30.6.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1035,

8. juuni 2016,

mis käsitleb kaitset kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA LIIDU PARLAMENT JA EUROOPA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades, et:

(1)	Nõukogu määrust (EÜ) nr 385/96 (2) on oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida.

(2)	Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni egiidi all toimunud mitmepoolsete läbirääkimiste tulemusena sõlmiti 21. detsembril 1994. aastal kokkulepe tavapärastest konkurentsitingimustest kinnipidamise kohta kaubanduslikus laevaehitus- ja laevaremonditööstuses („laevaehitusleping“).

(3)

Laevaehituslepingu raames on tõdetud, et laevaostutehingute eripära tõttu on ebaotstarbekas rakendada tasakaalustavaid ja dumpinguvastaseid tollimakse, nagu on ette nähtud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe VI artikli, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingule lisatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu („1994. aasta dumpinguvastane leping“) kohaselt. Vajaduse tõttu tõhusate kaitsemeetmete järele laevade kahjuliku, normaalväärtusest madalama hinnaga müügi vastu on laevaehituses vastu võetud kahjustava hinnakujunduse koodeks, mis koos selle juurde kuuluvate põhiseisukohtadega esitatakse laevaehituslepingu III lisas („IPI-koodeks“).

(4)

IPI-koodeksi tekst põhineb peamiselt 1994. aasta dumpinguvastasel lepingul ning erineb kõnealusest lepingust ainult niivõrd, kui see on õigustatud laevaostutehingute eripära tõttu. Seetõttu tuleks IPI-koodeksi sätteid kajastada liidu õigusaktides nii palju kui see on võimalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (4) alusel.

(5)	Laevaehitusleping ja sellest tulenevad õigusnormid on olulised liidu õiguse seisukohalt.

(6)	Säilitamaks õiguste ja kohustuste tasakaalu, mida laevaehituslepinguga on saavutatud, peaks liit võtma meetmed iga kahjustavalt hinnatud laeva puhul, mille müük alla normaalväärtuse tekitab kahju liidu tootmisharule.

(7)	Laevaehituslepingu lepinguosaliste laevaehitajate puhul võib liit laeva müüki uurida ainult juhul, kui laeva ostja on liidu ostja ning kui laev ei ole sõjalaev.

(8)

Soovitav on kehtestada selged ja üksikasjalikud reeglid normaalväärtuse arvutamiseks. Eelkõige peaks selline väärtus võimaluse korral põhinema samalaadse laeva tüüpilisel müügitehingul ekspordiriigi tavapärases kaubandustegevuses. Otstarbekas on määratleda, millistel asjaoludel saab omamaise müügi lugeda kahjumiga sooritatuks ja arvestamata jätta ning müügi aluseks võtta samalaadse laeva müügi kolmandasse riiki või arvestusliku normaalväärtuse. Ühtlasi on soovitatav ette näha kulude nõuetekohane jaotus, seda isegi käivitamisjärgus. Normaalväärtuse arvutamiseks on vaja esitada ka meetodid, mille abil määrata kindlaks müügikogused, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal, mis peaks kõnealuses väärtuses sisalduma.

(9)	Selleks et korrektselt kohaldada kahjustava hinnakujunduse vastast võitlust käsitlevat õigusakti, peaks komisjon võtma kõik vajalikud meetmed, et kindlaks teha kolmandate riikide suurte kontsernide ja valdusühingute kulukannete seaduslikkus, kui on tarvis hinnata omahinna struktuuri.

(10)

Normaalväärtuse määramiseks muude kui turumajanduslike riikide puhul oleks mõistlik kindlaks määrata reeglid, mille alusel valitakse turumajanduslike maade hulgast selleks sobiv asjakohane kolmas riik, ning juhul, kui sobivat kolmandat riiki ei ole võimalik leida, siis ette näha normaalväärtuse määramine mõnel muul põhjendatud alusel.

(11)	Otstarbekas on määratleda ekspordihind ning loetleda, millised kohandused tuleks teha juhtudel, kui kõnealune hind on vaja rekonstrueerida esimese avatud turu hinna alusel.

(12)	Õiglase võrdluse tagamiseks ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel on soovitatav loetleda tegurid, k.a leppetrahvid, mis võivad mõjutada hindu ja hindade võrreldavust.

(13)

On soovitatav sätestada selged ja üksikasjalikud suunised seoses teguritega, millega on vaja arvestada kahjustava hinnakujundusega müügi tekitatud olulise kahju või sellise kahju tekkimise ohu kindlakstegemisel. Näidates, et liidu tootmisharule tekitatud kahju tuleneb asjaomase müügihinna suurusest, tuleks arvestada muude tegurite mõju ning eelkõige liidus valitsevaid turutingimusi.

(14)	On soovitatav määratleda mõiste „liidu tootmisharu“ viitega samalaadse laeva ehitamise suutlikkusele ning ette näha, et eksportijatega seotud isikud võidakse tootmisharust välja arvata, ning määratleda mõiste „seotud“.

(15)

Vaja on sätestada kahjustavat hinnakujundust käsitleva kaebuse esitamise materiaal- ja menetlusõiguslikud tingimused, kaasa arvatud millises ulatuses peaks liidu tootmisharu seda toetama, ning andmed, mida selline kaebus peaks sisaldama laeva ostja, kahjustava hinnakujunduse, kahju ja põhjuslike seoste kohta. Samuti on otstarbekas kindlaks määrata ka kaebuste tagasilükkamise ja menetluse algatamise kord.

(16)

Kui kahjustava hinnakujundusega laeva ostja registrijärgne asukoht on laevaehituslepingu teise lepinguosalise territooriumil, võib kaebuses sisalduda ka taotlus uurimise algatamise kohta kõnealuse lepinguosalise ametiasutuste poolt. Nõudmise korral tuleks selline taotlus saata lepinguosaliste ametiasutustele.

(17)	Uurimise võib vajaduse korral algatada ka lepinguosalise ametiasutuse kirjaliku kaebuse alusel käesolevas määruses ja laevaehituslepingus ettenähtud tingimuste kohaselt.

(18)

On vaja täpsustada, kuidas huvitatud isikutele teatada, millist teavet ametiasutus nõuab. Huvitatud isikutele peaks andma piisava võimaluse esitada kõik asjakohased tõendid ja kaitsta oma huve. Samuti on soovitav sätestada selgelt materiaal- ja menetlusõiguslikud normid, mida tuleb järgida uurimise käigus, eelkõige normid, mille kohaselt huvitatud isikud peavad andma endast teada, esitama oma seisukohad ja esitama teabe kindlaksmääratud tähtajaks, selleks et neid seisukohti ja seda teavet arvesse võetaks. Samuti on kohane ette näha tingimused, mille alusel huvitatud isik võib omada juurdepääsu teiste huvitatud isikute esitatud teabele ja selle kohta arvamused esitada. Samuti peaksid liikmesriigid ja komisjon teabe kogumiseks koostööd tegema.

(19)	On vaja ette näha, et olenemata sellest, kas kahjustava hinnakujunduse maks on määratud või mitte, tuleks menetlus lõpetada hiljemalt üks aasta pärast menetluse algatamise kuupäeva või laeva tarnekuupäeva, olenevalt sellest, kumb aeg on varasem.

(20)	Uurimine või menetlus tuleks lõpetada, kui kahjustava hinnakujunduse marginaal on de minimis.

