26.5.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/44

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/797,

11. mai 2016,

Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1 ning artikleid 170 ja 171,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (4) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna nüüd tehakse jälle täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning pädevatel asutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisest, on eelkõige asjakohane parandada liikmesriikide raudteevõrgustike omavahelist ühendamist, koostalitlust ja juurdepääsu nendele võrgustikele ning rakendada meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 171.

(3)

Püüdlused muuta liidu raudteesüsteem koostalitlevaks peaksid kaasa tooma tehnilise ühtlustamise optimaalse tasandi kindlaksmääramise ning võimaldama hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelisi raudteeveoteenuseid liidu piires ja kolmandate riikidega ning aitama kaasa liidu raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele rajamisele.

(4)	Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisele kaasa aitamiseks, loamenetluste kulude ja pikkuse vähendamiseks ning raudteeohutuse suurendamiseks on asjakohane loamenetlusi liidu tasandil täiustada ja ühtlustada.

(5)

Metroode, trammide ja teiste kergraudteesüsteemide kohta kehtivad paljudes liikmesriikides kohalikud tehnilised nõuded. Sellised kohalikud ühistranspordisüsteemid ei kuulu tavaliselt liidus litsentseerimisele. Peale selle kohaldatakse trammide ja kergraudteesüsteemide suhtes ühise taristu tõttu sageli maanteeliikluse õigusakte. Seetõttu ei pea sellised kohalikud süsteemid olema koostalitlevad ja tuleks seepärast jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. See ei takista liikmesriike kohaldamast käesoleva direktiivi sätteid kohalike raudteesüsteemide suhtes vabatahtlikkuse alusel, kui nad peavad seada asjakohaseks.

(6)

Tramm-rong on ühistranspordi kontseptsioon, mis võimaldab kombineerida kerg- ja raskeveoraudteetaristu käitamist. Liikmesriikidel tuleks lubada käesoleva direktiivi rakendusmeetmete kohaldamisalast välja jätta veeremiüksused, mida kasutatakse peamiselt kergraudteetaristus, kuid mis on varustatud mõningate raskeveoraudtee jaoks mõeldud komponentidega, mis on vajalikud selleks, et võimaldada vaid ühendatavuse eesmärgil toimuvat liikumist raskeveoraudteetaristu kitsalt piiratud osal. Kui tramm-rong kasutab raudteetaristut, tuleks tagada kõikide oluliste nõuete täitmine ning samuti tagada asjaomastel liinidel nõutav ohutustase. Piiriüleste juhtumite puhul peaksid pädevad asutused koostööd tegema.

(7)

Rongide äriotstarbeline käitamine raudteevõrgustikus nõuab eelkõige väga head taristu ja veeremiüksuste omaduste ühilduvust, samuti eri taristuettevõtjate ning raudteeveo-ettevõtjate teabe- ja sidesüsteemide tõhusat vastastikust sidumist. Kõnealusest ühilduvusest ja sidumisest sõltuvad toimivuse tase, ohutus, teeninduse kvaliteet, kulud ja eelkõige liidu raudteesüsteemi koostalitlus.

(8)

Liidu ja liikmesriikide tasandil peaksid raudteed reguleerivas raamistikus olema sätestatud selged kohustused, et järgitaks ohutus-, tervise- ja tarbijakaitse-eeskirju, mis kehtivad raudteevõrgustike kohta. Käesolev direktiiv ei tohiks kaasa tuua ohutustaseme vähendamist või kulude kasvu liidu raudteesüsteemis. Selleks peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/796 (5) loodud Euroopa Liidu Raudteeamet („amet“) ja riiklikud ohutusasutused olema täielikult vastutavad nende poolt välja antavate lubade eest.

(9)

Liikmesriikide õigusaktid, sise-eeskirjad ja tehnilised kirjeldused, mida kohaldatakse raudteesüsteemide, allsüsteemide ja komponentide suhtes, sisaldavad olulisi erinevusi, sest need hõlmavad tehnilisi aspekte, mis on iseloomulikud liikmesriikide tööstussektorile, ning näevad ette spetsiifilisi mõõtmeid, samuti seadmeid ja eriomadusi. Selline olukord võib takistada rongide vaba liikumist kogu liidus.

(10)	Selleks et parandada liidu raudteetööstuse konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil, vajab ta avatud ja konkurentsivõimelist turgu.

(11)	Seepärast on asjakohane kogu liidus kindlaks määrata raudtee koostalitlusega seotud olulised nõuded, mida tuleks kohaldada tema raudteesüsteemi suhtes.

(12)

Koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKde) arendamine on näidanud vajadust selgitada seost ühelt poolt oluliste nõuete ja KTKde ning teiselt poolt Euroopa standardite ja muude normatiivdokumentide vahel. Eelkõige tuleks käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kohustuslikuks muudetavaid standardeid või standardite osi selgelt eristada „ühtlustatud“ standarditest, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (6). Kui käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik, võib KTKdes viidata otseselt Euroopa standarditele või tehnilistele kirjeldustele, mis muutuvad KTK kohaldamise algusest kohustuslikuks.

(13)

Selleks et tõeliselt suurendada liidu raudteesektori konkurentsivõimet, ilma et see moonutaks liidu raudteesüsteemi oluliste osaliste vahelist konkurentsi, tuleks KTKde ja nende KTKdega seonduvate raudteeameti soovituste koostamisel järgida avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse põhimõtet, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas.

(14)

Raudteeveoteenuste kvaliteet liidus sõltub muu hulgas võrgustiku omaduste (selle kõige laiemas tähenduses, st kõikide asjaomaste allsüsteemide püsiosasid) ja veeremiüksuste omaduste (sealhulgas kõikide asjaomaste allsüsteemide rongisisesed komponendid) väga heast ühilduvusest. Sellest ühilduvusest oleneb jõudlus, ohutus, teenuse kvaliteet ja kulud.

(15)	KTKdel on otsene või potentsiaalne mõju allsüsteemi käitamises ja hoolduses osalevale personalile. Seetõttu peaks amet KTKde ettevalmistamisel vajaduse korral konsulteerima sotsiaalpartneritega.

(16)

KTKs tuleks määratleda kõik tingimused, millele koostalitluse komponent peab vastama, ning vastavuse hindamise menetlus. Lisaks sellele on vaja täpsustada, et kõikidele komponentidele tuleks teha KTKdes viidatud vastavus- ja kasutuskõlblikkuse hindamine, ning et need peaksid saama asjakohase sertifikaadi, mis sisaldab kas hinnangut koostalitlusvõime komponendi vastavuse kohta tehnilisele kirjeldusele, millele komponent peab vastama, või hinnangut koostalitlusvõime komponendi kasutuskõlblikkuse kohta selle raudteekeskkonna piires seoses tehnilise kirjeldusega.

(17)

Uute KTKde väljatöötamisel peaks eesmärk alati olema vastavuse tagamine olemasolevate allsüsteemidega. See aitab parandada raudteetranspordi konkurentsivõimet ja vältida tarbetuid lisakulusid, mis tulenevad olemasolevate allsüsteemide ajakohastamise või uuendamise nõudest tagasiühilduvuse tagamiseks. Nende erakorraliste juhtumite korral, kui ühilduvust ei ole võimalik tagada, peaks KTKdes olema võimalik kehtestada raamistik, mis on vajalik otsustamaks, kas olemasoleva allsüsteemi kohta on vaja teha uus kasutuselevõtu või turule laskmise otsus või välja anda uus kasutuselevõtuluba, ja vastavad tähtajad.

(18)

Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, tuleks sellised lahendamist vajavad aspektid esitada KTK lisas avatud punktidena. Selliste avatud punktide ja erijuhtumite suhtes ning vastavuse tagamiseks olemasolevate süsteemidega tuleks kohaldada siseriiklikke eeskirju, mida võib liikmesriigis vastu võtta iga pädev riiklik, piirkondlik või kohalik asutus. Selleks et vältida ülemäärast kontrolli ning tarbetut halduskoormust, tuleks siseriiklikud eeskirjad liigitada nii, et oleks tagatud vastavus eri liikmesriikide sarnase sisuga siseriiklike eeskirjade vahel.

(19)	Tuleks kindlaks määrata menetlus oluliste nõuete kohaldamiseks allsüsteemile, kui need nõuded ei ole veel reguleeritud vastava KTKga. Sel juhul peaksid vastavuse hindamise ja tõendamise eest vastutama käesolevas direktiivis osutatud määratud asutused.

(20)	Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kogu liidu raudteesüsteemi suhtes ning KTKde rakendusala tuleks laiendada nii, et see hõlmaks veeremiüksusi ja võrgustikke, mis ei kuulu üleeuroopalisse raudteesüsteemi. Seetõttu tuleks muuta direktiivi 2008/57/EÜ I lisa.

(21)	Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama, võivad varieeruda vastavalt asjaomase allsüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt liinide ja veeremiüksuste kategooriatele, eelkõige selleks, et tagada kiirraudtee- ja tavaraudteesüsteemide sidusus.

(22)

Selleks et tagada raudtee koostalitluse üha täielikum rakendamine kogu liidus ning järk-järgult vähendada erinevusi olemasolevate süsteemide vahel, tuleb KTKdes kindlaks määrata olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise suhtes kehtivad sätted ning need võivad sisaldada ettepanekuid kavandatava süsteemi väljaehitamise etappide kohta. Kuid selleks, et säilitada raudteesektori konkurentsivõime ja vältida põhjendamatuid kulusid, ei tohiks uute või muudetud KTKde jõustumine tuua kaasa veeremiüksuste ja taristu viivitamatut kohandamist uute kirjeldustega.

(23)

KTKdes tuleks märkida, millal taristu ja veeremiüksuste ümberehitamine ja uuendamine nõuab uue loa taotlemist. Taristu ümberehitamise ja uuendamise korral peaks taotleja esitama määruses (EL) 2016/796 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu toimiku riiklikule ohutusasutusele, et see saaks otsustada, kas käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel on vaja välja anda uus luba. Turulelaskmise luba omavate veeremiüksuste ümberehitamise ja uuendamise korral peaks taotlejal olema võimalik otsustada, kas tal on käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel vaja taotleda riiklikult ohutusasutuselt või ametilt uut luba.

(24)	Pidades silmas astmelist lähenemisviisi liidu raudteesüsteemi koostalitluse takistuste kõrvaldamiseks ja KTKde vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleb võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega alustaks projekte, mis suurendavad praeguse süsteemi mitmekesisust.

(25)

Selleks et vältida koostalitluse takistamist ning seoses KTKde rakendusala laiendamisega kogu liidu raudteesüsteemile tuleks järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade hulka. Siseriiklike eeskirjade puhul tuleks eristada olemasolevate süsteemidega seotud eeskirju ning KTKde avatud punktide sulgemiseks vajalikke eeskirju. Avatud punktide sulgemiseks vajalikud eeskirjad tuleks pärast KTKde avatud punktide sulgemist järk-järgult välja jätta.

(26)

Siseriiklikud eeskirjad peaksid olema sõnastatud ja avaldatud nii, et iga võimalik siseriikliku võrgustiku kasutaja saaks neist aru. Sellistes eeskirjades viidatakse sageli muudele dokumentidele, näiteks riiklikud standardid, Euroopa standardid ja rahvusvahelised standardid või muud tehnilised kirjeldused, mis võivad osaliselt või tervikuna olla kaitstud intellektuaalomandiõigustega. Seetõttu ei kohaldata avaldamiskohustus dokumentide suhtes, millele siseriiklikes eeskirjades otseselt või kaudselt viidatakse.

(27)

Astmeline lähenemisviis arvestab liidu raudteesüsteemi koostalitluse eesmärki, kuna seda süsteemi iseloomustavad vana riiklik taristu ja vanad veeremiüksused, mis vajavad kohandamiseks või uuendamiseks suuri investeeringuid, ning eelkõige tuleb tagada raudtee konkurentsivõime säilitamine muude transpordiliikide kõrval.

(28)

Kuna liidu raudteesüsteem on ulatuslik ja keerukas, on praktilistel põhjustel osutunud vajalikuks jaotada see järgmisteks allsüsteemideks: taristu, raudteeäärne kontroll ja signaalimine, rongisisene kontroll ja signaalimine, energiavarustus, veerem, käitamise ja liikluse korraldus, hooldus ning telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks. Iga allsüsteemi puhul on vaja kindlaks määrata olulised nõuded ja tehnilised kirjeldused, eriti komponentide ja liideste osas, mis tagavad vastavuse kõnealustele olulistele nõuetele. Sama süsteem on jagatud ka paikseteks ja liikuvateks elementideks ning sisaldab ühelt poolt võrgustikku, mis koosneb liinidest, jaamadest, terminalidest ja igasugustest paiksetest seadmetest, mis on vajalikud süsteemi ohutuks ja pidevaks käitamiseks, ja teiselt poolt kõiki veeremiüksusi, mis sõidavad nimetatud võrgustikus. Seetõttu koosneb veeremiüksus käesoleva direktiivi tähenduses ühest allsüsteemist (veerem) ja vajaduse korral muudest allsüsteemidest (peamiselt rongisisesest kontrolli ja signaalimise allsüsteemist). Kuigi süsteem on jaotatud mitmeks osaks, peaks amet seda ohutuse ja koostalitluse tagamiseks käsitlema ühtse süsteemina.

(29)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguse konventsiooni (milles ka liit on osaline) kohaselt on juurdepääs üks üldpõhimõtteid ja osalisriigid peavad puuetega isikutele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu tagamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad juurdepääsu miinimumnõuete ja juhendite väljatöötamist, kehtestamist ning nende rakendamise jälgimist. Seega on juurdepääsu tagamine puudega isikutele ja piiratud liikumisvõimega isikutele liidu raudteesüsteemi koostalitluse oluline nõue.

(30)	Kedagi ei tohi puude alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida. Selleks et kõik liidu kodanikud saaksid osa ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisega kaasnevast kasust, peaksid liikmesriigid edendama kõikide jaoks juurdepääsetavat raudteesüsteemi.

(31)	Liidu raudteesüsteemi koostalitlust käsitlevate sätete rakendamine ei tohiks kaasa tuua põhjendamatuid kulusid ega kahjustada olemasolevate raudteevõrgustike koostalitluse säilitamist.

(32)	KTKd mõjutavad ka raudteetranspordi kasutajate kasutustingimusi, seepärast on vaja konsulteerida kõnealuste kasutajatega, sealhulgas vajaduse korral puuetega isikute organisatsioonidega, neid hõlmavate asjaolude osas.

(33)	Igal asjaomasel liikmesriigil peaks olema võimalik mitte kohaldada teatavaid KTKsid piiratud arvul nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kõnealused põhjendatud juhud ning asjaomaste KTKde kohaldamata jätmise korral järgitavad menetlused peaksid olema selgelt kindlaks määratud.

