27.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/34

(1)

Pärast komisjoni teatise „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (edaspidi „investeerimiskava“) esitlemist 26. novembril 2014 on tingimused investeeringute kasutamiseks paranenud ning usk Euroopa majandusse ja majanduskasvu taastumas. Liidu majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud: 2015. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt 2 %, kuigi töötuse määr on endiselt kõrgem, kui see oli enne kriisi. Olgugi et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) täielikku mõju majanduskasvule ei ole veel võimalik hinnata, sest suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa olla kohene, annavad investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused juba konkreetseid tulemusi. Investeeringute kasv on 2017. aastal järkjärgult hoogustunud, kuid tempo on veel tagasihoidlik ja ikka veel allpool varasemat määra.

(2)

Seda positiivset investeerimishoogu tuleks hoida ja tuleks jätkata jõupingutusi, et muuta investeeringud taas pikaajalisteks ja jätkusuutlikeks, nii et need jõuaksid ka reaalmajandusse. Investeerimiskava mehhanismid toimivad ning neid tuleks tugevdada, et jätkata erainvesteeringute kaasamist Euroopa tuleviku seisukohalt tähtsatesse sektoritesse, kus esineb veel turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, et avaldada märkimisväärset makromajanduslikku mõju ja aidata kaasa töökohtade loomisele.

(3)

1. juunil 2016 esitas komisjon teatise pealkirjaga „Euroopa investeerib taas: Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“, milles toodi välja investeerimiskava senised saavutused ja kavandati järgmisi samme, sealhulgas EFSI kestuse pikendamine kauemaks kui algselt ette nähtud kolm aastat, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) komponendi laiendamine olemasolevas raamistikus ning Euroopa investeerimisnõustamise keskuse arendamine.

(4)

11. novembril 2016 võttis Euroopa Kontrollikoda vastu arvamuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017) eelnõu ning sellele lisatud hinnangu kohta, mille komisjon koostas kooskõlas määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõikega 2 ning mille pealkiri on „EFSI: varajane ettepanek fondi kestuse pikendamiseks ja mahu suurendamiseks“.

(5)

Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi hallatav ja kaastoetatav EFSI on kvantitatiivsest seisukohast vaadatuna saavutamas eesmärki, mille kohaselt tuleks 2018. aasta keskpaigaks tuua reaalmajandusse vähemalt 315 000 000 000 eurot lisainvesteeringuid. Turg on võimalustest kinni haaranud ja investeeringud vastu võtnud eriti kiiresti VKEde komponendi puhul, kus EFSI tulemused on oodatust palju paremad ka seetõttu, et fondi kiireks käimalükkamiseks kasutati Euroopa Investeerimisfondi (EIF) süsteeme ja kehtivat mandaati (InnovFin VKEde tagatissüsteemi, COSME laenutagamisrahastu ja EIP riskikapitalivahendite mandaat). Juulis 2016 suurendati VKEde komponenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017 (4) olemasolevatest näitajatest lähtudes 500 000 000 euro võrra. Arvestades et VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur, tuleks VKEdele eraldada rahastamisvahenditest senisest suurem osa. Sellega seoses tuleks 40 % EFSI tõhustatud riskivõtmisvõimest suunata sellele, et suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele.

(6)

28. juunil 2016 tõdes Euroopa Ülemkogu, et Euroopa investeerimiskava, eelkõige EFSI on juba andnud konkreetseid tulemusi ning on oluline samm, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid, samal ajal arukalt kasutades nappe eelarvevahendeid. Euroopa Ülemkogu märkis, et komisjon kavatseb peatselt esitada ettepanekud EFSI tuleviku kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid esmatähtsana läbi vaatama.