(21)

Uurimise võib lõpetada kahjustava hinnakujunduse maksu määramata, kui kahjustava hinnakujundusega laeva müük tunnistatakse lõplikult ja tingimusteta tühiseks või aktsepteeritakse muu võrdväärne õiguskaitsevahend. Siiski tuleks erilist tähelepanu pöörata vajadusele vältida käesolevas määruses seatud eesmärgi ohustamist.

(22)

Kui kõik käesolevas määruses ettenähtud tingimused on täidetud, siis tuleb laevaehitajale, kelle kahjustava hinnakujundusega laeva müük on tekitanud kahju liidu tootmisharule, otsusega määrata kahjustava hinnakujunduse maks, mis võrdub kahjustava hinnakujunduse marginaali suurusega. Tuleks ette näha nimetatud otsuse täpsed ja üksikasjalikud rakendusnormid, kaasa arvatud kõik otsuse tegelikuks täitmiseks vajalikud meetmed ning eelkõige vastumeetmed juhuks, kui laevaehitaja ei tasu kahjustava hinnakujunduse maksu ettenähtud tähtaja jooksul.

(23)	Vaja on sätestada täpsed normid, et jätta nende laevaehitajate ehitatud laevad, kelle suhtes rakendatakse vastumeetmeid, ilma lastimis- ja lossimisõigusest liidu sadamates.

(24)	Kahjustava hinnakujunduse maksu tasumise kohustus lõpeb üksnes pärast maksu täielikku tasumist või siis, kui vastumeetmete kohaldamisaeg lõpeb.

(25)	Käesoleva määruse alusel võetud meetmed ei tohi olla vastuolus liidu huvidega.

(26)	Liit peaks käesoleva määruse kohaldamisel juhinduma vajadusest kiiresti ja tõhusalt tegutseda.

(27)	Otstarbekas on ette näha kahjustava hinnakujunduse ja kahju kohta esitatud andmete kontrollimiseks mõeldud kontrollkäigud, kusjuures kõnealused kontrollkäigud seatakse sõltuvusse saadud küsimustike nõuetekohasest täitmisest.

(28)	Vaja on ette näha, et juhul kui asjaosalised ei tee rahuldavat koostööd, võib järelduste tegemiseks kasutada muud teavet, ning et see teave võib olla asjaosalistele ebasoodsam kui koostöö korral.

(29)	Tuleks ette näha konfidentsiaalse teabe kasutamise kord, et ära hoida ärisaladuste avaldamine.

(30)	On oluline, et nähtaks ette peamiste faktiliste asjaolude ja kaalutluste nõuetekohane avalikustamine isikutele, kellel on õigus neid teada saada, ning et avalikustamine toimuks liidu otsuste tegemise korda nõuetekohaselt arvesse võttes aja jooksul, mis võimaldab asjaosalistel oma huve kaitsta.

(31)	Käesolevas määruses sätestatud menetluste rakendamine eeldab ühetaolisi tingimusi nimetatud määruse rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (5),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põhimõtted ja mõisted

1.   Kahjustava hinnakujunduse maksu võib määrata kahjustava hinnakujundusega laeva ehitajale, kes müüb laeva muule kui laeva päritoluriigi ostjale ning tekitab sellega kahju.

2.   Laev tuleb lugeda kahjustava hinnakujundusega laevaks, kui müüdud laeva ekspordihind on väiksem kui samalaadse laeva võrreldav hind tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi puhul ekspordiriigi ostjale.

3.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   laev– iseliikuv merelaev kogumahutavusega vähemalt 100 brutoregistertonni, mida kasutatakse kauba või inimeste transportimisel või eriülesanneteks (näiteks jäämurdjad ja põhjasüvendi), ning vedurlaevad võimsusega vähemalt 365 KW;

b)   samalaadne laev– vaadeldava laevaga sama liiki, sama otstarbega ning ligikaudu samade mõõtmetega laev, mille omadused on väga sarnased vaadeldava laeva omadustega;

c)   sama üldkategooria laev– sama liiki ja samal otstarbel kasutatav, kuid märkimisväärselt teistsuguste mõõtmetega laev;

d)   müük– laeva omandiõiguse tekitamine või üleandmine, v.a tavapärase kaubandusliku laenu tagatisena tekitatud või omandatud omandiõigus;

e)   omandiõigus– lepingul või omandil põhinev õigus, mis võimaldab kõnealuse õigusega isikul või isikutel laeva tegevusest kasu saada moel, mis on arvestataval määral võrreldav sellega, mil omanik võib saada kasu laeva tegevusest. Sellise arvestatava võrreldavuse määramisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

i)	tehingu tingimused ja asjaolud;

ii)	tootmisharu kaubandustavad;

iii)	kas tehingu objektiks olev laev on seotud kasu saava isiku või kasu saavate isikute tegevusega ja

iv)	kas tegelikult on tõenäoline, et sellistest õigustest kasu saav või kasu saavad isikud saavad laeva tegevusest kasu ja võtavad vastutuse laeva eest olulises ulatuses laeva kasutusajast;

f)   ostja– isik või äriühing, kes otse või kaudselt omandab omandiõiguse, k.a rendilepingu või pikaajalise laevapereta prahilepingu alusel, laevaehitajalt esimest korda, kusjuures see võib olla isik või äriühing, kes on ostja omanik või kontrollib ostja tegevust või juhendab ostjat. Isik või äriühing on ostja omanik juhul, kui tema osalus ostjas on üle 50 %. Isik või äriühing kontrollib ostja tegevust, kui isik või äriühing on juriidiliselt või praktiliselt võimeline ostja tegevust piirama või juhtima, kui talle kuulub 25 % ostja osadest või aktsiatest. Ostja omandikuuluvuse tõendatuse korral ei eeldata eraldi kontrollimist, kui ei ole ette nähtud teisiti. Igal laeval võib olla rohkem kui üks ostja;

g)   äriühing– mis tahes tsiviil- või äriõiguslik äriühing või ettevõtja, k.a ühistud ja muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, kaasa arvatud kasumitaotluseta ettevõtjad;

h)   lepinguosaline– kolmas riik, kes on laevaehituslepingu osaline.

Artikkel 2

Kahjustava hinnakujunduse tuvastamine

1.   Normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatu ostja poolt samalaadse laeva eest tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstav hind.

2.   Hindu asjaosaliste vahel, kes teevad ilmset koostööd või on tõenäoliselt sõlminud kompensatsioonilepingu, ei või lugeda tavapärases kaubandustegevuseks olevateks ning neid võib normaalväärtuse määramisel kasutada ainult juhul, kui on tuvastatud nende sõltumatus.

3.   Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuv samalaadsete laevade müük puudub või kui konkreetne olukord turul ei võimalda nõuetekohast võrdlust, siis arvutatakse samalaadse laeva normaalväärtus samalaadse laeva asjaomasele kolmandale riigile müügi puhul tavapärases kaubandustegevuses makstava ekspordihinna alusel, kui kõnealune hind on tüüpiline. Kui selline müük asjaomasele kolmandale riigile puudub või kui see ei võimalda nõuetekohast võrdlust, siis võetakse samalaadsete laevade normaalväärtuse arvutamisel aluseks toodangu maksumus päritoluriigis, millele on liidetud mõistlik summa, mis sisaldab müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

4.   Samalaadsete laevade müüki ekspordiriigi siseturul või eksportmüügil kolmandasse riiki madalama hinnaga kui toote ühikumaksumus (püsi- ja muutuvkulud), millele on lisatud müügi-, üld- ja halduskulud, võib pidada hinna poolest tavapärase kaubandustegevuse väliseks ning seda võib normaalväärtuse arvutamisel arvestamata jätta ainult juhul, kui tuvastatakse, et müügihinnad ei kata kõiki kulusid mõistliku tähtaja jooksul, mis peaks tavaliselt olema viis aastat.