(34)	KTKde koostamine ja kehtestamine liidu raudteesüsteemis ei tohiks takistada tehnoloogilisi uuendusi, mis peaksid olema suunatud majandusliku jõudluse parandamisele.

(35)

Selleks, et järgida asjakohaseid riigihankemenetluse sätteid raudteesektoris ning eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (7) sätteid, peaksid hankijad lisama tehnilised kirjeldused üldisesse dokumentatsiooni või iga lepingu tingimustesse. Selleks on vaja koostada eeskirjade kogum, millele nimetatud tehnilistes kirjeldustes saaks viidata.

(36)	Liidu huvides on rahvusvahelise standardisüsteemi olemasolu, mis oleks võimeline looma rahvusvahelises kaubanduses tegelikult kasutatavaid ja liidu poliitika nõuetele vastavaid standardeid. Seepärast peaksid Euroopa standardiorganisatsioonid jätkama koostööd rahvusvaheliste standardiorgan.

(37)

Allsüsteemi projekteerimise, ehitamise, uuendamise või ümberehitamise tellijaks võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja, hoolduse eest vastutav üksus, valdaja või projekti täitmise eest vastutav töövõtja. Tellijad peaksid kindlaks määrama nõuded, mis on vajalikud üle-euroopaliste tehniliste nõuete või standardite väljakujundamiseks. Tehnilised nõuded peaksid järgima selliseid olulisi nõudeid, mis on ühtlustatud liidu tasandil ja millele liidu raudteesüsteem peab vastama.

(38)

Komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlused peaksid põhinema käesoleva direktiivi alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavate vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse moodulite kasutusel. Selleks, et soodustada tööstuse arengut, on asjakohane koostada menetlused, mis hõlmavad võimalikult suures ulatuses kvaliteedi tagamise süsteemi.

(39)

Komponentide vastavus on peamiselt seotud nende kasutusalaga, et tagada süsteemi koostalitlus, ja mitte üksnes nende vaba liikumisega liidu turul. Tuleks hinnata kõige tähtsamate komponentide kasutuskõlblikkust seoses ohutuse, kättesaadavuse või süsteemi säästlikkusega. Seepärast ei ole tootjal vaja kinnitada CE-märgist komponentidele, millele kohaldatakse käesolevat direktiivi. Vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse hindamisel põhinev tootja vastavusdeklaratsioon peaks olema piisav.

(40)	Tootjad on siiski kohustatud kinnitama CE-märgise teatavatele komponentidele, et tõendada nende vastavust muu liidu õigusega, mis on nendega seotud.

(41)	KTK jõustumise hetkel on teatav arv koostalitluse komponente juba turul. Tuleks ette näha üleminekuperiood, et neid komponente oleks võimalik allsüsteemiga integreerida isegi juhul, kui nad ei ole rangelt vastavuses kõnealuse KTKga.

(42)

Allsüsteemid, mis moodustavad liidu raudteesüsteemi, peaksid läbima vastavustõendamise menetluse. Vastavustõendamine peaks võimaldama allsüsteemide kasutuselevõtu või turule laskmise eest vastutaval üksusel veenduda, et projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu etappidel on tulemus kooskõlas kehtivate määruste ning tehniliste ja käitamiseeskirjadega. Samuti peaks see võimaldama tootjatele võrdse kohtlemise kõikides liikmesriikidest.

(43)

Pärast allsüsteemi kasutuselevõttu või turulelaskmist tuleb tagada, et kõnealust allsüsteemi käitatakse ja hooldatakse asjakohaste oluliste nõuete kohaselt. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/798 (8) vastutab kõnealuste nõuete järgimise eest, vastavalt sellele, kelle allsüsteemiga on tegemist, taristuettevõtja, raudteeveo-ettevõtja või hoolduse eest vastutav üksus, kellest igaüks vastutab oma osa eest.

(44)

Kui käitamisel ilmneb, et veeremiüksus või veeremiüksuse tüüp ei vasta ühele kohaldatavale olulisele nõudele, peaks asjaomased raudteeveo-ettevõtjad võtma vajalikud parandusmeetmed, et muuta veeremiüksus(ed) nõuetele vastavaks. Kui selle nõuetele mittevastavuse tagajärjeks on tõsine ohutusrisk, peaks veeremiüksuse liikumise järelevalve eest vastutavatel riiklikel ohutusasutustel olema võimalik võtta vajalikke ajutisi kaitsemeetmeid, sealhulgas asjaomast käitamist viivitamatult piirata või see peatada. Juhul kui parandusmeetmed on ebapiisavad ja mittevastavusest tulenev tõsine ohutusrisk püsib, peaks riiklikel ohutusasutustel või ametil olema võimalik luba tühistada või seda muuta. Käesolevas kontekstis käsitatakse tõsise ohutusriskina õiguslike kohustuste või ohutusnõuete tõsist eiramist, mis võib otseselt või kaudselt (järgneva sündmusteahela tõttu) põhjustada õnnetusjuhtumi või raske õnnetusjuhtumi. Tühistamisprotsessi tuleks toetada asjakohase teabevahetusega ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel, sealhulgas registrite kasutamisega.

(45)	Veeremiüksuste turule laskmise ja kasutamise ning püsiseadmete kasutuselevõtu menetluste osas tuleks täpsustada kõigi asjaomaste osalejate vastavad ülesanded ja kohustused.

(46)	Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid tegema koostööd ja jagama vastavalt vajadusele omavahel lubade väljaandmise pädevust, võttes nõuetekohaselt arvesse ohutust. Selleks tuleks ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel sõlmida koostöölepingud.

(47)

Selleks et tagada Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) seadmete vastavus kehtivatele asjakohastele spetsifikatsioonidele ning vältida selle koostalitlusvõime kahjustamist ERTMSiga seotud lisanõuetega, peaks amet toimima ERTMSi süsteemiasutusena. Selleks peaks amet vastutama kavandatavate tehniliste lahenduste hindamise eest, enne kui algatatakse või kuulutatakse välja mõni ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hange, et kontrollida, kas asjaomased tehnilised lahendused vastavad asjaomastele KTKdele ja kas nad on täiesti koostalitlusvõimelised. Vastavustõendamise menetluses tuleks vältida igasugust kattuvust selle ametipoolse hindamise ja teatatud asutuste ülesannete vahel. Taotleja peaks seetõttu ametile teatavaks tegema, kas teatatud asutuse poolne vastavustõendamise menetlus on juba alanud või kas mõni vastavussertifikaat on juba kättesaadav. Taotlejal peaks olema võimalus valida, kas ta taotleb sellist hindamist ametilt iga üksiku ERTMSi projekti või projektide kogumi jaoks, liini, liinide rühma või võrgustiku jaoks.

(48)	Käesoleva direktiivi jõustumine ei tohiks põhjustada viivitusi nende ERTMSi projektide elluviimises, mille hankemenetlus või lepingu sõlmimise protsess on lõpule viidud.

(49)

Veeremiüksuste turule laskmise hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks tuleks võtta kasutusele kogu liidus kehtiv veeremiüksuse turule laskmise luba. Kuigi turule laskmise luba võimaldab teha veeremiüksustega kaubanduslikke tehinguid kogu liidu turul, tohib veeremiüksusi kasutada vaid sellel kasutataval alal, mille jaoks luba on antud. Seda arvestades tuleb kasutatava ala laiendamise puhul veeremiüksusele antud luba uuendada. Turulelaskmise luba on vaja anda ka varasemate direktiivide alusel loa saanud veeremiüksustele, kui neid on kavas kasutada võrgustikes, mida neile väljaantud luba ei hõlma.

(50)

Kui kasutusala piirdub ühe liikmesriigi raudteevõrgustiku või -võrgustikega, peaks taotlejal olema võimalik valida, kas esitada veeremiüksuse loa taotlus riiklikule ohutusasutusele või ametile määruses (EL) 2016/796 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu. Taotleja tehtud valik peaks olema siduv, kuni taotlemine on lõpule viidud või lõpetatud.

(51)

Taotlejatel peaks olema võimalus kasutada asjakohast menetlust, et esitada kaebus ameti või riiklike ohutusasutuste otsuste või tegevusetuse peale. Lisaks tuleks kehtestada selged menetlusnormid ja vaidluste lahendamise kord olukordades, kus ametil ja riiklikel ohutusasutustel on lahkarvamusi veeremiüksuste lubade väljaandmisega seotud hinnangute kohta.

(52)	Erimeetmed, sealhulgas koostöölepingud, peaksid võtma arvesse teatavate liikmesriikide geograafilist ja ajaloolist eripära, tagades samal ajal siseturu tõrgeteta toimimise.

(53)

Kui tegevus piirdub võrgustikega, mis ajaloolistel või geograafilistel põhjustel nõuavad eriteadmisi, ja kui sellised võrgustikud on liidu ülejäänud raudteedesüsteemist isoleeritud, peaks taotlejal olema võimalus teostada vajalikud formaalsused kohapeal, asjaomaste riiklike ohutusasutustega suhtlemise teel. Selleks peaks olema ameti ja asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahel sõlmitavates koostöölepingutes halduskoormuse ja kulude vähendamise eesmärgil võimalik ette näha asjakohane ülesannete jaotus, ilma et see piiraks ameti lõppvastutust lubade väljaandmise eest.

(54)

Balti riikides (Eest, Läti ja Leedu) asuvatel võrgustikel on rööpmelaius 1 520 mm, mis on sama nagu naaberriikides, kuid erinev liidusisesest peamisest raudteevõrgustikust. Need Baltimaade võrgustikud on pärinud ühised tehnilised ja käitamisnõuded, mis tagavad de facto nende vahelise koostalitluse, ja sellega seoses võiks ühes nimetatud liikmesriigis välja antud veeremiüksuse luba kehtida ka ülejäänud nimetatud võrgustikes. Selleks, et hõlbustada tõhusat ja proportsionaalset ressursside jaotamist veeremiüksuste turule laskmise lubade ja veeremiüksuste tüübilubade andmiseks ning vähendada sellistel juhtudel taotleja jaoks finants- ja halduskoormust, peaksid ameti ja asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahelised konkreetsed koostöökokkulepped sisaldama vajaduse korral võimalust delegeerida ülesandeid neile riiklikele ohutusasutustele.

(55)

Liikmesriikidel, mille oluline osa raudteeliiklusest toimub sama rööpmelaiust kasutavate kolmandate riikidega, kusjuures see rööpmelaius erineb liidu peamise raudteevõrgustiku omast, peaks olema võimalik säilitada erinev veeremiüksuse lubade andmise menetlus kaubavagunitele ja reisivagunitele, mis on kõnealuste kolmandate riikidega ühiskasutuses.

(56)

Jälgitavuse ja ohutuse eesmärgil peaksid liikmesriikide pädevad asutused andma veeremiüksusele Euroopa veeremiüksuse numbri, kui veeremiüksuse valdaja seda taotleb. Seejärel tuleks teave veeremiüksuse kohta sisestada raudteeveeremi registrisse. Raudteeveeremi registrid peaksid olema kasutamiseks avatud kõikidele liikmesriikidele ja teatavatele liidu ettevõtjatele. Raudteeveeremi registrites tuleb kasutada ühtset andmevormingut. Neile peaksid seetõttu laienema ühised tegevus- ja tehnilised nõuded. Halduskoormuse ja tarbetute kulude vähendamiseks ning ühise vahendi loomiseks, võimaldades samas säilitada liikmesriikide erivajadustele olulisi lisafunktsioone, peaks komisjon vastu võtma Euroopa raudteeveeremi registrile esitatavad tehnilised nõuded, mis võtaks järk-järgult üle riiklikud raudteeveeremi registrid.

(57)	Veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavuse tagamiseks tuleks viiteid veeremiüksuse turule laskmise loale säilitada koos asjaomase veeremiüksuse muude andmetega.

(58)	Tuleks kehtestada menetlus veeremiüksuste ja marsruudi, millel neid kavatsetakse kasutada, ühilduvuse kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse kasutamist raudteeveo-ettevõtja poolt kasutusalal, mis on nimetatud veeremiüksuse turule laskmise loal.

(59)	Teatatud asutused, kes vastutavad komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetluse ja allsüsteemide hindamise menetluse kontrollimise eest, peaksid oma otsused võimalikult täpselt kooskõlastama, eelkõige kui puuduvad igasugused üle-euroopalised tehnilised nõuded.

(60)

Kõik liidu liikmesriikide ametiasutused peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (9) sätestatud läbipaistvat akrediteerimist, millega tagatakse vastavussertifikaatide piisav usaldusväärsus, käsitama eelisabinõuna, mille abil tõendatakse teatatud asutuste tehnilist pädevust ning mutatis mutandis ka selliste asutuste pädevust, mis on määratud kontrollima vastavust siseriiklikele eeskirjadele. Samas peaks riiklikel asutustel olema võimalik otsustada, et neil on olemas kõnealuseks hindamiseks sobivad vahendid. Sel juhul peaksid nad teiste liikmesriikide ametiasutuste hindamistoimingute piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumendid, millega tõendatakse, et hinnatud vastavushindamisasutused vastavad asjakohastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(61)

Käesolevas direktiivis tuleks piirduda koostalitluse komponentide ja allsüsteemide suhtes kohaldatavate koostalitlusnõuete kehtestamisega. Selleks et hõlbustada eespool nimetatud koostalitlusnõuete järgimist, on vaja sätestada vastavuse eeldamine selliste koostalitluse komponentide ja allsüsteemide puhul, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt vastu võetud ühtlustatud standarditega, et määrata kindlaks kõnealuseid koostalitlusnõudeid käsitlevad üksikasjalikud tehnilised kirjeldused.

(62)	Käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõtud meetmeid tuleks täiendada algatustega, mille eesmärk on anda rahalist toetust uuenduslikele ja koostalitlust võimaldavatele tehnoloogiatele liidu raudteesektoris.

