7.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/4

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EL) nr 791/2011 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „vaatlusalune riik“) pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikus 48,4–62,9 %. Edaspidi viidatakse nendele meetmetele kui „kehtivatele meetmetele“.

(2)

2012. aasta juulis laiendas nõukogu alusmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel rakendusmäärusega (EL) nr 672/2012 (3) kehtivate meetmete alla kuuluvat kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu Malaisiast saadetud vaatlusaluse toote impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte.

(3)

2013. aasta jaanuaris laiendas nõukogu alusmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel rakendusmäärusega (EL) nr 21/2013 (4) kehtivate meetmete alla kuuluvat kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu Taiwanist ja Taist saadetud vaatlusaluse toote impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Taiwanist ja Taist pärinevana või mitte.

(4)

2013. aasta detsembris laiendas nõukogu alusmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel rakendusmäärusega (EL) nr 1371/2013 (5) kehtivate meetmete alla kuuluvat kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu Indiast ja Indoneesiast saadetud vaatlusaluse toote impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast ja Indoneesiast pärinevana või mitte.

(5)

2014. aasta septembris laiendas ka komisjon alusmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel rakendusmäärusega (EL) nr 976/2014 (6) kehtivate meetmete alla kuuluvat tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit väheste muudatustega hõreda koega klaaskiust kangaste impordile.

(6)

2015. aasta septembris jättis komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase uurimise järel rakendusmäärusega (EL) 2015/1507 (7) teatavad India tootjad välja tollimaksu laiendamisest Indiast saadetud vaatlusaluse toote impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast pärinevana või mitte.

(7)

Pärast teate (8) avaldamist HRVst pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta sai komisjon taotluse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaseks aegumise läbivaatamise algatamiseks.

(8)

Taotluse esitas hõreda koega kanga tootjate kaitseks loodud ühendus ADFOM (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste kogutoodangust liidus.

(9)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(10)

Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 9. augustil 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (9) (edaspidi „algatamisteade“) aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(11)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(12)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning Hiina ametivõimudele ja kutsus neid üles uurimises osalema.

(13)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõik huvitatud isikud, kes seda soovisid, kuulati komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära. Seoses sellega korraldati mõne liidu tootja, Euroopa tehniliste kangaste tootjate ühendusse kuuluvate tootjate ja Hiina tootjate taotlusel neli ärakuulamist, sealhulgas kaks ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 teha eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil 13-l HRV teadaoleval eksportival tootjal esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust, kui neid on.

(16)

Ükski Hiina eksportivatest tootjatest ei esitanud nõutud teavet. Hiina ametivõime teavitati sellest koostöösoovimatusest.

(17)

Koostööst hoidunud Hiina eksportivad tootjad saatsid sellele vaatamata märkusi, milles nad vaidlustasid nõude õigsuse ja väljendasid vastuseisu meetmete jätkumisele.

(18)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon valimi suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu alusel, võttes arvesse ka geograafilist paiknemist. Esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Valimisse kaasatud liidu tootja Asglatex Ohorn GmbH, mis ei kuulunud suurimate tootjate, vaid VKEde hulka, esitas küsimustikule suuresti puuduliku vastuse, milles rõhutati muu hulgas, et on vaja parandada teatavat enne algatamist esitatud teavet mahtude kohta, mille alusel tootja valimisse kaasati. Lisaks märkis tootja, et teabe kontrollimisega võib vastuse koostanud töötajate lahkumise tõttu probleeme tekkida. Seetõttu otsustas komisjon valimit muuta, asendades selle liidu tootja suuruselt kolmanda liidu tootjaga Tolnatext Fonalfeldolgozo es Müszakiszovetgyarto Bt. Et muudetud valimi kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon muudetud valimi. Lõplik valim moodustas üle 70 % liidu kogutoodangust ja -müügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning seetõttu peeti valimit liidu tootmisharu esindavaks.

(19)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(20)

Komisjon võttis ühendust 28 teadaoleva importijaga/kasutajaga. Ainult üks neist vastas väljavõttelise uuringu vormile, seega ei peetud valimi moodustamist põhjendatuks.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele võrdlusriigi tootjale, kes tegid koostööd, kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kolmele sõltumatule importijale ja viiele potentsiaalsele kasutajale liidus.

(22)

Komisjon sai küsimustiku vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kolmelt võimalike võrdlusriikide (Kanada ja India) tootjalt.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(24)

26. juunil 2017 tegi komisjon teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses tunnistada kehtetuks kehtiva dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada avalikustamise kohta märkusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Taotluse esitaja saatis kirjaliku esildise, milles ta väljendas oma seisukohti komisjoni järelduste kohta. Kokkuvõttes vaidlustas taotluse esitaja komisjoni esialgse järelduse, et meetmete aeguda laskmise korral poleks kahju kordumine tõenäoline. Selle asemel väitis ta, et impordi eeldatav suurenemine tooks kaasa olulise kahju kordumise. See huvitatud isik taotles ka kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist ja esitas pärast ärakuulamist lisateavet.

(25)

Pärast komisjonile kättesaadava teabe ja avalikustamise järel esitatud teabe põhjalikku analüüsi korrigeeris komisjon oma järeldusi. Avalikustamise etapis oli komisjon seisukohal, et meetmete aeguda laskmise korral poleks kahju kordumine tõenäoline. Võtnud aga arvesse avalikustamise järel esitatud teavet, nõustus komisjon taotluse esitaja väitega, et Hiina toote kvaliteet oli paranenud ja vastas liidu tootmisharu tasemele. See oluline tõdemus viis järelduseni, et toimub hinna allalöömine, ja kahju kordumise tõenäosuse analüüsi nähti märkimisväärselt teistsuguses valguses.

(26)

Seetõttu teavitas komisjon 6. septembril 2017 kõiki asjaosalisi olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordile (edaspidi „täiendav avalikustamine“). Pärast täiendavat avalikustamist sai komisjon eri asjaosalistelt märkusi.

(27)

Hiina tootjad saatsid kirjaliku esildise, milles nad väljendasid oma seisukohti komisjoni järelduste ja üldhinnangu kohta. Esiteks väitsid Hiina tootjad, et komisjon oli esialgses uurimises kasutatud metoodikat muutnud, kuna praegusel juhul ei tehtud hinna allalöömise arvutamisel kvaliteedist tulenevaid kohandusi (vt põhjendus 97). Kuna selle väidetava muudatuse tõttu oleks järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta HRV suhtes kehtestatud meetmete aeguda laskmise korral olnud teistsugune, vaidlustasid Hiina tootjad selle järelduse. Peale selle märkisid Hiina tootjad, et täiendav avalikustamine ei sisaldanud mitut elementi, mis esimeses avalikustamises olemas olid. Viimasena väitsid nad, et komisjonil polnud enam lubatud võrdlusriigi meetodit kasutada, sest komisjon oli väidetavalt niikuinii normaalväärtuse määramiseks kasutatud metoodikat esialgse uurimisega võrreldes muutnud.

(28)

Taotluse esitaja tegi teatavaks oma seisukohad, väites, et vahepealse läbivaatamise algatamist, mida komisjon täiendava avalikustamise käigus soovitas, peaks kaaluma vaid siis, kui Hiina eksportivad tootjad esitavad selleks läbivaatamiseks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Sellega seoses märgib komisjon, et võib kaaluda, kas oleks asjakohane algatada ex officio vahepealne läbivaatamine, et teha lõpuks kindlaks kvaliteediküsimuse mõju vaatlusaluse toote ekspordihindadele ja seega dumpingu- ja kahjumarginaalile ning anda üksikasjalik hinnang kahe tootjarühma (vertikaalselt integreeritud ja teised tootjad, keda on nimetatud ka kudumisettevõtjateks, vt põhjendus 117) olukorrale, tagamaks, et ühe rühma domineerimine teise üle valimis ei moonuta nende tootjate tulemusnäitajaid.

(29)

Pärast täiendavat avalikustamist toimunud ärakuulamisel komisjoni talitustes tegid ka Hiina ametivõimud avalduse, milles nad väitsid, et põhjenduses 97 osutatud kohandusi tuleks jätkuvalt teha.

(30)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(31)

Vaatlusalune toode on teatavad HRVst pärit hõreda koega klaaskiust kangad (välja arvatud klaaskiust plaadid), mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad rohkem kui 35 g/m2 (edaspidi „uurimisalune toode“) ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7019 51 00 ja ex 7019 59 00 (TARICi koodid 7019510019 ja 7019590019) alla.

(32)

Hõreda koega klaaskiust kangad võivad olla erineva koeruudu suurusega ning ruutmeeter kangast võib olla erineva kaaluga; tavaliselt kasutatakse neid ehitussektoris sarrusmaterjalina (väline soojusisolatsioon, põrandasarrus, seina defektide parandamine).

(33)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(34)

Komisjon järeldas, et need tooted olid alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(35)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon kõigepealt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRV dumpingu jätkumine või kordumine.

(36)

Ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud uurimises koostööd. Kuna HRV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugineti üldises analüüsis, sealhulgas dumpingu arvutamisel, kättesaadavatele faktidele, nagu on ette nähtud alusmääruse artiklis 18. Seepärast kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostati ja Hiina ekspordiandmed), võrdlusriigi tootja vastus, Hiina eksportivate tootjate esitatud märkused ja taotluse esitaja esitatud tõendid.

(37)

Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et soovib valida võrdlusriigiks Kanada, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Esialgses uurimises kasutati Kanadat sobiva võrdlusriigina. Teiste võimalike võrdlusriikidena mainiti algatamisteates järgmisi riike: Bangladesh, Filipiinid, India, Indoneesia, Moldova, Tai, Taiwan ja Türgi.

(38)

Kõigile teadaolevatele teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste tegelikele tootjatele Bangladeshis, Indias, Filipiinidel ja Türgis saadeti kirjad, milles neil paluti läbivaatamise käigus koostööd teha ning millele oli lisatud võrdlusriigi küsimustik. Riikides, mille puhul tootjaid teada polnud, paluti teavet tootjate kohta riigi ametiasutustelt. Vastused saadi kahelt tegelikult India tootjalt.

(39)

Koostööd soovisid teha vaid üks Kanada tootja ja kaks tegelikku tootjat Indiast.

(40)

Mis puudutab valikut India ja Kanada vahel, siis valis komisjon Kanada järgmistel põhjustel: i) nagu eespool mainitud, oli Kanada esialgses uurimises võrdlusriik; ii) koostööd teinud Kanada tootja tootmismaht (20–30 miljonit ruutmeetrit) oli esialgses uurimises võrreldav valimisse kaasatud (suurimate) Hiina tootjate tootmismahtudega (23–59 miljonit ruutmeetrit). Seega olid Kanada kulustruktuur ja mastaabisääst Hiina tootjatega tõenäoliselt paremini võrreldavad. Kuigi praegusel juhul puudub koostöö Hiina eksportijatega, pole põhjust arvata, et olukord oleks muutunud. Kaks India tootjat olid seevastu väiksemad (tootmismaht üks kuni viis miljonit ruutmeetrit) ning seega polnud nemad Hiina tootjatega kulustruktuuri ja mastaabisäästu seisukohast võrreldavad; iii) Kanada tootja omamaine müük oli suurem kui mõlema koostööd teinud India tootja omamaine müük kokku ning pakkus seega representatiivsemat alust normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(41)

Hiina tootjad märkisid oma esimestes väidetes, et nende arvates pole komisjonil enam lubatud võrdlusriigi meetodit kasutada. Juhul, kui seda meetodit siiski kasutati, vaidlustasid nad oma teistes väidetes Kanada valimise ja nõudsid teist võrdlusriiki järgmistel põhjustel: i) ühel tootjal põhinevad järeldused oleksid moonutatud; ii) see Kanada tootja oli seotud ühe kaebuse esitanud liidu tootjaga ning seega võis Kanada üksus, arvestades oma emaettevõtja esitatavat taotlust eelseisva aegumise läbivaatamise kohta, võtta vastu konkreetse kuluarvestus- ja hinnapoliitika; iii) esines teabe ebaühtlust, kuna taotluse esitajal oli juurdepääs temaga seotud võrdlusriigi tootja esitatavatele konfidentsiaalsetele andmetele, kuid Hiina tootjatel mitte.

(42)

Seoses esimeste väidetega võrdlusriigi meetodi kasutamise kohta märgib komisjon, et kõigil Hiina eksportivatel tootjatel oli võimalus esitada turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid, et võimaldada dumpingumarginaale eraldi arvutada. Ükski neist eksportijatest ei kasutanud seda võimalust. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus seega kindlaks võrdlusriigi andmete alusel. See väide lükati seepärast tagasi.

(43)

Seoses teiste väidetega Kanada valimise kohta märgib komisjon, et Kanadat ja sama Kanada tootjat kasutati võrdlusriigi ja võrdlusriigi tootjana juba esialgses uurimises. Arvestades asjaolu, et eksportivad tootjad ei põhjendanud oma väiteid Kanada valimise vastu, leidis komisjon, et Kanada on siiski sobiv valik. Nagu põhjenduses 40 mainitud, oli Kanada tootmismahtude ja omamaise müügi (mille mõlema põhjal määratakse normaalväärtus) seisukohast igal juhul sobivam valik. Ühtlasi pole ühtegi õiguslikku takistust, mis ei laseks valida vaid ühe koostööd tegeva tootjaga võrdlusriiki, isegi kui see tootja on seotud liidu tootjaga. Igal juhul veendus komisjon, et Kanada tootja esitatud andmed olid usaldusväärsed. Seetõttu lükkas komisjon eksportivate tootjate väite tagasi.

(44)

Pärast täiendavat avalikustamist kordasid Hiina eksportivad tootjad oma väidet, et komisjonil pole enam lubatud võrdlusriigi meetodit kasutada. Nad väitsid, et komisjon oli oma analüüsimeetodit muus osas muutnud, eelkõige seoses kvaliteedist tulenevate kohandustega, ja seega oleks komisjon pidanud oma analüüsimeetodit muutma ka seoses võrdlusriigi meetodiga.

(45)

Komisjon lükkas väite taas tagasi. Võrdlusriigi meetod oli lubatud põhjenduses 42 nimetatud põhjustel. Peale selle pole komisjoni hinnang kvaliteedist tulenevate kohanduste kohta seotud võrdlusriigi valikuga.

(46)

Seetõttu jõudis komisjon, nagu esialgses uurimiseski, järeldusele, et Kanada on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(47)

Normaalväärtuse kindlaksmääramisel võeti aluseks võrdlusriigis koostööd teinud tootjalt saadud teave.

(48)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas koostööd teinud Kanada tootja samasuguse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes HRV koguekspordiga liitu, st kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Leiti, et võrdlusriigi omamaine müük oli tüüpiline.

(49)

Seejärel uuris komisjon võrdlusriigi tootja puhul seda, kas samasuguse toote iga liigi omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul. Müügitehinguid käsitati kasumlikena, kui ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või neist suurem. Seega määrati kindlaks Kanada tootja iga tooteliigi tootmiskulud uurimisperioodi jooksul.

(50)

Kui tooteliigi müük tootmiskuludega võrdse või neist kõrgema netomüügihinnaga moodustas üle 80 % tooteliigi kogumüügist ja kui selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludega võrdne või neist kõrgem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind. See hind arvutati tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil. Kõigil muudel juhtudel arvutati normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt, lisades asjaomase tooteliigi keskmistele tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning uurimisperioodil Kanada turul teenitud kasumi.

(51)

Esialgne uurimine näitas hindade võrdlemisel, et esines neid hindu mõjutavaid toodete erinevusi, sealhulgas Hiinas vaatlusaluse toote valmistamiseks kasutatavate sisendite kvaliteedis. Seetõttu kõikusid Hiina eksportivate tootjate kehtestatud hinnad vaatlusaluse toote liitu eksportimisel suuresti. Nagu põhjendustes 97–103 kirjeldatud, esitas taotluse esitaja aga tõendeid selle kohta, et see peamine erinevus oli vahepeal kadunud ja Hiina tootjad olid liitu eksportimisel üle läinud parema kvaliteediga tooteliikidele.

(52)

Seetõttu kasutas komisjon normaalväärtuse kindlakstegemisel kaht arvutusmeetodit: esimest meetodit, milles arvestati kõiki võrdlusriigi tootja toodetud ja müüdud võrreldavaid tooteid, ja teist meetodit, milles arvestati üksnes odavaimat tooteliiki, mis vastas tõenäoliselt ka halvema kvaliteediga tooteliikidele. Teise meetodi korral põhines normaalväärtus üksnes tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud omamaise müügi keskmise hinnana. Esimese meetodi korral põhinesid enam kui pooled normaalväärtustest tegelikel omamaistel hindadel ja ülejäänud olid arvestuslikud, kuna põhjenduses 50 mainitud 80 % künnist ja/või kasumlikkuse nõuet ei täidetud või konkreetset tooteliiki omamaisel turul ei müüdud.

(53)

Võrdlusriigi tootja tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mitmesuguse kvaliteediga tooteid ja isegi mõnda suure lisandväärtusega nišitoodet, mida dumpingu arvutamisel arvesse ei võetud.

(54)

Nagu põhjendustes 59–60 märgitud, andsid need kaks arvutusmeetodit dumpingumarginaali arvutamisel erinevaid tulemusi.

(55)

Nagu on öeldud põhjenduses 16, ei teinud Hiina eksportivad tootjad uurimises koostööd. Seepärast määrati ekspordihind kindlaks parima kättesaadava teabe põhjal, nagu on ette nähtud alusmääruse artikliga 18.

(56)

CIF-hind liidu piiril tehti kindlaks Eurostati statistika alusel.

(57)

Komisjon võrdles normaalväärtust (mis põhines kas esimesel või teisel meetodil, nagu on märgitud põhjenduses 52) ja ekspordihinda tehasehindade põhjal. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(58)

Võrdlusriigi tootja omamaiste hindade puhul tehti kohandused vajaduse korral seoses riigisiseste transpordi- ja pakkimiskuludega, hinnavähendite ja allahindlustega. Kohanduste kogumõju oli [5–10 %] arvetel esitatud koguväärtusest. Vastavad kohandused tehti tootmiskuludes. Ekspordihinna puhul lahutati tehasehinna kindlaksmääramiseks CIF-hinnast liidu piiril transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja muud kulud, nagu arvutatud esialgses uurimises ([5–10 %] arvel esitatud väärtusest).

(59)

Arvestades kõiki võrdlusriigi tootja toodetud ja müüdud võrreldavaid tooteid, saadi esimese meetodiga (vt põhjendus 52) eespool kirjeldatud viisil dumpingumarginaaliks (väljendatuna protsendimäärana vabast hinnast liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist) 205,5 %. Nagu eespool märgitud, hõlmas see arvutus aga kõiki võrdlusriigi tootja toodetud ja müüdud võrreldavaid tooteid. Pidades silmas eelkõige eksportivate tootjate koostöö puudumist, polnud selge, kas võrdlusriigi tootja tooteliigid vastasid tooteliikidele, mida Hiina eksportivad tootjad liitu eksportisid.

(60)

Isegi arvestades üksnes odavaimat võrdlusriigi tootja toodetavat ja müüdavat tooteliiki, oli dumpingumarginaal teise meetodi kohaselt (vt põhjendus 52) märkimisväärne: 35,1 %.

(61)

Komisjon püüdis arvutada dumpingumarginaali ka tooteliikide kaupa. Arvestades Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumist ja seega ka tegelike andmete puudumist Hiina tooteliikide kohta, osutus see aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aga võimatuks. Kuna komisjonil olid siiski olemas esialgse uurimise andmed tooteliikide kohta, kasutas komisjon neid kolmandaks, pro forma dumpingumarginaali arvutamiseks, et kinnitada kas esimese või teise meetodiga arvutatud dumpingumarginaali.

(62)

Kolmanda arvutamise tulemusena jäid dumpingumarginaalid 35,7 % ja 46,4 % vahele. Kolmas arvutamine näitas, et vaatlusaluse toote liitu eksportimisel esines siiski dumping, kuid komisjon otsustas, et – muus osas peale järelduse dumpingu esinemise kohta – ei saa selle arvutuse tulemuseks olevatele arvudele tugineda. Põhjus oli see, et uurimise käigus ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et liitu eksporditav tootevalik jäi pärast esialgset uurimist samaks. Nagu põhjendustes 97–103 kirjeldatud, esitas taotluse esitaja tõendeid selle kohta, et Hiina eksportivad tootjad olid kooskõlas oma tehnoloogilise arenguga vahepeal tõepoolest üle läinud suurema lisandväärtusega tooteliikidele. Seetõttu kajastab see simulatsioon kõige tagasihoidlikumat võimalikku hinnangut dumpingumarginaalide kohta, keskendudes suhteliselt rohkem varasematele odavamatele tooteliikidele. Nagu põhjenduses (5) mainitud, leiti, et teatavad tooteliigid olid meetmetest kõrvalehoidmise eesmärgil väheste muudatustega. Hiina eksportivad tootjad kumbagi järeldust oma tõenditega ümber ei lükanud.

(63)

Eeltoodust tulenevalt otsustas komisjon, et arvestades Hiina eksportivate tootjate tegelike andmete puudumist vaatlusaluse toote kohta, kajastas teise meetodi kohaselt arvutatud dumpingumarginaal (35,1 %) kõige tagasihoidlikumat võimalikku hinnangut tegelike dumpingumarginaalide kohta.

(64)

Seega järeldas komisjon, et igal juhul jätkasid Hiina eksportivad tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse toote eksportimist liitu dumpinguhinnaga.

(65)

Komisjon analüüsis, kas juhul, kui meetmetel lastaks aeguda, oleks dumpingu jätkumine tõenäoline. Selleks vaatles komisjon Hiina eksportijate käitumist teistel turgudel, Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust ning liidu turu atraktiivsust.

(66)

Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu polnud täpne teave HRVst teistesse riikidesse suunatud ekspordi hindade kohta kättesaadav. Hiina ekspordistatistikast pärit kättesaadavad andmed hindade kohta hõlmasid laiemat tootevalikut, kuid sellegipoolest viitasid neile nii taotluse esitaja kui ka Hiina eksportivad tootjad, tehes sealjuures vastakaid järeldusi. Ühtlasi polnud teada kolmandatesse riikidesse eksporditav tootevalik, mistõttu komisjonil oli võimatu kindlaks teha Hiinast teistele turgudele suunatud ekspordi võrreldavat hinnataset.

(67)

Seetõttu leidis komisjon, et tõendid, mille taotluse esitaja laiemale tootevalikule viitavate statistiliste andmete kujul esitas, ei võimaldanud järeldada, kas muudel turgudel toimus dumping või mitte.

(68)

Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu põhines HRV vaba tootmisvõimsuse kindlakstegemine taotluse esitaja tellitud uuringul, mis oli lisatud aegumise läbivaatamise taotlusele. Taotluse esitaja esitas hiljem uuringu ajakohastatud versiooni.

(69)

Esialgse uuringu kohaselt oli HRV kogu tootmisvõimsus 1 840 miljonit ruutmeetrit ja tootmismaht 1 390 miljonit ruutmeetrit, mis tähendab, et vaba tootmisvõimsus oli suur – 450 miljonit ruutmeetrit. Ajakohastatud uuringu kohaselt oli HRV kogu tootmisvõimsus 2 295 miljonit ruutmeetrit ja tootmismaht 1 544 miljonit ruutmeetrit, mis tähendab, et vaba tootmisvõimsus oli veel suurem – 751 miljonit ruutmeetrit. Arvestades seda, et tootmisvõimsuse 100 % rakendamist pole tegelikkuses võimalik saavutada, leidis taotluse esitaja, et maksimaalne rakendamise määr 85–90 % oleks asjakohasem. Tootmisvõimsuse rakendamise määra konservatiivsema hinnangu 85 % põhjal oleks tegelik vaba tootmisvõimsus 406 miljonit ruutmeetrit. Liidu kogutarbimine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aga 714 miljonit ruutmeetrit, mis viitab märkimisväärsele vabale tootmisvõimsusele, mille võiks meetmete aeguda laskmise korral suunata liidu turule.

(70)

Hiina eksportivad tootjad vaidlustasid uuringu usaldusväärsuse ja palusid, et komisjon seda uuringut arvesse ei võtaks. Esiteks väitsid nad, et uuringu korraliku avaliku versiooni puudumise tõttu polnud neil võimalik märkusi esitada. Teiseks juhtisid nad tähelepanu asjaolule, et oma sidemete tõttu liidu tootmisharuga polnud uuringu koostanud ekspert erapooletu. Kolmandaks väitsid nad, et kogu vaba tootmisvõimsus kuluks HRV kasvava sisenõudluse rahuldamiseks, ning toetasid seda väidet tsitaadiga ühe erialaajakirja artiklist, milles viidati HRV ehitustööstuse suurele kasvule (10).

(71)

Mis puutub Hiina eksportivate tootjate esimesse väitesse, siis märkis komisjon, et ajakohastatud uuringu avalik versioon oli lisatud avalikku toimikusse. Komisjon leidis, et see versioon oli korralik ning võimaldas Hiina eksportivatel tootjatel esitada üksikasjalikumaid märkusi ja põhjendatud tõendeid uuringu väidete ja järelduste ümberlükkamiseks. Igal juhul ei täpsustanud Hiina eksportivad tootjad, milline osa uuringu avalikust versioonist polnud märkuste esitamiseks piisavalt korralik. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(72)

Teise väite asjus märkis komisjon, et kuna puudus koostöö HRVga ja Hiina eksportivad tootjad ei esitanud muud üksikasjalikku teavet tootmisvõimsuse kohta, sisaldas uuring komisjoni hinnangul parimaid kättesaadavaid fakte. Ühtlasi ei suutnud komisjon leida teavet, mis uuringu kahtluse alla seaks.

(73)

Mis puutub kolmandasse väitesse, siis komisjon nõustus, et osa tootmisvõimsusest saaks kasutada kasvava sisenõudluse rahuldamiseks. Eksportivad tootjad ei esitanud aga HRV sisetarbimise kohta arvnäitajaid, mis oleksid toetanud nende väidet, et sisenõudluse kavandatav kasv haaraks kogu vaba tootmisvõimsuse. Selliseid arvnäitajaid ei leitud ka komisjoni uurimise käigus. Ühtlasi on tõenäoline, et osa vabast tootmisvõimsusest kasutataks ekspordiks kolmandatesse riikidesse, mitte üksnes liitu.

(74)

Seega järeldas komisjon, et isegi kui arvestada HRV praegust sisenõudlust, võiks meetmete aeguda laskmise korral maksimaalne liidu turule suunatav vaba tootmisvõimsus olla 406 miljonit ruutmeetrit. On aga tõenäoline, et tulevikus kuluks osa sellest vabast tootmisvõimsusest Hiina suurenenud sisenõudlusele ja osa sellest müüdaks ka muudele eksporditurgudele peale liidu, kuigi, nagu on märgitud põhjendustes 66 ja 67, huvitatud isikutelt selle kohta teavet ei saadud ja seda ei leidnud ka komisjon ise.

(75)

Pärast täiendavat avalikustamist ei nõustunud Hiina eksportivad tootjad endiselt järeldustega vaba tootmisvõimsuse kohta. Nad väitsid, et hinnang vaba tootmisvõimsuse kohta põhines vaid oletustel ja otsesed tõendid seda ei kinnitanud. Nad väitsid, et taotluse esitaja esitatud uuringus oli viidatud kahe Hiina eksportiva tootja valedele veebisaitidele ja et uuringu kohaselt oli kolmanda Hiina tootja tootmisvõimsus 129 miljonit ruutmeetrit, kuigi tegelikult oli see 60 miljonit ruutmeetrit.

(76)

Komisjon märkis, et HRV koostöö puudumise tõttu põhines vaba tootmisvõimsuse hindamine parimatel kättesaadavatel faktidel, nagu on selgitatud põhjenduses 72. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et vaba tootmisvõimsus oli hinnangu kohaselt kuni 406 miljonit ruutmeetrit ning osa vabast tootmisvõimsusest kuluks Hiina sisenõudlusele ja muudele eksporditurgudele peale liidu, nagu on selgitatud põhjenduses 74. Hiina eksportivad tootjad ei vaidlustanud hinnanguid nende kahe Hiina tootja tootmisvõimsuse kohta, kelle veebiaadressid olid väidetavalt valed. Komisjon leidis, et isegi kui Hiina tootjate väited vastaksid tõele, poleks tootmisvõimsuse hinnangu muutumine seadnud kahtluse alla üldist järeldust, et Hiinas oli märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Isegi kui kolmanda Hiina tootja tegelik tootmisvõimsus oleks 60 miljonit ruutmeetrit, nagu väidetud, ja isegi kui hinnangud kahe teise Hiina tootja tootmisvõimsuse kohta põhinesid valedel veebisaitidel, moodustaks Hiina kogu vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt siiski ligi 50 % liidu tarbimisest.

(77)

Kuna Hiina koostööd ei teinud ja puudusid Hiinast teistele turgudele esitatud arved, polnud täpne teave HRVst teistesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja tootevaliku kohta kättesaadav. Seetõttu oli komisjonil võimatu kindlaks teha liidu hinnataseme atraktiivsust võrreldes teiste eksporditurgudega.

(78)

Nagu aga pärast täiendavat avalikustamist kindlaks tehti, näitasid hinna allalöömise arvutused, et liidu tootjate liidu turul saadud keskmised hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina impordihindadest palju kõrgemad. Selle põhjal võib järeldada, et hinnatase liidu turul on Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivne.

(79)

Lisaks leidis komisjon, et liidu turu atraktiivsust näitas i) Hiina osa liidu turul enne meetmete kehtestamist (51 % turuosa esialgse uurimise perioodil) (11) ja ii) sage meetmetest kõrvalehoidmine, nagu on kirjeldatud põhjendustes 2–5.

(80)

Seega järeldas komisjon, et liidu turg on jätkuvalt Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivne.

(81)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et kui praegustel meetmetel lastaks aeguda, oleks dumpingu kordumine Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust arvestades tõenäoline.

(82)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet 22 teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(83)

Liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 694 633 582 ruutmeetrit. Läbivaatamistaotlust toetanud äriühingute arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui 80 % liidu kogutoodangust. Nagu on märgitud põhjenduses 18, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang üle 70 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(84)

Komisjon liitis liidu tarbimise kindlakstegemiseks kokku liidu tootmisharu müügimahu liidu turul ja kõigist riikidest tuleva impordi, lähtudes artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist (12).

(85)

Komisjon märgib, et huvitatud isikud, eelkõige taotluse esitaja, kasutasid HRVst ja teistest riikidest pärit impordi mahu hindamiseks Eurostati täielike kaheksakohaliste koodidega impordiandmeid. Need koodid hõlmavad aga ka tooteid, mis uurimise alla ei kuulu. Nagu eespool mainitud, kasutas komisjon artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi impordiandmeid, mis puudutavad vaid uuritava toote importi, ning seega on impordimaht ja järelikult ka hinnanguline liidu tarbimine täpsem kui täielike kaheksakohaliste koodidega Eurostati andmeid kasutades.

(86)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(87)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine igal aastal, kokku 21 %. Tarbimise suur kasv kajastab ehitustööstuse üldist taastumist ja suurt nõudlust välise soojusisolatsiooni materjalide järele, mis on tootmisahela järgmise etapi tooted, milles kasutatakse hõreda koega klaaskiust kangaid. Järgmisteks aastateks prognoositakse liidus hõreda koega klaaskiust kangaste tarbimise kasvu.

(88)

HRVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(89)

Vaatlusalusel perioodil vähenes HRVst liitu suunatud impordi maht 57 %. Maht suurenes kõigepealt 2013. ja 2014. aasta vahel 7 %, kuid vähenes siis 2014. ja 2015. aasta vahel järsult 45 % ning jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni väikseks. Hiina turuosa järgis seda suundumust, kasvades kõigepealt 2013. ja 2014. aasta vahel ning kahanedes siis järsult, kõigepealt 1,68 protsendini 2014. aastal ja siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2014. aasta 3,50 protsendilt 1,18 protsendini. Turuosa vähenes liidu kasvava tarbimise tõttu rohkem kui impordimaht.

(90)

Arvestades kehtivaid kõrvalehoidmist takistavaid meetmeid ja taotluse esitaja väidet, et need tuleks lisada Hiina turuosale, uuris komisjon ka Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taist ja Taiwanist pärit impordi arengut. Nendest viiest riigist pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, kõige kiiremini 2013. aastast 2014. aastani. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli nendest viiest riigist pärit impordi kogumaht vaid 1 118 317 ruutmeetrit, millele vastav turuosa oli ainult 0,16 %.

(91)

Taotluse esitaja, mitu liidu tootjat ning Euroopa tehniliste kangaste tootjate ühendusse (TECH-FAB Europe) kuuluvad tootjad väitsid läbivaatamistaotluses, ad hoc esildistes ja ärakuulamiste ajal, et HRVst pärit uurimisaluse toote tegelik impordimaht oli Eurostatis ja muus ametlikus statistikas esitatust märkimisväärselt suurem, kuna tohutu osa Hiinast pärit importi saabus liitu Ukraina, Türgi, Moldova Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning võimalike muude riikide kaudu.

(92)

Esiteks võttis komisjon arvesse asjaolu, et TARICi koodide tasandil Eurostati impordistatistika pole taotluse esitajale kättesaadav ja kaheksakohalised CN-koodid, millele taotluse esitaja tugineb, hõlmavad liiga suurt tootekategooriat, nagu põhjenduses 85 juba mainitud. Seetõttu näitavad need uuritavate toodete impordimahtu suuremana. Teiseks pole komisjon saanud alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohast taotlust, et uurida võimalikku eelnimetatud riikide kaudu toimuvat kõrvalehoidmist kehtivatest meetmetest. Ühtlasi näitab kättesaadav impordistatistika, et Bosniast ja Hertsegoviinast, Türgist ja Ukrainast pärit impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühine. Mis puutub liidu naaberriikidest pärit importi, siis tuleks samuti märkida, et läbivaatamistaotluses tunnistas taotluse esitaja ise, et kehtivatel meetmetel oli positiivne mõju, kuna need suurendasid pakkumise mitmekesisust, sh liidu naaberriikides, mis olid hakanud tootmist arendama. Seda väidet toetab ühelt endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis asuvalt, liidu tootjaga seotud tootjalt saadud esildis. Ka oletusi kõrvalehoidmise kohta ei toetanud tõendid ega faktid, seega neid arvesse ei võetud.

(93)

Komisjon määras Hiinast pärit impordi hinnasuundumuse kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal.

(94)

Vaatlusalusest riigist pärit impordi keskmine hind kujunes järgmiselt.

Tabel 3

Impordihind

(95)

Kokkuvõttes tõusid keskmised impordihinnad vaatlusalusel perioodil 53 % ja jõudsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,23 euroni ruutmeetri kohta.

(96)

Kuna käesoleva läbivaatamisega seotud Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tegi komisjon hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks selliselt, et võrdles valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi hindu sõltumatule kliendile liidu turul ning Hiina keskmist ekspordihinda artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal CIF-tasemel pärast asjakohaseid kohandusi tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinna allalöömist ei toimunud. Kui aga dumpinguvastast tollimaksu mitte arvestada, lõid Hiina impordihinnad liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 22,5 %.

(97)

Esialgse uurimise käigus kohandati Hiina impordihindu kvaliteedi järgi. Kuna sellega seoses polnud märkusi esitatud, tegi komisjon avalikustamise etapis läbivaatamisega seotud uurimises esmalt sama kohanduse nagu esialgses uurimiseski. Pärast avalikustamist esitas taotluse esitaja aga kahed märkused: esimesed kvaliteedist tulenevate kohanduste ja teised asjaomaste impordihindade kohta. Esimeste märkustega väitis taotluse esitaja, et Hiina tootjad on oma toodete kvaliteeti pärast esialgset uurimist parandanud, ja tõestas, et suurimad Hiina tootjad täidavad praegu kvaliteedinõudeid kõigis peamistes rakendusvaldkondades. Nagu põhjendustes 101–103 märgitud, otsustas komisjon taotluse esitaja tõendite põhjal ning vastupidisele viitavate põhjendatud tõendite puudumise tõttu selle läbivaatamise käigus kvaliteedist tulenevaid kohandusi mitte teha.

(98)

Teiste märkustega väitis taotluse esitaja pärast avalikustamist, et arvestades suhteliselt väikseid mahte, ei ole selles hinnavõrdluses kasutatud Hiina impordi hinnad tüüpilised. Taotluse esitaja arvas väikseid mahte ja kõrget dumpinguvastast tollimaksu silmas pidades, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustasid Hiinast pärit impordi väikestele nišiturgudele suunatud väga hea kvaliteediga tarned. Seega oleks keskmine väärtus võrreldes Hiina impordi keskmise väärtusega meetmete puudumise korral liiga suur, kuna see import esindaks „normaalset“ odavamat tootevalikut.

(99)

Pärast täiendavat avalikustamist väitsid Hiina tootjad, et komisjon poleks pidanud taotluse esitaja esitatud tõendeid kvaliteedist tulenevate kohanduste kohta arvesse võtma, kuna need olid väidetavalt alusetud. Ühtlasi väitsid nad, et aegumise läbivaatamise raames peab komisjon kasutama sama metoodikat, mida kohaldati esialgses uurimises, ja oleks seega pidanud endiselt tegema samu kvaliteedist tulenevaid kohandusi nagu esialgses uurimises.

(100)

Komisjon kaalus kõiki pärast avalikustamist ja täiendavat avalikustamist esitatud märkusi ning võttis neid asjakohaselt arvesse.

(101)

Mis puutub taotluse esitaja märkustesse, siis nõustus komisjon esimeste märkustega kvaliteedist tulenevate kohanduste kohta. Komisjoni hinnangul oli taotluse esitaja nõuetekohaselt põhjendanud oma väidet tõendite kohta, et Hiina tootjad olid oma toodete kvaliteeti parandanud, ja seega polnud samade kvaliteedist tulenevate kohanduste tegemine nagu esialgses uurimises praeguse aegumise läbivaatamise käigus enam õigustatud. Sellega seoses esitas taotluse esitaja oma avalikustamisjärgsetes märkustes asjakohaseid andmeid Hiina tootjate pakkumiste ja kvaliteeti käsitlevate väidete kohta, mis on avaldatud vaatlusaluse toote Hiina tootjate veebisaitidel, ning samuti esitas ta teavet Hiina tootjate oluliste ühinemiste kohta, mille eesmärk oli parandada nende tootjate tulemusi, riigi tugeva toetuse kohta hõreda koega kangaste tööstusharule kvaliteedi parandamiseks, tootmisseadmete täiustamise kohta mitme peamise tootja puhul, peamise kasutatava tooraine kvaliteedi parandamise kohta ning tootekvaliteedi juhtimisele suurema tähelepanu pööramise kohta asjaomases Hiinatööstusharus. Kõigi selliste arenduste tagajärjeks oli Hiina hõreda koega kangaste kvaliteedi märgatav paranemine, mille tulemusena toodavad Hiina tootjad vaatlusalust toodet praegu sellisel tasemel, mis vastab liidu tootjatega samadele kvaliteedistandarditele selliste omaduste puhul nagu tõmbetugevus pärast kokkupuudet leelisega (katsetatuna ETAG004 kohaselt), valmistamise suund ja ristsuund ning venivus. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd ega esitanud vastupidisele viitavaid tõendeid ja kuna komisjon ei suutnud ka ise vastupidisele viitavaid tõendeid leida, järeldati, et Hiina toodete kvaliteet oli üldiselt märkimisväärselt paranenud ning et see paranemine iseloomustab liitu suunatavat eksporti tõenäoliselt ka edaspidi.

(102)

Esialgses uurimises põhinesid kohandused osaliselt komisjonile kättesaadaval teabel, mis oli saadud koostööd teinud eksportivatelt tootjatelt. Käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus Hiina tootjad küsimustikele ei vastanud ja seega ei esitanud nad ka asjakohast kontrollitavat teavet, mis oleks võinud taotluse esitaja väite kahtluse alla seada või eeltoodud järeldused ümber lükata. Seetõttu oli komisjon sunnitud tegema järelduse talle kättesaadava teabe põhjal. Arvestades eeltoodut ning koostöö ja vastupidisele viitavate andmete puudumist, polnud komisjonil võimalik Hiinast pärit impordi kvaliteedi ning liidu tootmisharus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõendatult toodetud ja müüdud samasuguse toote kvaliteedi võrdluse põhjal kindlaks teha, kas kvaliteedist tulenevaid kohandusi oli endiselt vaja. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et isegi oma märkustes täiendava avalikustamise kohta ei esitanud Hiina tootjad põhjendatud tõendeid selle kohta, et taotluse esitaja väide, nagu poleks kvaliteedist tulenevad kohandused enam õigustatud, oli vale.

(103)

Seega nõustus komisjon taotluse esitaja esimeste märkustega, lükkas Hiina eksportijate väited tagasi ja järeldas, et hinna allalöömise arvutamisel polnud alust teha kvaliteedist tulenevaid kohandusi.

(104)

Mis puutub taotluse esitaja teistesse märkustesse, siis komisjon taotluse esitaja väidetega ei nõustunud, kuna neid polnud põhjendatud tõenditega kinnitatud. Kuigi need väited lükati tagasi, järeldas komisjon siiski, et (põhjenduse 96 kohaselt arvutatud) hindade allalöömise marginaal 22,5 % oli endiselt märkimisväärne.

(105)

Peale selle märkis komisjon, et kvaliteedist tulenevate kohanduste tegemata jätmine aegumise läbivaatamise käigus ei ole metoodika muutmine võrreldes esialgse uurimisega. Kvaliteedist tulenevate kohanduste tegemise vajadust hinnati esialgse uurimise käigus, arvestades tol ajal valitsenud olukorda, et tagada vaatlusaluse toote võrdlemine liidus samal kaubandustasandil toodetud tootega. Uusi esitatud tõendeid arvesse võttes oli aga vaja uut hinnangut. Nagu põhjendustes 101–103 mainitud, viitasid taotluse esitaja esitatud tõendid konkurentsile samal kaubandustasandil, mille korral polnud vaja seoses vaatlusaluse tootega kvaliteedist tulenevaid kohandusi teha. Seega järeldas komisjon kättesaadavate tõendite põhjal, et praeguse juhtumi asjaoludest tingituna polnud sellised kohandused enam õigustatud.

(106)

Mis puutub Hiina tootjate väitesse, et komisjon oleks pidanud jätkama kvaliteedist tulenevate kohanduste tegemist nagu tehti esialgses uurimises, siis tuleks märkida, et kohtupraktika, (14) millele Hiina eksportijad oma esildises viitavad, puudutab muudatust dumpingumarginaali arvutamise metoodikas ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlemisel alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt (see tähendab, et uurimisasutus kasutas esialgses menetluses nn sisendi meetodit ja läbivaatamise käigus nn jäägi meetodit). Seega erineb olukord märkimisväärselt praegusest juhtumist, mille puhul komisjon metoodikat esialgse uurimisega võrreldes ei muutnud. Selle asemel võttis komisjon nõuetekohaselt arvesse esialgse uurimise ja läbivaatamise vahel muutunud asjaolusid, mis ei õigustanud enam kvaliteedist tulenevate kohanduste tegemist.

(107)

Seega lükkas komisjon tagasi Hiina tootjate väited, mida on mainitud põhjenduses 99, ja kinnitas oma otsust kvaliteedist tulenevaid kohandusi selle läbivaatamise käigus mitte teha.

(108)

Pärast täiendavat avalikustamist toimunud ärakuulamisel komisjoni talitustes märkisid Hiina ametivõimud, et Hiina tootjad on juba üsna kaua kasutanud erilist klaaskiuliiki C-klaas, mis erineb liidus laialdaselt kasutatavast leelisekindlast klaaskiuliigist, ning väitsid seega, et kvaliteedist tulenevaid kohandusi tuleks endiselt teha. Esiteks täheldas komisjon, et see märkus esitati pärast täiendava avalikustamise kohta märkuste esitamise tähtaega. Teiseks polnud väidet kinnitatud tõenditega Hiina hõreda koega kangaste praeguse kvaliteeditaseme kohta ega tõenditega, mis oleksid näidanud C-klaasi kasutamise osakaalu võrreldes teiste klaaskiuliikidega, mida hõreda koega kangaste tootjad HRVs kasutavad. Kolmandaks polnud HRV eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttuvõimalik sellise väite kohta teavet saada ega väidet asjaomaste eksportivate tootjate kaudu kontrollida, seega pidi komisjon kasutama talle kättesaadavaid fakte. Neljandaks ei muuda see väide hõreda koega klaaskiust kangaste tootmiseks kasutatava sisendmaterjali kohta kehtetuks tõendeid, mis toetavad taotluse esitaja väidet, et Hiina tootjad on pärast esialgset uurimist parandanud oma toodete kvaliteeti, sealhulgas nende leelisekindlust, mis on osa standardi ETAG004 järgimisest; selle asjaolu tõttu pole kvaliteedist tulenevate kohanduste tegemine praeguse läbivaatamise käigus õigustatud. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(109)

Alljärgnevas tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest kui HRV liitu suunatud impordi mahu ja turuosa ning keskmise hinna muutumine vaatlusalusel perioodil. Tabel põhineb artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetel.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(110)

Vaatlusalusel perioodil vähenes muudest riikidest kui HRV pärit impordi kogumaht 11 % ning eriti suur langus, mida võib seletada kõrvalehoidmist takistavate meetmete tõhususega, toimus 2013. ja 2014. aasta vahel.

(111)

Samas on import liidule geograafiliselt lähedal asuvast kolmest riigist – Moldova Vabariigist, endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist ja Serbiast – märkimisväärselt kasvanud ja suures osas asendanud impordi muudest kolmandatest riikidest. Selle impordi turuosa on kokku suurenenud vaid 1,5 protsendilt 2013. aastal 5,9 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Alates 2013. aastast on selle hinnatase olnud üldiselt palju madalam kui muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnatase, kuid siiski kõrgem HRVst pärit impordi hindadest.

(112)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuris komisjon vaatlusalusel perioodil kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt asjakohaseid majandusnäitajaid. Nagu põhjenduses 18 märgitud, kasutati liidu tootmisharu jaoks väljavõttelist uuringut.

(113)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajandusnäitajaid, tuginedes taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud andmetele. Komisjon kontrollis makromajandusnäitajaid nõuetekohaselt. Mikromajandusnäitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul ning tegi seda kontrollitud andmete alusel, mis olid esitatud küsimustikule saadud vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusolukorrale tüüpilised.

(114)

Makromajandusnäitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(115)

Mikromajandusnäitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(116)

Menetluse hilises etapis väitsid mitu huvitatud isikut, et mikromajandusnäitajate analüüsi täpsust vähendas asjaolu, et valimis domineeris üks vertikaalselt integreeritud tootja, samas kui enamik liidu tootjaid olid integreerimata kudumisettevõtjad, kes ostavad klaaskiu tooraine vabaturult. Kudumisettevõtjad olid domineeriva integreeritud tootjaga võrreldes väga erinevas ja palju vähem tulutoovas olukorras. See väide esitati pärast avalikustamist uuesti.

(117)

Põhjenduses 18 mainitu kohaselt ja kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 esindab valim suurimat tüüpilist toodangu- ja müügimahtu, mida on käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Tuleb meenutada, et see moodustab liidu tootjate toodangust ja müügist umbes 70 %. Samal ajal on aga tõsi, et mikromajandusnäitajad määrab selles läbivaatamisega seotud uurimises suuresti ära üks valimisse kaasatud huvitatud isik, kelle äriühingu ülesehitus ja kulustruktuur erinevad märgatavalt enamiku teiste tootjate omadest. Seda küsimust käsitletakse veel põhjenduses 28.

(118)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(119)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmismaht 26 %. 2013. aastaga võrreldes kasvas tootmine igal aastal ning eriti suur kasv toimus 2014. ja 2015. aasta vahel.

(120)

Et katta suurenevat nõudlust ja võimaldada tootmise eelmainitud kasvu, suurendas liidu tootmisharu tootmisvõimsust vaatlusalusel perioodil 24 %; oluline suurenemine toimus seejuures 2013. ja 2014. aasta vahel.

(121)

Suurenenud tootmine ja tootmisvõimsus olid üldjoontes kooskõlas liidu tarbimise kasvuga, mis lasi liidu tootmisharul hoida tootmisvõimsuse rakendamise määra vaatlusalusel perioodil üsna madalana.

(122)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(123)

Vaatlusalusel perioodil suurenes müügimaht liidu turul 28 %. Maht suurenes igal aastal – 2013. ja 2014. aasta vahel 9 % võrra, 2014. ja 2015. aasta vahel veel 15 indeksipunkti võrra ning 2015. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini veel 4 indeksipunkti võrra.

(124)

Vaatlusalusel perioodil oli müügimahu kasv veidi suurem kui liidu tarbimise kasv ning see võimaldas liidu tootmisharul suurendada oma turuosa 4,9 protsendi võrra 86,6 protsendilt 2013. aastal 91,5 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(125)

Vaatlusalusel perioodil toimus liidu tootmisharu tootmises ja müügis suur kasv, mis võimaldas tootmisharul liidu tarbimise kasvutendentsi täielikult ära kasutada.

(126)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(127)

Vaatlusalusel perioodil suurenes töötajate arv 21 %, seejuures toimus suurenemine igal aastal.

(128)

Pikemaajalised ümberkorraldused, mida liidu tootmisharu tegi juba esialgse uurimise ajal, jätkusid ning võimaldasid tootmisharul suurendada tootmismahtu rohkem kui töötajate arvu, tuues kaasa tootlikkuse üldise kasvu, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta aasta jooksul toodetud toodangus (ruutmeetrites) ning mis suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %.

(129)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus, nagu on selgitatud punktis 3.2.

(130)

Vaatlusalusel perioodil oli HRVst ja riikidest, kus rakendatakse kõrvalehoidmist takistavaid meetmeid, pärineva dumpinguhinnaga impordi maht väike, seega võib järeldada, et dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule polnud kuigi märkimisväärne. Esialgse uurimisega võrreldes on liidu tootmisharu olukord tootmise, müügi ja turuosa seisukohast paranenud, mis näitab, et see oli varasemast dumpingust täielikult taastunud.

(131)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus ja ühiku tootmiskulu

(132)

Liidu tootmisharu ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele langesid vaatlusalusel perioodil 7 %. Väikese hilinemisega järgisid hinnasuundumused tootmiskulude suundumusi, välja arvatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui ühiku tootmiskulud kasvasid umbes 1 %, kuid ühiku keskmine müügihind vähenes umbes 1,5 %.

(133)

Keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(134)

Võrreldes 2013. aastaga vähenesid 2014. aastal keskmised tööjõukulud töötaja kohta 6 %, seejärel suurenesid 2015. aastal ning vähenesid taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, jõudes tasemeni, mis oli 3 % madalam kui 2013. aastal.

(135)

Varude tase muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(136)

Liidu tootmisharu lõppvarud suurenesid 2013. ja 2014. aasta vahel 8 % ning püsisid seejärel 2015. aastal suhteliselt stabiilsena, enne kui need läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2013. aastaga võrreldes 30 % vähenesid. Lõppvarud (protsendina toodangust) järgisid samalaadset suundumust ja olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 43 % väiksemad kui 2013. aastal. Uurimise käigus leiti, et varude suurus pole liidu tootmisharu jaoks oluline kahjunäitaja. Suur lõppvarude taseme langus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus võrreldes kõigi teiste perioodidega tuleneb ehitustööstuse hooajalisusest. Liidu tootmisharu kogub varusid talvisel madalhooajal, nii et varud on 31. detsembril suured, kuid tarvitab need ära suvisel kõrghooajal, nii et varud on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus (30. juunil 2016) väiksed.

(137)

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(138)

Et teha kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil kõikus liidu tootmisharu kasumlikkus 14,2 ja 17 % vahel. Esialgses uurimises kehtestati tootmisharu sihtkasumiks 12 % (15). Siinkohal tuleb märkida, et vaatlusaluse perioodi igal aastal ületas liidu tootmisharu kasum sihtkasumit.

(139)

Pärast avalikustamist juhtis taotluse esitaja tähelepanu asjaolule, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kasum üsna suur tänu toorainekulude ja vahetuskursside erakordselt soodsale arengule sel perioodil. Pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi oleks need suundumused muutunud ja toonud kaasa tootmisharu kasumlikkuse vähenemise. Komisjon analüüsis nimetatud märkusi ja leidis, et need tingimused ei mõjutanud oluliselt järeldust, et valimi põhjal oli liidu tootmisharu kasumlikkus vaatlusalusel perioodil sihtkasumist suurem.

(140)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil oli rahavoog positiivne ja kasumlikkuse arenguga kooskõlas.

(141)

Et oleks võimalik ära kasutada kasvavat nõudlust hõreda koega klaaskiust kangaste järele nii liidus kui ka väljaspool seda, tegi liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil märkimisväärseid investeeringuid uude tootmisvõimsusesse. Sellised investeeringud olid eriti suured 2013. aastal, mis seletab, miks kogu vaatlusalusel perioodil toimus 30 % langus.

(142)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina põhivara arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus oli vaatlusaluse perioodi igal aastal positiivne ning selle areng oli kooskõlas kasumlikkuse arenguga.

(143)

Arvestades liidu tootmisharu suurt kasumlikkust ja hõreda koega klaaskiust kangaste pidevalt kasvavat müüki ning nõudlust nende järele, ei viita miski sellele, et liidu tootmisharul oleks olnud vaatlusalusel perioodil probleeme kapitali kaasamisega oma suurte investeeringute rahastamiseks.

(144)

Vaatlusalusel perioodil näitasid kõik kahjunäitajad, välja arvatud müügihinnad, et liidu tootmisharu olukord on hea, ning finantsnäitajad olid positiivsed. Mis puutub müügihindadesse, siis täheldas komisjon, et nende langus peegeldas suures osas samalaadset tootmiskulude langust.

(145)

Uurimine kinnitas, et esialgse uurimise käigus sätestatud meetmed ja sellele järgnenud kõrvalehoidmist takistavad meetmed olid toonud kasu liidu tootmisharule, mis võitis tagasi ja suurendas oma turuosa, tegi ümberkorraldusi ja suuri investeeringuid, vähendas tootmiskulusid ning suurendas kasumlikkust.

(146)

Eeltoodut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(147)

Selleks et hinnata kahju kordumise tõenäosust juhul, kui HRV suhtes kehtestatud meetmetel lastakse aeguda, analüüsiti kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRV impordi võimalikku mõju liidu turule ja liidu tootmisharule.

(148)

Põhjenduses 64 tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus, kuigi väikses mahus.

(149)

Põhjenduses 74 tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võis HRV vaba tootmisvõimsuse põhjendatult hinnata 406 miljoni ruutmeetri suuruseks, mis moodustab 57 % liidu tarbimisest samal perioodil. Põhjenduses 80 järeldas komisjon, et liidu turg oli Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivne, arvestades hinnataset liidus ja Hiina jätkuvaid jõupingutusi turule sisenemiseks. Eelnimetatu tõttu järeldas komisjon põhjenduses 81, et tõenäoliselt kasvaks meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel uuritava toote dumpinguhinnaga eksport HRVst liitu.

(150)

Samal ajal näitas uurimine, et viimase nelja aasta jooksul, kaasa arvatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, on liidu tootmisharu üldine finantsseisund olnud hea ja enamik kahjunäitajaid osutanud positiivsetele suundumustele (vt põhjendused 144–146). Tuleks aga rõhutada, et sellel perioodil kaitsesid liidu turgu suures koguses dumpinguhinnaga impordi eest tõhusalt dumpinguvastased meetmed ja liidu tootmisharu sai sellest selgesti kasu.

(151)

Ärakuulamistel ja oma esildistes väitsid mitu liidu tootjat ja Euroopa tehniliste kangaste tootjate ühendusse (TECH-FAB Europe) kuuluvad tootjad, et HRV suurt tootmisvõimsust ja madalamaid müügihindu arvestades suurendaks meetmete kehtetuks tunnistamine kohe järsult Hiinast liitu suunatud uuritava toote importi dumpinguhindadega, mis oleksid väiksemad enamiku liidu tootjate tootmiskuludest. Pärast avalikustamist toetati neid märkusi järgmiselt.

(152)

Esiteks tõestas taotluse esitaja, et esialgse uurimise ajal esinenud märkimisväärne kvaliteedierinevus oli kadunud. Seetõttu võiks eeldada, et Hiinast pärit odava ja dumpinguhinnaga impordi suurenenud maht liidu turul avaldaks survet liidu tootmisharu müügihindade üldiseks languseks. Teiseks põhjendas liidu tootmisharu, et arvestades liidu tootmisharu keskmise müügihinna ja Hiina keskmise impordihinna praegust vahet vähemalt 0,10 eurot ruutmeetri kohta, kaotaks suhteliselt tagasihoidlik hinnalangus suurusjärgus 0,04 eurot ruutmeetri kohta, mis on selles kontekstis tõepoolest mõeldav, kogu praegu saavutatava kasumlikkuse.

(153)

Komisjon tunnistas seega, et praeguse läbivaatamise käigus kättesaadavat teavet silmas pidades on meetmete aeguda laskmise korral tõenäoline, et uuritava toote import HRVst liitu kasvaks järsult ja toimuks dumpinguhindadega. Seega avaldaks see import märkimisväärset hinnasurvet liidu tootmisharu müügihindadele ja suurendaks oma turuosa liidu tootmisharu arvelt.

(154)

Kuigi tõenäolise hinnakahju mõju saab kindlaks teha üsna hõlpsalt, on mahtudega seotud kahju kindlaks teha keerulisem. On selge, et praegu on Hiinal märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis võiks hõlmata enam kui 50 % liidu turust. Seevastu on keeruline prognoosida, kas liidu tootmisharu turuosa kahaneb 70 või 60 protsendini või vähem kui 50 protsendini nagu esialgse uurimise ajal, kuna tarbimine kasvab kogu maailmas ja Hiina-poolse koostöö puudumise tõttu polnud võimalik koguda teavet tootmisvõimsuse edasise arendamise kohta Hiinas. On aga selge, et kui meetmetel lastaks aeguda, kaotaks liidu tootmisharu Hiina ettevõtjatele märkimisväärseid mahte ja lisaks langevatest müügihindadest tingitud laastavale käibe vähenemisele seisaks liidu tootmisharu silmitsi ka suurenenud kuludega, mis omakorda mõjutaksid tugevalt liidu tootmisharu kasumlikkust ja elujõulisust.

(155)

Pärast täiendavat avalikustamist väitsid Hiina eksportivad tootjad, et täiendava avalikustamise dokument ei sisaldanud mitut elementi, mis esimeses avalikustamises olemas olid.

(156)

Sellega seoses märgiks komisjon esmalt, et vastupidi sellele väitele ei jäetud välja järeldusi liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi hea seisu kohta müügi ja kasumlikkuse mõttes (vt käesoleva määruse põhjendused 119, 124 ja 138).

(157)

Teiseks tehti kvaliteedist tulenevate kohanduste vajaduse ümberhindamise tulemusena (vt põhjendus 97) järgmised järeldused. Esiteks, kui dumpinguvastane tollimaks maha arvata, lõid Hiina impordihinnad liidu tootmisharu hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla (vt põhjendus 96). Teiseks polnud liidu tootmisharul enam kvaliteedieeliseid, mis oleksid meetmete aeguda laskmise korral ära hoidnud liidu müügihindade languse (vt põhjendus 152). Nende järelduste tõttu nähti kahju kordumise tõenäosust käsitleva tulevikku suunatud analüüsi mitut elementi märkimisväärselt teistsuguses valguses.

(158)

Kolmandaks, mis puutub liidu tootmisharu keskmistesse müügihindadesse kolmandate riikide turgudel, mida on mainitud esimeses avalikustamisdokumendis, leiti, et need hinnad olid samal tasemel liidu tootmisharu müügihindadega liidus. Pärast täiendavat avalikustamist esitas liidu tootmisharu märkused ja tõendid selle kohta, et nende hindu kolmandate riikide turgudel oli mõjutanud nende väljaspool liitu müüdav tootevalik. Liidu tootmisharu eksport koosnes tõepoolest raskematest toodetest kui liidus müüdavad tooted. Lisaks oli liidu tootmisharu ekspordimüügi osakaal nende kogumüügis väike. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et esimese avalikustamise ajal tehtud järeldused polnud enam asjakohased.

(159)

Neljandaks seadsid Hiina eksportivad tootjad pärast täiendavat avalikustamist kahtluse alla nende tõendite usaldusväärsuse, mille põhjal taotluse esitaja väitis, et põhjenduses 152 viidatud tagasihoidlik hinnalangus kaotaksliidu tootmisharu kogu praeguse kasumlikkuse. Komisjon märgib, et selline mõju pole pelgalt võimalus, vaid sellise tulemuse on andnud simulatsioonid, mis põhinevad praegusel liidu tootmisharu kasumimarginaalil ruutmeetri kohta. Seega kinnitati seda järeldust veel kord ja Hiina eksportivate tootjate väide lükati tagasi.

(160)

Lõpetuseks väitsid Hiina eksportivad tootjad, et ELi kohtupraktika kohaselt ei tohiks järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta põhineda pelgalt võimalusel, vaid tõenäosusel, mis tugineb tulevikku suunatud analüüsile, mille eesmärk on välja selgitada, mida meetmete lõpetamine tõenäoliselt kaasa tooks. Komisjon märkis, et oli sellise tulevikku suunatud analüüsi teinud, ja kirjeldas seda eespool põhjendustes 147–154.

(161)

Eeltoodut silmas pidades järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamine teatavate HRVst pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes tooks tõenäoliselt kaasa kahju kordumise.

(162)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artiklile 21, kas HRV suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(163)

Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus.

(164)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(165)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(166)

Uurimine näitas, et olemasolevad meetmed olid võimaldanud liidu tootmisharul varasemast kahjustavast dumpingust taastuda. Eelkõige olid meetmed võimaldanud liidu tootmisharul taastada oma turuosa, teha kasvavast nõudlusest kasu saamiseks vajalikke investeeringuid, mis olid pika aja jooksul tegemata jäänud, ning teenida samal ajal üldiselt korralikku kasumit. Kui HRVst pärit dumpinguhinnaga import mahtudele ja hindadele survet ei avalda, siis see protsess jätkub. Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(167)

Ükski importija ei vastanud koostöö tegemiseks küsimustikule (vt põhjendus 22). Seega ei viidanud miski sellele, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele kahjulikku mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju, ning ka komisjoni uurimise käigus ei leitud sellele viitavaid tõendeid.

(168)

Hiina eksportivad tootjad väitsid, et jätkuv tollimaksude kehtestamine jätaks kasutajad ilma võimalusest osta vaatlusalust toodet mõistlike hindadega. Ükski kasutaja ei vastanud aga koostöö tegemiseks küsimustikule (vt põhjendus 22). Seega ei viidanud miski sellele, et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele kahjulikku mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju.

(169)

Eelöeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid HRVst pärit impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise vastu.

(170)

Pidades silmas järeldusi, mis tehti seoses dumpingu ja kahju tõenäolise jätkumise ja kordumisega, järeldub sellest, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 tuleks jätkuvalt kohaldada rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, mida kohaldatakse teatavate HRVst pärit või sealt saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes ja mida laiendatakse teatavate muudatustega hõreda koega klaaskiust kangaste impordile.

(171)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

a)

ta ei eksportinud esialgsel uurimisperioodil (1. aprill 2009 – 31. märts 2010) liitu lõikes 1 kirjeldatud toodet;

b)

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid;

c)

ta on vaatlusalust toodet pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu tegelikult liitu eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida seda toodet liitu märkimisväärses koguses pärast selle perioodi lõppu,