18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/39

(1)

26. märtsil 2018 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise kohta 26 terastoodete kategooria impordi suhtes (2018/C 111/10) (3). Komisjon otsustas uurimise algatada, kuna oli piisavalt tõendeid, et nende toodete import võib või ähvardab põhjustada liidu asjaomastele tootjatele suurt kahju.

(2)

28. juunil avaldas komisjon ka teate, et uurimist laiendatakse veel kahele tootekategooriale (4).

(3)

Teave, mis oli komisjonile kättesaadav terasele kehtestatud eelneva järelevalve mehhanismi kaudu (5) ja liidu tööstusvaldkonna allikatest, näitas, et nende tootekategooriate impordi kasvusuundumus ning valdavalt ohtlikud majanduslikud ja kaubanduslikud tingimused, sealhulgas liidu terasetööstuse olukord, põhjendavad põhjalikku uurimist.

(4)

Peale selle oli meetmete tõttu, mille Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“) kehtestasid kaubanduse laiendamise 1962. aasta seaduse (Trade Expansion Act) paragrahvi 232 kohaselt (edaspidi „paragrahv 232“) terase impordi suhtes, suur risk, et import suureneb kaubanduse ümbersuunamise tagajärjel veelgi.

(5)

Püsiva üleilmse tootmise ülevõimsuse taustal võivad need asjaolud ohustada liidu terasetööstust, mis on impordi tõenäoliselt kiire kasvu suhtes endiselt haavatav ja taastumas ebaausate kaubandustavade põhjustatud kahjust, nagu viimasel ajal kogu maailmas terastoodete suhtes võetud arvukad kaubanduse kaitsemeetmed tõestavad.

(6)

11. aprillil 2018 avaldas komisjon „toimikusse lisatud märkuse“, mis sisaldab peamisi olulisi statistilisi andmeid ja kättesaadavaid kahjunäitajaid. Komisjon sai selle märkuse kohta 41 esildist kolmandatelt riikidelt, riiklikelt ühendustelt ja üksikutelt teraseettevõtetelt.

(7)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et komisjon ei avalikustanud tõendeid, millel kaitsemeetmeid käsitlev uurimine põhines, asjakohaselt ja õigeaegselt. Väideti, et selle tõttu ei olnud huvitatud isikutel võimalik oma kaitseõigust täies ulatuses teostada. Täpsemalt väitis mitu huvitatud isikut, et 11. aprillil 2018 avaldatud toimikusse lisatud märkus ei sisaldanud andmeid liidu müügi, liidu ekspordi, liidu tarbimise ega liidu kogutoodangu kohta.

(8)

Vastupidiselt nendele väidetele sisaldas toimikusse lisatud märkus andmeid liidu müügi, liidu tarbimise ja liidu kogutoodangu kohta. Lisaks leiab komisjon, et peamistest elementidest ja kättesaadavatest tõenditest tehti piisav kokkuvõte nii Euroopa Liidu Teatajas avaldatud menetluse algatamise teates kui ka WTO-le WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 12 lõike 1 punkti a kohaselt saadetud uurimise algatamise teates.

(9)

Seepärast leiab komisjon, et ta on täitnud oma õiguslikud kohustused kaitsta piisavalt huvitatud isikute kaitseõigusi. Igal juhul on huvitatud isikutel endiselt võimalus oma õigusi ülejäänud uurimisperioodi jooksul teostada.

(10)

Põhjaliku hindamise tegemiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud teadaolevatele ELi tootjatele ning kõigile uurimisaluseid tooteid eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele, kes seda menetluse algatamise teates määratud tähtaja jooksul palusid. Neil isikutel, näiteks kolmandatel riikidel, paluti esitada mis tahes asjakohased esildised. Komisjon on saanud 222 vastust küsimustikule ja 74 esildist.

(11)

Komisjon algatas kaitsemeetmete uurimise ELi imporditavate 26 terastoodete kategooria suhtes ja 28. juunil laiendati menetluse algatamise teate muutmise teatega selle ulatust kahele täiendavale tootekategooriale (6). Kõik 28 tootekategooriat (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „vaatlusalused tootekategooriad“) on hõlmatud terastoodete järelevalve mehhanismiga, mille komisjon 2016. aasta mais kasutusele võttis. Nende suhtes kohaldatakse ka paragrahvi 232 kohaseid USA tariifseid meetmeid. Vaatlusalused tootekategooriad koos CN-koodidega, mille all need tooted on praegu klassifitseeritud, on loetletud I lisas.

(12)

Selles esialgses hinnangus leiab komisjon, et liidu tootjate toodetavad 28 tootekategooriat (edaspidi „samasugune toode“ või „samasugused tootekategooriad“) on samasugused tooted nagu vaatlusalused tootekategooriad või konkureerivad nendega otseselt. Nii liidus toodetud kui ka imporditud vaatlusalustel toodetel on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused; neil on samad kasutusalad ning nende hinna- ja kvaliteediteave on kergesti kättesaadav; neid ka müüakse sarnaste või samasuguste müügikanalite kaudu klientidele, kes ostavad või võivad neid osta nii omamaisel turul kui ka teise võimalusena välismaistelt eksportijatelt. Seega on vaatlusaluste tootekategooriate ja nende vahel, mida toodavad vastavate kategooriate all liidu tootjad, tugev konkurents.

(13)

Samuti leidis komisjon kõnealuses esialgses analüüsis, et eri tootekategooriate all klassifitseeritud toodete vahel ja ka teatavate kategooriate erinevas tootmisetapis toodete vahel on oluline vastastikune seos ja tugev konkurents, sest mõni kategooria sisaldab peamist toorainet või sisendmaterjali teiste tootekategooriate toodete tootmiseks.

(14)

Seda vastastikust seost ning konkurentsi tootekategooriate sees ja nende vahel ilmestavad mõned näited. Näiteks toodetakse kuumvaltsitud lairibasid tahvlitest ja rullitakse poolideks või toodetakse neid kvartovaltspingil. Plekklehti toodetakse, lõigates ribad pikuti. Kitsaid ribasid toodetakse kas vahetult või lõigates kuuma teraslinti. Kuumvaltsitud lehttooteid kasutatakse ka naftakeemiatööstuse torude tootmiseks ja külmvaltsitud lehttooteid kasutavad keevitatud torude tootjad. Suurt osa toodetud kuumvaltsitud lairibast töödeldakse edasi, et saada külmvaltsitud riba, mis on õhem ja mille pinnaviimistlus on parem. Märkimisväärne osa külmvaltsitud toodetest on kaetud metallkattega, tina või kroomiga konservitööstuse puhul, või tsingiga (7).

(15)

Paljud liidu tootjad tegelevad enamiku eespool nimetatud toodete tootmisega. Näiteks Arcelor Mittal mitte üksnes ei tooda kuumvaltsitud ja külmvaltsitud lehti ja ribasid, vaid ka katab mitmesuguseid terastooteid ning toodab plaate. Samamoodi toodavad sellised ettevõtted nagu Voest Alpine ja Tata Steel kuumvaltsitud ja külmvaltsitud lehti ja ribasid ning ka nendest toodetest valmistatud kaetud terastooteid.