(63)

Käesoleva direktiivi mitteoluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud iga KTK konkreetsete eesmärkidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(64)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: KTKd ning KTKde muudatused (sealhulgas KTKdes avastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud parandused), EÜ vastavusdeklaratsiooni või koostalitluse komponentide kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni näidisvorm ning deklaratsioonile lisatavad dokumendid; teave, mis lisatakse ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise taotluse juurde kuuluvasse toimikusse, selle toimiku vorm ja edastamise kord ning vajaduse korral KTKde kohaldamata jätmise otsus; teatatud siseriiklike eeskirjade liigitus eri rühmadesse, et hõlbustada paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimist; EÜ vastavustõendamismenetluse üksikasjad, EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni näidisvormid ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidisvormid ning vastavustõendamise sertifikaatide näidisvormid; veeremiüksusele loa andmise menetluse praktiline kord; tüübile vastavuse deklaratsiooni näidis ning vajaduse korral ad hoc vastavushindamismoodulid; ühised kirjeldused, mis hõlmavad taristuregistri, raudteeveeremi registrite ja raudteeveeremi tüübi turulelaskmise lubade registriga seotud andmeid, andmevormingut, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(65)

KTKd tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Kui KTKs avastatakse puudusi tuleks ametilt küsida arvamust, mille võib teatavatel tingimustel avaldada ning mida kõik sidusrühmad (sealhulgas raudteesektor ja teatatud asutused) võivad kuni asjaomase KTK läbivaatamiseni kasutada nõuete täitmise vastuvõetavate viisidena.

(66)	Rakendusaktid, millega kehtestatakse uued KTKd või muudetakse KTKsid, peaksid kajastama konkreetseid eesmärke, mis komisjon on delegeeritud aktidega kehtestanud.

(67)

Ameti ettevalmistamiseks käesoleva direktiivi kohase suurema rolli võtmiseks on vaja võtta teatavaid organisatsioonilisi meetmeid. Seetõttu tuleks ette näha asjakohane üleminekuperiood. Selle perioodi jooksul peaks komisjon läbi vaatama edusammud, mida amet on teinud oma rolli suurendamise ettevalmistamiseks. Seejärel peaks komisjon esitama korrapäraselt aruandeid käesoleva direktiivi rakendamise edusammude kohta. Eelkõige tuleks aruannetes hinnata veeremiüksuse lubade andmise protsessi, KTKde kohaldamata jätmise juhtumeid ja registrite kasutamist. Komisjon peaks samuti andma aru meetmetest, mida on võetud seoses ohutuse seisukohast oluliste komponentide tuvastamise ja jälgitavusega.

(68)	Käesoleva direktiivi rakendamise ettevalmistamiseks on vaja liikmesriikidele, riiklikele ohutusasutustele ja sidusrühmadele anda piisavalt aega.

(69)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on raudteesüsteemi koostalitlus kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(70)	Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustuse puhul tuleks piirduda sätetega, mis kujutavad endast sisulist muudatust võrreldes varasema direktiiviga 2008/57/EÜ. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb direktiivist 2008/57/EÜ.

(71)	Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustust järgida V lisa B-osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tingimused, et saavutada liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime viisil, mis on kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/798, et määratleda tehnilise ühtlustamise optimaalne tase, võimaldada raudteetranspordi teenuste hõlbustamist, parandamist ja arendamist liidu piires ja kolmandate riikidega ning aidata lõpule viia ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomine ja siseturu järkjärguline saavutamine. Kõnealused tingimused käsitlevad selle süsteemi osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti süsteemi kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi.

2.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted seoses iga allsüsteemi koostalitluse komponentide, liideste ja menetlustega ning raudteesüsteemi üldise ühilduvuse tingimustega, mis on nõutavad liidu raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	metroodele;

b)	trammidele ja kergraudtee veeremiüksustele ning taristule, mida kasutavad ainult kõnealused veeremiüksused;

c)	võrgustikele, mis on töökorralduslikult muust liidu raudteesüsteemist eraldatud ning mõeldud üksnes kohalike, linna- või linnalähiliinide reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult kõnealuseid võrgustikke kasutavatele ettevõtjatele.

4.   Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendusmeetmete kohaldamisalast välja jätta:

a)	eraomandis oleva raudteetaristu, sealhulgas manöövriteed, mida taristu omanik või käitaja kasutab oma kaubavedudeks või ärilise eesmärgita reisijateveoks, ning üksnes sellises taristus kasutatavad veeremiüksused;

b)	taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil;

c)	kergraudteetaristu, mida suurema kandevõimega raudtee jaoks mõeldud veeremiüksused kasutavad mõnikord kergraudteesüsteemi käitamistingimuste kohaselt, kui see on nimetatud veeremiüksuste jaoks vajalik üksnes ühendatavuse eesmärgil, ning

d)	veeremiüksused, mida kasutatakse peamiselt kergraudteetaristus, kuid mis on varustatud mõningate raskeveoraudtee jaoks mõeldud komponentidega, mis on vajalikud selleks, et võimaldada vaid ühendatavuse eesmärgil liikumist raskeveoraudtee kitsalt piiratud osal.

5.   Liidu raudteesüsteemis käitatavate tramm-rongide puhul, mille suhtes ei kehti ükski KTK, kohaldatakse järgmist.

a)	Asjaomased liikmesriigid tagavad, et võetakse vastu siseriiklikud eeskirjad või muud asjakohased ja kättesaadavad meetmed, et tagada selliste tramm-rongide vastavus asjaomastele olulistele nõuetele.

b)

Liikmesriigid võivad vastu võtta siseriiklikke eeskirju selleks, et täpsustada selliste tramm-rongide suhtes kohaldatavat loa andmise menetlust. Veeremiüksuse luba välja andev asutus konsulteerib riikliku ohutusasutusega, et tagada tramm-rongide ja raskeveorongide kombineeritud käitamise vastavus kõikidele olulistele nõuetele ja asjaomastele ühistele ohutuseesmärkidele.

c)	Erandina artiklist 21 teevad asjaomased pädevad asutused piiriülese käitamise korral veeremiüksuste lubade väljaandmiseks koostööd.

Käesolevat lõiget ei kohaldata vastavalt lõigetele 3 ja 4 käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud veeremiüksuste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „liidu raudteesüsteem“– I lisas loetletud elemendid;

2)   „koostalitlus“– raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine nende toimimiseks vajalikul tasemel;

3)   „veeremiüksus“– raudteeliinidel ratastel liikumiseks sobiv raudteeveeremiüksus kas veojõuga või ilma; veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest või funktsionaalsest allsüsteemist;

4)   „võrgustik“– liinid, jaamad, terminalid ja muud samalaadsed paiksed vahendid, mis on vajalikud liidu raudteesüsteemi ohutu ja jätkuva toimimise tagamiseks;

5)   „allsüsteemid“– liidu raudteesüsteemi struktuurilised või funktsionaalsed osad nagu on kindlaks määratud II lisas;

6)   „liikuv allsüsteem“– veeremi allsüsteem ja rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem;

7)   „koostalitluse komponendid“– seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub, sealhulgas nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed esemed;

8)   „toode“– tootmisprotsessi tulemusel saadud toode, sealhulgas koostalitluse komponendid ja allsüsteemid;

9)   „olulised nõuded“– kõik III lisas sätestatud tingimused, millele liidu raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid, kaasa arvatud liidesed, peavad vastama;

10)   „üle-euroopaline tehniline nõue“– tehniline nõue, mis kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

—	ühine tehniline kirjeldus, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2014/25/EL VIII lisas;

—	Euroopa tehniline tunnustus, nagu on osutatud direktiivi 2014/25/EL artiklis 60, või

—	Euroopa standard, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b;

11)   „koostalitluse tehniline kirjeldus“ (KTK)– vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või allsüsteemi osa, et tagada vastavus olulistele nõuetele ja liidu raudteesüsteemi koostalitlus;

12)   „põhiparameetrid“– mis tahes regulatiivne, tehniline või kasutustingimus, mis on koostalitluse puhul oluline ja mida on asjakohastes KTKdes kirjeldatud;

13)   „erijuhtum“– raudteesüsteemi mis tahes osa, mille suhtes tuleb geograafiliste, topograafiliste, linnakeskkonnast tulenevate või olemasoleva süsteemi ühilduvust mõjutavate piirangute tõttu kohaldada ajutisi või alalisi KTKde erisätteid. Eelkõige võib erijuhtum hõlmata ülejäänud liidust eraldatud raudteeliine ja võrgustikke, gabariitväravat, rööpmelaiust või rööpmete vahelist kaugust ning kohalikuks, piirkondlikuks või ajalooliseks kasutuseks ette nähtud veeremiüksusi, samuti selliseid veeremiüksusi, mis tulevad kolmandatest riikidest või suunduvad neisse;

14)   „ümberehitamine“– allsüsteemi või selle osa oluline muutmine, millega kaasneb EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku (kui see on olemas) muutmine, ja mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust;

15)   „uuendamine“– allsüsteemi või selle osa põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust;

16)   „olemasolev raudteesüsteem“– olemasoleva raudteevõrgustiku liinidest ja püsiseadmetest koosnev taristu koos kõikide kategooriate ja mis tahes päritoluga veeremiüksustega, mis liiguvad selles taristus;

17)   „hooldusega seotud asendamine“– ennetava või plaanivälise hoolduse käigus osade asendamine samaväärse funktsiooni ja omadustega osadega;

18)   „tramm-rong“– veeremiüksus, mis on ette nähtud kombineeritud kasutamiseks kerg- ja raskeveoraudteetaristus;

19)   „kasutusele võtmine“– kõik toimingud allsüsteemi kasutusolukorda viimiseks;

20)   „tellija“– avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes tellib allsüsteemi väljatöötamise ja/või ehitamise või uuendamise või ümberehitamise;

21)   „valdaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on valdajana registreeritud artiklis 47 osutatud raudteeveeremi registris;

22)   „taotleja“– luba taotlev füüsiline või juriidiline isik, kes võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või iga muu füüsiline või juriidiline isik, näiteks tootja, omanik või valdaja. Artikli 15 kohaldamisel tähendab „taotleja“ tellijat või tootjat või tema volitatud esindajat. Artikli 19 kohaldamisel tähendab „taotleja“ füüsilist või juriidilist isikut, kes taotleb ametilt otsust ERTMSi raudteeäärsete seadmete projektide jaoks kavandatud tehniliste lahenduste heakskiitmiseks;

23)   „edasijõudnud arengujärgus projekt“– mis tahes projekt, mille kavandamine või elluviimine on sellises arengujärgus, et tehnilise kirjelduse muutmine võib ohustada asjaomase projekti kavandatud elujõulisust;

24)   „ühtlustatud standard“– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c kindlaks määratud Euroopa standard;

25)   „riiklik ohutusasutus“– direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktis 7 kindlaks määratud ohutusasutus;

26)   „tüüp“– veeremiüksuse tüüp, millega on kindlaks määratud veeremiüksuse peamised konstruktsiooniomadused, mis on hõlmatud asjakohases vastavustõendamismoodulis kirjeldatud tüübi- või projektihindamistõendiga;

27)   „seeria“– mitu identset veeremiüksust ühest konstruktsioonitüübist;

28)   „hoolduse eest vastutav üksus“– veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus, nagu on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktis 20;

29)   „kergraudteesüsteemid“– linna- ja/või linnalähiliinide raudteetranspordisüsteemid, mille kokkupõrkekindlus on C-III või C-IV (vastavalt standardile EN 15227:2011) ja veeremiühiku maksimaalne tugevus on 800 kN (pikisuunas mõjuvad survejõud haakepiirkonnas); kergraudteesüsteemid võivad kasutada oma rööbasteed või jagada seda muu teeliiklusega; ning pikamaa-reisijate- või -kaubavedude puhul veeremiüksust tavaliselt ei vahetata;

30)   „siseriiklikud eeskirjad“– kõik liikmesriigis vastu võetud siduvad eeskirjad olenemata nende väljaandjast, mis sisaldavad muid raudteeohutuse või tehnilisi nõudeid kui liidu või rahvusvaheliste eeskirjadega kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse selles liikmesriigis raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate või kolmandate isikute suhtes;

31)   „kasutusolukord“– süsteemide normaalne toimimine ja ettenähtavad halvenenud tingimused (kaasa arvatud kulumine), mis jäävad tehnilises toimikus ja hooldusraamatus kindlaksmääratud kasutusalade ja -tingimuste piiresse;

32)   „veeremiüksuse kasutusala“– liikmesriigi või liikmesriikide rühma võrgustik või võrgustikud, kus veeremiüksust kavatsetakse kasutada;

33)   „nõuete täitmise vastuvõetavad viisid“– ameti väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi oluliste nõuete täitmise tagamiseks;

34)   „siseriiklike nõuete täitmise vastuvõetavad viisid“– liikmesriikide väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi siseriiklike eeskirjade täitmise tagamiseks;

35)   „turule laskmine“– koostalitluse komponendi, allsüsteemi või ettenähtud kasutusolukorras veeremiüksuse esmakordne kättesaadavaks tegemine liidu turul;

36)   „tootja“– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab tootena koostalitluse komponendi, allsüsteemi või veeremiüksuse või laseb selle projekteerida või valmistada ja kes turustab asjaomast toodet oma nime või kaubamärgi all;

37)   „volitatud esindaja“– iga füüsiline või juriidiline isik, kelle püsiv tegevuskoht on liidus ning kes on saanud tootjalt või tellijalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks tootja või tellija nimel;

38)   „tehniline kirjeldus“– dokument, milles nähakse ette tootele, allsüsteemile, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

39)   „akrediteerimine“– akrediteerimine, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10;

40)   „riiklik akrediteerimisasutus“– riiklik akrediteerimisasutus, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11;

41)   „vastavushindamine“– hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas toote, protsessi, teenuse, allsüsteemi, isiku või asutusega seotud erinõuded on täidetud;

42)   „vastavushindamisasutus“– asutus, kes on teavitatud või määratud vastutama vastavushindamise, sealhulgas kalibreerimise, testimise, sertifitseerimise ja kontrollimise eest; vastavushindamisasutust loetakse teatatud asutuseks pärast liikmesriigi sellekohast teavitamist; vastavushindamisasutust loetakse määratud asutuseks pärast liikmesriigipoolset määramist;

43)   „puudega või piiratud liikumisvõimega isik“– isik, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega takistada sellel isikul täielikult ja tõhusalt teiste reisijatega võrdsetel alustel transpordivahendeid kasutada või isik, kelle liikumisvõime on vanuse tõttu transpordi kasutamisel piiratud;

44)   „taristuettevõtja“– taristuettevõtja, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (11) artikli 3 punktis 2;

45)   „raudteeveo-ettevõtja“– raudteeveo-ettevõtja direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 1 kindlaks määratud tähenduses ja mis tahes muu avalik või eraõiguslik ettevõtja, kes tegeleb kauba- ja/või reisijateveoga raudteel ja kes peab tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid.

Artikkel 3

Olulised nõuded

1.   Liidu raudteesüsteem, allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid koos liidestega peavad vastama asjakohastele olulistele nõuetele.

2.   Direktiivi 2014/25/EL artiklis 60 osutatud tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud üle-euroopaliste tehniliste nõuete või muude liidus kasutusel olevate standardite täiendamiseks, ei tohi olla vastuolus oluliste nõuetega.

