I LISA

II–V lisas kasutatavad mõisted

Peale direktiivis 2009/125/EÜ sätestatud mõistete kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

üldmõisted:

1)   „teisendustegur“ (CC)– tegur, mis kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (1) IV lisas esitatud ELi hinnangulist keskmist elektritootmistõhusust – 40 %; teisendusteguri väärtus on 2,5;

2)   „ülemine kütteväärtus“ (GCV)– ühe kütuseühiku täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast veest ja kütuses leiduva vesiniku põlemisel tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;

3)   „globaalse soojendamise potentsiaal“ (GWP)– kasvuhoonegaasi mõju kliima soojenemisele võrreldes süsihappegaasi (CO2) vastava mõjuga, mis arvutatakse kui ühe kilogrammi kasvuhoonegaasi potentsiaal soojendada 100 aasta jooksul maailma kliimat võrrelduna ühe kilogrammi süsihappegaasi (CO2) sellise potentsiaaliga; vaadeldavad GWP-väärtused on esitatud määruse (EL) nr 517/2014 I, II ja IV lisas; külmutusagensisegude GWP-väärtused põhinevad määruse (EL) nr 517/2014 IV lisas esitatud meetodil;

4)   „õhu vooluhulk“– õhuvooluhulk [m3/h], mis on mõõdetud olmejahuti, õhukonditsioneeri või soojuspumba ja puhurkonvektori ruumis asuva ja/või (kui asjakohane) väljas asuva osa õhuväljalaskeava juures jahutamise (või jahutusfunktsioonita seadme korral kütmise) standardsetel nimitingimustel;

5)   „müravõimsustase“ (LWA )– A-kaalutud müravõimsustase [dB] mõõdetuna standardsetel nimitingimustel siseruumis ja/või väljas;

6)   „lisakütteseade“– õhukütteseadme soojusgeneraator, mis toodab lisasoojust ajal, mil küttekoormus ületab põhisoojusgeneraatori küttevõimsuse;

7)   „põhisoojusgeneraator“– sellise õhukütteseadme soojusgeneraator, mille toodetud soojus moodustab küttehooajal toodetud kogusoojusest kõige suurema osa;

8)   „kütmise sesoonne energiatõhusus“ (ηs,h )– õhukütteseadme aastase võrdlusküttevajaduse (asjaomasel küttehooajal) ja aastase tarbitud kütmisenergia suhe [ %] korrigeerituna temperatuuriregulaatori mõju ja põhjaveepumba/-pumpade elektritarbimisega (kui asjakohane);

9)   „jahutamise sesoonne energiatõhusus“ (ηs,c )– jahutusseadme aastase võrdlusjahutusvajaduse (asjaomasel jahutusperioodil) ja aastase tarbitud jahutusenergia suhe [ %] korrigeerituna temperatuuriregulaatori mõju ja põhjaveepumba/-pumpade elektritarbimisega (kui asjakohane);

10)   „temperatuuriregulaator“– seade, mis võimaldab lõppkasutajal seadistada ruumitemperatuuri teatavateks ajavahemikeks ja edastab andmeid (nt tegelik ruumi- ja/või välistemperatuur) õhukütte- või jahutamistoote liidesele (nt protsessor), aidates sellega reguleerida ruumitemperatuuri;

11)   „konkreetse välistemperatuuri järjekorranumber“ (binj )– sellise välistemperatuuri (Tj ) järjekorranumber kraadtundide tabelis, millele vastab teatav arv sellise välistemperatuuriga kraadtunde (hj ), nagu on esitatud III lisa tabelites 26–28;

12)   „kraadtunnid“ (hj )– iga konkreetse välistemperatuuri tundide arv hooajal (väljendatuna tundidena aastas), nagu on esitatud III lisa tabelites 26–28;

13)   „ruumitemperatuur“ (Tin )– kuivtermomeetriga määratud ruumitemperatuur [°C] (suhtelist niiskust võib näidata sellele vastava märgtermomeetri näiduga);

14)   „välistemperatuur“ (Tj )– kuivtermomeetriga mõõdetud välisõhutemperatuur [°C] (välisõhu suhtelist niiskust võib näidata sellele vastava märgtermomeetri näiduga);

15)   „võimsuse reguleerimine“– soojuspumba, õhukonditsioneeri, olmejahuti või kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti võime muuta oma kütmis- või jahutusvõimsust külmutusagensi mahulise vooluhulga muutmisega; see võime on fikseeritud, kui mahulist vooluhulka ei saa muuta; astmeline, kui mahulist vooluhulka saab muuta kahe astme piires; ja muudetav, kui mahulist vooluhulka on võimalik muuta kolme või enama astme piires;

16)   „kaotegur“ ((Cdh ) kütmise korral või (Cdc ) jahutamise või külmutamise korral)– toote tsüklilisest tööst tingitud tõhususe vähenemise näitaja; kui seda ei mõõdeta, kasutatakse õhukonditsioneeri või soojuspumba korral kaoteguri vaikeväärtust 0,25 ja olmejahuti või kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti korral 0,9;

17)   „lämmastikoksiidide heide“– gaasilist või vedelkütust kasutava õhukütte- või jahutusseadme tekitatav lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi summaarne heide väljendatuna lämmastikdioksiidi sisaldusena [mg/kWh] kütuse ülemise kütteväärtuse alusel nimiküttevõimsusel;

õhukuumutitega seotud mõisted:

18)   „õhukuumuti“– õhukütteseade, mis annab soojuse soojusgeneraatorilt üle otse õhule ja salvestab või levitab seda õhkküttesüsteemis;

19)   „gaasilist või vedelkütust kasutav õhukuumuti“– õhukuumuti, mis kasutab gaasilist või vedelkütust põletavat soojusgeneraatorit;

20)   „elektriline õhukuumuti“– õhukuumuti, mis kasutab elektrivoolu soojuslikul toimel põhinevat soojusgeneraatorit;

21)   „B1-tüüpi õhukuumuti“– gaasilist või vedelkütust kasutav õhukuumuti, mis on mõeldud ühendamiseks korstnaga, mis viib ruumist, kus B1-tüüpi õhukuumuti asub, välja põlemissaaduste jäägid, ja võtma põlemiseks vajalikku õhku otse ruumist; B1-tüüpi õhukuumutit turustatakse ainult B1-tüüpi õhukuumutina;

22)   „C2-tüüpi õhukuumuti“– gaasilist või vedelkütust kasutav õhukuumuti, mis võtab põlemiseks vajalikku õhku ühislõõrisüsteemist, millega on ühendatud mitu seadet, ja mis juhib põlemissaaduste jäägid samasse lõõrisüsteemi; C2-tüüpi õhukuumutit turustatakse ainult C2-tüüpi õhukuumutina;

23)   „C4-tüüpi õhukuumuti“– gaasilist või vedelkütust kasutav õhukuumuti, mis võtab põlemiseks vajalikku õhku ühislõõrisüsteemist, millega on ühendatud mitu seadet, ja mis juhib põlemissaaduste jäägid lõõrisüsteemi eraldi lõõri; C4-tüüpi õhukuumutit turustatakse ainult C4-tüüpi õhukuumutina;

24)   „miinimumvõimsus“– õhukuumuti vähim küttevõimsus (Pmin ) [kW];

25)   „kasutegur nimiküttevõimsusel“ (ηnom )– nimiküttevõimsuse ja selle saavutamiseks kasutatava koguenergia suhe [%], kusjuures kogusisendenergia on arvutatud gaasilise või vedelkütuse korral kütuse ülemise kütteväärtuse järgi;

26)   „kasutegur miinimumvõimsusel“ (ηpl )– miinimumküttevõimsuse ja selle saavutamiseks kasutatava koguenergia suhe [%], kusjuures kogusisendenergia on arvutatud kütuse ülemise kütteväärtuse järgi;

27)   „kütmise sesoonne energiatõhusus tööseisundis“ (ηs,on )– sesoonse energiatõhususe ja kiirgusliku kasuteguri korrutis, väljendatud protsentides;

28)   „sesoonne energiatõhusus“ (ηs,th )– nimiküttevõimsusel määratud kasuteguri ja miinimumvõimsusel määratud kasuteguri kaalutud keskmine, võttes arvesse välispiirete soojuskadu;

29)   „kiirgustõhusus“ (ηs,flow )– tööseisundi kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamisel kasutatav korrektsioon, milles arvestatakse soojendatava õhu ekvivalentset voolukiirust ja küttevõimsust;

30)   „välispiirete soojuskaotegur“ (Fenv )– kütmise sesoonses energiatõhususes sisalduv soojuskadu [%], mis on tingitud soojusgeneraatori tekitatud soojuse kaost väljapoole köetavat ruumi;

31)   „lisaelektritarbimine“– kütmise sesoonses energiatõhususes sisalduv energiakadu [%], mis on tingitud elektrienergia tarbimisest nimiküttevõimsusel (elmax ), miinimumvõimsusel (elmin ) ja ooteseisundis (elsb );

32)   „püsisüütajakadu“– kütmise sesoonses energiatõhususes sisalduv kadu [%], mis on tingitud süütepõleti energiatarbimisest;

33)   „püsisüütaja energiatarbimine“ (Pign )– põhipõleti süütamiseks ette nähtud süütepõleti (mille saab kustutada ainult kasutaja) tarbitav energia [W] kütuse ülemise kütteväärtuse alusel;

34)   „õhulõõri soojuskadu“– kütmise sesoonses energiatõhususes sisalduv energiakadu [%] ajal, mil põhigeneraator ei tööta;

soojuspumpade, õhukonditsioneeride ja olmejahutitega seotud mõisted:

35)   „soojuspump“– õhukütteseade:

a)	mille välissoojusvaheti (aurusti) kogub soojust ümbritsevast õhust, ventilatsiooniõhust, veest või pinnasest;

b)	mille soojusgeneraator kasutab auru kokkusurumise tsüklit või neeldumistsüklit;

c)	mille ruumis asuv soojusvaheti (kondensaator) eraldab soojust õhkküttesüsteemi;

d)	millel võib olla lisakütteseade;

e)	mis võib olla reverseeritav, mille korral võib see toimida õhukonditsioneerina;

36)   „õhk-õhk-soojuspump“– soojuspump, mille soojusgeneraator töötab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimuva auru kokkusurumise tsükliga ning välissoojusvaheti (aurusti) võimaldab võtta soojust ümbritsevast õhust;

37)   „vesi/soojuskandja-õhk-soojuspump“– soojuspump, mille soojusgeneraator töötab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimuva auru kokkusurumise tsükliga ning välissoojusvaheti (aurusti) võimaldab soojuse ülekandumist vee või soojuskandjaga;

38)   „katusele paigaldatav soojuspump“– elektrikompressoriga õhk-õhk-soojuspump, mille aurusti, kompressor ja kondensaator on ühendatud üheks seadmeks;

39)   „neeldumistsükliga soojuspump“– soojuspump, mille soojusgeneraator kasutab kütuste välisel põlemisel põhinevat neeldumistsüklit ja/või soojust;

40)   „mitmeosaline soojuspump“– soojuspump, mis koosneb mitmest siseruumis paiknevast seadmest, ühest või mitmest külmutusahelast, ühest või mitmest kompressorist ja ühest või mitmest välisest seadmest ning mille ruumisiseseid seadmeid võib, aga ei pruugi saada eraldi juhtida;

41)   „õhukonditsioneer“– jahuti, mida kasutatakse ruumide jahutamiseks ja:

a)	mille ruumis asuv soojusvaheti (aurusti) kogub soojust õhkjahutussüsteemist (soojusallikas);

b)	mille külmageneraator kasutab auru kokkusurumise tsüklit või neeldumistsüklit;

c)	mille välissoojusvaheti (kondensaator) eraldab soojust ümbritsevasse õhku, vette või pinnasesse (soojusvastuvõtjad) ja millel võib olla väljastpoolt lisatud vee aurustumisel põhinev soojusülekanne;

d)	mis võib olla reverseeritav, mille puhul võib see toimida soojuspumbana;

42)   „õhk-õhk-konditsioneer“– õhukonditsioneer, millel on külmageneraator, mis kasutab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimuvat auru kokkusurumise tsüklit ning mille välissoojusvaheti (kondensaator) võimaldab soojuse ülekandumist õhku;