(7)

EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 000 000 000 eurot, toetades sellega majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamise eesmärki. Püüd täita peamist eesmärki ei tohiks siiski olla olulisem kui valitud projektide täiendavus. Seetõttu ei soovi liit mitte üksnes pikendada EFSI investeerimisperioodi ja suurendada finantssuutlikkust, vaid ka suurendada keskendumist täiendavusele. Pikendamine hõlmab kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama 2020. aastaks vähemalt 500 000 000 000 euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid panustamist EFSisse samuti käsitlema kui prioriteeti.

(8)

EFSI ja selle rakendamise potentsiaali ei ole võimalik täielikult ära kasutada ilma selliseid meetmeid rakendamata, mille eesmärk on tugevdada ühtset turgu, luua soodne ettevõtluskeskkond ning viia ellu sotsiaalselt tasakaalustatud ja jätkusuutlikke struktuurireforme. Peale selle on EFSI edu tagamiseks otsustava tähtsusega hästi struktureeritud projektid, mis on osa liikmesriikide tasandi investeerimis- ja arengukavadest.

(9)

2020. aastale järgnevaks perioodiks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et jätkata strateegiliste investeeringute tegemist kestlikul tasemel. Seadusandlik ettepanek peaks põhinema komisjoni aruande järeldustel ning sõltumatu hindamise, sealhulgas investeeringute toetamise kava jätkamise kasulikkuse makromajandusliku hindamise tulemustel. Nimetatud aruande ja sõltumatu hindamise käigus tuleks käsitleda kohaldatavas ulatuses ka käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) 2015/1017 kohaldamist EFSI pikendatud rakendamisperioodi kestel.

(10)

Käesoleva määrusega pikendatud EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkuvalt kasutama erasektori rahastamist investeeringute puhul, mis on olulised Euroopas töökohtade loomiseks tulevikus, sealhulgas noorte jaoks, ning majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt, pidades seejuures silmas toetatavate projektide suuremat täiendavust. Sellised investeeringud hõlmavad investeeringuid sellistesse valdkondadesse nagu energeetika, keskkond ja kliimameetmed, sotsiaal- ja inimkapital ning seonduv taristu, tervishoid, teadusuuringud ja innovatsioon, piiriülene ja säästev transport ning digitaliseerimine. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab, et saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) liidu seatud ambitsioonikad eesmärgid ja täita liidu võetud kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80 kuni 95 %. EFSI toetatavate kliimameetmete tugevdamiseks peaks EIP tuginema oma kogemustele maailma ühe suurima kliimameetmete rahastajana ja kasutama viimastele standarditele vastavat rahvusvaheliselt kokku lepitud metoodikat, et määrata usaldusväärselt kindlaks projektide kliimameetmetega seotud elemendid või kulude osakaal. Projekte ei tohiks kunstlikult liigendada nii, et need vastaksid VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlusele. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata ka energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele.

Lisaks peaks EFSI toetus kiirteede jaoks olema piiratud era- ja/või avaliku sektori transpordiinvesteeringute toetamisega Ühtekuuluvusfondist rahastatavates riikides, vähem arenenud piirkondades või piiriüleste transpordiprojektide puhul või juhtudega, mil see on vajalik liiklusohutuse suurendamiseks, säilitamiseks või parandamiseks, arukate transpordisüsteemide seadmete arendamiseks, üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate olemasolevate kiirteede nõuetekohasuse ja terviklikkuse tagamiseks, eelkõige mis puudutab ohutuid parkimisalasid, keskkonnahoidliku alternatiivkütuse tanklaid ja elektrisõidukite laadimise süsteeme, või aitama kaasa üleeuroopalise transpordivõrgu väljaehitamisele 2030. aastaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1316/2013 (5) ja (EL) nr 1315/2013 (6). Digitaalsektoris ja liidu kõikehõlmava digitaalmajanduse poliitika raames tuleks seada uued digitaaltaristu sihid tagamaks, et digitaalne lõhe ületatakse ja et liidust saab uuel nn asjade interneti, blokiahela tehnoloogia, küber- ja võrguturvalisuse ajastul ülemaailmne teerajaja. Kuigi põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja vesiviljeluse ning laiema biomajanduse muude elementide valdkonnas on projektid juba toetuskõlblikud, tuleks selguse huvides sõnaselgelt sätestada, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.

