30.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/52

(1)

Otsingu- ja päästeoperatsioonide ettevalmistamiseks ja tulemuslikuks teostamiseks on oluline saada täpset ja õigeaegset teavet pardal olevate isikute arvu või isikusamasuse kohta. Mereõnnetuse korral aitab asjaomase riigi või asjaomaste riikide pädevate asutuste, reederi ja tema agentide vaheline koostöö märkimisväärselt kaasa operatsioonide tulemuslikkusele. Kõnealuse koostöö teatavaid aspekte reguleeritakse nõukogu direktiiviga 98/41/EÜ (3).

(2)

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT, Regulatory Fitness and Performance Programme) toimivuskontrolli tulemused ja direktiivi 98/41/EÜ rakendamise käigus saadud kogemused on näidanud, et pardal olevate isikutega seotud teave ei ole alati pädevatele asutustele hõlpsasti kättesaadav, kui nad seda vajavad. Olukorra lahendamiseks tuleks direktiivi 98/41/EÜ kehtivad nõuded viia kooskõlla nõuetega esitada andmeid elektrooniliselt, muutes need tõhusamaks. Digiteerimine võimaldab samuti hõlbustada juurdepääsu suurt hulka reisijaid puudutavale teabele merel tekkinud hädaolukorras või merel toimunud õnnetuse järel.

(3)

Viimase 17 aasta jooksul on tehtud olulisi tehnilisi edusamme laevade liikumisega seotud andmete edastamise ja salvestamise vahendite vallas. Euroopa rannikul on loodud mitu kohustuslikku laevaettekannete süsteemi kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) vastuvõetud asjakohaste eeskirjadega. Liidu ja liikmesriigi õigusega tagatakse, et laevad vastavad kõnealustele süsteemidele kehtivatele teavitamisnõuetele. Nüüd on vaja tehnoloogilise innovatsiooniga edasi liikuda, tuginedes praeguseks saavutatud tulemustele, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, ja tagades alati tehnoloogianeutraalsuse säilitamise.

(4)

Laevadega seotud andmete kogumist, edastamist ja jagamist võimaldavad, lihtsustavad ja ühtlustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/65/EL (4) osutatud riigisisene ühtne liides ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/59/EÜ (5) osutatud liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteem (SafeSeaNet). Direktiivi 98/41/EÜ kohaselt nõutav teave pardal olevate isikute kohta tuleks seepärast esitada riigisiseses ühtses liideses, mille kaudu saab andmed hädaolukorras või õnnetuse korral merel pädevale asutusele koheselt kättesaadavaksteha. Pardal olevate isikute arv tuleks esitada riigisiseses ühtses liideses asjakohaste tehniliste vahendite abil, mille liikmesriigid võiksid valida omal äranägemisel. Alternatiivina võiks arvu edastada määratud asutusele automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu.

(5)

Käesoleva direktiivi alusel esitatud teabe edastamise ja vahetamise hõlbustamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühtlustatud teavitusformaalsusi, mis kehtestati direktiiviga 2010/65/EL. Rohkem kui ühte liikmesriiki mõjutava õnnetuse korral peaksid liikmesriigid tegema teabe SafeSeaNet'i süsteemi kaudu kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

(6)

Andmaks liikmesriikidele piisavalt aega uute funktsioonide lisamiseks riigisisesesse ühtsesse liidesesse, on asjakohane ette näha üleminekuperiood, mille jooksul liikmesriigid võivad säilitada olemasoleva reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise süsteemi.

(7)

Edusammud riigisiseste ühtsete liideste väljatöötamisel peaksid olema aluseks Euroopa ühtse liidese keskkonna poole liikumiseks tulevikus.

(8)

Liikmesriigid peaksid julgustama reedereid ja eelkõige väiksemaid reedereid kasutama riigisisest ühtset liidest. Kuid selleks et tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimine, peaks liikmesriikidel olema võimalus konkreetsete tingimuste korral vabastada väiksemad reedereid, kes veel ei kasuta riigisisest ühtset liidest ja kes teevad peamiselt lühikesi alla 60 minutilise kestusega riigisiseseid reise, kohustusest esitada pardal olevate isikute arv riigisiseses ühtses liideses.

(9)

Selleks et võtta arvesse Helgolandi ja Bornholmi saarte erilist geograafilist asukohta ning nende ja mandri vahelise transpordiühenduste iseloomu, tuleks Saksamaale, Rootsile ja Taanile anda lisaaega pardal olevate isikute nimekirja koostamiseks ja lubada neil üleminekuperioodil kasutada teabe edastamiseks praegust süsteemi.

(10)

Liikmesriikidele peaks jääma võimalus vähendada 20 meremiili künnist kohustusele registreerida ja esitada pardal olevate isikute nimekiri. See õigus hõlmab reise, kus suure reisijatearvuga reisilaevad külastavad ühe pikema reisi käigus järjestikuseid üksteisest vähem kui 20 meremiili kaugusel olevaid sadamaid. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema võimalus vähendada 20 meremiili künnist, et oleks võimalik registreerida käesoleva direktiiviga nõutav teave nende pardal olevate isikute kohta, kes on pardale tulnud esimeses või vahepealses sadamas.

(11)

Selleks et anda õnnetuse korral sugulastele õigeaegset ja usaldusväärset teavet, vähendada tarbetuid viivitusi konsulaarabi ja muude teenuste osutamisel ning lihtsustada identifitseerimise korda, peaks edastatud andmed sisaldama ka teavet pardal olevate isikute kodakondsuse kohta. Pikemate kui 20 meremiiliste reiside korral nõutavate sisestatavate andmete loetelu tuleks lihtsustada ja täpsustada ning viia nii suures ulatuses kui võimalik kooskõlla andmete riigisiseses ühtses liideses esitamise nõuetega.

(12)

Arvestades andmete salvestamise elektrooniliste vahendite arengut ja võttes arvesse asjaolu, et isikuandmeid kogutakse enne laeva väljumist, tuleks praegu direktiivis 98/41/EÜ sätestatud 30-minutilist viivitust vähendada 15 minutini.

(13)

On oluline, et vastavalt rahvusvahelistele nõuetele antakse igale pardal viibivale isikule selged hädaolukorras tegutsemise juhised.

(14)

Selleks et suurendada õigusselgust ning järjepidevust seonduvate liidu õigusaktidega ja eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/45/EÜ, (6) tuleks mitmed ebaselged, aegunud ja kattuvad viited ajakohastada või välja jätta. Mõiste „reisilaev“ tuleks viia kooskõlla muude liidu õigusaktidega, jäädes samas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Mõiste „kaitstud merepiirkond“ tuleks käesoleva direktiivi kohaselt antud vabastuste kohaldamise eesmärgil asendada kontseptsiooniga, mis on kooskõlas direktiiviga 2009/45/EÜ, tagades läheduses otsingu- ja päästevahendite olemasolu. Mõistet „reisijateregistri pidaja“ tuleks muuta, et see kajastaks uusi ülesandeid, mis ei hõlma enam teabe säilitamist. Mõiste „määratud asutus“ peaks hõlmama pädevaid asutusi, kellel on otsene või kaudne juurdepääs käesolevas direktiivis nõutud teabele. Ühingu reisijate registreerimise süsteemiga seotud vastavad nõuded tuleks välja jätta.

(15)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada lõbusõidujahtidele ja -laevadele. Eelkõige ei tuleks seda kohaldada lõbusõidujahtidele ja -laevadele, mis on prahitud laevapereta ja mis ei tegele seejärel majandustegevusega reisijate vedamise eesmärgil.

(16)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt vastutama direktiivi 98/41/EÜ kohaste andmete registreerimise nõuete järgimise eest, eelkõige seoses andmete registreerimise täpsuse ja õigeaegsusega. Teabe sidususe tagamiseks peaks olema võimalik teha pistelisi kontrolle.

(17)

Niivõrd kui direktiivides 98/41/EÜ ja 2010/65/EL sätestatud meetmed hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaks töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (8). Eelkõige, ja piiramata andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud muid õiguslike kohustusi, ei tohiks direktiivi 98/41/EÜ kohaselt kogutavaid isikuandmeid töödelda ja kasutada muul eesmärgil ning neid ei tohiks säilitada kauem, kui on direktiivi 98/41/EÜ eesmärkide saavutamiseks vajalik. Seetõttu tuleks isikuandmed automaatselt ja tarbetu viivituseta kustutada niipea, kui laevareis on turvaliselt lõpule viidud või kui hädaolukorra või õnnetuse tagajärgedega tegelemisel toimunud uurimine või kohtumenetlus on lõppenud.

(18)

Võttes arvesse tehnika taset ja rakendamise kulusid, peaksid kõik laevaühingud rakendama vajalikke tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et kaitsta käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavaid isikuandmeid salvestatud, edastatavate või muul moel töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, loata avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise eest, kooskõlas andmekaitset käsitlevate liidu ja liikmesriikide õigusaktidega.

(19)

Pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes arvesse, et tõese teabe esitamine on reisija parimates huvides, on praegused reisijate kinnitusel põhinevate isikuandmete kogumise vahendid direktiivi 98/41/EÜ puhul piisavad. Samal ajal tuleks andmete registreerimise ja kontrollimise elektrooniliste vahenditega tagada, et iga pardal oleva isiku kohta registreeritakse kordumatut teavet.

(20)

Selleks et suurendada läbipaistvust ning hõlbustada liikmesriikide poolt vabastustest ja eranditaotlustest teatamist, peaks komisjon sel eesmärgil looma andmebaasi ja seda haldama. See peaks hõlmama teatatud meetmeid eelnõu vormis ja vastuvõetuna. Võetud meetmed tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(21)

Andmeid, mis on seotud vabastustest teatamise ja eranditaotlustega liikmesriikide poolt, tuleks vastavalt vajadusele ühtlustada ja koordineerida, et tagada selliste andmete võimalikult tõhus kasutus.

(22)

Pidades silmas Euroopa Liidu toimimise lepingust (ELi toimimise leping) tulenevaid muudatusi, tuleks vastavalt ajakohastada komisjonile direktiivi 98/41/EÜ rakendamiseks antud volitusi. Rakendusaktid tuleks vastu võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(23)

Selleks et võtta arvesse rahvusvahelise tasandi arengusuundi ja suurendada läbipaistvust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et komisjon saaks vajaduse korral jätta rahvusvaheliste õigusaktide muudatused käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldamata. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(24)

Võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti kontrollkäikude täielikku seiretsüklit, peaks komisjon hindama direktiivi 98/41/EÜ rakendamist hiljemalt 22. detsembriks 2026 ning esitama sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid tegema komisjoniga koostööd, et koguda kokku kogu kõnealuse hindamise jaoks vajalik teave.

(25)

Selleks et kajastada direktiivi 98/41/EÜ tehtavaid muudatusi, tuleks pardal olevate isikutega seotud teave lisada direktiivi 2010/65/EL lisa A osas osutatud teavitusformaalsuste loetellu.

(26)

Et mitte põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust sisemaariikidest liikmesriikidele, kellel ei ole meresadamaid ning kelle lipu all ei sõida käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid reisilaevu, peaks sellistel liikmesriikidel olema võimalus käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada. See tähendab, et kuni need tingimused on täidetud, ei ole nad kohustatud käesolevat direktiivi üle võtma.

(27)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas arvamuse 9. detsembril 2016.

(28)

Seepärast tuleks direktiive 98/41/EÜ ja 2010/65/EL vastavalt muuta,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse reisilaevade suhtes, välja arvatud:

2.   Liikmesriigid, kellel ei ole meresadamaid, ja kelle lipu all ei sõida käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid reisilaevu, võivad käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada, välja arvatud teises lõigus sätestatud kohustused.

Liikmesriigid, kes kavatsevad direktiivi mitte kohaldada, teatavad sellest komisjonile hiljemalt 21. detsembril 2019, kui tingimused on täidetud, ja teavitavad komisjoni seejärel igal aastal hilisematest muudatustest. Need liikmesriigid ei tohi lubada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel reisilaevadel sõita enda lipu all enne, kui nad on käesoleva direktiivi üle võtnud ja rakendanud.“

3)

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Enne reisilaeva väljumist teatatakse pardal olevate isikute arv laeva kaptenile ja see esitatakse asjakohaste tehniliste vahenditega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL (*1) artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses või, kui liikmesriik nii otsustab, esitatakse see määratud asutusele automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu.

Kuueaastase üleminekuaja kestel alates 20. detsembrist 2017 võivad liikmesriigid lubada, et asjaomane teave edastatakse ühingu reisijateregistri pidajale või ühingu kaldalasuvale süsteemile, mis täidab sama ülesannet, selle asemel, et nõuda selle esitamist ühtses liideses või edastamist automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu määratud asutusele.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1).“"

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Kui reisilaev väljub liikmesriigis asuvast sadamast reisile, mille pikkus on väljumiskohast kuni järgmise külastatava sadamani rohkem kui 20 meremiili, registreeritakse järgmine teave:

2.   Lõikes 1 loetletud teave kogutakse enne reisilaeva väljumist ja esitatakse direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtsesse liidesesse reisilaeva väljumisel, kuid hiljemalt 15 minutit pärast väljumist.

3.   Kuueaastase üleminekuaja kestel alates 20. detsembrist 2017 võivad liikmesriigid lubada, et asjaomane teave edastatakse ühingu reisijateregistri pidajale või ühingu kaldalasuvale süsteemile, mis täidab sama ülesannet, selle asemel, et nõuda selle esitamist ühtses liideses.

4.   Ilma et see piiraks liidu ja liikmesriikide andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud muid õiguslikult siduvaid kohustusi, ei tohi käesoleva direktiivi kohaselt kogutavaid isikuandmeid töödelda ega kasutada muul eesmärgil. Isikuandmeid töödeldakse alati kooskõlas liidu õigusaktidega andmekaitse ja eraelu puutumatuse kohta ning need kustutatakse automaatselt ja viivitamata niipea, kui neid enam ei vajata.“

5)

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Iga reisilaeva puhul, mis sõidab kolmanda riigi lipu all ja väljub väljaspool liitu asuvast sadamast, kuid saabub liikmesriigis asuvasse sadamasse, nõuab see liikmesriik ühingult, et ühing tagaks artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud teabe edastamise artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 2 kohaselt.“

6)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Reisilaeva käitamise eest vastutuse võtnud ühing peab, kui seda nõutakse käesoleva direktiivi artiklite 4 ja 5 kohaselt, määrama reisijateregistri pidaja, kes vastutab nimetatud sätetes osutatud teabe direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses esitamise või automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu määratud asutusele edastamise eest.

2.   Ühing säilitab käesoleva direktiivi artikli 5 kohaselt kogutud isikuandmeid ainult seni, kuni on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik, ning igal juhul üksnes hetkeni, mil kõnealune laevareis on turvaliselt lõpule viidud ja andmed on esitatud direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses. Kui teavet enam kõnealusel eesmärgil ei vajata, kustutatakse see automaatselt ja viivitamata, ilma et see piiraks muid liidu või riiklikust õigusest tulenevaid spetsiifilisi õiguslikult siduvaid kohustusi, sealhulgas statistilistel eesmärkidel kehtestatud kohustusi.

3.   Ühing tagab, et teave reisijate kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras, on asjakohaselt registreeritud ja kaptenile edastatud enne reisilaeva väljumist.“

7)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Liikmesriigid tagavad, et ühingutel on andmete registreerimise kord, mis tagab, et käesoleva direktiiviga nõutav teave esitatakse täpselt ja õigeaegselt.

2.   Liikmesriik määrab asutuse, kellel on juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele. Liikmesriigid tagavad, et hädaolukorras või õnnetuse tagajärgedega tegelemisel on kõnealusel määratud asutusel viivitamatu juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele.

3.   Liikmesriik hoiab artikli 5 kohaselt kogutud isikuandmeid ainult seni, kuni on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik ning igal juhul üksnes

4.   Kui teavet enam kõnealusel eesmärgil ei vajata, kustutatakse see automaatselt ja viivitamata, ilma et see piiraks muid liidu või riiklikust õigusest tulenevaid spetsiifilisi õiguslikult siduvaid kohustusi, sealhulgas statistilistel eesmärkidel kehtestatud kohustusi.“

9)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

1.   Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kogutakse andmeid ja salvestatakse neid nii, et laevale minevatele või sealt lahkuvatele reisijatele ei tekitata asjatuid viivitusi.

2.   Samadel või sarnastel liinidel tuleb vältida korduvat andmekogumist.“

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

1.   Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*2).

2.   Liidu institutsioonide ja asutuste poolne isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel, näiteks ühtses liideses ja SafeSeaNetis, toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (*3).

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).“"

11)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

1.   Erandlikel asjaoludel, kui see on komisjoni asjakohase analüüsi kohaselt õigustatud, ja selleks, et hoida ära tõsine ja lubamatu oht meresõiduohutusele või vältida vastuolu liidu merendusalaste õigusaktidega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et artiklis 2 osutatud rahvusvaheliste õigusaktide muudatust käesoleva direktiivi rakendamisel mitte kohaldada.

2.   Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt kolm kuud enne asjaomase muudatusega vaikivaks nõustumiseks rahvusvaheliselt kindlaksmääratud aja möödumist või kõnealuse muudatuse kavandatud jõustumiskuupäeva. Delegeeritud õigusakti jõustumisele eelneval perioodil hoidub liikmesriik kõikidest algatusest, mille eesmärk on lõimida muudatus riigisisestesse õigusaktidesse või kohaldada asjakohase rahvusvahelise õigusakti muudatust.“

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklis 12 osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 20. detsembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

13)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ning esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 22. detsembril 2026.

Hiljemalt 22. detsembril 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.“