II PEATÜKK

KOOSTALITLUSE TEHNILISED KIRJELDUSED

Artikkel 4

KTKde sisu

1.   Iga II lisas kindlaks määratud allsüsteemi käsitletakse eraldi KTKs. Vajaduse korral võib allsüsteemi käsitleda mitmes KTKs ning üks KTK võib käsitleda mitut allsüsteemi.

2.   Püsivad allsüsteemid peavad käesoleva direktiivi kohaselt, ja ilma et see piiraks lõike 3 punkti f kohaldamist, vastama nende kasutuselevõtmise loa taotlemise ajal kehtivatele KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele.

Ilma et see piiraks lõike 3 punkti f kohaldamist, peavad veeremiüksused käesoleva direktiivi kohaselt vastama nende turulelaskmise loa taotlemise hetkel kehtivatele KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele.

Püsivate allsüsteemide ja veeremiüksuste kooskõla ja vastavust tuleb püsivalt säilitada, kuni nad on kasutuses.

3.   Käesoleva direktiivi artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks iga KTK puhul:

a)	osutatakse selle ettenähtud rakendusalale (I lisas osutatud võrgustiku osa või veeremiüksused; II lisas osutatud allsüsteem või allsüsteemi osa);

b)	sätestatakse olulised nõuded iga asjaomase allsüsteemi ja selle liideste kohta teiste allsüsteemidega;

c)	kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama. Vajaduse korral võivad need kirjeldused varieeruda vastavalt allsüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt I lisas sätestatud liini, rummu ja/või veeremiüksuste kategooriatele;

d)	määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima üle-euroopalised tehnilised nõuded, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlus liidu raudteesüsteemi piires;

e)

sätestatakse iga vaadeldava juhtumi korral, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamisel, samuti allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluses. Kõnealused menetlused põhinevad komisjoni otsuses 2010/713/EL (12) kindlaks määratud moodulitel;

f)

osutatakse KTK kohaldamise strateegiale. Eelkõige on vaja kindlaks määrata etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek olemasolevast situatsioonist lõppsituatsioonini, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks, võttes arvesse hinnangulisi kulusid ja tulusid ning eeldatavaid tagajärgi sidusrühmade jaoks. Kui on vajalik KTK koordineeritud kohaldamine, näiteks transpordikoridoris või taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate vahel, võib strateegia sisaldada ettepanekuid läbitavate etappide kohta;

g)	osutatakse asjaomase personali kvalifikatsiooninõuetele ning töökoha sanitaar- ja ohutustingimustele, mis on nõutavad ülalnimetatud allsüsteemi käitamiseks ja hoolduseks, samuti KTKde kohaldamiseks;

h)	osutatakse sätetele, mida kohaldatakse olemasolevate allsüsteemide ja veeremiüksuste suhtes, eelkõige ümberehitamise ja uuendamise korral ning sellise muutmise korral, mis nõuab uue kasutuselevõtuloa taotlemist;

i)

osutatakse veeremiüksuste ja püsivate allsüsteemide parameetritele, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima, ja menetlustele, mida ta peab kohaldama kõnealuste parameetrite kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse esimest kasutuskorda, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamismarsruutide vastastikune ühilduvus.

4.   Iga KTK koostatakse olemasoleva allsüsteemi hindamise alusel ja seejuures osutatakse siht-allsüsteemile, milleni võib mõistliku ajaga astmeliselt jõuda. Seepärast aitab KTKde vastuvõtmine ja nende järgimine kaasa liidu raudteesüsteemi koostalitluse järkjärgulisele saavutamisele.

5.   KTKd säilitavad asjakohasel viisil iga liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi ühilduvuse. Sel eesmärgil võib igale KTKle ette näha erijuhtumi nii võrgustiku kui ka veeremiüksuse puhul, pidades eelkõige silmas gabariitväravat, rööpmelaiust või rööbaste ja veeremiüksuste vahekaugust selliste veeremiüksuste puhul, mis tulevad kolmandatest riikidest või suunduvad neisse. Iga konkreetse juhtumi puhul nähakse KTKdes ette selliste KTK elementide rakenduseeskirjad, mis on sätestatud lõike 3 punktides c–g.

6.   Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, määratletakse need selgelt KTK lisas „avatud punktidena“.

7.   KTKd ei takista liikmesriikidel vastu võtta otsuseid, mis käsitlevad taristu kasutamist selliste veeremiüksuste liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.

8.   Kui see on hädavajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, võib KTKs otseselt ja selgelt viidata Euroopa või rahvusvahelistele standarditele või tehnilistele kirjeldustele või ameti avaldatud tehnilistele dokumentidele. Sel juhul tuleks kõnealuseid standardeid või tehnilisi kirjeldusi (või nende asjakohaseid osi) või tehnilisi dokumente käsitada asjaomase KTK lisana ning need muutuvad alates KTK kohaldamise hetkest kohustuslikuks. Selliste standardite või tehniliste kirjelduste või tehniliste dokumentide puudumise korral või nende koostamise ajal võib viidata muudele selgelt kindlaksmääratud normatiivdokumentidele, mis on lihtsalt kättesaadavad ja üldkasutatavad.

Artikkel 5

KTKde koostamine, vastuvõtmine ja läbivaatamine

1.   Selleks et määrata kindlaks iga KTK konkreetsed eesmärgid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte eelkõige järgmiste üksikasjade kohta, kui see on asjakohane:

a)	KTKde geograafiline ja tehniline kohaldamisala;

b)	kohaldatavad olulised nõuded;

c)	nimekiri reguleerivatest, tehnilistest ja käitamistingimustest, mis tuleb ühtlustada allsüsteemide tasandil ja allsüsteemidevaheliste liideste tasandil, ning nende eeldatav ühtlustamistase;

d)	raudtee erimenetlused, millega hinnata koostalitluse komponentide kasutamise vastavust ja sobivust;

e)	raudtee erimenetlused, millega hinnata allsüsteemide EÜ vastavustõendamist;

f)	asjaomaste allsüsteemide käitamises ja hoolduses osaleva personali kategooriad ning asjaomasele personalile kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuete ning tervisekaitse- ja tööohutuse tingimuste kehtestamise üldeesmärgid;

g)	mis tahes muud vajalikud elemendid, mida tuleb arvesse võtta artikli 1 lõigete 1 ja 2 kohase liidu raudteesüsteemi koostalitluse tagamiseks, näiteks KTKde ühtlustamine Euroopa ja rahvusvaheliste standardite ja spetsifikatsioonidega.

Nende delegeeritud aktide vastuvõtmisel põhjendab komisjon vajadust uue või oluliselt muudetud KTK järele, sealhulgas selle mõju olemasolevatele eeskirjadele ja tehnilistele kirjeldustele.

2.   Selleks et tagada lõikes 1 osutatud delegeeritud akti ühetaoline rakendamine, taotleb komisjon ametilt KTKde ja nende muudatuste koostamist ning palub tal esitada komisjonile asjakohaseid soovitusi.

Iga KTK kavand koostatakse järgmistes etappides:

a)	amet selgitab välja KTK põhiparameetrid ja selle liidesed muude allsüsteemidega ning kõik vajalikud erijuhtumid;

b)	amet koostab punktis a osutatud põhiparameetrite alusel KTK kavandi. Amet arvestab asjakohasel juhul tehnika arengut, standardimise valdkonnas tehtud tööd, olemasolevaid töörühmi ning tunnustatud teadustööd.

3.   Iga KTK (sh selle põhiparameetrite) koostamisel või läbivaatamisel arvestab amet kõikide käsitletavate tehniliste lahenduste hinnangulisi kulusid ja tulusid koos lahendustevaheliste liidestega, et määrata kindlaks ja rakendada kõige elujõulisemaid lahendusi. Kõnealuses hinnangus tuuakse välja tõenäoline mõju kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele ning võetakse nõuetekohaselt arvesse direktiivi (EL) 2016/798 nõudeid. Liikmesriigid osalevad hindamisel, esitades vajaduse korral nõutavad andmed.

4.   Amet koostab vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklitele 5 ja 19 KTKd ja nende muudatused, järgides seejuures avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse kriteeriume, mis on esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas.

5.   Artiklis 51 osutatud komiteed (edaspidi „komitee“) teavitatakse korrapäraselt KTKga seotud ettevalmistustööst. Kõnealuse töö käigus võib komisjon käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud akti järgimiseks formuleerida KTKde koostamise ja kulude-tulude analüüsi käsitlevaid juhiseid või kasulikke soovitusi. Eelkõige võib komisjon nõuda alternatiivsete lahenduste uurimist ja nendega seotud kulude ja tulude hinnangu esitamist KTK kavandile lisatavas aruandes.

6.   Kui tehnilise ühilduvusega seotud põhjustel tuleb ühel ajal võtta kasutusele erinevad allsüsteemid, on asjaomaste KTKde kohaldamise kuupäevad samad.

7.   KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestab amet kasutajate arvamusega selliste omaduste osas, mis mõjutavad otseselt allsüsteemide kasutamise tingimusi. Sel eesmärgil konsulteerib amet KTK koostamise ja läbivaatamise ajal kasutajaid esindavate ühenduste ja asutustega. Amet lisab KTK kavandile kõnealuste konsultatsioonide tulemuste aruande.

8.   Vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklile 7 koostab komisjon, keda abistab komitee, konsulteeritavate reisijate ühenduste ja asutuste nimekirja ning ajakohastab seda korrapäraselt. Kõnealuse nimekirja võib liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel uuesti läbi vaadata ja seda ajakohastada.

9.   KTK koostamisel või läbivaatamisel arvestab amet tööturu osapoolte arvamusega artikli 4 lõike 3 punktis g osutatud personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimuste osas. Sel eesmärgil konsulteerib amet tööturu osapooltega enne KTKsid ja nende muudatusi käsitlevate soovituste esitamist komisjonile. Tööturu osapooltega konsulteeritakse komisjoni otsusega 98/500/EÜ (13) asutatud valdkonna dialoogikomitee kontekstis. Tööturu osapooled esitavad oma arvamuse kolme kuu jooksul konsulteerimisest.

10.   Kui KTK läbivaatamine toob kaasa nõuete muutumise, tagab uus KTK versioon ühilduvuse endise KTK versiooni kohaselt kasutusele võetud allsüsteemidega.

11.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega KTKd, et rakendada lõikes 1 osutatud delegeeritud aktides sätestatud konkreetseid eesmärke. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nad peavad sisaldama kõiki artikli 4 lõikes 3 nimetatud üksikasju ning vastama kõikidele artikli 4 lõigetes 4–6 ja lõikes 8 sätestatud nõuetele.

Artikkel 6

KTKde puudused

1.   Kui KTKs avastatakse pärast selle vastuvõtmist puudusi, muudetakse KTKd kooskõlas artikli 5 lõikega 11. Vajaduse korral kohaldab komisjon seda menetlust viivitamata. Sellised puudused hõlmavad juhtumeid, mis võiksid tekitada ohuolukordi liikmesriikides.

2.   Enne KTK läbivaatamist võib komisjon taotleda ametilt arvamust. Komisjon analüüsib ameti arvamust ning teavitab komiteed oma järeldustest.

3.   Komisjoni taotluse korral käsitatakse ameti lõike 2 kohast arvamust nõuete täitmise vastuvõetava viisina ning seega võib seda kasutada projektide hindamisel enne muudetud KTK vastuvõtmist.

4.   Määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõikes 4 osutatud esindusorganite võrgustiku iga liige võib juhtida komisjoni tähelepanu KTKde võimalikele puudustele.

Artikkel 7

KTKde kohaldamata jätmine

1.   Liikmesriigid võivad lubada taotlejal jätta kohaldamata ühe või mitu KTKd või nende osa järgmistel juhtudel:

a)	seoses kavandatava uue allsüsteemi või selle osaga, olemasoleva allsüsteemi või selle osa uuendamise või ümberehitamisega, või artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes elemendiga, mis on kõnealuse KTK kohaldamise kuupäeval edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga;

b)	kui pärast õnnetuse või loodusõnnetuse toimumist ei ole võrgustiku kiire taastamise tingimustes majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik asjakohaseid KTKsid osaliselt või täielikult kohaldada, mis juhul piiratakse KTKde kohaldamata jätmine ajavahemikuga enne võrgustiku taastamist;

c)	olemasoleva allsüsteemi uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui kõnealuse KTK kohaldamine ohustaks projekti majanduslikku elujõulisust ja/või raudteesüsteemi ühilduvust asjaomases liikmesriigis, näiteks seoses gabariitvärava, rööpmelaiuse, rööbasteede vahelise kauguse või pingega;

d)	kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate veeremiüksuste puhul, mille rööpmelaius erineb liidusisesest peamisest raudteevõrgustikust;

e)	uue allsüsteemi või olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral sellise asjaomase liikmesriigi territooriumil, mille raudteevõrgustik ei ole ühendatud ülejäänud liidu raudteevõrgustikuga või on sellest eraldatud merega või geograafiliste eritingimuste tõttu.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud juhul esitab asjaomane liikmesriik ühe aasta jooksul pärast iga KTK jõustumist komisjonile oma territooriumil ellu viidavate ja asjaomase liikmesriigi arvates edasijõudnud arengujärgus olevate projektide loetelu.

3.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel edastab asjaomane liikmesriik komisjonile oma otsuse jätta kohaldamata üks või mitu KTKd või nende osa.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 punktides a, c, d ja e osutatud juhtudel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile KTKde või nende osade kohaldamata jätmise taotluse koos toimikuga, mis sisaldab taotluse põhjendust ning milles täpsustatakse alternatiivseid sätteid, mida kõnealune liikmesriik kavatseb KTK asemel kohaldada. Käesoleva artikli lõike 1 punktis e osutatud juhul analüüsib komisjon taotlust ning teeb otsuse, kas see toimikus sisalduva teabe täielikkuse ja sidususe alusel heaks kiita või mitte. Käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d osutatud juhtudel võtab komisjon otsuse vastu sellisele analüüsile tugineva rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikli 21 lõike 6 kolmandas lõigus osutatud juhtudel tuleb taotlejal esitada toimik ametile. Amet konsulteerib asjaomaste ohutusasutustega ja esitab oma lõpliku arvamuse komisjonile.

5.   Komisjon kehtestab rakendusaktiga lõikes 4 osutatud toimikus nõutava teabe, kõnealuse toimiku vormi ja toimiku edastamise viisi. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Komisjoni otsuse vastuvõtmiseni on liikmesriigil lubatud viivitamata kohaldada lõikes 4 osutatud alternatiivseid sätteid.

7.   Komisjon teeb otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse ja kõiki dokumente sisaldava toimiku esitamist. Sellise otsuse puudumise korral loetakse taotlus heakskiidetuks.