(11)

Kultuuri- ja loomesektor etendab Euroopa tööstuse taastamisel tähtsat rolli, soodustab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse majandusharudesse, näiteks turismi, jaemüüki ja digitaalsetesse tehnoloogiatesse. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1295/2013 (7) loodud programmile „Loov Euroopa“ ja käesoleva määruse kohaselt loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisrahastule peaks EFSI aitama nendes sektorites ületada kapitalipuudujääki, pakkudes lisarahastamist, mis peaks täiendama programmi „Loov Euroopa“ ja kultuuri- ja loomesektori tagatisrahastu toetust, et võimaldada rahastada suuremal arvul selliseid suure riskiga projekte.

(12)

EFSI peaks samuti toetama liidus asuvaid üksusi hõlmavaid ja liidust väljapoole ulatuvad toiminguid, kui need edendavad investeeringuid liidus, eriti kui need sisaldavad piiriüleseid elemente. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks pakkuma ennetavat tuge selliste toimingute edendamiseks ja ergutamiseks.

(13)

Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult neile meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrked või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Toimingud, mida tehakse taristu- ja innovatsioonikomponendi raames seoses kaht või enamat liikmesriiki ühendava füüsilise taristuga, sealhulgas e-taristu, eelkõige lairibataristu, ning sellise taristu ehitamiseks, rakendamiseks, hooldamiseks või toimimiseks vajalikud teenused, peaksid andma selget tunnistust täiendavusest, arvestades nende keerukust ja suurt lisaväärtust liidu jaoks.

(14)

EFSI peaks keskenduma üldjuhul projektidele, mille riskiprofiil on kõrgem kui EIP tavatoimingutega toetatud projektidel, ning EFSI investeeringute komitee (edaspidi „investeeringute komitee“) peaks täiendavuse hindamisel arvesse võtma investeeringuid takistavaid riske, nagu riigile, sektorile või piirkonnale omased riskid ja innovatsiooniga seotud riskid, eelkõige majanduskasvu, jätkusuutlikkust ja tootlikkust suurendavate katsetamata tehnoloogiate puhul.

(15)

EFSI laiema geograafilise katvuse tagamiseks ja EFSI sekkumise tõhususe suurendamiseks tuleks ergutada kombineeritud ja/või segarahastamistoiminguid, milles kombineeritakse tagastamatu toetus ja/või liidu üldeelarves olevad rahastamisvahendid, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid või määrusega (EL) nr 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (8) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames eraldatavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetus. Kombineeritud ja/või segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisaväärtust, meelitades ligi täiendavaid vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja finantsalane elujõulisus. Selleks paigutati samal ajal, kui esitati komisjoni ettepanek käesoleva määruse vastuvõtmiseks, 1 000 000 000 euro väärtuses assigneeringuid Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest ümber rahastu toetuste ossa, et hõlbustada segarahastamist koos EFSIga. Sel eesmärgil algatati 2017. aasta veebruaris edukalt segarahastamise projektikonkurss. Veel 145 000 000 eurot paigutatakse ümber muudesse asjakohastesse rahastamisvahenditesse, eelkõige nendesse, mis on ette nähtud energiatõhususe suurendamiseks. Vaja on täiendavaid meetmeid, et tagada liidu vahendite ja EFSI toetuse hõlbus kombineeritavus. Kuigi komisjon on juba avaldanud selle kohta konkreetsed suunised, tuleks EFSI ja liidu vahendite kombineerimise võimalusi edasi arendada, eesmärgiga suurendada investeeringuid, mille puhul kasutatakse EFSI ja liidu vahendite kombineerimisest tulenevat finantsvõimendust, võttes arvesse võimalikke seadusandlikke arenguid. Majandusliku tõhususe ja piisava finantsvõimenduse tagamiseks ei tohiks selline kombineeritud rahastamine üldjuhul ületada vähem arenenud piirkondades 90 % projekti kogumaksumusest ja kõigis muudes piirkondades 80 %.