43)   „vesi/soojuskandja-õhk-konditsioneer“– õhukonditsioneer, millel on külmageneraator, mis kasutab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimivat auru kokkusurumise tsüklit ning mille välissoojusvaheti (kondensaator) võimaldab soojuse ülekandumist vee või soojuskandjaga;

44)   „katusele paigaldatav õhukonditsioneer“– elektrikompressoriga õhk-õhk-konditsioneer, mille aurusti, kompressor ja kondensaator on ühendatud üheks seadmeks;

45)   „mitmeosaline õhukonditsioneer“– õhukonditsioneer, mis koosneb mitmest siseruumis paiknevast seadmest, ühest või mitmest külmutusahelast, ühest või mitmest kompressorist ja ühest või mitmest välisest seadmest ning mille ruumisiseseid seadmeid võib, aga ei pruugi saada eraldi juhtida;

46)   „neeldumistsükliga õhukonditsioneer“– konditsioneer, mille külmageneraator kasutab neeldumistsüklit, mis põhineb väljaspool toimuval kütuste põletamisel ja/või soojusel;

47)   „õhk-vesi-olmejahuti“– olmejahuti, mille külmageneraator kasutab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimivat auru kokkusurumise tsüklit ning välissoojusvaheti (kondensaator) võimaldab soojuse ülekandumist õhku (sh väljastpoolt lisatud vee aurustumisel põhinevat soojusülekannet õhku);

48)   „vesi/soojuskandja-vesi-olmejahuti“– olmejahuti, mille külmageneraator kasutab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimivat auru kokkusurumise tsüklit ning välissoojusvaheti (kondensaator) võimaldab soojuse ülekandumist vee või soojuskandjaga (v.a lisatud vee aurustumisel põhinev soojusülekanne);

49)   „neeldumistsükliga olmejahuti“– olmejahuti, mille külmageneraator kasutab neeldumistsüklit, mis põhineb väljaspool toimuval kütuste põletamisel ja/või soojusel;

soojuspumpade, õhukonditsioneeride ja olmejahutitega seotud arvutusmõisted:

50)   „arvutuslikud võrdlustingimused“– III lisa tabelis 24 esitatud andmete kogum, mis sisaldab arvutuslikku võrdlustemperatuuri, maksimaalset tasakaalutemperatuuri ja maksimaalset piirtöötemperatuuri;

51)   „arvutuslik võrdlustemperatuur“– välistemperatuur kas jahutamiseks (Tdesign,c ) või kütmiseks (Tdesign,h ) [°C] III lisa tabeli 24 kohaselt, mille puhul osalise koormuse tegur on 1 ja mis muutub olenevalt jahutus- või küttehooajast;

52)   „tasakaalutemperatuur“ (Tbiv )– tootja esitatud välistemperatuur (Tj ) [°C], mille juures on esitatud soojusvõimsus võrdne osalise küttekoormusega ja millest madalamal temperatuuril on osalise küttekoormuse saavutamiseks vaja esitatud küttevõimsust täiendada elektrilise varusoojendi võimsusega;

53)   „piirtöötemperatuur“ (Tol )– tootja esitatud välistemperatuur [°C] kütmiseks, millest madalamal temperatuuril ei suuda soojuspump tagada mingit küttevõimsust ja esitatud küttevõimsus on 0;

54)   „osalise koormuse tegur“ (pl(Tj ))– välistemperatuur miinus 16 °C jagatuna arvutusliku võrdlustemperatuuriga miinus 16 °C kas jahutamise või kütmise korral;

55)   „hooaeg“– ümbritseva keskkonna tingimused, mis tähistavad kas kütte- või jahutushooaega ning näitavad hooaja kõigi välistemperatuuride kraadtunde;

56)   „osaline küttekoormus“ (Ph(Tj ))– küttekoormus [kW] konkreetse välistemperatuuri korral, mis saadakse arvutusliku küttekoormuse korrutamisel osalise koormuse teguriga;

57)   „osaline jahutuskoormus“ (Pc(Tj ))– jahutuskoormus [kW] konkreetse välistemperatuuri korral, mis saadakse arvutusliku jahutuskoormuse korrutamisel osalise koormuse teguriga;

58)   „sesoonne energiatõhusustegur“ (SEER)– õhukonditsioneeri või olmejahuti üldine energiatõhusustegur jahutushooajal arvutatuna aastase võrdlusjahutusvajaduse jagamisel aastas jahutamiseks kuluva energiaga;

59)   „sesoonne soojustegur“ (SCOP)– elektrit kasutava soojuspumba üldine soojustegur küttehooaja kohta arvutatuna aastase võrdlusküttevajaduse jagamisel aastase kütteenergiatarbimisega;

60)   „aastane võrdlusjahutusvajadus“ (QC )– võrdlusjahutusvajadus [kWh], mis tuleb võtta aluseks SEERi arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse arvutuslik jahutuskoormus Pdesign,c jahutuse tööseisundi ekvivalenttundide arvuga (HCE );

61)   „aastane võrdlusküttevajadus“ (QH )– määratud küttehooaja võrdlusküttevajadus [kWh], mis tuleb võtta aluseks SCOPi arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse arvutuslik küttekoormus (Pdesign,h ) kütmise tööseisundi ekvivalenttundide arvuga (HHE );

62)   „aastane jahutusenergiatarbimine“ (QCE )– energia [kWh], mida on vaja aastase võrdlusjahutusvajaduse katmiseks ning mille leidmiseks jagatakse aastane võrdlusjahutusvajadus tööseisundi sesoonse energiatõhususteguriga SEERon ning seadme elektritarbimisega jahutushooajal termostaadi algatatud puhke-, oote-, puhke- ja kambrikütteseisundis;

63)   „aastane kütteenergiatarbimine“ (QHE )– energia [kWh], mida on vaja aastase võrdlusküttevajaduse rahuldamiseks määratud küttehooajal ning mille leidmiseks jagatakse aastane võrdlusküttevajadus sesoonse soojusteguriga tööseisundis (SCOPon ) ja seadme elektritarbimisega küttehooajal termostaadiga algatatud puhkeseisundis, ooteseisundis, puhkeseisundis ja kambrikütteseisundis;

64)   „jahutuse tööseisundi ekvivalenttundide arv“ (HCE )– hinnanguline tundide arv aastas, mille jooksul peab seade tagama arvutusliku jahutuskoormuse (Pdesign,c ), et saaks rahuldatud aastane võrdlusjahutusvajadus;

65)   „kütmise tööseisundi ekvivalenttundide arv“ (HHE )– hinnanguline tundide arv aastas, mille jooksul soojuspumbaga õhukütteseade peab tagama arvutusliku küttekoormuse, et rahuldada aastane võrdlusküttevajadus;

66)   „sesoonne energiatõhusustegur tööseisundis“ (SEERon )– jahutuse tööseisundis seadme keskmine energiatõhusustegur, mille saamiseks arvestatakse osalist koormust ja välistemperatuuridele vastavaid energiatõhusustegureid (EERbin (Tj )) ning mis on kaalutud kraadtundidega;

67)   „sesoonne soojustegur tööseisundis“ (SCOPon )– tööseisundis soojuspumba keskmine soojustegur küttehooajal, mille arvutamisel võetakse arvesse osalist koormust, varuelektriküttevõimsust (vajaduse korral) ja välistemperatuuridele vastavaid soojustegureid (COPbin (Tj )) ning mis kaalutakse vastavate kraadtundidega;

68)   „konkreetsele välistemperatuurile vastav soojustegur“ (COPbin (Tj ))– soojuspumba soojustegur hooaja konkreetse välistemperatuuri (Tj ) korral, mille arvutamisel võetakse arvesse osalist koormust, esitatud võimsust ja esitatud soojustegurit (COPd (Tj )) ning mis on muude välistemperatuuride jaoks leitav inter- või ekstrapoleerimisega ja mida vajaduse korral parandatakse sobiva kaoteguriga;

69)   „välistemperatuurile vastav energiatõhusustegur“ (EERbin (Tj ))– hooaja igale konkreetsele välistemperatuurile (Tj ) vastav energiatõhusustegur, mis on saadud osalise koormuse, esitatud võimsuse ja esitatud energiatõhususteguri (EERd (Tj )) alusel ning mis on muude välistemperatuuride jaoks leitav inter- või ekstrapoleerimisega ja mida vajaduse korral parandatakse sobiva kaoteguriga;

70)   „esitatud küttevõimsus“ (Pdh(Tj ))– konkreetsele välistemperatuuri (Tj ) ja ruumitemperatuuri (Tin ) kombinatsioonile vastav soojuspumba auru kokkusurumise tsükli küttevõimsus [kW], mille on avaldanud tootja;

71)   „esitatud jahutusvõimsus“ (Pdc(Tj ))– konkreetsele välistemperatuuri (Tj ) ja ruumitemperatuuri (Tin ) kombinatsioonile vastav õhukonditsioneeri või olmejahuti auru kokkusurumise tsükli jahutusvõimsus [kW], mille on esitanud tootja;

72)   „arvutuslik küttekoormus“ (Pdesign,h )– arvutuslikul võrdlustemperatuuril soojuspumbale rakendatav küttekoormus [kW], mis võrdub osalise küttekoormusega, kui välistemperatuur (Tj ) on võrdne kütmise arvutusliku võrdlustemperatuuriga (Tdesign,h );

73)   „arvutuslik jahutuskoormus“ (Pdesign,c )– olmejahutile või õhukonditsioneerile arvutuslikel võrdlustingimustel rakendatav jahutuskoormus [kW], mis on võrdne esitatud jahutusvõimsusega, kui välistemperatuur (Tj ) on võrdne jahutamise arvutusliku võrdlustemperatuuriga (Tdesign,c );

74)   „esitatud soojustegur“ (COPd (Tj ))– soojustegur piiratud arvu välistemperatuuride (Tj ) korral;

75)   „esitatud energiatõhusustegur“ (EERd (Tj ))– energiatõhusustegur piiratud arvu välistemperatuuride (Tj ) korral;

76)   „varuelektrikütte võimsus“ (elbu(Tj ))– sellise reaalse või oletatava lisakütteseadme küttevõimsus [kW], mille COP on 1 ja mis täiendab esitatud küttevõimsust (Pdh(Tj )), et saavutada osaline küttekoormus (Ph(Tj )) juhul, kui konkreetse välistemperatuuri (Tj ) korral on Pdh(Tj ) väiksem kui Ph(Tj );

77)   „võimsustegur“– osalise küttekoormuse (Ph (Tj )) ja esitatud küttevõimsuse (Pdh (Tj )) jagatis või osalise jahutuskoormuse (PC(Tj )) ja esitatud jahutusvõimsuse (Pdc (Tj )) jagatis;

õhukütte- ja jahutusseadmete kütmise või jahutuse sesoonse energiatõhususe arvutamisega seotud tööseisundid:

78)   „tööseisund“– seadmes sisselülitatud kütte- või jahutusseisund hoone kütte- või jahutuskoormuse ajal; see võib sisaldada seadme tsüklilist sisse- ja väljalülitumist, et saavutada või hoida ruumis vajalikku õhutemperatuuri;

79)   „ooteseisund“– olek, milles õhukuumuti, olmejahuti, õhukonditsioneer või soojuspump on ühendatud vooluvõrku, sõltub sealt saadavast sisendenergiast ning võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taasaktiveerimisfunktsioon eraldi või koos kas ainult selle funktsiooni ja/või teabe või oleku kuvamisega;

80)   „taasaktiveerimisfunktsioon“– funktsioon, mis hõlbustab lisafunktsioone (sh põhifunktsiooni) pakkuvate teiste seisundite (sh tööseisundi) sisselülitamist, kasutades eraldiseisvat lülitit (sh kaugjuhtimist võrgu kaudu), sisemist sensorit või taimerit;

81)   „teabe või oleku kuvamine“– pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme olekut (sh kella);