(16)

Pealegi saab seetõttu, arvestades vastastikuse seotuse sellist taset, konkurentsisurvet lihtsalt ühelt tootelt teisele nihutada. Näiteks kui ühele tootele, nt teraspoolidele, kehtestatakse kaubanduse kaitsemeetmed, võib seda toodet samas riigis edasi töödelda ja eksportida teistsuguses vormis, et lisameetmeid vältida ja ikkagi kohalike toodetega konkureerida. Samuti ei ole välistatud, et kolmandad riigid impordivad mõnda neist toodetest väikeste kuludega ja töötlevad need enne liitu reeksportimist ümber.

(17)

Nende vastastikuste seoste ja ühenduste tõttu ning võttes arvesse asjaolu, et – nagu on selgitatud allpool – USA paragrahvi 232 meetmetest tulenev võimalik kaubavahetuse ümbersuunamine kehtib kõikidele tootekategooriatele, sest neid meetmeid kohaldatakse vahet tegemata horisontaalselt kõigi terastoodete suhtes, tegemata vahet nende kuju ja koostise alusel, analüüsiti esialgse kindlaksmääramise eesmärgil üldiselt kõiki 28 tootekategooriat ja ka vaatlusalust toodet (st eri kuju ja vormi omav teras) ning samuti tehti analüüs eraldi iga tootekategooria tasandil (8).

(18)

Enamik liidu tootjaid on Euroopa Teraseühenduse (Eurofer) liikmed või kui tegemist on torutootjatega, siis Euroopa terastorude liidu (ESTA) liikmed. Need kaks tööstusliitu esindavad enam kui 95 % liidu terasetootmisest. Nende liikmed asuvad peaaegu kõigis liikmesriikides.

(19)

Need tööstusliidud on oma liikmete nimel komisjoni teavitanud, et nad toetavad kaitsemeetmete uurimise algatamist, samuti meetmete võtmist, et lahendada paragrahvi 232 meetmetest tulenev kaubavahetuse ümbersuunamine, mis häirib tugevalt teraseturgu, mis ei ole veel terasekriisist täielikult taastunud.

(20)

Komisjon tegi Eurostati andmete, terastoodete eelneva järelevalve mehhanismi ja liidu tootmisharu esitatud teabe alusel esialgse analüüsi vaatlusaluste toodete impordi suurenemise kohta ajavahemikul 2013–2017. Komisjon uuris ka impordi arengut 2018. aasta esimeses kvartalis, et impordi hiljutise kasvu kohta kinnitust saada.

(21)

Asjaomaste toodete koguimport on arenenud järgmiselt:

(22)

Üldiselt suurenes kõnealuste 28 tootekategooria impordi kogumaht ajavahemikul 2013–2017 absoluutarvudes 62 %. Impordi kasv oli eriti märgatav kuni 2016. aastani. Pärast seda impordi kasv jätkus ning jäi väga kõrgele tasemele püsima.

(23)

Suurema osa uurimisega hõlmatud üksikute tootekategooriate import suurenes viimase viie aasta jooksul ka absoluutarvudes. Näiteks kõige enam imporditavate kategooriate sissevedu (tootekategooriad 1, 4 ja 7) on kasvanud vastavalt 45 %, 168 % ja 78 %.

(24)

5 tootekategooria, nimelt toodete 10, 11, 19, 24 ja 27 puhul kasvu aga ei olnud. Seepärast leiab komisjon, et need tootekategooriad tuleks praeguses etapis ajutiste meetmete kohaldamisalast välja jätta. Komisjon jätab endale siiski õiguse lisada need 5 tootekategooriat lõplike meetmete kohaldamisalasse ja jätkab selleks nende kategooriate impordi jälgimist. Iga tootekategooria impordi areng on esitatud II lisas.

(25)

Lisaks eespool nimetatud tootekategooriate väljajätmisele praeguses etapis on komisjon kaalunud ka teatavate riikide meetmete kohaldamisalast väljajätmist kooskõlas põhjenduses 121 esitatud järeldustega. Seega jättis komisjon nende tootekategooriate eespool nimetatud riikidest pärit impordi ülejäänud esialgsest analüüsist välja ja vaatas impordi arengu läbi.

(26)

Sellest lähtuvalt on esialgu kindlaks tehtud, et hõlmatud toodete import on arenenud järgmiselt:

(27)

Ajavahemikul 2013–2017 suurenes import absoluutarvudes 68 %, samas kui turuosad suurenesid 12,1 %-lt 17,80 %ni. Kõige olulisem kasv toimus aastatel 2013–2016, kuid impordi kasv jätkus ja see püsis kõrgel tasemel 2017. aastal.

(28)

2018. aastal impordi kasvu suundumus jätkub. Kui võrrelda 2018. aasta esimest kvartalit 2017. aasta esimese kvartaliga, on impordi üldine kasv 10 %. 9 tootekategooria puhul on kasv suurem kui 20 % ja ühe tootekategooria puhul (kategooria 13) on kasv suurem kui 100 %. Lisaks toimus see suurenemine isegi veel enne paragrahvi 232 meetmete jõustumist.

(29)

Seepärast teeb komisjon järelduse, et 23 tootekategoorias on toimunud absoluutarvudes impordi äkiline, järsk ja oluline kasv. Lisaks jätkab import 2018. aasta esimeses kvartalis kasvamist ja kasv on eeldatavasti veelgi suurem, arvestades kaubavahetuse ümbersuunamist, mis paragrahvi 232 meetmetest arvatavasti tuleneb.

(30)

Komisjon on esialgu kindlaks teinud, et eespool nimetatud terastoodete impordi kasv liidus tuleneb ettenägematutest arengutendentsidest, mille allikaks on mitu tegurit, mis tekitavad ja süvendavad vaatlusaluste toodete rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustamatust.

(31)

Esiteks on terasetootmise üleilmne nimivõimsus alates 2000. aastast rohkem kui kahekordistunud: 1,05 miljardilt tonnilt 2000. aastal 2,29 miljardi tonnini 2016. aastal, ning püsinud 2017. aastal väga kõrgel tasemel (2,27 miljardit tonni) (9). Lisaks oli 2016. aastal tegelik ülemaailmne terasetoodang (1,6 miljardit tonni) endiselt 100 miljonit tonni suurem kui üleilmne nõudlus terase järele (1,5 miljardit tonni). Sellest tulenevalt on viimastel aastatel olnud suur erinevus üleilmse nimivõimsuse ja tootmise vahel ning toodangu ja nõudluse vahel, mis on tekitanud ülemaailmsel teraseturul enneolematu ülevõimsuse, mis on püsinud vaatamata selle kitsendamiseks võetud meetmetele. Kui tulevikku vaadata, siis arvestades, et 2017. aastal suurenes üleilmne tootmine majandusliku elavnemise tulemusel enam kui 5 %, kasvab üleilmne nõudlus terase järele 2018. aastal vaid mõõdukalt ja 2019. aastaks prognoositakse edasist aeglustumist. 2017. aastal oli märke elavnemisest, kuid suured riskid püsivad.

(32)

Teraseettevõtted on majanduslikult jätkuvalt haavatavad, sest, nagu eespool osutati, püsib terasesektori struktuurne tasakaalustamatus. Tasakaalustamatust süvendavad moonutavad subsiidiumid ja valitsuse toetusmeetmed (10). Arvestades terasesektori suuri püsikulusid, hoidsid paljud terasetootjad, eelkõige riikides, kus riik moonutab turujõudude tavapärast toimimist, tootmisvõimsuse rakendamist kõrgel tasemel ja ujutasid kolmandate riikide turud oma madala hinnaga toodetega üle, kui sisetarbimine ei suutnud toodangut ära kasutada. Selle tulemus on impordi suurenemine ELis ja üldine hinnalangus. Iga tootekategooria keskmise hinna võrdluse alusel lõid impordihinnad liidu tootmisharu hindu 2017. aastal üldiselt alla. Selline keskmise hinna võrdlus ei kajasta tingimata kõiki erijooni, mis võivad võrreldavust mõjutada, kuid annab sellegipoolest hea ülevaate üldisest hinnatasemest võrreldes liidu hindadega. Hinna allalöömine 1,2–23 % tehti kindlaks 17 tootekategoorias.

