(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 168 on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks, mida ta kasutab maksustatavate tehingute tarbeks. Kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a nõutakse käibemaksu arvestamist, kui ettevõtte vara kasutatakse maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse eesmärgil.

(2)

Komisjonis 22. detsembril 2016 registreeritud kirjas taotles Horvaatia luba kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ sätetest, millega reguleeritakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses õhusõidukite, laevade ja isiklike autode ostmise ja liisimisega, sealhulgas kõnealuste kaupade lisaseadmete ning nendega seotud teenuste ostmisega. Pärast mitut komisjoniga peetud arutelu esitas Horvaatia üksnes sõiduautosid käsitleva muudetud taotluse, mis registreeriti komisjonis 17. septembril 2018.

(3)

Komisjon edastas Horvaatia taotluse 21. septembri 2018. aasta kirjaga teistele liikmesriikidele. Komisjon teavitas 24. septembri 2018. aasta kirjas Horvaatiat, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(4)

Horvaatia maksukohustuslased ei saa käibemaksu maha arvata sellistelt sõiduautodelt, mida osaliselt kasutatakse ettevõtluse eesmärgil. Horvaatia kavatseb oma õigusakte muuta ning lubada sisendkäibemaksu sõiduautodelt maha arvata.

(5)

Horvaatia väidab, et sageli on raske täpselt kindlaks teha, mil määral kasutatakse autosid era- või ametisõitudeks, ning isegi kui see on võimalik, on see tihti koormav. Seetõttu leiab Horvaatia, et käibemaksu mahaarvamisel on asjakohane kohaldada kindlat protsendimäära. Hinnangutele tuginedes leiab Horvaatia, et asjakohane määr on 50 %.

(6)

Horvaatia sõnul ei too käibemaksu mahaarvamisel kindla protsendimäära kohaldamine ettevõtjatele ja maksuhalduritele kaasa täiendavat halduskoormust ega lisakulusid, kuid samas on käibemaksu mahaarvamine võimalik. Käibemaksu mahaarvamise kasutuselevõtt vähendab maksumaksjate huvi osta sõiduautodega seotud kaupu ja teenuseid registreerimata tegevusega tegelevatelt isikutelt.

(7)

Seetõttu taotles Horvaatia direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 alusel luba kohaldada erimeedet, millega tehakse erand kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklist 168, et piirata sõiduautodega seotud mahaarvamisõigust kindla protsendimääraga (edaspidi „erimeede“).

(8)

Mahaarvamisõiguse piirangut tuleks kohaldada isiklike autode ostmisel ja liisimisel makstava käibemaksu suhtes, kaasa arvatud kõigi seonduvate kaupade ja teenuste ostmisel. Erandiga hõlmatud sõiduautod oleksid reisijateveoks ettenähtud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele maksimaalselt kaheksa istekohta.

(9)

Erimeetme eesmärk on lihtsustada maksukogumismenetlust ja vältida käibemaksust kõrvalehoidumist, võimaldades käibemaksu maha arvata sõiduautodelt, mida osaliselt kasutatakse ettevõtluse eesmärgil. Arvestades võimalikku positiivset mõju nii ettevõtjatele kui ka haldusasutustele, on asjakohane anda erimeetme jaoks luba.

(10)

Erimeedet tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2021, et oleks võimalik hinnata, kas 50 % piirang kajastab õigesti sõiduautode ettevõtluseks ja isiklikuks tarbeks kasutamise üldist jaotust.

(11)

Kui Horvaatia peab vajalikuks pikendada erimeetme kehtivusaega pärast 2021. aastat, peaks ta esitama 31. märtsiks 2021 komisjonile pikendamistaotluse koos aruandega, mis sisaldab kohaldatud protsendimäära läbivaatamist.

(12)

Erimeetme kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,