8.   Liikmesriike teavitatakse analüüsi ning lõikes 4 sätestatud menetluse tulemustest.

III PEATÜKK

KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

Artikkel 8

Koostalitlusvõime komponendi turule laskmise tingimused

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et koostalitluse komponente:

a)	lastakse turule üksnes siis, kui need võimaldavad koostalitluse saavutamist liidu raudteesüsteemis ning samal ajal vastavad olulistele nõuetele;

b)	kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuetekohaselt.

Käesolev lõige ei takista kõnealuste komponentide turule laskmist teistel eesmärkidel.

2.   Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi alusel oma territooriumil koostalitluse komponentide turule laskmist liidu raudteesüsteemis kasutamiseks, kui need komponendid vastavad käesolevale direktiivile. Eelkõige ei nõua liikmesriigid sellist kontrollimist, mis on artiklis 10 sätestatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga seotud menetluse käigus juba tehtud.

Artikkel 9

Vastavus või kasutuskõlblikkus

1.   Liikmesriigid ja amet käsitavad koostalitluse komponenti olulistele nõuetele vastavana, kui see vastab asjaomases KTKs sätestatud tingimustele või kõnealustele tingimustele vastavana koostatud üle-euroopalistele tehnilistele nõuetele. EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga tõendatakse, et koostalitluse komponendid on läbinud asjaomastes KTKdes sätestatud menetlused vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamiseks.

2.   Kui KTKs on seda nõutud, lisatakse EÜ vastavusdeklaratsioonile:

a)	teatatud asutuse või teatatud asutuste poolt välja antud sertifikaat koostalitlusvõime komponendi (eraldi võetuna) vastavuse kohta tehnilisele kirjeldusele, millele komponent peab vastama;

b)	teatatud asutuse või teatatud asutuste poolt välja antud sertifikaat koostalitlusvõime komponendi kasutuskõlblikkuse kohta selle raudteeümbruse piires, eriti seoses funktsionaalsete nõuetega.

3.   Tootja või tema volitatud esindaja lisab EÜ vastavusdeklaratsioonile kuupäeva ja allkirja.

4.   Komisjon sätestab rakendusaktidega koostalitluse komponentide EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni näidisvormi ning deklaratsioonidesse lisatavate dokumentide loetelu. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Asjaomase KTK jõustumisel juba kasutusele võetud allsüsteemide varuosad võib allsüsteemidesse paigaldada lõiget 1 järgimata.

6.   KTKga võidakse näha ette üleminekuperiood KTKdes koostalitluse komponentidena kindlaks määratud selliste raudteeteenuste jaoks, mis on kõnealuse KTK jõustumisel juba turule viidud. Nende komponentide puhul tuleb järgida artikli 8 lõiget 1.

Artikkel 10

EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni menetlus

1.   Koostalitluse komponendi EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni kehtestamiseks kohaldab tootja või tema volitatud esindaja asjakohases KTKs kehtestatud sätteid.

2.   Juhul kui asjaomane KTK seda nõuab, hindab koostalitluse komponendi vastavust või kasutuskõlblikkust teatatud asutus, millele tootja või tema volitatud esindaja on esitanud taotluse.

3.   Kui koostalitluse komponentide kohta kehtivad teised, muid küsimusi hõlmavad liidu õigusaktid, sätestatakse EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsioonis, et koostalitluse komponendid vastavad ka kõnealuste teiste õigusaktide nõuetele.

4.   Kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ei ole täitnud lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustused, kehtivad need kohustused mis tahes isiku suhtes, kes laseb koostalitluse komponendi turule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad samad kohustused mis tahes isiku suhtes, kes paneb kokku erineva päritoluga koostalitluskomponente või nende osi, või kes toodab koostalitluse komponente oma tarbeks.

5.   Kui liikmesriik leiab, et EÜ deklaratsioon on koostatud valesti, tagab ta selle, et koostalitluse komponenti ei lasta turule. Sellisel juhul nõutakse, et tootja või tema volitatud esindaja taastaks koostalitluse komponendi vastavuse kõnealuse liikmesriigi kehtestatud tingimustel.

Artikkel 11

Koostalitluse komponentide mittevastavus olulistele nõuetele

1.   Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga hõlmatud ja turule lastud koostalitluse komponent võib, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil, tõenäoliselt mitte vastata olulistele nõuetele, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et piirata selle kasutusala, keelata selle kasutust, kõrvaldada see turult või kohaldada tagasivõtmist. Liikmesriigid teatavad võetud meetmetest viivitamata komisjonile, ametile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendavad oma otsust, eelkõige sedastades, kas mittevastavuse põhjustas:

a)	oluliste nõuete täitmata jätmine;

b)	üle-euroopaliste tehniliste nõuete ebaõige kohaldamine, kui tuginetakse tehniliste nõuete kohaldamisele;

c)	üle-euroopaliste tehniliste nõuete puudulikkus.

2.   Amet alustab komisjonilt saadud volituse alusel viivitamata ja igal juhul 20 päeva jooksul pärast nimetatud volituste saamist konsultatsioone asjaomaste pooltega. Kui amet leiab pärast konsulteerimist, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile, küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele ning tootjale või tema volitatud esindajale. Kui amet leiab, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata liikmesriikidele.

3.   Kui lõikes 1 osutatud otsus tuleneb üle-euroopalistes tehnilistes nõuetes esinevast lüngast, rakendavad vastavalt vajadusele kas liikmesriigid, komisjon või amet üht või mitut järgmistest meetmetest:

a)	asjaomase kirjelduse osaline või täielik eemaldamine seda sisaldavatest trükistest;

b)	kui asjaomase kirjelduse puhul on tegemist ühtlustatud standardiga, siis kõnealuse standardi piiramine või kõrvaldamine vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 11;

c)	KTK läbivaatamine kooskõlas artikliga 6.

4.   Kui EÜ vastavusdeklaratsiooni aluseks olev koostalitluse komponent ei vasta olulistele nõuetele, võtab pädev liikmesriik asjakohaseid meetmeid deklaratsiooni koostaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

IV PEATÜKK

ALLSÜSTEEMID

Artikkel 12

Allsüsteemide vaba liikumine

Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi põhjal oma territooriumil olulistele nõuetele vastavate, liidu raudteesüsteemi moodustavate struktuuriliste allsüsteemide ehitamist, kasutuselevõttu ja käitamist. Eelkõige ei nõua liikmesriigid kontrollimist, mis on juba tehtud

a)	EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga seotud menetluse käigus, või

b)	teistes liikmesriikides enne või pärast käesoleva direktiivi jõustumist eesmärgiga kontrollida vastavust samadele nõuetele samades käitamistingimustes.

Artikkel 13

Vastavus KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele

1.   Amet ja riiklikud ohutusasutused käsitavad olulistele nõuetele vastavana selliseid liidu raudteesüsteemi moodustavaid struktuurilisi allsüsteeme, mis on vastavalt vajadusele hõlmatud kas artikli 15 kohaselt KTKde alusel kehtestatud EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga, artikli 15 lõike 8 kohaselt siseriiklike eeskirjade alusel kehtestatud vastavustõendamise deklaratsiooniga või mõlemaga.

2.   Oluliste nõuete kohaldamise siseriiklikke eeskirju ja vajaduse korral siseriiklike nõuete täitmise vastuvõetavaid viise kohaldatakse järgmistel juhtudel:

a)	kui KTKd ei hõlma või ei hõlma täielikult teatavaid olulistele nõuetele vastavaid aspekte, sealhulgas artikli 4 lõikes 6 osutatud avatud punkte;

b)	kui vastavalt artiklile 7 on teatatud ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmisest;

c)	kui erijuhtumi tõttu tuleb kohaldada asjakohase KTKga hõlmamata tehnilisi eeskirju;

d)	kui tegemist on siseriiklike eeskirjadega, mida kasutatakse olemasolevate süsteemide kirjeldamiseks eesmärgiga hinnata veeremiüksuse tehnilist ühilduvust asjaomase võrgustikuga;

e)	kui tegemist on KTKga hõlmamata võrgustike ja veeremiüksustega;

f)	kui tegemist on kiireloomulise ajutise ennetava meetmega, eelkõige pärast õnnetust.

Artikkel 14

Siseriiklikest eeskirjadest teavitamine

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit artikli 13 lõikes 2 osutatud olemasolevatest siseriiklikest eeskirjadest järgmistel juhtudel:

a)	kui 15. juuniks 2016 ei ole siseriiklikest eeskirjadest teatatud. Sel juhul tehakse eeskirjad teatavaks 16. detsembriks 2016;

b)	iga kord, kui eeskirju muudetakse;

c)	pärast KTK kohaldamata jätmise uue taotluse esitamist vastavalt artiklile 7;

d)	kui siseriiklikud eeskirjad muutuvad ülearuseks pärast asjaomase KTK avaldamist või läbivaatamist.

2.   Liikmesriigid teevad teatavaks lõikes 1 osutatud siseriiklike eeskirjade täieliku teksti, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27.

3.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad, kaasa arvatud veeremiüksuste ja võrgustike vahelisi liideseid hõlmavad eeskirjad, on üldsusele hõlpsasti kättesaadavad ning eeskirjade terminikasutus on kõikidele huvitatud pooltele arusaadav. Liikmesriikidelt võidakse küsida nende siseriiklike eeskirjade kohta lisateavet.

4.   Liikmesriigid võivad siseriiklikke eeskirju kehtestada ainult järgmistel juhtudel:

a)	kui KTK ei vasta kõikidele olulistele nõuetele;

b)	kui tegemist on kiireloomulise ennetava meetmega, eelkõige pärast õnnetust.

5.   Liikmesriigid esitavad asjaomaste IT-süsteemide kaudu kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27 uute siseriiklike eeskirjade eelnõu ametile ja komisjonile kaalumiseks õigel ajal ja kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 25 lõikes 1 osutatud tähtaegadega, enne kui kavandatav uus eeskiri on plaanis riiklikku õigussüsteemi integreerida, esitades selle uue siseriikliku eeskirja kohta põhjendused. Liikmesriigid tagavad, et kavand on piisavalt üksikasjalik, et amet saaks seda analüüsida kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 25 lõikega 2.

6.   Kui liikmesriigid uue siseriikliku eeskirja vastu võtavad, teavitavad nad sellest ametit ja komisjoni, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 27.

7.   Kiireloomuliste kaitsemeetmete korral võivad liikmesriigid uue siseriikliku eeskirja vastu võtta ja seda viivitamata kohaldada. Nimetatud eeskiri tehakse teatavaks koskõlas määruse (EL) 2016/796 artikli 27 lõikega 2 ning amet hindab seda vastavalt nimetatud määruse artikli 26 lõigetele 1, 2 ja 5.

8.   Lõikes 1 osutatud või uuest siseriiklikust eeskirjast teavitamise korral esitab liikmesriik tõendi selle kohta, et kõnealune eeskiri on vajalik selleks, et täita olulist nõuet, mida ei hõlma asjakohane KTK.

9.   Amet vaatab lõikes 1 osutatud siseriiklike eeskirjade kavandid ning olemasolevad siseriiklikud eeskirjad läbi, järgides määruse (EL) 2016/796 artiklites 25 ja 26 sätestatud menetlust.

10.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega liigitatakse teatavaks tehtud siseriiklikud eeskirjad eri rühmadesse, et hõlbustada vastastikust heakskiitmist eri liikmesriikides ja veeremiüksuste turule laskmist, sealhulgas paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvust. Nimetatud rakendusaktid tuginevad ameti edusammudele vastastikuse heakskiitmise valdkonnas ning need võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Sellised siseriiklikud eeskirjad, mida ei ole käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud, liigitab amet vastavalt esimese lõigus osutatud rakendusaktidele.

11.   Liikmesriigid võivad otsustada jätta teatavaks tegemata rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjad ja piirangud. Sel juhul kannavad liikmesriigid kõnealused eeskirjad ja piirangud artiklis 49 osutatud taristuregistritesse.

12.   Käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/1535 (14) sätestatud teavitamiskorda.

13.   Siseriiklikke eeskirju, mida ei ole käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud, käesoleva direktiivi eesmärgil ei kohaldata.

Artikkel 15

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise kord

1.   V peatükis osutatud turule laskmiseks ja kasutuselevõtuks vajaliku EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise eesmärgil palub taotleja tema poolt sel eesmärgil valitud vastavushindamisasutusel või vastavushindamisasutustel kohaldada IV lisas sätestatud EÜ vastavustõendamise menetlust.

2.   Taotleja koostab allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. Taotleja kinnitab omaenda vastutusel, et asjaomane allsüsteem on läbinud asjakohase vastavustõendamise menetluse ning vastab asjakohase liidu õiguse nõuetele ja asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele. EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja sellele lisatud dokumentidele peab taotleja märkima kuupäeva ja neile alla kirjutama.

3.   Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teatatud asutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi turule laskmist või kasutuselevõttu. Kooskõlas asjaomase KTKga hõlmab asutuse ülesanne ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavustõendamist süsteemi suhtes, millesse allsüsteem inkorporeeritakse.

4.   Taotleja vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku koostamise eest. Tehniline toimik sisaldab kõiki allsüsteemi parameetritega seotud vajalikke dokumente ning vajaduse korral ka kõiki koostalitluse komponentide vastavust tõendavaid dokumente. Samuti sisaldab see kõiki kasutustingimusi ja piiranguid ning juhendeid remondi, pideva või korralise jälgimise, seadistamise ja hoolduse kohta.

5.   Allsüsteemi sellise uuendamise või ümberehitamise korral, mis toob kaasa tehnilise toimiku muutmise ja mõjutab juba teostatud vastavustõendamismenetluste kehtivust, hindab taotleja vajadust uue EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni järele.

6.   Teatatud asutus võib välja anda vastavustõendamise vaheteatisi, milles käsitletakse teatavaid vastavustõendamise etappe või allsüsteemi teatavaid osi.

7.   Kui asjakohased KTKd seda lubavad, võib teatatud asutus välja anda vastavustõendamise sertifikaate ühe või mitme allsüsteemi või nende allsüsteemide teatavate osade kohta.

8.   Liikmesriigid määravad asutused, kes vastutavad siseriiklike eeskirjadega seotud vastavustõendamise korra eest. Seoses sellega vastutavad määratud asutused asjaomaste ülesannete täitmise eest. Ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, võib liikmesriik määrata teatatud asutuse määratud asutuseks; sellisel juhul võib kogu menetluse läbi viia üks vastavushindamisasutus.