5.   Kulud arvutatakse tavaliselt uurimisaluse laevaehitaja alusdokumentide põhjal, kui kõnealused alusdokumendid on kooskõlas asjaomase riigi raamatupidamise üldtunnustatud põhimõtetega ning näidatakse, et need kajastavad mõistlikult vaadeldava laeva tootmis- ja müügikulusid.

Tähelepanu pööratakse tõenditele, mis on esitatud kulude nõuetekohase jaotuse kohta, kui näidatakse, et selliseid jaotusi on ka varem kasutatud. Sobivamate meetodite puudumisel eelistatakse käibepõhist kulujaotust. Kui kulud käesoleva lõigu kulujaotuses juba ei kajastu, kohandatakse neid vastavalt neile ühekordsetele kuluartiklitele, mis toovad kasu tulevasele ja/või jooksvale tootmisele või olukorrale, kui kulusid mõjutavad käivitustoimingud.

6.   Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi suurus põhineb tegelikel andmetel, mis seonduvad uurimisaluse laevaehitaja samalaadsete laevade tootmise ja tavapärases kaubandustegevuses toimunud müügiga. Kui kõnealuste kulude ja kasumi suurust ei saa kindlaks määrata nimetatud alusel, siis määratakse need kindlaks, võttes aluseks:

a)	tegelike summade kaalutud keskmise, mis on kindlaks tehtud päritoluriigi teiste laevaehitajate puhul seoses samalaadsete laevade tootmise ja müügiga kõnealuse riigi siseturul;

b)	tegelikud summad, mis kehtivad kõnealuse laevaehitaja puhul tavapärases kaubandustegevuses sama üldkategooria laevade tootmise ja müügi korral päritoluriigi siseturul;

c)	mõne muu põhjendatud meetodi tingimusel, et sellisel viisil kindlaksmääratud kasum ei ületa kasumit, mida teised laevaehitajad tavaliselt teenivad sama üldkategooria laevade müügi pealt päritoluriigi siseturul.

Arvestusliku väärtuse sisse arvatava kasumi aluseks on igal juhul keskmine kasum, mida on teenitud asjakohase ajavahemiku jooksul, mis tavaliselt on kuus kuud enne ja pärast uuritavat müüki, ning mis kajastab sellise müügi puhul mõistlikku kasumit. Arvutamisel ei võeta arvesse moonutusi, mille puhul näidatakse, et nende tulemusel müügi pealt teenitav kasum ei ole mõistlik.

7.   Võttes arvesse pikka teostusaega lepingu sõlmimisest kuni laevade üleandmiseni, jäetakse normaalväärtusest välja tegelikud kulud, mille puhul laevaehitaja tõendab, et need on põhjustatud vääramatust jõust ning on olulisel määral suuremad kui kulude kasv, mida laevaehitaja võis mõistlikkuse piires ette näha ja arvesse võtta oluliste müügitingimuste kindlaksmääramisel.

8.   Mitteturumajanduslikest riikidest toimuva müügi puhul ning eelkõige müügi puhul riikidest, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/755, (6) määratakse normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestuslikul väärtuse alusel või hinna alusel, mis kehtib müügi puhul turumajanduslikust kolmandast riigist teistesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul mõistlikul alusel, sealhulgas samalaadse laeva eest liidus tegelikult makstud või makstaval hinnal, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata mõistlik kasumimarginaal.

Sobiv turumajanduslik kolmas riik valitakse mõistlikkuse piires, võttes nõuetekohaselt arvesse valiku tegemise ajal kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid. Arvesse võetakse ka tähtaegu.

Uurimise osalistele antakse üsna kohe pärast uurimise alustamist teada valitud turumajanduslik kolmas riik ning kümme päeva märkuste tegemiseks.

9.   Ekspordihind on vaadeldava laeva eest tegelikult makstud või makstav hind.

10.   Kui ekspordihind puudub või kui ekspordihind ei tundu laevaehitaja ning ostja või kolmanda isiku vahelise koostöö- või kompensatsioonilepingu põhjal usaldusväärne, siis võib ekspordihinna arvutamisel tugineda hinnale, millega laev esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüakse, või mis tahes mõistlikult alusele juhul, kui laeva ei müüda sõltumatule ostjale või kui see ei ole müügi ajal samasuguses korras nagu esmamüügi ajal.

Kõnealustel juhtudel kohandatakse kõiki tekkinud kulusid, kaasa arvatud tolli- ja muud maksud ning kasum, et kindlaks määrata usaldusväärne ekspordihind.

Kohandatavate summade hulka kuuluvad need, mis on tavaliselt ostja kanda, kuid mille maksja on kas liidus või väljaspool liitu asuv osapool, kes tõenäoliselt on liitunud või kellel on kompensatsioonileping laevaehitaja või ostjaga, sealhulgas tavapärased transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud; tollimaksud ja muud impordiriigis laevaostu puhul makstavad maksud; müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mõistlik marginaal.

11.   Ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlus peab olema õiglane. Kõnealune võrdlus tehakse samal kaubandustasandil ning võimalikult ühel ja samal ajal toimunud müükide põhjal, tavaliselt kolme kuu jooksul enne või pärast uuritavat müüki toimunud müüke, või selliste müükide puudumise korral muu sobiva ajavahemiku jooksul. Iga juhtumi puhul võetakse nõuetekohaselt eraldi arvesse hinna võrreldavust mõjutavaid erisusi, kaasa arvatud neid, mis on seotud müügitingimustega, leppetrahvidega, maksustamisega, kaubanduse tasemetega, kogustega, füüsiliste omadustega, ning kõiki muid erisusi, mis samuti võivad mõjutada hinna võrreldavust. Kui lõikes 10 osutatud juhtudel on hinna võrreldavust mõjutatud, siis määratakse normaalväärtus kindlaks arvestusliku ekspordihinna kaubanduse tasemega võrdväärsel kaubanduse tasemel või tehakse nõuetekohane kohandamine käesoleva lõike alusel. Kohandamisel välditakse dubleerimist, eelkõige allahindluste ja leppetrahvide puhul. Kui hinnavõrdlus nõuab valuuta konverteerimist, siis kasutatakse konverteerimisel müügi kuupäeva konverteerimiskurssi, v.a juhul, kui välisvaluuta müük ennakturgudel on vahetult seotud asjaomase eksportmüügiga, siis kasutatakse tähtpäevamüügi kurssi. Käesoleva sätte kohaldamisel loetakse müügikuupäevaks oluliste müügitingimuste kindlaksmääramise kuupäev, mis tavaliselt on lepingu allakirjutamise kuupäev. Kui olulistes müügitingimustes tehakse märkimisväärseid muudatusi, siis tuleks kasutada muudatuste tegemise kuupäeval kehtivat konverteerimiskurssi. Sellisel juhul tehakse vajalikud kohandamised, et kõrvaldada igasugune ebaratsionaalne toime kahjustava hinnakujunduse marginaalile, mis tuleneb üksnes konverteerimiskursi kõikumistest esialgse müügikuupäeva ja kõnealuse muudatuse tegemise kuupäeva vahel.