(33)

Teiseks suurendasid seda mõju veelgi kolmandate riikide turgudel kehtivad kaubandust piiravad tavad. On tõsi, et aastatel 2014-2015 hakkas mitu riiki vastukaaluks eespool nimetatud terase ülepakkumisele ja turgu moonutavatele tavadele kasutama terasesektoris rohkem kaubanduspoliitika ja kaubanduse kaitsevahendeid, et omamaiseid tootjaid kaitsta. Mehhiko, Lõuna-Aafrika, India ja Türgi on kohaldanud suuremaid imporditariife, mis ulatuvad 2,5 %st 40 %ni, mitme terastoote, sealhulgas järgmiste suhtes: kuumvaltsitud ja külmvaltsitud teras, lehtterasest tooted, nagu ribad, ja ka sarrusvardad. Üldiselt imporditi neid tooteid uurimisperioodil suuremates kogustes. Lisaks kehtestasid kolmandad riigid kogu 2017. aasta vältel jätkuvalt kaubandust piiravaid meetmeid: mõned riigid kehtestasid impordihinnad (India), mõned kehtestasid terasele kohustuslikud riiklikud standardid (Indoneesia) ja teised kehtestasid kohaliku tootmissisendi nõuded, sealhulgas valitsuse hangete kaudu (USA).

(34)

Lisaks on pidevalt kasvanud kaubanduse kaitsemeetmete kasutamine. Kui WTO statistika kohaselt algatati ajavahemikul 2011–2013 aastas keskmiselt umbes 77 terasega seotud uurimist, suurenes see keskmine 2015.–2016. aastal 117ni. 2018. aasta veebruaris kehtis USAs terasele 169 dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimeedet, ning pooleli oli 25 uurimist, mis võivad muuta pildi USAsse imporditavast terasest veelgi piiratumaks (11). Kuna USA on üks maailma suurimaid teraseimportijaid – selle riigi arvele jääb umbes 13,1 % maailma teraseimpordist (2016. aastal) –, on sellised arvukad kaubandusmeetmed kogu maailmas tugevat mõju avaldanud.

(35)

Kolmandaks põhjustavad USA paragrahvi 232 kohased ebaseaduslikud ja piiravad meetmed valitseva püsiva ülemaailmse ülevõimsuse taustal, arvestades nende taset ja ulatust, terastoodete kaubanduse ulatuslikku ümbersuunamist liitu. USA on arvutanud, et kõigile toodetele paragrahvi 232 alusel ühtse tariifi kehtestamine, jätmata välja peaaegu ühtegi riiki, peaks vähendama importi umbes 13 miljoni tonni võrra, mis vastab 7 %-le liidu tarbimisest (12). Liidu turg on terastoodete jaoks üldiselt nii nõudluse kui ka hindade poolest väga huvipakkuv. Mõned peamised USAsse eksportijad on ka tavapärased terase liitu tarnijad ja ei ole kahtlust, et need riigid, samuti teised, kelle eksporti ja tootmist USA meetmed ning prognoositav kaubavahetuse ümbersuunamine kumulatiivselt mõjutavad, suunavad oma ekspordi liitu ümber. Isegi eespool nimetatud kaubavoogude osaline ümbersuunamine liitu tekitab ELi turul vältimatult uue hinnalanguse ja hindade allalöömise, mis viib hinnad alla 2016. aasta tasemega võrreldava tasemeni, tekitades liidu terasetööstuse kasumlikkusele märkimisväärselt kahjulikke tagajärgi. Lõpuks tuleks märkida, et impordi täiendav kasv, mis halvendab liidu terasetööstuse majanduslikku olukorda tõenäoliselt veelgi, võib eelkõige pärineda riikidest, kelle suhtes dumpinguvastaseid/tasakaalustavaid tollimakse praegu ei kohaldata.

(36)

Seega on eespool nimetatud ettenägematu areng terase importi liitu suurendanud ja suurendab veelgi.

(37)

Selleks et kindlaks teha, kas hinnatava vaatlusaluse toote puhul on olemas tõendid liidu tootmisharule tekitatava kahju või suure kahju tekkimise ohu kohta, uuris komisjon kooskõlas määruse (EÜ) 2015/478 artikliga 9 ja määruse 2015/755 artikliga 6 vaatlusaluse toote tarbimise, tootmise, tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, turuosa, hindade, kasumlikkuse, varude, kasutatud kapitali tasuvuse (ROCE), rahakäibe ja tööhõive suundumusi aastatel 2013–2017 (2018. aasta andmeid kogutakse).

(38)

Analüüs teostati üldiselt ning ka 23 tootekategooria kohta eraldi ning see näitas impordimahtude kasvu (edaspidi „hindamisalused tooted/tootekategooriad“). Nagu II jaos on selgitatud, peab komisjon sellist üldist ja terviklikku analüüsi käesolevas uurimises asjakohaseks, arvestades eri toodete vastastikust seotust, ühendatust ja nendevahelist konkurentsi nõudluse ja pakkumise seisukohast.

(39)

Kui vaadelda üldist olukorda, siis arenesid liidu tarbimine, liidu tootjate müük ja vastav turuosa järgmiselt:

(40)

Hindamisaluse toote tarbimine suurenes ajavahemikul 2013–2017 igal aastal järjepidevalt, kokku 15 %. Ka liidu tootjate müük suurenes, kuid palju vähem kui liidu tarbimine, st üksnes 7 %. Järelikult ei saanud liidu tootjad liidu suuremast nõudlusest kasu ja kaotasid turuosa, mis vähenes 86,8 %-lt 80,9 %ni. Tuleb meenutada, et import suurenes samal ajavahemikul 68 %.

(41)

Liidu tootjate küsimustikule antud vastuste alusel arenesid tootmine ja tootmisvõimsus järgmiselt:

(42)

Ajavahemikul 2013–2017 suurenes tootmisvõimsus 3 %, kuid vähem kui tootmine, mis kasvas 9 %. Selle tulemusena kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste 72 %-lt 76 %ni.

(43)

Koostööd tegevate ettevõtjate laovarud suurenesid ajavahemikul 2013–2017 kokku 20 %.

(44)

Liidu tootjate ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavoog arenesid järgmiselt:

(45)

Ajavahemikul 2013–2016 oli liidu turul suur hinnalangus. Ühiku müügihinnad langesid 15 %. Tuleb meenutada, et ka import suurenes sellel ajavahemikul märkimisväärselt. 2017. aastal ühiku keskmine müügihind siiski taastus ja saavutas 2013. aasta hindadega võrreldava taseme. Ajavahemikul 2013–2016 jäi kasumlikkus üldiselt väga väikeseks. Hoolimata olulisest hinnalangusest suutis liidu tootmisharu oma tootmiskulusid 2016. aastal siiski nii palju vähendada, et teenida väikest 2,2 % kasumit. 2017. aastal olukord ajutiselt paranes. Aastatel 2016–2017 tõusid müügihinnad peaaegu 20 % ja jõudsid 2013. aasta tasemele. Liidu tootmisharu saavutas 6,2 % kasumlikkuse taseme, sest tootmiskulud (tooraine) püsisid suurenemisest hoolimata väiksemad kui 2013. aastal. Liidu tootmisharu üldine rahavoog suurenes umbes 60 %.