9.   Komisjon võib rakendusaktidega täpsustada järgnevat:

a)	allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluse, kaasa arvatud siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetluse üksikasjad ja dokumendid, mida taotleja peab selle menetluse jaoks esitama;

b)

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni näidisvormid, kaasa arvatud allsüsteemi muutmise või täiendavate vastavustõendamiste korral, vastavustõendamise vaheteatise, ning kõnealuste deklaratsioonide juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised, samuti näidisvormid vastavustõendamise sertifikaadi jaoks.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 16

Allsüsteemide mittevastavus olulistele nõuetele

1.   Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud struktuuriline allsüsteem koos tehnilise toimikuga ei järgi täielikult käesolevat direktiivi ja eelkõige ei vasta olulistele nõuetele, võib liikmesriik taotleda lisakontrollide tegemist.

2.   Taotluse esitanud liikmesriik teatab taotletud lisakontrollidest viivitamata komisjonile ja põhjendab lisakontrolle. Komisjon konsulteerib huvitatud isikutega.

3.   Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab, kas see, et käesolevat direktiivi täielikult ei järgita, tuleneb

a)	KTK või oluliste nõuete täitmata jätmisest või KTK puudulikust kohaldamisest, millisel juhul teavitab komisjon viivitamata liikmesriiki, kus asub isik, kes on andnud nõuetele mittevastava EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, ning nõuab sellelt liikmesriigilt asjakohaste meetmete võtmist;

b)	KTK puudustest, millisel juhul kohaldatakse artiklis 6 osutatud KTK muutmise menetlust.

Artikkel 17

Vastavuse eeldamine

Koostalitluse komponendid ja allsüsteemid, mis on vastavuses ühtlustatud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

V PEATÜKK

TURULE LASKMINE JA KASUTUSELEVÕTT

Artikkel 18

Püsiseadmete kasutuselevõtuluba

1.   Raudteeäärseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme ning energiavarustuse ja taristu allsüsteeme võib kasutusele võtta üksnes siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab olulistele nõuetele ning nende kasutuselevõtuks on antud asjakohane luba kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

2.   Iga riiklik ohutusasutus annab kasutuselevõtuloa sellistele energiavarustuse, taristu ning raudteeäärsetele kontrolli ja signaalimise allsüsteemidele, mis asuvad või mida käitatakse tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.

3.   Riiklikud ohutusasutused esitavad üksikasjaliku juhendi käesolevas artiklis osutatud lubade saamise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse kasutuselevõtuloa suhtes kohaldatavaid nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle ülesande täitmiseks ametiga koostööd.

4.   Taotleja esitab püsiseadmete kasutuselevõtuloa taotluse riiklikule ohutusasutusele. Koos taotlusega esitatakse toimik, mis sisaldab dokumente järgmise kohta:

a)	artiklis 15 osutatud vastavustõendamise deklaratsioonid;

b)	asjaomaste allsüsteemide tehniline ühilduvus süsteemidega, millesse need integreeritakse; ühilduvus tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;

c)	asjaomaste allsüsteemide ohutu integreerimine, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel;

d)

raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide puhul, mis hõlmavad Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ECTS) ja/või raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) seadmeid, ametipoolne positiivne otsus, mis on välja antud kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 19, ning kui on tegemist selliste muudatustega hankedokumentide kavandis või kavandatud tehniliste lahenduste kirjelduses, mis tehti pärast positiivset otsust, vastavus määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse tulemusele.

5.   Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab riiklik ohutusasutus taotlejale, kas esitatud toimik on täielik või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja.

Riiklik ohutusasutus kontrollib toimiku täielikkust, asjakohasust ja nõuetele vastavust ning raudteeäärsete ERTMSi seadmete puhul vastavust ametipoolsele positiivsele otsusele, mis on välja antud kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 19, ning vajaduse korral vastavust määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse tulemusega. Sellise kontrollimise järel annab riiklik ohutusasutus välja püsiseadmete kasutuselevõtu loa või teatab taotlejale loa andmisest keeldumisest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.

6.   Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral saadab taotleja projekti kirjeldust sisaldava toimiku riiklikule ohutusasutusele. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab riiklik ohutusasutus taotlejale, kas esitatud toimik on täielik või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja. Riiklik ohutusasutus vaatab toimiku läbi, raudteeäärsete ERTMSide projektide puhul tihedas koostöös ametiga, ja teeb otsuse uue kasutuselevõtuloa vajalikkuse kohta, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a)	kavandatavad tööd võivad kahjustada asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset;

b)	asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet;

c)	liikmesriikide kehtestatud riiklikud rakenduskavad sisaldavad sellist nõuet, või

d)	muudetud on parameetrite väärtusi, mille alusel anti välja varasem luba.

Riiklik ohutusasutus teeb otsuse eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.

7.   Riiklik ohutusasutus põhjendab nõuetekohaselt iga püsiseadmete kasutuselevõtuloa andmisest keeldumise otsust. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates loa andmisest keeldumise otsuse saamisest esitada riiklikule ohutusasutusele taotluse otsuse läbivaatamiseks. Taotlusele tuleb lisada põhjendus. Riiklikul ohutusasutusel on aega kaks kuud alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsus jõusse jätta või see tühistada. Kui riikliku ohutusasutuse negatiivne otsus jäetakse jõusse, võib taotleja esitada kaebuse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõike 3 kohaselt asjaomase liikmesriigi määratud apellatsiooniasutusele.

Artikkel 19

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ühetaoline rakendamine liidus

1.   ETCS ja/või GSM-R seadmeid sisaldavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide puhul tagab amet ERTMSi ühetaolise rakendamise liidus.

2.   Selleks et tagada ERTMSi ühetaoline rakendamine ja koostalitlusvõime liidu tasandil, kontrollib amet enne ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hangete väljakuulutamist, et kavandatud tehnilised lahendused oleksid asjaomaste KTKdega täielikus vastavuses ja seega täielikult koostalitlusvõimelised.

3.   Taotleja esitab taotluse ametilt heakskiidu saamiseks. Taotlusele, mis käsitleb üksikuid ERTMSi projekte või projektide kombinatsioone, ühte või mitut liini või võrgustikku, lisatakse toimik, mis sisaldab järgmist:

a)	hankedokumentide kavand või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldus;

b)	dokumentaalsed tõendid tingimuste kohta, mis on vajalikud allsüsteemi tehniliseks ja talitluslikuks ühilduvuseks veeremiüksustega, mida kõnealuses võrgustikus on kavas kasutada;

c)	dokumentaalsed tõendid kavandatud tehniliste lahenduste asjakohastele KTKdele vastavuse kohta;

d)	mis tahes muud asjakohased dokumendid, nagu riikliku ohutusasutuse arvamused, vastavustõendamise deklaratsioonid ja vastavussertifikaadid.

Kõnealune taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta, ning asjakohasel juhul teave taotluste apellatsioonikogule esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.

Riiklikud ohutusasutused võivad esitada taotlejale enne taotluse esitamist või ametile pärast taotluse esitamist arvamuse kõnealuse taotluse kohta.

4.   Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab amet taotlejale, kas esitatud toimik on täielik, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja.

Amet teeb positiivse otsuse või teatab taotlejale võimalikest puudustest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui kaks kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest. Amet esitab arvamuse taotleja toimiku ja riiklikelt ohutusasutustelt saadud võimalike arvamuste alusel.

Kui taotleja nõustub ameti osutatud puudustega, parandab ta kavandatud projekti ja esitab ametile heakskiitmiseks uue taotluse.

Kui taotleja ei nõustu ameti osutatud puudustega, kohaldatakse lõikes 5 kirjeldatud menetlust.

Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud erandite korral taotleja uut hindamist ei taotle.

5.   Kui ameti otsus ei ole positiivne, peab amet seda nõuetekohaselt põhjendama. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates sellise otsuse saamisest esitada ametile otsuse läbivaatamiseks põhjendatud taotluse. Amet annab kahe kuu jooksul alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest teada, kas ta kinnitab või tühistab oma otsuse. Kui amet kinnitab oma esialgset otsust, on taotlejal õigus esitada kaebus määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt moodustatud apellatsiooninõukogule.

6.   Kui hankedokumentide kavandit või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldust muudetakse pärast positiivse otsuse saamist, teatab taotleja sellest määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu viivitamata ametile ja riiklikule ohutusasutusele. Sellisel juhul kohaldatakse nimetatud määruse artikli 30 lõiget 2.

Artikkel 20

Liikuvate allsüsteemide turule laskmine

1.   Taotleja võib liikuvaid allsüsteeme turule lasta ainult siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab olulistele nõuetele.

2.   Taotleja tagab eelkõige asjakohase vastavustõendamise deklaratsiooni olemasolu.

Artikkel 21

Veeremiüksuse turule laskmise luba

1.   Taotleja laseb veeremiüksuse turule alles pärast seda, kui amet on välja andnud veeremiüksuse turule laskmise loa kooskõlas lõigetega 5–7 või kui riiklik ohutusasutus on andnud sellekohase loa kooskõlas lõikega 8.

2.   Veeremiüksuse turule laskmise loa taotluses täpsustab taotleja veeremiüksuse kasutusala. Taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et kontrollitud on veeremiüksuse tehnilist ühilduvust kasutusala võrgustikuga.

3.   Veeremiüksuse turule laskmise loa taotlusele lisatakse veeremiüksust või veeremiüksuse tüüpi käsitlev toimik, mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta:

a)	veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide turule laskmine kooskõlas artikliga 20, mis põhineb EÜ vastavustõendamise deklaratsioonil;

b)	punktis a osutatud allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremiüksuses, mis tehakse kindlaks asjaomaste KTKde ja vajaduse korral siseriiklike eeskirjade alusel;

c)	punktis a osutatud allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde ning vajaduse korral siseriiklike eeskirjade ja direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 osutatud ühiste ohutusmeetodite alusel;

d)	veeremiüksuse tehniline ühilduvus lõikes 2 osutatud kasutusala võrgustikuga, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde ning vajaduse korral siseriiklike eeskirjade, taristuregistrite ja direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi alusel.

Kõnealune taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta, ning asjakohasel juhul teave taotluste apellatsioonikogule esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.

Kui lõike 3 esimese lõigu punktides b ja d osutatud tehnilise ühilduvuse dokumentaalsete tõendite saamiseks on vajalikud katsed, võivad asjaomased riiklikud ohutusasutused anda taotlejale ajutise loa veeremiüksuse kasutamiseks, et viia läbi praktiline kontroll võrgustikus. Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotlejalt taotluse saamist. Vajaduse korral võtab riiklik ohutusasutus meetmeid katsete tegemise tagamiseks.

4.   Amet või lõike 8 puhul riiklik ohutusasutus annab veeremiüksuse turule laskmise lubasid või teavitab taotlejat oma negatiivsest otsusest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates taotlejalt kogu asjakohase teabe saamisest. Amet või lõikes 8 sätestatud juhtudel riiklik ohutusasutus kohaldab lubade andmise menetluse praktilist korda, mis kehtestatakse lõikes 9 osutatud rakendusaktiga. Kõnealused load võimaldavad veeremiüksuste laskmist liidu turule.

5.   Amet annab välja veeremiüksuste turule laskmise lubasid veeremiüksustele, mille kasutusala on ühes või mitmes liikmesriigis. Selliste lubade andmiseks teeb amet järgmist:

a)	hindab lõike 3 esimese lõigu punktides b, c ja d kindlaks määratud elemente, et kontrollida toimiku täielikkust, asjakohasust ja vastavust asjakohastele KTKdele, ja

b)

saadab taotleja toimiku kavandatud kasutusala asjaomastele riiklikele ohutusasutustele hindamiseks, et kontrollida toimiku täielikkust, asjakohasust ja vastavust lõike 3 esimese lõigu punktile d ning lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja c kindlaks määratud elementidele seoses asjakohaste siseriiklike eeskirjadega.

Vastavalt punktides a ja b tehtud hindamiste osana ja põhjendatud kahtluse korral võivad amet või riiklikud ohutusasutused nõuda katsete tegemist võrgustikus. Kõnealuste katsete hõlbustamiseks võivad riiklikud ohutusasutused anda taotlejale ajutise loa veeremiüksuse kasutamiseks katsete läbiviimisel võrgustikus. Taristuettevõtja teeb kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist ametilt või riiklikult ohutusasutuselt.

6.   Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab amet taotlejale, kas esitatud toimik on täielik, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja. Toimiku täielikkuse, asjakohasuse ja vastavuse osas võib amet hinnata ka lõike 3 punktis d kindlaks määratud elemente.

Enne veeremiüksuse turule laskmise loa andmise otsuse tegemist võtab amet lõikes 5 osutatud hindamist täiel määral arvesse. Amet annab turule laskmise loa või teatab taotlejale loa andmisest keeldumisest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.

Ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise korral, nagu on osutatud artiklis 7, annab amet veeremiüksusele loa ainult pärast nimetatud artiklis sätestatud menetluse kohaldamist.

Amet vastutab täielikult tema poolt antavate lubade eest.

7.   Kui amet ei nõustu ühe või mitme riikliku ohutusasustuse lõike 5 punkti b kohaselt teostatud hindamise negatiivse tulemusega, teatab ta sellest nimetatud asutusele või asutustele ning põhjendab mittenõustumist. Amet ja riiklik hindamisasutus või riiklikud hindamisasutused teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava hindamistulemuse suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse otsusel kaasatakse sellesse protsessi vajaduse korral ka taotleja. Kui mõlemale poolele vastuvõetavat hindamistulemust ei lepita kokku ühe kuu jooksul pärast ameti mittenõustumise teatavakstegemist riiklikule ohutusasutusele või riiklikele ohutusasutustele, teeb amet oma lõpliku otsuse, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused on saatnud küsimuse lahendamiseks määruse (EL) 2016/796 artikliga 55 loodud apellatsiooninõukogule. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse, kas ameti otsuse eelnõu kinnitada või mitte, ühe kuu jooksul alates riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste taotluse saamisest.

Kui apellatsiooninõukogu nõustub ameti seisukohaga, võtab amet oma otsuse viivitamata vastu.

Kui apellatsiooninõukogu nõustub riikliku ohutusasutuse negatiivse hinnanguga, annab amet turule laskmise loa sellise kasutusala kohta, millest on välja arvatud võrgustiku need osad, mille suhtes anti negatiivne hinnang.

Kui amet ei nõustu ühe või mitme riikliku ohutusasustuse lõike 5 punkti b kohaselt teostatud hindamise positiivse tulemusega, teatab ta sellest nimetatud asutusele või asutustele ning põhjendab mittenõustumist. Amet ja riiklik ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava hindamistulemuse suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste otsusel kaasatakse sellesse protsessi vajaduse korral ka taotleja. Kui mõlemale poolele vastuvõetavat hindamistulemust ei lepita kokku ühe kuu jooksul pärast ameti mittenõustumise teatavakstegemist riiklikule ohutusasutusele või riiklikele ohutusasutustele, teeb amet oma lõpliku otsuse.