(16)

Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust. Projektid peaks läbi vaatama investeeringute komitee ja need peaksid tagatise („ELi tagatis“) kasutamiseks vastama samadele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele nagu määruses (EL) 2015/1017 sätestatud, sealhulgas täiendavuse põhimõttele. Kuna EFSI toetusele kvalifitseeruvate projektide suurust ei peaks piirama, ei tohiks takistada väikesemahulistel projektidel taotleda EFSIst rahastamist. Pigem on vaja lisameetmeid vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades tehnilise abi ja EFSI tutvustusmeetmete suurendamiseks.

(17)

Investeerimisplatvormid on oluline vahend turutõrgete kõrvaldamiseks, eelkõige mitut projekti ühendavate, piirkondlike või sektoripõhiste projektide, sealhulgas energiatõhususe projektide ja piiriüleste projektide rahastamisel. Samuti on oluline ergutada partnerlusi liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega, sealhulgas investeerimisplatvormide loomiseks. Selles võib etendada olulist rolli ka koostöö finantsvahendajatega. Sellega seoses peaks EIP vajaduse korral delegeerima väikesemahuliste allprojektide hindamise, valimise ja järelevalve finantsvahendajatele või heakskiidetud kõlblikele üksustele.

(18)

Juhul kui väikesemahuliste projektide hindamine, valimine ja järelevalve on delegeeritud finantsvahendajatele või heakskiidetud kõlblikele üksustele, ei tohiks investeeringute komiteele jätta õigust kiita heaks ELi tagatise kasutamine selliste EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohaste allprojektide puhul, kus EFSI panus sellistesse väikesemahulistesse allprojektidesse on allpool kindlaksmääratud künnist. Kui see on kohane, peaks EFSI juhatus (edaspidi „juhatus“) esitama juhised investeeringute komitee poolt nimetatud künnist ületavate allprojektide hindamiseks kasutatava menetluse kohta.

(19)

Kogu investeerimisperioodi jooksul peaks liit selleks, et EFSI raames saaks investeeringuid toetada, andma ELi tagatise, mis ei tohiks kunagi olla suurem kui 26 000 000 000 eurot, millest kuni 16 000 000 000 eurot peaks olema kättesaadav enne 6. juulit 2018.

(20)

Eeldatakse, et ELi tagatise kombineerimisel EIP eraldatava summaga 7 500 000 000 eurot peaks EFSI toetus võimaldama teha täiendavaid EIP ja EIFi investeeringuid 100 000 000 000 euro ulatuses. EFSI toetatavad 100 000 000 000 eurot peaksid võimaldama genereerida 2020. aasta lõpuks vähemalt 500 000 000 000 euro ulatuses täiendavaid investeeringuid reaalmajandusse.

(21)

Selleks et osaliselt rahastada liidu üldeelarvest lisainvesteeringute toetamiseks ELi tagatisfondile eraldatavat panust, tuleks assigneeringuid ümber paigutada määrusega (EL) nr 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu olemasolevast rahastamispaketist, samuti Euroopa ühendamise rahastu laenupõhise rahastamisvahendi tuludest ja tagasimaksetest ning 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuri fondist (Marguerite’i fond). Tulude ja tagasimaksete ümberpaigutamine nõuab erandi tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (9) artikli 140 lõike 6 teisest ja kolmandast lõigust, et lubada nende kasutamist muus rahastamisvahendis.

(22)

Tuginedes EFSI toetatavate investeeringutega seoses saadud kogemustele, peaks tagatisfondi sihtsumma olema 35 % ELi tagatisega võetavate kohustuste kogusummast, et tagada piisav kaitsetase.

(23)

Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur ja eeldatavasti sellisena ka püsib, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja sotsiaalteenustele, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalteenuste sektori vajaduste ja eripäradega kooskõlas olevate uute vahendite väljatöötamise ja kasutuselevõtmise kaudu.

