30.7.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/71

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1240,

18. mai 2016,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1), eriti selle artikli 20 punkte a, b, d, e, i, j, k, l, m, n ja o ning artikli 223 lõike 3 punkte a, b ja c,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (2), eriti selle artikli 62 lõike 2 punkte a, b, c ja i ning artikli 64 lõike 7 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (3), eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 asendati nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (4) ning sätestati uued eeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kohta. Samuti anti selle määrusega komisjonile õigus võtta kõnealuses küsimuses vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavade sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb teatavad eeskirjad osutatud õigusaktidega vastu võtta. Kõnealuste aktidega tuleks asendada komisjoni määrused (EMÜ) nr 3427/87 (5), (EMÜ) nr 2351/91 (6), (EÜ) nr 720/2008 (7), (EÜ) nr 826/2008 (8), (EÜ) nr 1130/2009 (9) ja (EL) nr 1272/2009 (10). Osutatud määrused on tunnistatud kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1238 (11).

(2)	Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 on sätestatud, et riiklikku sekkumist kohaldatakse pehme nisu, kõva nisu, odra, maisi, koorimata riisi, veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, või ja lõssipulbri suhtes vastavalt kõnealuses määruses sätestatud tingimustele.

(3)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 on sätestatud, et kooskõlas kõnealuses määruses sätestatud tingimustega võib eraladustamistoetust anda järgmiste toodete puhul: valge suhkur, oliiviõli, linakiud, kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste värske või jahutatud liha, või, juust, lõssipulber, sealiha, lamba- ja kitseliha.

(4)	Määrusega (EL) nr 1370/2013 on kehtestatud eeskirjad riikliku sekkumise hindade kohta, kokkuostu koguseliste piirangute kohta riiklikul sekkumisel ja eraladustamistoetuse summa suuruse kehtestamise kohta.

(5)	Riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavadega seotud juhtimis- ja kontrollimehhanismide lihtsustamiseks ning tõhustamiseks tuleks kõikide määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 11 ja 17 loetletud toodete jaoks sätestada ühiseeskirjad.

(6)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 13 lõikega 1 võib komisjon otsustada korraldada kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi kokkuostu, kui turuolukord seda nõuab. Riikliku sekkumise võib avada ka veiseliha puhul, kui võrdlusperioodi keskmine turuhind langeb alla 85 % määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud võrdluskünnisest. Sel juhul toimub kokkuost pakkumusmenetluse teel.

(7)	Kooskõlas määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 4 lõikega 1 võib komisjon määrata kindlaks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 loetletud toodete eraladustamistoetuse summa kas pakkumusmenetluse teel või määrates toetuse suuruse eelnevalt kindlaks.

(8)	Et riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavad toimiksid tõhusalt, peaksid ettevõtjad kasutama meetodit, mis makseasutus on teinud neile kättesaadavaks kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste, pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste esitamise korra raames.

(9)

Kavade nõuetekohaseks haldamiseks tuleks kehtestada eeskirjad kindlaksmääratud hinnaga sekkumise, ladustamiseks mõeldud kokkuostmise pakkumusmenetluse ja sekkumisvarude müügi puhul või määrata kindlaks eraladustamistoetuse ülemmäär ja eelnevalt kindlaksmääratud eraladustamistoetus, samuti pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste, kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja toetusetaotluste esitamise ja vastuvõtu kord.

(10)

Selleks et suurendada riikliku sekkumise rakendamise tõhusust piirkonna eri paigus asuda võivate väikeste ladustamiskohtade kasutuse lõpetamise kaudu, tuleks kindlaks määrata sekkumise ladustamiskohtade väikseim laomaht, mida ei tuleks aga kohaldada selliste ladustamiskohtade puhul, millel on kerge juurdepääs jõele, merele või raudteeühendusele.

(11)	Kuna riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavaga hõlmatud toodete laad on tootmis- ja koristusaja ning ladustamisnõuete tõttu erinev, tuleks sätestada nende rahastamis- ja toetuskõlblikkuse eritingimused.

(12)

Riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavade mõistlikuks haldamiseks on vaja kindlaks määrata miinimumkogus, millest väiksemate kogustega seotud kindlaksmääratud hinnaga pakkumusi või pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi, mis on tehtud kokkuostu või müügi raames, ei tohi makseasutus vastu võtta, või peab otsustama kas määrata kindlaks eraladustamistoetuse ülemmäär või mitte. Kui aga mõnes liikmesriigis kehtivate hulgikaubandustingimuste ja -tavade või keskkonnaeeskirjadega on õigustatud käesolevas määruses sätestatust suuremate miinimumkoguste kohaldamine, peaks makseasutusel olema õigus nõuda selliste suuremate miinimumkoguste kohaldamist kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmiseks.

(13)	Tagamaks, et kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on tõsiseltvõetav ning et meede avaldab turul soovitud mõju, tuleks nii kindlaksmääratud hinnaga sekkumise kui ka pakkumusmenetluse puhul kehtestada tagatise määr.

(14)

Et tagada riikliku sekkumise kava tõhus haldamine, tuleks ette näha, et liikmesriigid ja komisjon teavitaksid üksteist esitatud kindlaksmääratud hinnaga pakkumustest või pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest. Vaja oleks kehtestada meetmed seoses määruse (EL) nr 1370/2013 artiklis 3 kehtestatud koguseliste piirangutega.

(15)

Saadud kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste põhjal võib määrata kindlaks kokkuostuhinna ülemmäära või eraladustamistoetuse ülemmäära. Siiski võib turul tekkida olukordi, kus majanduslikud või muud tingimused on sellised, et kõnealust hinda või toetust ei ole vaja määrata ja kõik saadud pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused tuleb tagasi lükata.

(16)

Riikliku sekkumise kava selge ja tõhusa toimimise tagamiseks on vaja kehtestada üldeeskirjad, milles käsitletakse tarnekorralduse väljaandmist ja toodete tarnimist makseasutuse määratud ladustamiskohta. Võttes arvesse teravilja-, riisi-, veiseliha-, või ja lõssipulbrisektori eripära, on vaja ühtlasi kehtestada osutatud sektorite jaoks erieeskirjad.

(17)	Ladustatud sekkumisvarude nõuetekohaseks haldamiseks ning teravilja- ja riisisektori eripära arvestades tuleks täpsustada liikmesriikide kohustused seoses ladustamiskoha maksimumkaugusega ja kuludega, mis tuleb katta sellest pikema vahemaa korral.

(18)	Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 907/2014 (12) kehtestatud üldeeskirjade kohaldamiseks on asjakohane sätestada, et ladustamise ajal tuleb tooteid kontrollida vastavalt käesoleva määruse artiklile 3. Kõnealuste kontrollide ja analüüside põhjal tuleks välja anda ülevõtmisprotokoll.

(19)	Et tagada riikliku sekkumise raames ladustatud toodete hea kvaliteet juhul, kui tooted ei vasta kohaldatavatele rahastamiskõlblikkuse tingimustele, tuleks sätestada kohustus, et ettevõtja peab tooted tagasi võtma ja hüvitama kõik sel perioodil kantud kulud, kui tooteid hoiti ladustamiskohas.

(20)	Kui veiseliha puhul on nõutav konditustamine, on vaja kehtestada asjaomases sektoris üldeeskirju täiendavad erieeskirjad.

(21)

Toote kvaliteedist või ladustamiskoha asukohast tuleneva hinnakorrektsiooni puhul tuleks kehtestada makseid käsitlevad eeskirjad. Selleks et anda ettevõtjatele aega uue riikliku sekkumise kavaga kohaneda, tuleks hinnakorrektsiooni teatavaid tingimusi kohaldada teravilja ja riisi puhul alles alates 2017/2018. turustusaastast.

(22)

Makseasutus, kellel on müügiks saadaolevad sekkumisvarud, peaks koostama ja avaldama pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuskutse teate, et anda vajalikku teavet toodete omaduste ja nende ladustamiskoha kohta. Selleks tuleks kõnealuse avaldamise kuupäeva ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise esimese lõppkuupäeva vahel ette näha mõistlik ajavahemik.

(23)

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja liidu turul valitseva olukorra põhjal peaks komisjon otsustama, kas määrata sekkumislaos olevate toodete müügihinna alammäär või mitte. Kõnealuse otsuse alusel võtavad makseasutused müügiks saadaolevate toodetega seotud pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused vastu või lükkavad need tagasi. Vastu tuleks võtta erieeskirjad veiseliha, või ja lõssipulbri jaotamise kohta.

(24)

Selleks et hõlbustada liikmesriigi ladustamiskohtadesse jäänud väikeste koguste müümist ja tagada süsteemi tõhus haldamine, on asjakohane sätestada, et makseasutusel on õigus oma vastutusel avada sekkumistoodete väikeste koguste edasimüügi pakkumusmenetlus, kohaldades liidu poolt avatud pakkumusmenetlusi käsitlevaid eeskirju mutatis mutandis, et kindlustada võrdväärne juurdepääs kõikidele asjaomastele isikutele. Samadel põhjustel tuleks makseasutusel lubada pakkuda otseturustamiseks koguseid, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri teostamiseks või kontrollimiseks tehtud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud.

(25)

Tagamaks, et eraladustamistoetuse kava saaks nõuetekohaselt kontrollida, tuleks määrata kindlaks, millist teavet on vaja ladustamislepingu sõlmimiseks, samuti tuleks täpsustada lepinguosaliste kohustused ja lattu paigutamise tingimused, eriti need, mis võimaldavad ladustamistoimingute kontrolli eest vastutaval asutusel ladustamistingimusi tõhusalt kontrollida. Kehtestada tuleks eeskirjad seoses lepingulise ladustamise perioodiga.

(26)	Eraladustamistoetuse kava tõhusaks toimimiseks on vaja kehtestada üldeeskirjad, milles käsitletakse toodete väljaviimist ladustamiskohast ning eraladustamistoetuse maksmist. Või ja lõssipulbri puhul on vaja nende toodete eripära arvesse võttes üldeeskirju täiendavaid erieeskirju.

(27)

Kui eraladustamistoetuse summa määratakse kindlaks eelnevalt, tuleks näha ette järelemõtlemisaeg, mille jooksul oleks võimalik hinnata turuolukorda, enne kui tehakse teatavaks otsused toetusetaotluste kohta. Lisaks tuleks vajaduse korral ette näha erimeetmed, mida kohaldatakse eelkõige menetluses olevate taotluste puhul, et hoida ära eraladustamistoetuse kava ülemäärast või spekulatiivset kasutamist. Sellised meetmed nõuavad kiiret tegutsemist ja komisjonil peaksid olema volitused tegutseda ilma määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata ning võtta viivitamata kõik vajalikud meetmed.