(46)

Mis puudutab tööhõivet, siis hindamisaluste tootekategooriate liidu tootjad kaotasid 5 aasta jooksul peaaegu 10 000 töökohta.

(47)

Lisaks vaatlusaluse toote olukorra üldisele analüüsile, mida komisjon peab käesolevas uurimises kaitsemeetmete vajalikkuse hindamise asjakohaseks lähtepunktiks, hindas komisjon ka olukorda üksikute tootekategooriate tasandil, et eespool nimetatud suundumustele üksikasjalikumal tasandil kinnitust saada.

(48)

Kui vaadelda üksikuid tootekategooriaid, on olukord eriilmelisem, kuid suundumused on üldiselt samad. III lisas on esitatud majandusnäitajad eraldi ja toote kaupa.

(49)

Kui kaks kategooriat välja arvata, suurenes liidu tarbimine viimase viie aasta jooksul kõigis kategooriates. Kuigi mõne üksiktoote puhul jäi kasv mõõdukaks, suurenedes minimaalselt, nimelt 2 %, oli see teiste puhul palju märgatavam – maksimaalne suurenemine oli 169 %.

(50)

Ajavahemikul 2013–2017 olid müügimahud üldiselt stabiilsed või suurenesid mõnel juhul veidi, kuid mitte nii palju kui ELi tarbimine (v.a kolm tootekategooriat). Kui kolm toodet välja arvata, vähenes selle tõttu viie viimase aasta jooksul kõigi toodete turuosa.

(51)

23 üksiktootest 18 puhul tootmise tasemed üldiselt tõusid, samuti kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste.

(52)

Mis puudutab hindu, siis langes kõigi toodete hind ajavahemikul 2013–2016 märgatavalt (välja arvatud ühel tootel, mille suhtes kohaldati minimaalse impordihinna vormis dumpinguvastaseid tollimakse). 2017. aastal hinnad taastusid, kuna teraseturg üldiselt taastus, aga ka ebaõiglase hinnakujunduse ja subsideeritud impordi suhtes võetud erinevate kaubanduse kaitsemeetmete tulemusel. 16 toote hinnatase jäi 2017. aastal 2013. aasta tasemest allapoole. Tuleb märkida, et keskmised impordihinnad olid peaaegu alati madalamad kui liidu hinnad kõigil aastatel ja kõigis tootekategooriates.

(53)

Mis puudutab kasumlikkust, siis müüdi kõiki tootekategooriaid kuni 2016. aastani kahjumiga või väga väikese kasumiga. 2017. aastal taastus vaid 7 toote kasumlikkus 6 % tasemest kõrgemal. Need tooted on ELi tootmismahu seisukohast olulised ja nendest kuue suhtes kohaldatakse praegu (hiljutisi) dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu meetmeid. NB! Need meetmed puudutavad ainult mõnda päritoluriiki. Kõik teised tooted jäid aga kahjumisse (3 toodet) või jõudsid üksnes tasuvuspiiri lähedale (13 toodet). Väiksemat kasumit kui 6 % peetakse tegevuse toetamiseks vajalike investeeringute katmiseks ebapiisavaks, seega on komisjon enamikus hiljutistest uuringutest kasutanud selles sektoris investeeringute katmiseks piisava kasumi tasemena umbes 8 % kasumit. Mis puudutab rahavoogusid, siis halvenes aastatel 2013–2017 poolte toodete rahavoog ja 6 toote rahavoog oli 2017. aastal isegi negatiivne. Kasutatud kapitali tasuvus (ROCE) jäi ajavahemikul 2013–2016 väikeseks, kuid paranes märgatavalt enamiku tootekategooriate puhul, kuigi 5 toote kapitalitasuvus oli 2017. aastal ikkagi negatiivne.

(54)

Mis puudutab varusid, siis 17 tootekategooria laovaru suurenes. Ainult 5 toote varu vähenes ja ühe toote varu püsis perioodi vältel samal tasemel.

(55)

Eespool esitatud analüüs kinnitab, et liidu terasetööstuse olukord halvenes ajavahemikul 2013–2016 märkimisväärselt. Halvenemine väljendus turuosade vähenemise ja olulise hinnalangusena, mis takistas tootmisharul väiksematest toorainekuludest kasu saada. Need suundumused olid olemas nii üldisel kui ka üksiktoote tasandil. 2017. aastal olukord osaliselt paranes. Kuigi paljud tootekategooriad jäävad ikka jätkusuutliku kasumi tasemest allapoole, on olukord mõne toote puhul paranenud, kõige tõenäolisemalt hiljuti kehtestatud dumpinguvastaste ja subsiidiumidevastaste meetmete tulemusena. Seetõttu leitakse üldiselt ja üksikute tootekategooriate puhul, et liidu tootmisharu olukord on endiselt ebakindel ja impordi edasise suurenemise suhtes haavatav, eelkõige siis, kui nendest riikidest pärit import, mille suhtes kohaldatakse kaubanduse kaitsemeetmeid, asendatakse muu impordiga, mis suunatakse paragrahvi 232 meetmete tõttu USA turult mujale.

(56)

See on tüüpiline olukord näiteks tootekategooriate 1, 2 ja 4 puhul, mis on olulised liidu nõudluse seisukohast, aga ka seepärast, et nende kategooriate tooteid (eelkõige kategooriad 1 ja 2) kasutatakse teiste terastoodete tootmisel toormaterjalina. Tootekategooriate 1, 2 ja 4 puhul oli finantsolukord 2016. aastal negatiivne, kuid muutus 2017. aastal pärast mitme riigi, teiste hulgas Hiina ja Venemaa vastu dumpinguvastaste ja subsiidiumidevastaste meetmete kehtestamist positiivseks. Nendest riikidest pärit impordi on aga hiljuti ja osaliselt asendanud import Indiast, Koreast ja Türgist, kusjuures viimased kaks on ka olulised USAsse tarnijad. 2018. aasta esimeses kvartalis, st enne meetmete kehtestamist USAs, tootekategooria 1 import liitu juba suurenes võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga ja selle suurenemise taga on peamiselt Türgist pärit import.

(57)

Terastoodete liitu importimise edasine suurenemine takistaks tõenäoliselt liidu tootmisharul, mis ei ole veel täielikult taastunud, hiljutiste kaubanduse kaitsemeetmete positiivsest mõjust kasu saada.

(58)

Oma terasetööstust käsitlevas 2016. aasta märtsi teatises (13) tegi komisjon järelduse, et liidu terasetööstus seisab silmitsi mitme tõsise probleemiga, mida süvendavad üleilmne tootmise ülevõimsus, üleilmse ekspordi järsk kasv ja ebaausate kaubandustavade ennenägematu laine.

(59)

Samal ajal on liit kehtestanud ebaõiglase impordikaubanduse põhjustatud kahju korvamiseks imporditud terastoodete suhtes mitu dumpingu- ja subsiidiumidevastast meedet. Praegu on kehtestatud 14 uurimisaluse tootekategooria eri riikidest pärit ebaõiglase impordi vastu kokku vähemalt 19 dumpingu- või subsiidiumidevastast meedet. Uuritaval perioodil, st aastatel 2013–2017 tehti 13 uues uurimises kindlaks, et ebaausad kaubandustavad põhjustavad ELi terasetööstusele suurt kahju (ühel juhul oli tegemist kahju tekkimise ohuga).

