(1)

Komisjon võttis 22. novembril 2017 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 22. novembril 2017 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Ühendkuningriiki ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

2018. aasta aruanne Ühendkuningriigi kohta avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Ühendkuningriigi edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Ühendkuningriigi edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest lahkuda Euroopa Liidust. Välja arvatud juhul, kui ratifitseeritud väljaastumislepingus kehtestatakse teine kuupäev või kui Euroopa Ülemkogu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 ja kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt otsustab, et aluslepingute kohaldamine lõpetatakse hilisemal kuupäeval, lõpetatakse liidu esmase ja teisese õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes 30. märtsil 2019 kell 00.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Selle tulemusel muutub Ühendkuningriik kolmandaks riigiks. Läbirääkimised on käimas, et tagada korrakohane väljaastumine, sealhulgas üleminekuperiood kuni 2020. aasta lõpuni, mille jooksul jätkuvalt kohaldatakse liidu õigust Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.

(4)

Ühendkuningriik esitas 30. aprillil 2018 oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 2018. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste programmide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(6)

Ühendkuningriigi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ja võlareegliga seotud üleminekukorda. Valitsus prognoosib oma 2017–2018. aasta lähenemisprogrammis, et valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb 2,2 %-lt SKPst 2017.–2018. eelarveaastal 1,8 %-le SKPst 2018.–2019. eelarveaastal ja 1,7 %-le SKPst 2019.–2020. eelarveaastal. Lähenemisprogramm ei sisalda keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse eelarveaastatel 2017–2018 kuni 2020–2019 üldiselt stabiliseeruma ligikaudu 85,5 %-le ning seejärel, eelarveaastal 2021–2022, vähenema 84,8 %-le SKPst. Kõnealuste eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Kuigi kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed on üldiselt hästi kindlaks määratud, ohustab kasvav surve valitsemissektori kulutuste suurendamiseks mitmes valdkonnas puudujäägi kavandatud vähendamist.

(7)

Nõukogu soovitas 11. juulil 2017 Ühendkuningriigil tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude (5) nominaalne kasvumäär ei ületa 2018. ja 2019. aastal 1,8 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst. Samal ajal märkis nõukogu, et tuleb püüda saavutada selline eelarvepoliitika seisund, mis aitab kaasa nii käimasoleva majanduse elavnemise tugevdamisele kui ka Ühendkuningriigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et eelarveaastal 2018–2019 kaldutakse ennetuslikku osa nõuetest mõnevõrra kõrvale.

(8)

Võttes arvesse, et Ühendkuningriigi prognoositav valitsemissektori võla suhe SKPsse on 60 % ja prognoositav SKP lõhe on 0,4 %, ei tohiks valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 2019. aastal ületada 1,6 %, mis vastab struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst, mis tuleneb stabiilsuse ja kasvu pakti raames ühiselt kokku lepitud eelarvekohanduste nõuete maatriksist. Kui poliitikat ei muudeta, peaks Ühendkuningriik 2019.–2020. aastal nõude täitma. Esmapilgul prognoositakse, et Ühendkuningriik täidab eelarveaastatel 2018–2019 ja 2019–2020 võlareegliga seotud üleminekukorda, kuna lubatud aastane kõrvalekalle on 0,25 %. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et Ühendkuningriik peab olema valmis võtma alates 2018.–2019. eelarveaastast stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmiseks täiendavaid meetmeid.

(9)

Tänu meetmetele, mida valitsus on võtnud eluasemeturu stimuleerimiseks, ja majanduse tsüklilisele elavnemisele kasvab aastane eluasemete netopakkumine jätkuvalt. Kuid see on nõudlusest endiselt palju väiksem ja Ühendkuningriik seisab jätkuvalt silmitsi suure väljakutsega piisaval hulgal eluasemete pakkumisega. See on seotud maaturu väga range ja keerulise reguleerimisega. Eluasemete nappus ja kõrged eluasemekulud on eriti terav probleem suure ja kasvava nõudlusega piirkondades, nagu linnakeskustes ja nende ümbruses. Valitsus tunnistab probleemi ja on seadnud ambitsioonikad eesmärgid eluasemete pakkumise suurendamiseks järgmistel aastatel. Samal ajal on valitsus kinnitanud oma kindlat tahet piirata arendustegevust linnakeskuste ümbruses. Eluaseme omamine on noorte hulgas oluliselt vähenenud, mis suurendab põlvkondadevahelist ebavõrdsust.

(10)

Tööviljakus on madal ja püsib muutumatuna. Suur osa majandusest toimib suhteliselt halvasti peamiste tootlikkuse tegurite seisukohast, milleks on oskused, investeeringud ja tõhusad äriprotsessid. Ühendkuningriigi raudtee-, maantee- ja õhutranspordi võrgustikud seisavad samuti silmitsi märkimisväärse ja kasvava jõudlussurvega.

(11)

Kuigi nominaalsed tööturunäitajad on enamiku parameetrite osas jätkuvalt positiivsed, valmistab endiselt muret teatud töökohtade kvaliteet. See on seotud oskuste arendamise, teatavate ebatüüpiliste töövormide, kasumi, tööviljakuse, tööturul osalemise ja tööealiste vaesusega. Kõigis nendes küsimustes on tehtud teatavaks ja rakendatud märkimisväärseid poliitikameetmeid. Esmatähtis on tagada nende omavahel seotud poliitikameetmete sidusus. Oskuste puhul on seni keskendutud õpipoisiõppele ja tehnilise hariduse reformimisele. Nende mõlema kvaliteedile keskendumisel võiks olla püsiv mitmekordistav mõju nii ühiskonnale kui ka majandusele. Ühendkuningriik kuulub nende liikmesriikide hulka, kes juba vastavad rohkem kui kahele kolmandikule kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kavandatud kriteeriumidest ning seepärast on kvaliteedieesmärkide seadmine ja jälgimine (nt hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kaudu) võimalik. Sama palju vahendeid, nagu on eraldatud õpipoisiõppele ja koolist väljalangenutele suunatud uutele nn T-tasanditele, tuleb eraldada ka elukestva õppe võimaluste edendamiseks, eelkõige inimeste puhul, kes on jäänud pidama erioskusi mittenõudvatele töökohtadele.

(12)

Ka sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse küsimustele tuleb pöörata tähelepanu. Lapsehoiu reformimine on käimas, kuid võib olla on vaja suurendada lapsehoiu võimalusi, eelkõige alla kolmeaastaste laste jaoks. Mõne sotsiaalvaldkonna reformi ja kärpe mõju ei ole veel täielikult tunda, eriti tööl käivatele peredele.

(13)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Ühendkuningriigi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta lähenemisprogrammi ja 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Ühendkuningriigile esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Ühendkuningriigi eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(14)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (6) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

2.

3.