskirjade ja käesolevas direktiivis või määruse (EL) 2019/943 VII peatükis osutatud suunistega kooskõlas, võib komisjon otsustada juhtumit põhjalikumalt uurida. Sel juhul palub komisjon reguleerival asutusel ja reguleeriva asutuse poolt menetletava küsimusega seotud isikutel esitada oma seisukoha.

6.   Kui komisjon otsustab juhtumit põhjalikumalt uurida, teeb ta nelja kuu jooksul alates sellise otsuse tegemisest teatavaks lõpliku otsuse, mille kohaselt

7.   Kui komisjon ei ole otsustanud juhtumit põhjalikumalt uurida ega ole kas vastavalt lõikes 5 või 6 sätestatud tähtaja jooksul lõplikku otsust teinud, tähendab see seda, et komisjon pole reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväidet esitanud.

8.   Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsuse, milles nõutakse reguleeriva asutuse otsuse kehtetuks tunnistamist, kahe kuu jooksul, ja teatab sellest komisjonile.

9.   Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse suunised käesoleva artikli kohaldamise korra üksikasjade kohta.

1.   Liikmesriigid nõuavad, et tarnijad säilitaksid riigiasutuste, sealhulgas reguleeriva asutuse, riigi konkurentsiasutuse ja komisjoni jaoks nende ülesannete täitmise eesmärgil vähemalt viis aastat asjakohaseid andmeid, mis puudutavad kõiki nii hulgimüüjate kui ka põhivõrguettevõtjatega elektrivarustuslepingute ja elektrienergia tuletisinstrumentide aluselt tehtud tehinguid.

2.   Need andmed hõlmavad asjakohaste tehingute üksikasju, nagu tehingute tähtaeg ning tarne- ja arveldustingimused, tehingu maht, täitmise kuupäevad ja kellaajad, tehinguhinnad ja asjaomase hulgimüüja andmed, ning kindlaid üksikasju kõikide arveldamata jäänud elektrivarustuslepingute ja elektrienergia tuletisinstrumentide kohta.

3.   Reguleeriv asutus võib otsustada teha need andmed osaliselt turuosalistele kättesaadavaks, tingimusel et ei avaldata konkreetsete turuosalistega või konkreetsete tehingutega seotud tundlikku äriteavet. Käesolevat lõiget ei kohaldata direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse kuuluvaid finantsinstrumente käsitleva teabe suhtes.

4.   Käesoleva artikliga ei seata seoses lõikes 1 osutatud asutustega lisakohustusi direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse kuuluvatele üksustele.

5.   Kui lõikes 1 osutatud asutustel on vaja juurdepääsu direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse kuuluvate üksuste säilitatavatele andmetele, esitavad nimetatud asutustele nõutavad andmed kõnealuse direktiivi kohaselt vastutavad asutused.

1.   Meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta käesoleva direktiivi kohaselt võrdsete võimaluste tagamiseks, peavad olema kooskõlas ELi toimimise lepinguga, eriti selle artikliga 36, ning liidu muu õigusega.

2.   Lõikes 1 osutatud meetmed peavad olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad. Kõnealuseid meetmeid võib võtta üksnes pärast komisjoni teavitamist ja komisjoni heakskiitu.

3.   Komisjon reageerib lõikes 2 osutatud teavitamisele kahe kuu jooksul alates teate kättesaamisest. Nimetatud ajavahemik algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Kui komisjon ei ole kahe kuu jooksul reageerinud, tähendab see seda, et komisjon ei ole teada antud meetmete kohta vastuväiteid esitanud.

1.   Liikmesriigid, kes tõendavad, et nende väikeste ühendatud võrkude ja väikeste eraldatud võrkude käitamises on suuri probleeme, võivad taotleda komisjonilt erandeid artiklite 7 ja 8 ning IV, V ja VI peatüki asjakohastest sätetest.

Väikesed eraldatud võrgud ja Korsika puhul Prantsusmaa võivad taotleda erandeid ka artiklitest 4, 5 ja 6.

Enne otsuse tegemist teavitab komisjon neist taotlustest liikmesriike, järgides konfidentsiaalsusnõudeid.

2.   Erandid, mille komisjon teeb lõike 1 alusel, kehtivad piiratud aja jooksul ja peavad vastama tingimustele, mille eesmärk on suurendada konkurentsi ja siseturuga lõimumist ning millega on tagatud, et erandid ei takista üleminekut taastuvenergiale, paindlikkuse suurendamist, energia salvestamist, elektrimobiilsust ega tarbimiskaja.

ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade puhul, mida ei ole võimalik liidu elektrituruga ühendada, ei ole erandi kehtivusaeg piiratud ja erandi suhtes kohaldatakse tingimusi, mille eesmärk on tagada, et erand ei takistaks üleminekut taastuvenergiale.

Erandi tegemise otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Artiklit 43 ei kohaldata Küprose, Luksemburgi ega Malta suhtes. Peale selle ei kohaldata Malta suhtes artikleid 6 ja 35 ning Küprose suhtes artikleid 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50 ja 52.

Artikli 43 lõike 1 punkti b kohaldamisel ei hõlma mõiste „elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitev ettevõtja“ lõpptarbijaid, kes täidavad mõnda elektritootmise ja/või tarnimisega seotud ülesannet kas ise või oma kontrolli all oleva ettevõtte kaudu üksikult või kollektiivselt, tingimusel et lõpptarbijad on aasta keskmises lõikes elektrienergia netotarbijad, arvestades nende toodetud elektrienergia osa kontrolli all olevates ettevõtetes, ja tingimusel, et nende poolt kolmandatele isikutele müüdava elektrienergia majanduslik väärtus on nende muu äritegevusega võrreldes ebaoluline.

4.   Kuni 1. jaanuarini 2025 või käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud otsuses sätestatud hilisema kuupäevani ei kohaldata Küprose ega Korsika suhtes artiklit 5.

5.   Malta suhtes ei kohaldata artiklit 4 kuni 5. juulini 2027. Kõnealust tähtaega võib pikendada veel kuni kaheksa aasta pikkuseks ajavahemikuks. Lisaajavahemiku võrra pikendamine toimub lõikes 1 osutatud otsuse alusel.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 61 lõikes 5 ja artikli 63 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 4. juulist 2019.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 61 lõikes 5 ja artikli 63 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 61 lõike 5 ja artikli 63 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes sel juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

1.   Komisjon jälgib ja kontrollib käesoleva direktiivi rakendamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artiklis 35 osutatud energialiidu olukorda käsitleva aruande lisa.

2.   Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise 31. detsembriks 2025 läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kui see on asjakohane, esitab komisjon koos aruandega või pärast aruande esitamist seadusandliku ettepaneku.

Läbivaatamisel hindab komisjon eelkõige seda, kas tarbijad, eeskätt kaitsetud või energiaostuvõimetud tarbijad, on käesoleva direktiivi alusel piisavalt kaitstud.

1.   Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–5, artikli 6 lõigete 2 ja 3, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõike 2 punktide j ja l, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõigete 2–12, artiklite 11–24, artiklite 26, 28 ja 29, artiklite 31–34, artikli 36, artikli 38 lõike 2, artiklite 40 ja 42, artikli 46 lõike 2 punkti d, artiklite 51 ja 54, artiklite 57–59, artiklite 61–63, artikli 70 punktide 1–3, punkti 5 alapunkti b ja punkti 6 ning I–II lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2020. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad aga järgmiste sätete järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid:

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.