(60)

Nagu on märgitud põhjenduses 55, on liidu tootmisharu endiselt ebakindlas olukorras ja impordi edasise kasvu suhtes haavatav. USA hiljutine otsus ELi eksporti paragrahvi 232 meetmete kohaldamisalast mitte välja jätta vähendab tõenäoliselt liidu tootjate võimalust oma tooteid USAsse eksportida ja muudab nende olukorra veelgi haavatavamaks.

(61)

Terase import on märkimisväärselt kasvanud ja püsib 2017. aastale omasel kõrgel tasemel. Impordi edasine kasv 2018. aastal – eelkõige nendest riikidest või eksportijatelt, kelle suhtes kaubanduse kaitsemeetmeid ei kohaldata – tõenäoliselt takistab tootmisharul täielikult taastumast ja nendest meetmetest kasu saamast. Liidu terasetööstust peetakse tõepoolest impordi edasise kasvu suhtes ikka veel haavatavaks.

(62)

Kui ajutised kaitsemeetmed puuduvad, areneb olukord lähitulevikus tõenäoliselt tegelikuks suureks kahjuks.

(63)

Selle taustal uuris komisjon määruse (EL) 2015/478 artikli 9 lõike 2 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 6 lõike 3 kohaselt liitu saadetava ekspordi kasvu määra ja tõenäosust, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse liitu eksportimiseks.

(64)

Esiteks, nagu eespool järeldati, suurenes liitu importimine ajavahemikul 2013–2017 oluliselt, st kokku 68 %. Kuigi kasv oli eriti märgatav kuni 2016. aastani, jätkus impordi suurenemine ka järgnenud perioodil, kuigi aeglasemas tempos. Nagu olulisi asjaolusid käsitlevates põhjendustes (37) ja (82) on rõhutatud, kasvas import 2018. aasta esimeses kvartalis taas tunduvalt ehk peaaegu 10 %. Seega on impordi kasv märkimisväärne.

(65)

Teiseks, arvestades üldist tootmise ülevõimsuse olukorda eri riikides, arvatakse, et USA paragrahvi 232 meetmed, arvestades nende taset ja ulatust, põhjustavad tõenäoliselt terastoodete kaubanduse ulatusliku ümbersuunamise liitu.

(66)

USA teatas kavatsusest importi umbes 13 miljoni tonni võrra vähendada ja kehtestas seega 2018. aasta märtsis väga suure arvu terastoodete impordile 25 % lisatollimaksu. Terase kogus, mida enam USAsse ei ekspordita, suunatakse paratamatult ümber teistesse kolmandatesse riikidesse.

(67)

Mõned peamised USAsse eksportijad on ka tavalised liitu tarnijad. On enam kui tõenäoline, et need riigid, nagu ka teised, soovivad oma ekspordi suures ulatuses liitu ümber suunata. Liidu turg on terastoodete jaoks tõepoolest nii nõudluse kui ka hindade poolest üldiselt huvipakkuv. Õigupoolest on EL Hiina järel, kuid USA ees, üks peamisi teraseturge, kus nõudlus on viimastel aastatel suurenenud ja ka hinnad on nüüd taastunud.

(68)

Selle taustal põhjustab impordi sissevoolust tingitud pakkumise märgatav suurenemine liidu turul üldise hinnalanguse surve, mille tulemuseks on 2016. aasta tasemega võrreldavad hinnad, mis avaldab liidu terasetööstuse kasumlikkusele olulist kahjulikku mõju.

(69)

Nende asjaolude põhjal ja eespool öeldut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et kuigi liidu terasetööstus 2017. aastal mõnes tootekategoorias taastus, eelkõige tänu kaubanduse kaitsemeetmetele, jääb suurema osa hindamisaluste tootekategooriate finantsolukord endiselt tublisti alla jätkusuutliku taseme, mis muudab liidu tootmisharu uue impordilaine suhtes endiselt haavatavaks. Seega teeb komisjon järelduse, et liidu terasetööstus on 23 hindamisaluse tootekategooria puhul suure kahju ohu olukorras.

(70)

Komisjon on jõudnud järgmistele asjaoludele tuginedes esialgsele järeldusele, et ühelt poolt vaatlusaluse toote suurenenud impordi ja teiselt poolt suure kahju ohu vahel on põhjuslik seos.

(71)

Esiteks tuletatakse meelde, et liidu tootjate valmistatud tooted on samasugused nagu vaatlusalused tooted või konkureerivad nendega otseselt. Neil on samad põhiomadused, samad kasutusalad ja neid müüakse sarnaste või täpselt samasuguste kanalite kaudu ja nende hinnakonkurents on suur.

(72)

Nagu on selgitatud IV ja VI jaos, on liidu tootjad kandnud kahju seoses turuosa vähenemise ja tugeva hinnasurvega, mis on muutnud kasumlikkuse negatiivseks või ebapüsivaks. Mõne toote puhul paistab suur kahju olevat möödapääsmatu, isegi kui tootjad on taastunud.

(73)

Ajavahemikul 2013–2017 kasvas vaatlusaluse toote import märkimisväärselt, hõivates ELi tootjate hinnatasemest madalamate hindade tõttu liidu turuosa. Tõepoolest, impordi turuosa kasvas 12,2 %-lt 17,6 %ni ja iga üksiku toote impordihinnad jäid peaaegu alati madalamaks kui liidu müügihinnad.

(74)

Põhjuslik seos suurema impordi ja liidu tootjate olukorra vahel oli eriti märgatav ajavahemikul 2013–2016, kui madala hinnaga import jõudis tippu (+ 62 %) ja ELi tootjate hinnad langesid 15 %. Kategoorias 13 küündis hinnalangus isegi 20 %ni, samas kui kategooriates 1 ja 3 oli hinnalangus vastavalt 19 % ja 18 %. Seetõttu teenisid samasuguste toodete liidu tootjad kahjumit või jõudsid kasumi nullpunkti lähedale. 2017. aastal püsis import kõrgel tasemel ja lõi üldisest hinnatõusust hoolimata jätkuvalt hindu alla. ELi hinnad taastusid, kuid mitte piisavalt mitme toote puhul, mida müüdi endiselt kahjumi või vähenenud kasumiga.

(75)

Isegi kui kasum mõnes tootekategoorias taastus, on nende olukord endiselt ebakindel. Viimaste aastate arengust nähtub, et need tootekategooriad on hinnasurvele eriti vastuvõtlikud ja madalate hindadega impordi edasine kasv avaldaks nende olukorrale märkimisväärselt kahjulikku mõju.

(76)

Seda arvestades ollakse seisukohal, et USA kaubanduse laiendamise akti paragrahvi 232 alusel võetud piiravad meetmed põhjustavad oma taseme ja ulatuse tõttu liidu tootjatele paratamatult suurt kahju.

(77)

Seepärast teeb komisjon esialgse järelduse, et 23 hindamisaluse tootekategooria puhul on impordi kasvu, liidu teraseturul hinnale avalduva surve ja liidu tootjate kantud suure kahju vahel põhjuslik seos.

(78)

Olemaks kindel, et suur kahju ei ole omistatav muudele teguritele peale impordi suurenemise, teostas komisjon esialgse analüüsi, et teha kindlaks, kas liidu tootjate kantud tõsisele kahjule võisid kaasa aidata muud tegurid.