(24)

EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajad, sealhulgas VKEd, oleksid EFSI toetuse olemasolust teadlikud, et suurendada ELi tagatise nähtavust. Asjaomases EFSI toetuse andmise lepingus tuleks esitada sellele sõnaselge viide.

(25)

Selleks et suurendada EFSI toimingute läbipaistvust, peaks investeeringute komitee otsustes, mis avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks, põhjendama, miks ta leiab, et toimingule tuleks anda ELi tagatis, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Kohe pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist tuleks avaldada näitajate tulemustabel. Avaldatavad materjalid ei peaks sisaldama tundlikku äriteavet.

(26)

Ranges vastavuses käesoleva määrusega ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1558 (10) ja selle lisaga peaks investeeringute komitee tulemustabelit kasutama sõltumatu ja läbipaistva hindamisvahendina, seades prioriteediks ELi tagatise kasutamise toimingute puhul, millel on paremad näitajad ja lisaväärtus. EIP peaks eelnevalt välja arvutama punktid ja näitajad ning kõrvutama neid tulemustega pärast projekti lõpetamist.

(27)

Tõhustamaks projektide hindamist, peaks juhatus kehtestama EFSI strateegilise suuna dokumendis tulemustabeli iga samba jaoks minimaalse tulemuse.

(28)

Asjakohane liidu poliitika maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes on sätestatud liidu õigusaktides ja nõukogu järeldustes, eelkõige 8. novembri 2016. aasta järelduste lisas, ning kõikides hilisemates ajakohastustes.

(29)

Käesoleva määruse kohaste EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul peaks hoolsuskohustus tähendama kohaldatavate liidu õigusaktide ning rahapesu, terrorismi rahastamise, maksupettuste ja maksustamise vältimise vastast võitlust käsitlevate kokkulepitud rahvusvaheliste ja liidu standardite järgimise põhjalikku kontrollimist. Lisaks peaks EIP andma EFSI aruandluse kontekstis riikide lõikes teavet EFSI toimingute vastavuse kohta koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide küsimuses kehtivale EIP ja EIFi poliitikale ning esitama nende vahendajate nimekirja, kellega EIP ja EIF koostööd teevad.

(30)

On asjakohane esitada teatavaid tehnilisi selgitusi seoses EFSI juhtimist käsitleva kokkuleppe sisuga, ELi tagatise andmisega ja instrumentidega, mida kokkulepe hõlmab, sealhulgas vahetuskursi riski katmisega teatavates olukordades. EFSI juhtimist ning ELi tagatise andmist käsitlevat kokkulepet EIPga tuleks vastavalt käesolevale määrusele kohandada.

(31)

Mõjutamata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärki tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, tuleks tema tegevust tõhustada ja see peaks keskenduma ka aktiivsele osalemisele EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse suurendamises ning toetama EIPd ja liikmesriikide tugipanku või finantseerimisasutusi eelkõige vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades toimingute algatamisel ja arendamisel ning aitama vajaduse korral kujundada nõudlust EFSI toetuse järele. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks püüdma sõlmida iga liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutusega vähemalt ühe koostöölepingu. Liikmesriikides, kus liikmesriigi tugipank või finantseerimisasutus puudub, peaks Euroopa investeerimisnõustamise keskus pakkuma vajaduse korral ja asjaomase liikmesriigi taotluse korral sellise tugipanga või finantseerimisasutuse asutamisel ennetavat tuge ja nõu. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks erilist tähelepanu pöörama nende projektide ettevalmistamise toetamisele, mis aitavad kaasa kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja COP21 eesmärkide saavutamisele. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega. Vajaduse korral tuleks tagada Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kohapealne esindatus, võttes arvesse olemasolevaid tugisüsteeme, et anda kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi.