(28)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks tuleks võtta asjakohased kontrollimeetmed, et võidelda eeskirjade eiramise ja pettuste vastu. Kõnealused kontrollimeetmed peaksid hõlmama täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid. Selleks et tagada võrdne ja ühtne lähenemisviis liikmesriikide vahel, oleks vaja määrata kindlaks kontrollimeetmete ulatus, sisu, ajakava ja aruandlus.

(29)	Alusetult makstud summad tuleks tagasi nõuda vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 908/2014 (13).

(30)

Riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavade tõhusaks haldamiseks on vaja sätestada, et liikmesriigid teavitavad komisjoni korrapäraselt varude olukorrast ning ladustamiskohtadesse paigutatud ja sealt väljaviidud toodetest, samuti määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 11 ja 17 loetletud toodete hindade ja tootmise olukorrast.

(31)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse rakenduseeskirjad määruse (EL) nr 1308/2013 ja määruse (EL) nr 1370/2013 kohaldamiseks

a)	määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 loetletud toodete riikliku sekkumise korras kokkuostu ja müügi puhul;

b)	määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 loetletud toodetele eraladustamistoetuse andmise puhul.

2.   Käesoleva määruse kohaldamine ei takista kohaldamast rakendusmäärustes kehtestatud erisätteid

a)	pakkumusmenetluse avamisel toodete kokkuostuks ega sekkumisvarust pärit toodete müügi avamisel või

b)	pakkumusmenetluse avamisel või eraladustamistoetuse summa eelneval kindlaksmääramisel.

II PEATÜKK

Üldeeskirjad

Artikkel 2

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste, pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste esitamine ning nende vastuvõetavus

1.   Ettevõtjad esitavad riikliku sekkumise puhul kindlaksmääratud hinnaga pakkumused ja pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused ning eraladustamistoetuse puhul pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused ja toetusetaotlused, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi makseasutuse poolt kättesaadavaks tehtud meetodit.

2.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus on vastuvõetav, kui see esitatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus esitatakse, ja see sisaldab makseasutuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil vähemalt järgmist teavet:

a)	ettevõtja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number liikmesriigis, kus ettevõtja teostab oma põhitegevust;

b)	toode või toote liik ning vajaduse korral selle asjakohane CN-kood;

c)	kindlaksmääratud hinnaga pakkumuses, pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses või toetusetaotluses esitatud kogus, järgides artiklis 5 kehtestatud miinimumkoguseid, kui need kohalduvad.

3.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus ei sisalda täiendavaid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses või asjakohases rakendusmääruses, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa.

4.   Kui kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse, pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse esitamise tähtpäev langeb riigipühale, esitatakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus hiljemalt viimasel tööpäeval, mis eelneb riigipühale.

5.   Laupäeval, pühapäeval või riigipühal esitatud kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus loetakse makseasutusele laekunuks esimesel tööpäeval, mis järgneb nende esitamise päevale.

6.   Pärast kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse, pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse esitamist ei saa neid tagasi võtta ega muuta.

7.   Makseasutus registreerib vastuvõetavad kindlaksmääratud hinnaga pakkumused, pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused või toetusetaotlused ja asjaomased kogused samal päeval, mil need saadeti.

8.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste, pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste või toetusetaotluste vastuvõtmisest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa üle anda.

II JAOTIS

RIIKLIK SEKKUMINE

I PEATÜKK

Riikliku sekkumise erieeskirjad

Artikkel 3

Sekkumisladustamise kohad

1.   Sekkumisladustamise koha (edaspidi „ladustamiskoht“) minimaalne laomaht peab olema:

a)	teravilja puhul 5 000 tonni, 7 500 tonni alates riikliku sekkumise perioodist 2017/18, 10 000 tonni alates perioodist 2018/19, 15 000 tonni alates perioodist 2019/20;

b)	riisi puhul 5 000 tonni, 7 500 tonni alates riikliku sekkumise perioodist 2017/18, 10 000 tonni alates perioodist 2018/19;

c)	või ja lõssipulbri puhul: 400 tonni, 600 tonni alates riikliku sekkumise perioodist 2017, 800 tonni alates perioodist 2018.

Liikmesriigid, kelle teravilja aastatoodang on alla 20 miljoni tonni, võivad jätkata alates perioodist 2019/20 10 000 tonni suuruse minimaalse laomahu kohaldamist.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab minimaalne laomaht ladustamise minimaalset mahtu, mis ei pruugi olla pidevalt kättesaadav, kuid on olemas kokkuostmise ajal.

3.   Makseasutus võib lõikest 1 kõrvale kalduda üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et kõnealuses lõikes osutatud minimaalne laomaht ei ole kättesaadav ja kui asendusladustamiskohtadel on kerge juurdepääs jõele, merele või raudteeühendusele.

Artikkel 4

Toodete kokkuostukõlblikkuse kindlaksmääramine

1.   Toodete kokkuostukõlblikkus määratakse riikliku sekkumise puhul kindlaks vastavalt meetoditele, mis on ette nähtud käesoleva määruse järgmiste sätetega:

a)	teravilja puhul I lisa I, II, III ja IV osa;

b)	riisi puhul II lisa I osa;

c)	veiseliha puhul III lisa I osa;

d)	või puhul: IV lisa I osa ja komisjoni määruse (EL) 273/2008 (14) sätted;

e)	lõssipulbri puhul käesoleva määruse V lisa I osa ning määruse (EL) nr 273/2008 sätted.

2.   Meetodid, mida riikliku sekkumise puhul kasutatakse I lisas osutatud teravilja kvaliteedi määramiseks, peavad vastama Euroopa või rahvusvaheliste asjaomaste standardite viimastele versioonidele, mis hakkavad kehtima iga turustusaasta esimesest päevast.

II PEATÜKK

Sekkumistoodete kokkuostmine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 5

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumusega hõlmatud toodete miinimumkogused

1.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse kaudu kokkuostuks pakutavad miinimumkogused on järgmised:

a)	pehme nisu, odra ja maisi puhul 160 tonni,

b)	kõva nisu puhul 20 tonni,

c)	riisi puhul 40 tonni,

d)	veiseliha puhul 20 tonni,

e)	või puhul: 30 tonni,

f)	lõssipulbri puhul 30 tonni.

Liikmesriigid, kelle teravilja keskmine aastatoodang on alla 20 miljoni tonni, võivad otsustada kohaldada pehme nisu, odra ja maisi puhul 120 tonni suurust miinimumkogust.

2.   Makseasutus võib kehtestada lõikes 1 sätestatud kogustest suuremad miinimumkogused, kui see on õigustatud asjaomases liikmesriigis kehtivate hulgikaubandustingimuste ja -tavade või keskkonnaeeskirjadega.

Artikkel 6

Tagatise suurus toodete kokkuostul

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 4 punkti a kohase nõutava tagatise suurus kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamisel toodete kokkuostul riiklikuks sekkumiseks on:

a)	teravilja puhul 20 eurot/tonn;

b)	riisi puhul 30 eurot/tonn;

c)	veiseliha puhul 300 eurot/tonn;

d)	või puhul 50 eurot/tonn;

e)	lõssipulbri puhul 50 eurot/tonn.

Artikkel 7

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamine ja nende vastuvõetavus

1.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on vastuvõetav, kui see vastab artiklis 2 sätestatud nõuetele, ning pakkumusmenetlus on vastuvõetav, kui see vastab pakkumusmenetluse avamise rakendusmäärusele, millele on osutatud artiklis 12. Ühtlasi peab see vastama järgmistele tingimustele:

a)

sisaldab vähemalt järgmist teavet: i) riisi puhul on esitatud tüüp ja sort; ii) koht, kus toodet hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal (v.a veiseliha puhul); iii) selle teravilja ja riisi ladustamiskoht, mille kohta kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus esitatakse; iv) teravilja ja riisi puhul saagikoristusaasta ning kasvatuskoht või -kohad liidus; v) või ja lõssipulbri puhul tootmiskuupäev; vi) või ja lõssipulbri puhul toote valmistanud heakskiidetud ettevõtte nimi ja heakskiitmise number;

b)	ettevõtja on seadnud tagatise kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 4 punktiga a;

c)

teravilja ja riisi puhul on ettevõtja deklareerinud: i) et tooted on pärit liidust; ii) et kindlaksmääratud hinnaga pakkumuses või pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses on käsitletud homogeenset partiid, kusjuures riisi puhul peab olema tegemist ühe ja sama sordi koorimata riisiga; iii) kas on tehtud koristusjärgset töötlust või mitte ning kui jah, siis millist toodet on kasutatud, samuti see, kas asjaomast toodet on kasutatud vastavalt kasutustingimustele, ning et toode on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (15) alusel.

2.   Muude toodete kui veiseliha puhul võib ettevõtja esitada artikli 2 lõikes 2 osutatud vormi kasutades taotluse, et toode võetaks üle ladustamiskohas, kus seda hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tingimusel et asjaomane ladustamiskoht vastab nõuetele, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva määruse artiklis 3.

Artikkel 8

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste kontrollimine makseasutuse poolt

1.   Makseasutus otsustab kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste vastuvõetavuse artiklites 2 ja 7 sätestatud nõuete alusel.

Kui makseasutus otsustab, et kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus ei ole vastuvõetav, teavitab ta sellest asjaomast ettevõtjat kolme tööpäeva jooksul alates kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse saamisest. Kui ettevõtja kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse kohta kõnealust teavet ei saa, loetakse pakkumus vastuvõetavaks.

2.   Pärast seda, kui makseasutus on kontrollinud, et kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on vastuvõetav, võib ta teravilja ja riisi puhul artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud deklaratsioone kontrollida, et selgitada välja dokumentide vastavus nõuetele, kasutades vajaduse korral ettevõtja ladustamiskoha puhul pädeva makseasutuse abi vastavalt artikli 57 lõikele 2.

Artikkel 9

Komisjoni teavitamine kindlaksmääratud hinnaga pakkumustest ja pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest vastuvõetavatest kindlaksmääratud hinnaga pakkumustest ja pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest järgmiste tähtaegade jooksul:

a)

kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste puhul esitatakse teated igal teisipäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) ning neis peavad olema esitatud selliste toodete kogused, mille kohta on eelmisel nädalal esitatud vastuvõetav kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, ja muu asjakohane teave. Kui pakutavad kogused lähenevad määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 3 lõikes 1 sätestatud piirangutele, teatab komisjon liikmesriikidele, mis kuupäevast alates peavad nad teavitama komisjoni igal tööpäeval. Alates nimetatud kuupäevast teatavad liikmesriigid komisjonile iga päev hiljemalt kell 14.00 (Brüsseli aja järgi) kõik eelmisel tööpäeval sekkumiseks pakutud kogused.

b)	Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul tuleb kohaldada pakkumusmenetluse avamise rakendusmäärusega kehtestatud tähtaegu.

2.   Lõike 1 punktidega a ja b ette nähtud teated ei tohi sisaldada ettevõtja nime, aadressi ega käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit ning või ja lõssipulbri puhul heakskiidetud ettevõtte nime ega heakskiitmise numbrit.

3.   Kui liikmesriik ei teata komisjonile vastuvõetavatest kindlaksmääratud hinnaga pakkumustest või pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest ettenähtud tähtaja jooksul, millele on osutatud lõike 1 punktides a ja b, käsitatakse seda kui tühiteate esitamist komisjonile.

2. jagu

Kindlaksmääratud hinnaga kokkuost

Artikkel 10

Pakkumuste esitamine pehme nisu, või ja lõssipulbri kindlaksmääratud hinnaga kokkuostuks

Makseasutusele võib esitada kindlaksmääratud hinnaga pakkumusi alates määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 12 kehtestatud riikliku sekkumise perioodide algusest.

Artikkel 11

Koguseliste piirangute järgimise meetmed

1.   Selleks et järgida määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 3 lõikes 1 kehtestatud koguselisi piiranguid, otsustab komisjon kõnealuse määruse artikli 3 lõike 6 punkti a kohaselt:

a)	lõpetada kindlaksmääratud hinnaga sekkumiskokkuost;

b)	määrata jaotuskoefitsient, mida kohaldatakse otsuse päeval igalt ettevõtjalt saadud ja komisjonile teatatud kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste üldkoguse suhtes, kui pakutud täieliku koguse vastuvõtmine tooks kaasa maksimumkoguse ületamise;

c)	vajaduse korral lükata tagasi kaalumisel olevad kindlaksmääratud hinnaga pakkumused, mis on tehtud liikmesriikide makseasutustele.

Komisjon teeb otsuse kahe tööpäeva jooksul pärast artikli 9 lõike 1 punkti a esimeses lõigus osutatud teate saamist ja viie tööpäeva jooksul pärast artikli 9 lõike 1 punkti a kolmandas lõigus osutatud teate saamist.

Kui teatamise kuupäev on riigipüha, alustab komisjon käesoleva artikli kohaldamisel tähtaja arvestamist esimesest tööpäevast, mis järgneb riigipühale. Kui kõnealused pühad kuuluvad komisjoni otsusega hõlmatud ajavahemikku, arvestatakse ainult tööpäevi.

2.   Erandina artikli 2 lõikest 6 võib ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 punktis b osutatud jaotuskoefitsienti, oma kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse tagasi võtta viie tööpäeva jooksul pärast selle otsuse jõustumise kuupäeva, millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient.

3. jagu

Kokkuostmine pakkumusmenetluse teel

Artikkel 12

Pakkumusmenetlus

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 osutatud toodete kokkuostmine pakkumusmenetluse teel avatakse pakkumusmenetluse avamise rakendusmäärusega, mis sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a)	pakkumusmenetlusega hõlmatud tooted, ja: i) riisi puhul selle tüüp ja sort; ii) veiseliha puhul kas pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus hõlmab konditustatud rümpade kokkuostu või ladustamist ilma konditustamiseta;

b)	pakkumusmenetlusega hõlmatud ajavahemik (edaspidi „pakkumusperiood“) ja vajaduse korral alaperioodid, mille jooksul pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi saab esitada.

2.   Komisjon võib avada pakkumusmenetluse, et osta kokku veiseliha vastavalt kategooriale ja liikmesriigile või selle piirkonnale, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 13 lõike 1 punktis c, võttes aluseks viimase kahe nädala registreeritud turuhinnad. Kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt võib komisjon pakkumusmenetluse lõpetada, võttes aluseks viimase kahe nädala registreeritud turuhinnad.

3.   Kui komisjon algatab piiratud pakkumusmenetluse, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 3 lõikes 3, peab kõnealuse menetluse avamise rakendusmääruses olema osutatud pakkumusmenetlusega hõlmatud konkreetsele liikmesriigile või liikmesriigi piirkonnale/piirkondadele.

4.   Riisi puhul võib pakkumusmenetlus olla piiratud teatavate sortide või üht või mitut liiki koorimata riisiga, milleks on „ümarateraline riis“, „keskmiseteraline riis“, „pikateraline riis A“ või „pikateraline riis B“, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa I osa punkti I.2 alapunktis a, b või c.

5.   Veiseliha puhul kehtivad järgmised eeskirjad:

a)	liikmesriigi või selle piirkonna keskmise turuhinna puhul võetakse iga sekkumiskõlbliku kategooria puhul arvesse III lisa II osas sätestatud koefitsientide abil kvaliteediklassina R3 väljendatud kvaliteediklasside U, R ja O hindu liikmesriigis või asjaomases sekkumispiirkonnas;

b)	keskmised turuhinnad registreeritakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1249/2008 (16);

c)

liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna iga sekkumiskõlbliku kategooria keskmise turuhinnana käsitatakse kõigi punktis b osutatud kvaliteediklasside turuhinna keskmist, mida on kaalutud vastavalt kvaliteediklassi osakaalule kõnealuse liikmesriigi või piirkonna loomade kogutapaarvus. Ühendkuningriik koosneb kahest sekkumispiirkonnast: i) I piirkond: Suurbritannia; ii) II piirkond: Põhja-Iirimaa.

Artikkel 13

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamine ja nende vastuvõetavus

1.   Lisaks artiklites 2 ja 7 sätestatud üldtingimustele on pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus vastuvõetav üksnes juhul, kui selles on näidatud pakutav hind eurodes toote mõõtühiku kohta ilma käibemaksuta ja ümardatuna mitte rohkem kui kahe kümnendkohani.

Teravilja ja riisi puhul on toote tonni kohta pakutav hind selline hind, mis vastab teravilja miinimumkvaliteedile, mis on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 I lisa II osas, või riisi standardkvaliteedile, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 III lisa A jaos, kui toode on tarnitud ladustamiskohta, kuid maha laadimata.

Või ja lõssipulbri puhul on pakutav hind ladustamiskoha laadimisplatvormile tarnitud toodete 100 kg hind.

Veiseliha puhul teatatakse pakkumuse hind vastavalt artikli 12 lõike 5 punktile a kvaliteediklassi R3 kuuluva toote tonni kohta, lisades, kas see hõlmab konditustamiseks mõeldud kondiga liha või ladustamist ilma konditustamiseta.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 15 lõike 2 kohaldamist, ei tohi pakutav hind ületada määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 2 lõikes 1 kehtestatud riikliku sekkumise hinnataset.

Artikkel 14

Kokkuostuhinda käsitlevad otsused

1.   Artikli 9 kohaselt teatatud pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste põhjal otsustab komisjon, kas:

a)	määrata kindlaks kokkuostuhinna ülemmäär või

b)	jätta see määramata.

2.   Lõikes 1 osutatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.   Kui kokkuostuhinna ülemmäära ei ole kindlaks määratud, lükatakse kõik pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused tagasi.

2.   Kui kokkuostuhinna ülemmäär on kindlaks määratud, võtab makseasutus vastu pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi, mille hind on ülemmääraga võrdne või sellest madalam. Kõik muud pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused lükatakse tagasi.

Makseasutus võtab vastu üksnes sellised pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused, millest komisjoni on artikli 9 kohaselt teavitatud.

3.   Makseasutus teeb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse pärast seda, kui on avaldatud komisjoni otsus, millele on osutatud artikli 14 lõikes 1.

Makseasutus teatab ettevõtjatele pakkumusmenetluses osalemise tulemused kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse jõustumist.

Pakkumuse heakskiitmise puhul ei ole kõnealune teatamine vajalik juhul, kui makseasutus annab viie tööpäeva jooksul pärast komisjoni kõnealuse otsuse jõustumist välja artiklis 17 osutatud tarnekorralduse. Sellise heakskiitmise puhul ei ole võimalik artikli 17 lõike 1 teises lõigu kohast tarnekorralduse väljaandmise tähtaega pikendada.

Artikkel 16

Veiseliha kokkuostu piiramine

Kui makseasutustele pakutakse veiseliha suuremas koguses kui neil on võimalik kohe üle võtta, võivad nad kokkuostmisel piirduda kogusega, mida neil on võimalik üle võtta oma territooriumil või mõnes oma sekkumispiirkonnas, nagu on määratletud artikli 12 lõikes 5.

Sellise piirangu puhul tagavad makseasutused kõigi asjaomaste isikute võrdse juurdepääsu.

4. jagu

Tarned ja transpordikulud

Artikkel 17

Tarnekorraldus

1.   Pärast seda, kui makseasutus on kontrollinud kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste või pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste vastavust artiklites 8 ja 13 esitatud nõuetele, annab ta tarnekorralduse viie tööpäeva jooksul alates artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud tähtajast või artikli 14 lõikes 1 osutatud otsuse jõustumisest.

Makseasutus võib otsustada tarnekorralduse väljaandmise tähtaega pikendada, kui see osutub vajalikuks suurte teravilja või riisi vastuvõetavate koguste tõttu. Toodete tarne lõppkuupäev ei tohi olla siiski hilisem kui 65 päeva pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega või jõustumist. Sellisel juhul teavitab makseasutus asjaomast ettevõtjat.

2.   Tarnekorraldusel on kuupäev ja number ning selles esitatakse järgmine teave:

a)	tarnitav kogus;

b)	toodete tarnimise lõppkuupäev;

c)	ladustamiskoht, kuhu tooted tuleb tarnida;

d)	hind, millega kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on vastu võetud.

3.   Tarnekorraldus antakse ainult selliste koguste kohta, millest on komisjonile artikli 9 kohaselt teatatud.

Artikkel 18

Teravilja ja riisi tarneid käsitlevad erisätted

1.   Makseasutus määrab ladustamiskoha, kuhu teravilja või riisi kõige väiksemate kuludega tarnida.

2.   Tarnimine ladustamiskohta peab toimuma hiljemalt 60 päeva jooksul pärast tarnekorralduse andmise kuupäeva. Olenevalt heakskiidetud kogustest võib makseasutus kõnealust perioodi kahe nädala võrra pikendada. Sellistel juhtudel võib artikli 17 lõike 1 teises lõigus osutatud tarneperioodi vastavalt pikendada. Makseasutus teavitab asjaomaseid ettevõtjaid viivitamata.

3.   Ettevõtja kannab kulud, mis on seotud I lisa IV osas osutatud meetodil teraviljaga tehtud järgmiste katsetega:

i)	amülaasi aktiivsuse määramine (Hagberg);

ii)	kõva nisu ja pehme nisu proteiinisisalduse määramine;

iii)	Zeleny sadestuskatse;

iv)	mehaanilise töödeldavuse katse;

v)	saasteainete analüüs.

Artikkel 19

Teravilja ja riisi transpordi kulud

1.   Teravilja või riisi transpordi kulud kohast, kus toode asus kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tarnekorralduses osutatud ladustamiskohta kannab ettevõtja, kui vahemaa on 50 km või väiksem.

Nimetatud maksimaalse vahemaa ületamise korral kannab täiendavad transpordikulud makseasutus ja komisjon hüvitab need tariifimääraga 0,05 eurot ühe tonni toote transpordil ühe kilomeetri kohta.

2.   Kui teravilja või riisi kokkuostev makseasutus ei asu liikmesriigis, mille territooriumil pakutavat toodet ladustatakse, ei võeta lõikes 1 osutatud maksimaalse vahemaa arvestamisel arvesse vahemaad ettevõtja laost selle liikmesriigi piirini, kus asub ostu sooritav makseasutus.

Artikkel 20

Veiseliha tarneid käsitlevad erisätted

1.   Veiseliha kokkuostuhind on veiseliha hind ladustamiskoha kaalupunkti sisenemisel või lihalõikusettevõttesse sisenemisel, kui tegemist on konditustamist vajava lihaga.

2.   Mahalaadimise kulud kannab ettevõtja.

3.   Ettevõtja peab tooted tarnima hiljemalt 15 päeva jooksul pärast tarnekorralduse andmise kuupäeva. Olenevalt määratud kogustest võib makseasutus kõnealust perioodi siiski kuni seitsme päeva võrra pikendada. Sellisel juhul teavitab makseasutus asjaomast ettevõtjat.

Artikkel 21

Või ja lõssipulbri pakendamise, tarne ja ladustamise erisätted

1.   Või pakitakse vähemalt 25-kilogrammise netomassiga plokkidesse ja tarnitakse sellisena vastavalt IV lisa II osas sätestatud nõuetele.

2.   Lõssipulber pakitakse vähemalt 25-kilogrammise netomassiga kottidesse ja tarnitakse sellisena vastavalt V lisa II osas sätestatud nõuetele.

3.   Ettevõtja tarnib või või lõssipulbri ladustamiskoha laadimisplatvormile 21 päeva jooksul tarnekorralduse väljaandmise kuupäevast. Olenevalt heakskiidetud kogustest võib makseasutus kõnealust perioodi siiski kuni seitsme päeva võrra pikendada. Sellisel juhul teavitab makseasutus asjaomast ettevõtjat.

Või ja lõssipulber tarnitakse pikaajaliseks ladustamiseks sobiva kvaliteediga kaubaalustel, mis vahetatakse samaväärsete kaubaaluste vastu. Makseasutus võib alternatiivina heaks kiita teise samaväärse süsteemi.

Või või lõssipulbri ladustamiskoha laadimisplatvormile mahalaadimise kulud kannab makseasutus.

4.   Makseasutus nõuab, et lõssipulber oleks lattu paigutatud ja seal hoitud kaubaalustel kergesti eristatavate ja ligipääsetavate partiidena.

Artikkel 22

Tarne

1.   Tarnekuupäevaks loetakse

a)	teravilja, riisi, või ja lõssipulbri puhul: kuupäeva, millal on kinnitatud, et tarnekorralduses osutatud kogus on määratud ladustamiskohta tervikuna sisenenud. Kõnealune kuupäev ei saa olla varasem, kui tarnekorralduse väljaandmise kuupäevale järgnev päev;

b)	iga veiselihasaadetise puhul: ladustamiskoha kaalupunkti sisenemise või lihalõikusettevõttesse sisenemise (kui tegemist on konditustamist vajava lihaga) kuupäev.

2.   Makseasutus võib otsustada, et teravili, riis, või või lõssipulber võetakse üle ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tingimusel et asjaomane ladustamiskoht vastab delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud nõuetele. Sellisel juhul loetakse tarnekuupäevaks päev pärast tarnekorralduse väljaandmise kuupäeva ning seda käsitatakse rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud kuupäevana.

3.   Tooted võtab üle makseasutus või selle esindaja, kes peab olema ettevõtjast sõltumatu isik.

5. jagu

Kontroll ja ülevõtmine

Artikkel 23

Ülevõtmisprotokoll

1.   Makseasutus annab ülevõtmisprotokolli välja pärast seda, kui on teostatud nõutav kontroll ja analüüsidega on kindlaks tehtud, et delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 3 sätestatud nõuetekohasuse tingimused on täidetud. Ülevõtmisprotokoll peab kajastama vähemalt järgmist:

a)	tarnitud kogused ja riisi puhul sort;

b)	toodete omadused, mis on selgitatud välja analüüside tulemusel niivõrd, kuivõrd see on vajalik hindade arvutamiseks;

c)	vajaduse korral veel ülevõtmata kogused. Sel juhul teavitatakse ettevõtjat nõuetekohaselt.

2.   Ülevõtmisprotokoll kuupäevastatakse ning saadetakse ettevõtjale ja laopidajale.

Artikkel 24

Ettevõtja kohustused

Tooted peavad vastama delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 3 kehtestatud kokkuostu- või rahastamiskõlblikkuse nõuetele. Kui kontrollimisel selgub, et tooted ei vasta kokkuostu- või rahastamiskõlblikkuse nõuetele, peab ettevõtja:

a)	võtma asjaomased tooted oma kulul tagasi;

b)	maksma kinni kulud, mis on kantud alates toote ladustamiskohta saabumise kuupäevast väljaviimise kuupäevani.

Ettevõtja tasutavad kulud arvutatakse lattu sisenemise, laost väljaviimise ja laos hoidmise kulude standardsumma alusel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 (17) artiklile 3.

Artikkel 25

Veiseliha konditustamise nõue

Kui konditustamine on nõutud pakkumusmenetluse tingimustes, peab kogu makseasutuse kokkuostetud veiseliha olema konditustatud vastavalt III lisa III osale.

6. jagu

Hinnakorrektsioonid ja maksed

Artikkel 26

Hinnakorrektsioonid teravilja ja riisi puhul

1.   Määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 2 lõike 2 ja artikli 3 lõike 4 kohased hinnakorrektsioonid tehakse

a)	teravilja puhul kooskõlas käesoleva määruse I lisa V ja VI osaga;

b)	riisi puhul kooskõlas käesoleva määruse II lisa II osaga.

2.   Kui makseasutus võtab üle ning ladustab teravilja ja riisi ladustamiskohas vastavalt artikli 22 lõikele 2, vähendatakse kokkuostuhinda viis eurot tonni kohta.

Artikkel 27

Maksed

1.   Ülevõtmisprotokollis osutatud koguste eest tehakse maksed hiljemalt 65. päeval pärast tarnekuupäeva, millele on osutatud artiklis 22, välja arvatud juhul, kui haldusuurimine on pooleli.

2.   Tasutakse ainult tegelikult tarnitud ja vastuvõetud koguste eest. Kui kogus on tarnekorralduses osutatud kogusest suurem, tasutakse siiski ainult tarnekorralduses osutatud koguse eest.

III PEATÜKK

Sekkumisvarust pärit toodete müük

Artikkel 28

Pakkumusmenetluse avamine

1.   Riiklikul sekkumisel ülevõetud ja müügiks saadaolevaid tooteid müüakse pakkumusmenetluse kaudu.

2.   Pakkumusmenetlus avatakse müügi avamise rakendusmäärusega.

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise esimene tähtaeg määratakse kindlaks kõige varem kuus päeva pärast asjaomase rakendusmääruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Pakkumusmenetlused võivad olla avatud selliste toodete müügiks, mida ladustatakse liidu või liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas.

4.   Müügi avamise rakendusmäärus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a)	pakkumusega hõlmatud tooted, ja eelkõige: i) riisi puhul selle tüüp ja sort; ii) veiseliha puhul vastavad jaotustükid;

b)	pakkumusmenetlusega hõlmatud ajavahemik (edaspidi „pakkumusperiood“) ja eri alaperioodid, mil jooksul pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi saab esitada;

c)	veiseliha, või ja lõssipulbri puhul miinimumkogus, mille kohta võib pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitada;

d)	tagatise summa, mis esitatakse pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse korral. Lisaks sellele võib kõnealune rakendusmäärus sisaldada a) pakkumusmenetlusega hõlmatud üldkoguseid; b) vajaduse korral teravilja ja riisi transpordikulusid käsitlevaid sätteid.

5.   Pakkumusmenetlused võivad piirduda kindlaksmääratud kasutusotstarvete või sihtkohtadega ja sisaldada sätteid kasutuse või sihtkoha kontrollimise kohta.

Artikkel 29

Pakkumuskutse teade ja sellega seotud kord

1.   Iga makseasutus, kellel on müügiks saadaolevad sekkumisvarud, koostab pakkumuskutse teate ja avaldab selle vähemalt neli päeva enne esimest pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise kuupäeva.

2.   Pakkumuskutse teates märgitakse eelkõige:

a)	pakkumuskutse teate väljaandnud makseasutuse nimi ja aadress;

b)	viide müügi avamise rakendusmäärusele;

c)	pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste lõppkuupäevad iga osalise pakkumuskutse korral;

d)

iga ladustamiskoha puhul ladustaja nimi ja aadress ning vajaduse korral: i) teravilja ja riisi puhul saadaolevad kogused jaotatuna müügipartiidesse, mis on kõigile ettevõtjatele võrdselt juurdepääsetavad, ning iga müügipartii kvaliteedi kirjeldus; ii) veiseliha puhul saadaolevad kogused jaotustükkide kaupa vastavalt III lisa IV osale ja tarnekuupäev; iii) või ja lõssipulbri puhul saadaolevad kogused ja tarnekuupäev;

e)	artikli 30 lõike 1 punktis d osutatud tarnimisetapp ja vajaduse korral pakendi liik;

f)	ladustamiskohas olevad transpordivahendile laadimise seadmed;

g)	või puhul vajaduse korral rõõsa koore olemasolev kogus ladustamiskohas, nagu on osutatud IV lisa II osa punkti 2 alapunktis d.

3.   Makseasutus tagab pakkumuskutse teate asjakohase avalikustamise.

4.   Makseasutus teeb vajalikud korraldused, et võimaldada huvitatud isikutel:

a)	kontrollida müüki pandud teravilja ja riisi ning võtta neilt proovid ja nendega tutvuda oma kulul enne pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamist;

b)	vastavalt vajadusele tutvuda I lisa IV osas, II lisa I osas, IV lisa I osas ja V lisa IV osas osutatud analüüside tulemustega.

Artikkel 30

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamine ja nende vastuvõetavus

1.   Pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on vastuvõetav, kui see vastab artikliga 2 ja müügi avamise rakendusmäärusega kehtestatud nõuetele. Ühtlasi peab pakkumus vastama järgmistele tingimustele:

a)	pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses on viide müügi avamise rakendusmäärusele ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäevale;

b)	veiseliha puhul on märgitud vastavad jaotustükid;

c)	teravilja ja riisi puhul on märgitud müügipartii üldkogus;

d)

pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses on märgitud toote mõõtühiku kohta pakutav hind eurodes, ümardatuna kuni kahe kümnendkohani, ilma käibemaksuta: i) teravilja ja riisi puhul veovahendile laadituna; ii) või või lõssipulbri puhul ladustamiskoha laadimisplatvormile kaubaalustel tarnituna või vajaduse korral kaubaalustel transpordivahendile laadituna, kui tegemist on veoauto või raudteevaguniga; iii) veiseliha puhul ladustamiskoha laadimisplatvormile tarnituna;

e)	veiseliha, või ja lõssipulbri puhul, et pakkumus on seotud vähemalt selle miinimumkogusega, mis on sätestatud müügi avamise rakendusmääruses;

f)	pakkumuses on märgitud ladustamiskoht, kus toodet hoitakse; või ja lõssipulbri puhul võib kindlaks määrata alternatiivse ladustamiskoha;

g)	ettevõtja on esitanud müügi avamise rakendusmäärusega ette nähtud tagatissumma.

2.   Teravilja puhul tuleb pakutud hinna korral osutada delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 I lisa II osas kindlaks määratud miinimumkvaliteedile, riisi puhul määruse (EL) nr 1308/2013 III lisa A jaos kindlaks määratud standardkvaliteedile.

3.   Veiseliha, või ja lõssipulbri puhul kohaldatakse pakutavat hinda netomassi suhtes.

Või puhul võib vajaduse korral täpsustada, et pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on esitatud üksnes rõõsakoorevõi kohta, nagu on osutatud artikli 29 lõike 2 punktis g.

Artikkel 31

Komisjoni teavitamine pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest vastuvõetavatest pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest müügi avamise rakendusmääruses sätestatud ajavahemiku jooksul.

2.   Lõikes 1 sätestatud teated ei tohi sisaldada ettevõtja nime, aadressi ega käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.

3.   Kui liikmesriik ei teata komisjonile pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest ettenähtud tähtaja jooksul, millele on osutatud lõikes 1, käsitatakse seda kui tühiteate esitamist komisjonile.

Artikkel 32

Müügihinda käsitlevad otsused

1.   Artikli 31 kohaselt teavitatud pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste põhjal otsustab komisjon määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 osutatud korras:

a)	jätta müügihinna alammäär kindlaks määramata või

b)	müügihinna alammäär kindlaks määrata.

Või ja lõssipulbri müügihinna alammäär võib sõltuda müügiks pakutavate toodete asukohast.

2.   Lõikes 1 osutatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 33

Pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.   Kui müügihinna alammäär ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused.

2.   Kui müügihinna alammäär on kindlaks määratud, lükkavad makseasutused tagasi kõik müügihinna alammäärast madalama hinnaga pakkumused.

Makseasutused võtavad vastu üksnes sellised pakkumused, millest komisjoni on teavitatud vastavalt artiklile 31.

3.   Makseasutused võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse vastu pärast seda, kui komisjon on avaldanud artiklis 32 osutatud otsuse.

Makseasutus teatab ettevõtjatele pakkumusmenetluses osalemise tulemused kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse jõustumist.

Artikkel 34

Veiseliha, või ja lõssipulbri jaotamist käsitlevad erisätted

1.   Või ja lõssipulbri puhul on edukas ettevõtja see, kes pakub kõrgeima hinna. Kui saadaolevat kogust ei kasutata täielikult ära, jaotatakse allesjäänud kogus teiste ettevõtjate vahel vastavalt pakutud hindadele, alustades kõrgeimast hinnast.

2.   Kui pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse vastuvõtmine tooks kaasa lepingu sõlmimise suurema koguse veiseliha, või või lõssipulbri kohta kui konkreetses ladustamiskohas saadaval, sõlmitakse kõnealuse ettevõtjaga leping ainult saadaoleva koguse kohta. Ettevõtja nõusolekul võib makseasutus siiski lubada saada toodet muust ladustamiskohast, et täita pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse kogus.

3.   Kui kahe või enama pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse vastuvõtmine, milles pakutakse sama hinda konkreetses ladustamiskohas oleva toote eest, tooks kaasa lepingute sõlmimise veiseliha, või või lõssipulbri kogusele, mis ületavad saadaolevat kogust, jaotatakse olemasolevad kogused võrdeliselt pakkumustes soovitud kogustega. Kui selline jaotamine tooks kaasa artikli 28 lõike 4 punktis c osutatud kogusest väiksemate koguste müügi, otsustatakse ostuõigus liisu heitmise teel.

4.   Kui pärast kõigi edukate pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste vastuvõtmist jääb ladustamiskohta artikli 28 lõike 4 punktis c osutatud kogusest väiksem kogus veiseliha, võid või lõssipulbrit, pakub makseasutus kõnealust ülejäänud kogust edukatele ettevõtjatele, alustades sellest ettevõtjast, kes pakkus kõrgeima hinna. Edukale ettevõtjale antakse võimalus osta ülejäänud kogus minimaalse müügihinnaga.

5.   Makseasutus jaotab tooteid lattu sisenemise kuupäeva alusel, alustades ettevõtja määratud ladustamiskohas saadaoleva üldkoguse kõige vanemast tootest või vastavalt vajadusele ettevõtja määratud külmhoones saadaolevast kõige vanemast või või rõõsakoorevõi või veiseliha jaotustükkide kogusest.

Artikkel 35

Maksed

Enne toote väljaviimist ning artikli 37 lõikes 2 osutatud perioodi jooksul maksavad ettevõtjad makseasutusele iga koguse eest, mille nad ladustamiskohast ära viivad, pakkumusmenetluse raames tehtavale pakkumusele vastava summa, mille makseasutus on kindlaks määranud ja millest ta on teatanud vastavalt artikli 33 lõikele 3.

Artikkel 36

Müük liikmesriikides

1.   Liikmesriigis, kus ei ole artikli 28 kohaselt pakkumusmenetlust avatud, võib makseasutus ise avada sekkumistoodete müügiks pakkumusmenetluse, kui selle riigi ladustamiskohas olev üldkogus on väiksem kui:

a)	iga teravilja puhul: 10 000 tonni;

b)	riisi puhul 2 000 tonni;

c)	veiseliha, või või lõssipulbri puhul: 200 tonni.

2.   Delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 II peatükki ja käesolevat peatükki kohaldatakse pakkumusmenetluse suhtes, mille makseasutus on avanud vastavalt käesoleva määruse lõikele 1, välja arvatud artikli 28 lõige 2, artikli 29 lõike 2 punkt b, artikli 30 lõike 1 punktid a ja e, artikkel 31 ja artikli 32 lõige 2. Artikli 32 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis asjaomase liikmesriigi otsusega.

3.   Lõikes 1 kindlaksmääratud koguste piires võivad makseasutused pakkuda otseturustamiseks tooteid, mida pärast iga-aastase inventuuri raames teostatud visuaalset vaatlust vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktile g ja artikli 3 lõikele 4 või pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtud kontrolli ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud.

4.   Makseasutused tagavad võrdväärse juurdepääsu kõikidele asjaomastele isikutele.

Artikkel 37

Väljaviimiskorraldus

1.   Artiklis 35 osutatud summa maksmisel annab makseasutus välja väljaviimiskorralduse, millele on märgitud:

a)	kogus, mille eest on vastav summa makstud;

b)	toote ladustamise koht;

c)	toote väljaviimise lõppkuupäev.

2.   Ettevõtja viib talle määratud toote välja 30 päeva jooksul pärast artikli 33 lõikes 3 osutatud teate saamist. Pärast kõnealust perioodi kannab kulud ja riskid ettevõtja.

Artikkel 38

Või ja lõssipulbri väljaviimine

1.   Ladustamiskohast väljaviimisel ja juhul kui tarnitakse väljaspool ladustamiskohta, paigutab makseasutus või või lõssipulbri kaubaalustel ladustamiskoha laadimisplatvormile ja laadituna transpordivahendile, kui selleks on veoauto või raudteevagun. Sellega seotud kulud kannab makseasutus.

2.   Ettevõtja tagastab ladustamiskohast väljaviimisel makseasutusele samaväärsed kaubaalused. Makseasutus võib alternatiivina heaks kiita muu samaväärse korra.

3.   Kõik lastina paigutamise ja kaubaaluselt mahatõstmise kulud kannab või või lõssipulbriga seotud ettevõtja.

III JAOTIS

Eraladustamistoetus

I PEATÜKK

Eraladustamistoetuse erieeskirjad

I jagu

Üldsätted

Artikkel 39

Pakkumusmenetluse avamine ja toetuse eelnev kindlaksmääramine

1.   Rakendusmäärus, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks toetussumma, võib sisaldada järgmist teavet:

a)	tooted või tooteliigid ning vajaduse korral asjakohane CN-kood;

b)	juhul, kui toetus on eelnevalt kindlaks määratud, siis ladustamistoetuse summa toetusega hõlmatud toodete toote mõõtühiku kohta;

c)	koguste mõõtühik;

d)	kui pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga toetus hõlmab juba lattu paigutatud tooteid;

e)	pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul asjaomane ajavahemik („pakkumusperiood“) ja vajaduse korral eri alaperioodid, mille jooksul pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi saab esitada ning eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga toetuse puhul toetusetaotluse esitamise periood;

f)	ladustamisperiood;

g)	üldkogus, kui see on asjakohane;

h)	miinimumkogus pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse kohta;

i)	tagatise suurus mõõtühiku kohta pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul, ja vajaduse korral toetusetaotluse puhul;

j)	lattu paigutamise ja laost väljaviimise perioodid;

k)	teave, mis peab olema kantud pakendile (vajaduse korral).

2.   Kui eraladustamistoetuse andmine on piiratud teatavate liikmesriikidega või liikmesriikide piirkondadega, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 18 lõike 2 punktis b, võib pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi ja toetusetaotlusi esitada üksnes asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid).

3.   Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul peab pakkumusmenetluse avamise rakendusmääruse ja pakkumuste esitamise esimese kuupäeva vahele jääma vähemalt kuus päeva.

Artikkel 40

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste esitamine eraladustamistoetuse puhul ning nende vastuvõetavus

Pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus eraladustamistoetuse saamiseks on vastuvõetav, kui see vastab artiklis 2 sätestatud nõuetele ja on täidetud järgmised tingimused:

a)

pakkumus või taotlus sisaldab vähemalt järgmist teavet: i) viide rakendusmäärusele, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa; ii) ladustamisperiood, kui see on ette nähtud rakendusmäärusega, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa; iii) pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotlusega hõlmatud toodete kogus; iv) kui tooted on juba ladustatud, siis iga eraladustamiskoha nimi ja aadress, laopartiide/tootepartiide/vaatide/silode asukoht ja vastavad kogused ning vajaduse korral heakskiidetud ettevõtte identifitseerimist võimaldav number; v) pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse korral pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäev; vi) pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse korral toetuse summa eurodes arvestatuna toote mõõtühiku kohta ja ümardatuna kuni kahe kümnendkohani, ilma käibemaksuta;

b)	ettevõtja on esitanud tagatissumma, millele on osutatud rakendusmääruses, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa.

Artikkel 41

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste kontrollimine makseasutuse poolt

1.   Makseasutus otsustab pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste vastuvõetavuse artiklites 2 ja 40 sätestatud nõuete alusel.

2.   Kui makseasutus otsustab, et pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta sellest asjaomast ettevõtjat kolme tööpäeva jooksul alates pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse saamisest.

Artikkel 42

Komisjoni teavitamine pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest ja toetusetaotlustest

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest vastuvõetavatest pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest ja toetusetaotlustest järgmiste tähtaegade jooksul:

a)	pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul tuleb kohaldada pakkumusmenetluse avamise rakendusmääruses kehtestatud tähtaegu;

b)

toetusetaotluste puhul esitatakse teated igal teisipäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) ning neis peavad olema esitatud selliste toodete kogused, mille kohta on eelmisel nädalal esitatud vastuvõetav taotlus, ja muu sellega seotud teave. Komisjon võib nõuda, et teavitamine toimub sagedamini, juhul kui selline teave on vajalik kava haldamise eesmärgil.

2.   Lõike 1 punktides a ja b sätestatud teated ei tohi sisaldada ettevõtja nime, aadressi ega käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.

3.   Kui liikmesriik ei teata komisjonile pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest või toetusetaotlustest ettenähtud tähtaja jooksul, millele on osutatud lõike 1 punktides a ja b, käsitatakse seda kui tühiteate esitamist komisjonile.

II jagu

Eraladustamistoetuse summa kindlaksmääramine pakkumusmenetluse teel

Artikkel 43

Otsused, mis käsitlevad eraladustamistoetuse summa ülemmäära

1.   Artikli 42 kohaselt teavitatud pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste alusel otsustab komisjon määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud korras:

a)	jätta toetuse ülemmäär kindlaks määramata või

b)	toetuse ülemmäär kindlaks määrata.

2.   Kui pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus hõlmab artikli 39 lõike 1 punktis g osutatud üldkogust ja kui toetuse andmine kõikide koguste eest, mille eest on õigus toetust saada, viiks üldkoguse ületamiseni, võtab komisjon määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu otsuse, millega kinnitatakse jaotuskoefitsient. Koefitsienti kohaldatakse sellistele pakkumusmenetluse raames tehtavatele pakkumustele, mis on tehtud toetussumma ülemmäära arvestades.

Erandina artikli 2 lõikest 6 võib ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse jaotuskoefitsienti, oma pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse tagasi võtta kümne tööpäeva jooksul pärast selle otsuse jõustumise kuupäeva, millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient.

3.   Otsused lõigetes 1 ja 2 osutatud toetuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 44

Pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.   Kui eraladustamistoetuste ülemmäära ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumused.

2.   Kui toetuste ülemmäär on kindlaks määratud, võtab makseasutus vastu pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused, mis on ülemmääraga võrdsed või sellest madalamad, ilma et see mõjutaks artikli 43 lõike 2 kohaldamist. Kõik muud pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused lükatakse tagasi.

Makseasutused ei võta vastu pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi, millest ei ole teatatud artikliga 42 ettenähtud korras.

3.   Makseasutus teeb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse pärast seda, kui on avaldatud komisjoni otsus, millele on osutatud artikli 43 lõikes 1.

Makseasutus teatab ettevõtjatele pakkumusmenetluses osalemise tulemused kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse jõustumist.

III jagu

Eraladustamistoetuse summa eelnev kindlaksmääramine

Artikkel 45

Otsused seoses taotlustega eelnevalt kindlaksmääratud summas eraladustamistoetuse saamiseks

1.   Juba ladustatud toodete puhul loetakse taotlus vastuvõetuks kaheksandal tööpäeval pärast kõnealuse taotluse saamist, tingimusel et komisjon ei võta vahepeal vastu lõike 3 kohast otsust.

2.   Juba ladustatud toodete puhul teatab makseasutus taotluste vastuvõtmise otsused ettevõtjale kaheksandal tööpäeval pärast nõuetekohase taotluse saamist, tingimusel et komisjon ei võta vahepeal vastu lõike 3 kohast otsust.

3.   Kui olukorra uurimisel ilmneb, et eraladustamistoetuse kava on kasutatud ülemäära või et on olemas ülemäärase kasutamise või spekulatsiooni oht, võib komisjon ilma määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata otsustada:

a)	peatada kava kohaldamine kuni viieks tööpäevaks; kõnealusel perioodil esitatud taotlusi ei aktsepteerita;

b)	kehtestada ühtne protsendimäär, mille võrra taotlustes märgitud koguseid vähendatakse, vajaduse korral arvestades lepingujärgset miinimumkogust;

c)	lükata tagasi taotlused, mis esitati enne vastuvõtmise peatamise ajavahemikku ja mille vastuvõtmine oleks tulnud otsustada peatamisajal.

Erandina artikli 2 lõikest 6 võib ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse esimese lõigu punkti b, oma taotluse tagasi võtta kümne tööpäeva jooksul pärast selle vähendamisprotsendi kindlaksmääramise otsuse jõustumise kuupäeva.

IV jagu

Toodete paigutamine eraladustamiseks

Artikkel 46

Teave, mis on seotud veel ladustamata toodete paigutamisega eraladustamiseks

Pärast artikli 44 lõike 3 teises lõigus osutatud teate või artikli 45 lõikes 2 osutatud otsust käsitleva teate saamist teatab ettevõtja makseasutusele toodete lattu sisenemise ajavahemiku, iga eraladustamiskoha nime ja aadressi ja vastavad kogused. Teade esitatakse makseasutusele vähemalt viis tööpäeva enne partiide lattu paigutamist. Makseasutus võib nõustuda lühema perioodiga kui viis tööpäeva.

Artikkel 47

Veel ladustamata toodete lattu paigutamine

1.   Tooted paigutatakse lattu 28 päeva pärast teatamist, mis toimub pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul vastavalt artikli 44 lõike 3 teisele lõigule, või toetusetaotluste puhul pärast artikli 45 lõikes 2 osutatud otsusest teatamist.

2.   Liha puhul algab pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotlusega hõlmatud koguse iga üksikpartii lattu paigutamine päeval, mil asjaomane partii läheb pädeva asutuse kontrolli alla. Selle päeva all mõistetakse päeva, mil värske või jahutatud toote netokaal määratakse:

a)	eraladustamiskohas, kui toode külmutatakse ladustamiskoha territooriumil;

b)	külmutamiskohas, kui toode külmutatakse nõuetekohaselt väljaspool eraladustamiskohta;

3.   Lattu paigutamine loetakse lõpetatuks päeval, mil viimane pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotlusega hõlmatud koguse viimane üksikpartii on lattu paigutatud.

II PEATÜKK

Ladustamislepingud

I jagu

Lepingute sõlmimine

Artikkel 48

Lepingulise ladustamise periood

1.   Lepingulise ladustamise periood algab päeval, mis järgneb:

a)	artikli 44 lõikes 3 osutatud teatamise kuupäevale või vastuvõetava taotluse kättesaamise kuupäevale, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 1 kohaldamist juba ladustatud toodete puhul;

b)	kuupäevale, mil veel ladustamata toodete lattu paigutamine loetakse lõpetatuks vastavalt artikli 47 lõikele 3.

2.   Lepingulise ladustamise perioodi viimase päeva võib määrata kindlaks rakendusmäärusega, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa, nagu on osutatud artikli 39 lõike 1 punktis f.

Erandina nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (18) artikli 3 lõikest 4, kui lepingulise ladustamise perioodi viimane päev langeb laupäevale, pühapäevale või riigipühale, lõpeb lepingulise ladustamise periood selle päeva viimasel tunnil.

Artikkel 49

Lepingute sõlmimine

Lepingut sõlmivateks osapoolteks on selle liikmesriigi makseasutus, kelle territooriumil tooted on ladustatud või tooteid ladustatakse, ja ettevõtjad, kes vastavad delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 2 sätestatud tingimustele ja kelle pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus on vastu võetud.

Lepingud sõlmitakse tegelikult ladustatud koguse (edaspidi „lepingujärgne kogus“) kohta, mis ei ületa pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse puhul artikli 44 lõike 3 teises lõigus osutatud kogust; juba ladustatud toodete puhul toetusetaotluses esitatud kogust või veel ladustamata toodete kohta esitatud toetusetaotluse puhul artikli 45 lõikes 2 osutatud teates esitatud kogust.

Lepingut ei sõlmita, kui tegelikult ladustatud kogus on alla 95 % pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse kogusest või kogusest, mis tuleneb artikli 45 lõike 3 punkti b kohaldamisest.

Lepingut ei sõlmita, kui toodete eraladustamiskõlblikkus ei ole leidnud kinnitust.

Artikkel 50

Lepingu sõlmimise teade

Makseasutus teatab edukale ettevõtjale lepingu sõlmimisest viie tööpäeva jooksul pärast artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrolliaruande väljaandmise kuupäeva, kui kõik lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid on saadud.

Lepingu sõlmimise kuupäev on päev, mil makseasutus teavitab ettevõtjat.

II jagu

Lepingu üksikasjad ja ettevõtja kohustused

Artikkel 51

Lepingu üksikasjad

Lepingut tõlgendatakse nii, et see hõlmab vajaduse korral üksikasju, mis on ette nähtud artikliga 52 ja järgmiste õigusaktidega:

a)	pakkumusmenetluse avamise rakendusmääruse ja pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse asjakohased sätted või

b)	rakendusmääruse, millega määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa, ja toetusetaotluse asjakohased sätted.

Artikkel 52

Ettevõtja kohustused

1.   Lepingud peavad hõlmama vähemalt järgmisi ettevõtja kohustusi:

a)

ladustada lepinguline tootekogus ja hoida seda laos lepingulise ladustamise perioodi jooksul omal vastutusel ja kulul sellistel tingimustel, mis tagavad delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 3 osutatud toodete omaduste säilimise, ilma i) ladustatud tooteid asendamata, välja arvatud suhkru puhul vastavalt lõikele 3; ii) või neid teise eraladustamiskohta üle viimata või suhkru puhul teise silosse üle viimata;

b)	säilitada eraladustamiskohta ladustamisel koostatud kaalumise dokumendid;

c)	edastada dokumendid, mis on seotud lattu paigutamisega, sealhulgas laopartiide/tootepartiide/vaatide/silode asukoht ja vastavad kogused, makseasutusele hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast artikli 47 lõikes 3 osutatud lattu paigutamist;

d)	võimaldada makseasutusel igal ajal kontrollida, kas kõiki lepingus sätestatud kohustusi järgitakse;

e)	ladustada tooted selliselt, et nad oleksid kergesti ligipääsetavad ja laopartii/tootepartii/vaadi/silo kaupa eristatavad.

2.   Erandina lõike 1 punkti a alapunktist ii võib makseasutus lubada ladustatud toodete ümberpaigutamist järgmistel tingimustel:

i)	kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) juustude puhul, kui ettevõtja esitab põhjendatud taotluse;

ii)	muude toodete puhul erandjuhtudel, kui ettevõtja esitab põhjendatud taotluse.

3.   Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist e võib lepinguga hõlmatud suhkrut ladustada ettevõtja määratud silos koos muu suhkruga, tingimusel et lepingulist kogust hoitakse määratud silos lepinguperioodi vältel kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 8 lõikega 1.

4.   Ettevõtja annab makseasutuse taotlusel viimase käsutusse iga lepingu kohta kogu dokumentatsiooni, mis võimaldab kontrollida ladustatud toodete kohta eelkõige järgmist teavet:

a)	heakskiidetud ettevõtte identifitseerimist võimaldav number ja vajaduse korral tootjaliikmesriik;

b)	toodete päritolu ja valmistamiskuupäev või suhkru korral toote turustusaasta ning liha puhul tapakuupäev;

c)	lattu paigutamise kuupäev;

d)	kaal ja liha korral pakendatud jaotustükkide arv;

e)	eraladustamiskoha aadress ja vahendid, mis võimaldavad tuvastada toodet eraladustamiskohas või lahtise suhkru korral identifitseerida ettevõtja määratud silo;

f)	lepingulise ladustamise perioodi lõppkuupäev ja laost väljaviimise tegelik kuupäev lepingulisel ladustamisel.

5.   Ettevõtja või vajaduse korral laopidaja peab registrit, mis sisaldab lepingunumbrite kaupa järgmist teavet:

a)	eraladustatud toodete märgistus laopartii/tootepartii/vaadi/silo kaupa;

b)	lattu saabumise ja laost väljaviimise kuupäev;

c)	ladustatud toodete kogus laopartii/tootepartii/vaadi/silo kaupa;

d)	toodete asukoht laos laopartii/tootepartii/vaadi/silo kaupa.

III PEATÜKK

Toodete laost väljaviimine ja eraladustamistoetuse maksmine

I jagu

Toodete laost väljaviimine

Artikkel 53

Laost väljaviimine

1.   Laost väljaviimine võib alata järgmisel päeval pärast lepingulise ladustamise perioodi viimast päeva või vajaduse korral alates kuupäevast, mis kehtestatakse rakendusmäärusega, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa.

2.   Laost väljaviimine toimub laopartiide kaupa või makseasutuse loal väiksemate kogustena.

Siiski artiklis 60 osutatud pitseeritud toodete puhul võib laost välja viia üksnes pitseeritud koguse.

3.   Kui rakendusmääruses, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa, on lepingulise ladustamise perioodiks kehtestatud päevade vaheline ajavahemik, teatab ettevõtja makseasutusele kavatsust hakata tooteid laost välja tooma, osutades asjaomased laopartiid/tootepartiid/vaadid/silod vähemalt viis tööpäeva enne väljaviimistoimingute algust.

Makseasutus võib nõustuda lühema perioodiga kui viis tööpäeva.

II jagu

Maksmine

Artikkel 54

Taotlus eraladustamistoetuse maksmiseks

Ettevõtja esitab maksetaotluse kolme kuu jooksul pärast lepingulise ladustamise perioodi lõppu.

Artikkel 55

Eraladustamistoetuse maksmine

Toetus makstakse hiljemalt 120 päeva jooksul pärast maksetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et lepingulised kohustused on täidetud.

Kui aga toetuse saamise õiguse ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne õiguse tunnustamist.

IV JAOTIS

KONTROLLID JA KARISTUSED

I PEATÜKK

Kontrollid

Artikkel 56

Riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kontrollide üldsätted

1.   Makseasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse andmise nõuetele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2016/1238, käesolevas määruses ning käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud rakendusmäärustes.

Meetmed hõlmavad riikliku sekkumise puhul kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ning eraladustamistoetuse puhul pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad dokumentide kohapealne kontroll ja füüsiline kontroll, nagu on sätestatud käesolevas jaotises.

2.   Kaalu kontrollimine riiklikuks sekkumiseks tarnitud toodete puhul ja eraladustamistoetuse andmisel lepinguliste koguste puhul toimub makseasutuse ametnike juuresolekul.

3.   Füüsiline proovide võtmine toodete kvaliteedi ja koostise kontrollimiseks riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse puhul toimub makseasutuse ametnike poolt või nende juuresolekul.

4.   Kontrolljälje jätmiseks tuleb kõik makseasutuse kontrollitud lao- ja finantsdokumendid ning muud dokumendid kontrolli käigus tembeldada või initsiaalidega kinnitada. Elektrooniliste dokumentide tõendamisel lisatakse kontrollkäigu kausta teostatud kontrolli dokumendid paberkandjal või elektrooniliselt. Kõnealused dokumendid tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

Artikkel 57

Riikliku sekkumise kontrolli erieeskirjad

1.   Ilma et see piiraks toodete ülevõtmisel käesoleva määrusega nõutavaid kontrolle, kontrollitakse sekkumisvarusid kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikliga 3.

2.   Kui artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud ladustamiskoht asub mõnes teises liikmesriigis kui see, kus kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus esitatakse, võib kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse saanud makseasutus taotleda ladustamiskoha eest vastutava makseasutuse abi, kaasa arvatud kohapealsed kontrollid. Abi antakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse saanud makseasutuse taotletud perioodi jooksul.

3.   Veiseliha puhul teostatakse kontrolle kooskõlas III lisa I ja III osaga.

Artikkel 58

Riikliku sekkumise kontrolli erieeskirjad teravilja ja riisi puhul

1.   Olenemata artikli 56 lõikest 2 viibivad tarnitud koguse kaalumise juures ettevõtja ja makseasutuse esindaja, kes on ettevõtjast sõltumatu.

Kui makseasutuse esindaja on ka laopidaja, teostab makseasutus 30 päeva jooksul pärast tarnekuupäeva vähemalt mahukontrolli hõlmava kontrollimise. Erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 5 %.

Kui lubatud 5 % ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud toodete ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega.

Kui lubatud 5 % ületatakse, kaalutakse teravili või riis viivitamata. Kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust väiksem, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja. Muul juhul kannab kaalumisega seotud kulud makseasutus.

2.   Kui delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 I lisa I osa punktis 3 osutatud riskianalüüsi alusel tuleb kontrollida teravilja saasteainete taset, jäävad saasteainete lubatud maksimumtaseme järgimata jätmisest tulenevad rahalised kohustused makseasutuse kanda, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 907/2014 artiklis 3 lõikes 6.

Kui asjaomane makseasutus suudab ohratoksiin A ja aflatoksiini puhul komisjonile tõendada standarditest kinnipidamist vastuvõtmisel, normaalsete ladustamistingimuste täitmist ning laopidaja muudest kohustustest kinnipidamist, kantakse rahalised kohustused liidu eelarvesse.

Artikkel 59

Erisätted, milles käsitletakse teravilja ja riisi ülevõtmist ladustamiskohas laopidaja poolt

1.   Kui teravili või riis võetakse üle ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tehakse ülevõetav kogus kindlaks sellise laoarvestuse alusel, mis vastab ametialastele normidele ja võimaldab kooskõla liidu õigusaktidega, eelkõige määruse (EL) nr 907/2014 III lisaga, ning eeldusel et:

a)	laoarvestuses märgitakse: i) mass, mis on kindlaks tehtud kaalumisel hiljemalt kümne kuu jooksul enne ülevõtmist; ii) füüsikalised kvaliteediomadused kaalumise hetkel ning eelkõige niiskusesisaldus; iii) punkrivahetused ja töötlemine;

b)	laopidaja tõendab, et pakutud partii vastab igati laoarvestuses esitatud andmetele;

c)	kaalumise ajal kindlakstehtud kvaliteediomadused on samad, mis makseasutuse või selle esindaja iga 60 tonni kohta võetud proovist koostatud representatiivse proovi kvaliteediomadused.

2.   Kui kohaldatakse lõiget 1, tuleb laoarvestusse ja delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktiga a ette nähtud rahalisse arvestusse registreerida laoarvestusse kantud mass, mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse erinevust kaalumise käigus kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendimäära ning representatiivse proovi põhjal kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendimäära vahel. Erinevust prügilisandite protsendimäära vahel võib võtta arvesse ainult juhul, kui sellega väheneb laoarvestusse kantud mass.

Makseasutus korraldab täiendava mahukontrolli 30 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast. Erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 5 %.

Kui lubatud 5 % ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud toodete ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega.

Kui lubatud 5 % ületatakse, kaalutakse teravili või riis viivitamata. Kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust väiksem, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 IV lisa punktis 1 sätestatud lubatud hälvet, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja. Vastupidisel juhul kannab kaalumisega seotud kulud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond.

Artikkel 60

Eraladustamistoetuse kontrollide erisätted

1.   Kõikide ladustatud partiide puhul teostab makseasutus dokumentide kohapealse kontrolli 30 päeva jooksul pärast artikli 48 lõikes 1 osutatud lepingulise ladustamise perioodi algust artiklis 49 osutatud lepinguliste koguste kontrollimiseks. Kontrolli käigus uuritakse artikli 52 lõikes 5 osutatud laoarvestust ja tõendavaid dokumente, nagu kaalumis- ja üleandmisdokumendid, samuti tehakse füüsiliselt kindlaks partiide olemasolu ning identifitseeritakse tooted eraladustamiskohas.

Liha puhul teostatakse kontroll toodete eraladustamisse paigutamisel ning oliiviõli puhul enne vaatide ametlikku pitseerimist.

Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib makseasutus pikendada esimeses lõigus osutatud perioodi kuni 15 päeva võrra. Makseasutus teavitab sellest asjaomaseid ettevõtjaid.

2.   Lisaks lõikega 1 ettenähtud kontrollidele kontrollitakse füüsiliselt representatiivset statistilist valimit, mis moodustab vähemalt 5 % partiist, mis hõlmab vähemalt 5 % lattu paigutatud üldkogusest, et teha kindlaks, kas toodete ja laopartiide kogus, laad ja koostis, pakendamine ja märgistamine vastab eraladustamise nõuetele ja ettevõtja poolt pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses või toetusetaotluses täpsustatud üksikasjadele.

Juustu puhul tehakse füüsilisi kontrolle kõikide partiide puhul, et kontrollida lepingulisi koguseid.

3.   Ladustamisperioodi jooksul teostab makseasutus ka etteteatamata kohapealseid kontrolle, et teha kindlaks ja tagada lepingulise koguse olemasolu eraladustamiskohas ning et lahtiselt ladustatud suhkur on ettevõtja määratud silos. Kontroll tuleb teha statistilise juhuvalimi põhjal vähemalt 5 %-le partiist, mis hõlmab vähemalt 5 % üldkogustest, mille kohta on lepingud sõlmitud. Kõnealune valim ei tohi sisaldada rohkem kui 25 % lõike 2 kohaselt juba kontrollitud partiist, välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik teostada kohapealset kontrolli vähemalt 5 %-le partiist, mis hõlmab vähemalt 5 % üldkogustest, mille kohta on lepingud sõlmitud.

Esimeses lõigus osutatud etteteatamata kontroll ei ole vajalik, kui makseasutus on ettevõtja nõusolekul pitseeritud tooted selliselt, et lepingulisi koguseid ei saa ladustamiskohast eemaldada plommi lõhkumata.

4.   Lepingulise ladustamise perioodi lõpus või enne toodete väljaviimise algust artikli 53 lõike 3 kohaldamisel, teostab makseasutus kohapealsed kontrollid, et teha kindlaks, kas lepingulised kohustused on täidetud, kontrollides laoarvestuse dokumente ja tõendavaid dokumente ning tehes kindlaks partiide olemasolu ja identifitseerides tooted eraladustamiskohas.

Lisaks esimeses lõigus osutatud kontrollidele tuleb representatiivset statistilist valimit, mis on moodustatud vähemalt 5 % partiist, mis hõlmab vähemalt 5 % üldkogustest, mille kohta on lepingud sõlmitud, kontrollida füüsiliselt, et teha kindlaks eraladustamiskohas olevate toodete kogus, liik, pakendamine ja märgistamine ning tooted identifitseerida.

5.   Kui makseasutus on ettevõtja nõusolekul pitseerinud tooted selliselt, et ladustatud koguseid ei saa üksikpartiist eemaldada plommi lõhkumata, võib lõigetes 3 ja 4 osutatud kontrollide puhul piirduda pitserite olemasolu ja rikkumatuse kindlakstegemisega.

Artikkel 61

Kontrolliaruandlus

1.   Makseasutus koostab kontrolliaruande viie tööpäeva jooksul pärast kohapealse kontrolli ja vajaduse korral artikli 56 lõikes 3 osutatud kontrollide lõpetamist. Aruandes kirjeldatakse täpselt iga kontrollitud küsimust ja sätestatakse järgmine:

a)	kontrolli alguse kuupäev ja kellaaeg;

b)	iga etteteatamise üksikasjad;

c)	kontrolli kestus;

d)	kohalviibivad vastutavad isikud;

e)	teostatud kontrolli laad ja ulatus, esitades eelkõige uuritud dokumentide ja toodete üksikasjad;

f)	tulemused ja järeldused;

g)	järelkontrolli vajadus.

Aruandele kirjutavad alla makseasutuse vastutav ametnik ja kas ettevõtja või vajaduse korral laopidaja, või saadetakse see ettevõtjale nii, et saadetis on registreeritud. Aruanne lisatakse maksete toimikusse.

2.   Kui kontrollitav toode ei ole nõuetega vastavuses, laiendatakse kontrolli suuremale statistilisele valimile, mille määrab kindlaks makseasutus.

3.   Makseasutus registreerib kõik mittevastavused selliste tõsiduse, ulatuse, kestvuse ja korduvuse kriteeriumide alusel, mis vastavalt artikli 62 lõikele 1 võivad põhjustada toetuse välistamise või vastavalt kõnealuse artikli 62 lõikele 4 alusetult makstud toetuse tagasimaksmise, vajaduse korral koos intressidega.

II PEATÜKK

Karistused ja haldusmeetmed

Artikkel 62

Karistused ja haldusmeetmed eraladustamistoetuse puhul

1.   Kui makseasutus leiab, et ettevõtja esitatud dokument, mis on ette nähtud delegeeritud määrusega (EL) 2016/1238, käesoleva määrusega või rakendusmäärusega, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis b, sisaldab ebaõiget teavet ning kui asjaomane ebaõige teave on otsustava tähtsusega eraladustamistoetuse andmisel, välistab makseasutus ettevõtja sellele tootele toetuse andmise menetlusest, mille kohta ebaõige teave esitati, üheks aastaks alates rikkumist kinnitava lõpliku haldusotsuse vastuvõtmise kuupäevast.

2.   Lõike 1 kohast välistamist ei kohaldata juhul, kui ettevõtja esitab makseasutust rahuldavad tõendid, et kõnealuses lõikes osutatud olukord tekkis vääramatu jõu või ilmse vea tagajärjel.

3.   Alusetult makstud toetus nõutakse asjaomaselt ettevõtjalt tagasi koos intressidega. Komisjoni määruse (EL) nr 908/2014 artiklit 27 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagasimaksmine, nagu käesolevas artiklis ette nähtud, ei piira komisjonile eeskirjade eiramisest teatamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006 (19).

V JAOTIS

TEAVITAMINE JA LÕPPSÄTTED

I PEATÜKK

Teavitamine

I jagu

Teavitamist reguleerivad üldsätted

Artikkel 63

Teavitamise viis

Käesolevas määruses ja artiklis 1 osutatud rakendusmäärustes osutatud teated peavad olema vastavuses komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (20).

Artikkel 64

Teated makseasutuste kohta

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile heakskiidetud makseasutused, kes vastutavad sekkumiskokkuostu ja müügi ning eraladustamistoetuse eest.

2.   Komisjon teeb liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks heakskiidetud makseasutuste loetelu, sealhulgas avaldab selle internetis.

II jagu

Riikliku sekkumisega seotud teated

Artikkel 65

Teabe edastamine sekkumisvarude kohta

1.   Liikmesriigid, kelle makseasutused omavad sekkumisvarusid, teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta:

a)

teravilja ja riisi puhul: i) turustusaasta algusest alates ladustatud kogused; ii) turustusaasta algusest alates ülevõetud kumulatiivsed kogused; iii) turustusaasta algusest alates ladustamiskohtadest väljaviidud kumulatiivsed kogused (vajaduse korral märgitud kasutusliik või sihtkoht) ning kaotatud kumulatiivsed kogused; iv) lepinguga hõlmatud kumulatiivsed kogused, vajaduse korral märgitud kasutusliik või sihtkoht; v) kogused, mille suhtes on tehtud igakuise aruandlusperioodi lõpuks pakkumused.

b)

või ja lõssipulbri puhul: i) kõikide laos olnud toodete kogused eelmise kuu lõpus ning kõnealuse kuu jooksul ladustamiskohtadesse toodud ja sealt väljaviidud kogused; ii) iga ladustamiskohast väljaviidava toote koguste jaotus eelmise kuu jooksul kooskõlas pakkumusmenetluse avamise määrusega asjaomaste toodete müügiks; iii) ladustatud koguste jaotus valmistamisaja järgi eelmise kuu lõpus;

c)

veiseliha puhul: i) kõikide laos olnud toodete kogused eelmise kuu lõpus ning kõnealuse kuu jooksul ladustamiskohtadesse toodud ja sealt väljaviidud kogused; ii) iga ladustamiskohast väljaviidava toote koguste jaotus eelmise kuu jooksul kooskõlas pakkumusmenetluse avamise määrusega asjaomaste toodete müügiks; iii) eelmisel kuul sõlmitud müügilepingutega hõlmatud iga jaotustüki kogused; iv) eelmisel kuul väljaantud väljaviimiskorraldustega hõlmatud iga jaotustüki kogused; v) eelmise kuu jooksul ostetud iga jaotustüki kogused; vi) iga jaotustüki lepinguga hõlmamata ja tegelikud kogused eelmise kuu lõpul ning üksikasjad lepinguga hõlmamata toodete ladustamisaja kohta;

d)	kõigi toodete puhul: i) pakkumusmenetluste avamine, eraldatud kogused ja müügihindade kindlaksmääratud alammäärad artikli 36 kohaldamisel; ii) teave enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi raames toodete võõrandamise kohta.

2.   Komisjon võib nõuda, et lõikes 1 ettenähtud teadete esitamise sagedust tuleb suurendada, kui see on vajalik sekkumiskorra tõhususe haldamiseks.

3.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel:

a)   „laekunud kogused“– kogused, mis füüsiliselt ladustatakse, olenemata sellest, kas makseasutus võtab need üle või mitte;

b)   „väljaviidud kogused“– kõrvaldatud kogused või ülevõetud kogused, kui need on ostja poolt enne kõrvaldamist üle võetud.

4.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel:

a)   „lepinguga hõlmamata kogused“– kogused, mis ei ole veel müügilepinguga hõlmatud;

b)   „tegelikud kogused“– lepinguga hõlmamata koguste ja müügilepinguga hõlmatud, aga veel ülevõtmata koguste koguhulk.

III jagu

Eraladustamistoetusega seotud teated

Artikkel 66

Teabe edastamine eraladustamise kohta

Liikmesriigid, kus eraladustamistoetust kasutatakse, teatavad komisjonile:

a)	vähemalt kord nädalas ladustamisperioodi kaupa tooted ja kogused, mille kohta on eelmise nädala jooksul lepingud sõlmitud;

b)

eelneva kuu kohta mitte hiljem kui iga kuu 15. kuupäevaks: i) asjaomase kuu jooksul eraladustamisele antud ja eraladustamisest väljaviidud toodete kogused, vajaduse korral kategooriatesse jaotatuna; ii) asjaomase kuu lõpus eraladustamisel olevate toodete kogus, vajaduse korral kategooriatesse jaotatuna; iii) toodete kogused, mille lepingulise ladustamise periood on lõppenud; iv) kui ladustamisperioodi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 20 punkti m kohaselt lühendatud või pikendatud, siis teave muudetud ladustamisperioodiga toodete ja koguste ning laost väljaviimise esialgsete ja muudetud kuupäevade kohta.

c)	Iga aasta 31. märtsiks eelmise kalendriaasta kohta tehtud kohapealsete kontrollide tulemused vastavalt IV jaotisele.

II PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 67

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2016. Riikliku sekkumise kokkuostu puhul kohaldatakse I lisa V osa III ja IV tabelit ning VI osa punkti b alates 1. juulist 2017.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  ELT L 346, 20.12.2013, lk 12.

(4)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(5)  Komisjoni 16. novembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3427/87, milles sätestatakse riisiturul sekkumise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 326, 17.11.1987, lk 25).

(6)  Komisjoni 30. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2351/91, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mida kohaldatakse sekkumisasutuse valduses oleva riisi ostmisel toiduabi andmiseks (EÜT L 214, 2.8.1991, lk 51).

(7)  Komisjoni 25. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 720/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad makseasutuse või sekkumisameti kokkuostetud toodete ladustamise ja liikumise kohta (ELT L 198, 26.7.2008, lk 17).

(8)  Komisjoni 20. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks (ELT L 223, 21.8.2008, lk 3).

(9)  Komisjoni 24. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1130/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja/või sihtkoha kontrollimiseks (ELT L 310, 25.11.2009, lk 5).

(10)  Komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1272/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

(11)  Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1238, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 15).

(12)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(13)  Komisjoni 6. augusti 2014 aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

(14)  Komisjoni 5. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 273/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad piima ja piimatoodete analüüsimise ning kvaliteedi hindamise meetodite kohta (ELT L 88, 29.3.2008, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(16)  Komisjoni 10. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1249/2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 337, 16.12.2008, lk 3).

(17)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 1).

(18)  Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(19)  Komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1848/2006, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56).

(20)  Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

---

---

---

---

---

---