(79)

Leiti, et üldine tootmise ülevõimsus mängis rolli selles mõttes, et see suurendas odava toodangu importimist liitu. Vaatlusaluste terastoodete tarbimine suurenes ega saanud seetõttu põhjuslikku seost nõrgendada.

(80)

Komisjon kaalus ka suure kahju tekkimist vaatlusaluste toodete impordi tõttu Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvatest riikidest. Ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt EMP liikmete (Norra, Island ja Liechtenstein) vahelise EMP lepingu tulemusena on liit loonud tiheda majandusliku integratsiooni EMP riikide turgudega, seda ka seoses vaatlusaluste toodete tööstusega. Nendel turgudel on tootmisharu välja kujunenud ja küllastunud, mistõttu leitakse, et EMP liikmesriikidest pärit toodete väljajätmine kaitsemeetmetest mõjutab toodete importi vähe (kui üldse). On tõsi, et kuigi impordil nendest riikidest on olnud mõne tootekategooria puhul impordi kasvus oma osa (üldine import nendest riikidest on suurenenud umbes 9 %), on selle osakaal koguimpordis piiratud (EMP osa impordis on umbes 1,5 % ja vastav turuosa kokku 0,3 %). Lisaks on EMP liikmed tavapäraselt väikesed vaatlusaluse toote USAsse tarnijad, mis tähendab, et kaubavahetuse ümbersuunamise risk hinnati esialgu samuti väikeseks. Arvestades seepärast tavaliselt väikeseid tarneid USAsse, tootmisharu EMP turgudel saavutatud küpsust ja sellest tuleneva kaubavahetuse ümbersuunamise väikest riski, leiab komisjon, et vaatlusaluste toodete importimisel EMP riikidest võib olla suure kahju oht (kui üldse) väga väike.

(81)

Seega ei ole komisjon teinud kindlaks muid tegureid, mis nõrgendaksid põhjuslikku seost impordi kasvu ja liidu tootjatele tekkinud suure kahju vahel. Sellegipoolest analüüsitakse ülejäänud uurimises üksikasjalikumalt kõiki muid tegureid, mis aitasid või võisid aidata kaasa kahju tekkimisele.

(82)

Nagu eespool öeldud, on liidu terasetootjad üldiselt kahju tekkimise ohu olukorras ja suur kahju on selgelt möödapääsmatu. Mõne üksiku tootekategooria puhul on juba näha märke, mis osutavad suurele kahjule. Tõenäoliselt avaldab impordi edasine kasv tootmisharu majanduslikule olukorrale üldiselt märkimisväärset kahjulikku mõju.

(83)

Komisjon uuris, kas esineb kriitilisi asjaolusid, mille korral põhjustaks viivitus kahju, mida oleks keeruline parandada. Eelkõige uuriti, kas import on viimasel perioodil jätkuvalt kasvanud.

(84)

Võrreldes terastoodete importi 2018. aasta esimeses kvartalis ja 2017. aasta esimeses kvartalis, ilmneb, et 23 tootekategooriast 18 puhul kasvas import 26 %. Impordi selline kasv on oluliselt suurem kui ajavahemikul 2016–2017 toimunud kasv, mis oli ligikaudu 2 %.

(85)

23. märtsil 2018 kehtestati paragrahvi 232 alusel terastoodetele 25 % tariifid. Praeguses etapis ei ole võimalik USA meetmete täielikku mõju kaubavahetuse ümbersuunamise seisukohast hinnata. Impordi kasvu liidus 2018. aasta esimeses kvartalis võib siiski pidada niisuguse mõju ootuse väljenduseks ja seepärast on see hea näide selle kohta, milline võib olla liidu impordi võimalik edasine areng pärast USA meetmete kehtestamist.

(86)

30. mail 2018 tegi USA ka otsuse, et paragrahvi 232 meetmeid tuleb kohaldada liidu, Mehhiko ja Kanada suhtes. Komisjon on seisukohal, et see on veel üks oluline element, sest sellega ei piirata mitte ainult liidu eksporti, vaid suurendatakse ka kaubavahetuse kahest teisest olulisest terasetootmise riigist ümbersuunamise riski.

(87)

Arvestades tootmisharu haavatavat olukorda ja pidades silmas impordi kasvu päris viimasel ajal, on terastoodete edasisel liigpakkumisel liidu turul ja sellest tuleneval hinnasurvel liidu tootjate olukorrale kahtlemata tõsised tagajärjed.

(88)

Seepärast leiab komisjon, et kaubavahetuse ümbersuunamise reaalse riski ja oluliste terast tootvate riikide USAsse suunatud impordi edasise piiramise tõttu on olemas kriitilised asjaolud, mis põhjustaksid ajutiste kaitsemeetmete vastuvõtmisega viivitamisel kahju, mida oleks raske parandada. Seetõttu järeldab komisjon, et ajutised kaitsemeetmed tuleb vastu võtta viivitamata.

(89)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikliga 16 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele suure kahju kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootjate, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(90)

Liidu tootmisharu koosneb umbes 40st Euroopa Liidu eri liikmesriikides asuvast tootjast, kes andsid ajavahemikul 2013–2017 vaatlusaluse 25 tootega seoses tööd otseselt rohkem kui 180 000 töötajale. On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharul on impordi suurenemise tõttu suure kahju tekkimise oht. Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu ei ole tarbimise suurenemisest kasu saanud ja selle tootmisharu majanduslik olukord on endiselt ebakindel ning impordi edasise suurenemise suhtes haavatav. Terasetööstuse strateegilist tähtsust on ammu tunnistatud (14). Heas seisus ja konkurentsivõimeline terasetööstus on liidu huvides. On selge, et kui meetmeid ei võeta, kahanevad nii hinnad kui ka liidu tootjate turuosa tootmise vähenemise, suurema rahalise kahju ja töökohtade kadumise tõttu nii terasetööstuses kui ka seotud majandusharudes veelgi. Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine leevendab ajutiselt suurt kahju ja lihtsustab liidu tootmisharu kohanemist.

(91)

Üldiselt otsivad kasutajad ja importijad terase võimalikult madalat hinda ja on selge, et ilma meetmeteta oleks hind madalam. Siiski on konkurentsivõimeline ja elujõuline liidu terasetööstus, mis suudab rahuldada nende tulevasi vajadusi, ka nende huvides.

(92)

Selle taustal on mitu uurimisega seotud huvitatud isikut märkinud, et ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine oleks liidu huvides. Nad väidavad, et meetmed tooksid peaaegu kindlasti kaasa pakkumise vähesuse ja asetaksid seetõttu liidu tootmisharu tugevamale läbirääkimispositsioonile, et hindadele survet avaldada. Nad märkisid lisaks, et dumpingu- ja subsiidiumidevastaste meetmetega on tarneallikaid juba piiratud ja et kaitsemeetmetest tuleb välja jätta tooted, mida ei saada liidu tootjatelt või mida ei saada piisavalt või mis ei ole saadaval sobivate tehniliste omadustega.