8.   Kui kasutusala piirdub vaid ühe liikmesriigi võrgustiku või võrgustikega, võib asjaomase liikmesriigi riiklik ohutusasutus anda veeremiüksuse turule laskmise loa omal vastutusel ja kui taotleja seda taotleb. Sellise loa andmiseks hindab riiklik ohutusasutus toimiku vastavust lõikes 3 kindlaks määratud elementidele ja kooskõlas lõike 9 kohaselt vastu võetava rakendusaktiga kehtestatavate menetlustega. Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab riiklik ohutusasutus taotlejale, et esitatud toimik on täielik, või palub esitada asjakohast täiendavat teavet. Pädevate riiklike ohutusasutustega konsulteerimise järel kehtib kõnealune luba ilma kasutusala laiendamiseta ka veeremiüksustele, mis liiguvad sarnaste võrgustiku omadustega naaberliikmesriikide jaamadesse, kui need jaamad asuvad piiri lähedal. Nimetatud konsulteerimine võib toimuda juhtumipõhiselt või selle võib sätestada riiklike ohutusasutuste vahelises piiriüleses lepingus.

Kui kasutusala piirdub ühe liikmesriigi territooriumiga ja kui vastavalt artiklile 7 on jäetud kohaldamata üks või mitu KTKd või nende osa, annab riiklik ohutusasutus veeremiüksusele loa ainult pärast nimetatud artiklis sätestatud menetluse kohaldamist.

Riiklik ohutusasutus vastutab täielikult tema poolt antavate lubade eest.

9.   Komisjon võtab 16. juuniks 2018 rakendusaktidega vastu praktilise korra, milles sätestatakse:

a)	kuidas taotleja täidab veeremiüksuse turule laskmise loa nõudeid ja käesolevas artiklis sätestatud veeremiüksuse tüübiloa nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid;

b)	loa andmise menetluse üksikasjad, näiteks menetluse etapid ja iga etapi kestus;

c)	kuidas amet ja riiklik ohutusasutus täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõudeid taotlemise ja loa andmise menetluse erinevates etappides, sealhulgas taotlejate toimikute hindamisel.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nendes võetakse arvesse käesoleva artikli lõike 14 kohaste koostöölepingute ettevalmistamisel saadud kogemusi.

10.   Veeremiüksuse turule laskmise luba sisaldab järgmisi andmeid:

a)	kasutusala(d);

b)	KTKdes ja vajaduse korral siseriiklikes eeskirjades sätestatud parameetrite väärtused veeremiüksuse ja kasutusala vahelise tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks;

c)	veeremiüksuse vastavus asjakohastele siseriiklikele eeskirjakogumitele, mis on seotud punktis b osutatud parameetritega;

d)	veeremiüksuse kasutamise tingimused ja muud piirangud.

11.   Iga otsust, millega keeldutakse andmast veeremiüksuse turule laskmise luba või arvatakse välja võrgustiku need osad, mille suhtes anti lõikes 7 osutatud negatiivne hinnang, tuleb nõuetekohaselt põhjendada. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates negatiivse otsuse saamisest taotleda, et vastavalt kas amet või riiklik ohutusasutus vaataks oma otsuse läbi. Ametil või riiklikul ohutusasutusel on aega kaks kuud alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsust kinnitada või see tühistada.

Kui ameti negatiivne otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule.

Kui riikliku ohutusasutuse negatiivne otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse apellatsiooniasutusele siseriikliku õiguse kohaselt. Liikmesriigid võivad selliste kaebuste menetlemiseks määrata direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleeriva asutuse. Sellisel juhul kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõiget 3.

12.   Olemasolevate veeremiüksuste, millel juba on veeremiüksuse turule laskmise luba, uuendamise või ümberehitamise korral nõutakse uut veeremiüksuse turule laskmise luba, kui:

a)	lõike 10 punktis b osutatud parameetrite väärtusi muudetakse nii, et need ei vasta KTKs määratletud vastuvõetavate parameetrite väärtustele;

b)	kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase veeremiüksuse üldist ohutustaset või

c)	asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet.

13.   Kui taotleja soovib juba loa saanud veeremiüksuse kasutusala laiendada, täiendab ta toimikut lõikes 3 osutatud asjakohaste dokumentidega täiendava kasutusala kohta. Taotleja esitab toimiku ametile, kes annab lõigetes 4–7 sätestatud menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala.

Kui taotleja sai veeremiüksuse loa vastavalt lõikele 8 ja soovib laiendada kasutusala asjaomases liikmesriigis, täiendab ta toimikut lõikes 3 osutatud asjakohaste dokumentidega täiendava kasutusala kohta. Ta esitab toimiku riiklikule ohutusasutusele, kes annab lõikes 8 sätestatud menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala.

14.   Käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 kohaldamiseks sõlmib amet koostöölepingud riiklike ohutusasutustega vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklile 76. Kõnealused lepingud võivad olla spetsiifilised või raamlepingud ning hõlmata üht või mitut riiklikku ohutusasutust. Need lepingud sisaldavad ülesannete üksikasjalikku kirjeldust ja tulemuste saavutamise tingimusi, kohaldatavaid tähtaegu ja taotleja makstavate lõivude jaotust. Lepingud võivad sisaldada ka konkreetseid koostöökokkuleppeid võrgustike osas, mis geograafilistel või ajaloolistel põhjustel nõuavad eriteadmisi, eesmärgiga vähendada taotleja halduskoormust ja kulusid. Võrgustike puhul, mis on liidu ülejäänud raudteesüsteemist isoleeritud, võivad sellised konkreetsed koostöölepingud hõlmata võimalust delegeerida ülesandeid asjaomastele riiklikele ohutusasutustele, kui see on vajalik, et tagada loa andmiseks vajalike ressursside tõhus ja proportsionaalne jagamine. Kõnealused lepingud tuleb sõlmida enne, kui amet asub täitma käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 4 kohaselt loa andmisega seotud ülesandeid.

15.   Nende liikmesriikide puhul, kelle võrgustiku rööpmelaius on liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest erinev ning kelle võrgustike tehnilised ja kasutustingimused on identsed kolmandatest riikidest naaberriikidega, peavad kõik nende liikmesriikide asjaomased riiklikud ohutusasutused sõlmima lisaks lõikes 14 osutatud koostöölepingutele ametiga ka mitmepoolse lepingu, milles määratakse kindlaks tingimused, mille alusel ühes nendest liikmesriikidest veeremiüksusele antud luba kehtib ka teistes asjaomastes liikmesriikides.

16.   Käesolevat artiklit ei kohaldata kaubavagunite või reisivagunite suhtes, mis on ühiskasutuses kolmandate riikidega, kelle rööpmelaius erineb liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja millele on antud luba erineva veeremiüksuste lubade andmise menetluse alusel. Selliste veeremiüksuste lubade andmise korda reguleerivad eeskirjad avaldatakse ja neist teavitatakse komisjoni. Asjaomane raudteeveo-ettevõtja tagab kõnealuste veeremiüksuste vastavuse käesoleva direktiivi olulistele nõuetele oma ohutusjuhtimise süsteemi abil. Komisjon võib ameti aruandele tuginedes esitada arvamuse, kas sellised eeskirjad on vastavuses käesoleva direktiivi eesmärkidega. Kui need eeskirjad ei ole vastavuses, võivad asjaomased liikmesriigid ja komisjon teha koostööd, et kehtestada asjakohased meetmed, kaasates vajaduse korral asjaomaseid rahvusvahelisi asutusi.

17.   Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada käesolevat artiklit kolmandatest riikidest saabuvate vedurite või iseliikuvate rongide suhtes, mis peaksid liikuma tema territooriumil piirilähedase jaamani ning mis on mõeldud piiriülesteks operatsioonideks. Asjaomased raudteeveo-ettevõtjad tagavad selliste veeremiüksuste vastavuse käesoleva direktiivi olulistele nõuetele oma ohutusjuhtimise süsteemi abil ja asjakohasel juhul kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikega 9.

Artikkel 22

Turule laskmise loaga veeremiüksuste registreerimine

1.   Pärast artikli 21 kohaselt turule laskmise loa saamist ja enne veeremiüksuse esmakordset kasutamist tuleb see valdaja taotluse alusel registreerida artiklis 47 osutatud raudteeveeremi registris.

2.   Kui veeremiüksuse kasutusala on piiratud ühe liikmesriigi territooriumiga, registreeritakse veeremiüksus kõnealuses liikmesriigis.

3.   Kui veeremiüksuse kasutusala hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumit, registreeritakse veeremiüksus ühes asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 23

Lubatud veeremiüksuste kasutamiseelne kontroll

1.   Enne veeremiüksuse kasutamist selle turule laskmise loas nimetatud kasutusalas kontrollib raudteeveo-ettevõtja järgmist:

a)	kas veeremiüksus on saanud turule laskmise loa kooskõlas artikliga 21 ja kas veeremiüksus on nõuetekohaselt registreeritud;

b)	kas veeremiüksus ühildub marsruudiga, lähtudes taristuregistrist, asjakohastest KTKdest või mis tahes olulisest teabest, mille taristuettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui vastav register puudub või on puudulik, ning

c)	kas veeremiüksus on nõuetekohaselt integreeritud rongikoosseisu, milles teda kavatsetakse kasutada, võttes arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 9 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemi ning käitamise ja liikluskorralduse KTKd.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks võib raudteeveo-ettevõtja korraldada koostöös taristuettevõtjaga katseid.

Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotlejalt taotluse saamist.

Artikkel 24

Veeremiüksuse tüübiluba

1.   Amet või vajaduse korral riiklik ohutusasutus võib vastavalt artiklis 21 sätestatud menetlusele väljastada veeremiüksuse tüübilube. Kõnealune taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta, ning asjakohasel juhul teave taotluste apellatsioonikogule esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.

2.   Kui amet või riiklik ohutusasutus annab veeremiüksuse turule laskmise loa, annab ta samal ajal taotleja taotlusel ka veeremiüksuse tüübiloa, mis on seotud veeremiüksuse sama kasutusalaga.

3.   Kui veeremiüksuse tüübiloa aluseks olnud KTKsid või siseriiklike eeskirjade olulisi sätteid muudetakse, tuleb KTKs või siseriiklikes eeskirjades kindlaks määrata, kas juba varem antud veeremiüksuse tüübiluba jääb kehtima või tuleb seda uuendada. Kui luba tuleb uuendada, võib amet või riiklik ohutusasutus kontrolle kohaldada vaid muudetud eeskirjade suhtes.

4.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega tüübile vastavuse deklaratsiooni näidise. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5.   Veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsioon antakse kooskõlas:

a)	asjakohasele KTK-le vastavuse tõendamise menetlusega, või

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ (15) moodulites B+D, B+F ja H1 kindlaks määratud vastavushindamismenetlustega, kui KTKd ei kohaldu.

6.   Vajaduse korral võib komisjon vastu võtta rakendusakte ad hoc vastavushindamismoodulite kehtestamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.   Veeremiüksuse tüübiluba registreeritakse artiklis 48 osutatud veeremiüksuste tüübilubade Euroopa registris.

Artikkel 25

Veeremiüksuste vastavus lubatud veeremiüksuse tüübile

1.   Veeremiüksusele või veeremiüksuseseeriale, mis vastab lubatud veeremiüksuse tüübile, antakse kooskõlas artikliga 21 luba taotleja poolt esitatud kõnealuse veeremiüksuse tüübi vastavusdeklaratsiooni alusel ilma täiendava kontrollita.

2.   Artikli 24 lõikes 3 osutatud veeremiüksuse tüübiloa uuendamine ei mõjuta selliseid veeremiüksuse tüübi turule laskmise lube, mis on asjaomase veeremiüksuse tüübi turule laskmise loa alusel juba varem välja antud.

Artikkel 26

Veeremiüksuste või veeremiüksuste tüüpide mittevastavus olulistele nõuetele

1.   Kui raudteeveo-ettevõtja leiab käitamisel, et tema kasutatav veeremiüksus ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele nõudele, võtab ta vajalikud parandusmeetmed, et muuta veeremiüksus nõuetele vastavaks. Lisaks võib ta teatada võetud meetmetest ametile ja mis tahes asjaomastele riiklikele ohutusasutustele. Kui raudteeveo-ettevõtjal on tõendeid selle kohta, et asjaomane veeremiüksus ei vastanud nõuetele juba selle turule laskmise loa väljaandmise ajal, teavitab ta sellest ametit ja mis tahes muid asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi.

2.   Kui riiklik ohutusasutus saab näiteks direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 17 sätestatud järelevalveprotsessi käigus teadlikuks sellest, et ameti poolt kooskõlas artikli 21 lõikega 5 või artikliga 24 või riikliku ohutusasutuse poolt kooskõlas artikli 21 lõikega 8 või artikliga 24 turule laskmise loa saanud veeremiüksus või veeremiüksuse tüüp, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil, ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele nõudele, teavitab ta sellest asjaomast veeremiüksust või veeremiüksuse tüüpi kasutavat raudteeveo-ettevõtjat ning palub tal võtta vajalikud parandusmeetmed, et muuta veeremiüksus(ed) nõuetele vastavaks. Riiklik ohutusasutus teavitab ametit ja mis tahes muid asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi, sealhulgas neid, mis asuvad sellel territooriumil, kus menetletakse sama tüüpi veeremiüksuse turule laskmise taotlust.

3.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 või 2 sätestatud juhtudel ei taga raudteeveo-ettevõtja poolt võetavad parandusmeetmed vastavust kohaldatavatele olulistele nõuetele ning kui mittevastavus toob kaasa tõsise ohutusriski, võib asjaomane riiklik ohutusasutus oma järelevalveülesannete raames kohaldada ajutisi turvameetmeid kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798Y artikli 17 lõikega 6. Ajutisi turvameetmeid veeremiüksuse tüübiloa peatamise vormis võib kohaldada paralleelselt riikliku ohutusasutuse või ameti poolt, neid meetmeid on võimalik kohtus läbi vaadata ning nende suhtes kohaldatakse artikli 21 lõikes 7 sätestatud vahekohtumenetlust.