12.   Vastavalt asjakohastele õiglast võrdlust reguleerivatele sätetele määratakse kahjustava hinnakujunduse marginaalide olemasolu tavaliselt kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kõigi müügitehingute hindade kaalutud keskmisega või üksiknormaalväärtuste ja üksikekspordihindade tehingupõhisel võrdlemisel. Kaalutud keskmise põhjal määratud normaalväärtust võib siiski võrrelda kõigi üksikmüükide hindadega, kui ekspordihindade struktuuris esinevad olulised erinevused seoses eri ostjate, piirkondade või ajavahemikega ning kui käesoleva lõike esimeses lauses märgitud meetodid ei kajasta täiel määral kasutatava kahjustava hinnakujunduse tegelikku määra.

13.   Kahjustava hinnakujunduse marginaal on summa, mille võrra normaalväärtus ületab ekspordihinda. Varieeruvate kahjustava hinnakujunduse marginaalide puhul võib kindlaks määrata kahjustava hinnakujunduse marginaali kaalutud keskmise.

Artikkel 3

Kahju tuvastamine

1.   Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, siis tähendab mõiste „kahju“ käesoleva määruse kohaselt liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, liidu tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või liidu tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

2.   Kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ning selle raames uuritakse objektiivselt:

a)	normaalväärtusest väiksemate hindadega müügi mõju samalaadsete laevade hindadele liidu turul ning

b)	kõnealuse müügi edaspidist mõju liidu tootmisharule.

3.   Seoses normaalväärtusest väiksemate hindadega müügi toimega hindadele tuleb kaaluda, kas alla normaalväärtust toimunud müügi puhul on esinenud olulist hinna allalöömist võrreldes liidu tootmisharu samalaadsete laevade hinnaga või kas selline müük on muul viisil märkimisväärselt mõjutanud hindade allalöömist või on olulisel määral takistanud hinnatõuse, mis vastasel juhul oleks toimunud. Tingimata otsustava tähtsusega ei ole ei üks ega mitu kõnealustest teguritest.

4.   Kui seoses kahjustava hinnakujundusega uuritakse samal ajal rohkem kui ühe riigi laevade müüki, siis võib selliste müükide toimet kumulatiivselt hinnata ainult juhul, kui tehakse kindlaks, et:

a)	iga riigi ostudega seotud kahjustava hinnakujunduse marginaal on suurem kui artikli 7 lõikes 3 määratletud miinimumtase ja

b)	kui müügi toime kumulatiivne hindamine on vajalik, võttes arvesse muude kui liiduväliste laevaehitajate poolt ostjale müüdud laevade puhul valitsevaid konkurentsitingimusi ning selliste laevade ja samalaadsete liidu laevade puhul valitsevaid konkurentsitingimusi.

5.   Uurides normaalväärtusest madalama hinnaga müügi toimet asjaomasele liidu tootmisharule, antakse hinnang kõigile asjakohastele majandusteguritele ja näitajatele, mis mõjutavad tootmisharu seisundit, sealhulgas järgmistele asjaoludele: asjaolu, et tootmisharu on toibumas varasema dumpingu, kahjustava hinnakujunduse või subsideerimise mõjudest, kahjustava hinnakujunduse marginaali tegelik ulatus, müügi, kasumi, toodangu, turuosa, tootlikkuse, investeeringutasuvuse, tootmisvõimsuse tegelik ja võimalik vähenemine, liidu hindu mõjutavad tegurid, tegelik ja võimalik negatiivne mõju rahavoole, varudele, tööhõivele, palkadele, kasvule, kapitali või investeeringute suurendamise võimalustele. Käesolev loetelu ei ole ammendav ning ükski kõnealustest teguritest ei ole ilmtingimata otsustava tähtsusega.

6.   Kõigi lõike 2 kohaselt esitatud asjaomaste tõendite varal peab selguma, et normaalväärtusest madalama hinnaga müük tekitab või on tekitanud kahju käesoleva määruse tähenduses. Eelkõige tuleb tõendada, et lõike 3 kohaselt kindlaks tehtud hinnad on lõike 5 kohaselt mõjutanud liidu tootmisharu, ning et mõju ulatus võimaldab selle kvalifitseerida oluliseks.

7.   Peale normaalväärtusest madalama hinnaga müügi tuleb uurida ka teisi teadaolevaid tegureid, mis samal ajal tekitavad kahju liidu tootmisharule, tagamaks, et kõnealuste muude tegurite põhjustatud kahju ei arvataks normaalväärtusest madalama hinnaga müügist tuleneva kahju hulka lõike 6 tähenduses. Sellega seoses võib arvesse võtta järgmisi tegureid: muude kui ekspordiriigi laevaehitajate müügimaht ja -hinnad, kui müük ei toimu normaal–väärtusest madalama hinnaga, nõudluse langemine ning tarbimisharjumuste muutumine, kolmanda riigi ja liidu tootjate piiravad kaubandustavad ning nendevaheline konkurents, tehnika areng ning liidu tootmisharu ekspordisuutlikkus ja tootlikkus.

8.   Normaalväärtusest madalama hinnaga müügi toimet hinnatakse liidu samalaadsete laevade toodanguga võrreldes, kui kasutamiseks kättesaadavad andmed võimaldavad kõnealust toodangut identifitseerida niisuguste kriteeriumide alusel nagu tootmisprotsess, müük ja kasum. Kui kõnealust toodangut ei ole võimalik eraldi identifitseerida, siis hinnatakse normaalväärtusest madalama hinnaga müüki, võrreldes seda sellise kõige väiksema laevade hulga toodanguga, mis hõlmab samalaadset laeva ning mille kohta on võimalik saada vajalikku infot.

9.   Olulise kahju tekitamise ohu tuvastamisel tuginetakse faktilistele asjaoludele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Asjaolude muutumine, mis võib esile kutsuda olukorra, mille puhul normaalväärtusest madalama hinnaga müük võiks tekitada kahju, peab olema selgesti prognoositav ning tajutav.

Olulise kahju tekkimise ohu tuvastamisel tuleks arvesse võtta selliseid tegureid nagu:

a)	laevaehitaja vabalt kasutatav piisav tootmisvõimsus või sellise võimsuse tajutav ning oluline kasv lähiajal, mis osutab võimalikule märgatavalt suuremale müügile normaalväärtusest madalama hinnaga, kusjuures tuleb arvesse võtta muude eksporditurgude suutlikkust võtta vastu täiendavat eksporti;

b)	laevade eksport hindadega, mis võiksid olulisel määral hindu alandada või takistada hinnatõuse, mis vastasel juhul oleksid tekkinud, ning tõenäoliselt suurendavad nõudlust edasiste ostude järele teistest riikidest.

Ükski loetletud teguritest ei ole eraldivõetuna ilmtingimata otsustava tähtsusega, kuid kõik vaadeldavad tegurid koos sunnivad järeldama, et normaalväärtusest madalama hinnaga müük on ilmselgelt toimumas ning tekitab olulist kahju, kui kaitsemeetmeid ei võeta.

Artikkel 4

Liidu tootmisharu määratlemine

1.   Käesolevas määruses tuleb mõistet „liidu tootmisharu“ tõlgendada viitena liidu sellistele tootjatele tervikuna, kes olemasolevate seadmetega on võimelised ehitama samalaadse laeva või suudavad seadmed õigel ajal kohandada samalaadse laeva ehitamiseks, või sellele osale nendest, kelle ühine suutlikkus ehitada samalaadne laev moodustab artikli 5 lõike 6 määratluse kohaselt olulise osa liidu samalaadse laeva ehitamise kogusuutlikkusest. Kui tootjad on seotud laevaehitaja, eksportija või ostjaga või kui nad ise on väidetavalt kahjustava hinnakujundusega laeva ostjad, siis võib mõistet „liidu tootmisharu“ tõlgendada ülejäänud tootjaid hõlmavana.