(93)

Erinevate õigustatud huvide vahel õige tasakaalu saavutamiseks ning kuna suure kahju oht on käesoleval juhul seotud peamiselt kaubavahetuse ümbersuunamisega, leiab komisjon, et kaitsemeetmete vorm peaks säilitama varasemad impordimäärad ja meetmeid tuleks kohaldada ainult seda määra ületava impordi suhtes. Sellega seoses tagab tariifikvootide süsteem, mille kohaselt tavapärastele kaubavoogudele takistusi ei tehta, et kaitsemeetmed on liidu huvidega kooskõlas. Sellises vormis meede aitaks vältida kaubavahetuse ümbersuunamise kahjulikku mõju liidu tootmisharule, säilitades samal ajal tavapärased kaubanduse tarneallikad ja tõhusa konkurentsi teraseturul.

(94)

Neid asjaolusid arvestades peab komisjon riski, et vastuvõetud meetmed tekitavad pakkumise vähesuse või hinnatõusu, ebaoluliseks. Samamoodi tuleks tagasi lükata väide, et teatavad konkreetsed tootekategooriad tuleb kaitsemeetmetest välja jätta, sest neid ei ole võimalik liidu tootjatelt saada või neid ei saada piisavalt või neil ei ole asjakohaseid tehnilisi omadusi, kuna tavapärased kaubavood tagatakse.

(95)

Kokkuvõttes teeb komisjon esialgse järelduse, et liidu huvides tuleb võtta ajutised kaitsemeetmed tariifide suurendamise erivormis, mida kohaldatakse tavapärastest kaubavoogudest väljaspool tootekategooria kaupa.

(96)

Esialgu järeldati, et liidu terasetööstus on 23 hinnatava tootekategooria puhul suure kahju ohus ja et see olukord areneb lähitulevikus tõenäoliselt tegelikuks suureks kahjuks. Võttes arvesse olulisi asjaolusid, leitakse, et tuleks võtta ajutised kaitsemeetmed, et vältida ELi terasetööstusele tekkivat kahju, mida oleks raske enne käesoleva uurimise lõpetamist parandada.

(97)

Asjakohase meetme valimisel kaalus komisjon kolme järgmist elementi. Esiteks on tõenäoline, et suur kahju kogu liidu terasetööstusele saab teoks USAsse eksporditava terase ELi ümbersuunamise tõttu paragrahvi 232 meetmete tagajärjel. Teiseks leitakse, et liidu turu avatust tuleks kaitsta ning tavapärane impordivoog säilitada. Põhimõtteliselt just neid tavapäraseid kaubavoogusid ületavat eksporti peetakse peamiseks ohuks terasetööstuse olukorrale. Lõpuks tuleks ajutised meetmed võtta vastavalt määruse (EL) 2015/478 artikli 7 lõikele 2 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele, eelkõige WTO kaitsemeetmete lepingu artiklile 6, tariifimeetmete vormis.

(98)

Selle põhjal leiab komisjon, et nagu põhjenduses 93 märgitud, tuleks ajutised kaitsemeetmed võtta tariifikvootide süsteemi vormis, mille ületamise korral makstakse lisatollimaksu. Selleks et tagada kõigile tavapärastele tarbijatele juurdepääs liidu turule, peaksid sellised tariifikvoodid põhinema aastate 2015, 2016 ja 2017 keskmistel impordimääradel. Kuna tariifikvoodid kehtivad 200 päeva, tuleks kvoodid määrata aastanäitaja suhtes proportsionaalsel tasemel.

(99)

Täiendav tollimaksu määr kvoodi ületamise korral tuleks kehtestada tasemel, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida ära suur kahju liidu tootmisharule. Arvestades järeldusi suure kahju ohu kohta ja asjaolu, et üldiselt ei ole selline kahju veel ilmnenud, leiab komisjon, et kahjumarginaali arvutamine liidu tootmisharu toodete keskmise arvutusliku mittekahjustava hinna alusel tonni kohta viimasel perioodil ei paista olevat sobiv.

(100)

Sellises olukorras on komisjon pigem seisukohal, et kui hinnatakse tollimaksu taset, mis on vajalik tavapäraseid kaubavooge ületava impordi tekkimise ja liidu tootmisharule suure kahju tekitamise tõkestamiseks, kui kvoodi tase on saavutatud, on asjakohasem tulevikku suunatud lähenemine.

(101)

Sellega seoses on liidu tootmisharu esitanud piisavalt tõkestava tariifi arvutamiseks kaks lisameetodit, mida komisjon peab selle eesmärgi saavutamiseks asjakohaseks: esimene on liidu teraseturu osalise tasakaalu mudel, samas kui teise meetodiga arvutatakse terastoodete brutokasum.

(102)

Osalise tasakaalu mudel on nõudluse ja pakkumise võrrandite kogum, milles keskendutakse majanduse ühele osale ja kohaldatakse ülejäänud majanduse suhtes kõiki muid asjaolusid muutmata kujul. Samuti eeldatakse, et analüüsitava stsenaariumi makromajanduslik mõju ei ole makromajanduslike koondnäitajate, näiteks majanduse üldise palgataseme mõjutamiseks piisavalt suur.

(103)

Liidu tootmisharu pakutud mudel põhineb avalikkusele kättesaadaval koodil, mis programmeeritakse ja lahendatakse tabelarvutuse tarkvara abil. Laiemas mõttes on osalise tasakaalu mudelid kaubanduspoliitika analüüsi standardvahend, mida kasutavad uurimisasutused, sealhulgas komisjon.

(104)

Selles mudelis, nagu enamikus teisteski, kasutatakse niinimetatud Armingtoni eeldust, et eri päritoluga tooted on ebatäiuslikud asendajad. Selle mudeli puhul vaadeldakse liidu turgu, kasutades ainult tarnefunktsiooni liidu sisetarne, nende riikide imporditarne, kelle suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid, ning nende riikide imporditarne, kes on kaitsemeetmetest vabastatud, suhtes. Lõpuks kasutatakse mudelis üldisele hinnatasemele vastavat liidu nõudluse funktsiooni, et määrata kindlaks üldine nõudlus terase järele, ja jaotatakse see suhteliste hindade alusel kolme nimetatud tarneallika vahel. Viimati nimetatud protsessis kasutatakse nn Armingtoni elastsust, st majanduslikke parameetreid, mis väljendavad eri päritoluriikide toodete asendamise elastsust, mis on eri tooteliikide ja turgude puhul erinev.

(105)

Andmed mudeli jaoks tulevad Euroferilt ja Eurostatilt. Armingtoni elastsus ning pakkumis- ja nõudluselastsus saadakse sellistest usaldusväärsetest allikatest nagu U.S. ITC ja Global Trade Analysis Project (GTAP). Nende allikate kohaselt on Armingtoni elastsuseks määratud 3,75, nõudluselastsus on – 0,5 ja kolme pakkumise elastsus 4.

(106)

Kuna tegemist on ühe riigi mudeliga, tuleb teha teatavaid otseseid ja kaudseid eeldusi, eelkõige mis puudutab USA teraseturgu ja paragrahvile 232 tuginedes kehtestatud meetmete mõju.

(107)

Esiteks eeldatakse, et nende meetmetega õnnestub USA turgudelt välja tõrjuda nende riikide praegune eksport, kelle suhtes kohaldatakse paragrahvi 232 meetmeid. Järgmise sammuna arvutatakse iga praegu USAsse eksportiva riigi kohta välja tõrjutud ekspordi osa, mis suunatakse ELi turule, kasutades meetodit, milles võetakse arvesse ja kaalutakse nelja kriteeriumi: kaugus liidust, selliste riikide olemasolu asjaomases piirkonnas, kes suudavad ümbersuunatud ekspordi vastu võtta, märkimisväärse tootmise ülevõimsustega riikide olemasolu piirkonnas ja kehtivate kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu riigis. Selle arvutuse kohaselt suunatakse ELi turule ümber 72 % praegusest USA teraseimpordist, mis vastab 55 %-le terase koguimpordist liitu 2017. aastal. Edasi eeldatakse, et selline lisaimport asendab sama koguse liidu toodangust.