82)   „puhkeseisund“– olek, milles olmejahuti, õhukonditsioneer või soojuspump on ühendatud vooluvõrku, kuid ei täida ühtegi funktsiooni; puhkeseisundiks loetakse ka olek, milles on kuvatud üksnes teave, et seade on puhkeseisundis, samuti olek, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/108/EÜ (2) kohaselt täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone;

83)   „termostaadi algatatud puhkeseisund“– olek ajal, mil puudub jahutus- või küttekoormus ja mille korral on jahutus- või küttefunktsioon küll sisse lülitatud, kuid seade ei tööta; tsüklilisi sisse- ja väljalülitumisi tööseisundis ei loeta termostaadi algatatud puhkeseisundiks;

84)   „kambrikütteseisund“– olek, milles seade on aktiveerinud kütteseadise, et vältida külmutusagensi liikumist kompressorisse, et piirata külmutusagensi kontsentratsiooni õlis kompressori käivitumisel;

85)   „energiatarbimine puhkeseisundis“ (POFF )– seadme energiatarbimine [kW] ajal, mil seade on puhkeseisundis;

86)   „energiatarbimine termostaadi algatatud puhkeseisundis“ (PTO )– seadme energiatarbimine [kW] ajal, mil seade on termostaadi algatatud puhkeseisundis;

87)   „energiatarbimine ooteseisundis“ (PSB )– seadme energiatarbimine [kW] ajal, mil seade on ooteseisundis;

88)   „energiatarbimine kambrikütteseisundis“ (PCK )– seadme energiatarbimine [kW] ajal, mil seade on kambrikütteseisundis;

89)   „puhkeseisundi tundide arv“ (HOFF )– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat puhkeseisundis ning mis sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

90)   „termostaadi algatatud puhkeseisundi tundide arv“ (HTO )– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat termostaadi algatatud puhkeseisundis ning mis sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

91)   „ooteseisundi tundide arv“ (HSB )– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat ooteseisundis ning mis sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

92)   „kambrikütteseisundi tundide arv“ (HCK )– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat kambrikütte tööseisundis ning mis sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

kütuseid kasutavate õhukonditsioneeride, olmejahutite ja soojuspumpadega seotud arvutusmõisted:

93)   „sesoonne primaarenergia tegur jahutusseisundis“ (SPERc )– kütusel töötava õhukonditsioneeri või olmejahuti üldine energiatõhusustegur jahutushooajal;

94)   „sesoonne gaasikasutustõhusus jahutusseisundis“ (SGUEc )– gaasikasutustõhusus kogu jahutushooajal;

95)   „gaasikasutustõhusus osalisel koormusel“– gaasi kasutamise tõhusus jahutamisel (GUEc,bin ) või kütmisel (GUEh,bin ) teatud välistemperatuuri (Tj ) korral;

96)   „gaasikasutustõhusus esitatud võimsusel“– gaasi kasutamise tõhusus jahutamisel (GUEcDC ) või kütmisel (GUEhDC ) esitatud võimsuse tingimustes (esitatud III lisa tabelis 21) korrigeerituna seadme võimaliku tsüklilise toimimisega, kui efektiivne jahutusvõimsus (QEc ) ületab jahutuskoormust (Pc (Tj )) või efektiivne küttevõimsus (QEh ) ületab küttekoormust (Ph (Tj ));

97)   „efektiivne jahutusvõimsus“ (QEc )– mõõdetud jahutusvõimsus [kW], mida on korrigeeritud soojusega, mis pärineb läbi ruumisisese soojusvaheti soojusülekandeaine ringlust tekitavast seadmest (pump/pumbad või puhur/puhurid);

98)   „efektiivne soojustagastusvõimsus“– mõõdetud soojustagastusvõimsus (kütmise korral (QEhr,h ) ja jahutamise korral (QEhr,c )) [kW], mida on korrigeeritud soojusega, mis pärineb soojustagastusahela seadmest (pump/pumbad);

99)   „mõõdetud sisendsoojus jahutamiseks“ (Qgmc )– mõõdetud sisendkütuse panus [kW] osalise koormuse tingimustes (esitatud III lisa tabelis 21);

100)   „sesoonne lisaenergiategur jahutusseisundis“ (SAEFc )– lisaenergiatõhusus jahutushooajal, võttes arvesse ka termostaadi algatatud puhkeseisundit, ooteseisundit, puhkeseisundit ja kambrikütteseisundit;

101)   „aastane võrdlusjahutusvajadus“ (QC )– aastane jahutusvajadus arvutatuna arvutusliku jahutuskoormuse (Pdesign,c ) korrutamisega jahutuse tööseisundi ekvivalenttundide arvuga (HCE );

102)   „sesoonne lisaenergiategur jahutuse tööseisundis“ (SAEFc,on )– lisaenergiatõhusus määratud jahutushooajal, mitte arvestades termostaadi algatatud puhkeseisundit, ooteseisundit, puhkeseisundit ja kambrikütteseisundit;

103)   „lisaenergiategur jahutusseisundis osalisel koormusel“ (AEFc,bin )– lisaenergiatõhusus jahutamisel konkreetse välistemperatuuri (Tj ) korral;

104)   „sisendelektrienergia jahutusseisundis“ (PEc )– efektiivne sisendelektrienergia jahutamisel [kW];

105)   „sesoonne primaarenergia tegur kütteseisundis“ (SPERh )– kütusel töötava soojuspumba üldine energiatõhusustegur, mis iseloomustab küttehooaega;

106)   „sesoonne gaasikasutustõhusus kütteseisundis“ (SGUEh )– gaasikasutustõhusus küttehooajal;

107)   „efektiivne jahutusvõimsus“ (QEh )– mõõdetud küttevõimsus [kW], mida on korrigeeritud soojusega, mis pärineb seadmest (pump/pumbad või puhur/puhurid), mis tekitab soojusülekandeaine ringlust läbi ruumisisese soojusvaheti;

108)   „mõõdetud sisendsoojus kütmiseks“ (Qgmh )– mõõdetud kütuse sisendkogus [kW] osalise koormuse tingimustes (esitatud III lisa tabelis 21);

109)   „sesoonne lisaenergiategur kütteseisundis“ (SAEFh )– lisaenergiatõhusus küttehooajal, võttes arvesse ka termostaadi algatatud puhkeseisundit, ooteseisundit, puhkeseisundit ja kambrikütteseisundit;

110)   „aastane võrdlusküttevajadus“ (QH )– aastane küttevajadus arvutatuna arvutusliku küttekoormuse korrutamisel kütmise aastase kütmise tööseisundi ekvivalenttundide arvuga (HHE );

111)   „sesoonne lisaenergiategur kütmise tööseisundis“ (SAEFh,on )– lisaenergiatõhusus küttehooajal, mitte arvestades termostaadi algatatud puhkeseisundit, ooteseisundit, puhkeseisundit ja kambrikütteseisundit;

112)   „lisaenergiategur kütteseisundis osalisel koormusel“ (AEFh,bin )– lisaenergiatõhusus kütmisel konkreetse välistemperatuuri Tj korral;

113)   „lisaenergiategur esitatud võimsusel“– lisaenergiategur jahutamisel (AEFc,dc ) või kütmisel (AEFh,dc ) osalise koormuse tingimustes (esitatud III lisa tabelis 21) korrigeerituna seadme võimaliku tsüklilise toimimisega, kui efektiivne jahutusvõimsus (QEc ) ületab jahutuskoormust (Pc (Tj )) või efektiivne küttevõimsus (QEh ) ületab küttekoormust (Ph (Tj ));

114)   „sisendelektrienergia kütteseisundis“ (PEh )– efektiivne sisendelektrienergia kütmisel [kW];

115)   „sisepõlemismootoriga soojuspumpade, olmejahutite ja õhukonditsioneeride NOx-heited“– sisepõlemismootoriga soojuspumpade, olmejahutite ja õhukonditsioneeride tekitatud lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi heidete summa mõõdetuna standardsetel nimitingimustel, kasutades mootori ekvivalentset pöörlemiskiirust, ja väljendatuna lämmastikdioksiidi kogusena [mg] kütteenergia [kWh] kohta, kasutades kütuse ülemist kütteväärtust;

116)   „mootori ekvivalentne pöörlemiskiirus“ (Erpmequivalent )– sisepõlemismootori pöörlemiskiirus [p/min], mis on arvutatud 70, 60, 40 ja 20 % osalise küttekoormuse korral (või jahutuskoormuse korral, kui kütmisfunktsioon puudub) ning kaalutud vastavalt teguritega 0,15, 0,25, 0,30 ja 0,30;

kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutitega seotud mõisted:

117)

    „nimisisendvõimsus“ (DA ) – elektriline sisendvõimsus, mida kõrgel temperatuuril käitatav protsessijahuti (koos kompressori, kondensaatori puhurite või pumpade, aurustipumpade ja võimalike lisaseadmetega) vajab nimijahutusvõimsuse saavutamiseks, väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

118)

    „nimienergiatõhusustegur“ (EERA ) – nimijahutusvõimsuse [kW] ja nimisisendvõimsuse [kW] jagatis kahe kümnendkoha täpsusega;

119)

    „sesoonne energiatõhusustegur“ (SEPR) – kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti energiatõhusustegur standardsetel nimitingimustel, mis iseloomustab koormuse ja ümbritseva keskkonna temperatuuri muutumist aasta jooksul ning mille arvutamiseks jagatakse aastane jahutusvajadus aastase elektritarbimisega;

120)

    „aastane jahutusvajadus“ – summa, mille liikmeteks on igale konkreetsele välistemperatuurile vastava jahutuskoormuse ja vastavate kraadtundide korrutis;

121)

    „jahutuskoormus“ – nimijahutusvõimsus korrutatuna kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti osalise koormuse teguriga ja väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

122)

    „osaline koormus“ (PC (Tj )) – jahutuskoormus konkreetse ümbritseva keskkonna temperatuuri (Tj ) korral, arvutatuna maksimaalse koormuse korrutamisega kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite samale ümbritseva keskkonna temperatuurile (Tj ) vastava osalise koormuse teguriga ja väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

123)

   „kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur“ (PR (Tj )):

a)

õhkjahutusega kondensatsiooni kasutavate kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite korral ümbritseva keskkonna temperatuur Tj miinus 5 °C jagatuna ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuuriga miinus 5 °C, korrutatuna 0,2-ga ja liidetuna 0,8-le. Ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuurist kõrgema temperatuuri korral on kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur 1. Temperatuurist 5 °C madalama ümbritseva keskkonna temperatuuri korral on kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur 0,8;

b)

vesijahutusega kondensatsiooni kasutavate kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite korral vee sisendi temperatuur (kondensaatori vee sisend) miinus 9 °C jagatuna ümbritseva keskkonna (vee sisendist kondensaatorini) (30 °C) võrdlustemperatuuriga miinus 9 °C korrutatuna 0,2-ga ja liidetuna 0,8-le. Ümbritseva keskkonna (kondensaatori veesisend) võrdlustemperatuurist kõrgema temperatuuri korral on kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur 1. Temperatuurist 9 °C madalama ümbritseva keskkonna (kondensaatori veesisend) temperatuuri korral on kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur 0,8;

c)	väljendatakse protsentides ühe kümnendkoha täpsusega;

124)

    „aastane elektritarbimine“ – summa, mille liikmed on välistemperatuurile vastava jahutusvajaduse teguri ja asjaomasele välistemperatuurile vastava energiatõhususteguri jagatised, mis on korrutatud vastavate kraadtundide arvuga;

125)

   „ümbritseva keskkonna temperatuur“ –

a)	kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite korral, millel on õhkjahutusega kondensaator, kuivtermomeetriga mõõdetud õhutemperatuur [°C];

b)	kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite korral, millel on vesijahutusega kondensaator, kondensaatorisse siseneva vee temperatuur [°C];

126)

    „ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuur“ – ümbritseva keskkonna temperatuur [°C], mille korral on kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur 1. Võrdlustemperatuuriks määratakse 35 °C. Kõrgel temperatuuril käitatavate õhkjahutusega protsessijahutite korral on kondensaatorisse siseneva õhu temperatuur 35 °C ja kõrgel temperatuuril käitatavate vesijahutusega protsessijahutite korral kondensaatorisse siseneva vee temperatuur 30 °C, kusjuures kondensaatorini jõudva välisõhu temperatuur on 35 °C;

127)

    „energiatõhusustegur osalisel koormusel“ (EERPL (Tj )) – aasta konkreetsele välistemperatuurile vastav energiatõhusustegur, mis on saadud teatavatele välistemperatuuridele vastavate esitatud energiatõhusustegurite (EERDC ) alusel ja arvutatud teiste välistemperatuuride jaoks lineaarse interpoleerimisega;

128)

    „esitatud jahutusvajadus“ – konkreetsele välistemperatuurile vastav jahutuskoormus, mis on arvutatud nimijahutusvõimsuse korrutamise teel kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti vastava osalise koormuse teguriga;

129)

    „esitatud energiatõhusustegur“ (EERDC ) – kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti energiatõhusustegur teatavas mõõtepunktis, vajaduse korral korrigeerituna kaoteguriga, kui väikseim esitatud jahutusvõimsus ületab jahutuskoormuse, või interpoleerituna, kui lähimad esitatud jahutusvõimsused on jahutuskoormusest suuremad ja väiksemad;

130)

    „esitatud sisendvõimsus“ – elektriline sisendvõimsus, mida kõrgel temperatuuril käitatav protsessijahuti vajab esitatud jahutusvõimsuse tagamiseks teatavas mõõtepunktis;

131)

    „esitatud jahutusvõimsus“ – jahutusvõimsus, mida kõrgel temperatuuril käitatav protsessijahuti kasutab esitatud jahutusvajaduse rahuldamiseks teatavas mõõtepunktis;

puhurkonvektoritega seotud mõisted:

132)   „kogu sisendelektrienergia“ (Pelec )– seadme (sh puhuri(te) ja lisaseadmete) tarbitav kogu elektrienergia.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 24).