2.   Lõike 1 tähenduses loetakse tootjad seotuks laevaehitaja, eksportija või ostjaga ainult juhul, kui:

a)	üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist;

b)	kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid või

c)	nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut, ning on alust uskuda või kahtlustada, et seotus sunnib asjaomast tootjat käituma teisiti kui sõltumatuid tootjaid.

Käesoleva lõike tähenduses loetakse teist isikut kontrollivaks isikuks see isik, kellel on seaduse alusel või tegelikult õigus kontrollitavale isikule piiranguid seada või teda juhtida.

3.   Käesoleva artikli suhtes kohaldatakse artikli 3 lõike 8 sätteid.

Artikkel 5

Menetluse algatamine

1.   Välja arvatud lõikes 8 sätestatud juhud, algatatakse uurimine igasuguse väidetava kahjustava hinnakujunduse olemasolu, ulatuse ja toime tuvastamiseks kirjaliku kaebuse alusel, mille esitab füüsiline või juriidiline isik või liidu tootmisharu nimel tegutsev iseseisva õigusvõimeta ühendus.

Kaebuse võib esitada komisjonile või liikmesriigile, kes edastab selle komisjonile. Komisjon saadab liikmesriikidele koopia kõikidest komisjonile saabunud kaebustest. Kaebuse esitamise päevaks loetakse komisjoni poolt kaebuse tähitud kirjaga kättesaamisele järgnev esimene tööpäev või esimene tööpäev, mis järgneb vastuvõtuteatise väljaandmisele komisjoni poolt.

Kui kaebust ei ole esitatud, kuid liikmesriigi käsutuses on piisavalt tõendeid nii kahjustava hinnakujunduse kui ka sellest liidu tootmisharule tuleneva kahju kohta, edastab liikmesriik sellised tõendid viivitamata komisjonile.

2.   Lõike 1 kohane kaebus peab olema esitatud hiljemalt:

a)

kuus kuud pärast seda, kui kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teadma laeva müügist, i) kui kaebuse esitaja sai pakkumiskutse avatud pakkumise või mõne muu pakkumismenetluse kaudu, ii) kui kaebuse esitaja tõepoolest tegi pakkumise ja iii) kui kaebuse esitaja pakkumine vastas sisuliselt pakkumistingimustele;

b)

üheksa kuud pärast seda, kui kaebuse esitaja, kes pakkumiskutset ei saanud, sai teada või oleks pidanud teadma laeva müügist, tingimusel et kaebuse esitamise kavatsuse teade koos kaebuse esitajale nõuetekohaselt kättesaadava, asjaomast tehingut identifitseerida võimaldava infoga on komisjonile või liikmesriigile esitatud hiljemalt kuus kuud pärast kõnealust aega.

Kaebus tuleb igal juhul esitada hiljemalt kuus kuud pärast laeva tarnekuupäeva.

Kaebuse esitaja võidakse lugeda teadlikuks laeva müügist alates ajast, mil lepingu sõlmimisest on teatatud ja laevaga seotud üldine teave avaldatud rahvusvahelises kaubandusajakirjanduses.

Käesolevas artiklis tähendab avatud pakkumine pakkumist, mille puhul arvatav ostja esitab pakkumiskutse vähemalt kõigile laevaehitajatele, kes temale teadaolevatel andmetel on suutelised ehitama kõnealust laeva.

3.   Lõike 1 kohases kaebuses esitatakse tõendid järgmiste asjaolude kohta:

a)	kahjustav hinnakujundus;

b)

kahju;

c)	põhjuslik seos kahjustava hinnakujundusega müügi ja väidetava kahju vahel;

d)

i) selle kohta, et laeva müügi korral avatud pakkumisel sai kaebuse esitaja asjakohase pakkumiskutse seoses kõnealuse lepinguga ning tõepoolest tegi pakkumise ja kaebuse esitaja pakkumine vastas olulisel määral pakkumistingimustele (nimelt tarnekuupäev ja tehnilised nõuded); ii) laeva müügi korral mõnel muul pakkumismenetlusel sai kaebuse esitaja kõnealuse lepinguga seotud pakkumiskutse ning tegi pakkumise, mis sisuliselt vastas pakkumistingimustele, või iii) kutse korral muul kui avatud pakkumisele tuleb tõendada, et kaebuse esitaja oli suuteline ehitama asjaomast laeva ning kui ta oleks teadnud või oleks pidanud teadma kavandatavast müügist, oleks ta teinud märgatavaid jõupingutusi, et müügi suhtes asjaomase ostjaga kokku leppida kõnealuse pakkumise tingimuste kohaselt. Kaebuse esitajat võidakse pidada kavandatavast ostust teadlikuks, kui tõendatakse, et enamik asjaomastest tootjatest on teinud jõupingutusi, et kõnealuse ostjaga laeva müügi suhtes kokku leppida, või kui tõendatakse, et üldine info kavandatava ostu kohta on olnud kättesaadav vahendajate, rahastajate, klassifikatsiooniühingute, tellijate, kutseühingute või laevaehitustehingutega tavaliselt seotud muude üksuste kaudu, kellega kaebuse esitajal on olnud korrapärane side või ärisuhted.

4.   Kaebuses tuleb esitada järgmine teave, mis on kaebuse esitajale tavaliselt kättesaadav:

a)

kaebuse esitaja isikuandmed ning kaebuse esitaja kirjeldus liidu samalaadsete laevade toodangu mahu ja maksumuse kohta. Kirjaliku kaebuse esitamise korral liidu tootmisharu nimel täpsustab kaebuse esitaja tootmisharu, mille nimel kaebus esitatakse, lisades kõigi teadaolevate samalaadse laeva ehitamiseks suuteliste liidu tootjate loetelu ning võimalikult põhjaliku kirjelduse liidu kõnealuste tootjate samalaadsete laevade toodangu mahu ja maksumuse kohta;

b)	väidetava kahjustava hinnakujundusega laeva täielik kirjeldus, kõnesoleva(te) päritolu- või ekspordiriigi või -riikide nimi/nimed, kõigi teadaolevate eksportijate või välismaiste tootjate isikuandmed ning kõnealuse laeva ostja isikuandmed;

c)

hinnad, millega selliseid laevu müüakse laevade päritolu- või ekspordiriigi või –riikide siseturgudel (või vajaduse korral hinnad, millega päritolu- või ekspordiriik või –riigid selliseid laevu kolmandale riigile või kolmandatele riikidele müüvad, või laeva tuletatud väärtus) ning eksporthinnad või vajaduse korral hinnad, millega kõnealused laevad esimest korda on sõltumatule ostjale edasi müüdud;

d)	kahjustava hinnakujundusega müügi mõju samalaadsete laevade hinnale liidu turul ning sellest tulenev mõju liidu tootmisharule, mida kajastavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 3 ja 5.

5.   Komisjon uurib võimalikult põhjalikult kaebuses esitatud tõendite täpsust ja adekvaatsust, et kindlaks määrata, kas uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid.

