27.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 364/3

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (edaspidi „ETR-kalapüügi määrus“) on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, selliseks riigiks liigitatud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, sellisest nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete võtmise kord.

(3)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt peab komisjon määrama kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmas riik liigitatakse koostööd mittetegevaks riigiks, kui ta lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(4)

Enne kui kolmas riik kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 31 koostööd mittetegevate kolmandad riikide hulka liigitatakse, peab komisjon kõnealust kolmandat riiki vastavalt kõnealuse määruse artiklile 32 teavitama riigi võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevate riikide hulka. Selline teavitamine on esialgne meede. Teavitamine peab põhinema ETR-kalapüügi määruse artiklis 31 sätestatud kriteeriumidel. Samuti peab komisjon arvesse võtma teavitatud kolmandate riikide suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Eelkõige peab komisjon lisama teatesse sellise liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused, andma kõnealustele riikidele võimaluse vastata ja esitada tõendusmaterjali sellise liigitamise ümberlükkamiseks või vajaduse korral tegevuskava olukorra parandamiseks ja ülevaate selleks võetud meetmetest. Komisjon peab andma teavitatud kolmandatele riikidele piisavalt aega teatele vastamiseks ja määrab mõistliku tähtaja olukorra parandamiseks.

(5)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohane koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks liigitamine peab põhinema kogu artikli 31 lõikes 2 sätestatud teabe läbivaatamisel.

(6)

Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33 peab nõukogu koostama koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja. Nende riikide suhtes kohaldatakse muu hulgas ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmeid.

(7)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt tunnistatakse kolmandast riigist lipuriigi kinnitatud püügisertifikaadid vastuvõetavaks tingimusel, et asjaomane lipuriik on komisjonile teatanud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise korrast, mida selle riigi kalalaevad peavad täitma.

(8)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt peab komisjon tegema kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamisega.

(9)

Komisjon sai 27. oktoobril 2009 vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 20 Vietnami Sotsialistlikult Vabariigilt (edaspidi „Vietnam“) lipuriigi teatise.

(10)

Pärast kõnealuse teatise kättesaamist algatas komisjon menetluse ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohase halduskoostöö tegemiseks Vietnami ametiasutustega. Koostöö hõlmas küsimusi, mis olid seotud Vietnamis püügisertifikaatide kontrollimise suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise korraga, mida Vietnami kalalaevad peavad täitma. Koostöö raames vahetati suulisi ja kirjalikke märkusi ning see hõlmas nelja ajavahemikel 17.–21. september 2012, 26.–30. november 2012, 21.–24. juuni 2016 ja 15.–19. mai 2017 tehtud kontrollkäiku Vietnami, mille käigus komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks seoses Vietnami poolt ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmisega.

(11)

Vietnam on Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni koostööd tegev mitteliikmesriik. Vietnam on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) (2).

(12)

Komisjon kogus ja analüüsis kogu asjakohast teavet, et hinnata, kas Vietnam täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustusi, mis on sätestatud põhjenduses (11) osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja mille on kehtestanud asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid.

(13)

Komisjon analüüsis ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Vietnami kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse kriteeriume, mis on loetletud ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4 kuni 7.

(14)

Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 4 punktile a meetmeid, mida Vietnam on võtnud seoses mis tahes korduva ETR-kalapüügiga, millega tegelevad või mida toetavad tema lipu all sõitvad kalalaevad või tema kodanikud või tema merevetes tegutsevad või tema sadamaid kasutavad kalalaevad.

(15)

Komisjon määras asjaomaste kolmandate riikide kirjalikest kinnitustest kogutud teabe põhjal kindlaks, et aastatel 2015–2017 panid vähemalt kaheksa Vietnami lipu all sõitvat laeva toime raskeid ETR-kalapüügiga seotud rikkumisi naaberriikide majandusvööndis ning Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa piirkonna väikeste arenevate saareriikide arhipelaagivetes.

(16)

Kogutud tõendite põhjal leitakse, et kõnealused Vietnami lipu all sõitvad laevad on pannud toime järgmised rasked rikkumised, mis on vastuolus asjaomaste rannikuäärsete riikide poolt nende riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates püügipiirkondades kehtestatud kaitse-ja majandamismeetmetega. Vietnami lipu all sõitvad laevad on püüdnud kala ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, püügiloa või litsentsita ning takistanud rannikuäärse riigi ametnikke täitmast oma ametiülesandeid kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmete järgimise kontrollimisel, sealhulgas seoses liikidega, mille suhtes kehtib täielik püügikeeld (nt meripura ja korallriffidel elutsevad kalad). Kuigi asjaomased rannikuäärsed riigid teatasid Vietnami ametiasutustele õigeaegselt Vietnami laevade ebaseaduslikust tegevusest, ei osutanud viimased mingisugust abi kurjategijate vastutusele võtmisel ning kinnipeetud Vietnami kodanikega tegelemisel. Kõik kogutud tõendid esitati Vietnami ametiasutustele 15.–19. maini 2017 toimunud kontrollkäigu ajal.

(17)

Sihtliikide keskkonnaväärtus ning nende liikide erikaitse, mille tagamiseks on rannikuäärsete riikide kaitse- ja majandamismeetmetega kehtestatud püügikeeld, annab täiendavalt tunnistust toimepandud rikkumiste raskusest.

(18)

Selliste õiguslike nõuete rikkumine, millega rannikuäärsed riigid on meripura püügi teatavaks perioodiks keelanud, on asjaomaste rannikuäärsete arenguriikide kalavarude jätkusuutlikkuse seisukohalt eriti ohtlik ja kahjustab kohaliku elanikkonna elatusallikaid.

(19)

Komisjon leidis, et rikkumise asjaolude erilise tõsiduse kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse kõnealuste Vietnami lipu all sõitvate laevade tavapärast käitumist. Sellega seoses suurendab Vietnami laevade jätkuv koostööst keeldumine toimepandud rikkumise raskusastet.

(20)

Kogutud teabe põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Vietnam ei suutnud täita oma kohustusi lipuriigina, mille kohaselt ta peab vältima oma laevastiku seotust ETR-kalapüügiga avamerel või kolmandate riikide vetes. See on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõigetega 1 ja 2, mille kohaselt peab iga riik tagama tulemuslikult oma jurisdiktsiooni ja kontrolli tema lipu all sõitvate laevade üle. Samuti ei ole see kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskava (edaspidi „ETR-kalapüügi vastane tegevuskava“) (3) punktiga 24, mille kohaselt peavad riigid püügitegevust igakülgselt ja tõhusalt kontrollima. Laevastiku püügitoimingute eest vastutavate Vietnami kodanike käitumine on samuti vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 62 lõikega 4, mille kohaselt majandusvööndis kala püüdvad muude riikide kodanikud peavad järgima kaitsemeetmeid ning muid asjaomase rannikuäärse riigi õigusaktidega sätestatud tingimusi. Lisaks piiras Vietnami ja asjaomaste rannikuäärsete riikide ametiasutuste koostöö ilmselge puudumine nende asutuste võimalusi võtta tõhusaid täitemeetmeid.

(21)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 4 punktile b kontrollis komisjon ka meetmeid, mida Vietnam on võtnud seoses ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule.

(22)

Allpool ja punktis 3.2 kirjeldatud põhjustel näib, et Vietnami kalamajanduse õigusraamistikuga, mis põhineb eelkõige 2003. aasta kalandusseadusel ja kalanduse halduskaristusi käsitleval õigusaktil nr 103/2013/ND-CP, ei ole kehtestatud meetmeid Vietnami lipu all sõitvatelt laevadelt ja kolmandate riikide laevadelt pärit kala ja kalandustoodete lossimise tõhusaks kontrollimiseks Vietnami sadamates.

(23)

Komisjon analüüsis Vietnami lipu all sõitvatelt kalalaevadelt pärit kala ja kalandustoodete ning Vietnami imporditud kala ja kalandustoodete suhtes kohaldatava seire- ja kontrollikorraga seotud dokumente ja muud teavet. Pärast seda hindamist leiab komisjon, et Vietnam ei saa tagada, et riigi sadamate kaudu tema turule ja töötlemisettevõtetesse sisenev kala ja kalandustooted ei pärine ETR-kalapüügist. Vietnami ametiasutused ei suutnud tõendada, et neil on kogu teave, mis on vajalik liitu ja selle turule imporditavate toodete ja sinna suunatud töödeldud toodete seaduslikkuse kinnitamiseks.

(24)

13. jaanuaril 2016 lossiti Vietnamis Haiphongi sadamas laevalt Asian Warrior 179 tonni antarktika kihvkala. Kõnealune laev, mida tuntakse ka nimede Kunlun ja Taishan all, on olnud alates 2013. aastast Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjas ning laeva suhtes kehtib alates 13. jaanuarist 2015 Interpoli lilla hoiatusteade. Vietnami ametiasutuste esitatud teabe kohaselt kõnealune saak konfiskeeriti ning turustati.

(25)

Komisjoni 2017. aasta juunis kogutud teabe põhjal püüdis üks ettevõtja turustada Euroopa Liitu 320 tonni Vietnamis hoitavat antarktika kihvkala. Kättesaadava teabe põhjal on põhjust arvata, et asjaomased tooted püüti Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud ala piirkondades 88.1 ja 88.2 pärast kõnealuse liigi püügihooaja lõppu nimetatud piirkondades.

(26)

Vietnami ametiasutused ei suutnud esitada olulist teavet, mis tõendaks, et nad on võtnud kõik vajalikud parandusmeetmed, et vältida ETR-kalapüügi käigus püütud antarktika kihvkala jõudmist nende territooriumile. See ei vasta FAO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktile 66, milles on sätestatud, et riigid peaksid võtma kõik vajalikud rahvusvahelise õigusega kooskõlalised meetmed, et vältida selliste laevade püütud kalaga kauplemist, mille asjakohane piirkondlik kalandusorganisatsioon on tunnistanud ETR-kalapüügiga tegelevateks laevadeks, või sellise kala importimist nende territooriumile.

(27)

Lisaks selgus 2017. aasta mais tehtud viimase kontrollkäigu ajal, et kalandusasutused ei kontrolli kolmandate riikide lipu all sõitvatelt laevadelt pärit ning töötlemiseks, turustamiseks ja/või ekspordiks ette nähtud kalandustoodete lossimist. Seega ei ole Vietnamil võimalik tagada kalandustoodete jälgitavust ning seepärast näib, et riik ei võta arvesse ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punkti 71, milles soovitatakse riikidel võtta meetmeid oma turgude läbipaistvuse suurendamiseks, et tagada kala ja kalandustoodete jälgitavus.

(28)

2017. aasta mai kontrollkäiku ette valmistades analüüsis Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) valikut püügisertifikaate ja töötlemist kinnitavaid dokumente, mis olid liidu piiril esitatud Vietnamist pärit saadetiste kohta. Vietnami kalandusasutused olid püügisertifikaadid ja töötlemist kinnitavad dokumendid kinnitanud üksnes ettevõtjate esitatud teabe põhjal seda täiendavalt kontrollimata.

(29)

Püügisertifikaatide analüüs näitas mitmeid vastuolusid kaalu, liikide, toote kirjelduse ja kinnitamise kuupäevade osas, samuti oli kasutatud aegunud vorme. 2017. aasta mai kontrollkäigu ajal pädevate asutustega toimunud kohtumistel selgus, et enne püügisertifikaatide kinnitamist ei kontrollita põhjalikult kalalaevade tegevust. Ilmsete vigadega püügisertifikaatidel põhinevate toodete töötlemine näitab, et Vietnam ei ole suutnud teha koostööd teiste riikide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, et võtta vastu asjakohased turuga seotud meetmed ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks või lõpetamiseks, nagu on märgitud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktides 68 ja 72.

(30)

Seoses töötlemist kinnitavate dokumentidega näitas eelmises põhjenduses nimetatud analüüs, mida kinnitasid 2017. aasta mai kontrollkäigu ajal kogutud tõendid, et puudub kontroll kalatooraine üle ning ei ole kehtestatud ümberarvestustegureid, mille abil kontrollida, kas eksportiva ettevõtte deklareeritud töödeldud kaal vastab kättesaadava tooraine kaalule ning asjaomases töötlemisettevõttes kasutatud töötlemisviisile.

(31)

Käesolevas punktis kirjeldatud teave näitab, et kalandustoodete töötlemisel Vietnamis või Vietnami kaudu kauplemisel rikutakse FAO juhendi artiklis 11 kirjeldatud püügijärgse säästlikkuse eeskirju. Lisaks ei ole Vietnam suutnud kehtestada eeskirju piisava kalanduskoostöö tagamiseks kolmandatest riikidest lipuriikidega nende püügitegevuse tulemusel saadud kala ja kalandustoodete osas vastavalt ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktide 67–69 ja 71–72 kohastele meetmetele, millega tagatakse imporditud kalatoodete läbipaistvus ja jälgitavus turul.

(32)

Arvestades käesolevas punktis esitatud kaalutlusi ja tuginedes kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning Vietnami pädevate asutuste tehtud avaldustele, võib ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 4 punktide a ja b kohaselt väita, et Vietnam ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, ranniku- ja turustusriigi kohustusi seoses ETR-kalapüügiga tegelevate laevadega ning ETR-kalapüügiga, millega tegelevad või mida toetavad Vietnami lipu all sõitvad kalalaevad või Vietnami kodanikud, ega ole suutnud vältida ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete jõudmist oma turule.

(33)

Komisjon analüüsis vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 5 punktile a koostööd Vietnamiga, et teha kindlaks, kas nad on teinud tõhusat koostööd küsimustele vastates ja tagasisidet andes või uurinud ETR-kalapüüki ja sellega seotud tegevust.

(34)

Kuigi Vietnami ametiasutused on olnud üldiselt koostööaltid ning vastanud teabenõuetele ja andnud tagasisidet, vähendab nende vastuste usaldusväärsust ja õigsust aegunud õigusraamistik, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega, ning puudulik seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteem, mida on kirjeldatud põhjendustes (42) ja (43).

(35)

2003. aasta kalandusseadusega ei kohustata kalalaevu esitama ei püügiandmetega püügipäevikut ega lossimisdeklaratsiooni. Sellega seoses ei ole Vietnam suutnud rannikuäärse riigina täita oma kohustusi tagada oma majandusvööndis kalavarude optimaalne kasutamine kooskõlas teaduslike, keskkonnaalaste ja majanduslike teguritega, nagu on ette nähtud mereõiguse konventsiooni artiklites 61 ja 62.

(36)

Ka 2003. aasta kalandusseaduses ei käsitleta Vietnami laevade ja kodanike püügitegevust avamerel ja kolmandate riikide vetes. Asjaolu, et kalandusseadusega ei reguleerita püügitegevust väljaspool Vietnami majandusvööndit, vähendab Vietnami pädevate asutuste võimalusi vältida ETR-kalapüüki nendes piirkondades.

(37)

Vietnami õigusraamistikuga on ette nähtud üksnes piiratud kaitse- ja majandamismeetmed territoriaalvetes. Näib, et kaitse- ja majandamismeetmete järgimise tagamiseks kehtestatud riiklikud õigusnormid ja kontrollisüsteemid ei ole piisavad. See on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 61 lõikega 2, milles on sätestatud, et rannikuäärsed riigid peavad tagama asjakohaste kaitse- ja majandamismeetmete võtmisega, et ülepüük ei ohustaks bioloogiliste ressursside säilitamist majandusvööndis.

(38)

Vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile b analüüsis komisjon olemasolevaid täitemeetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Vietnamis.

(39)

Olemasolev karistussüsteem on kehtestatud õigusaktiga nr 103/2013/ND-CP püügitegevusega seotud halduskaristuste kohta. Kuid kalandusseaduses ja nimetatud õigusaktis sätestatud ETR-kalapüügi ja raske rikkumise mõiste ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Seega on selge, et õigusraamistikuga ette nähtud karistuste tase ei taga karistussüsteemi hoiatavat mõju ega ole kooskõlas ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 21, milles riikidel soovitatakse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate ETR-kalapüügiga tegelevate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses ka nende kodanike karistused oleksid piisavalt karmid, et võtta rikkujatelt ära kõnealusest kalapüügist saadud kasu.

(40)

Pärast 2016. aasta juuni kontrollkäiku rõhutas komisjon neid probleeme ja kutsus Vietnami ametiasutusi üles tegema selles osas komisjoniga koostööd. 2017. aasta aprillis esitasid Vietnami ametiasutused lõpuks uue kalandusseaduse eelnõu, kuid sellega ei täida Vietnam endiselt oma rahvusvahelisi kohustusi.

(41)

Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile c Vietnami lipu all sõitvate kalalaevade või Vietnami mereala vetes või sadamates tegutsevate kalalaevade ETR-kalapüügi ulatust ja raskusastet.

(42)

Komisjoni kontrollkäigud näitasid, et Vietnamil ei ole vajalikke vahendeid, et tagada piisav kontroll tema lipu all sõitvate laevade üle, sealhulgas tagades, et püügitegevus ei toimuks avamerel ja kolmandate riikide vetes. Vietnam ei luba oma laevadel tegutseda avamerel ja kolmandate riikide vetes, kuid põhjendustes (14) kuni (19) esitatud tõendid näitavad, et Vietnami laevad tegutsevad endiselt ebaseaduslikult kolmandate riikide vetes (4).

(43)

Vietnami ametiasutuste esitatud teabest nähtub, et Vietnami kalalaevastik koosneb 109 000 alusest, millest 33 000 tegutsevad Vietnami majandusvööndis kaugemal kui 24 meremiili lähtejoonest. Vietnami ametiasutused tunnistasid, et nendest 33 000 laevast, mis tegutsevad kaugemal kui 24 meremiili lähtejoonest, on üksnes 10 % varustatud laevaseiresüsteemi (VMS) seadmetega ning neil ei ole seadusega ette nähtud kohustust süsteem aktiveerida. Viimane kontrollkäik kalapüügi seirekeskusesse 2017. aasta mais näitas lisaks, et seire-, kontrolli- ja järelevalveülesandeid täitvad töötajad ei olnud kursis kättesaadavate vahenditega ning et juba 2016. aasta juuni kontrollkäigu ajal kindlakstehtud põhipuudused olid kõrvaldamata. Kontrollkäigu ajal tuvastas kalapüügi seirekeskuse ekraanidel kuvatud laevaseiresüsteem kaks Vietnami kalalaeva väljaspool Vietnami vesi ning seirekeskuse töötajad tunnistasid, et nad ei ole sellega seoses midagi ette võtnud. Püügipäevikut käsitlevad ebapiisavad nõuded ning sadamas ja merel tehtavate kontrollide riskipõhise süsteemi puudumine vähendavad veelgi ametiasutuste suutlikkust merel toimuvat kontrollida.

(44)

Käesolevas punktis kirjeldatud asjaolud näitavad, et kuigi kehtiv õigusraamistik tuleb läbi vaadata, et tagada kooskõla riigi õiguse ja rahvusvaheliste eeskirjade vahel, ei ole Vietnam suutnud teha komisjoniga tõhusat koostööd oma õigusaktide kooskõlla viimisel asjakohaste rahvusvaheliste õiguslike vahenditega. Sellest tulenevalt rikutakse ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklit 94, mille kohaselt lipuriik peab oma riikliku õiguse alusel võtma jurisdiktsiooni iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Näib, et Vietnam ei ole rakendanud ka ETR-kalapüügi vastase tegevuskava punkti 24 soovitusi, mille kohaselt peaksid lipuriigid tagama kalapüügi igakülgse ja tõhusa seire, kontrolli ja järelevalve püügikohast lossimiskohani ning sealt lõppsihtkohani, võttes selleks kooskõlas asjakohaste riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste normidega muu hulgas kasutusele laevade pardale paigutatava laevaseiresüsteemi.

(45)

Arvestades käesolevas punktis toodud kaalutlusi ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Vietnami ametiasutuste tehtud avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 5 väita, et Vietnam ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid koostöö ja nõuete täitmise tagamisega seotud kohustusi.

(46)

Komisjon analüüsis vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 6 punktidele a ja b, kas Vietnam on ratifitseerinud asjakohased rahvusvahelised kalandusalased vahendid või nendega ühinenud, milline on Vietnami staatus piirkondlike kalandusorganisatsioonide lepinguosalisena, ja kas ta on andnud nõusoleku kohaldada nende organisatsioonide võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(47)

Vietnam ratifitseeris 1994. aastal ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ta on Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis koostööd tegev mitteliikmesriik.

(48)

Vietnam ei ole peale ÜRO mereõiguse konventsiooni ratifitseerinud teisi rahvusvahelisi kalamajandust käsitlevaid õigusakte. Vietnami tegevus rahvusvaheliste õigusaktide rakendamisel ei ole kooskõlas ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 11, milles soovitatakse riikidel esmajoones ratifitseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist ning FAO meetmete järgimise kokkulepet käsitlevate sätete rakenduskokkulepe, see heaks kiita või sellega ühineda. See on vastuolus ka kõnealuse tegevuskava punktiga 14, milles sätestatakse, et riigid peaksid täielikult ja tõhusalt rakendama vastutustundliku kalapüügi juhendit ja sellega seotud rahvusvahelisi tegevuskavasid.

(49)

Vietnam ei ole ratifitseerinud FAO 2009. aasta sadamariigi meetmete lepingut (PSMA). Nagu on selgitatud põhjenduses (27), tähendab see lisaks, et Vietnam ei rakenda välisriikide kalalaevade lossimise suhtes ühtegi sadamakontrolli meedet, hoolimata nende kalade ja kalandustoodete tähtsusest, mis töötleva tööstuse jaoks riiki imporditakse.

(50)

Lisaks on Vietnami õigusraamistik ja täitemeetmed vastuolus UNCLOSi artiklites 62 ning 117–119 sätestatud põhinõuetega, mis käsitlevad elusressursside optimaalset kasutamist, riikide kohustusi võtta oma kodanike suhtes meetmeid avamere elusressursside kaitseks, teha koostööd elusressursside kaitsmisel ja majandamisel ning kaitsta avamere elusressursse.

(51)

Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 6 punktile c, kas Vietnam võib olla seotud mis tahes tegevuse või tegevusetusega, mis võib olla vähendanud kohaldatavate õigus- ja haldusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust.

(52)

Komisjon märgib, et kord aastas kogunev CCAMLRi komisjon on Vietnami liigitanud koostööd mittetegevaks riigiks, kes võib-olla osalenud kihvkala püügis, lossimisel ja/või selle liigiga kauplemisel, kuid ei tee koostööd püügidokumentide süsteemiga, mis rakendati 2000. aastal selle liigi teekonna jälgimiseks alates lossimisest läbi kogu kaubandustsükli.

(53)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud kaalutlusi ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Vietnami avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 6 väita, et Vietnam ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvaheliste haldus- ja õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(54)

2015. aasta ÜRO inimarengu indeksi (UNHDI) (5) põhjal peeti Vietnami keskmise inimarengutasemega riigiks (115. koht 188 riigi hulgas).

(55)

Võttes arvesse eespool nimetatud ÜRO inimarengu indeksit ning 2012. ja 2017. aasta kontrollkäikudel tehtud tähelepanekuid, ei ole tõendeid selle kohta, et Vietnami suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega pandud kohustusi tuleneks riigi madalast arengutasemest. Puuduvad tõendid selle kohta, et kalanduse õigusraamistikus ning seire-, kontrolli-, järelevalve- ja jälgimissüsteemis tuvastatud puuduste põhjuseks on vähene suutlikkus ja puudulik taristu. Komisjon vastas jaatavalt Vietnami 2017. aasta mais esitatud taotlusele, milles ta palus abi kalandusõiguse raamistiku läbivaatamisel.

(56)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Vietnami avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 7 väita, et riigi arengutase ei piira Vietnami kalamajanduse olukorda ega üldist tulemuslikkust.

(57)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi Vietnami suutmatuse kohta täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi ning võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, tuleks kõnealust riiki kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teavitada tema võimalikust liigitamisest riigiks, keda komisjon käsitab ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(58)

Samuti peaks komisjon rakendama Vietnami suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Nõuetekohase haldamise huvides tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul kõnealune riik saab teatele kirja teel vastata ja olukorda parandada.

(59)

Vietnami teavitamine tema võimalikust liigitamisest riigiks, keda komisjon käsitab koostööd mittetegevana käesoleva otsuse tähenduses, ei välista ega too automaatselt kaasa komisjoni või nõukogu mis tahes edasisi meetmeid seoses koostööd mittetegevateks riikideks liigitamisega ja asjakohase nimekirja koostamisega,