(32)

Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta põhineb liikmesriikide eelarve-, makromajandus- ja struktuurireformide kavade üksikasjalikul analüüsil ning selle raames esitatakse liikmesriikidele riigipõhised soovitused. Sellega seoses peaks EIP komisjoni teavitama liikmesriikides käesoleva määrusega hõlmatud investeerimistoimingute tegemisel täheldatud investeerimistakistustest ja -kitsaskohtadest. Komisjonil palutakse võtta täheldatud takistusi ja kitsaskohti arvesse muu hulgas investeerimiskava kolmanda sambaga seotud töös.

(33)

Turutõrgete ja -lünkadega tegelemiseks, piisavate lisainvesteeringute tegemise stimuleerimiseks ning EFSI toetatud toimingute geograafilise ja piirkondliku tasakaalu edendamiseks tuleb majanduskasvu, töökohtade ja investeeringute edendamise eesmärgi puhul rakendada integreeritud ja ühtlustatud lähenemisviisi. EFSI rahastamise kulud peaks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama.

(34)

Määruses (EL) 2015/1017 sätestatud investeerimiseesmärkide edendamiseks tuleks vajaduse korral ergutada segarahastamist koos olemasolevate fondidega, et pakkuda piisavaid soodustusi EFSI toimingute rahastamistingimuste, kaasa arvatud kulude puhul.

(35)

Olukordades, kus pingelised finantsturu tingimused takistaksid elujõulise projekti elluviimist või kus on vaja hõlbustada investeerimisplatvormide loomist või projektide rahastamist sektorites või piirkondades, kus esineb olulisi turutõrkeid või valitseb ebasoodne investeerimisolukord, peaksid EIP ja komisjon tegema muudatusi, eelkõige ELi tagatise tasus, et aidata vähendada EFSI raames EIP rahastuse saaja kantavaid toimingute rahastamiskulusid, et hõlbustada projekti elluviimist. Vajaduse korral tuleks teha sarnaseid jõupingutusi selleks, et tagada EFSI toetus väikesemahulistele projektidele. Kui kohalike või piirkondlike vahendajate kasutamine võimaldab väikesemahuliste projektide puhul EFSI rahastamiskulusid vähendada, tuleks samuti kaaluda vahendajate kasutamist.

(36)

Pidades silmas vajadust tagada EFSI rahastamise jätkusuutlikkus, peaksid finantsturu pingelistes tingimustes või selleks, et hõlbustada investeerimisplatvormide loomist või projektide rahastamist sektorites või piirkondades, kus esineb olulisi turutõrkeid või valitseb mitteoptimaalne investeerimisolukord, olema EFSI toimingute rahastamiskulude vähendamise jõupingutused kooskõlastatud EIP grupi kasutatavate muude kättesaadavate liidu rahaliste ressursside ja finantsinstrumentidega.

(37)

Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 punkti 4 alapunkt b asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 4 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „täiendavus“ EFSI toetust toimingutele, millega kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mida ajavahemikul, mil on võimalik kasutada ELi tagatist, ei oleks ilma EFSI toetuseta saadud EIP või EIFi poolt või olemasolevate liidu rahastamisvahendite abil üldse või samas ulatuses sooritada. EFSIst toetatud projektidega toetatakse artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärke, nende abil püütakse luua töökohti ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning neil on üldjuhul EIP tavatoimingutega toetatud projektidega võrreldes kõrgem riskiprofiil. EFSI portfelli üldine riskiprofiil on kõrgem EIP tavapärase investeerimispoliitika kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist toetatud investeeringute portfelli riskiprofiilist.

Selleks et paremini kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning eelkõige selleks, et lihtsustada investeerimisplatvormide kasutamist väikesemahuliste projektide puhul, tagades seejuures täiendavuse ja seega hoides ära samalt turult osaliste väljatõrjumise, iseloomustab EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust eelistatavalt ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel järgmine:

Ilma et see mõjutaks nõuet vastata esimeses lõigus sätestatud täiendavuse määratlusele, viitavad täiendavusele arvestataval määral järgmised aspektid:

4)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

6)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

7)

Artikli 10 lõikes 2 asendatakse punkt a järgmisega:

8)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

9)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt.