6.   Uurimine algatatakse lõike 1 kohaselt ainult juhul, kui samalaadsete laevade valmistamiseks suutlike liidu tootjate poolt kaebusele avaldatud toetuse või vastuseisu alusel on kindlaks tehtud, et kaebuse on esitanud liidu tootmisharu või see on esitatud liidu tootmisharu nimel. Kaebus loetakse liidu tootmisharu esitatuks või liidu tootmisharu nimel esitatuks, kui seda toetavad need liidu tootjad, kelle ühene suutlikkus ehitada samalaadne laev moodustab üle 50 % kaebusele toetust või vastuseisu avaldavast liidu tootmisharu osast. Uurimist ei algatata juhul, kui kaebusele selget toetust avaldavad liidu tootjad esindavad alla 25 % kõigist samalaadse laeva ehitamiseks suutelistest liidu tootjatest.

7.   Ametiasutused hoiduvad avalikustamast uurimise algatamist taotlevat kaebust, kui otsust uurimise algatamise kohta pole tehtud. Uurimismenetluse algatamisest teatatakse eelnevalt ekspordiriigi valitsusele.

8.   Kui komisjon otsustab erilistel asjaoludel algatada uurimine ilma uurimise algatamist taotleva liidu tootmisharu või selle nimel esitatud kirjaliku kaebuseta, siis peab uurimise algatamine põhinema piisavatel tõenditel kahjustava hinnakujunduse, kahju, põhjusliku seose ning selle kohta, et väidetavalt kahju kannatanud liidu tootmisharu liige vastab lõike 3 punktis d osutatud kriteeriumidele, mis õigustavad uurimise algatamist.

Vajaduse korral võib uurimise algatada ka lepinguosalise ametiasutuse kirjaliku kaebuse alusel. Kaebusega koos tuleb esitada piisavalt tõendeid, et laeva hinnakujundus on või on olnud kahjustav ning väidetav normaalväärtusest madalama hinnaga müük liidu ostjale tekitab või on tekitanud kahju asjaomase lepinguosalise kodumaisele tööstusele.

9.   Uurimise algatamise või algatamata jätmise otsuses käsitletakse tõendeid kahjustava hinnakujunduse ja kahju kohta samal ajal. Kaebus lükatakse tagasi, kui ei ole piisavalt tõendeid kahjustava hinnakujunduse ega kahju kohta, mis kõnealusel juhul õigustaksid menetluse alustamist.

10.   Kaebuse võib tagasi võtta enne uurimise algatamist ning sellisel juhul ei loeta kaebust esitatuks.

11.   Kui ilmneb, et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, teeb komisjon seda 45 päeva jooksul pärast kaebuse esitamise kuupäeva, või juhul kui menetlus algatatakse lõike 8 kohaselt, hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui laeva müük oli teada või oleks pidanud teada olema, ning avaldab sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas. Kui tõendeid ei ole piisavalt, teatatakse sellest kaebuse esitajale 45 päeva jooksul alates kaebuse komisjonile esitamise kuupäevast. Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui ta on nimetatud menetluses algatamise vajaduse kindlaks teinud.

12.   Menetluse algatamise teates teatatakse uurimise algatamisest, esitatakse laevaehitaja ja ostja või ostjate nimi ning riik ja asjaomase laeva kirjeldus, kokkuvõte saadud teabest ning nähakse ette kogu asjaomase teabe edastamine komisjonile.

Teates teatatakse tähtajad, mille jooksul huvitatud isikud saavad endast teatada, oma seisukohti kirjalikult teatavaks teha ja infot esitada, kui kõnealuseid seisukohti ja infot peetakse uurimise seisukohalt vajalikuks; teatatakse ka aeg, mille jooksul huvitatud isikud saavad taotleda komisjonilt ärakuulamist artikli 6 lõike 5 kohaselt.

13.   Komisjon teatab eksportijale, laeva ostjale või ostjatele ja talle teadaolevatel andmetel asjaomastele tootjaid, eksportijaid või ostjaid esindavatele ühingutele ning selle riigi esindajatele, kelle laevaga on uurimine seotud, samuti kaebuse esitajatele menetluse algatamisest ning võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse info kaitsmise vajadust, esitab lõike 1 kohaselt saadud kirjaliku kaebuse täieliku teksti eksportijale ja ekspordimaa ametiasutustele, tehes selle nõudmise korral kättesaadavaks teistele asjaomastele huvitatud isikutele.

Artikkel 6

Uurimine

1.   Pärast menetluse algatamist alustab komisjon koostöös liikmesriikidega uurimist liidu tasandil, tehes vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. See uurimine hõlmab nii kahjustavat hinnakujundust kui ka sellest tulenevat kahju ning neid uuritakse samal ajal.

2.   Isikutele, kes said kahjustava hinnakujunduse uurimisega seotud küsimustikud, antakse vastamiseks aega vähemalt 30 päeva. Eksportijatele mõeldud aega hakatakse arvestama küsimustiku kättesaamise kuupäevast, mis kõnealusel juhul peaks olema üks nädal alates küsimustiku eksportijale väljasaatmise või ekspordiriigi asjaomasele diplomaatilisele esindajale üleandmise päevast. 30 päevast tähtaega võib pikendada, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise tähtaegu ning tingimusel, et asjaosaline tõendab pikendamise põhjendatust eriliste asjaolude tõttu.

3.   Komisjon võib vajaduse korral taotleda infot kolmandate riikide ametiasutustelt ja liikmesriikidelt ning liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed kõnealuse taotluse rahuldamiseks.

Nad saadavad komisjonile nõutud info koos kõigi inspekteerimis-, kontrollimis- ja uurimistulemustega.

Komisjon saadab kõnealuse info liikmesriikidele, kui see pakub üldist huvi või kui liikmesriik nõuab selle edastamist, ning kui info ei ole konfidentsiaalne. Konfidentsiaalse info puhul edastatakse selle mittekonfidentsiaalne kokkuvõte.

4.   Vajaduse korral võib komisjon taotleda kolmandate riikide ametiasutustelt ja liikmesriikidelt vajalikke kontrolle ja inspekteerimisi eelkõige liidu tootjate hulgas ning uurimist kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad selleks nõusoleku ja kõnealuse riigi valitsust on ametlikult informeeritud ning ta ei esita vastuväidet.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed komisjoni taotluste rahuldamiseks.

Komisjoni ametnikud võivad komisjoni või liikmesriigi nõudmisel liikmesriikide ametnikke nende ülesannete täitmisel abistada. Samuti võivad komisjoni ametnikud komisjoni ja kolmandate riikide ametiasutuste kokkuleppel kõnealuste riikide ametnikke nende tööülesannete täitmisel abistada.

5.   Huvitatud isikud, kes on endast teatanud artikli 5 lõike 12 kohaselt, kuulatakse ära, kui nad on esitanud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates ettenähtud tähtaja jooksul kirjaliku ärakuulamistaotluse, milles kinnitatakse, et nad on asjast huvitatud isikud, kellele menetluse tulemus tõenäoliselt mõju avaldab, ning esitatakse konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.

6.   Taotluse korral võimaldatakse laevaehitajal, ostjal või ostjatel, ekspordiriigi valitsuse esindajatel, kaebuse esitajatel ja muudel huvitatud isikutel, kes on endast teatanud artikli 5 lõike 12 kohaselt, kohtuda vastandlikke huve esindavate isikutega, et anda neile võimalus esitada oma seisukohti ja vastuväiteid.

Kõnealuse võimaluse andmisel tuleb arvestada konfidentsiaalsuse säilitamise vajadust ning võimaluse sobivust asjaomastele isikutele.

Ükski asjaomane isik ei ole kohustatud kohtumisel osalema ning kõrvalejäämine ei mõjuta kõnealust isikut kahjustavalt.

Käesoleva lõike kohaselt esitatud suuline teave võetakse arvesse niivõrd, kuivõrd see hiljem kirjalikult kinnitatakse.

7.   Kaebuse esitajad, laevaehitaja, ostja või ostjad ja artikli 5 lõike 12 kohaselt teadaolevad muud huvitatud isikud ning ekspordiriigi esindajad võivad kirjaliku taotluse korral tutvuda kogu infoga, mille ükskõik milline uurimise osaline on kättesaadavaks teinud, välja arvatud liidu või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid, kui see info on nende huvide esitamiseks oluline, ei ole artikli 13 tähenduses konfidentsiaalne ning kui seda kasutatakse uurimise käigus.

Kõnealused uurimise osalised võivad nimetatud info kohta esitada oma tähelepanekuid, mis võetakse arvesse niivõrd, kuivõrd need on piisavalt põhjendatud.

8.   Välja arvatud artiklis 12 sätestatud asjaolude puhul, tuleb uurimise käigus võimaluse piires veenduda, et huvitatud isikute esitatud informatsioon, mille põhjal tehakse järeldused, on täpne.

9.   Menetlustes, mis hõlmavad hinna võrdlusi juba tarnitud samalaadse laeva puhul, lõpetatakse uurimine hiljemalt aasta pärast menetluse algatamise kuupäeva.

Ehitamisel oleva samalaadse laevaga seotud menetluste puhul lõpetatakse uurimine hiljemalt aasta pärast kõnealuse samalaadse laeva tarnekuupäeva.

Arvestusliku väärtuse kindlaksmääramist hõlmav uurimine lõpetatakse aasta jooksul selle algatamisest arvates või aasta jooksul laeva tarnimisest arvates, olenevalt sellest, kumb aeg on hilisem.

Kõnealuste tähtaegade kulgemine peatub vastavalt artikli 16 lõike 2 kohaldamisele.

Artikkel 7

Lõpetamine ilma meetmeid võtmata, kahjustava hinnakujunduse maksude kehtestamise ja sissenõudmiseta

1.   Kaebuse tagasivõtmise korral võib menetluse lõpetada.

2.   Kui meetmeid ei ole vaja võtta, siis uurimine või menetlus lõpetatakse. Komisjon lõpetab uurimise kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Menetlus lõpetatakse viivitamata, kui tehakse kindlaks, et kahjustava hinnakujunduse marginaal on protsendina ekspordihinnast alla 2 %.

4.   Kui lõplikult tuvastatud faktilised asjaolud kinnitavad kahjustava hinnakujunduse olemasolu ning sellest tekkinud kahju, siis kehtestab komisjon kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega laevaehitajale kahjustava hinnakujunduse maksu. Kahjustava hinnakujunduse maksu summa võrdub kindlaksmääratud kahjustava hinnakujunduse marginaaliga. Komisjon võtab pärast liikmesriikide teavitamist vajalikud meetmed oma otsuse rakendamiseks, eelkõige kahjustava hinnakujunduse maksu kogumiseks.

5.   Laevaehitaja maksab kahjustava hinnakujunduse maksu 180 päeva jooksul arvates maksu kehtestamise teate saamisest, mis käesoleval juhul on üks nädal alates teate laevaehitajale väljasaatmise kuupäevast. Komisjon võib laevaehitajale määratud maksetähtaega asjakohasel määral pikendada, kui laevaehitaja tõendab, et 180-päevane maksetähtaeg muudab ta maksejõuetuks või ei ole kooskõlas kohtujärelevalve all toimuva ümberkorraldusega, mille puhul maksmata jäävale osale hakkab lisanduma intress, mille suurus võrdub eurodes noteeritud keskmise tähtajaga võlakirjade järelturu väärtpaberituluga Luxembourgi börsil, millele lisatakse 50 baaspunkti.

Artikkel 8

Alternatiivsed õiguskaitsevahendid

Uurimise võib lõpetada kahjustava hinnakujunduse maksu kehtestamata, kui laevaehitaja lõplikult ja tingimusteta tühistab kahjustava hinnakujundusega laeva müügi või nõustub komisjoni poolt vastuvõetud võrdväärse alternatiivse õiguskaitsevahendiga.

Müük loetakse tühistatuks juhul, kui kõik kõnealuse müügiga seotud lepingulised suhted asjaomaste osapoolte vahel on lõpetatud, kogu müügiga seoses tasutud summa on tagasi makstud ning kõik asjaomase laeva või selle osadega seotud õigused on laevaehitajale tagastatud.

Artikkel 9

Vastumeetmed – lastimis- ja lossimisõigusest ilma jätmine

1.   Kui asjaomane laevaehitaja ei maksa artikli 7 alusel määratud kahjustava hinnakujunduse maksu, määrab komisjon vastumeetmed, mille kohaselt jäetakse kõnealuse laevaehitaja ehitatud laev lastimis- ja lossimisõigusest ilma.

Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui tekib alus esimeses lõigus osutatud vastumeetmeteks.

2.   Vastumeetmete määramise otsus jõustub 30 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning see tunnistatakse kehtetuks, kui laevaehitaja on kahjustava hinnakujunduse maksu täielikult ära maksnud. Vastumeetmed kehtivad kõigi laevade suhtes, millega seotud lepingud on sõlmitud nelja aasta jooksul alates otsuse jõustumise kuupäevast. Vastumeede kehtib iga laeva suhtes neli aastat pärast laeva tarnimist. Nimetatud ajavahemikke võib lühendada ainult kõnealuste vastumeetmetega seotud rahvusvahelise vaidluste lahendamise korra alusel ning selle tulemuse kohaselt.

Laadimis- ja lossimisõigusest ilmajäetud laevad määratakse kindlaks komisjoni otsusega, mis tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Liikmesriikide tolliasutused ei anna lastimis- või lossimisluba kõnealusest õigusest ilmajäetud laevadele.

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EL) 2016/1036 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 11

Kontrollkäigud

1.   Komisjon teeb kontrollkäike, kui ta peab seda vajalikuks, et uurida eksportijate, laevaehitajate, kauplejate, vahendajate, tootjate, kutseühingute ja -organisatsioonide dokumente ning kontrollida kahjustava hinnakujunduse ja sellest tuleneva kahju kohta esitatud info õigsust. Nõuetekohase ja õigeaegse vastuse puudumise korral võib komisjon kontrollkäigu tegemata jätta.

2.   Komisjon võib vajaduse korral teha uurimisi kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad selleks nõusoleku, kui komisjon teatab uurimisest kõnealuse riigi valitsuse esindajatele ning need ei esita uurimise suhtes vastuväiteid. Niipea kui asjaomased ettevõtjad on nõusoleku andnud, teatab komisjon ekspordiriigi ametiasutustele kontrollitavate ettevõtjate nimed ja aadressid ning kontrollkäiguks kokkulepitud kuupäevad.

3.   Asjaomastele ettevõtjatele tehakse teatavaks, mis laadi infot kontrollkäigu ajal kavatsetakse kontrollida ning mis laadi infot selliste käikude ajal edaspidi vajatakse, kuid see ei välista siiski saadud teabega seotud üksikasjalikuma info taotlemist kontrollimise ajal.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 alusel toimuvate uurimiste ajal abistavad komisjoni nende liikmesriikide ametnikud, kes seda nõuavad.

