Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016R1784

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1784, 30. september 2016, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2568/91 oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta

    C/2016/6207

    ELT L 273, 8.10.2016, p. 5–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 23/11/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R2104

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2016/1784/oj

    8.10.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 273/5


    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1784,

    30. september 2016,

    millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2568/91 oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta

    EUROOPA KOMISJON

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 91 esimese lõigu punkti d ja teist lõiku,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2568/91 (2) on määratletud oliiviõli ja oliivijääkõli keemilised ja organoleptilised omadused ning nende hindamise meetodid. Neid meetodeid ajakohastatakse korrapäraselt, toetudes keemiaekspertide arvamustele ja arvestades tööd, mida tehakse rahvusvahelises oliivinõukogus.

    (2)

    Selle tagamiseks, et rahvusvahelise oliivinõukogu kehtestatud uusimaid rahvusvahelisi standardeid rakendatakse liidu tasandil, tuleks ajakohastada määruses (EMÜ) nr 2568/91 sätestatud peroksiidiarvu määramise analüüsimeetodit.

    (3)

    Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2568/91 vastavalt muuta.

    (4)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EMÜ) nr 2568/91 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 30. september 2016

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

    (2)  Komisjoni 11. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2568/91 oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta (EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1).


    LISA

    „III LISA

    PEROKSIIDIARVU MÄÄRAMINE

    1.   Kohaldamisala

    Käesolevas lisas kirjeldatakse loomse ja taimse õli ja rasva peroksiidiarvu määramise meetodit.

    2.   Määratlus

    Peroksiidiarv on nende proovis olevate ainete kogus aktiivse hapniku milliekvivalendina kilogrammi kohta, mis kirjeldatud töötamistingimustel kaaliumjodiidi oksüdeerivad.

    3.   Põhimõte

    Katsekogust töödeldakse äädikhappe ja kloroformi lahuses kaaliumjodiidi lahusega. Eraldunud jood tiitritakse naatriumtiosulfaadi standardlahusega.

    4.   Seadmed

    Seadmetel ei tohi olla redutseerivaid või oksüdeerivaid aineid.

    Märkus 1. Lihvitud pindu ei tohi määrdeainega määrida.

    4.1.

    3 ml klaasist kühvel.

    4.2.

    Lihvitud kaela ja korgiga 250 ml mahuga kolvid, enne kuivatatud ja täidetud puhta kuiva väärisgaasiga (lämmastik või soovitatavalt süsinikdioksiid).

    4.3.

    5 ml, 10 ml või 25 ml bürett mõõtskaala ühikutega vähemalt 0,05 ml, soovitavalt automaatse nullimisnupuga, või samaväärne automaatbürett.

    4.4.

    Analüütilised kaalud.

    5.   Reagendid

    5.1.

    Analüütiliselt puhta reaktiivi kvaliteediga kloroform, millest hapnik on vabastatud puhta, kuiva inertgaasi barboteerimisel.

    5.2.

    Analüütiliselt puhta kvaliteediga jää-äädikas, millest hapnik on vabastatud puhta, kuiva inertgaasi barboteerimisel.

    5.3.

    Kaaliumjodiidi küllastunud vesilahus, värskelt valmistatud ning joodi ja jodaatideta. Lahustada ligikaudu 14 g kaaliumjodiidi 10 ml toatemperatuuril vees.

    5.4.

    Naatriumtiosulfaat, 0,01 mol/l (0,01 N), vahetult enne kasutamist täpselt standarditud vesilahus.

    Valmistada iga päev 0,1 mol/l naatriumtiosulfaadi standardlahusest vahetult enne kasutamist 0,01 mol/l naatriumtiosulfaadi lahus, või määrata kindlaks täpne molaarsus. Kogemused näitavad, et lahuse stabiilsus on piiratud ning sõltub pH-väärtusest ja vaba süsinikdioksiidi sisaldusest. Lahjendamiseks kasutada ainult värskelt keedetud vett, mis on võimaluse korral lämmastikuga läbi puhutud.

    Naatriumtiosulfaadi lahuse täpse molaarsuse kindlaksmääramiseks soovitatakse kasutada järgmist menetlust.