10)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt.

11)

Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EIP esitab iga kuue kuu tagant, asjakohasel juhul koos EIFiga, komisjonile käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta aruande. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne peab samuti sisaldama iga EIP rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta nii eraldi kui ka koondatuna statistilisi, finants- ja raamatupidamisandmeid. Kord aastas tuleb aruandes esitada ka teave selle kohta, milliseid investeerimistakistusi on EIP käesoleva määrusega hõlmatud investeerimistoimingute tegemisel kogenud.“

12)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

13)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõik:

„EIP ja EIF annavad või kohustavad finantsvahendajaid andma lõppkasusaajatele, sealhulgas VKEdele, EFSI toetuse olemasolust teada, esitades selle teabe eriti VKEde puhul EFSI toetuse lepingus märgataval viisil, suurendades nii üldsuse teadlikkust ja parandades EFSI nähtavust.“

15)

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel antakse kontrollikojale taotluse alusel ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 täielik juurdepääs kõikidele dokumentidele või kogu teabele, mida ta oma ülesande täitmiseks vajab.“

16)

Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EIP ja EIF järgivad käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutes kohaldatavaid liidu õigusakte ning kokkulepitud rahvusvahelisi ja liidu standardeid ning ei toeta seetõttu käesoleva määruse alusel projekte, mis soodustavad rahapesu, terrorismi rahastamist, maksustamise vältimist, maksupettust või maksudest kõrvalehoidumist.

Peale selle ei alusta EIP ega EIF uusi ega uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonis, mis on vastava liidu poliitika raames kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu või mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (*3) artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmandad riigid või mis ei järgi tõhusalt läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid maksustandardeid, mis on kokku lepitud liidu või rahvusvahelisel tasandil.

Finantsvahendajatega lepingute sõlmimisel võtavad EIP ja EIF käesolevas artiklis viidatud nõuded üle asjaomastesse lepingutesse ning nõuavad, et finantsvahendajad annaksid nõuete järgimisest aru.

Hiljemalt pärast seda, kui maksustamise eesmärgil koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide liidu loetelu on vastu võetud, vaatavad EIP ja EIF läbi oma poliitika, mida kohaldatakse koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes.

Seejärel esitavad EIP ja EIF Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande selle kohta, kuidas nad on koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide poliitikat EFSI rahastamis- ja investeerimistoimingutes kohaldanud, ning lisavad aruandele riikide lõikes esitatud teabe ja nende vahendajate loetelu, kellega nad koostööd teevad.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“"

17)

Artikli 23 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 7 lõigetes 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist.“

18)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

1)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega.

„1.   Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett aastateks 2014–2020 on 30 192 259 000 eurot jooksevhindades. See summa jaotatakse järgnevalt:

Need summad ei piira nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (*4) sätestatud paindlikkusmehhanismi kohaldamist.

(*4)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).“"

2)

Artiklisse 14 lisatakse järgmised lõiked.

„5.   Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 6 teisest ja kolmandast lõigust, käsitletakse tulusid ja tagasimakseid käesoleva määrusega kehtestatud rahastamisvahenditest ning määrusega (EÜ) nr 680/2007 kehtestatud rahastamisvahenditest, mis on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 liidetud käesoleva määrusega kehtestatud rahastamisvahenditega, sihtotstarbelise sisetuluna määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 4 tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (*5) kehtestatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi jaoks kuni 125 000 000 euro ulatuses.

6.   Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 6 teisest ja kolmandast lõigust, käsitletakse tulusid ja tagasimakseid määrusega (EÜ) nr 680/2007 kehtestatud 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuri fondist (nn Marguerite’i fond) sihtotstarbelise sisetuluna määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 4 tähenduses määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi jaoks kuni 25 000 000 euro ulatuses.

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).“"