II LISA

Ökodisaininõuded

1.

Õhukütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus a) Alates 1. jaanuarist 2018 ei tohi õhukütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus olla väiksem tabelis 1 esitatud väärtustest. Tabel 1 Õhukütteseadmete minimaalne kütmise sesoonne energiatõhusus esimesel etapil [%]   η s,h  (*1) Kütusel töötavad õhukuumutid (v.a B1-õhukuumutid nimisoojusvõimsusega >10 kW ning C2- ja C4-õhukuumutid nimisoojusvõimsusega >15 kW) 72 B1-õhukuumutid nimisoojusvõimsusega > 10 kW ning C2- ja C4-õhukuumutid nimisoojusvõimsusega > 15 kW 68 Elektril töötavad õhukuumutid 30 Elektrimootoriga õhk-õhk-soojuspumbad (v.a katusele paigaldatavad soojuspumbad) 133 Katusele paigaldatavad soojuspumbad 115 Sisepõlemismootoriga õhk-õhk-soojuspumbad 120 Mitmeosaliste soojuspumpade vastavust sellele määrusele tõendavad tootjad III lisa kohaste mõõtmiste ja arvutuste alusel. Iga välise seadme mudeli tehnilises dokumentatsioonis peab olema sellega sobivate siseruumi seadmete loetelu. Vastavusdeklaratsioon kehtib siis kõigile loetelus esitatud kombinatsioonidele. Soovituslike kombinatsioonide loetelu tehakse kättesaadavaks enne välise seadme ostmist/liisimist/rentimist. b) Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi õhukütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus olla väiksem tabelis 2 esitatud väärtustest. Tabel 2 Õhukütteseadmete minimaalne kütmise sesoonne energiatõhusus teisel etapil [%]   η s,h  (*2) Kütusel töötavad õhukuumutid (v.a B1-õhukuumutid nimisoojusvõimsusega > 10 kW ning C2- ja C4-õhukuumutid nimisoojusvõimsusega > 15 kW) 78 Elektril töötavad õhukuumutid 31 Elektrimootoriga õhk-õhk-soojuspumbad (v.a katusele paigaldatavad soojuspumbad) 137 Katusele paigaldatavad soojuspumbad 125 Sisepõlemismootoriga õhk-õhk-soojuspumbad 130 Mitmeosaliste soojuspumpade vastavust sellele määrusele tõendavad tootjad III lisa kohaste mõõtmiste ja arvutuste alusel. Iga välise seadme mudeli tehnilises dokumentatsioonis peab olema sellega sobivate siseruumi seadmete loetelu. Vastavusdeklaratsioon kehtib siis kõigile loetelus olevatele kombinatsioonidele. Soovituslike kombinatsioonide loetelu tehakse kättesaadavaks enne välise seadme ostmist/liisimist/rentimist.

2.

Jahutusseadmete jahutuse sesoonne energiatõhusus a) Alates 1. jaanuarist 2018 ei tohi jahutusseadmete jahutuse sesoonne energiatõhusus olla väiksem tabelis 3 esitatud väärtustest. Tabel 3 Jahutusseadmete minimaalne jahutamise sesoonne energiatõhusus esimesel etapil [%]   η s,c  (*3) Elektrimootoriga õhk-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega < 400 kW 149 Elektrimootoriga õhk-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega ≥ 400 kW 161 Elektrimootoriga vesi/soojuskandja-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega < 400 kW 196 Elektrimootoriga vesi/soojuskandja-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega ≥ 400 kW < 1 500  kW 227 Elektrimootoriga vesi/soojuskandja-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega ≥ 1 500  kW 245 Sisepõlemismootoriga õhk-vesi-olmejahutid 144 Elektrimootoriga õhk-õhk-konditsioneerid (v.a katusele paigaldatavad) 181 Katusele paigaldatavad õhukonditsioneerid 117 Sisepõlemismootoriga õhk-õhk-konditsioneerid 157 Mitmeosaliste õhukonditsioneeride vastavust sellele määrusele tõendavad tootjad III lisa kohaste mõõtmiste ja arvutuste alusel. Iga välise seadme mudeli tehnilises dokumentatsioonis peab olema sellega sobivate siseruumi seadmete loetelu. Vastavusdeklaratsioon kehtib siis kõigile loetelus esitatud kombinatsioonidele. Soovituslike kombinatsioonide loetelu tehakse kättesaadavaks enne välise seadme ostmist/liisimist/rentimist. b) Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi jahutusseadmete jahutuse sesoonne energiatõhusus olla väiksem tabelis 4 esitatud väärtustest. Tabel 4 Jahutusseadmete jahutuse minimaalne sesoonne energiatõhusus teisel etapil [%]   η s,c  (*4) Elektrimootoriga õhk-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega < 400 kW 161 Elektrimootoriga õhk-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega ≥ 400 kW 179 Elektrimootoriga vesi/soojuskandja-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega < 400 kW 200 Elektrimootoriga vesi/soojuskandja-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega ≥ 400 kW < 1 500  kW 252 Elektrimootoriga vesi/soojuskandja-vesi-jahutid nimijahutusvõimsusega ≥ 1 500  kW 272 Sisepõlemismootoriga õhk-vesi-jahutid nimivõimsusega ≥ 400 kW 154 Elektrimootoriga õhk-õhk-konditsioneerid (v.a katusele paigaldatavad) 189 Katusele paigaldatavad õhukonditsioneerid 138 Sisepõlemismootoriga õhk-õhk-konditsioneerid 167 Mitmeosaliste õhukonditsioneeride vastavust sellele määrusele tõendavad tootjad III lisa kohaste mõõtmiste ja arvutuste alusel. Iga välise seadme mudeli tehnilises dokumentatsioonis peab olema sellega sobivate siseruumi seadmete loetelu. Vastavusdeklaratsioon kehtib siis kõigile loetelus olevatele kombinatsioonidele. Soovituslike kombinatsioonide loetelu tehakse kättesaadavaks enne välise seadme ostmist/liisimist/rentimist.

3.

Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonne energiatõhusustegur a) Alates 1. jaanuarist 2018 ei tohi kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonne energiatõhusustegur olla väiksem tabelis 5 esitatud väärtustest. Tabel 5 Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonne energiatõhusustegur esimesel etapil Soojuskandja kondensatsiooni poolel Nimijahutusvõimsus SEPRi  (*5) miinimumväärtus Õhk PA < 400 kW 4,5 PA ≥ 400 kW 5,0 Vesi PA < 400 kW 6,5 400 kW ≤ PA < 1 500  kW 7,5 PA ≥ 1 500  kW 8,0 b) Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonne energiatõhusustegur olla väiksem tabelis 6 esitatud väärtustest. Tabel 6 Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonne energiatõhusustegur teisel etapil Soojuskandja kondensatsiooni poolel Nimijahutusvõimsus SEPRi  (*6) miinimumväärtus Õhk PA < 400 kW 5,0 PA ≥ 400 kW 5,5 Vesi PA < 400 kW 7,0 400 kW ≤ PA < 1 500  kW 8,0 PA ≥ 1 500  kW 8,5

4.

Lämmastikoksiidide heide a) Alates 26. septembrist 2018 ei tohi õhukuumutite, soojuspumpade, olmejahutite ja õhukonditsioneeride lämmastikoksiidide heide (väljendatuna lämmastikdioksiidina) olla suurem tabelis 7 esitatud väärtustest. Tabel 7 Lämmastikoksiidide maksimumheide esimesel etapil ([mg] kasutatud kütuse ülemise kütteväärtuse [kWh] alusel) Gaasilisel kütusel töötavad õhukuumutid 100 Vedelkütusel töötavad õhukuumutid 180 Gaasilisel kütusel töötava välispõlemismootoriga soojuspumbad, olmejahutid ja õhukonditsioneerid 70 Vedelkütusel töötava välispõlemismootoriga soojuspumbad, olmejahutid ja õhukonditsioneerid 120 Gaasilisel kütusel töötava sisepõlemismootoriga soojuspumbad, olmejahutid ja õhukonditsioneerid 240 Vedelkütusel töötava sisepõlemismootoriga soojuspumbad, olmejahutid ja õhukonditsioneerid 420 b) Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi õhukuumutite lämmastikoksiidide heide (väljendatud lämmastikdioksiidina) olla suurem tabelis 8 esitatud väärtustest. Tabel 8 Lämmastikoksiidide maksimumheide teisel etapil ([mg] kasutatud kütuse ülemise kütteväärtuse [kWh] alusel) Gaasilisel kütusel töötavad õhukuumutid 70 Vedelkütusel töötavad õhukuumutid 150

5.

Tooteteave a) Alates 1. jaanuarist 2018 peavad paigaldajatele ja lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate avalikud veebisaidid sisaldama järgmist tooteteavet: 1) õhukuumutite korral käesoleva lisa tabelis 9 sätestatud teave, mis on mõõdetud ja arvutatud III lisa kohaselt; 2) olmejahutite korral käesoleva lisa tabelis 10 sätestatud teave, mis on mõõdetud ja arvutatud III lisa kohaselt; 3) õhk-õhk-konditsioneeride korral käesoleva lisa tabelis 11 sätestatud teave, mis on mõõdetud ja arvutatud III lisa kohaselt; 4) vesi/soojuskandja-õhk-konditsioneeride korral käesoleva lisa tabelis 12 sätestatud teave, mis on mõõdetud ja arvutatud III lisa kohaselt; 5) puhurkonvektorite korral käesoleva lisa tabelis 13 sätestatud teave, mis on mõõdetud ja arvutatud III lisa kohaselt; 6) soojuspumpade korral käesoleva lisa tabelis 14 sätestatud teave, mis on mõõdetud ja arvutatud III lisa kohaselt; 7) kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite korral käesoleva lisa tabelis 15 sätestatud teave, mis on mõõdetud ja arvutatud III lisa kohaselt; 8) ettevaatusmeetmed, mida tuleb rakendada seadme kokkupanemisel, paigaldamisel ja hooldamisel; 9) õhukütte- või jahutusseadmete jaoks ette nähtud soojus- või külmageneraatorite ning selliste generaatoritega varustatavate kütte- või jahutusseadmete kestade korral nende näitajad ja koostenõuded, et tagada kooskõla õhukütte- ja jahutusseadmete ökodisaini nõuetega, ning vajaduse korral ka tootja soovitatavate kombinatsioonide loetelu; 10) mitmeosaliste soojuspumpade ja mitmeosaliste õhukonditsioneeride korral sobivate siseruumiseadmete loetelu; 11) B1- C2- ja C4-õhukuumutite korral järgmine standardtekst: „See õhukuumuti on ette nähtud ühendamiseks vaid olemasolevas hoones mitme eluruumi kasutuses oleva suitsulõõriga. Sellise õhukuumuti väikese tõhususe tõttu tuleb vältida selle kasutamist muudel juhtudel, sest see suurendab energiatarbimist ja kasutuskulusid.“ b) Alates 1. jaanuarist 2018 peavad paigaldajatele ja lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate avalike veebisaitide spetsialistidele mõeldud osad sisaldama järgmist tooteteavet: 1) teave kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamise kohta. c) Artikli 4 kohase vastavushindamise tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet: 1) punktis a sätestatud teave; 2) kui teatavat mudelit käsitlev teave on saadud kavandi alusel tehtud arvutuste ja/või ekstrapoleerimise teel muude kombinatsioonide alusel, peab tehnilises dokumentatsioonis olema esitatud nende arvutuste ja/või ekstrapoleerimise andmed ning tehtud arvutuste täpsuse tõendamiseks sooritatud katsete andmed (sh selliste kombinatsioonide toimimise arvutamise matemaatilise mudeli ja mudeli täpsuse tõendamiseks tehtud mõõtmiste andmed) ning loetelu muudest mudelitest, mille tehnilisse dokumentatsiooni kantud teave on saadud samal viisil. d) Olmejahutite, õhk-õhk-konditsioneeride, vesi/soojuskandja-õhk-konditsioneeride, soojuspumpade ja kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite tootjad, nende volitatud esindajad ja importijad esitavad turujärelevalve laboritele nõudmise korral vajaliku teabe seadme seadistuse kohta, mida on kasutatud esitatud võimsuste, SEER/EERi, SCOP/COPi ja SEPR/COPi väärtuste (nagu on asjakohane) määramisel, ja kontaktandmed sellise teabe saamiseks. Tabel 9 Õhukuumutite kohta nõutav teave Mudel(id): mudel(id), mille kohta teave käib: B1-õhukuumuti: [jah/ei] C2-õhukuumuti: [jah/ei] C4-õhukuumuti: [jah/ei] Kütuse liik: [gaas/vedelkütus/elekter] Näitaja Tähis Väärtus Ühik   Näitaja Tähis Väärtus Ühik Võimsus   Kasutegur Nimiküttevõimsus Pated,h x,x kW   Kasutegur nimiküttevõimsusel (*7) ηnom x,x % Miinimumvõimsus Pmin x,x kW   Kasutegur miinimumvõimsusel (*7) ηpl x,x % Elektritarbimine (*7)   Muud näitajad Nimiküttevõimsusel elmax x,xxx kW   Välispiirete soojuskaotegur Fenv x,x % Miinimumvõimsusel elmin x,xxx kW   Süütepõleti energiatarbimine (*7) Pign x,x kW Ooteseisundis elsb x,xxx kW   Lämmastikoksiidide heide (*7)  (*8) NOx x mg kasutatava kütuse ülemise kütteväärtuse (kWh) kohta           Kiirgustõhusus ηs,flow x,x %           Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs,h x,x % Kontaktandmed Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress. Tabel 10 Olmejahutite kohta nõutav teave Mudel(id): mudel(id), mille kohta teave käib: Jahuti välissoojusvaheti: [valida milline: õhk või vesi/soojuskandja] Jahuti siseruumides asuv soojusvaheti: [vaikeväärtus: vesi] Tüüp: kompressori jõul toimuv auru kokkusurumine või neeldumine Kui asjakohane: kompressori jõuallikas: [elektrimootor või kütusel töötav mootor, gaasiline või vedelkütus, välis- või sisepõlemismootor] Näitaja Tähis Väärtus Ühik   Näitaja Tähis Väärtus Ühik Nimijahutusvõimsus Prated,c x,x kW   Jahutuse sesoonne energiatõhusus ηs,c x,x % Esitatud jahutusvõimsus osalise koormuse korral konkreetsetel välistemperatuuridel Tj   Esitatud energiatõhusustegur või gaasikasutustõhususe/lisaenergia tegur osalisel koormusel konkreetsetel välistemperatuuridel Tj Tj = + 35 °C Pdc x,x kW   Tj = + 35 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x % Tj = + 30 °C Pdc x,x kW   Tj = + 30 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x % Tj = + 25 °C Pdc x,x kW   Tj = + 25 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x % Tj = + 20 °C Pdc x,x kW   Tj = + 20 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x %                   Jahutite kaotegur (*9) Cdc x,x —           Energiatarbimine väljaspool tööseisundit Puhkeseisund POFF x,xxx kW   Kambrikütteseisund PCK x,xxx kW Termostaadi algatatud puhkeseisund PTO x,xxx kW   Ooteseisund PSB x,xxx kW                   Muud näitajad Võimsuse reguleerimine fikseeritud/astmeline/muutuv   Õhk-vesi-olmejahutitel: väljas mõõdetud õhu vooluhulk — x m3/h Müravõimsustase väljas LWA x,x/x,x dB   Vesi/soojuskandja-vesi-soojuspumpadel: välissoojusvaheti soojuskandja või vee nimivooluhulk — x m3/h Lämmastikoksiidide heide (kui asjakohane) NOx  (*10) x [mg] kasutatava kütuse ülemise kütteväärtuse [kWh] alusel   Külmutusagensi globaalse soojendamise potentsiaal     kg CO2 eq (100 aastat)           Standardsed nimitingimused: [madala temperatuuri korral/keskmise temperatuuri korral] Kontaktandmed Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress. Tabel 11 Õhk-õhk-konditsioneeride kohta nõutav teave Mudel(id): mudel(id), mille kohta teave käib: Õhukonditsioneeri välissoojusvaheti: [vaikeväärtus: õhk] Õhukonditsioneeri ruumisisene soojusvaheti: [vaikeväärtus: õhk] Tüüp: kompressori jõul toimuv auru kokkusurumine või neeldumine Kui asjakohane: kompressori jõuallikas: [elektrimootor või gaasilise või vedelkütusega töötav välis- või sisepõlemismootor] Näitaja Tähis Väärtus Ühik   Näitaja Tähis Väärtus Ühik Nimijahutusvõimsus Prated,c x,x kW   Jahutuse sesoonne energiatõhusus ηs,c x,x % Esitatud jahutusvõimsus osalise koormuse korral konkreetsetel välistemperatuuridel Tj ja ruumitemperatuuril 27 °C / 19 °C (kuiv-/märgtermomeeter)   Esitatud energiatõhusustegur või gaasikasutustõhususe/lisaenergia tegur osalisel koormusel konkreetsetel välistemperatuuridel Tj Tj = + 35 °C Pdc x,x kW   Tj = + 35 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x % Tj = + 30 °C Pdc x,x kW   Tj = + 30 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x % Tj = + 25 °C Pdc x,x kW   Tj = + 25 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x % Tj = + 20 °C Pdc x,x kW   Tj = + 20 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x %                   Õhukonditsioneeride kaotegur (*11) Cdc x,x —           Energiatarbimine väljaspool tööseisundit Puhkeseisund POFF x,xxx kW   Kambrikütteseisund PCK x,xxx kW Termostaadi algatatud puhkeseisund PTO x,xxx kW   Ooteseisund PSB x,xxx kW                   Muud näitajad Võimsuse reguleerimine fikseeritud/astmeline/muutuv   Õhk-õhk-konditsioneeril: väljas mõõdetud õhu vooluhulk — x m3/h Müravõimsustase väljas LWA x,x/x,x dB           kui mootori jõul töötav: lämmastikoksiidide heide NOx  (*12) x [mg] kasutatava kütuse ülemise kütteväärtuse [kWh] alusel   Külmutusagensi globaalse soojendamise potentsiaal     kg CO2 eq (100 aastat)           Kontaktandmed Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress. Tabel 12 Vesi/soojuskandja-õhk-konditsioneeride kohta nõutav teave Mudel(id): mudel(id), mille kohta teave käib: Õhukonditsioneeri välissoojusvaheti: [vaikeväärtus: vesi/soojuskandja] Õhukonditsioneeri ruumisisene soojusvaheti: [vaikeväärtus: õhk] Tüüp: kompressori jõul toimuv auru kokkusurumine või neeldumine Kui asjakohane: kompressori jõuallikas: [elektrimootor või kütusel töötav mootor, gaasiline või vedelkütus, välis- või sisepõlemismootor] Näitaja Tähis Väärtus Ühik   Näitaja Tähis Väärtus Ühik Nimijahutusvõimsus Prated,c x,x kW   Jahutuse sesoonne energiatõhusus ηs,c x,x % Esitatud jahutusvõimsus osalise koormuse korral konkreetsetel välistemperatuuridel Tj ja ruumitemperatuuril 27 °C / 19 °C (kuiv-/märgtermomeeter)   Esitatud energiatõhusustegur või gaasikasutustõhususe/lisaenergia tegur osalisel koormusel konkreetsetel välistemperatuuridel Tj Välistemperatuur Tj Jahutustorn (sisse-/väljalaskeava) Maakontuur                 Tj = + 35 °C 30/35 10/15 Pdc x,x kW   Tj = + 35 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x % Tj = + 30 °C 26/* 10/* Pdc x,x kW   Tj = + 30 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x % Tj = + 25 °C 22/* 10/* Pdc x,x kW   Tj = + 25 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x % T j = + 20 °C 18/* 10/* Pdc x,x kW   Tj = + 20 °C EERd või GUEc,bin/AEFc,bin x,x %                   Õhukonditsioneeride kaotegur (**) Cdc x,x -           Energiatarbimine väljaspool tööseisundit Puhkeseisund POFF x,xxx kW   Kambrikütteseisund PCK x,xxx kW Termostaadi algatatud puhkeseisund PTO x,xxx kW   Ooteseisund PSB x,xxx kW                   Muud näitajad Võimsuse reguleerimine fikseeritud/astmeline/muutuv           Müravõimsustase väljas LWA x,x/x,x dB   Õhk-vesi/soojuskandja-õhk õhukonditsioneeridel: välissoojusvaheti soojuskandja või vee nimivooluhulk — x m3/h kui mootori jõul töötav: lämmastikoksiidide heide (kui asjakohane) NOx  (***) x [mg] kasutatava kütuse ülemise kütteväärtuse [kWh] alusel   Külmutusagensi globaalse soojendamise potentsiaal     kg CO2 eq (100 aastat)           Kontaktandmed Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress. Tabel 13 Puhurkonvektorite kohta nõutav teave Mudel(id), mille kohta teave käib: Näitaja Tähis Väärtus Ühik   Näitaja Tähis Väärtus Ühik Jahutusvõimsus (tajutav) Prated,c x,x kW   Koguelektritarbimine Pelec x,xxx kW Jahutusvõimsus (latentne) Prated,c x,x kW   Müravõimsustase (kiiruse kohta, kui asjakohane) LWA x,x/jne dB Küttevõimsus Prated,h x,x kW           Kontaktandmed Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress. Tabel 14 Soojuspumpade kohta nõutav teave Mudel(id), mille kohta teave käib: Soojuspumba välissoojusvaheti: [valida milline: õhk/vesi/soojuskandja] Soojuspumba ruumisisene soojusvaheti: [valida milline: õhk/vesi/soojuskandja] Kas seadmel on lisakütteseade: jah/ei Kui asjakohane: kompressori jõuallikas: [elektrimootor või kütusel töötav mootor, gaasiline või vedelkütus, välis- või sisepõlemismootor] Näitajad esitatakse keskmise küttehooaja kohta. Soojema ja külmema küttehooaja näitajate esitamine on vabatahtlik. Näitaja Tähis Väärtus Ühik   Näitaja Tähis Väärtus Ühik Nimiküttevõimsus Prated,h x,x kW   Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs,h x,x % Esitatud küttevõimsus osalisel koormusel ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril T j   Esitatud soojustegur või gaasikasutustõhususe/lisaenergia tegur osalisel koormusel konkreetsetel välistemperatuuridel T j T j = – 7 °C Pdh x,x kW   T j = – 7 °C COP d või GUE h,bin /AEF h,bin x,x % T j = + 2 °C Pdh x,x kW   T j = + 2 °C COP d või GUE h,bin /AEF h,bin x,x % T j = + 7 °C Pdh x,x kW   T j = + 7 °C COP d või GUE h,bin /AEF h,bin x,x % T j = + 12 °C Pdh x,x kW   T j = + 12 °C COP d või GUE h,bin /AEF h,bin x,x % T biv = tasakaalutemperatuur Pdh x,x kW   T biv = tasakaalutemperatuur COP d või GUE h,bin /AEF h,bin x,x % T OL = piirtöötemperatuur Pdh x,x kW   T OL = piirtöötemperatuur COP d või GUE h,bin /AEF h,bin x,x % Õhk-vesi-soojuspumpadel: T j = – 15 °C (kui T OL < – 20 °C) Pdh x,x kW   Vesi-õhk-soojuspumpadel: T j = – 15 °C (kui T OL < – 20 °C) COP d või GUE h,bin /AEF h,bin x,x % Tasakaalutemperatuur Tbiv x °C   Vesi-õhk-soojuspumpadel: piirtöötemperatuur Tol x °C                   Soojuspumpade kaotegur (**) Cdh x,x —           Energiatarbimine väljaspool tööseisundit   Lisakütteseade Puhkeseisund POFF x,xxx kW   Lisaküttevõimsus (*) elbu x,x kW Termostaadi algatatud puhkeseisund PTO x,xxx kW   Sisendenergia liik   Kambrikütteseisund PCK x,xxx kW   Ooteseisund PSB x,xxx kW Muud näitajad Võimsuse reguleerimine fikseeritud/astmeline/muutuv   Õhk-õhk-soojuspumpadel: väljas mõõdetud õhu vooluhulk — x m3/h Müravõimsustase ruumis/väljas LWA x,x/x,x dB   Vesi/soojuskandja-õhk-soojuspumpadel: välissoojusvaheti soojuskandja või vee nimivooluhulk — x m3/h Lämmastikoksiidide heide (kui asjakohane) NOx  (***) x [mg] kasutatava kütuse ülemise kütteväärtuse [kWh] alusel   Külmutusagensi globaalse soojendamise potentsiaal     kg CO2 eq (100 aastat)           Kontaktandmed Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress. (*) Tabel 15 Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite kohta nõutav teave Mudel(id), mille kohta teave käib: Kondensatsiooni tüüp: [õhkjahutusega/vesijahutusega] Külmutusagens(id): [teave protsessijahutis kasutamiseks ettenähtud külmutusagensi(te) määratlemiseks] Näitaja Tähis Väärtus Ühik Töötemperatuur t 7 °C Sesoonne energiatõhusustegur SEPR x,xx [-] Aastane elektritarbimine Q x kWh/a           Näitajad maksimaalsel koormusel ja ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuuril mõõtepunktis A (*14) Nimijahutusvõimsus PA x,xx kW Nimisisendvõimsus DA x,xx kW Nimienergiatõhusustegur EERDC,A x,xx [-]         Näitajad mõõtepunktis B Esitatud jahutusvõimsus PB x,xx kW Esitatud sisendvõimsus DB x,xx kW Esitatud energiatõhusustegur EERDC,B x,xx [-]         Näitajad mõõtepunktis C Esitatud jahutusvõimsus PC x,xx kW Esitatud sisendvõimsus DC x,xx kW Esitatud energiatõhusustegur EERDC,C x,xx [-]         Näitajad mõõtepunktis D Esitatud jahutusvõimsus PD x,xx kW Esitatud sisendvõimsus DD x,xx kW Esitatud energiatõhusustegur EERDC,D x,xx [-]         Muud näitajad Võimsuse reguleerimine Fikseeritud / astmeline (*14)/ muutuv Jahutite kaotegur (*13) Cdc x,xx [-] Külmutusagensi globaalse soojendamise potentsiaal     kg CO2 eq (100 aastat) Kontaktandmed Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

---

(*1)  Esitatakse käesoleva lisa asjaomastes tabelites ja tehnilises dokumentatsioonis ühe kümnendkoha täpsusega.

(*2)  Esitatakse käesoleva lisa asjaomastes tabelites ja tehnilises dokumentatsioonis ühe kümnendkoha täpsusega.

(*3)  Esitatakse käesoleva lisa asjaomastes tabelites ja tehnilises dokumentatsioonis ühe kümnendkoha täpsusega.

(*4)  Esitatakse käesoleva lisa asjaomastes tabelites ja tehnilises dokumentatsioonis ühe kümnendkoha täpsusega.

(*5)  Esitatakse käesoleva lisa asjaomastes tabelites ja tehnilises dokumentatsioonis kahe kümnendkoha täpsusega.

(*6)  Esitatakse käesoleva lisa asjaomastes tabelites ja tehnilises dokumentatsioonis kahe kümnendkoha täpsusega.

(*7)  Elektriliste õhukuumutite korral ei ole vajalik.

(*8)  Alates 26. septembrist 2018.

(*9)  Kui Cdc -d ei mõõdeta, kasutatakse jahuti kaotegurina vaikeväärtust 0,9.

(*10)  Alates 26. septembrist 2018.

(*11)  Kui Cdc -d ei mõõdeta, kasutatakse õhukonditsioneeride kaotegurina vaikeväärtust 0,25.

(*12)  Alates 26. septembrist 2018.

Kui tegu on mitmeosaliste õhukonditsioneeride teabega, võib katsetulemusi ja tööandmeid saada välise seadme töö alusel, kui see töötab koos tootja või importija soovitatud siseruumiseadme(te)ga.

(**)  Kui Cdc -d ei mõõdeta, kasutatakse õhukonditsioneeride kaotegurina vaikeväärtust 0,25.

(***)  Alates 26. septembrist 2018. Kui tegu on mitmeosaliste õhukonditsioneeride teabega, võib katsetulemusi ja tööandmeid saada välise seadme töö alusel, kui see töötab koos tootja või importija soovitatud siseruumiseadme(te)ga.

(**)  Kui C dh -d ei mõõdeta, kasutatakse soojuspumpade kaotegurina vaikeväärtust 0,25.

(***)  Alates 26. septembrist 2018.

Kui tegu on mitmeosaliste soojapumpade teabega, võib katsetulemusi ja tööandmeid saada välise seadme töö alusel, kui see töötab koos tootja või importija soovitatud siseruumiseadme(te)ga.

(*13)  Kui C dc-d ei mõõdeta, kasutatakse jahuti kaotegurina vaikeväärtust 0,9.

(*14)  Võimsuse astmelise reguleerimisega seadmetel esitatakse igas jahutusvõimsuse ja EERi jao lahtris kaks kaldkriipsuga (/) eraldatud väärtust.

III LISA

Mõõtmine ja arvutamine

1.

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused kooskõlas ühtlustatud standarditega, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tippmeetoditega. Meetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–8 sätestatud tingimuste ja tehniliste näitajatega.

2.

Mõõtmise ja arvutamise üldtingimused a) Punktides 3–8 sätestatud arvutuste tegemisel korrutatakse elektritarbimine teisendusteguriga (CC) 2,5. b) Lämmastikoksiidide heide saadakse mõõdetud lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi liitmise tulemusel ning väljendatakse lämmastikdioksiidi ekvivalendina. c) Lisakütteseadmega soojuspumba nimiküttevõimsuse, kütmise sesoonse energiatõhususe, müravõimsustaseme ja lämmastikoksiidide heite mõõtmisel ja arvutamisel arvestatakse lisakütteseadmega. d) Õhukütteseadmele ette nähtud soojusgeneraatorit tuleb katsetada sellise soojusgeneraatori jaoks ette nähtud kestaga või sellise soojusgeneraatoriga varustatavat kesta tuleb katsetada asjaomase soojusgeneraatoriga. e) Jahutusseadmele ette nähtud külmageneraatorit tuleb katsetada sellise külmageneraatori jaoks ette nähtud kestaga või sellise külmageneraatoriga varustatavat kesta tuleb katsetada asjaomase külmageneraatoriga.

3.

Õhukuumutite kütmise sesoonne energiatõhusus a) Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs,h arvutatakse kütmise sesoonse energiatõhususena tööseisundis ηs,on , võttes arvesse sesoonset soojusenergiatõhusust ηs,th , välispiirete soojuskaotegurit Fenv ja kiirgustõhusust ηs,flow ning korrigeerides tulemust väljundsoojusvõimsuse reguleerimise, lisaelektrienergia tarbimise, õhulõõri soojuskao ja süütepõleti energiatarbimisega Pign (kui on asjakohane).

4.

Olmejahutite ja elektriliste õhukonditsioneeride jahutuse sesoonne energiatõhusus a) Õhukonditsioneeride mõõtmiste ajal tuleb määrata ruumitemperatuuriks 27 °C. b) Müravõimsustaseme määramisel peavad töötingimused olema standardsed nimitingimused, mis on esitatud tabelis 16 (õhk-õhk-soojuspumbad ja õhukonditsioneerid), tabelis 17 (vesi/soojuskandja-vesi-olmejahutid), tabelis 18 (õhk-vesi-olmejahutid) ja tabelis 19 (vesi/soojuskandja-õhk-soojuspumbad ja õhukonditsioneerid). c) Sesoonne energiatõhusustegur tööseisundis SEERon arvutatakse osalise jahutuskoormuse Pc (Tj ) ja konkreetsetele välistemperatuuridele vastavate energiatõhusustegurite EERbin (Tj ) alusel, kaaludes tulemust asjaomaste kraadtundidega ning võttes arvesse järgmisi tingimusi: 1) tabelis 24 esitatud arvutuslikud võrdlustingimused; 2) tabelis 27 esitatud Euroopa keskmine jahutushooaeg; 3) (kui asjakohane) energiatõhususe kadu, mida tekitab tsükliline töö, olenevalt jahutusvõimsuse reguleerimise tüübist; 4) aastane võrdlusjahutusvajadus QC on arvutuslik jahutuskoormus Pdesign,c korrutatuna jahutuse tööseisundi ekvivalenttundide arvuga aastas (HCE ) (tabelis 29); 5) aastane jahutusenergiatarbimine QCE arvutatakse järgmiste liikmete summana: i) aastase võrdlusjahutusvajaduse QC ja tööseisundi energiatõhususteguri SEERon jagatis ning ii) sesoonne energiatarbimine termostaadi algatatud puhkeseisundis, ooteseisundis, puhkeseisundis ja kambrikütteseisundis; 6) sesoonne energiatõhusustegur SEER arvutatakse kui aastase võrdlusjahutusvajaduse QC ja aastas jahutamiseks kuluva energia jagatis QCE ; 7) jahutuse sesoonne energiatõhusus ηs,c arvutatakse, jagades sesoonse energiatõhususteguri SEER teisendusteguriga CC ning korrigeerides tulemust temperatuuriregulaatori mõjuga ja vesi/soojuskandja-vesi-olmejahutite või ainult vesi/soojuskandja-õhk-konditsioneeride korral põhjaveepumba/-pumpade elektritarbimisega. d) Mitmeosaliste õhk-õhk-konditsioneeridega seotud mõõtmiste ja arvutuste aluseks peab olema välise seadme töö koos tootja või importija soovitatud siseruumiseadme(te)ga.

5.

Sisepõlemismootoriga olmejahutite ja õhukonditsioneeride jahutuse sesoonne energiatõhusus a) Jahutuse sesoonne energiatõhusus ηs,c arvutatakse jahutusseisundi sesoonse primaarenergiateguri SPERC alusel ning korrigeerides tulemust temperatuuriregulaatori mõjuga ja vesi/soojuskandja-vesi-olmejahutite või ainult vesi/soojuskandja-õhk-konditsioneeride korral põhjaveepumba/-pumpade elektritarbimisega. b) Jahutusseisundi sesoonne primaarenergiategur SPERC arvutatakse jahutusseisundi sesoonse gaasikasutustõhususe SGUEC ja jahutusseisundi sesoonse lisaenergiateguri SAEFC alusel, võttes arvesse elektri teisendustegurit CC. c) Jahutusseisundi sesoonse gaasikasutustõhususe SGUEC arvutamiseks jagatakse osaline jahutuskoormus Pc (Tj ) konkreetsele välistemperatuurile vastava gaasikasutustõhususega osalise koormusega jahutusseisundis (GUEc,bin ) ja kaalutakse tulemust asjaomase välistemperatuuri kraadtundidega, kasutades punkti 5 alapunktis h esitatud tingimusi. d) SAEFC aluseks võetakse aastane võrdlusjahutusvajadus QC ja aastane jahutusenergiatarbimine QCE . e) Aastane võrdlusjahutusvajadus QC saadakse arvutusliku jahutuskoormuse (Pdesign,c ) korrutamisel jahutuse tööseisundi ekvivalenttundide arvuga HCE (tabelis 29). f) Aastane jahutusenergiatarbimine QCE arvutatakse järgmiste liikmete summana: 1) aastase võrdlusjahutusvajaduse QC ja jahutuse tööseisundi sesoonse lisaenergiateguri SAEFc,on jagatis ning 2) sesoonne energiatarbimine ooteseisundis, termostaadi algatatud puhkeseisundis, puhkeseisundis ning kambrikütteseisundis. g) SAEFc,on arvutamisel võetakse aluseks (kui asjakohane) osaline jahutuskoormus Pc (Tj ) ja lisaenergiategur osalisel jahutuskoormusel AEFc,bin ning kaalutakse tulemust asjaomase välistemperatuuri kraadtundidega, kasutades alltoodud tingimusi. h) SGUEc ja SAEFc,on arvutamisel arvestatakse alljärgnevaga: 1) tabelis 24 esitatud arvutuslikud võrdlustingimused; 2) tabelis 27 esitatud Euroopa keskmine jahutushooaeg; 3) (kui asjakohane) energiatõhususe kadu, mida tekitab tsükliline töö, olenevalt jahutusvõimsuse reguleerimise tüübist.

6.

Elektriliste soojuspumpade kütmise sesoonne energiatõhusus a) Soojuspumpade mõõtmiste ajal tuleb määrata ruumitemperatuuriks 20 °C. b) Müravõimsustaseme määramisel peavad töötingimused olema standardsed nimitingimused, mis on esitatud tabelis 16 (õhk-õhk-soojuspumbad) ja tabelis 19 (vesi/soojuskandja-õhk-soojuspumbad). c) Sesoonne soojustegur tööseisundis SCOPon arvutatakse osalise küttekoormuse Ph (Tj ), varuelektrikütte võimsuse elbu(Tj ) (kui asjakohane) ja konkreetsele välistemperatuurile vastava soojusteguri COPbin (Tj ) alusel, kaaludes tulemust konkreetse välistemperatuuri kraadtundidega ning arvestades alljärgnevaga: 1) tabelis 24 esitatud arvutuslikud võrdlustingimused; 2) tabelis 26 esitatud Euroopa keskmine küttehooaeg; 3) (kui asjakohane) energiatõhususe kadu, mida tekitab tsükliline töö, olenevalt küttevõimsuse reguleerimise tüübist. d) Aastane võrdlusküttevajadus QH saadakse arvutusliku küttekoormuse Pdesign,h korrutamisel kütmise tööseisundi ekvivalenttundide arvuga HHE (tabelis 29). e) Aastane kütteenergiatarbimine QHE arvutatakse järgmiste liikmete summana: 1) aastase võrdlusküttevajaduse QH ja tööseisundi sesoonse soojusteguri SCOPon jagatis ning 2) sesoonne energiatarbimine termostaadi algatatud puhke-, oote-, puhke- ning kambrikütteseisundis. f) Sesoonne soojustegur SCOP saadakse aastase võrdlusküttevajaduse QH jagamisel aastase kütteenergiatarbimisega QHE . g) Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs,h arvutatakse kui sesoonse soojusteguri SCOP ja teisendusteguri CC jagatis, korrigeerides tulemust temperatuuriregulaatori mõjuga ning ainult vesi/soojuskandja-õhk-soojuspumpade puhul põhjaveepumba/-pumpade elektritarbimisega. h) Mitmeosaliste soojuspumpadega seotud mõõtmiste ja arvutuste aluseks peab olema välise seadme töö koos tootja või importija soovitatud siseruumiseadme(te)ga.

7.

Sisepõlemismootoriga soojuspumpade kütmise sesoonne energiatõhusus a) Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs,h arvutatakse kütteseisundi sesoonse primaarenergiateguri SPERh alusel, korrigeerides tulemust temperatuuriregulaatori mõjuga ja ainult vesi/soojuskandja-vesi-soojuspumpade korral põhjaveepumba/-pumpade elektritarbimisega. b) Kütteseisundi sesoonne primaarenergiatõhususe tegur SPERh arvutatakse kütteseisundi sesoonse gaasikasutustõhususe SGUEh ja kütteseisundi sesoonse lisaenergiateguri SAEFh alusel, võttes arvesse elektri teisendustegurit CC. c) Kütteseisundi sesoonse gaasikasutustõhususe SGUEh arvutamiseks jagatakse osaline küttekoormus Ph (Tj ) konkreetsele välistemperatuurile vastava gaasikasutustõhususega osalise koormusega kütteseisundis GUEh,bin ja kaalutakse tulemust asjaomase välistemperatuuri kraadtundidega, kasutades alltoodud tingimusi. d) SAEFh aluseks võetakse aastane võrdlusküttevajadus QH ja aastase kütteenergiatarbimise võrdlusväärtus QHE . e) Aastane võrdlusküttevajadus QH saadakse arvutusliku küttekoormuse Pdesign,h korrutamisel tööseisundi ekvivalenttundide arvuga aastas HHE (tabelis 29). f) Aastane kütteenergiatarbimine QHE arvutatakse järgmiste liikmete summana: 1) aastase võrdlusküttevajaduse QH ja kütmise tööseisundi sesoonse lisaenergiateguri SAEFh,on jagatis ning 2) määratud hooaja energiatarbimine termostaadi algatatud puhke-, oote-, puhke- ja kambrikütteseisundis. g) SAEFh,on aluseks võetakse (kui asjakohane) osaline küttekoormus Ph (Tj ) ja lisaenergiategur osalisel küttekoormusel AEFh,bin ning kaalutakse tulemust asjaomase välistemperatuuri kraadtundidega, kusjuures kasutatakse alltoodud tingimusi. h) SGUEh ja SAEFh,on arvutamisel arvestatakse alljärgnevaga: 1) tabelis 24 esitatud arvutuslikud võrdlustingimused; 2) tabelis 26 esitatud Euroopa keskmine küttehooaeg; 3) (kui asjakohane) energiatõhususe kadu, mida tekitab tsükliline töö, olenevalt küttevõimsuse reguleerimise tüübist.

8.

Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutitega seotud mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused

Nimi- ja esitatud jahutusvõimsuse, sisendvõimsuse, energiatõhususteguri ja sesoonse energiatõhususteguri kindlakstegemiseks tehakse mõõtmised järgmistes tingimustes:

a)

kõrgel temperatuuril käitatavate õhkjahutusega protsessijahutite korral peab välissoojusvaheti ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuur olema 35 °C ja kõrgel temperatuuril käitatavate vesijahutusega protsessijahutite sissetuleva vee temperatuur kondensaatori juures (mõõtepunkti välisõhu temperatuur 35 °C) 30 °C;

b)	vedeliku väljundtemperatuur siseruumis asuva soojusvaheti juures peab olema 7 °C mõõdetuna kuivtermomeetriga;

c)	Euroopa Liidu keskmisi kliimatingimusi esindav ümbritseva keskkonna temperatuuri muutumine kogu aasta jooksul ja nendele temperatuuridele vastav tundide arv võetakse tabelist 28;

d)	kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti võimsuse reguleerimise tüübist olenevast tsüklilisest tööseisundist tingitud energiatõhususe kao mõju mõõdetakse või kasutatakse vaikeväärtust.

Tabel 16

Õhk-õhk-soojuspumpade ja õhukonditsioneeride standardsed nimitingimused

		Välissoojusvaheti		Siseruumis asuv soojusvaheti
		Kuivtermomeetriga mõõdetud sisendtemperatuur [°C]	Märgtermomeetriga mõõdetud sisendtemperatuur [°C]	Kuivtermomeetriga mõõdetud sisendtemperatuur [°C]	Märgtermomeetriga mõõdetud sisendtemperatuur [°C]
Kütteseisund (soojuspumpadel)	Välisõhk / taaskasutatud õhk	7	6	20	kuni 15
	Väljuv õhk / välisõhk	20	12	7	6
Jahutusseisund (õhukonditsioneeridel)	Välisõhk / taaskasutatud õhk	35	24 (*1)	27	19
	Väljuv õhk / taaskasutatud õhk	27	19	27	19
	Väljuv õhk / välisõhk	27	19	35	24

Tabel 17

Vesi/soojuskandja-vesi-olmejahutite standardsed nimitingimused

		Välissoojusvaheti		Siseruumis asuv soojusvaheti
		Sisend-temperatuur [°C]	Väljund-temperatuur [°C]	Sisend-temperatuur [°C]	Väljund-temperatuur [°C]
Jahutusseisund	vesi-vesi jahutustornist (madala temperatuuriga kütmise korral)	30	35	12	7
	vesi-vesi jahutustornist (keskmise temperatuuriga kütmise korral)	30	35	23	18

Tabel 18

Õhk-vesi-olmejahutite standardsed nimitingimused

		Välissoojusvaheti		Siseruumis asuv soojusvaheti
		Sisend-temperatuur [°C]	Väljund-temperatuur [°C]	Sisend-temperatuur [°C]	Väljund-temperatuur [°C]
Jahutusseisund	õhk-vesi (madala temperatuuri korral)	35	—	12	7
	õhk-vesi (keskmise temperatuuri korral)	35	—	23	18

Tabel 19

Vesi/soojuskandja-õhk-soojuspumpade ja õhukonditsioneeride standardsed nimitingimused

		Välissoojusvaheti		Siseruumis asuv soojusvaheti
		Sisend-temperatuur [°C]	Väljund-temperatuur [°C]	Kuivtermomeetriga mõõdetud sisendtemperatuur [°C]	Märgtermomeetriga mõõdetud sisendtemperatuur [°C]
Kütteseisund (soojuspumpadel)	vesi	10	7	20	kuni 15
	soojuskandja	0	– 3 (*2)	20	kuni 15
	veekontuur	20	17 (*2)	20	kuni 15
Jahutusseisund (õhukonditsioneeridel)	jahutustorn	30	35	27	19
	maakontuur (vesi või soojuskandja)	10	15	27	19

Tabel 20

Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuurid

Katsepunkt	Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur	Osalise koormuse tegur [%]	Välissoojusvaheti [°C]	Siseruumis asuv soojusvaheti
				Aurusti vee sisend-/väljundtemperatuur [°C]
				Muutumatu väljund
A	80 % + 20 % × (T A – T D)/(T A – T D)	100	Õhu sisendtemperatuur 35	12/7
			Vee sisend-/väljundtemperatuur 30/35

Tabel 21

Õhukonditsioneeride, olmejahutite ja soojuspumpade osalise koormuse tingimused

Mõõtepunkt	Välistemperatuur	Osalise koormuse tegur	Välissoojusvaheti		Siseruumis asuv soojusvaheti
Õhk-õhk-konditsioneerid
	T j [°C]		Kuivtermomeetriga mõõdetud välisõhutemperatuur [°C]		Kuivtermomeetriga (märgtermomeetriga) mõõdetud õhutemperatuur ruumis [°C]
A	35	100 %	35		27 (19)
B	30	74 %	30		27 (19)
C	25	47 %	25		27 (19)
D	20	21 %	20		27 (19)
Vesi-õhk-konditsioneerid
Mõõtepunkt	T j [°C]	Osalise koormuse tegur	Jahutustorni või veekontuuri sisend-/väljundtemperatuur [°C]	Maakontuuri (vesi või soojuskandja) sisend-/väljundtemperatuur [°C]	Kuivtermomeetriga (märgtermomeetriga) mõõdetud õhutemperatuur ruumis [°C]
A	35	100 %	30/35	10/15	27 (19)
B	30	74 %	26/ (*3)	10/ (*3)	27 (19)
C	25	47 %	22/ (*3)	10/ (*3)	27 (19)
D	20	21 %	18/ (*3)	10/ (*3)	27 (19)
Õhk-vesi-olmejahutid
Mõõtepunkt	T j [°C]	Osalise koormuse tegur	Kuivtermomeetriga mõõdetud välisõhutemperatuur [°C]		Puhurkonvektorite vee sisend-/väljundtemperatuur [°C]		Põrandajahuti vee sisend-/väljundtemperatuur [°C]
					Muutumatu väljund	Muutuv väljund (*3)  (*3)
A	35	100 %	35		12/7	12/7	23/18
B	30	74 %	30		(*3)/7	(*3)/8,5	(*3)/18
C	25	47 %	25		(*3)/7	(*3)/10	(*3)/18
D	20	21 %	20		(*3)/7	(*3)/11,5	(*3)/18
Vesi-vesi-olmejahutid
Mõõtepunkt	T j [°C]	Osalise koormuse tegur	Jahutustorni või veekontuuri sisend-/väljundtemperatuur [°C]	Maakontuuri (vesi või soojuskandja) sisend-/väljundtemperatuur [°C]	Puhurkonvektorite vee sisend-/väljundtemperatuur [°C]		Põrandajahuti vee sisend-/väljundtemperatuur [°C]
					Muutumatu väljund	Muutuv väljund (*3)  (*3)
A	35	100 %	30/35	10/15	12/7	12/7	23/18
B	30	74 %	26/ (*3)	10/ (*3)	(*3)/7	(*3)/8,5	(*3)/18
C	25	47 %	22/ (*3)	10/ (*3)	(*3)/7	(*3)/10	(*3)/18
D	20	21 %	18/ (*3)	10/ (*3)	(*3)/7	(*3)/11,5	(*3)/18
Õhk-õhk-soojuspumbad
Mõõtepunkt	T j [°C]	Osalise koormuse tegur	Kuivtermomeetriga (märgtermomeetriga) mõõdetud välisõhutemperatuur [°C]		Kuivtermomeetriga mõõdetud õhutemperatuur ruumis [°C]
A	– 7	88 %	– 7(– 8)		20
B	+ 2	54 %	+ 2(+ 1)		20
C	+ 7	35 %	+ 7(+ 6)		20
D	+ 12	15 %	+ 12(+ 11)		20
E	Tol	Oleneb T ol-ist	Tj = Tol		20
F	Tbiv	Oleneb T biv-ist	Tj = Tbiv		20
Vesi/soojuskandja-õhk-soojuspumbad
Mõõtepunkt	T j [°C]	Osalise koormuse tegur	Põhjavesi	Soojuskandja	Kuivtermomeetriga mõõdetud õhutemperatuur ruumis [°C]
			Sisend-/väljundtemperatuur [°C]	Sisend-/väljundtemperatuur [°C]
A	– 7	88 %	10/ (*3)	0/ (*3)	20
B	+ 2	54 %	10/ (*3)	0/ (*3)	20
C	+ 7	35 %	10/ (*3)	0/ (*3)	20
D	+ 12	15 %	10/ (*3)	0/ (*3)	20
E	Tol	Oleneb T ol-ist	10/ (*3)	0/ (*3)	20
F	Tbiv	Oleneb T biv-ist	10/ (*3)	0/ (*3)	20

Tabel 22

Kõrgel temperatuuril käitatavate õhkjahutusega protsessijahutite osalise koormuse tingimused SEPRi arvutamiseks

Mõõtepunkt	Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur	Osalise koormuse tegur [%]	Välissoojusvaheti	Siseruumis asuv soojusvaheti
			Õhu sisendtemperatuur [°C]	Aurusti vee sisend-/väljundtemperatuur [°C]
				Muutumatu väljund
A	80 % + 20 % × (T A – T D)/(T A – T D)	100	35	12/7
B	80 % + 20 % × (T B – T D)/(T A – T D)	93	25	(*4)/7
C	80 % + 20 % × (T C – T D)/(T A – T D)	87	15	(*4)/7
D	80 % + 20 % × (T D – T D)/(T A – T D)	80	5	(*4)/7

Tabel 23

Kõrgel temperatuuril käitatavate vesijahutusega protsessijahutite osalise koormuse tingimused SEPRi arvutamiseks

Mõõtepunkt	Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur	Osalise koormuse tegur [%]	Vesijahutusega kondensaator		Siseruumis asuv soojusvaheti
			Vee sisend-/väljundtemperatuur [°C]	Välistemperatuur [°C]	Aurusti vee sisend-/väljundtemperatuur [°C]
					Muutumatu väljund
A	80 % + 20 % × (T A – T D)/(T A – T D)	100	30/35	35	12/7
B	80 % + 20 % × (T B – T D)/(T A – T D)	93	23/ (*5)	25	(*5)/7
C	80 % + 20 % × (T C – T D)/(T A – T D)	87	16/ (*5)	15	(*5)/7
D	80 % + 20 % × (T D – T D)/(T A – T D)	80	9/ (*5)	5	(*5)/7

Tabel 24

Olmejahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpade arvutuslikud võrdlustingimused

Funktsioon	Hooaeg	Kuivtermomeetriga (märgtermomeetriga) mõõdetud arvutuslik võrdlustemperatuur
		Tdesign,c
Jahutamine	Keskmine	35 (24) °C
		Arvutuslik võrdlustemperatuur	Maksimaalne tasakaalutemperatuur	Maksimaalne piirtöötemperatuur
		Tdesign,h	Tbiv	Tol
Kütmine	Keskmine	–10 (–11) °C	+ 2 °C	–7 °C
	Soojem	2 (–1) °C	7 °C	2 °C
	Külmem	–22 (–23) °C	–7 °C	–15 °C

Tabel 25

Puhurkonvektorite standardsed nimitingimused

Jahutuskatse		Kütmiskatse		Müravõimsuskatse
Õhutemperatuur	27 °C (kuivt) 19 °C (märgt)	Õhutemperatuur	20 °C (kuivt)	Ümbritseva keskkonna tingimustel ilma vee voolamiseta
Vee sisendtemperatuur	7 °C	Vee sisendtemperatuur	45 °C kahe toruga seadmetel 65 °C nelja toruga seadmetel
Vee sisendtemperatuuri suurenemine	5 °C	Vee sisendtemperatuuri vähenemine	5 °C kahe toruga seadmetel 10 °C nelja toruga seadmetel

Tabel 26

Euroopa küttehooaeg soojuspumpade jaoks

binj	T j [°C]	H j [h/a]
		Soojem	Keskmine	Külmem
1 kuni 8	– 30 … – 23	0	0	0
9	– 22	0	0	1
10	– 21	0	0	6
11	– 20	0	0	13
12	– 19	0	0	17
13	– 18	0	0	19
14	– 17	0	0	26
15	– 16	0	0	39
16	– 15	0	0	41
17	– 14	0	0	35
18	– 13	0	0	52
19	– 12	0	0	37
20	– 11	0	0	41
21	– 10	0	1	43
22	– 9	0	25	54
23	– 8	0	23	90
24	– 7	0	24	125
25	– 6	0	27	169
26	– 5	0	68	195
27	– 4	0	91	278
28	– 3	0	89	306
29	– 2	0	165	454
30	– 1	0	173	385
31	0	0	240	490
32	1	0	280	533
33	2	3	320	380
34	3	22	357	228
35	4	63	356	261
36	5	63	303	279
37	6	175	330	229
38	7	162	326	269
39	8	259	348	233
40	9	360	335	230
41	10	428	315	243
42	11	430	215	191
43	12	503	169	146
44	13	444	151	150
45	14	384	105	97
46	15	294	74	61
Tunde kokku:		3 590	4 910	6 446

Tabel 27

Euroopa jahutushooaeg olmejahutite ja õhukonditsioneeride jaoks

Indeksi j väärtused	Välistemperatuur (kuivt)	Keskmine jahutushooaeg	EERi arvutamine
		Kraadtunnid
j	Tj	hj
#	°C	[h/a]
1	17	205	EER(D)
2	18	227	EER(D)
3	19	225	EER(D)
4	20	225	D – mõõdetud väärtus
5	21	216	Lineaarne interpolatsioon
6	22	215	Lineaarne interpolatsioon
7	23	218	Lineaarne interpolatsioon
8	24	197	Lineaarne interpolatsioon
9	25	178	C – mõõdetud väärtus
10	26	158	Lineaarne interpolatsioon
11	27	137	Lineaarne interpolatsioon
12	28	109	Lineaarne interpolatsioon
13	29	88	Lineaarne interpolatsioon
14	30	63	B – mõõdetud väärtus
15	31	39	Lineaarne interpolatsioon
16	32	31	Lineaarne interpolatsioon
17	33	24	Lineaarne interpolatsioon
18	34	17	Lineaarne interpolatsioon
19	35	13	A – mõõdetud väärtus
20	36	9	EER(A)
21	37	4	EER(A)
22	38	3	EER(A)
23	39	1	EER(A)
24	40	0	EER(A)

Tabel 28

Euroopa võrdlusjahutushooaeg kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite jaoks

binj	T j [°C]	H j [h/a]
1	– 19	0,08
2	– 18	0,41
3	– 17	0,65
4	– 16	1,05
5	– 15	1,74
6	– 14	2,98
7	– 13	3,79
8	– 12	5,69
9	– 11	8,94
10	– 10	11,81
11	– 9	17,29
12	– 8	20,02
13	– 7	28,73
14	– 6	39,71
15	– 5	56,61
16	– 4	76,36
17	– 3	106,07
18	– 2	153,22
19	– 1	203,41
20	0	247,98
21	1	282,01
22	2	275,91
23	3	300,61
24	4	310,77
25	5	336,48
26	6	350,48
27	7	363,49
28	8	368,91
29	9	371,63
30	10	377,32
31	11	376,53
32	12	386,42
33	13	389,84
34	14	384,45
35	15	370,45
36	16	344,96
37	17	328,02
38	18	305,36
39	19	261,87
40	20	223,90
41	21	196,31
42	22	163,04
43	23	141,78
44	24	121,93
45	25	104,46
46	26	85,77
47	27	71,54
48	28	56,57
49	29	43,35
50	30	31,02
51	31	20,21
52	32	11,85
53	33	8,17
54	34	3,83
55	35	2,09
56	36	1,21
57	37	0,52
58	38	0,40

Tabel 29

Olmejahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpade töötunnid seisunditi

Hooaeg		Töötunnid
		Tööseisund	Termostaadi algatatud puhkeseisund	Ooteseisund	Puhkeseisund	Kambrikütteseisund
		HCE (jahutamine); HHE (kütmine)	HTO	HSB	HOFF	HCK
Jahutamine (SEERi arvutamiseks)	Keskmine	600	659	1 377	0	2 036
	Külmem	300	436	828	0	1 264
	Soojem	900	767	1 647	0	2 414
Ainult kütmine (SCOPi arvutamiseks)	Keskmine	1 400	179	0	3 672	3 851
	Külmem	2 100	131	0	2 189	2 320
	Soojem	1 400	755	0	4 345	5 100
Kütmine, kui võimalik nii kütmine kui ka jahutamine (SCOPi arvutamiseks)	Keskmine	1 400	179	0	0	179
	Külmem	2 100	131	0	0	131
	Soojem	1 400	755	0	0	755

---

(*1)  Märgtermomeetriga mõõtmise tingimus ei ole vajalik, kui katsetatav seade kondensaati ei aurusta.

(*2)  Kütmiseks ja jahutamiseks ettenähtud seadmete korral kasutatakse jahutusseisundis standardsetel nimitingimustel tehtud katses saadud vooluhulka.

(*3)  Väljundtemperatuur, mis oleneb vee vooluhulgast, mis on määratud standardsetel nimitingimustel (osalise koormuse tegur jahutamisel 100 % ja kütmisel 88 %).

(*4)  Muutumatu või muutuva veevooluhulgaga seadmete korral katses A määratud veevooluhulk.

(*5)  Muutumatu või muutuva veevooluhulgaga seadmete korral katses A määratud veevooluhulk.