29.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 83/116

(1)

13. novembri 2015. aasta kirjaga („menetluse algatamise otsus“) teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada seoses kõnealuse meetmega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(2)

Prantsuse ametiasutused edastasid komisjonile oma märkused selle kirja kohta 17. detsembri 2015. aasta kirjaga.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas2. veebruaril 2016 (2). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada kõnealuse meetme kohta oma märkused.

(4)

Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi ja edastas need Prantsuse ametiasutustele ning andis võimaluse neid märkusi kommenteerida. Prantsuse ametiasutuste kommentaarid edastati 24. mai 2016. aasta kirjaga.

(5)

2. mail 2016 edastas komisjon Prantsuse ametiasutustele küsimuste nimekirja, millele ametiasutused vastasid 21. juuni ja 15. juuli 2016. aasta kirjaga. 27. juulil 2016 edastas komisjon Prantsuse ametiasutustele uue küsimuste nimekirja, millele ametiasutused vastasid 9. septembri 2016. aasta kirjaga.

(6)

Mehhanismi on üksikasjalikult kirjeldatud menetluse algatamise otsuses. Järgmistes osades on toodud selle kirjelduse kokkuvõte.

(7)

Elektrienergia turu uut korraldust käsitlevas 7. detsembri 2010. aasta seaduses nr 2010-1488 (nn NOME seadus) on sätestatud elektritarnijate ja võrguhaldurite kohustus seoses energiakadudega ja tarbijate kohustus seoses tarnelepingu välise energiakasutusega (edaspidi „tarnijad“) osaleda Prantsusmaa elektrienergia varustuskindluse tagamisel sõltuvalt nende klientide või nende endi võimsuse ja elektrienergia tarbimise määrast. Selle kohustuse täitmiseks peavad kõik ettevõtjad igal aastal tõendama teatud hulga võimsustagatiste olemasolu seoses nende klientidest tarbijate või nende endi elektritarbimisega tippkoormuse perioodil.

(8)

Võimsustagatisi saavad tarnijad kas otseselt nende valduses olevate vahendite eest (tootmisrajatised või energia tarbimisnõudluse nihutamise võimalused ehk tarbimiskaja mehhanismid) või tuleb need omandada detsentraliseeritud turult nende valdajate käest (st tootmisvõimsusi kasutavad ettevõtjad, teised tarnijad, edasimüüjad, tarbijad, kes tarnivad iseendale jne).

(9)

Tootmisvõimsusi kasutavad või tarbimiskaja pakkuvad ettevõtjad („võimsust pakkuvad ettevõtjad“ või „ettevõtjad“) on kohustatud sertifitseerima oma võimsuse põhivõrguettevõtja (RTE) juures. Põhivõrguettevõtja määrab tootjatele võimsustagatised sõltuvalt nende rajatiste prognoositavast panusest elektrienergia puudujäägi ohu vähendamisse tarbimise tippkoormuse ajal.

(10)

Võimsustagatised on vahetatavad ja võõrandatavad. Tarnijad ostavad võimsust pakkuvatelt ettevõtjatelt võimsustagatisi oma õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks ja teevad seda võimsustagatiste detsentraliseeritud turul. Mehhanismi üldine toimimine on näitlikult esitatud joonisel 1.

Joonis 1

Mehhanismi üldine toimimine

Allikas: Prantsuse ametiasutuste 2. veebruari 2015. aasta kiri.

(11)

Tarnija võrdlusvõimsuse, st tema võimsuskohustuse arvutamine toimub järgmiste põhimõtete alusel:

(12)

Põhivõrguettevõtja määrab igal aastal kindlaks TK1 perioodile vastavate päevade arvu, mille alusel määratakse kindlaks riigi Euroopa-osa tarnijate võimsuskohustus, tuginedes üleriikliku tarbimise päev-ette prognoosidele. TK1 perioodi päevade arv tarneaastas peab jääma vahemikku 10–15 ning võimsuse pakkumise kohustuse arvutamiseks kasutatavate tundide arv tuleneb valitud TK1 päevade kellaaegade vahemikest (7.00–15.00 ja 18.00–20.00). Seega on TK1 perioodi tipptundide arv 100–150 tundi aastas. TK1 päevad teatatakse tarnijatele päev-ette põhimõttel enne kl 10.30.

(13)

Kohustuse maht ei ole eelnevalt ametlikult kindlaks määratud, see kujuneb mõõdetud andmete alusel ja selle tulemusel arvestatakse iga tarbija puhul välja tema tegelik osa elektrienergia puudujäägi ohu tekkimiseks. Selleks et väljendada tarbija osa elektrienergia puudujäägi ohu tekkimises seoses tema temperatuuritundlikkusega, kohandatakse tema aasta jooksul fikseeritud tarbimist, simuleerides külmalainet, mille suurus vastab ohule, millega toimetulekut süsteem peab tagama (kümne aasta jooksul esinev külmalaine), võttes seejuures arvesse Prantsuse ametiasutuste kinnitatud varustuskindluse kriteeriumi. Varustuskindluse kriteerium määrati kindlaks 20. septembri 2006. aasta dekreediga nr 2006-1170 ja see vastab elektrienergia puudujäägi prognoosile keskmiselt 3 tunni jooksul aastas.

(14)

Parameetrid, mis võimaldavad kindlaks määrata tegeliku võimsustagatiste vajaduse tarneaastal, avaldatakse 4 aastat enne tarneaastat ja need püsivad muutumatuna kogu tarneaasta kestel, et võimaldada tehingutel toimuda kindlaksmääratud eeskirjade raamistikus ja tagada, et toote väärtus ei muutu turuvälise sekkumise tõttu. Seejärel arvutatakse pärast tarneaasta lõppu kõnealuste parameetrite alusel iga tarnija konkreetne kohustus.

(15)

Tarbimiskaja saab võtta arvesse kahe erineva meetodi abil: kas vähendades tarnija võimsuse pakkumise kohustust tarbimise vähendamise abil („kaudne tarbimiskaja“) või tarbimiskajale vastava võimsuse sertifitseerimise teel („otsene tarbimiskaja“). Kahe tarbimiskaja liigiga seotud kohustused on erinevad: „kaudne tarbimiskaja“ aktiveeritakse reaalselt TK1 perioodi tundidel; „otsene tarbimiskaja“ peab olema kättesaadav TK2 perioodi tundidel.

(16)

Prantsuse ametiasutused nägid ette, et alternatiivsete tarnijate puhul on võimsustagatised seotud vahendiga ARENH, (3) mis peaks nende väitel soodustama võimsustagatiste turu kontsentreerimise vähendamist.

(17)

Põhi- või jaotusvõrku ühendatud mis tahes tootmisüksusi käitavad ettevõtjad (mehhanismi puhul ei eelistata ühtegi tehnoloogilist lahendust) peavad esitama põhivõrguettevõtjale sertifitseerimistaotluse. Põhi- või jaotusvõrgu mis tahes tootmisüksusi käitavad ettevõtjad (mehhanismi puhul ei eelistata ühtegi tehnoloogilist lahendust) peavad esitama põhivõrguettevõtjale sertifitseerimistaotluse. Ka kõikide tarbimiskaja süsteemide suhtes, sõltumata sellest, millisesse võrgustikku need on ühendatud, võidakse kohaldada nõuet sertifitseerimistaotluse esitamiseks RTEle. Seega on esmajoones võimsust pakkuva ettevõtja ülesanne hinnata oma võimsuse mahtu, mida ta on suuteline pakkuma tarbimise tippkoormuse perioodil (TK2) teatud tarnimisaasta jooksul.

(18)

TK2 päevade arv tarnimisaasta jooksul jääb vahemikku 10–25. Seejuures kuuluvad TK1 päevad TK2 päevade hulka. TK2 päevad, mille näol ei ole tegemist TK1 päevadega, määrab RTE kindlaks päev-ette põhimõttel, lähtuvalt elektrisüsteemi jaoks kehtestatud pingekriteeriumidest. Asjaomased kellaaegade vahemikud on samad mis TK1 päevade puhul. Seega on aastas 100–250 TK2 tipptundi.

(19)

RTE arvutab sertifitseeritud võimsuse taseme edastatud andmete põhjal, võttes aluseks mehhanismi õigusliku alusega sätestatud arvutusmetoodika. Seejuures kohaldatakse parandusi, mis võimaldavad arvesse võtta sertifitseeritud võimsuse kasutamise võimalike järjestikuste päevade arvu või tegelikku panustamist energia puudujäägi ohu vähendamisse selliste primaarenergia allikate puhul, mis sõltuvad meteoroloogilistest tingimustest.

(20)

Seejärel võib ettevõtja muuta tasakaalustamismenetluse abil oma pakutava võimsuse prognoose, sh ka jooksva tarneaasta prognoose kogu mehhanismi kohaldamise aja jooksul. Tasakaalustamismenetlus hõlmab võimsuse „uuesti sertifitseerimist“ ning see võimaldab ettevõtjal järk-järgult kohandada oma ootusi vastavalt võimsuse kohta saadavale uuele teabele. Tasakaalustamismenetlust võib kohaldada nii suurenemise kui ka vähenemise suunas.

(21)

Kõnealusele deklareerimissüsteemile lisandub võimsuse kontrollisüsteem: kehtib põhimõte, et sertifitseeritud võimsus peab olema aktiveeritud vähemalt üks kord aastas. Tegemist on juhuslikkuse põhimõttel rakendatavate katsetega, mida kohaldatakse kõikide sertifitseeritud võimsuste puhul ilma ettevõtjat eelnevalt teavitamata. Konkreetset võimsust ei või kontrollida üle kolme korra ühe tarneperioodi jooksul.

(22)

Sertifitseerimise konkreetsed tingimused on eri võimsuse liikide puhul erinevad:

(23)

Sertifitseerimise eest vastutav isik on juriidiline isik, kes kannab rahalist vastutust tema piirkonna võimsust pakkuvate ettevõtjate kõrvalekallete eest. Ettevõtjad võivad ise vastutada sertifitseerimise eest või sõlmida lepingulised suhted mõne teise selle eest vastutava isikuga. Vastutavatel isikutel on võimalik võimsusi oma piirkonna ulatuses „ümber jagada“.

(24)

Kõrvalekallete rahaliseks katmiseks teatab põhivõrguettevõtja iga piirkonna kõrvalekalde suuruse sertifitseerimise eest vastutavale isikule hiljemalt 1. detsembriks tarneaastal + 2.

(25)

Kõik võimsustagatised kantakse võimsustagatiste registrisse, mida peab põhivõrguettevõtja. Iga tarnija ja võimsust pakkuv ettevõtja on kohustatud avama konto põhivõrguettevõtja võimsustagatiste registris. Vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel peab seega registris olema kaks kontot, millest üks on seotud nende tootmistegevusega ja teine turustustegevusega.

(26)

Põhivõrguettevõtja kannab tagatise omaniku kontole võimsustagatiste registris, mille järel omanik on võimsustagatise valdaja. Igale võimsustagatisele antakse number, mis võimaldab selle tagatise haldamist ja tagab läbipaistvuse võimsustagatistega kauplemise korral. Kõnealune number kehtib ühe tarneaasta jooksul. Väljastatud võimsustagatis, mille ühik on 0,1 MW, (4) kuulub omanikule omandiõiguse alusel: võimsustagatist omaval ettevõtjal ei ole mingeid riske, mis on seotud teatud konkreetse tagatise aluseks oleva võimsusega.

(27)

Võimsustagatiste ülekandmine ettevõtjate vahel (omandamine ja võõrandamine) toimub kõnealuste tagatiste ülekande teel võimsustagatiste registris mõlema poole (omandaja ja võõrandaja) taotluse alusel. Omandiõiguse üleminek toimub võimsustagatise kande tegemisega tagatise saaja kontole.

(28)

Võimsustagatiste vahetus võib toimuda vastastikusel kokkuleppel või vastava turu vahendusel.

(29)

Võimsustagatiste vahetus võib toimuda alates sertifitseerimisest kuni võimsustagatiste loovutamise kindlaksmääratud lõpptähtpäevani. Nagu on märgitud põhjenduses 23, teatab põhivõrguettevõtja igale tarnijale tema võimsusega seotud kohustuse suuruse hiljemalt 1. detsembriks tarneaastal + 2. Võõrandamise lõpptähtpäev on 15 päeva hiljem.

(30)

Tarnijad, kellel on kohustustest teatamise lõpptähtpäeva seisuga võimsustagatiste ülejääk võrreldes nende kohustustega, peavad korraldama enne võimsustagatiste loovutamise lõpptähtpäeva avaliku müügipakkumise.

(31)

Viis päeva pärast võimsustagatiste võõrandamise lõpptähtpäeva arvutab põhivõrguettevõtja iga tarnija puhul välja tasakaalustamatuse kõnealuse tarnija pakutava võimsuskohustuse ja võimsustagatiste registris selle tarnija kontol olevate võimsustagatiste koguse vahel ning arvutab selle põhjal välja vastava rahalise makse suuruse.

(32)

Mehhanismiga nähakse ette vastutus tegeliku olukorra ja prognooside vaheliste erinevuste eest.

(33)

Rahaliste maksete üldine struktuur hõlmab kõrvalekalletele vastavaid makseid, mis toimuvad küllaltki samalaadselt elektrienergia puhul tehtavate korrigeerimistega (tasakaalustamine (balancing)), ning lähtub põhimõttest, et tarnijad ja sertifitseerimise eest vastutavad isikud teevad rahalisi makseid elektribilansi negatiivse saldo korral ja neile tehakse rahalisi makseid positiivse saldo korral. Negatiivse saldo korral kohaldatakse kõikide lõpptarbijate suhtes avaliku elektrivõrgu kasutamise tariifi TURPE (Tarif d'Utilisation du Réseau Public d'Electricité) kaudu makstavate summade vähendamist (5).

(34)

Konkreetse tarneaasta arveldushind sõltub teatud kriteeriumidest:

(35)

Kui kõrvalekalletele vastavad erinevad summad on välja arvutatud, maksavad sertifitseerimise eest vastutavad isikud ja tarnijad, kelle kõrvalekalle on negatiivne, oma vastavatesse reservidesse võlguoleva summa, ning sertifitseerimise eest vastutavad isikud ja tarnijad, kelle kõrvalekalle on positiivne, saavad oma vastavatest reservidest arveldusele vastava summa. Seejuures on positiivsetest kõrvalekalletest tulenevate maksete summa ühe tarneaasta kohta vähemalt võrdne negatiivsete kõrvalekalletega seoses tehtud väljamaksete summaga. Kõrvalekallete arveldustega seotud väljamaksete reservidesse jäävad summad jagatakse täies ulatuses välja põhivõrgu kasutajatele, st kõikidele lõppklientidele.

(36)

Sertifitseerimise eest vastutavate isikute kõrvalekallete arveldustega seotud maksete reservi ja tarnijate kõrvalekallete arvelduste reservi vahel rahavood puuduvad. Seega puuduvad mis tahes kõrvalekallete eest tehtavate väljamaksetega seotud rahavood võimsust pakkuvate ettevõtjate ja asjaomaste tarnijate vahel.

(37)

Põhivõrguettevõtja tagab kõrvalekalletega seotud väljamaksete reservide haldusliku, raamatupidamisliku ja finantsjuhtimise („sertifitseerimise eest vastutavate isikute kõrvalekallete väljamaksete reserv“ ja „tarnijate võimsuse tasakaalustamise väljamaksete reserv“) vastavalt eraettevõtjate suhtes kohaldatavatele raamatupidamiseeskirjadele. Põhivõrguettevõtja ülesanne on seejuures sertifitseerimise eest vastutavate isikute ja tarnijate tehtavate maksete vastuvõtmine ja neile väljamaksete tegemine, samuti ka vigaste maksete tuvastamine.

(38)

Energiasektori riikliku reguleeriva asutuse, energiakomisjoni (Commission de régulation de l'énergie, CRE) ülesanne on kontrollida tarnijatega seotud erinevuste arveldusi (dekreedi nr 2012-1405 artikkel 7, kodifitseeritud energiaseadustiku artikliga R. 335–12) ning tal on õigus määrata halduskaristusi kõrvalekalletega seoses tehtavate maksetega seotud rikkumiste puhul. Karistused peavad olema proportsionaalsed ega või aastas ületada summat 120 000 eurot 1 MW võimsuse kohta (energiaseadustiku artikkel L. 335–7).

(39)

Võimsuse tagamise mehhanismi aluseks olevad õigusaktid ja reguleerivad eeskirjad on järgmised:

(40)

Võttes arvesse Prantsusmaa esitatud lahendusi pärast etteheiteid, mis komisjon tegi menetluse algatamise otsuses, parandatakse või täiendatakse tekste, et kajastada kõiki käesoleva otsuse 3. jaos toodud lahendusi.

(41)

Mehhanismist kasu saavad isikud on võimsuste valdajad, kes saavad riigilt (põhivõrguettevõtja kaudu) võimsustagatisi, mida neil on õigus edasi müüa.

(42)

Prantsusmaa valitud näitaja elektrienergia pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu rikkumise ohu hindamiseks on võimsusvajaku ootus (Loss Of Load Expectation (LOLE)). Prantsuse ametiasutused otsustasid kinnitada selleks ajaks keskmiselt 3 tundi aastas.

(43)

Prantsuse ametiasutused selgitasid, et juba paljude aastate jooksul on Prantsusmaal täheldatav talvine elektritarbimise tippkoormus. Prantsusmaa elektrisüsteemi iseloomustab suur elektrienergia tarbimise temperatuuritundlikkus, mis väljendub elektritarbimise tippkoormuses talviste külmalainete ajal. Nagu on näidatud joonisel 2, on selline tundlikkus viimastel aastatel järjest suurenenud, mis on tingitud eeskätt elektriküttega seotud tarbimise mahu suurenemisest, ühtlasi aga ka uute elektritarbimise kasutusalade tekkimisest, mis langevad samuti kokku õhtuse tarbimise tippajaga.

(44)

Tippkoormuse suurenemine on kiirem kui üldise elektritarbimise taseme suurenemine. Lisaks sellele iseloomustab Prantsusmaa elektritarbimise tippkoormuse aega suur volatiilsus, erinevused elektritarbimise mahus võivad olla märkimisväärsed (kuni 20 GW eri aastatel). Elektritarbimise tippkoormuse haldamise näol on seega tegemist keskse küsimusega, eriti kui arvestada kogu energiakasutuse üha suuremat kaldumist elektritarbimise poole.

Joonis 2

Prantsusmaa elektritarbimise koormustippude statistika

Allikas: RTE – 2014. aasta Prantsusmaa elektrienergia pakkumise/nõudluse tasakaalu prognoos, lk 33.

(45)

RTE väitel on Euroopa pakkumise ja nõudluse poolele iseloomulik nõudluse seisak ja märkimisväärsed liigsed tootmisvõimsused, mis on tingitud mitmest tegurist. Alates 2008. aastast on nõudlus elektrienergia järele majanduskriisi tõttu vähenenud. Samaaegselt on kiiresti arenenud „turuväliselt“ subsideeritav taastuvenergia, mille juurdepääs elektrivõrkudele on prioriteetne. Lisaks sellele on täheldatav Euroopa kivisöeelektrijaamade tegevuse aktiveerumine, mis on seotud kõnealuse tooraine hinnalangusega, mis omakorda on tingitud Ameerika kildagaasi võidukäigust, mille tulemusel Ameerika Ühendriigid ekspordivad üleliigseks osutuvat sütt suures koguses Euroopasse. Kivisöeelektrijaamadest vähem konkurentsivõimeliseks muutunud gaasielektrijaamade tootlus ja tegevuse maht väheneb märkimisväärselt.

(46)

Neid asjaolusid silmas pidades on ilmastikutingimustega seotud ohud tekitanud ebakindluse tippkoormuse võimsuse hüvitamise osas, mis on vajalik nende perioodide tarbimise katmiseks. Väga suurt tarbimisnõudlust ei esine tihti, tegemist on mõne tunniga aastas, seejuures ei pruugi pehmema talve puhul seda üldse esineda.

(47)

Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanism on üks kõnealuse probleemi lahendustest ja võimaldab tagada riiklike ametiasutuste kindlaksmääratud varustuskindluse kriteeriumi täitmise. Mehhanismi näol on tegemist ühelt poolt vahendiga, mille abil on võimalik muuta tarbimisharjumusi tippkoormuse ajal (nõudluspõhine lähenemine) ja toetada asjakohaseid investeeringuid tootmisrajatistesse ja tarbimiskajasse (pakkumispõhine lähenemine).

(48)

Võimsustagatiste hinda halduslikult ei määrata, hinna kujundab turg. Võimsustagatistega kauplemine toimub vabalt mehhanismiga seotud ettevõtjate vahel, vastavalt nende prognoosidele, nende katmise strateegiale ja nende käsutuses olevale teabele.

(49)

Vaatamata mehhanismi detsentraliseeritud iseloomule, mis teeb eelarvega seotud hinnangute tegemise keeruliseks, viidi läbi hindamine, lähtudes eeldusest, mille kohaselt Prantsusmaa koguvõimsuse nõudlus ulatub 80 000–95 000 MW-ni, ning kasutades varustuskindluse koefitsienti 0,93. Nõudlus sõltub tarbimise muutusest Prantsusmaa Euroopa-osas, ühtlasi sõltub see elektritarnijate võetud meetmetest nõudluse juhtimiseks, mille abil vähendatakse iga kõnealuse ettevõtja individuaalset kohustust. Sellistest eeldustest lähtuvalt võib võimsuse turul tegutsevate ettevõtjate brutotulu ajavahemikul 2017–2026 jääda vahemikku 0–30 eurot/kW, seejuures on summad suuremad aastatel, millal osutub vajalikuks välja ehitada uusi tootmisvahendeid.

(50)

Esimene tarneaasta algab 1. jaanuaril 2017. Erandina üldisest eeskirjast, mille kohaselt toimub sertifitseerimine neli aastat enne tarneaastat, algas sertifitseerimine esimese tarneaasta (2017) jaoks 1. aprillil 2015. Seejuures, kui Prantsuse ametiisikud ei näe ette mehhanismi toimimise lõppkuupäeva, viivad RTE ja reguleeriv asutus läbi Prantsusmaa õigusaktides ettenähtud hindamise. Selle tulemusel võib toimuda kas mehhanismi läbivaatamine (millega viiakse mehhanism kooskõlla Euroopa õigusaktide viimaste muudatustega) või mehhanismi lõpetamine, kui see ei osutu enam vajalikuks (6).

(51)

Seadmete puhul, mille suhtes kohaldatakse ostukohustust (taastuvad energiaallikad) või mis on abikõlblikud täiendava hüvitise maksmiseks, on energiaseadustiku artiklites L. 121–24 ja L. 335–5 sätestatud, et võimsustagatiste müügist saadav tulu arvatakse maha avaliku teenindamisega seotud kogukuludest, ühtlasi hõlmab see ka muud riigi antud abi, mis on ette nähtud ja mida kasutatakse meetme rahastamiseks ostukohustuse kaudu. Paralleelse meetmena ei ole tootjad kohustatud tegema kõrvalekallete eest makseid juhul, kui nende toodetud tegelik võimsus on sertifitseeritust väiksem, selliste seadmete puhul, mis sõltuvad primaarsete ressursside kättesaadavusest (7).

(52)

Komisjon on menetluse algatamise otsuse põhjenduses 143 juba järeldanud, et selle mehhanismi näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses järgmistel põhjustel.

(53)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et riigi ressursside üleandmisega võib olla tegemist mitte üksnes juhul, kui riigieelarvest või riikliku üksuse eelarvest eraldatakse otseselt rahalisi vahendeid, vaid ka juhul, kui mehhanismi aluseks olevad vahendid pärinevad ettevõtjate omavahenditest, tingimusel, et i) riik jätab kogumata asjaomased riiklikud ressursid ja/või ii) meetme raames kasutatavad rahalised vahendid jäävad avaliku kontrolli alla, kuulumata seejuures tingimata riigivara hulka.

(54)

Esimese asjaolu kohta tuleb märkida, et Prantsuse riik jätab kogumata riiklikud ressursid, kuna ettevõtjatele väljastatakse võimsustagatised tasuta, mitte müügitehingu vahendusel (nagu NOxi  (8) ja Rumeenia roheliste sertifikaatide puhul) (9).

(55)

Teise asjaolu puhul tuleb märkida, et mehhanismi jaoks kasutatavad rahalised vahendid jäävad riigi kontrolli alla (samalaadselt Vent de Colère'i  (10) ja Essenti  (11) juhtumitega, kuna: i) asjaomaseid reserve rahastatakse riigi kehtestatud kohustuslike maksete abil, mis on seega riigiga seostatavad; ii) riik määrab kindlaks parameetrid (varustuskindluse kriteeriumi ja meetodi turupõhise võrdlushinna kindlaksmääramiseks, mille alusel määratakse kindlaks kõrvalekalletele vastav turupõhine arveldushind), mis mõjutavad võimsuse hinda ja sertifikaatide üldkogust, vaatamata sellele et riik kõnealust hinda ja kogust otseselt kindlaks ei määra; iii) energiakomisjonil (Commission de régulation de l'énergie, CRE) on õigus määrata karistusi tarnijatele, kes ei täida oma kohustusi seoses kõrvalekallete arveldamisega; ja iv) põhivõrguettevõtja, kes vastutab tasakaalustamisreservi haldamise eest, määras kindlaks riik.

(56)

Komisjoni väitel ei saa vaadeldaval juhul kohaldada Altmarki  (12) kohtuotsust, kuna avaliku teenindamise kohustus ei ole selgelt määratletud. Mehhanismi raames võetud kohustusi on palju ja need on eri ettevõtjate puhul erinevad (elektrijaamade käitajad, energiavahendajad, tarnijad). Võimsust pakkuvate ettevõtjate puhul ei ole sertifitseerimiskohustus selgelt määratletud, kuna: i) see ei ole kohustuslik tarbimiskajaga seotud võimsuse puhul ja ii) olemasolevate tootmisvahendite käitajatel on õigus otsustada, mis ulatuses nad võimsust sertifitseerivad.

(57)

Võimsustagatiste võõrandamise näol on seega tegemist eelisega ja mitte tasuga avaliku teenindamise kohustuse eest. See eelis on valikuline, kuna mehhanismiga nähakse ette abi võimsuse pakkujatele, jättes kõrvale teised majandusharud.

(58)

Komisjoni väitel võib võimsuse tagamise mehhanism kahjustada konkurentsi (ning mõjutada ka liikmesriikide vahelist kaubandust) seoses välismaal asuvate võimsuse pakkujatega, kuna Prantsusmaal asuvatele võimsust pakkuvatele ettevõtjatele võimaldatakse eelis, mida välismaal asuvad võimsust pakkuvad ettevõtjad ei saa, kuna neil ei ole võimalik kasutada sertifitseerimismenetlust.

(59)

Prantsuse ametiasutuste mure seoses tootmise piisavusega on otseses seoses tippnõudlusega, mis tekib suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel tugevatel külmaperioodidel, kuna Prantsusmaa on elektrikütte kasutamise tõttu neist eriti suurel määral sõltuv.

(60)

Menetluse algatamise otsuses on väljendatud kahtlusi mehhanismi vajalikkuse suhtes järgmistel põhjustel:

(61)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et mehhanism võib tekitada diskrimineeriva olukorra erinevate tarbimiskajaga seotud võimsust pakkuvate ettevõtjate vahel. Mehhanismis saab põhimõtteliselt osaleda kaht liiki tarbimiskaja: ühelt poolt kaudse tarbimiskajaga seotud võimsus, mis hõlmab tarnijate võimsuskohustuse vähendamist seoses võimsuse vähenemisega, mis tuleneb klientidele võimaldatava võimsuse piiramisest tipptundidel 10–15 päeval aastas; teiselt poolt otsese tarbimiskajaga seotud võimsus, mis hõlmab (suur)tarbijatele või vahendajatele pandavat kohustust sertifitseerida oma tarbimise vähendamise suutlikkus ja valmidust rakendada seda suutlikkust (seejuures ei tule tarbimist tingimata vähendada) tipptundidel 10–25 päeval aastas.

(62)

Lisaks sellele kritiseeris komisjon menetluse algatamise otsuses asjaolu, et mehhanism ei olnud avatud kõikidele tehnoloogilistele platvormidele, mis võivad toetada varustuskindlust, eeskätt välismaistele võrkudevahelistele ühendustele ja/või tootmisvõimsustele.

(63)

Komisjon tõi samuti välja ohu, mis on seotud sellega, et uued lisanduvad tootmismahud ei saa mehhanismis osaleda, kuivõrd puuduvad võimsustagatiste usaldusväärsed hinnasignaalid. Konkreetsemalt tõi komisjon välja järgmised kahtlused:

(64)

Menetluse algatamise otsuses on välja toodud risk, mis on seotud sellega, et mehhanismi tulemusel võib esineda teatud võimsust pakkuvate ettevõtjate puhul ülemäärast hüvitamist, mis on eeskätt tingitud järgmistest asjaoludest:

(65)

Menetluse algatamise otsuses tõi komisjon välja mitmeid probleeme seoses võimaliku konkurentsi kahjustamisega nii elektrienergia tootmise kui ka elektrienergia tarnimise tasemel.

(66)

Komisjon väljendas muret teabe kättesaadavusega seotud olulise ebaühtlusega. Suured vertikaalselt integreeritud ettevõtjad, eeskätt need ettevõtjad, kes juba tegutsevad Prantsuse turul, võivad saada eelise tänu sellele, et nad tunnevad turgu paremini, eeskätt selles osas, mis hõlmab võimsuse kättesaadavust, tarnimisega seotud vajadusi ja hindu. Seetõttu on nad võimelised tegema usaldusväärsemaid prognoose ning olema mehhanismiga ettenähtud kohustuste järgimisel tõhusamad.

(67)

Seoses teabe kättesaadavuse ebaühtlusega tuleb märkida, et uutel sisenejatel on ilmselt keerulisem hinnata oma tulevast klientuuri, samas kui selline hinnang on võimsustagatiste vajaduse väljaselgitamiseks esmatähtis.

(68)

Komisjon väljendas samuti kahtlusi seoses turgu valitseva pikaajalise ettevõtja võimalusega hoida kinni pakutavat võimsust.

(69)

Komisjon tõi samuti välja riski, mis on seotud sellega, et turgu valitseval pikaajalisel ettevõtjal on võimalik hoida kinni oma võimsustagatisi.

(70)

Lisaks sellele tõi komisjon välja ohu, mis on seotud sellega, et turgu valitsev pikaajaline ettevõtja võib kasutada turult väljatõrjumist hinnapoliitika abil (kasumimarginaali vähendamine, hinnakäärid, moonutatud hinnad).

(71)

Komisjon rõhutab, et hinnasignaalide puudumine võimsuse pakkumise valdkonnas pikas perspektiivis võib tekitada või suurendada turule sisenemise takistusi uute tootjate jaoks. Uute turule sisenejate tehtud pikaajalised investeeringud võivad nõuda hindade teatavat prognoositavust teatud aastate jooksul, kuid seda ei saa võimaldada üheks aastaks väljastatud sertifitseeritud tagatised.

(72)

Komisjon jäi oma seisukoha juurde seoses konkurentsi piiramisega mehhanismi raames, mis on seotud võimsust pakkuvate teatud liiki ettevõtjate mehhanismist väljajätmisega (piiriülene võimsus, tarbimiskajaga seotud võimsust pakkuvate ettevõtjate vaheline diskrimineerimine).

(73)

Komisjon sai menetluse algatamise otsuses kehtestatud tähtaja jooksul vastused 18 huvitatud isikult peale Prantsuse riigi, põhivõrguettevõtja ja energiakomisjoni. Üks huvitatud isik vastas pärast ettenähtud tähtaja möödumist.

(74)

Erinevad märkused on rühmitatud valdkondade kaupa. Neid nimetatakse meetme hindamise käigus, kuid otseselt neile ei osutata.

(75)

Huvitatud isikute seisukohad mehhanismi riigiabina käsitamise suhtes lähevad lahku. Pooled vastanuist leiavad, et meetme näol on tegemist riigiabiga kas otseselt või kaudselt, jättes reageerimata komisjoni sellekohasele põhjendusele; teine pool vastanuist leiab, et mehhanismi näol ei ole tegemist riigiabiga järgmistel põhjustel.

(76)

Kaks vastanut osutavad otseselt Prantsusmaa riiginõukogu 9. oktoobri 2015. aasta otsusele nr 369417 (energia jaemüügiettevõtjate riikliku ühingu, (Association Nationale des Opérateurs Détaillants en Énergie, A.N.O.D.E.) esitatud hagiavaldus) (14), milles riiginõukogu leidis, et võimsuse tagamise mehhanismil ei ole riigiabi tunnuseid. Ka Prantsuse ametiasutused osutasid riiginõukogu järeldustele selles juhtumis (15).

(77)

Prantsuse ametiasutuste väidete puhul seoses meetme käsitamisega riigiabina tuleb võtta arvesse kõnealuste ametiasutuste väiteid, mida on nimetatud menetluse algatamise otsuses.

(78)

Prantsuse ametiasutused otsustasid sekkuda põhjalikku uurimismenetlusse koos Euroopa Komisjoniga, pöördumata tagasi kõnealuse menetluse üksikasjade juurde, ning on keskendunud ettepanekule meetmete kohta, mis võimaldavad kindlustada võimsuse tagamise mehhanismi kokkusobivuse siseturuga, sõltumata meetme riigiabina käsitamise küsimusest. Terviklikkuse huvides on Prantsusmaa seisukohad seoses meetme käsitamisega riigiabina siiski allpool esitatud.

(79)

Kaks elektritarbimise juhtimise agregaatorit, kaks vertikaalselt integreeritud elektriettevõtjat ja Prantsusmaa elektriliit (l'Union française de l'électricité) leiavad, et vaadeldavat meedet ei rahastata riigi ressursside abil. Konkreetsemalt leiavad need huvitatud isikud, et kõnealused vahendid liiguvad otseselt ja täies ulatuses eraõiguslike ettevõtjate vahel; põhivõrguettevõtjal puudub tasakaalustamisvahendite omandiõigus või nende käsutamise õigus.

(80)

Lisaks sellele võib kõnealuste vahendite haldamiseks kohaldatavaid eeskirju nende huvitatud isikute väitel võrrelda eeskirjadega, mille alusel toimub „tasakaalustamatuse korrigeerimine“ energiaturu tasakaalu eest vastutuse jagamise mehhanismi puhul.

(81)

EDF lisab, et Prantsuse riigi osa vaadeldavas mehhanismis piirdub eriotstarbelise reguleeriva raamistiku kindlaksmääramisega, milles tegutsevad ainult eraõiguslikud ettevõtjad. EDFi väitel kasutab Prantsuse riik võimsuse tagamise mehhanismi kehtestamisel tegelikult oma avaliku võimu teostamisega seotud õigust ning toimib turu reguleerijana.

(82)

EDFi väitel erineb võimsuse tagamise mehhanism selgelt ka kohtuasjas komisjon vs. Madalmaad (NOx) (16) vaadeldavast süsteemist, mille puhul Madalmaade riik väljastas „saastekvoote“, mis võimaldasid vältida trahvide maksmist ja millel oli turuväärtus kohe pärast seda, kui riik oli need väljastanud. Vaadeldavatel sertifikaatidel puudub igasugune väärtus suhtes Prantsuse riik/võimsust pakkuvad ettevõtjad.

(83)

Prantsuse ametiasutuste väitel ei ole võimsustagatiste hinna ning seega ka tulu suuruse, mida võimsust pakkuvad ettevõtjad võivad oma sertifikaatide müügist saada, määranud kindlaks riik. Samuti ei sekku riik turul pakutavate toodete koguse üle otsustamisse. Detsentraliseeritud mehhanismi puhul määrab turg nii sertifikaatide hinna kui ka koguse. Võimsuse tagamise mehhanismiga seotud rahavood liiguvad seega eraõiguslike ettevõtjate vahel ning nende üle puudub riiklik kontroll.

(84)

Lisaks sellele leiavad Prantsuse ametiasutused, et kõrvalekallete eest tehtud maksetega seotud rahavood peaksid mehhanismi puhul olema väheolulised (võttes arvesse stiimuleid varasema tasakaalustamise toetamiseks) ja neid ei saa käsitada riigi vahenditena või riigi kontrollitavate meetmetena. Võimsuse tagamise mehhanismi raames tehtavad kõrvalekalletega seotud maksed toimuvad skeemi alusel, mis on sarnane sellele, mida kasutatakse Euroopas energiaturu tasakaalustamisel (electricity balancing settlement mechanisms).

(85)

Prantsuse ametiasutused väidavad lisaks, et vaadeldav mehhanism sarnaneb rohkem mehhanismiga, mida käsitleti PreussenElektra  (17) juhtumis, kui mehhanismidega, mida vaadeldi Vent de Colère'i  (18) ja Essenti  (19) juhtumites. Samalaadselt PreussenElektra juhtumiga ja vastupidiselt Vent de Colère'i juhtumile, ei nähta mehhanismi raames ette hüvitusmehhanismi tarnijatele. Vastupidiselt Essenti juhtumile i) jäävad rahavood pidevalt eraõiguslike ettevõtjate omandusse (tarnijad ja võimsust pakkuvad ettevõtjad); ii) rahavood ei tulene maksudest. Riigi ressursside kasutamine on vaieldav ka seetõttu, et erinevalt PreussenElektra juhtumist ei ole võimsustagatiste jaoks kindlaks määratud mingit minimaalset ostuhinda.

(86)

Lisaks sellele ei saa võimsustagatiste loovutamist Prantsuse ametiasutuste väitel käsitada loobumisena riiklikust ressursist. Riik ei loobu vaadeldaval juhul oma ressurssidest, kuna võimsustagatiste väärtus võib tuleneda i) nende aluseks oleva vara väärtusest, ii) nende kättesaadavusest väljaandmise hetkel. Need kaks tegurit on väljaspool riigi otsustuspädevust ning see eristab vaadeldavat olukorda NOxi ja Rumeenia roheliste sertifikaatide juhtumitest, mille puhul sertifikaate võis vastavalt müüa enampakkumistel või oli neile kehtestatud minimaalne väärtus.

(87)

Rumeenia juhtumi puhul oli ühtlasi tegemist tarnijate jaoks seadusest sõnaselgelt tuleneva kohustusega suunata roheliste sertifikaatide omandamisega seotud kulud edasi tarbijatele. Euroopa Kohus väljendas samasugust seisukohta ka Vent de Colère'i juhtumis, mille puhul tarnijad olid vaid finantsvahendajad (elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse osutamises (20) osalemine võimaldas tagada ülemääraste kulutuste katmise). Seevastu Prantsusmaa mehhanismi puhul on tarnijatel õigus vabalt otsustada selle üle, kuidas nad suunavad oma kulud edasi tarbijatele. Puudub mehhanism, mis tagaks tarnijatele võimsustagatiste ostuga seotud ülemääraste kulutuste hüvitamise.

(88)

Samalaadselt EDFiga leiab ka üks peamiselt Prantsusmaal tegutsev hulgimüügiettevõtja, et vaadeldava mehhanismi näol on tegemist avaliku teenindamise kohustusega, seejuures osutab kõnealune ettevõtja komisjoni otsusele juhtumis N475/2003 seoses uue võimsuse pakkumismenetlusega Iirimaal (21).

(89)

EDF on seisukohal, et kui sertifitseerimistoiming vastab võimsuse kättesaadavusega seotud kohustusele, on selle näol tegemist toiminguga, mis teostatakse vastukaaluna võimsust pakkuvate ettevõtjate osutatud teenusele, ja mitte tasuta antava väidetava eelisega.

(90)

Lisaks sellele väidavad EDF ja veel üks vertikaalselt integreeritud elektriettevõtja, et võimsuse tagamise mehhanismiga ei anta võimsust pakkuvatele ettevõtjatele valikulist eelist. Nende väitel on mehhanismiga seotud erinevad pooled samas faktilises ja õiguslikus olukorras ning nende suhtes kohaldatakse täiesti võrdset suhtumist: nende hüvitamine toimub samalaadselt, sõltumata rakendatavatest tehnoloogilistest vahenditest. Ühtki ettevõtjat ei eelistata tema kasutatavate tootmisvahendite laadi tõttu.

(91)

EDFi väitel ei saa pidada õigeks väidet, et selline n-ö eelis on valikuline põhjusel, et sellega „nähakse ette abi võimsust pakkuvatele ettevõtjatele, jättes kõrvale teised majandusharud“. Seda väites ei võta komisjon arvesse võimsuse tagamise mehhanismi eripärasid (kogu turgu hõlmav (market-wide) ja tehnoloogiliselt neutraalne (technology neutral)) ning Euroopa kohtu kohtupraktikat, milles hinnatakse teatud meetme valikulisust võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on samas faktilises ja õiguslikus olukorras.

(92)

Esiteks väidavad Prantsuse ametiisikud, et sertifikaatide väljastamine võimsuse tagamise mehhanismi raames toimub tasuna võetud kohustuse eest tagada võimsuse kättesaadavus ja elektrisüsteemi pinge suure energiatarbimisega tundidel.

(93)

Teiseks on Prantsuse ametiasutused seisukohal, et avaliku teenindamise kohustus on nõuetekohaselt määratletud. Asjaolu, et tarbimiskaja lahenduste sertifitseerimine on vabatahtlik, soodustab selle osalemist võimsuse tagamise mehhanismi toimimises. Energia tootmisvahendite puhul ei sea sertifitseerimismenetluse deklaratiivosa kahtluse alla avaliku teenindamise kohustuse selget määratlust: CRE-l on õigus määrata asjakohaseid karistusi turu manipuleerimise katsete korral, eeskätt juhul, kui mõni ettevõtja hindab oma võimsust kunstlikult madalaks, et sellega survestada võimsustagatiste hinna muutmist suurenemise poole.

(94)

Võttes arvesse asjaolu, et võimsuse tagamise mehhanism on tehnoloogiliselt neutraalne, leiavad ametiasutused, et sellega ei anta teatud konkreetsele tootmistehnoloogiale või tarbimiskaja liigile valikulist eelist.

(95)

Prantsusmaa väitel tähendab komisjoni seisukoht, mis tundub tuginevat eeldusele, et võimsuse tagamise mehhanism on valikuline seetõttu, et see on suunatud üksnes võimsust pakkuvatele ettevõtjatele (ja mitte teistele majandusvaldkondadele), et kõiki sektoripõhiseid meetmeid tuleb automaatselt lugeda valikulisteks.

(96)

Mitte ükski vastanutest ei toonud välja seda punkti.

(97)

Prantsuse ametiasutused leiavad, et võimsuse tagamise mehhanism ei mõjuta elektriturgu ei riigi tasandil ega ka koostoimes naaberriikidega ning et turg jääb toimima endisel viisil. Konkreetsemalt leiavad nad, et võimsuse turg ei mõjuta elektrienergia hinna väärtust hetketurgudel.

(98)

Vastanud isikud on üldiselt seisukohal, et mehhanism on vajalik ning see peaks moodustama turukorralduse lahutamatu osa. Vaid kolm vastanud isikut ei pea meedet vajalikuks, tuues järgmised põhjendused:

(99)

Prantsuse ametiasutuste väitel on varustuskindluse näitaja nõuetekohaselt kindlaks määratud ning RTE viimastes vaatlustes on kindlaks tehtud võimsuse puudujäägi oht: viimases prognoosis, mille RTE koostas enne mehhanismi jõustumist (2014. aastal), oli põhistsenaariumis toodud 2016–2017. aasta talve kohta 2 GW suurune puudujääk. 2015. aasta prognoosis 2017–2018. aasta talve kohta oli seda puudujääki vähendatud 200 MW-ni, kuid see oli seotud mehhanismi jõustamisega. Neid analüüse kinnitasid viiepoolse energiafoorumi (Pentalateral Energy Forum) tehtud analüüsid.

(100)

Seevastu Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) koostatud tootmise piisavuse uuring (aruanne Scenario Outlook and Adequacy Forecast) tugines deterministlikule meetodile: külmalainetest ja temperatuuritundlikkusest tingitud tarbimise tippkoormust hinnangus ei modelleeritud. Need erinevad tulemused on tingitud kasutatud erinevatest meetoditest. ENTSO-E kasutatud sihtmeetodi kohaldamine viib erinevate prognoositavate aastate vaheliste erinevuste vähenemisele. Seda silmas pidades on 2016. aastal ENTSO-E (22) avaldatud süsteemi piisavuse prognoos Mid-Term Adequacy Forecast, mille näol on tegemist esimese tõenäosuslikule meetodile tugineva prognoosiga, sidus PLEFi ja RTE uuringute tulemusega.

(101)

Erinevalt sellest, mida komisjon tundub väitvat, ei ole Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismi kehtestamise eesmärk võimaliku puuduva raha (missing money) probleemi lahendamine, vaid Prantsusmaa elektrivõrgu varustuskindluse tagamine (eeskätt tarbimise tippkoormuse ajal), võimaldades hüvitada vahendite kättesaadavust, mida ei ole võimalik rahuldaval määral saavutada üksnes energiaturu vahendusel.

(102)

Prantsusmaa rakendab lisaks võimsuse tagamise mehhanismile veel mitmeid täiendavaid meetmeid: võrkudevahelise ühendusega seotud projektid; reguleeritud hindade ning põhi- ja jaotusvõrkude kasutamise hindade läbivaatamine, nii et need kajastavad paremini harva esinevaid olukordi; tarbimiskajaga seotud võimsuste väljaarendamine (näiteks tänu elektriturgude reguleeriva raamistiku arendamisele, mis võimaldab kasutada tarbimiskaja kõikides mehhanismides ning kõrvaldada võimsuste koondamise ees seisvad tehnilised ja konkurentsist tingitud takistused, seda tänu kaugloetavate elektrienergia arvestite levikule); taastuvenergia laialdasem levik jne.

(103)

Vahepeal avaldas RTE oma tootmise piisavuse hinnangu 2016. aastaks. Ametiasutuste väitel ei muutnud RTE prognoos Prantsuse ametiasutuste analüüsi tulemusi. Pigem vastupidi, see kinnitas neid, näidates veel kord, et Prantsusmaa elektrienergia varustuskindlus sõltub teatud soojuselektrijaamade (eeskätt kombineeritud tsükliga gaasielektrijaamade) edaspidisest saatusest ning tarbimiskajast, see tähendab nimelt nendest valdkondadest, mis on võimsuse tagamise mehhanismi rakendamisel kõige tundlikumad.

Joonis 3

Elektrienergia puudujäägi näitajad „suure soojuselektrijaamade osakaalu“ ja „väikese soojuselektrijaamade osakaalu“ stsenaariumide puhul.

(104)

RTE väitel tuleks 2016. aasta prognoosis esitatud stsenaariumidest (vt joonis 3) eelistada võimsuse tagamise mehhanismi puudumisel „väikese soojuselektrijaamade osakaaluga“ stsenaariumi. See stsenaarium hõlmab teatud tootmisvahendite sulgemist, eeskätt puudutab see vahendeid, mille sulgemist on ettevõtjad siiani edasi lükanud, oodates võimsuse tagamise mehhanismi rakendumist. „Suure soojuselektrijaamade osakaaluga“ stsenaarium seevastu eeldab kõikide praeguste elektrijaamade käigus hoidmist, vaatamata mis tahes majanduslikele kaalutlustele: ametiasutuse väitel on selliseks lähenemiseks vähe võimalusi.

(105)

Seega, kui võtta võrdlusaluseks keskmised talvetingimused, on „väikese soojuselektrijaamade osakaaluga“ stsenaariumi puhul elektrienergia varustuskindlus ohustatud alates 2017–2018. aasta talvest. Lisaks sellele, eeldades, et kasutatakse „väikese soojuselektrijaamade osakaaluga“ stsenaariumi, arvutas RTE välja eeldatava puudujäägi tundide arvu äärmuslikult karmi talve simulatsiooni korral, lähtudes külmalaine prognoosist järgmise viie talve puhul. Arvutuse tulemused on toodud joonisel 4.

Joonis 4

Eeldatav puudujäägi aeg äärmuslikult karmi talve korral (tundides)

(106)

Arvutusest ilmneb, et eeldatav puudujäägi aeg ületab kõikidel juhtudel Prantsusmaa kinnitatud puudujäägi kriteeriumi, st eeldatava puudujäägi aega, mille keskmine kestus on 3 tundi aastas. Tuleb märkida, et võimsuse tagamise mehhanism on kehtestatud nimelt eesmärgiga tagada varustuskindlus äärmuslikult karmi talve tingimustes.

(107)

Komisjon meenutas menetluse algatamise otsuse põhjenduses 164, et konkurentsiamet soovitas kehtestada elektri põhi- ja jaotusvõrgu kasutamise tariifi (TURPE) kellaajaliselt ja hooajaliselt diferentseerituna, nii et see hõlmaks erinevusi tipptundide ja madala koormusega tundide vahel, et innustada tööstustarbijaid tippkoormuse ajal nõudlust vähendama. Prantsusmaa kinnitas, et elektri põhi- ja jaotusvõrgu kasutamise tariif on juba pikemat aega kellaajaliselt ja hooajaliselt diferentseeritud ning et kehtestatud on erinevad hinnad eri aastaaegade, nädalapäevade ja/või kellaaegade puhul.

(108)

Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 153 väitis komisjon, et maksuvabastuse (derating) tegurid (vabatahtliku normatiivse sertifitseerimise korra puhul) ei ole piisavalt selgelt määratletud. Prantsusmaa selgitas, et vabatahtliku normatiivse sertifitseerimise puhul vastab sertifitseeritud võimsuse tase tootmisüksuse edastatava võimsuse keskmisele väärtusele TK2 tundidel kõikidel varasematel aastatel, mis korrutatakse osaluskoefitsiendiga (maksuvabastuse teguriga). Need osaluskoefitsiendid (85 % hüdroenergia puhul, 70 % tuuleenergia puhul ja 25 % päikeseenergia puhul) on tingitud asjaolust, et otsustava tähtsusega valdkondade tootmisvahendite puhul ei peegelda nende võimsuse keskmine kättesaadavus TK2 perioodi tundidel täpselt nende tootmisvahendite panust elektrienergia puudujäägi ohu vähendamisse, kuna: i) tootmisvahendi kättesaadavus ja süsteemi hetkepinge on vastastikuses seoses (erinevalt tellitavast võimsusest) ja ii) kättesaadavuse profiil TK2 tundide kestel ei ole püsiv (tellitavate võimsuste kättesaadavuse profiil on ühtlane), mis mõjutab lõpptulemust, kuna elektrienergia puudujäägi tõenäosusfunktsioon TK2 tipptundidel ei ole ühtlane. Tarneaastate 2017, 2018 ja 2019 osaluskoefitsiendid arvutati RTE prognoosi stsenaariumide alusel, lähtudes suurest arvust statistilistest ridadest.

(109)

Suurem osa vastanutest osutab väidetavale diskrimineerimisele kaudse tarbimiskaja ja otsese tarbimiskajaga seotud ettevõtjate vahel. Suurem osa neist (5) leiab, et mehhanism on soodsam otsese tarbimiskaja ettevõtjate jaoks seoses kaudse tarbimiskaja ettevõtjate suhtes kohaldatava aktiveerimiskohustusega, mida käsitatakse pigem piirava asjaoluna. Kaks vastanut märkisid, et vastavalt kinnitatud varustuskindluse kriteeriumile tuleks otsesele tarbimiskajale vastav võimsus võtta kasutusele vaid üks kord kümne aasta jooksul (mehhanism on ette nähtud kümne aasta tagant esineva talvise tippkoormuse jaoks). Seetõttu leiavad nad, et TK2 tundide arv (otsese tarbimiskaja kättesaadavus) peaks olema 10 korda suurem kui TK1 päevade arv (kaudse tarbimiskaja võimsuse tegelik vähendamine). Kaks vastanud isikut, kes jäävad erinevale seisukohale märgivad, et nende arvates on kaudse tarbimiskaja tingimused soodsamad, kuna vahetud energiavahendajad peavad kandma sertifitseerimisega seotud kulusid. Kaks vastanud isikut leiavad, et Prantsusmaa ametiasutused on leidnud sobiva tasakaalu kaht liiki energiavahendajate kohustuste vahel.

(110)

Prantsusmaa selgitas asjaolusid, tuues välja kaht liiki energiavahendajate erinevad kohustused. Prantsusmaa kinnitab, et erinevad tingimused on vajalikud nimelt selleks, et võimaldada mõlemat liiki võimsusel mehhanismis osaleda. Seejuures, kuna kaudselt toimiva tarbimiskaja eest nõutav hüvitis on suurem (tegemist on aktiivse rakendamisega, mitte kättesaadavuse võimaldamisega), tuleb pidada loogiliseks, et päevade arv, mille kestel seda kohaldatakse (TK1 päevad), on väiksem kui päevade arv, mille kestel otsese tarbimiskajaga seotud energiavahendaja võimsus peab olema kättesaadav.

(111)

Teatud huvitatud isikud väljendasid siiski muret selle üle, et TK2 perioodi päevade arv, mis on küll suurem kui TK1 perioodi päevade arv, võib olla liiga väike. Prantsuse ametiasutuste väitel on TK1 ja TK2 perioodi päevade arvu kindlaksmääramine keeruline küsimus ja selle lahendamine nõuab igal juhul kompromissi tegemist. RTE on viinud läbi uuringuid, et jõuda rahuldava kompromissini, ning nende tulemused on avaldatud dokumendis Võimsuse tagamise mehhanismi eeskirjade ettepanekule lisatud aruanne (2014).

(112)

Kokkuvõttes, selleks et määrata kindlaks kõige suurema tarbimisnõudlusega tunnid (vt allpool joonis 5) ning samas saavutada tarbimiskajas osalevate tarbijate osavõtt elektrienergia puudujäägi ohu vähendamises, otsustasid Prantsuse ametiasutused jätta TK1 perioodi tundide arvu vahemikku 100–150 tundi.

Joonis 5

Seosed elektrienergia puudujäägi ja tarbimise tipptundide vahel

Allikas: RTE, Võimsuse tagamise mehhanismi eeskirjade ettepanekule lisatud aruanne (2014), lk 139.

(113)

Prantsuse ametiasutuste väitel peab TK2 perioodi tundide arv olema igal juhul suurem kui TK1 perioodi oma (sest aktiveerimine on töömahukam kui kättesaadavuse võimaldamine), kuid samas ei saa TK2 perioodi päevade arv olla liiga suur, et mitte seada teatud valdkondi ebasoodsasse olukorda, eeskätt seoses tarbimiskaja kasutamisega. Samast RTE uuringust ilmneb, et 99 % elektrienergia puudujäägi tundidest kuulub 300 kõige suurema tarbimisnõudlusega tunni hulka ning et seetõttu on sihtperioodiks valitud TK2 periood, mis hõlmab 100–300 kõige suurema tarbimisnõudlusega tundi, asjakohane valik selleks, et hinnata usaldusväärselt otsese tarbimiskajaga seotud võimsust pakkuvate ettevõtjate osalust elektrienergia puudujäägi ohu vähendamises.

(114)

Selles 100–300 tunni vahemikus on Prantsuse ametiasutused jäänud 250 tunni juurde. Selline tundide arv võimaldab i) katta ligi 99 % elektrienergia puudujäägi tundidest (vt joonis 5), kahjustamata samas puudujäägi riski maandamist võrreldes maksimaalse valikuga 300 tundi, ii) suurendada otsese tarbimiskaja kättesaadavust teiste majandusvaldkondadega võrreldes (23). Seega, selleks et tagada sama varustuskindluse tase, otsustasid Prantsuse ametiasutused määrata TK2 perioodi tundide arvuks 250 tundi, et selle abil saavutada otsese tarbimiskaja maksimaalne ärakasutamine puudujäägi riski katmise sama taseme juures.

(115)

Kui näha ette TK2 periood, mis on 10 korda pikem kui TK1 periood, tuleks hinnata tootmisvahendite ja tarbimiskaja kättesaadavust 1 000–1 500 tunni kestel. Võttes arvesse piiranguid, mis on seotud tarbimiskajaga seotud võimsuse kättesaadavaks tegemisega pikema perioodi jooksul, mõjutaks kättesaadavuse võimaldamise kohustuse laiendamine nende võimsuste kasutamist vähenemise suunas vaadeldava mehhanismi raames. 100 MW tööstuslik tarbimiskaja, mida on võimalik teha kättesaadavaks sajakonna tunni, kuid mitte tuhande tunni ulatuses, vastab 20 MW soojuselektrijaamas toodetud võimsusele, samas kui uuringute tulemustest ilmneb, et asjaomaste ettevõtjate osalemine energia puudujäägi ohu vähendamises on võrreldav 90 MW soojuselektrijaamas toodetud võimsusega. Seda asjaolu silmas pidades ja selleks, et tagada energiavahendajate ja energiatootjate jaoks võrdsed konkurentsitingimused, otsustasid Prantsuse ametiasutused mitte pikendada TK2 perioodi nii, et see oleks 10 korda pikem TK1 perioodist, ning säilitada TK2 perioodi sihtotstarbelisus.

(116)

Lisaks sellele meenutavad Prantsuse ametiasutused, et võimsuse tagamise mehhanism hõlmab võimsuse kättesaadavuse kontrolli (iseenesliku aktiveerimise võimalus puudub), mis võimaldab tagada, et kättesaadavaks tegemise kohustusega ja aktiveerimise kohustusega ettevõtjad ei saa teenimatuid eeliseid.

(117)

Prantsuse ametiasutused on samas valmis nõustuma praegustest väärtustest erinevate väärtuste kindlaksmääramisega, kuid märgivad, et praegu kehtiv raamistik on sõltumatute energiavahendajate ja tarnijate jaoks õiglaselt tasakaalustatud. Ametiasutused leiavad seega, et TK1 ja TK2 perioodide suhe peaks jääma esimeste tarneaastate jooksul samaks. Seda suhet on samas võimalik muuta, kui edastatud signaalid ei ole piisavalt asjakohased; vastava hinnangu võib lülitada võimsuse turu toimimise hinnangusse.

(118)

Menetluse algatamise otsusele vastuseks saadud märkustest ilmneb turuosaliste laialdane konsensus selle kohta, et Prantsusmaal kohaldatav mehhanism avaneb järk-järgult ka piiriülese võimsuse jaoks (seadmata ohtu mehhanismi käivitamist 2017. aasta jaanuaris).

(119)

Vastusena menetluse algatamise otsusele tegi Prantsusmaa ettepaneku võtta välismaist võimsust selgesõnaliselt arvesse hübriidmudeli abil, mis võimaldab kasutada hüvitamist nii võrkudevaheliste ühenduste kui ka välismaise tootmisvõimsuse ja tarbimiskaja puhul. Ettepaneku kohaselt hüvitatakse suuremas mahus kas võrkudevahelisi ühendusi või välismaist võimsust vastavalt nende taotluste esitamise sagedusele.

(120)

Ettepaneku kohaselt tuleb välismaise tootmisvõimsuse ja tarbimiskaja kohta omandada ühendusluba, seejärel on võimsust võimalik sertifitseerida ja pakkuda oma võimsustagatisi Prantsusmaa võimsuse turule.

(121)

Ühenduslube väljastatakse iga riigipiiri kohta eraldi ja selle aluseks on naaberriikide osalusmäär Prantsusmaa varustuskindluse tagamises. Ühenduslubadega on seejärel üksikute riigipiiride kaupa võimalik kaubelda enampakkumisel. Kõigi naaberriikide tootmis- ja tarbimiskaja võimsustega, mis on Prantsusmaa võrguga konkreetse võrkudevahelise ühenduse abil ühendatud, on võimalik sellele ühendusele vastavate ühenduslubade abil kaubelda enampakkumisel. Enampakkumised toimuvad aastal tarneaasta –1 (edaspidi „TA – 1“). Meetme puhul ei välistata, et Prantsusmaa mehhanismi alusel sõlmitud lepingutega hõlmatud võimsused osalevad samaaegselt teistes Euroopa Liidu võimsuse tagamise mehhanismides. Sellega seoses tuleb koostöös teiste liikmesriikidega leppida kokku osutatud teenuse kontrolli- ja hindamismeetmed.

(122)

Kui välismaised tootmis- või tarbimiskaja võimsused on saanud ühendusloa, on neid võimalik sertifitseerida ning nende alusel on võimalik saada võimsustagatisi. Seejärel on neid võimsustagatisi võimalik müüa Prantsusmaa võimsuse turul.

(123)

Prantsuse ametiasutused kohustuvad rakendama ellu eespool nimetatud „pragmaatilise hübriidlahenduse“, st lülitama oma eeskirjade raamistikku võimaluse, et naaberliikmesriikides asuvad tootmisrajatised osalevad otseselt Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismis, eeldusel, et võrkudevaheliste ühendustega ühinemiseks on piisavalt edastusvõimsust. Selles eeskirjade raamistikus on samas ette nähtud, et asjaomaste liikmesriikide põhivõrguettevõtjad (24) sõlmivad koostööprotokolli kujul lepingu, mis võimaldab ellu rakendada mehhanismi toimimiseks vajaliku sertifitseerimis- ja kontrollimenetluse.

(124)

Juhuks kui asjaomaste liikmesriikide teatud põhivõrguettevõtjatega ei ole sõlmitud sellist protokolli, kohustuvad Prantsuse ametiasutused välja töötama tagavaramenetluse, mis võimaldab piiriülesel võimsusel saada otseselt juurdepääsu võimsuse tagamise mehhanismile ja väljuda sellega otsustavalt mehhanismis osalemise kaudsest variandist. Kõnealune tagavaramehhanism seisneb teiste võrkudevaheliste ühenduste vahetus osalemises (seda lahendust on võimalik kohaldada ilma teiste liikmesriikide kaasabita ning see võimaldab võtta arvesse ülekandevõimsuse osa Prantsusmaa varustuskindluse tagamisel).

(125)

Nende kohustuste täitmine nõuab 2012. aasta dekreedi muutmist, mille üle peab otsustama riiginõukogu ning millega peavad nõustuma energianõukogu (Conseil supérieur de l'énergie), riiklik standardite hindamisnõukogu (Conseil national d'évaluation des normes), energiakomisjon (Commission de régulation de l'énergie) ja konkurentsiamet (Autorité de la concurrence). Prantsuse ametiasutused leiavad, et dekreedi vastuvõtmist ei ole võimalik ette näha enne 2017. aasta lõppu, seejärel tuleb läbi vaadata ka selle kohaldamiseks nõutavad eeskirjad. Prantsuse ametiasutused arvavad, et selle etapi kestus võib olla ligikaudu 6 kuud. Prantsuse ametiasutuste esitatud ajakava põhineb seega eeskirjade raamistiku muutmisel 2018. aastal ja muudatuste tegelikul rakendumisel 2019. tarneaastal.

(126)

Selles küsimuses sai komisjon mitmeid vastuseid, milles väljendati väga erinevaid seisukohti.

(127)

Suurem osa vastanuist (7) leiab, et mehhanism oma esialgsel kujul ei julgusta tegema uusi investeeringuid tootmisüksustesse. Sagedamini välja toodud põhjused hõlmavad eeskätt piisavalt varakult enne tarneaastat kättesaadavate hinnasignaalide puudumist, võimsuse hinna ülempiiri 40 000 eurot/MW (see tuleneb kõrvalekalletega tehtavate arvelduste mehhanismi suhtes kohaldatavast piirsummast) ja pikaajaliste lepingute puudumist.

(128)

Suurem osa vastanutest on seejuures veendunud, et mehhanism on liiga keerukas või et tulevase investeerimisportfelli hindamine on keerukas vähemalt tarnijate jaoks, seejuures uute turule sisenejate jaoks. Üks vastanutest rõhutas, et võimsuse tagamise tsentraliseeritud mehhanism võimaldaks selliseid probleeme vältida.

(129)

Kaks (turgu valitsevat) tootjat ei jaga seda seisukohta ning leiavad, et mehhanism võimaldab ligi meelitada uusi investeeringuid, eeskätt tänu 4aastasele ajavahemikule enne tarneaastat, asjaolule, et turul on võimalik tooted õigeaegselt välja arendada, ja antavatele hinnasignaalidele, mida nad peavad usaldusväärseks. Lisaks sellele leiavad nad, et mehhanism hõlmab piisavalt kaitsemeetmeid, et tagada võimsusega seotud kohustuste läbipaistvus, eeskätt tänu sellele, et RTE avaldab regulaarselt prognoose iga tarneaasta jaoks nõutavate võimsustagatiste üldise taseme kohta.

(130)

Veel kaks vastanud isikut (alternatiivsed tootjad) märgivad, et mehhanismi põhieesmärk on pigem hoida käigus olemasolevaid võimsusi kui stimuleerida uute investeeringute tegemist.

(131)

Kolmandatelt isikutelt saadud teabe kohaselt kohustuvad Prantsuse ametiasutused käivitama mehhanismi, mis hõlmab mitmeaastaste lepingute sõlmimist ja võimaldab soodustada investeerimist uutesse võimsustesse. Meede võib hõlmata kõiki uusi võimsusi, (25) mille suhtes veel ei kohaldata mõnd toetusmehhanismi.

(132)

Selleks et võimaldada uute projektide jaoks piisavalt pikk käivitusaeg, korraldatakse võimsustagatiste esimene enampakkumine EPEXi platvormi abil aastal TA – 4. Võimalike uute võimsuste pakkujad peavad esitama oma pakkumised RTE-le aasta TA – 4 viimases kvartalis. Pakkumised peavad eeskätt sisaldama tagatiste hinna ja mahu ettepanekut.

(133)

Seejärel võrreldakse hindade konkurentsivõimelisust „esialgse võrdlushinnaga“, millest kõrgema hinnaga pakkumisi ei võeta arvesse. Esialgse võrdlushinna näol on tegemist võimsuse kaalutud hinnaga, (26) mis tuleneb mitte üksnes tarneaasta TA jaoks aastal TA – 4 korraldatud enampakkumisest, vaid ka samal aastal tarneaastate TA – 2 ja TA – 1 jaoks korraldatud enampakkumisest, nagu on näidatud joonisel 6.

Joonis 6

Ettepanek esialgse võrdlushinna komponentide kohta

Allikas: Prantsuse ametiasutuste 9. septembri 2016. aasta kiri.

(134)

Esialgne võrdlushind ei ole seega turuosalistele eelnevalt teada ning kõnealune esialgne võrdlushind määratakse kindlaks turu andmete põhjal.

(135)

Lepingutega hõlmatavate mahtudega seoses kohaldavad Prantsuse ametiasutused nõudluskõverat, mis võimaldab piirata kõnealused mahud pakkumistega, mis on tegelikult pikaajaliselt konkurentsivõimelised. Nõudluskõvera koostab igal aastal RTE, selle peab heaks kiitma CRE ning see peab väljendama uue võimsuse mahtu tarbijaskonna jaoks. See võimaldab tagada, et mitmeaastaseid lepinguid hõlmav mehhanism avaldab reaalselt positiivset mõju tarbijaskonna jaoks.

(136)

Väljavalitud võimsuste kohta sõlmitakse hinnavaheleping, mille kestus on 7 aastat ja mille toime on võrreldav lisahüvitamisega („feed-in premium“), st pakkumishinna ja turu võrdlushinna erinevuse ulatuses makstakse hüvitist (kui turuhind on pakkumishinnast kõrgem) või esitatakse maksenõue (kui turuhind on pakkumishinnast madalam). Samas, selleks et innustada turuosalisi tegema pingutusi oma tulu suurendamiseks, ei nõuta seoses tagatiste müügiga pakkumishinnast kõrgema hinnaga saadava tulu puhul investorilt erinevuse hüvitamist (müügihind – pakkumishind).

(137)

Prantsuse ametiasutused kavatsevad täiendavalt kehtestada ka keskkonnakaitsega seotud kriteeriume, mille abil eelistatakse vähese CO2-heitega elektritootjaid, mis toimub järgmisel moel: i) samade tehniliste ja majanduslike näitajate puhul eelistatakse keskkonnasõbralikumat pakkumist ja ii) määratakse kindlaks heite piirmäär, mis on lubatud uute võimsuste eriomase raamistikuga hõlmatavate üksuste puhul. Keskkonnakaitsega seotud kriteeriumid, nagu kasvuhoonegaaside heite tase, määratakse kindlaks eeskirjadega, ning see võimaldab valida keskkonnakaitse tingimustele paremini vastavad pakkumised. Lisaks sellele peavad olemasolevad tootmisseadmed jätkuvalt vastama kehtivatele Prantsusmaa ja Euroopa keskkonnaeeskirjadele, millega seoses võib nende seadmete puhul tekkida vajadus uute investeeringute tegemiseks nõuetelevastavuse tagamiseks.

(138)

Prantsuse ametiasutused kohustuvad käivitama meetme võimsuste valikuks 2019. aastal, seega saavad valitud võimsused esimest korda tegelikult mehhanismis osaleda 2023. tarneaastal. Lisaks sellele kohustuvad nad alates 2019. aastast käivitama mitmeaastaste lepingute üleminekumeetme, mis võimaldab katta ajavahemiku 2020–2023. Näiteks tähendab see, et 2019. aastal käivitatakse „püsiv“ meede 2023. tarneaasta jaoks, samal ajal aga ka üleminekumeede tarneaastate 2020, 2021 ja 2022 jaoks.

(139)

Prantsuse ametiasutused leiavad, et RTE regulaarsed prognoosid peaksid tarnijaid piisavalt abistama selleks, et neil oleks võimalik paremini ette näha oma võimsuskohustuste lõplikku mahtu. Ametiasutused märgivad veel, et tarnijatel on võimalus vähemalt mehhanismi toimimise esimeste aastate jooksul oma võimsusi ilma kuludeta tasakaalustada kuni tarneaasta lõpuni.

(140)

Eelnevast sõltumata ja lisaks osutatud kaitsemeetmetele teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku lisada võimsuse tagamise mehhanismi eeskirjadesse sätted alternatiivsete tarnijate abistamise kohta, mis on seotud nende võimsuse pakkumise kohustuse arvutamisega. Praegu nähakse eeskirjadega ette, et RTE teatab igale tarnijale prognoositava kohustuse mahu aasta pärast tarneaasta lõppu ning lõpliku kohustuse mahu kaks aastat pärast tarneaasta lõppu. Lisaks sellele on RTE töötanud välja abistavad meetmed, mis võimaldavad teavitada ettevõtjaid nende kohustuse mahust enne nimetatud tähtaja saabumist. Prantsusmaa teeb ettepaneku muuta ametlikuks RTE kohustus abistada tarnijaid nende kohustuse mahu arvutamisel, tehes kättesaadavaks vahendid, mis võimaldavad alternatiivsetel tarnijatel paremini prognoosida nende kohustuste mahtu, ning lubades registreeritud teenuse kaudu tarnijatel neid vahendeid kasutada oma kohustuse mahu prognoosimiseks. Tarnijatel on samuti võimalus kasutada nõudmisel neid vahendeid väljaspool kõnealuseid eeskirjades sätestatud teenuseid.

(141)

Lisaks sellele kohustuvad Prantsuse ametiasutused vaatama läbi tasakaalustamise tingimused, et innustada võimsuse pakkujaid taotlema sertifitseerimist võimalikult asjakohaselt. Konkreetsemalt, ettevõtjate suhtes kohaldatavad tasakaalustamisega seotud kulud arvutatakse lähtuvalt iga ettevõtja tasakaalustamise mahust:

(142)

Tasakaalustamisega seotud kulude muutumine eri juhtudel on esitatud joonisel 7 (tarneaasta 2020), kusjuures ühiku hind on seda suurem, mida lähemal on tarneaasta lõpp.

Joonis 7

Tasakaalustamise raamistiku ettepanek aastaks 2020, k = 0,2

Allikas: Prantsuse ametiasutuste 9. septembri 2016. aasta kiri.

(143)

Võimsust pakkuvad ettevõtjad peavad edaspidi tasakaalustamise teostama eeskirjades sätestatud lühikese tähtaja jooksul, kui ettevõttes toimuvad olulised sündmused (st sündmused, mis ei võimalda kasutada tootmisvahendeid, mille alusel kättesaadavuse prognoos tehti, nagu konserveerimine, lõplik sulgemine, kättesaadavuse pikaajalist vähenemist põhjustav avarii jms) (27).

(144)

Prantsuse ametiasutused teevad samuti ettepaneku muuta kõrvalekallete puhul tehtavate arvelduste mehhanismi, et saavutada olukord, kus turuosalisi hoitakse tagasi esitamast mis tahes hetkel andmeid positiivsete või negatiivsete kõrvalekallete kohta. Tasakaalustamise puhul kohaldatav stimuleerimiskoefitsient „k“ muudetakse kaks korda suuremaks (22. jaanuari 2015. aasta otsusega määrati selle suuruseks 0,1, edaspidi hakkab see olema 0,2) ning seda suurendatakse veelgi negatiivsete kõrvalekallete puhul, mis ületavad piirväärtust 1 GW, samuti väheneb hüvitamise määr positiivsete kõrvalekallete puhul, mis ületavad piirväärtust 1 GW (piirväärtuse täpse taseme määravad ametiasutused kindlaks turult saadava tagasiside alusel, kuid see ei ületa igal juhul 1 GW). Need muudatused on näitlikult esitatud joonisel 8.

Joonis 8

Kõrvalekalletega seotud arveldust käsitlev ettepanek, piirväärtus 1 GW ja k = 0,2

Allikas: Prantsuse ametiasutuste 9. septembri 2016. aasta kiri.

(145)

Lisaks sellele kohustuvad Prantsuse ametiasutused suurendama järk-järgult reguleeritud hinda (mis on kõrvalekallete hinna piirmäär ning mis mõjutab seega kaudselt võimsustagatiste hinda), kasutades järgmist ajakava:

(146)

Lisaks sellele kohustuvad Prantsuse ametiasutused tarneaastal 2021 ja järgnevatel aastatel ajakohastama reguleeritud hinda igal aastal, et viia see uue turule siseneja kuludele vastava väärtuseni, konkreetselt CCG tüüpi või avatud tsükliga gaasielektrijaama kuludeni vastavalt põhivõrguettevõtja tehtud ja reguleeriva asutuse kinnitatud arvutustele. Selline ajakohastamine ei pea tingimata eeldama võimsuse tagamise mehhanismi eeskirjade täielikku läbivaatamist.

(147)

Selline ajakava võimaldab i) ühitada reguleeritud hinna võimaliku tõstmise meetme jõustumisega, millega nähakse ette uute võimsustega seotud mitmeaastased lepingud, ja ii) saada turul tegutsevatelt ettevõtjatelt samaaegselt teavet reguleeritud hinna tõstmise ning uute võimsustega seotud mitmeaastaste lepingute kasutuselevõtu kohta (28).

(148)

Lisaks eespool ning menetluse algatamise otsuses öeldule on komisjon väljendanud Prantsuse ametiasutustega peetud arutelude käigus muret, et ARENHi ja energiaturu hinna vahe (spread) võib muutuda võimsuse hinna kaudseks ülempiiriks, võttes arvesse asjaolu, et ARENH hõlmab võimsustagatisi.

(149)

Prantsuse ametiasutused andsid selle kohta järgmise vastuse:

(150)

Sellele vaatamata kohustuvad Prantsuse ametiasutused turu toimimise tulevase hindamise raames uurima võimalust väljendada rahaliselt ARENHi võimsusega seotud komponenti, (30) et vältida võimalust, et ARENH häirib hindade vaba kujunemist võimsuse turul.

(151)

Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 182 märkis komisjon, et Prantsusmaa peab selgitama, miks ta ei võtnud arvesse teatud ettepanekuid, mis konkurentsiamet tegi 12. aprilli 2012. aasta teatises nr 12-A-09.

(152)

Prantsuse ametiasutused selgitasid, et võttes arvesse nende ettepanekuga hõlmatavaid muudatusi (st kohustades tootjaid deklareerima nende tootmisüksuste prognoositavat pakutavat võimsust kõnealuste tootmisvahendite varasema kättesaadavuse põhjal ja käivitades mehhanismi piiriüleste võimsuste otseseks osalemiseks), jääb üle vaid kaks konkurentsiameti ettepanekus sisalduvat muudatust, mida ei arvestatud:

(153)

Esimese ettepaneku tagasilükkamise kohta selgitasid ametiasutused, et nad säilitasid ostukohustusega tootmisüksuste sertifitseerimise kohustuse, et säiliks võimsuse tagamise mehhanismi kogu turgu hõlmav (market-wide) iseloom. Seevastu, selleks et vältida ostukohustusega tootmisüksuste hüvitiste kumuleerumist, otsustati, et kohustust omavad ostjad on vastutavad nende tootmisüksuste sertifitseerimise eest ning on nende üksustega seotud tagatiste omanikud, seejuures arvatakse kõnealuste võimsuste müügist saadav tulu maha ostjatele makstavast hüvitisest.

(154)

Teise tagasilükatud ettepaneku kohta selgitasid ametiasutused, et üleminekuprojektide puhul otsustati hankeid mitte korraldada, seega ei pea alternatiivsed tarnijad kandma mingeid kulusid. Samas kannavad nad kõnealuse meetmega seotud kulusid tulevikus, sest praegune varumeede kuulub tühistamisele ja asendatakse mitmeaastaseid lepinguid hõlmava meetmega pärast dekreedi muutmist.

(155)

Huvitatud kolmandate isikute märkused selle punkti kohta on esitatud eespool punktis 4.3.3.1.

(156)

Prantsusmaa kommentaarid sellele küsimusele on esitatud põhjenduses 139.

(157)

Sõltumata eespool osutatud kommentaaridest teevad ametiasutused ettepaneku panna RTE-le kohustus abistada alternatiivseid tarnijaid nende võimsuskohustuse arvutamisel, nagu on selgitatud põhjenduses 140.

(158)

Suurem osa vastanutest (13) toob välja läbipaistvuse puudumise otsetehingute puhul, eeskätt, kui tegemist on kontsernisiseste tehingutega, samas leiab suurem osa neist huvitatud isikutest, et enamik tehingutest peaks toimuma sellisel kujul. Üks vastanutest rõhutas uuesti, et võimsuse tagamise tsentraliseeritud mehhanism võimaldaks selliseid probleeme vältida.

(159)

Üks turgu valitsev ettevõtja leiab, et mehhanism pakub praegusel kujul piisavalt tagatisi selleks, et tagada tehingute (sealhulgas kontsernisiseste tehingute) läbipaistvus, tuues välja:

(160)

Prantsusmaa ametiasutused osutavad ka turgu valitseva ettevõtja nimetatud tagatistele (mis on esitatud põhjenduses 160). Ametiasutused märgivad samuti, et võttes arvesse tarnijate vajadust kohaneda oma klientidega, tuleb pidada asjakohaseks säilitada otsetehingute võimalus turuosaliste vahel, lisaks regulaarselt toimuvatele enampakkumistele. Pidevalt toimiv tehingute mehhanism tagaks sellise paindlikkuse ning tehingute ja hindade läbipaistvuse ning võimaldaks vähendada turuosalistele antava teabe ebaühtlust. Samas on osalemine sellises mehhanismis kulukas, eriti kehtib see väiksemate tarnijate puhul. Prantsuse ametiasutused teevad seetõttu ettepaneku säilitada otsetehingute võimalus lisaks reguleeritud turu toimimisele, kus kõikide tehingute hind tehakse avalikuks.

(161)

Ametiasutused teevad samuti ettepaneku näha ette täiendavad tagatised, et suurendada võimsusega tehtavate tehingute läbipaistvust ja esindavust.

(162)

Mehhanismi puhul nähakse ette, et EPEX Spoti rakendatava platvormi abil tehtavate enampakkumiste hinnad avalikustatakse. Selleks et tagada otsetehingute puhul läbipaistvus, mis on võrreldav läbirääkimisplatvormi omaga, teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku võimaldada kõikidele ettevõtjatele juurdepääs otsetehingute registri kõikidele (anonüümseks muudetud) tehingutele, tagades sellega tehingumahtude ja -hindade nähtavuse, säilitades samas tehinguosaliste anonüümsuse. Huvitatud ettevõtjad saavad sel juhul võtta selle teabe teadmiseks oma ostu- ja müügistrateegia kujundamisel korraldatavatel enampakkumistel.

(163)

Lisaks sellele muutuvad ka enampakkumised tõhusamaks. Prantsuse ametiasutused kohustusid suurendama enampakkumiste likviidsust, viies esimesele tarneaastale eelneva 4 aasta jooksul korraldatud enampakkumiste arvu 15ni, see hõlmab 1 uut enampakkumist aastal TA – 4, 4 aastal TA – 3, samuti 4 aastal TA – 2 ja 6 enampakkumist aastal TA – 1 (mehhanismi esialgse variandi puhul nägid Prantsuse ametiasutused ette vaid 10 enampakkumist, mis jagunesid tarneaastale eelneva 3 aasta peale.

(164)

Lisaks sellele kohustusid Prantsuse ametiasutused reguleeriva raamistiku kohaselt nõudma teatud võimsuse pakkujatelt, et nad pakuksid oma sertifikaate turul järgmise skeemi kohaselt:

(165)

Seda piirangut kohaldatakse sertifitseerimise eest vastutavate isikute suhtes, kellega seostatav võimsuse suurus ületab piirmäära 3 GW.

(166)

Kolmandate isikute märkused ja Prantsuse ametiisikute kommentaarid võimaliku diskrimineerimise kohta eri liiki tarbimiskajaga seotud ettevõtjate vahel on toodud punktis 4.3.1.

(167)

Huvitatud isikute märkused ja Prantsuse ametiasutuste ettepanekud eeskätt piiriüleste võimsuste ja uute investeeringute väljajätmise kohta on toodud punktis 4.3.3.

(168)

Kolmveerand menetluse algatamise otsusele reageerinud ettevõtjatest osutavad konkreetselt ohule, mis on seotud võimsuse kinnihoidmisega Prantsusmaa mehhanismi raames.

(169)

Üks Prantsusmaa tööstustarbijate ühing väljendas kartust, et EDFil on huvi püüda suurendada turu võrdlushinda ja müüa võimsuse ülejääk alles pärast tarneaasta lõppu, kuna:

(170)

Üks alternatiivne tarnija märkis, et lisaks asjaolule, et korraldatud enampakkumised ei ole mehhanismi raames toimunud tehinguid silmas pidades väga esindavad (tarnijaid tuleks innustada tegema kahepoolseid tehinguid, et vältida rahalisi ettemakseid), tuleb ka asjaolu, et turu võrdlushinda ei mõjuta tarneaasta jooksul ja pärast selle lõppu tehtud tehingud, käsitada sellise tegurina, mis võib veelgi nõrgendada kõrvalekalletega seoses tehtavate maksete mehhanismi ennetava iseloomuga mõju ja suurendada omanike huvi kasutada võimsuste kinnipidamise strateegiaid.

(171)

Selleks et innustada võimsust pakkuvaid ettevõtjaid võimsusi mitte kinni hoidma, teeb see alternatiivne tarnija ettepaneku võtta kolm korrigeerivat meedet:

(172)

Alternatiivsete tarnijate ja tootjate ühing AFIEG kritiseerib võimsuse kuluvaba tasakaalustamise võimalust enne tarneaasta algust, sest tema väitel võimaldab see spekuleerida tuumaenergiat kasutavate tootmisvahendite kättesaadavusega ja luua sel viisil kunstlikult tootmisvõimsuste puudu- või ülejääke.

(173)

Võttes arvesse turuosaliste reageerimist menetluse algatamise otsusele, väljendavad Prantsuse ametiasutused soovi võetavat meedet täiustada, minimeerimaks turujõu kuritarvitamise ohtu.

(174)

Eeskätt kohustuvad nad panema võimsust pakkuvatele ettevõtjatele kohustuse sertifitseerida täpses mahus kõik olemasolevad võimsused ning on piiranud ettevõtjate sertifitseerimisvõimalused varasematele kontrollväärtustele lähedal olevate vahemikega (vt joonis 9). Kõiki kõrvalekaldeid kõnealustest vahemikest tuleb RTE-le ja reguleerivale asutusele põhjendada.

Joonis 9

Sertifitseerimisvahemikud

Allikas: Prantsuse ametiasutuste 9. septembri 2016. aasta kiri.

(175)

Lisaks sellele kohustuvad Prantsuse ametiasutused vaatama läbi tasakaalustamise tingimused, et innustada võimsuse pakkujaid taotlema sertifitseerimist võimalikult asjakohaselt. Nad peavad õigeks kohaldada karistusi kõikide kumuleeritud olulise suurusega tasakaalustamiste puhul (mis ületavad piirväärtust 1 GW; selle piirväärtuse täpse suuruse peavad kindlaks määrama ametiasutused turult saadava tagasiside alusel, kuid see ei ületa mingil juhul 1 GW), mis toimuvad enne tarneaastat. Karistuse määr, mis peaks tagama, et võimsust pakkuvad ettevõtjad ei püüa pakutavat võimsust sertifitseerimisel ala- ega ülehinnata, peaks suurenema järk-järgult kuni kõrvalekalletega seotud maksete tegemise hetkeni. Võimsust pakkuvad ettevõtjad peavad tasakaalustamise teostama samuti juhul, kui ettevõttes toimuvad sündmused, mis mõjutavad tootmisvahendite kättesaadavust (konserveerimine, lõplik sulgemine, kättesaadavuse pikaajalist vähenemist põhjustav avarii jms) võrreldes kättesaadavuse prognoosiga.

(176)

Prantsuse ametiasutused teevad samuti ettepaneku muuta kõrvalekallete puhul tehtavate arvelduste mehhanismi, et saavutada olukord, kus turuosalisi hoitakse tagasi esitamast mis tahes hetkel andmeid positiivsete või negatiivsete kõrvalekallete kohta. Tasakaalustamise puhul kohaldatav stimuleerimiskoefitsient „k“ muudetakse kaks korda suuremaks ning seda suurendatakse veelgi negatiivsete kõrvalekallete puhul, mis ületavad piirväärtust 1 GW, samuti väheneb hüvitamise määr positiivsete kõrvalekallete puhul, mis ületavad piirväärtust 1 GW (piirväärtuse täpse taseme määravad ametiasutused kindlaks turult saadava tagasiside alusel, kuid see ei ületa mingil juhul 1 GW).

(177)

Vastusena ühe alternatiivse tarnija etteheitele, mille kohaselt varumeede võib innustada ettevõtjaid kasutama võimsuse kinnihoidmise strateegiat, kinnitavad Prantsuse ametiasutused, et see meede kuulub tühistamisele ja asendatakse mitmeaastaseid lepinguid hõlmava meetmega (mida on kirjeldatud käesoleva dokumendi põhjendustes 131–138).

(178)

Nagu on selgitatud käesoleva dokumendi põhjendustes 146–147, teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku suurendada hinnaerinevuste puhul makstava hüvitise maksimaalset suurust tõsise ohu korral varustuskindlusele (st juhul, kui üldine negatiivne kõrvalekalle on suurem kui 2 GW). Ettepaneku kohaselt suurendatakse seda ülemmäära (reguleeritud hinda) järk-järgult 20 000 eurolt/MW 2017. aastal 40 000 euroni/MW 2018. ja 2019. aastal ja seejärel 60 000 euroni 2020. aastal. Alates tarneaastast 2021 ajakohastavad Prantsuse ametiasutused reguleeritud hinda igal aastal, et viia see uue turule siseneja kulude väärtuseni, konkreetselt CCG tüüpi ehk avatud tsükliga gaasielektrijaama kuludeni vastavalt põhivõrguettevõtja tehtud ja reguleeriva asutuse kinnitatud arvutustele.

(179)

Neli vastanut leiavad, et mehhanism võib põhjustada võimsustagatiste kinnihoidmist või vähemalt tagatiste turu vähest likviidsust.

(180)

Alternatiivsete tarnijate ja tootjate ühing AFIEG juhib tähelepanu asjaolule, et mehhanism, millega kohustatakse turuosalisi, kellel on võimsustagatiste ülejääk pärast tarneaasta lõppu (ja enne kõrvalekalletega seotud arvelduste tegemist), müüma kõnealused tagatised enampakkumise korras, ei ole piisav selleks, et vältida tagatiste kinnihoidmist enne tarneaasta algust (ajavahemikul, mida võetakse arvesse turu võrdlushinna kindlaksmääramisel).

(181)

Lisaks ettepanekutele, mis on seotud sooviga tõhustada stiimuleid olemaks tasakaalus enne tarneaasta algust (turu võrdlushinna arvutamise metoodika läbivaatamine ja kõrvalekalletega seotud makseid hõlmava mehhanismi ennetava toime tõhustamine), teevad vastanud isikud kaks ettepanekut võimsustagatistele juurdepääsu parandamiseks:

(182)

Väljendatud kartusi silmas pidades kohustuvad Prantsuse ametiasutused vaatama mehhanismi läbi ning panema võimsust pakkuvatele ettevõtjatele kohustuse pakkuda kõikidel enne tarneaasta algust korraldatud enampakkumistel teatud kindlaksmääratud minimaalses mahus võimsustagatisi, nagu on selgitatud põhjendustes 165 ja 166. Lisaks sellele, nagu on selgitatud põhjenduses 164, korraldatakse täiendavaid enampakkumisi.

(183)

Osutades konkurentsiameti 2012. aastal esitatud teatisele, väljendavad kaks vastanud isikut kartust, et turgu valitsev ettevõtja kasutab tootmis- ja turustamisharu vahelist ristsubsideerimist (st tagatiste müüki konkurentidele hinnaga, mis on ettevõtja enda tootmis- ja turustusharu vahel kasutatavast siirdehinnast kõrgem, mille tulemusel tõrjutakse konkurendid elektrienergiaga varustamise turult välja). Selline ristsubsideerimine võib vastanud isikute arvates tekitada „hinnakäärid“ sellise alternatiivse tarnija jaoks, kellel puuduvad oma tootmisvahendid, seoses millega on ta oma võimsuse pakkumise kohustuse täitmiseks sunnitud võimsustagatisi ostma turu vahendusel.

(184)

Seoses võimalusega tõrjuda konkurente turult välja hinnapoliitika abil (kasumimarginaali vähendamine, hinnakäärid, moonutatud hinnad), meenutasid Prantsuse ametiasutused, et selliste konkurentsi kahjustavate meetodite kasutamist kontrollib juba konkurentsiamet, kes määrab ka vastavaid karistusi.

(185)

Hõlbustamaks selliste meetodite kasutamise avastamist, tõhustavad ametiasutused siiski eeskirju, mis kohustavad vertikaalselt integreeritud ettevõtjaid teatama energia reguleerimiskomisjonile meetodist, mida nad kasutavad selleks, et võtta esitatud pakkumiste puhul arvesse võimsustagatiste hinda.

(186)

Ametiasutused määravad eeskirjades ühtlasi selgemalt kindlaks nõude, et vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel on kohustus deklareerida hind kõikide võimsustagatistega toimunud sisetehingute puhul. Sellega täidetakse õigusaktides olev lünk, mis võimaldab tagatiste tasuta üleandmist.

(187)

Prantsuse ametiasutused kohustusid samuti andma turul tegutsevatele ettevõtjatele täieliku juurdepääsu võimsustagatiste registrile, milles registreeritakse otsetehingud, tagades seejuures tehinguosaliste anonüümsuse.

(188)

Kolmandate isikute märkused ja Prantsuse ametiisikute kommentaarid ning väljapakutud lahendused uute tootmisvõimsuste osalemise kohta Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismis on toodud punktis 4.3.3.

(189)

Oma vastuses 17. detsembri 2015. aasta menetluse algatamise otsusele märkisid Prantsuse ametiasutused, et ettepanekuga hõlmatud mehhanism ei ole tingimata nähtud ette selleks, et tekitada hulgaliselt uusi investeeringuid, millega suureneb võimsuse kogumaht, vaid pigem selleks, et tagada vajaliku võimsuse kättesaadavus näiteks talvise külmalaine korral.

(190)

Samas tunnistavad Prantsuse ametiasutused, et mehhanism peaks võimaldama uutel tootmisvõimsustel konkureerida olemasoleva tootmisvõimsusega ning peavad vajalikuks uute turule sisenejate jaoks stabiilsema raamistiku loomist, mis toetaks sellist konkureerimist. Kõnealuse probleemi lahendamiseks tehtud ettepanek hõlmab kaht uut tegurit.

(191)

Kolmandate huvitatud isikute märkused ja Prantsuse ametiisikute kommentaarid selle punkti kohta on toodud punktis 4.3.1.

(192)

Kolmandate huvitatud isikute märkused ja Prantsuse ametiisikute kommentaarid ning pakutud lahendused välismaise võimsuse otsese osalemise kohta on toodud punktis 4.3.2.

(193)

Nagu on märgitud põhjendustes 119–125, on Prantsuse ametiasutused vastuseks komisjoni ja kolmandate isikute väljendatud murele pakkunud välja hübriidlahenduse, millega nähakse ette ühenduslubade väljastamine, mis võimaldavad lõppkokkuvõttes Prantsusmaaga ühist piiri omavates liikmesriikides asuval tootmisvõimsusel ja tarbimiskajal mehhanismis osaleda. Nende väitel vastab selline lahendus aluspõhimõtetele, mis on sõnastatud Euroopa Komisjoni võimsuse tagamise mehhanismide sektoripõhisele uuringule lisatud talituse töödokumendi 2. lisas.

(194)

Huvitatud kolmandate isikute märkused selle punkti kohta on esitatud eespool punktis 4.3.3.1.

(195)

Prantsusmaa kommentaarid selle punkti kohta on esitatud eespool põhjenduses 139.

(196)

Nagu on selgitatud põhjenduses 140, puudutab Prantsuse ametiasutuste viimane ettepanek tarnijate abistamist, et võimaldada neil paremini hinnata oma tulevast kliendiportfelli, kusjuures see abistamise nõue sätestatakse sõnaselgelt eeskirjade raamistikus.

(197)

Huvitatud kolmandate isikute märkused selle punkti kohta on esitatud eespool põhjendustes 159–160.

(198)

Nagu on selgitatud punktis 4.4.2, hõlmab viimane ettepanek nõuet tagada tarnijatele paindlikud tingimused, võimaldades otsetehingute sooritamist ning säilitades samal ajal otsetehingute teostamise platvormi likviidsuse ja nende tehingute läbipaistvuse.

(199)

Komisjon on menetluse algatamise otsuse põhjenduses 143 juba järeldanud, et kõnealuse mehhanismi näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

(200)

Riigi ressursside kasutamise kohta Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismis tuleb märkida, et Prantsuse ametiasutused annavad võimsustagatised ettevõtjatele tasuta. Samal ajal kujundavad nad välja nende tagatiste turu, pannes elektritootjatele kvoodiga seonduva kohustuse, sidudes kvoodid nende klientide nõudluse tippaegadega. Nii loovad nad sertifikaatide järele nõudluse ja sellele vastava väärtuse. Lisaks väljastab riik sertifikaadi tasuta, teenimata riigile tulu. Selle asemel võiks sertifikaate võimsuse kasutajatele müüa või panna need enampakkumisele.

(201)

Ei Prantsuse ametiasutused ega kolmandad isikud ei ole esitanud väiteid, mis seaksid selle analüüsi kahtluse alla.

(202)

Seevastu on komisjon vahepeal võtnud vastu otsuse, milles kinnitatakse, et taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate seadmete sertifikaatide abil toetamise süsteemi näol on tegemist riigiabiga (31). Tuleb märkida, et sel juhul ei olnud kõnealuste roheliste sertifikaatide jaoks tagatud mingit minimaalset hinda.

(203)

Lisaks sellele ei saa pidada õigeks eristada vaadeldavat juhtumit Rumeenia roheliste sertifikaatide juhtumist, tuues põhjenduseks, et Prantsusmaa mehhanismi puhul on võimalik valida, kas suunata võimsustagatiste omandamise kulud edasi tarbijale või mitte. Seejuures peavad vähemalt reguleeritud müügihinnad hõlmama võimsustagatiste hinda vastavalt energiaseadustiku regulatiivosa kodifitseerimist käsitleva 30. detsembri 2015. aasta dekreedi nr 2015-1823 artikli R 337–19 sätetele. Lisaks sellele kinnitasid Prantsuse ametiasutused, et turuhind (mida kasutatakse kõrvalekalletega seotud arveldamisel) peab võrduma eri enampakkumiste puhul kasutatud hindade keskmise väärtusega (ja selle puhul ei saa seega võtta arvesse otsetehingute hindu), nimelt selleks, et tagada turuhinna ülekantavus. Turuhinna ülekantavus tähendab võimalust kanda turuhind üle tarnijate ja klientide vahel sõlmitavatesse müügilepingutesse, mis on Prantsuse ametiasutuste väitel soovitatav meetod suure osa ettevõtjate puhul. See näitab, et suur osa tarnijaist või isegi kõik tarnijad suunavad võimsustagatiste ostuga tekkivad kulud edasi oma klientidele.

(204)

Lisaks sellele nägid Prantsuse ametiasutused võimsuse tagamise mehhanismi esialgses variandis ette „piiramismeetme“, st pakkumismenetluse, mis pakkus riiklike ametiasutuste jaoks taandumisvõimalust juhul, kui uue võimsuse vajaduse korral ei ole võimsuse turg selle tekitamiseks piisavalt innustav. Selline võimalus riigi otseseks sekkumiseks turu toimimisse kinnitab veel kord, et võimsuse tagamise mehhanismi tuleb käsitada riigiabina.

(205)

Lisaks sellele tuleb teatud muudatusi, mida Prantsusmaa tegi võimsuse tagamise mehhanismis pärast seda, kui huvitatud isikud esitasid oma märkused komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtluste kohta, käsitada samuti riigiabina. See kehtib mitmeaastaste lepingute kohta, mille puhul riik tagab teatud võimsusega seotud tulu mehhanismist kasu saavatele isikutele 7 aasta jooksul. Selle mehhanismi puhul on riigil esmatähtis roll: riik teeb RTE-le ülesandeks sõlmida uute võimsustega seotud lepingud, kui kõnealused võimsused on konkurentsivõimelised, ning nende lepingute alusel saavad uute võimsuste pakkujad kindlustunde, et neile makstakse 7 aasta jooksul võimsuse eest kindlaksmääratud hinda.

(206)

Seoses EDFi ja ühe peamiselt Prantsusmaal hulgimüügi sektoris tegutseva ettevõtja esitatud väitega, mille kohaselt mehhanismi näol on tegemist avaliku teenuse osutamisega, kuna võimsuse eest makstav hüvitis on tasu võimsust pakkuvate ettevõtjate osutatud teenuse eest, leiab komisjon, et seda väidet on juba käsitletud menetluse algatamise otsuses. Siis leidis komisjon, et teenust ei saa osutada ega selle väärtust kindlaks määrata turul. Selleks et määrata kindlaks kättesaadavuse võimaldamise väärtus, pidid Prantsuse ametiasutused käivitama turu, pannes elektrienergia turul tegutsevatele ettevõtjatele kättesaadavuse kohustuse ning kohustuse hankida võimsustagatisi. Tänu selle võimsuse turu käivitamisele saavad võimsust pakkuvad ettevõtjad kasutada reserve, mida nad ilma selleta ei oleks saanud kasutada, ning nad saavad seeläbi eelise, mida nad ei oleks saanud juhul, kui ametiasutused ei oleks kõnealust turgu käivitanud.

(207)

Ka EDFi ja veel ühe vertikaalselt integreeritud elektriettevõtja väidet, mille kohaselt võimsuse tagamise mehhanismiga ei anta võimsust pakkuvatele ettevõtjatele valikulist eelist, kuna mehhanismiga seotud erinevad pooled on samas faktilises ja õiguslikus olukorras ning nende suhtes kohaldatakse täiesti võrdset suhtumist, on kõnealuses menetluse algatamise otsuses juba käsitletud. Tuleb meenutada, et komisjon leiab, et tegemist on valikulise meetmega, kuna mehhanismiga antakse abi võimsust pakkuvatele ettevõtjatele ja mitte teistele majandussektoritele.

(208)

Kuivõrd Prantsusmaa ei ole esitanud täiendavaid väiteid, jääb komisjon kindlaks oma hinnangule ja järeldustele, mis on toodud menetluse algatamise otsuses (millele osutatakse käesolevas otsuses) ja mille kohaselt antakse võimsust pakkuvatele ettevõtjatele mehhanismiga valikuline eelis.

(209)

Prantsuse ametiasutused kordasid oma väiteid, mille kohaselt võimsuse tagamise mehhanism ei mõjuta elektrienergia turgu, mida komisjon võttis arvesse menetluse algatamise otsuses. Tuleb meenutada, et komisjon leidis, et mehhanism võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustada konkurentsi, kuna Prantsusmaa võimsust pakkuvad ettevõtjad saavad eelise, mida nende välisriikides asuvad konkurendid ei saa, kuivõrd neil ei ole õigust osaleda Prantsusmaa võimsuste turul.

(210)

Tuleb märkida, et üks Prantsusmaa ettepanekuga hõlmatavatest lahendustest on nimelt seotud piiriülese võimsuse otsese osalemise võimaldamisega Prantsusmaa mehhanismis. See osalus on samas piiratud Prantsusmaa ja tema naaberriikide kasuliku ülekandevõimsusega (st võimsusega pärast maksuvabastuse tegurite kohaldamist). Lisaks sellele ei ole tagatud, et kõnealused piiriülesed võimsused saavad teenuse osutamise eest hüvitatud samas ulatuses kui Prantsusmaa võimsused, kuna Prantsusmaa mehhanismis osalemine tekitab täiendavaid kulusid, mis tulenevad ühenduslubade hankimisest ja väljaostmisest.

(211)

Eelnevast tuleneb, et komisjoni menetluse algatamise otsuses antud hinnang ja tehtud järeldused (millele osutatakse käesolevas otsuses), mille kohaselt Prantsusmaa võimsust pakkuvatele ettevõtjatele võimsuspõhise hüvitamisega antav eelis võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustada konkurentsi, on leidnud kinnitust.

(212)

Eespool toodud põhjendusest lähtudes leiab komisjon jätkuvalt, et Prantsusmaa kohaldatud mehhanismi näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(213)

Alustades 1. aprillist 2015 esimest võimsuse tarnijate sertifitseerimise protsessi, hakkasid Prantsuse ametiasutused toetusesaajatele andma immateriaalset vara. Seetõttu on komisjon seisukohal, et Prantsuse ametiasutused on asunud kõnealust abimeedet kohaldama ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 tähenduses.

(214)

Lisaks sellele ei lükanud Prantsuse ametiasutused pärast menetluse algatamise otsuse tegemist edasi võimsustagatistega seotud tehingute sooritamist.

(215)

Võttes arvesse asjaolu, et komisjon ei teinud meetme kohta lõplikku otsust enne kuupäeva, mil Prantsuse ametiasutused alustasid mehhanismi rakendamist, rikkus Prantsusmaa talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätetega pandud kohustust.

(216)

Et hinnata, kas abimeedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks, analüüsib komisjon üldiselt, kas meetme võtmine tagab selle, et abimeetme positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele kaalub üles võimalikud negatiivsed mõjud kaubandusele ja konkurentsile.

(217)

Meetme põhieesmärk on elektrienergia varustuskindluse tagamine. Seetõttu analüüsis komisjon meedet võimsuse asjakohasuse tagamiseks antavat abi käsitlevate keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (aastateks 2014–2020) punkti 3.9 alusel.

(218)

Käesolevas otsuses esitatav komisjoni analüüs piirdub üksnes nende punktidega, mille kohta komisjon väljendas kahtlusi menetluse algatamise otsuses.

(219)

Nagu on öeldud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 149, selgitas Prantsusmaa, et juba mitme aasta jooksul on riigi elektrienergia tarbimise tippnõudlus suurenenud (2001. aastal 79 590 MW, 2012. aastal 102 100 MW), samas kui keskmine elektrienergia nõudlus on jäänud samaks. See on väidetavalt väga suures osas tingitud Prantsusmaa elektrisüsteemi sõltuvusest temperatuurist ja elektrikütte suurest osatähtsusest elu- ja teenindushoonete puhul.

(220)

Lisaks sellele on tippkoormuse vajadusi rahuldavad tootmisvahendid (eeskätt gaasielektrijaamad) Prantsusmaa väitel muutunud viimaste aastate kestel mitmetel põhjustel vähem konkurentsivõimeliseks (vt põhjendus 45). Sellele vaatamata on need elektrijaamad, eeskätt tarbimise tippkoormuse vajadusi rahuldavad elektrijaamad vajalikud selleks, et katta punktis 5.3.1.1 kirjeldatud tipptarbimise aja nõudlust. Samas tingib selliste hetkede harv esinemine ja nende prognoosimatus olukorra, mille puhul turul tegutsevad ettevõtjad ei ole huvitatud uutesse võimsustesse investeerimisest.

(221)

Neil põhjustel, mida kinnitavad ka põhjenduses 105 toodud RTE tehtud arvutused, võib Prantsusmaa keskmine elektrienergia puudujäägi kriteerium (3 tundi aastas) osutuda külmalaine puhul (mis esineb Prantsusmaal keskmiselt iga 10 aasta tagant) ebapiisavaks.

(222)

Prantsusmaa näitas, osutades menetluse algatamise otsuse põhjendusele 154, et RTE tehtud asjakohasuse uuringud olid uuemad ja üksikasjalikumad kui endised ENTSO-E deterministlikud uuringud. RTE uuringutes võetakse näiteks arvesse teatud olemasolevate elektrijaamade halba seisukorda ning ohtu, et need jaamad võidakse sulgeda („soojuselektrijaamade väikese osakaaluga“ stsenaarium, vt joonis 3). Neil põhjustel võivad RTE vanemate asjakohasuse uuringute tulemused erineda ENTSO-E tehtud uuringute tulemustest.

(223)

Seda silmas pidades võttis Prantsusmaa arvesse ka 2016. aastal ENTSO-E avaldatud uuringut Mid-Term Adequacy Forecast, mille näol on tegemist esimese tõenäosuslikule meetodile tugineva uuringuga (vt põhjendus 100). 2020. aasta andmete põhjal on Prantsusmaa elektrienergia puudujäägi prognoositav aeg veidike lühem riigiasutuste kindlaksmääratud varustuskindluse eesmärgist. Seda tulemust ei kinnita aga uuring, mis tehti GRARE meetodi abil, mille puhul kasutati kõige enam Monte-Carlo simulatsioone (2 100) ja mille põhjal Prantsusmaa prognoositav elektrienergia puudujäägi aeg jääb vahemikku 5–20 tundi (P95). Lisaks sellele tuleb märkida, et kõik 2020. aasta kohta tehtud uuringud lähtuvad järgmistest eeldustest: i) konserveeritud elektrijaamade võimsuse täielik kättesaadavus, mis on ENTSO-E uuringu põhjal optimistlik eeldus ja ii) Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismi rakendatakse aastatel 2017–2020. Eelnevast võib järeldada, et ENTSO-E uuemad uuringud ei ole vastuolus Prantsuse ametiasutuste järeldustega mehhanismi vajalikkuse kohta ning isegi kinnitavad neid järeldusi.

(224)

RTE uuringud võimaldavad samuti arvesse võtta uuemaid andmeid tarbimise tippkoormuse kohta ja sellest tulenevalt komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjenduses 163 nõutud tarbimiskaja suurendamiseks võetud alternatiivsete meetmete mõju kohta. Neist uuringutest ilmneb ühemõtteliselt, et Prantsusmaal kindlaksmääratud elektrienergia puudujäägi maksimaalne tase võib riigi sekkumise puudumise korral järgnevate aastate jooksul saada ületatud.

(225)

Ka suurem osa huvitatud isikuid jagab seisukohta, et Prantsusmaal tuleb (ja seejuures kiireloomuliselt) rakendada võimsuse tagamise mehhanism. Mõned huvitatud isikud esitasid oma finantskavad, et näidata puuduva raha (missing money) probleemi Prantsusmaal, vastupidiselt sellele, mis nähtus konkurentsiameti 2012. aasta teatisest (viidatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 158).

(226)

Vastab tõele, et RTE 2015 aasta prognoosis tehtud võimsuse asjakohasuse analüüsi tulemused olid optimistlikumad kui 2014 aasta omad (sel aastal jõustus võimsuse tagamise mehhanism), kuid Prantsusmaa selgitas, et see paranemine oli tingitud mehhanismi käivitamisega antud signaalist (tänu mehhanismi rakendamisele loobusid teatud elektrijaamad sulgemiskavadest).

(227)

Lisaks sellele, kuigi Prantsusmaa ei vaidlustanud väidet, et riigis on praegu olemas liigsed tootmisvõimsused, ei välista see asjaolu samas võimalust, et varustuskindlus võib olla ohustatud järgnevate aastate jooksul, eeskätt juhul, kui suur osa kahjumis olevatest elektrijaamadest peaks tegevuse lõpetama. RTE uuringute tulemused kinnitavad puuduva raha probleemi olemasolu ja näitavad, et elektrijaamade sulgemise oht on reaalne, nagu on osutatud ka põhjendustes 43, 44 ja 46.

(228)

Seoses ettepanekuga kohaldada võrkude kasutamise jaoks hindu, mis on diferentseeritud aastaaegade, nädalapäevade ja kellaaegade lõikes, kinnitas Prantsusmaa, et TURPE on juba pikemat aega kellaajaliselt ja hooajaliselt diferentseeritud.

(229)

Prantsusmaa selgitas vastavalt komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjenduses 153 esitatud nõudele rahuldavalt ka taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade maksuvabastuse (derating) tegureid. Mis puutub taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade varustuskindluse tagamisse antavasse panusesse, siis tunduvad need tegurid pigem optimistlikena ega anna seega enam alust olemasoleva võimsuse alahindamisega seotud kahtlustele. Igal juhul on taastuvaid energiaallikaid kasutavatel elektrijaamadel võimalik kasutada üldist korraldust, mis põhineb kontrollitud enesesertifitseerimisel.

(230)

Eespool toodud põhjustel leiab komisjon, et mehhanism, mis teenib elektrienergia varustuskindluse tagamisega seotud ühist huvi pakkuvat eesmärki, on Prantsusmaale vajalik. Ühtlasi ei ole see vastuolus keskkonnakaitset ja energiat käsitlevates riigiabi suunistes seatud eesmärgiga, mille kohaselt tuleb järk-järgult kaotada looduskeskkonda kahjustavad toetused, näiteks soodustades nõudluse juhtimist (232), suurendades ülekandevõimsust (194), kaasates mehhanismi taastuvatest energiaallikatest saadava energia (230) ja eelistades vähese CO2-heitega ettevõtjaid (137).

(231)

Prantsusmaa ei eita kohtlemise erinevust niinimetatud otsese ja kaudse tarbimiskaja puhul. Ta kinnitab vastupidi, et erinevad tingimused on vajalikud nimelt selleks, et võimaldada mõlemat liiki võimsusel võrdsetel alustel mehhanismis osaleda. Prantsusmaa pidi leidma sobiva tasakaalu kaht liiki võimsuse vastavalt aktiveerimiskohustuse ja kättesaadavaks tegemise vahel, piiramata seejuures olulisel määral võimalusi mehhanismis osalemiseks.

(232)

Nõustudes Prantsusmaaga, leiab komisjon eeskätt, et tuleb pidada sidusaks, et päevade arv, mille kestel kohaldatakse kaudse tarbimiskaja kohustust (TK1 päevad) on väiksem kui päevade arv, mille kestel otsese tarbimiskajaga seotud energiavahendaja võimsus peab olema kättesaadav, kuna kaudse tarbimiskaja eest nõutav hüvitis on suurem (aktiveerimine versus kättesaadavaks tegemine).

(233)

Komisjon nõustub sellega, et TK2 tundide arv peab olema eesmärgipärane, et mitte jätta mehhanismist välja otsese tarbimiskaja võimsust ning mitte piirata selle võimsuse osalemist enamal määral kui vajalik.

(234)

Nagu on selgitatud põhjendustes 111–115, tegi RTE põhjaliku uuringu TK1 ja TK2 tundide arvu kindlaksmääramiseks, võttes kõnealuste tundide arvu aluseks mõju, mida see tarbimiskaja võib avaldada elektrienergia puudujäägi katmisel. Uuringu tulemustest ilmneb, et igal aastal langeb 94 % elektrienergia puudujäägi tundidest kõige suurema tarbimismahuga perioodi 100-le tunnile (seetõttu hõlmab TK1 periood 100–150 kõige suurema tarbimismahuga tundi) ning et 99 % puudujäägiga tundidest jääb 300 kõige suurema tarbimismahuga tundide hulka (seetõttu hõlmab TK2 periood 100–300 kõige suurema tarbimismahuga tundi) (32).

(235)

Seejuures ei ole teatud kolmandate isikute esitatud väide, mille kohaselt võib otsese tarbimiskaja võimsust aktiveerida üksnes külmalaine korral (st keskmiselt üks kord kümne aasta jooksul), meie arvates põhjendatud, sest kõik võimsused aktiveeritakse reaalselt vähemalt üks kord tarneaasta jooksul kontrollimise eesmärgil.

(236)

Neil põhjustel leiab komisjon, et Prantsusmaa on leidnud asjakohase tasakaalu tarbimiskajaga seotud võimsusi hõlmavate eri kohustuste vahel, piiramata seejuures ülemääraselt nende võimsuste mehhanismis osalemise võimalusi. Komisjon võtab teadmiseks Prantsusmaa ettepaneku hinnata tulevikus TK1 ja TK2 perioodide vahekorda ning seda vajadusel muuta.

(237)

Seega on meede piisavalt paindlik ja avaldab soodsat innustavat ja asjakohast mõju eri tüüpi tarbimiskajaga seotud ettevõtjatele, nagu on nõutud keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate riigiabi suuniste punktis 226.

(238)

Selleks et hajutada komisjoni kahtlusi selles küsimuses, on Prantsuse ametiasutused pakkunud välja mehhanismi, mis võimaldab piiriülesel tootmisvõimsusel ja tarbimiskajal Prantsusmaa mehhanismis otseselt osaleda. Selle ettepaneku rakendamise tingimus on koostöölepingute sõlmimine nende piiriüleste riikide põhivõrguettevõtjatega, kus osalevad võimsused asuvad. Selleks et vältida kaudselt osaleva piiriülese võimsuse kasutamist selles mehhanismis ilma vastava koostöölepingu sõlmimiseta, tegid Prantsuse ametiasutused ettepaneku asjaomaste võrkudevaheliste ühenduste sertifitseerimise kohta, nii et need saavad mehhanismis otseselt osaleda (33).

(239)

Prantsusmaa pakutud lahendus, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes 119–124, on seega kooskõlas keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate riigiabi suuniste punkti 226 sätetega. Komisjon rõhutab asjaolu, et selle lahenduse rakendamise kavandamise näol põhjenduses 125 toodud kujul on tegemist kavandamisega ranges mõistes ning et Prantsusmaa peab komisjoni teavitama kõnealuse lahenduse kohaldamise eri etappidest.

(240)

Pärast seda, kui komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlusi selle punkti kohta, tegi Prantsusmaa ettepaneku rakendada käesoleva otsuse põhjendustes 131–138 kirjeldatud mehhanismi, mis võimaldab uutel võimsustel reaalselt osaleda võimsuse tagamise mehhanismi toimimises. See mehhanism hõlmab uute konkurentsivõimeliste võimsuste jaoks sõlmitud mitmeaastaseid lepinguid.

(241)

Komisjon on juba otsustanud, et pikema tähtajaga lepingud võivad olla põhjendatud, et tõmmata ligi uusi investeeringuid, eeskätt uusi turule sisenejaid, lihtsustades nende ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele (34).

(242)

Prantsusmaa selgituse kohaselt on uute investeeringutega seotud 7 aasta pikkuse tähtajaga lepingute eesmärk tagada ligikaudu 50 % uute võimsustega seotud investeeringute kuludest. See meede aitab seega vähendada kõnealuste rahastamisprojektide käivitajate ja rahastajate nõutavat tootluse taset ja aitab leida projektile välisrahastust. Samuti tuleb märkida, et lepingu tähtaeg on lühem kui Bretagne'i Landvisiau projekti 20 aastat ja Suurbritannia võimsuse tagamise mehhanismi 15 aastat. Kuigi võimsusega seotud lepingute kestuse jaoks on keeruline leida asjakohast ja õiget võrdlusalust, tuleb märkida, et lühema kestusega lepingute eelis on see, et need jätavad turule suurema manööverdamisruumi pikemaajaliste tehingute korral ja võimaldavad vältida takerdumist tehnoloogiliste valikute tegemisel (seotuse efekt (lock-in effect)).

(243)

Komisjon on seisukohal, et Prantsusmaa on saavutanud sobiva tasakaalu võimalike erineva kestusega lepingute eeliste ja puuduste vahel ning et valitud kestus pakub ühelt poolt piisavat kindlustunnet pikaajaliste investeeringute puhul, vältides samas „takerdumist“ teatud kindlatesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis võib tekkida pikema tähtajaga lepingute puhul.

(244)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlusi selle kohta, kas tarnijatel ja eeskätt uutel turule sisenejatel on võimalik täpselt ja piisavalt varakult prognoosida oma kliendiportfelli arengut ja anda sellega turule usaldusväärseid hinnasignaale süsteemi võimsusvajaduse kohta.

(245)

Need kahtlused, mida toetasid ka mitmed kolmandad isikud, tõstatusid kolmel tasandil. Esiteks tegi Prantsusmaa ettepaneku kohustada RTEd abistama alternatiivseid tarnijaid nende võimsusega seotud kohustuste lõpliku mahu paremal prognoosimisel. Teiseks võimaldab mehhanism saavutada sertifikaatide turu hea läbipaistvuse ja likviidsuse. Kolmandaks võimaldab mehhanism kohandada väiksemate tarnijate sertifikaadiportfelli, tasakaalustades kõnealused portfellid ühekorraga tarneaasta jooksul, aga ka tagantjärele.

(246)

See lahendus aitab alternatiivsetel tarnijatel paremini eelnevalt hinnata oma võimsustagatistega seotud konkreetseid kohustusi. Aidates tarnijatel paremini hinnata oma võimsusega seotud vajadusi, võimaldab see lahendus leida täpsema võimsuse hinna ja innustab ettevõtjaid vajaduse korral investeerima uutesse võimsustesse.

(247)

Pärast komisjoni väljendatud kahtlust innustavate meetmete ebapiisavuse kohta selleks, et ettevõtjad oleksid tasakaalus juba enne tarneaastat (TA), tegid Prantsuse ametiasutused ettepaneku, mille kohaselt kõik olulise mahuga kumulatiivsed tasakaalustamised, mis tehakse enne tarneaasta algust, toovad kaasa karistuse. Lisaks sellele teevad ametiasutused ettepaneku muuta tasakaalu puudumisel kohaldatava stimuleerimiskoefitsiendi „k“ väärtuse kahekordseks ning suurendada täiendavalt kõrvalekalde puhul kohaldatavate maksete suurust (turutehingu suhtes) selliste erinevuste puhul, mis ületavad piirmäära 1 GW (vt põhjendused 141 ja 143). Sellele lisandub varasem nõue, mille kohaselt pärast tarneaasta algust on kõik tasakaalustamised tasulised.

(248)

Prantsusmaa pakutud lahendustel on üks eesmärk: innustada mehhanismis osalevaid ettevõtjaid olema tasakaalus enne tarneaasta algust ja igal juhul enne kõrvalekalletega seotud arveldamist. See innustab ettevõtjaid tegema valdava osa vajalikest tehingutest enne tarneaasta algust ning suurendab turu võrdlushinna esindavust (seda kasutatakse kõrvalekallete arveldamise puhul ning vastavate summade tarbijatele edasisuunamise puhul). Sel juhul oleks võimsustagatistega tehtavatest tehingutest saadav hinnasignaal meie arvates esindavam ja usaldusväärsem ning suureneks kogu mehhanismi usaldusväärsus, mis innustab vajaduse korral tegema uusi investeeringuid.

(249)

Vastusena komisjoni kriitikale, mille kohaselt kõrvalekallete puhul arvutatavate maksete suurus ei vasta uue turule siseneja kuludele, kohustusid Prantsuse ametiasutused reguleeritud hinda järk-järgult suurendama (vt põhjendused 146 ja 147), viies selle lõpuks, alates 2021. tarneaastast väärtuseni, mis vastab uue turule siseneja kuludele.

(250)

See lahendus vastab turu ja komisjoni nõudmistele ühtlustada võimsuse hinna kaudne ülemmäär, mis ongi reguleeritud hind, uue turule siseneja kuludega. Sellisel juhul on vajaduse korral võimalik teha uusi investeeringuid.

(251)

Ametiasutused kinnitasid samuti komisjonile, et ARENHi ja elektri turuhinna vahe näol ei ole tegemist võimsuse hinna kaudse ülemmääraga (vt põhjendused 149–151). Konkreetselt selgitasid nad, et ARENHiga seotud võimsustagatiste maht on kogu võimsuse turu mahuga võrreldes piisavalt väike, et mitte mõjutada teiste võimsustagatiste hinda. Lisaks sellele tingib praegune hinnavahe selle, et ARENH ei ole praegu konkurentsivõimeline meede. Komisjon võtab sellele vaatamata teadmiseks, et Prantsuse ametiasutused kohustuvad turu toimimise tulevase hindamise raames uurima võimalust väljendada rahaliselt ARENHi võimsusega seotud komponenti, vältimaks võimalust, et ARENH häirib hindade vaba kujunemist võimsuse turul.

(252)

Erinevad Prantsusmaa pakutud lahendused selleks, et paremini innustada uute investeeringute tegemist, on seega kooskõlas keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate suuniste punkti 226 sätetega. Eeskätt peab Prantsusmaa võtma vajalikud meetmed selleks, et tagada piiriülese võimsuse osalemine mehhanismis ja innustada uute investeeringute tegemist, mis tagab mehhanismi avatuse suure hulga võimalike võimsust pakkuvate ettevõtjate jaoks.

(253)

Prantsuse ametiasutused selgitasid komisjonile rahuldavalt põhjusi, miks nad lükkasid teatud juhtudel tagasi mitmed konkurentsiameti tehtud mehhanismi täiustamisele suunatud ettepanekud.

(254)

Eelnevatest kaalutlustest ilmneb, et meede on asjakohane selleks, et vastata selgelt määratletud ühist huvi pakkuvale eesmärgile.

(255)

Komisjon on menetluse algatamise otsuse põhjenduses 184 juba järeldanud, et kõnealusel mehhanismil võib olla nõutav ergutav mõju. Komisjon jääb jätkuvalt sellele seisukohale.

(256)

Menetluse algatamise otsuses tõi komisjon välja ohu, mis on seotud asjaoluga, et tarnijad võivad üle hinnata tarbimist eeskätt juhul, kui tarnijate individuaalsed võimsuse pakkumise kohustused ei ole piisavalt selgelt kindlaks määratud.

(257)

Põhjendustes 245–247 toodud komisjoni märkustest ilmneb, et Prantsuse ametiasutused on kavandanud meetmed, mis aitavad tarnijatel paremini arvutada nende võimsustega seotud kohustusi.

(258)

See on sobiv lahendus vastamaks komisjoni menetluse algatamise otsuses esitatud etteheidetele.

(259)

Võimsuse tagamise mehhanismi esialgse variandi puhul ei olnud erinevatel ettevõtjatel lihtne saada teavet otsetehingute kohta, sest nad said teavet võimsustagatiste tehingumahtude ja tehingute keskmise hinna kohta korrapäraste ajavahemike tagant ilmuvatest CRE avaldatud andmetest. Lisaks sellele, et vältida kuritarvitusi ja läbipaistvuse puudumist, kohustasid ametiasutused vertikaalselt integreeritud ettevõtjaid pidama võimsustagatiste registris eraldi arvestust (üks konto võimsust pakkuvate ettevõtjate jaoks ja üks konto tarnijate jaoks).

(260)

Pärast seda, kui komisjon väljendas muret selle kohta, et mehhanismi raames toimuvad kaubanduslepingud ei ole piisavalt läbipaistvad, pakkus Prantsusmaa kõikide tehingute kohta saadava teabe parandamiseks kõikide ettevõtjate jaoks välja mitmed lahendused. Esiteks tegid nad ettepaneku võimaldada kõikidele ettevõtjatele juurdepääs otsetehingute registri (anonüümseks muudetud) tehingutele, tagades sellega tehingumahtude ja -hindade nähtavuse, säilitades samas tehinguosaliste anonüümsuse (vt põhjendus 163). Teiseks tegid nad ettepaneku tõhustada enampakkumisi, suurendades tarneaastale eelneva nelja aasta jooksul korraldatavate enampakkumiste arvu 15ni ning kohustades teatud võimsust (3 GW) pakkuvaid ettevõtjaid pakkuma turul oma sertifikaate vastavalt konkreetsele kindlaksmääratud skeemile (vt põhjendused 164 ja 165).

(261)

Prantsuse ametiasutuste ettepanekuga hõlmatav lähenemisviis võimaldab tarnijatele teatavat paindlikkust, lubades otsetehingute sooritamist, tagades samaaegselt nende tehingute puhul teatud läbipaistvuse.

(262)

Vaba juurdepääs (anonüümseks muudetud) tehingute registrile võimaldab tagada otsetehingute läbipaistvuse ning välistab teabe ebaühtluse turgu valitseva ettevõtja, kes on ka peamine müüja, ja tema konkurentide vahel. See lahendus võimaldab ka ettevõtjatel võtta arvesse otsetehingute hindu hetketurul tehtavate pakkumiste puhul ja tagada sellega suurem sidusus kahe turu vahel. Seejuures tõhustab see lahendus ka reguleeriva asutuse kontrollimeetmeid, tuues viivitamatult esile ettevõtja katsed hinnaga manipuleerida, kui see käitub oluliselt erinevalt reguleeritud turu tehingute ja otsetehingute turu puhul.

(263)

Lisaks sellele peaks enampakkumiste tõhustamine tagama nende piisava likviidsuse ja suurendama sellega turu võrdlushinna esindavust (tegemist on võimsuse hinnaga, mida suurem osa tarnijaid kasutab müügitehingutel ning seda hinda kasutatakse ka võrdlushinnana kõrvalekallete arveldamise mehhanismi puhul).

(264)

See lahendus võimaldab seega vältida ohtu, et võimsust pakkuvad suuremad ettevõtjad hoiavad võimsustagatisi majanduslikel eesmärkidel kinni, ühtlasi suurendab see turu läbipaistvust, tõstab reguleeritud turu likviidsust ja hõlbustab turgu reguleerival asutusel teostada järelevalvet.

(265)

„Kahekordse kohustuse“ kehtestamine aastateks TA – 3, TA – 2 ja TA – 1 võimaldab vähendada integreeritud ettevõtjate võimalikku turuga manipuleerimise ohtu. Need ettevõtted võiksid muidu vähendada sisetehingute abil kunstlikult müümata sertifikaatide kogust. Kehtestades kohustuse, mis hõlmab sertifitseeritud võimsuse taset, tagavad Prantsuse ametiasutused, et integreeritud ettevõtjad on isegi juhul, kui nad sooritavad sisetehinguid, kohustatud tagama reguleeritud hetketurul teatud likviidsuse.

(266)

Otsus määrata kindlaks kohustus, mis on seotud 25 % sertifitseeritud võimsusega, võimaldab tagada, et integreeritud ettevõtjad, seejuures eeskätt turgu valitsev ettevõtja, pakuvad kõiki oma sertifikaate või osa nendest reguleeritud hetketurul ning ei saa sellest kohustusest mööda minna oma sisetehingute abil Selline lahendus sarnaneb turutegemise (market-making) lahendusele.

(267)

Piirväärtuse (mille ühik on GW) seadmine kohustusele pakkuda enampakkumistel teatud kogus võimsustagatisi, võimaldab tagada, et suuremad ettevõtjad ning eeskätt turgu valitsev ettevõtja, kes täidavad mehhanismis turutegija (market-makeri) rolli, tagavad pidevalt enampakkumiste likviidsuse.

(268)

Enampakkumiste likviidsuse tagamisega on Prantsuse ametiasutused andnud vastuse komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjenduses 200 esitatud etteheitele.

(269)

Üldisemalt väljendudes on Prantsuse ametiasutused pakutud lahenduste abil vastanud komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlustele seoses hinna kindlaksmääramise läbipaistvuse puudumisega.

(270)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et seoses teatud ettevõtjate, nagu teatavate tarbimiskaja pakkuvate ettevõtjate (kelle vahel võib esineda diskrimineerimist), välismaise võimsuse või uue tootmisvõimsuse mehhanismist väljajätmise ohuga võib piiratud konkurentsisurve tõttu tekkida ülemäärase hüvitamise oht nende ettevõtjate puhul, kes saavad mehhanismis osaleda.

(271)

Nagu on märgitud vastavalt punktides 5.3.2.1, 5.3.2.2 ja 5.3.2.3, kohustusid Prantsuse ametiasutused võtma asjakohased meetmed selleks, et tagada eespool nimetatud erinevate ettevõtjate tegelik osalemine mehhanismi toimimises. See tagab mehhanismisisese konkurentsi ja peaks viima võimsuse sellise hinna väljakujunemiseni, mis välistab ülemäärase hüvitamise.

(272)

Selleks et oleks tagatud kokkusobivus keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate suunistega, peavad ettepanekuga hõlmatavad mehhanismid piiriülese võimsuse kaasamiseks ja uute tootmisvõimsuste sidumiseks mitmeaastaste lepingutega olema proportsionaalsed.

(273)

Piiriüleste võimsuste kaasamise mehhanismi on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes 119–124. Kui välismaistele võimsustele on väljastatud ühendusluba, osalevad need võimsused otseselt Prantsusmaa võimsustagatiste turul, seega määral, mil kõnealuse turu puhul leitakse, et see ei põhjusta ülemäärast hüvitamist, kehtib see ka välismaiste võimsustagatiste müügi puhul. Mehhanismi raames, mis võimaldab välismaise võimsuse osalemist, võib ka ülekandevõimsuste suhtes tänu ühenduslubade müügile kohaldada teatud hüvitamist. Võttes arvesse asjaolu, et hinnangute kohaselt on osalemine enampakkumistel äärmiselt oluline (nendel saavad osaleda kõik Prantsusmaa naaberriikide ülekandevõrku ühendatud tarbimiskaja võimaldavad ja elektrienergiat tootvad ettevõtjad), ning võttes arvesse ühinemislubade suurt hulka, mis eelduste kohaselt enampakkumistel osalevad, võib eeldada, et sellega ei kaasne mingit ülemäärast hüvitamist. Seega on vaadeldav mehhanism proportsionaalne.

(274)

Prantsuse ametiasutuste pakutud mehhanismi, mis võimaldab uutel võimsustel osaleda Prantsusmaa võimsusturul, on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes 131–138. Selle mehhanismi proportsionaalsusega seoses on komisjon seisukohal, et mehhanism välistab ülemäärase hüvitamise uute võimsuste puhul. Eeskätt peaks uute võimsustega seotud pakkumised olema igal juhul madalamad esialgsest võrdlushinnast, mis omakorda vastab erinevastest konkurentsiprotsessidest tingitud hindade keskmisele väärtusele (ettepaneku kohaselt tuleks see hind arvutada võimsuse kaalutud hinnana, võttes aluseks aastal TA – 4 korraldatud enampakkumise ning aastal TA – 2 ja aastal TA – 1 korraldatud enampakkumised). Asjaolu, et esialgne täpne võrdlushind ei ole uute võimsuste tarnijatele teada ajal, millal nad teevad oma pakkumisi, peaks tagama selle, et need hinnad on konkurentsivõime säilitamiseks nii madalad kui võimalik. Võttes arvesse asjaolu, et osalised ei tea, kas nende pakkumise esitamise ajal on teised uute võimsuste pakkujad oma pakkumised juba esitanud või mitte, innustavad uute võimsuste kohta kehtestatud pakkumise mahu piirangud pakkuma oma investeeringute jaoks võimalikult madalat hinda. Seetõttu leiab komisjon, et uute investeeringutega seoses peaks ülemäärase hüvitise maksmise oht puuduma, seega on vaadeldav mehhanism proportsionaalne.

(275)

Nagu on selgitatud põhjenduse 64 punktis 4, milles käsitletakse komisjoni muret, et EDFil on võimalik võimsuse hinnaga oma kasuks hõlpsasti manipuleerida, võib välja tuua mehhanismiga seotud kolm konkreetsemat ohtu (mõned neist võivad seejuures ilmneda kõigi ettevõtjate puhul).

(276)

Prantsusmaa ettepanek hõlmas mehhanismi kolme liiki muudatusi, mis võimaldavad muuta võimsuse kinnihoidmise ohu minimaalseks:

(277)

Esimene lahendus võimaldab tagada, et võimsust pakkuvad ettevõtjad, kellel on suur võimsuste portfell, ei saa sertifitseerimiseks kehtestatud vahemiku tõttu turuga manipuleerida. Lisaks sellele võimaldab see lahendus kontrolliasutustel olemasoleva raamistikuga võrreldes hõlpsamini avastada kahtlaseid toiminguid.

(278)

Teine lahendus peab tõhustama turul osalevatele ettevõtjatele suunatud stiimuleid, võimaldades sertifitseerimiseks sätestatud ajavahemiku abil paremini hinnata oma tootmisvahendite kättesaadavuse taset. Seoses meetmega, mille abil muudetakse tasuliseks enne tarneaasta algust tehtavad olulise suurusega tasakaalustamised, teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku muuta see meede ebasümmeetriliseks ja kohaldada sertifitseerimise mahu muudatustega seoses tehtavaid tasulisi tasakaalustamisi ainult nende ettevõtjate suhtes, kes on teinud varem olulise suurusega tasakaalustamisi. See on põhjendatud asjaoluga, et kõnealuse meetme kohaldamine kõikide ettevõtjate suhtes võib kahjustada konkurentsi, sest see meede on de facto oluliselt piiravam väikese võimsuse mahuga ettevõtjate jaoks kui turgu valitseva ettevõtja jaoks, kes võib lubada endale oma kõrvalekallete suurenemist. Sellise ülempiiri kindlaksmääramine (see tehakse vastava otsusega, kuid see ei saa ületada 1 GW) võimaldab seega i) säilitada praeguse meetme paindlikkuse suurema osa ettevõtjate jaoks ning samaaegselt ii) kõrvaldada võimaluse, et suure võimsuste portfelliga ettevõtjad saavad turuga manipuleerida, tehes suure hulga „väikeseid“ tasakaalustamisi.

(279)

Kolmas lahendus tõhustab kõikidele turul osalevatele ettevõtjatele suunatud stiimuleid selleks, et nad kaupleksid oma sertifikaatidega võimsuste turul, osaleksid turu võrdlushinna kujundamises, mis peegeldab tõeselt võimsuse väärtust, ning ei saaks spekuleerida, kasutades selleks turutehinguid ja hankimist (sourcing), mille puhul võetakse arvesse kõrvalekallete põhjal tehtavaid makseid.

(280)

Komisjon leiab, et nende lahenduste kogum ei võimalda võimsuse kinnihoidmise ohtu küll täielikult kõrvaldada, kuid aitab seda maksimaalselt piirata. On mõistetav, et lisaks mehhanismis sisalduvatele stiimulitele säilivad ka Prantsusmaa kontrolliasutuste turukontrolli meetmed.

(281)

Selleks et vältida võimsustagatiste kinnihoidmise ohtu, võtavad Prantsuse ametiasutused endale kohustuse suurendada enne tarneaasta algust korraldatavate enampakkumiste arvu ning kohustavad võimsust pakkuvaid ettevõtjaid pakkuma teatud minimaalset kogust võimsustagatisi igal enampakkumisel.

(282)

Need meetmed lisanduvad juba rakendatavatele meetmetele, nagu tarnijatele pakutav võimalus saada võimsustagatisi, kasutades ARENHi vahendit. Sellega seoses teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku uurida võimalust väljendada rahaliselt ARENHi võimsusega seotud komponenti, vältimaks võimalust, et ARENH häirib hindade vaba kujunemist võimsuse turul. See lahendus vastab osaliselt teatud kolmandate isikute soovitusele teha ARENHi vahendis teatud muudatusi, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjenduses 182.

(283)

See Prantsuse ametiasutuste pakutud lahenduste kogum võimaldab minimeerida suurte võimsust pakkuvate ettevõtjate, eeskätt turgu valitseva ettevõtja soovi võimsustagatisi kinni hoida. Lisaks sellele võimaldab see tagada võimsustagatiste enampakkumiste likviidsuse.

(284)

Sellega seoses leiab komisjon, et kõnealuste kohustuste näol on tegemist meetmekogumiga, mis on proportsionaalne likviidsusega seotud eesmärkide ja ülesannetega, millele osutati menetluse algatamise otsuses.

(285)

Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 194 tõi komisjon välja ohu, mis seisneb selles, et turgu valitsev ettevõtja kasutab tootmis- ja turustamisharu vahelist ristsubsideerimist (st tagatiste müüki konkurentidele hinnaga, mis on ettevõtja enda tootmis- ja turustusharu vahel kasutatavast siirdehinnast kõrgem, mille tulemusel tõrjutakse konkurendid elektrienergiaga varustamise turult välja).

(286)

Selleks et hõlbustada selliste toimingute avastamist ja leida sellele probleemile lahendus, kõrvaldavad ametiasutused ühelt poolt olemasolevates õigusaktides oleva lünga, mis võimaldab tagatisi üle anda tasuta. Õigusaktide sellise muutmise tulemusel ei ole tarnijatel enam võimalik anda võimsustagatisi oma tootmisharult turustusharule üle nullhinnaga. Eeskirjades tuleb ette näha, et integreeritud ettevõtja sisetehingud peavad toimuma hindadega, mis on vastavuses reguleeritud turul kasutatavate hindadega. Seejuures, kui reguleeritud turu tehingu(te) hinnad ei ole sisetehingu toimumise ajaks teada, võivad integreeritud ettevõtjad deklareerida hindu, mis on indekseeritud reguleeritud turu hindade põhjal. Näiteks võib integreeritud ettevõtja deklareerida sisetehingu hinna, mis on võrdne turu võrdlushinnaga, enne kui komisjon on selle täpse väärtuse energiat käsitlevas määruses ametlikult fikseerinud.

(287)

Teiselt poolt antakse turul osalevatele ettevõtjatele täielik juurdepääs võimsustagatiste turu tehinguregistrile. Turul on seega teatud kontrollivõimalus otsetehingute üle, kuna need (anonüümseks muudetud) tehingud avalikustatakse. Nagu on selgitatud põhjenduses 263, tagab selline mehhanism otsetehingute turu läbipaistvuse.

(288)

Prantsuse ametiasutused on sellega andnud vastuse komisjoni etteheitele seoses ohuga, et turgu valitsev ettevõtja kasutab hinnakääre.

(289)

Võttes arvesse Prantsusmaa pakutud erinevaid lahendusi, leiab komisjon, et mehhanismi võib käsitada proportsionaalsena püstitatud eesmärgiga.

(290)

Selleks et lahendada probleeme, mis on seotud uute tootmisvõimsuste mehhanismis osalemisega, millele komisjon osutas menetluse algatamise otsuses, teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku kohandada mehhanismi järgmiselt:

(291)

Need lahendused võimaldavad kõrvaldada takistused uute võimsuste mehhanismiga liitumisel.

(292)

Nagu on selgitatud põhjenduses 237, leiab komisjon, et Prantsusmaa on leidnud sobiva tasakaalu eri tarbimiskajaga seotud võimsusi hõlmavate kohustuste vahel, piiramata seejuures ülemääraselt nende võimsuste mehhanismis osalemise võimalusi. Kuigi kahe tarbimiskaja liigi osalemine mehhanismi toimimises ei ole võrdväärne, leiab komisjon, et selline eristamine on vajalik selleks, et võimaldada kaht liiki tarbimiskaja pakkuvatel ettevõtjatel mehhanismis optimaalsel määral osaleda.

(293)

Nagu on märgitud põhjendustes 119–125, on Prantsuse ametiasutused vastuseks komisjoni ja kolmandate isikute väljendatud kahtlustustele pakkunud välja hübriidlahenduse, millega nähakse ette ühenduslubade väljastamine, mis võimaldavad lõppkokkuvõttes välismaistel tootmisvõimsustel mehhanismis osaleda.

(294)

Nagu on märgitud põhjenduses 239, on Prantsuse ametiasutused pakkunud välja asjakohase lahenduse, mis võimaldab piiriülesel võimsusel mehhanismis vahetult osaleda. Seega on see komisjoni etteheide leidnud lahenduse.

(295)

Prantsusmaa pakutud lahendus välismaiste võimsuste mehhanismis vahetu osalemise kohta võimaldab lisaks sellele tasuda vajaduse korral ka võrkudevaheliste ühenduste eest, kui võimsusi napib. Pakutud lahendus võimaldab seega vältida komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjenduses 206 osutatud turgude koostoimimise kahjustamise ohtu (35).

(296)

Nagu on selgitatud põhjendustes 245–247 ja punktis 5.3.4.1, tegi komisjon kindlaks ohu, mis on seotud sellega, et alternatiivsetel tarnijatel ja eeskätt uutel turule sisenejatel võib olla keeruline hinnata oma võimsustega seotud kohustuste suurust. Komisjoni märkustest nende põhjenduste kohta ilmneb, et Prantsuse ametiasutused on kavandanud asjakohased meetmed, mis aitavad tarnijatel paremini arvutada nende võimsustega seotud kohustusi.

(297)

Lisaks sellele ei olnud erinevatel ettevõtjatel võimsuse tagamise mehhanismi esialgse variandi puhul lihtne saada teavet otsetehingute kohta, sest neil ei olnud täielikku ülevaadet võimsuste hinna kohta. Prantsusmaa pakkus kõikide tehingute kohta esitatava teabe parandamiseks kõikide ettevõtjate jaoks välja mitmed lahendused, mida on kirjeldatud punktis 5.3.4.2. Need meetmed hõlmavad kõikidele ettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist (anonüümseks muudetud) otsetehingute registrile ja enampakkumiste tõhustamist.

(298)

Nende lahenduste kogum võimaldab saavutada, et kõik ettevõtjad lisaks turgu valitsevale ettevõtjale saavad parema ülevaate oma võimsusega seotud kohustustest ning tehingumahtudest ja -hindadest. Need meetmed parandavad oluliselt mehhanismi läbipaistvust ja kompenseerivad asjaolu, et turgu valitsev ettevõtja on paremini teavitatud, kuna selle ettevõtja näol on tegemist mehhanismi kõige suurema ettevõtjaga nii võimsust pakkuvate ettevõtjatega kui ka tarnijatega võrreldes.

(299)

Komisjon võtab teadmiseks, et uute võimsuste puhul kavatsevad Prantsuse ametiasutused täiendavalt kehtestada ka keskkonnakaitsega seotud kriteeriume, mille puhul antakse eelistus vähese CO2-heitega tootjatele (vt põhjendus 137).

(300)

Nende sätete puhul võetakse arvesse keskkonnakaitset ja energiat käsitlevaid suuniseid, (36) milles on rõhutatud vajadust tagada, et selliste meetmete abil tuleb samaväärsete tehniliste ja majanduslike parameetrite puhul eelistada vähese CO2-heitega ettevõtjaid.

(301)

Eespool toodud põhjustel leiab komisjon, et mehhanismiga ei kahjustata enam õigusvastaselt konkurentsi ja/või Euroopa Liidu sisest kaubandust.

(302)

Võttes arvesse asjaolu, et Prantsusmaa mehhanismi näol on tegemist esimese komisjoni heakskiidetud võimsuse tagamise detsentraliseeritud mehhanismiga keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate suuniste kohaldamise ajal, ning pidades silmas asjaolu, et mehhanismi vajadus on olulisel määral tingitud energiaturu arengust, kusjuures tegemist on turuga, mis konkurentsile avamise käigus on alles arenemisjärgus, leiab komisjon, et mehhanismi heakskiitmine peab olema ajaliselt piiratud. Komisjon on seisukohal, et 10 aasta pikkust tähtaega võib pidada asjakohaseks ja kooskõlaliseks eelnevalt tehtud otsustega (37).

(303)

Komisjon leiab, et Prantsusmaa on õigusvastaselt käivitanud võimsuse turu Prantsusmaal, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätteid. Samas, võttes arvesse Prantsusmaa pakutud ja eespool kirjeldatud lahendusi, võib meedet lugeda kooskõlas olevaks keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate riigiabi suunistega.