Artikkel 12

Koostööst keeldumine

1.   Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule infole või ei esita vajalikku infot käesolevas määruses ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, siis võib nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed ja lõplikud järeldused teha kasutada olevate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat infot, siis jäetakse selline info arvesse võtmata ning võidakse toetuda kasutamiseks kättesaadavatele faktidele.

Huvitatud isikutele tehakse koostööst keeldumise tagajärjed teatavaks.

2.   Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud.

3.   Huvitatud isiku esitatud info võetakse arvesse ka juhul, kui see ei ole täiuslik, kuid sellega seotud puudused ei tekita ülemääraseid raskusi mõistlikkuse piires täpsete otsuste tegemisel, kui info on esitatud nõuetekohaselt õigel ajal, on kontrollitav ning kui isik on tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt.

4.   Tõendite või info vastuvõtmata jätmise korral teatatakse selle põhjused viivitamata esitavale osapoolele ning antakse võimalus lisada selgitused kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui selgitusi peetakse ebapiisavaks, siis selliste tõendite või info tagasilükkamise põhjused avalikustatakse ja esitatakse avaldatud järeldustes.

5.   Kui määramine, k.a normaalväärtuse määramine, tugineb lõike 1 sätetele, eelkõige kaebuses sisalduvale infole, siis tuleb seda infot asjakohaselt ning uurimise tähtaega arvesse võttes kontrollida muule infole tuginedes, võimaluse korral kättesaadavatest sõltumatutest allikatest, nagu näiteks avaldatud hinnaloendid, müügi ja tollitulu ametlik statistika, või muudelt huvitatud isikutelt uurimise ajal saadud teabe alusel.

6.   Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning kõnealust asjakohast teavet seetõttu ei anta, võib uurimise tulemus olla kõnealusele isikule vähem soodne kui koostöö puhul.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

1.   Ametivõimud käsitlevad asjakohase põhjendatuse korral konfidentsiaalsena igasugust infot, mis on laadilt konfidentsiaalne (näiteks info, mille avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse eelise või millel oleks oluliselt kahjustav mõju infoandjale või isikule, kellelt ta info sai) või mille uurimise osalised on konfidentsiaalsena saanud.

2.   Konfidentsiaalset infot edastavad huvitatud isikud on kohustatud esitama sellise info mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. Nimetatud kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud ning võimaldama vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud info sisust. Erandlike asjaolude korral võivad kõnesolevad isikud asuda seisukohale, et nimetatud info kohta ei saa kokkuvõtet teha. Selliste erandlike asjaolude puhul esitatakse põhjendused, miks kokkuvõtet ei ole võimalik teha.

3.   Kui otsustatakse, et konfidentsiaalsuse taotlus ei ole õigustatud, ning kui infoandja kas ei soovi infot avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse info jätta arvesse võtmata, kui asjakohaste allikatest ei ole info õigsust võimalik nõuetekohaselt kontrollida. Konfidentsiaalsuse taotlusi ei tohi suvaliselt tagasi lükata.

4.   Käesolev artikkel ei takista liidu asutusi avalikustamast üldist infot ja eriti põhjendusi, millele tuginevad käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsused, või tõendusmaterjali, millele liidu asutused toetuvad, kui seda on vaja kõnealuste põhjenduste selgitamisel kohtumenetluse käigus. Sellise avaldamise puhul tuleb arvesse võtta asjaomaste isikute õigustatud huvi, et ei avaldataks nende ärisaladusi.

5.   Komisjon, liikmesriigid ega nende ametnikud ei tohi ilma teabe andja eriloata avaldada mingisugust käesoleva määruse kohaselt saadud teavet, mille käsitlemist konfidentsiaalsena selle andja on nõudnud. Komisjoni ja liikmesriikide vahel vahetatavat teavet ning liidu või selle liikmesriikide asutuste sisedokumente ei tohi avalikustada, kui see ei ole käesolevas määruses sätestatud erijuhtudel ette nähtud.

6.   Käesoleva määruse kohaselt saadud infot kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.

Artikkel 14

Avalikustamine

1.   Kaebuse esitajad, laevaehitaja, eksportija, laeva ostja või ostjad ja neid esindavad ühingud ning ekspordiriigi esindajad võivad nõuda selliste oluliste asjaolude ja seisukohtadega seotud üksikasjalike andmete avalikustamist, mille alusel kavatsetakse teha ettepanek kahjustava hinnakujunduse maksu kehtestamiseks või uurimise või menetluse lõpetamiseks ilma maksu kehtestamata.

2.   Lõikes 1 määratletud lõpliku avalikustamise taotlused esitatakse komisjonile kirjalikult komisjoni poolt ettenähtud tähtaja jooksul.

3.   Lõplik avalikustamine toimub kirjalikult. Avalikustamine toimub konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust nõuetekohaselt arvesse võttes nii kiiresti kui võimalik ning tavaliselt hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist. Kui komisjonil ei ole võimalik teatavaid faktilisi asjaolusid ega seisukohti kõnealusel ajal avalikustada, siis avalikustatakse need esimesel võimalusel.

Avalikustamine ei piira komisjoni võimaliku hilisema otsuse kohaldamist, aga kui nimetatud otsus toetub teistsugustele faktilistele asjaoludele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik.

4.   Märkusi, mis esitatakse pärast avalikustamist, võib arvesse võtta ainul juhul, kui need on esitatud komisjoni poolt iga juhtumi kohta eraldi seatava aja jooksul, mille pikkus on vähemalt kümme päeva, kusjuures arvesse võetakse küsimuse kiireloomulisust.

Artikkel 15

Aruanne

Komisjon lisab määruse (EL) 2016/1036 artikli 23 kohasesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamist ja rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse teabe käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 16

Lõppsätted

1.   Käesoleva määruse sätted ei välista:

a)	liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetes kehtestatud erinormide kohaldamist;

b)	erimeetmete kohaldamist juhul, kui need ei ole vastuolus laevaehituslepingus ettenähtud kohustustega.

2.   Käesoleva määruse kohast uurimist ei korraldata ega meetmeid ei võeta ning rakendata juhul, kui need on vastuolus liidu kohustustega, mis tulenevad laevaehituslepingust või mõnest muust asjakohasest rahvusvahelisest lepingust.

Käesolev määrus ei takista liitu täitmast laevaehituslepingu kohaselt võetud kohustusi seoses vaidluste lahendamisega.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 385/96 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates laevaehituslepingu (7) jõustumise kuupäevast.

Seda ei kohaldata laevade suhtes, millega seotud lepingud on sõlmitud enne laevaehituslepingu jõustumise kuupäeva, v.a laevade suhtes, millega seotud kokkulepped on sõlmitud pärast 21. detsembrit 1994 ning mille kavandatav tarnetähtaeg on üle viie aasta lepingu allakirjutamise kuupäevast arvates. Kõnealuste laevade suhtes ei kohaldata käesolevat määrust juhul, kui laevaehitaja tõendab, et tarnetähtaega pikendati tavapärastel kaubanduslikel põhjustel ning mitte selleks, et hoiduda käesoleva määruse kohaldamisest.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 7. juuli 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. jaanuari 2016. aasta otsus.

(2)  Nõukogu 29. jaanuari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 385/96 kaitse kohta kahjustava hinnakujunduse eest laevaehituses (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 21).

(3)  Vt I lisa.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).

(7)  Laevaehituslepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L seerias.

---

---

---