(108)

Kahes eelmises põhjenduses tehtud eelduste jaoks täpsustatakse mudelit eespool nimetatud parameetritega ja korrigeeritud turuandmetega. Seejärel lahendatakse mudel, katsetades liidu kvoodiväliste kaitsetariifide eri suurusi. Mudeli tulemused ennustavad, et 25 % tariif võimaldaks saavutada impordi, mis on umbes 19 % suurem kui võrdlusperioodil 2015–2017. 32 % tariif võimaldaks ikkagi 10 % suuremat importi kui võrdlusperioodil. Teisalt aga kahandaks 41 % tariif impordi 2015.–2017. aasta tasemele.

(109)

Makromajandusliku kaubandusmudeli tulemusi täiendatakse 12 hindamisaluse tootekategooria tüüpiliste brutomarginaalide mitme makromajandusliku simulatsiooniga. Analüüs põhineb eeldusel, et hinnalanguse korral kasutavad tootjad oma tootmisvõimsuse täielikult ära ja ekspordivad liitu seni, kuni muutuvkulud on kaetud. Müügihindade ja muutuvkulude vahe on brutomarginaal. Teisisõnu, tootja jätkaks tootmist seni, kuni brutomarginaal on positiivne. Analüüsis määratakse kõigi kaheteistkümne hindamisaluse tootekategooria kohta kindlaks hind liidus (koos kohaletoimetamise kuludega), mille korral ELi eksportijate brutomarginaal oleks täielikult ammendatud. Selle hinna ja mittekahjustava liidu siseturuhinna vahe peaks seega olema kvoodiväline tariif, mis on vajalik, et tagada mittekahjustav hinnatase liidu turul.

(110)

Analüüsis kasutatakse toorainehindade kogumit, mis põhineb Metal Bulletingi avalikel indeksitel, CRU andmebaasist saadud Hiina ettevõtete muutuvkuludel ning Hiina ja ELi vahelisel eeldataval kaubaveokulul 60 eurot tonni kohta, mis on väidetavalt konservatiivne hinnang. Jõutakse järeldusele, et brutomarginaalid ja seega vajalikud tõkestavad kvoodivälised tariifid peaksid jääma vahemikku 19–45 % (keskmiselt 34 %), mis kinnitab sisuliselt kvoodiväliste tariifide suurusjärku, mis määrati kindlaks osalise tasakaalu mudeliga.

(111)

Eespool öeldule tuginedes tegi komisjon esialgse järelduse, et ajutine 25 % kvoodiväline tariif oleks suure kahju ärahoidmiseks piisav. Selline mudelist tulenev väiksem kui 32 % tariif, et tagada tavapärane kaubandus, pluss 10 % impordivoo suurenemine, kujutab endast ettevaatlikku käsitlusviisi, võttes arvesse liidu huve ning pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist esitatud huvitatud isikute märkusi ja impordi täpsemat uuringut enne lõplike meetmete kehtestamist.

(112)

Tariifikvootide optimaalse kasutamise tagamise parim viis on määrata need nende kuupäevade kronoloogilises järjekorras, millal vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid on heaks kiidetud, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (15). Kõigile liidu importijatele tuleks tagada võrdne ja pidev juurdepääs kvootidele. Niisugune haldamismeetod nõuab tihedat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(113)

Võimalus arenguriikidest pärit importkaupade suhtes tariifikvoote mitte kohaldada sõltub nende kaupade päritolust. Seepärast tuleks kohaldada praegu liidus kehtivaid mittesooduspäritolu kindlakstegemise kriteeriume.

(114)

Ajutiste meetmete kohaldamisel määratakse tavapäraste kaubavoogude jätkumise võimaldamiseks erikvoot igale tootekategooriale, mille suhtes käesoleva määrusega kehtestatakse ajutised meetmed nende päritoluriigist olenemata. Ülejäänud uurimise käigus tehakse kindlaks, kas kvootide eraldamine eksportiva riigi kaupa on soovitav, et tagada nendest riikidest tavapärased kaubavood ja võtta arvesse ajutiste meetmete mõju. Eelkõige peab komisjon kaaluma praegu kehtivate dumpingu- ja subsiidiumidevastaste meetmete võimalikku mõju kvootide riigi kaupa jaotamisele ja kasutamisele.

(115)

Kui määratud tollimaksuvaba kvoot on täis, kohaldatakse kaitsemeetmeid.

(116)

Mitu huvitatud isikut väitis, et juba paljudele tootekategooriatele kehtestatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kombineerimine sama impordi suhtes kohaldatavate kaitsemeetmetega paneb ebasoovitavalt suure koormuse mõnele eksportivale tootjale, kes soovib ELi eksportida, millel võib olla sellistele tootjatele liidu turule pääsu keelav mõju.

(117)

On tõsi, et mõne praegu kehtivate ajutiste kaitsemeetmetega hõlmatud 12 terastoote kategooria puhul kohaldatakse teatavate päritoluriikide suhtes dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse. Seepärast tuleb kaaluda, kas nende meetmete kombineerimine kaitsemeetmetega ei põhjusta soovitust suuremat mõju (16). N-ö kahekordsete abinõude kehtestamise vältimiseks peatatakse tariifikvoodi ületamise korral kehtiva dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu kohaldamine või neid vähendatakse, tagamaks et nende meetmete koosmõju ei ületa kehtivate kaitsemeetmete või dumpinguvastaste/tasakaalustavate tollimaksude kõrgeimat taset.

(118)

Ajutised meetmed peaksid kehtima 200 kalendripäeva alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(119)

Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 18 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele ei tohiks ajutisi meetmeid kohaldada ühegi arenguriigist pärineva toote suhtes, kui selle impordi osakaal selle toote liitu suunatud impordist ei ületa 3 %, tingimusel et vähem kui 3 % impordi osakaaluga WTO liikmetest riikide arvele ei jää koos võttes rohkem kui 9 % vaatlusaluse toote koguimpordist liitu.

(120)

Komisjoni esialgne otsus näitab, et teatavatest arenguriikidest pärit asjaomased tootekategooriad vastavad eespool nimetatud erandi kohaldamise nõuetele. IV lisas (Loetelu arenguriikidest pärit toodetest, mille suhtes kohaldatakse ajutisi meetmeid) on täpsustatud arenguriigid käesoleva määruse tähenduses. Samuti osutatakse iga 23 tootekategooria puhul arenguriigid, kelle suhtes ajutisi meetmeid kohaldatakse. Komisjon peab käesoleval etapil asjakohaseks arvutada arenguriikidest pärit impordi mahu iga tootekategooria alusel, kuna tariifikvoot määratakse ka tavapäraste kaubavoogude alusel iga kategooria kohta eraldi. See ei mõjuta tulevikus tehtavaid otsuseid riigi arenguriigina käsitamise kohta.

(121)

Nagu on märgitud põhjenduses 80, leiab komisjon, arvestades turgude tihedat integreeritust EMP liikmesriikidega, nendest riikidest pärit impordi üldarve ja kaubavahetuse ümbersuunamise väikest riski, et Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit hindamisalused tooted tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta,