Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R1954

    Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1954, 25. oktoober 2017, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks

    ELT L 286, 1.11.2017, p. 9–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1954/oj

    1.11.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 286/9


    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1954,

    25. oktoober 2017,

    millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkti a,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002 (2) kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks.

    (2)

    Praegust ühtset elamisloavormi, mis on olnud käibel 20 aastat, peetakse tõsiste võltsimisjuhtumite ja pettuste tõttu ohustatuks.

    (3)

    Kolmandate riikide kodanike elamislubade turvalisemaks muutmiseks ja võltsimise ärahoidmiseks tuleks seetõttu kehtestada uus ühtne kujundus koos ajakohasemate turvaelementidega.

    (4)

    Kolmandate riikide kodanikel, kellel on Schengeni acquis'd täielikult kohaldava liikmesriigi antud kehtiv ühtses vormis koostatud elamisluba, on õigus liikuda Schengeni alal vabalt kuni 90 päeva, tingimusel et nad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (3) (Schengeni piirieeskirjad) osutatud riiki sisenemise tingimustele.

    (5)

    Liidu õigusaktides, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike sisenemist liikmesriiki ja seal elamist, on sätestatud skeemid, millega nähakse ette täiendavate liikumisega seotud õiguste andmine ning spetsiifilised sellistesse liikmesriikidesse sisenemise ja seal viibimise tingimused, kelle jaoks nimetatud acquis' on siduv. Kõnealuste õigusaktide alusel välja antud elamislubade puhul kasutatakse määruses (EÜ) nr 1030/2002 sätestatud ühtset vormi. Selleks, et pädevatel asutustel oleks võimalik teha kindlaks kolmandate riikide kodanikud, kes võivad kasutada neid spetsiifilisi liikumisega seotud õigusi, on seega oluline, et nendel elamislubadel oleks kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega selgelt nähtavad asjakohased kanded, näiteks „teadlane“, „üliõpilane“ või „ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja“.

    (6)

    Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

    (7)

    Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

    (8)

    Käesolev määrus on akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

    (9)

    Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (4) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (5) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

    (10)

    Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (6) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (7) artikliga 3.

    (11)

    Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (8) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (9) artikliga 3.

    (12)

    Selleks et võimaldada liikmesriikidel elamislubade olemasolevate varude ärakasutamist, tuleks sätestada üleminekuaeg, mille jooksul liikmesriik võib vanu elamislube jätkuvalt kasutada.

    (13)

    Määrust (EÜ) nr 1030/2002 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EÜ) nr 1030/2002 lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kujutiste ja tekstiga.

    Artikkel 2

    Määruse (EÜ) nr 1030/2002 lisas sätestatud ja kuni käesoleva määruse artikli 3 teises lõigus osutatud kuupäevani kehtivatele spetsifikaatidele vastavaid elamislubasid võib välja anda kuni kuus kuud pärast nimetatud kuupäeva.

    Artikkel 3

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Liikmesriigid kohaldavad käesolevat määrust hiljemalt pärast 15 kuu möödumist määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklis 2 osutatud täiendavate tehnospetsifikaatide vastuvõtmisest.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

    Strasbourg, 25. oktoober 2017

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    A. TAJANI

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    M. MAASIKAS


    (1)  Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 9. oktoobri 2017. aasta otsus.

    (2)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

    (4)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

    (5)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

    (6)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

    (7)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

    (8)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

    (9)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).


    LISA

    LISA

    KAARDI ESI- JA TAGAKÜLG

    Image

    Image

    a)   Kirjeldus

    Biomeetriliste andmetega elamisluba toodetakse eraldi dokumendina formaadis ID – 1. See põhineb masinloetavaid reisidokumente käsitlevas ICAO dokumendis (dokument 9303, seitsmes väljaanne, 2015) ette nähtud spetsifikaadil. Elamisluba sisaldab järgmist (1).

     

    Kaardi esikülg

    1.

    Elamisloa välja andnud liikmesriigi kolmetäheline taustatrükki integreeritud kood vastavalt ICAO dokumendile nr 9303 masinloetavate reisidokumentide kohta.

    2.

    Optiliselt muutuva värviga trükitud ICAO sümbol, mis tähistab kontaktivaba kiibiga masinloetavat reisidokumenti (e-MRTD sümbol). Sõltuvalt vaatenurgast muudab see värvi.

    3.1.

    Dokumendi nimetus (elamisluba) selle välja andnud liikmesriigi keel(t)es.

    3.2.

    Väljal 3.1 nimetatud dokumendi nimetuse kordus vähemalt veel ühes (kõige enam kahes) liidu institutsioonide ametlikus keeles, et hõlbustada kaardi tuvastamist kolmanda riigi kodaniku elamisloana.

    4.1.

    Dokumendi number.

    4.2.

    Dokumendi numbri (millele on lisatud erilised turvaelemendid) kordus.

    5.

    Kaardi juurdepääsukood (CAN).

    Kannete 6 kuni 12 pealkirjad esitatakse dokumendi välja andnud liikmesriigi keel(t)es. Dokumendi välja andnud liikmesriik võib lisada samale reale teksti mõnes muus liidu institutsioonide ametlikus keeles, kuid kokku mitte rohkem kui kahes keeles.

    6.

    Nimi: perekonnanimi või -nimed ja eesnimi või -nimed nimetatud järjekorras (2).

    7.

    Sugu.

    8.

    Kodakondsus.

    9.

    Sünniaeg.

    10.

    Loa liik: liikmesriigi poolt kolmanda riigi kodanikule antud elamisloa täpne liik. Euroopa Liidu kodaniku pereliikme, kes ei ole kasutanud vaba liikumise õigust, elamisloale peab olema kantud märge „pereliige“. Kui tegemist on soodustatud isikutega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt, (3) võivad liikmesriigid lisada märke „soodustatud isik direktiivi 2004/38/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt“.

    11.

    Dokumendi kehtivuse lõppkuupäev (4).

    12.

    Märkused: liikmesriigid võivad lisada riigisiseseks kasutamiseks nõutavaid liikmesriigi õigusaktide kohaseid andmeid ja märkusi kolmandate riikide kodanike kohta, sealhulgas märkusi tööloa või riigis viibimise loa piiramata kehtivuse kohta (5).

    13.

    Kaardi materjalile kantakse turvaliselt isiku foto, mis kaitstakse optiliselt muutuva difraktsioonilise kujutisega (DOVID).

    14.

    Kasutaja allkiri.

    15.

    Portreefotot kaitsev DOVID.

     

    Kaardi tagakülg

    16.

    Märkused: kui see nõue tuleneb liikmesriigi õigusaktidest, võivad liikmesriigid riigisiseseks kasutamiseks lisada andmeid ja märkusi kolmandate riikide kodanike kohta, sealhulgas märkusi tööloa kohta, (6) millele järgnevad kaks kohustuslikku kannet:

    16.1.

    väljaandmise kuupäev, väljaandmise koht / elamisloa välja andnud ametiasutus. Elamisloa väljaandmise kuupäev ja koht. Kui see on asjakohane, võib väljaandmise koha asendada viitega elamisloa välja andnud asutusele;

    16.2.

    sünnikoht.

    Kannetele 16.1 ja 16.2 võivad järgneda sellised vabatahtlikud kanded (7) nagu „Kasutaja aadress“.

    16.3.

    Vabatahtlik väli kaardi tootmise teabe kohta, nagu tootja nimi, versiooni number jne.

    17.

    Masinloetav ala. Masinloetav ala peab vastama asjakohastele ICAO dokumendis 9303 sätestatud masinloetavaid reisidokumente käsitlevatele ICAO suunistele.

    18.

    Elamislubade üksteisest eristamiseks ja nende riikliku päritolu tõendamiseks on trükitud osale kantud liikmesriigi embleem.

    19.

    Masinloetava ala taustatrükki on trükitud tekst, mis osutab elamisloa välja andnud liikmesriigile. See tekst ei tohi mõjutada masinloetava ala tehnilisi omadusi.

    Nähtavad riiklikud turvaelemendid (ilma et see mõjutaks käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti f alusel kehtestatud tehnospetsifikaate).

    20.

    Andmekandjana kasutatakse raadiosageduskiipi vastavalt käesoleva määruse artiklile 4a. Liikmesriigid võivad lisada elamisloale riigisiseseks kasutamiseks alternatiivliidese. Asjaomane kontaktkiip paigutatakse kaardi tagaküljele, see vastab ISO standarditele ega takista mingil moel raadiosageduskiibi kasutamist.

    21.

    Vabatahtlik läbipaistev aken.

    22.

    Vabatahtlik läbipaistev serv.

    b)   Värvus, trükiprotsess

    Liikmesriigid määravad kindlaks värvuse ja trükiprotsessi vastavalt käesoleva lisaga ettenähtud ühtsele vormile ning käesoleva määruse artikli 2 kohaselt kehtestatavale täiendavale tehnospetsifikaadile.

    c)   Materjal

    Kaart on tervenisti toodetud polükarbonaadist või sellega võrdväärsest sünteetilisest polümeerist (mis kestab vähemalt kümme aastat).

    d)   Trükitehnika

    Kasutatakse järgmisi trükitehnikaid:

    kõrgturvaline tausta ofsettrükk;

    UV-valguses fluorestseeriv trükk;

    iiristrükk.

    Turvamuster kaardi esiküljel peab erinema turvamustrist kaardi tagaküljel.

    e)   Numeratsioon

    Dokumendi number esitatakse dokumendil rohkem kui ühes kohas (välja arvatud masinloetav ala).

    f)   Kopeerimisvastane kaitse

    Elamisloa esiküljel kasutatakse täiustatud DOVIDi, mis on vähemalt sama tuvastuskvaliteedi ja turvalisustasemega kui parajasti ühtsel viisavormil kasutatav märk ning mille tipptasemel kujundus- ja muude elementide hulka kuulub täiustatud difraktsiooniline element kõrgetasemeliseks masinkontrolliks.

    g)   Isikustamine

    Et tagada elamisloale kantavate andmete nõuetekohane kaitse võltsimise ja järeletegemise katsete eest kantakse isikuandmed, sealhulgas foto, kasutaja allkiri ja muud põhiandmed püsivalt dokumendi põhimaterjalile. Nimetatud isikustamiseks kasutatakse lasergraveerimist või muud samaväärset turvalist tehnoloogiat.

    h)   Liikmesriigid võivad lisada ka täiendavaid riiklikke turvaelemente, eeldusel et need sisalduvad käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti f kohaselt kindlaks määratud loetelus ning on vastavuses eespool toodud näidisvormide ühtlustatud väljanägemisega ja et sellega ei vähendata ühtsete turvaelementide tõhusust.


    (1)  Äratrükitavad pealkirjad täpsustatakse käesoleva määruse artikli 6 alusel vastu võetavates tehnospetsifikaatides.

    (2)  Perekonna- ja eesnimede jaoks on ette nähtud sama väli. Perekonnanimed suurtähtedega; eesnimed väiketähtedega ja suure algustähega. Keelatud on eraldajad perekonnanimede ja eesnimede vahel. Kirjavahemärki „,“ on siiski lubatud kasutada eraldajana esimese ja teise perekonna- või eesnime vahel (Nt: TOLEDO, BURGOS Ana, Maria). Ruumi säästmiseks võib vajaduse korral esimese ja teise perekonnanime, samuti perekonnanimed ja eesnimed esitada samal real.

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

    (4)  Kanne tuleks teha ainult kuupäeva vormis (pp/kk/aaaa) ja mitte kasutada sõnu nagu „ajutine“ või „piiramata kehtivusega“, sest kehtivuse lõppkuupäev on seotud füüsilise dokumendi, mitte riigis elamise õigusega.

    (5)  Täiendavad märkused võib ühtlasi esitada väljal 16 („Märkused“) kaardi tagaküljel.

    (6)  Kogu kaardi tagaküljel olev vaba ruum (välja arvatud masinloetav ala) on ette nähtud märkuste välja jaoks. See sisaldab märkusi, millele järgnevad kohustuslikud väljad (väljaandmise kuupäev, väljaandmise koht / elamisloa välja andnud asutus, sünnikoht) ja seejärel vabatahtlikud väljad vastavalt konkreetse liikmesriigi vajadustele.

    (7)  Vabatahtlike kannete ees peavad olema alapealkirjad.


    Top