    Kaaluda mõõtekolbi (250 ml või 500 ml) 0,001 g täpsusega 0,27–0,33 g kaaliumjodaati (mKIO3) ja lahjendada märgini, kasutades värskelt keedetud vett (V2), mis on jahutatud toatemperatuurini. Viia 5 ml või 10 ml eespool kirjeldatud kaaliumjodaadi lahust (V1) pipeti abil 250 ml Erlenmeyeri kolbi. Lisada 60 ml värskelt keedetud vett, 5 ml 4 mol/l vesinkkloriidhapet ja 25–50 mg kaaliumjodiidi või 0,5 ml küllastunud kaaliumjodiidi lahust. Tiitrida see lahus naatriumtiosulfaadi lahusega (V3), et määrata kindlaks naatriumtiosulfaadi lahuse täpne molaarsus.

    Formula

    kus

     

    mKIO3 on kaaliumjodaadi mass grammides;

     

    V1 on kaaliumjodaadi lahuse maht milliliitrites (5 ml või 10 ml);

     

    V2 on kaaliumjodaadi lahuse kogumaht milliliitrites (250 ml või 500 ml);

     

    V3 on naatriumtiosulfaadi lahuse maht milliliitrites;

     

    wKIO3 on kaaliumjodaadi puhtus (g/100 g);

     

    MKIO3 on kaaliumjodaadi molekulmass (214 g/mol);

     

    T on kasutatud naatriumtiosulfaadi lahuse täpne molaarsus (mol/l).

    5.5.

    Tärkliselahus, 10 g/l vesidispersioon, värskelt looduslikust lahustuvast tärklisest valmistatud. Kasutada võib ka samaväärseid reaktiive.

    6.   Proov

    Tagatakse proovi võtmine ja selle säilitamine varjus, jahedas ja täielikult täidetud klaasmahutites, mis on lihvkorgi või korgist punniga hermeetiliselt suletud.

    7.   Menetlus

    Katsed tuleb teha hämara päevavalguse või kunstliku valgustusega. Klaasist kühvlisse (4.1) või selle puudumise korral kolbi (4.2) kaalutakse 0,001 g täpsusega järgmisele tabelile vastava massiga proov, mille aluseks on eeldatav peroksiidiarv:

    Hinnanguline peroksiidiarv

    (meq)

    Katsekoguse mass

    (g)

    0–12

    5,0–2,0

    12–20

    2,0–1,2

    20–30

    1,2–0,8

    30–50

    0,8–0,5

    50–90

    0,5–0,3

    Kolvilt (4.2) eemaldatakse kork ning sellesse pannakse klaasist kühvel, millel on katsekogus. Lisatakse 10 ml kloroformi (5.1). Katsekogus lahustatakse kiiresti segamise teel. Lisatakse 15 ml äädikhapet (5.2) ja seejärel 1 ml kaaliumjodiidi lahust (5.3). Kolvile pannakse kiiresti kork, loksutatakse üks minut ja jäetakse siis viieks minutiks temperatuurile 15–25 °C varju seisma.

    Lisatakse umbes 75 ml destilleeritud vett. Vabastatud jood tiitritakse kõvasti loksutades naatriumtiosulfaadi lahusega (5.4), kasutades indikaatorina tärkliselahust (5.5).

    Ühe ja sama prooviga tehakse 2 määramist.

    Samal ajal tuleb teha ka pimekatse. Kui pimekatse tulemus on suurem kui 0,05 ml 0,01 N naatriumtiosulfaadi lahust (5.4), asendatakse puhastamata reaktiivid.

    8.   Tulemuste esitamine

    Peroksiidiarv aktiivse hapniku milliekvivalentidena kilogrammi kohta saadakse valemiga

    Formula

    kus:

     

    V on katses kasutatud naatriumtiosulfaadi standardlahuse (5.4) milliliitrite arv, mida on pimekatse arvessevõtmiseks parandatud;

     

    T on kasutatud naatriumtiosulfaadi lahuse (5.4) täpne molaarsus (mol/l);

     

    m on katsekoguse mass grammides.

    Tulemus on kahe määramise aritmeetiline keskmine.

    Määramise tulemus esitatakse ühe kümnendkoha täpsusega.“


    Top