4.   Lõikes 3 osutatud juhtudel võib loa väljastanud amet või riiklik ohutusasutus pärast tõsise ohutusriski kõrvaldamiseks võetud iga meetme tõhususe läbivaatamist otsustada loa tühistada või seda muuta, kui on tuvastatud, et oluline nõue ei olnud täidetud loa väljastamise ajal. Sel eesmärgil teatavad nad oma otsusest turule laskmise loa või veeremiüksuse tüübiloa omanikule ning põhjendavad oma otsust. Loa omanik võib ühe kuu jooksul alates otsuse saamisest taotleda, et amet või riiklik ohutusasutus vaataks oma otsuse läbi. Sellisel juhul loa tühistamise otsus ajutiselt peatatakse. Ametil või riiklikul ohutusasutusel on aega üks kuu alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsus jõusse jätta või see tühistada.

Asjakohasel juhul, kui amet ja riiklik ohutusasutus on loa piiramise või tühistamise vajaduse suhtes eriarvamusel, järgitakse vahekohtumenetluse jaoks artikli 21 lõikes 7 sätestatud menetlust. Kui kõnealuse menetluse tulemusel veeremiüksuse luba ei tühistata ega piirata, siis käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajutised kaitsemeetmed peatatakse.

5.   Kui ameti otsus kinnitatakse, võib veeremiüksuse loa omanik esitada kaebuse määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule nimetatud määruse artiklis 59 kehtestatud tähtaja jooksul. Kui riikliku ohutusasutuse otsus kinnitatakse, võib veeremiüksuse loa omanik esitada kahe kuu jooksul alates sellest otsusest teatamisest kaebuse apellatsiooniasutusele vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõikes 3 osutatud riiklike ohutusasutuste läbivaatamismenetlusele. Liikmesriigid võivad selliste kaebuste menetlemiseks määrata reguleeriva asutuse vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 56.

6.   Kui amet otsustab tühistada turule laskmise loa, mille ta on ise väljastanud, või seda luba muuta, teavitab ta sellest otse kõiki riiklikke ohutusasutusi ja põhjendab oma otsust.

Kui riiklik ohutusasutus otsustab tühistada turule laskmise loa, mille ta on ise väljastanud, teavitab ta sellest viivitamata ametit ja põhjendab oma otsust. Seejärel teavitab amet sellest teisi riiklikke ohutusasutusi.

7.   Ameti või riikliku ohutusasutuse otsus luba tühistada kantakse asjaomasesse raudteeveeremi registrisse kooskõlas artikliga 22 või, kui tegemist on veeremiüksuse tüübiloaga, veeremiüksuse tüübilubade Euroopa registrisse kooskõlas artikli 24 lõikega 7. Amet ja riiklikud ohutusasutused tagavad nende raudteeveo-ettevõtjate, kes kasutavad sama veeremiüksuse tüübiga või tühistatud tüübiloaga veeremiüksusi, nõuetekohase teavitamise. Sellised raudteeveo-ettevõtjad kontrollivad kõigepealt, kas tegemist on sama mittevastavuse probleemiga. Sellisel juhul kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud menetlust.

8.   Kui turule laskmise luba tühistatakse, siis asjaomast veeremiüksust enam ei kasutata ning tema kasutusala ei laiendata. Kui veeremiüksuse tüübiluba tühistatakse, ei lasta selle loa alusel toodetud veeremiüksusi turule või kui need on juba turule lastud, siis need kõrvaldatakse turult. Uut luba võib taotleda menetluse alusel, mis on üksikute veeremiüksuste puhul sätestatud artiklis 21 või veeremiüksuse tüübi puhul artiklis 24.

9.   Kui lõikes 1 või 2 sätestatud juhtudel piirdub olulistele nõuetele mittevastavus osaga asjaomase veeremiüksuse kasutusalast ning kõnealune mittevastavus esines juba turule laskmise loa väljastamise ajal, muudetakse turule laskmise luba nii, et sellest jäetakse välja kasutusala asjaomased osad.

VI PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSED

Artikkel 27

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks, neist teavitamiseks ning nende jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 34 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teavitavad komisjoni ja teiste liikmesriikide asutusi, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1. Samuti tagavad liikmesriigid, et kõnealused asutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike artikli 15 lõikes 8 osutatud määratud asutustest.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamis- ja jälgimistoiminguid teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

4.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise teostamise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama artiklis 28 sätestatud nõuetele. See asutus peab sätestama korra oma tegevustest tulenevate kohustuste katmiseks.

5.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 28

Nõuded teavitavatele asutustele

Teavitav asutus:

a)	on loodud nii, et vältida huvide konflikti vastavushindamisasutustega;

b)	korraldab oma tööd ja teda juhitakse nii, et on tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus;

c)	korraldab oma tööd nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud;

d)	ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega äri- või konkurentsialaseid nõustamisteenuseid;

e)	tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse;

f)	võimaldab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisava arvu pädevaid töötajaid.

Artikkel 29

Teavitavate asutuste teavitamiskohustus

Liikmesriigid teatavad komisjonile menetlustest, mille nad on kehtestanud vastavushindamisasutuste hindamiseks, neist teavitamiseks ja nende jälgimiseks, ning kõikidest nimetatud menetlustes tehtavatest muudatustest.

Komisjon teeb asjaomase teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 30

Vastavushindamisasutused

1.   Vastavushindamisasutus peab selleks, et temast teatataks, vastama käesoleva artikli lõigetes 2–7 ja artiklites 31 ja 32 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma talle asjakohase KTK alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses temast on teatatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ning kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja toodete iga tüübi või kategooria jaoks järgmine:

a)	vajalik arv tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste asjakohased kirjeldused, millega kooskõlas vastavushindamist tehakse ja mis tagavad läbipaistvuse, ning nende menetluste kohaldamise võimaluse. Vastavushindamisasutusel on nõuetekohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse tema kui teatatud asutuse ülesandeid ja muid toiminguid;

c)	sobivad menetlused selliste toimingute tegemiseks, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.

4.   Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

5.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust sellise teabe osas, mis on omandatud asjakohase KTK või selle jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asjaomane vastavushindamisasutus tegutseb. Omandiõigused on kaitstud.

6.   Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse asjakohasest standardimistegevusest ja liidu asjaomase õiguse alusel loodud teatatud asutuse koordineerimisrühma tegevusest ning kohaldab kõnealuse rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldsuunistena.

7.   Vastavushindamisasutus, millest on teatatud raudteeäärse ja/või rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteeme hõlmavate toimingute tegemiseks, võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse määruse (EL) 2016/796 artiklis 29 osutatud ETRMSi ad hoc grupi tegevusest. Vastavushindamisasutus järgib kõnealuse töörühma töö tulemusel koostatud suuniseid. Kui vastavushindamisasutus leiab, et kõnealused suunised ei sobi kohaldamiseks või et nende kohaldamine on võimatu, esitavad asjaomased vastavushindamisasutused oma tähelepanekud arutamiseks ETRMSi grupile, et kõnealuseid suuniseid jätkuvalt täiustada.

Artikkel 31

Vastavushindamisasutuste erapooletus

1.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootjast, kelle toodet ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib käsitada erapooletu asutusena tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja mis tahes huvide konflikti puudumine.

2.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende kõrgema juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.

3.   Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osalise volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

4.   Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes kõnealuste toimingutega tegeleb. Vastavushindamisasutus ei tohi osaleda üheski toimingus, mis võib olla vastuolus selliste otsuste sõltumatuse ja aususega mis on seotud vastavushindamistoimingutega, mille tegemiseks neist on teatatud. See keeld kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

5.   Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

6.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamist suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega; nad ei tohi alluda mis tahes surveavaldustele ja ahvatlustele, eelkõige rahalistele surveavaldustele ja ahvatlustele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti juhul, kui tegemist on selliste isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

Artikkel 32

Vastavushindamisasutuste töötajad

1.   Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised oskused:

a)	nad on saanud põhjaliku tehnilise ja kutsealase väljaõppe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teatatud;

b)	neil on piisavad teadmised teostatavate hindamiste nõuete kohta ning nõuetekohane pädevus nimetatud hindamiste tegemiseks;

c)	neil on vajalikud teadmised ja arusaam olulistest nõuetest, kohaldatavatest ühtlustatud standarditest ja liidu õiguse asjaomastest sätetest;

d)	nad suudavad koostada hindamist tõendavaid sertifikaate, registreid ja aruandeid.

2.   Vastavushindamisasutuse kõrgema juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

Artikkel 33

Vastavushindamisasutuse vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust kriteeriumidega, mis on sätestatud asjakohastes ühtlustatud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklites 30–32 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad ühtlustatud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 34

Teatatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teatatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklites 30–32 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2.   Teatatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtud töö eest, olenemata nende asukohast.

3.   Toimingute tegemiseks võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teatatud asutus säilitab teavitava asutuse jaoks asjakohaseid dokumente, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ja asjakohase KTK lisa alusel nende tehtud töödega.

Artikkel 35

Ettevõttesisesed akrediteeritud talitused

1.   Taotlejad võivad kasutada ettevõttesisest akrediteeritud talitust selliste vastavushindamistoimingute tegemiseks, mille eesmärk on rakendada komisjoni otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud moodulites A1, A2, C1 või C2 ning komisjoni otsuse 2010/713/EL I lisas sätestatud moodulites CA1 ja CA2 sätestatud menetlusi. Ettevõttesisene akrediteeritud talitus on asjaomase taotleja selgepiiriliselt eraldiseisev üksus ega osale selliste toodete projekteerimisel, tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel, kasutamisel või hoolduses, mida ta hindab.

2.   Ettevõttesisene akrediteeritud talitus vastab järgmistele nõuetele:

a)	ta on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;

b)	talitus ja selle töötajad on ettevõttes, mille koosseisu nad kuuluvad, organisatsiooniliselt identifitseeritavad ning kasutavad aruandlusmeetodeid, mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda pädevale riiklikule akrediteerimisasutusele;

c)	talitus ja selle töötajad ei vastuta selliste toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, paigaldamise või hooldamise eest, mida nad hindavad, ega ole seotud ühegi toiminguga, mis võiks ohustada nende hindamistoimingutega seotud otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;

d)	talitus osutab oma teenuseid ainult sellele ettevõtjale, mille koosseisu ta kuulub.

3.   Ettevõttesisesest akrediteeritud talitusest ei teatata teistele liikmesriikidele ega komisjonile, kuid teavitava asutuse nõudmisel väljastab ettevõte, mille koosseisu kõnealune akrediteeritud talitus kuulub, või riiklik akrediteerimisasutus teavet tema akrediteerimise kohta.

Artikkel 36

Teavitamistaotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2.   Kõnealuse taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riiklikus akrediteerimisasutuses välja antud akrediteerimistunnistuse (kui see on olemas), millega tõendatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklites 30–32 sätestatud nõuetele.

3.   Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik tõendavad dokumendid, mis on vajalikud selleks, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklites 30–32 sätestatud nõuetele.

Artikkel 37

Teavitamiskord

1.   Teavitavad asutused teatavad ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklites 30–32 sätestatud nõuetele.

2.   Teavitavad asutused teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele lõikes 1 osutatud asutustest komisjonis välja töötatud ja hallatava elektroonilise teatamisvahendi kaudu.

3.   Teavitamisel esitatakse täielik ülevaade vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohane akrediteerimistunnistus või lõikes 4 sätestatud muu pädevustunnistus.

4.   Kui teavitamine ei põhine artikli 36 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklites 30–32 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib teatatud asutusena tegutseda ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teate saamist, kui teavitamine põhines akrediteerimistunnistusel, ja kahe kuu jooksul pärast teate saamist, kui akrediteerimist ei kasutatud.

6.   Komisjonile ja teistele liikmesriikidele teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest teavitamiskorra muudatustest.

Artikkel 38

Teatatud asutuste identifitseerimisnumbrid ja nimekiri

1.   Komisjon määrab teatatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Teatatud asutusele määratakse üksainus identifitseerimisnumber ka siis, kui temast teatatakse mitme liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teatatud.

Komisjon tagab, et kõnealust nimekirja pidevalt ajakohastatakse.

Artikkel 39

Muudatused teates

1.   Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teada antud, et teatatud asutus ei vasta enam artiklites 30–32 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt vajadusele seab teavitav asutus teatele piirangud või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise raskusastmest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Kui teatele seatakse piirangud või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teatatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teatatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teatamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 40

Teatatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või mil tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teatatud asutus ei ole pädev või et teatatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ega kohustusi.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse olemasoluga.

3.   Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teatatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, teatab ta sellest teavitavale liikmesriigile ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, mis muu hulgas hõlmavad vajaduse korral teate tagasivõtmist.

Artikkel 41

Teatatud asutuste tegevuskohustused

1.   Teatatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas asjakohase KTK lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamist tehakse proportsionaalselt ja välditakse ettevõtjate liigset koormamist. Teatatud asutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Siiski tuleb silmas pidada, et nende tegevuse eesmärk on hinnata toote vastavust käesolevale direktiivile.

3.   Kui teatatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud asjakohases KTKs või vastavates ühtlustatud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud nõuetest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4.   Kui pärast sertifikaadi väljaandmist avastab teatatud asutus vastavuse jälgimisel, et toode ei vasta enam asjakohasele KTK-le või ühtlustatud standardile või tehnilisele spetsifikatsioonile, nõuab ta tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis seab teatatud asutus vastavalt vajadusele piirangud mis tahes sertifikaadile või peatab või tühistab selle.

Artikkel 42

Teatatud asutuste teavitamiskohustus

1.   Teatatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet:

a)	sertifikaadi väljaandmisest keeldumine, sellele piirangute seadmine, selle peatamine või tühistamine;

b)	teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)	turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)	nõudmise korral nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest, sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõttudest.

Teave sertifikaadi väljaandmisest keeldumise, sellele piirangute seadmise, selle peatamise või tühistamise kohta punkti a alusel edastatakse ka pädevatele riiklikele ohutusasutustele.

2.   Teatatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teatatud ning sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohast teavet negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

3.   Teatatud asutused esitavad ametile allsüsteemide EÜ vastavustõendamise sertifikaadid, koostalitluse komponentide EÜ vastavussertifikaadid ning EÜ sertifikaadid koostalitluse komponentide kasutuskõlblikkuse kohta.

Artikkel 43

Heade tavade vahetamine

Komisjon tagab heade tavade vahetamise liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel.

Artikkel 44

Teatatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö teatatud asutuste valdkondliku rühma moodustamise teel. Amet toetab teatatud asutuste tegevust kooskõlas määruse (EL) 2016/796 artikliga 24.

Liikmesriigid tagavad oma teatatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

Artikkel 45

Määratud asutused

1.   Artiklites 30–34 vastavushindamisasutuste suhtes sätestatud nõudeid kohaldatakse ka artikli 15 lõike 8 kohaselt määratud asutuste suhtes, välja arvatud seoses järgmisega:

a)	töötajatelt artikli 32 lõike 1 punkti c kohaselt nõutavad oskused, kui määratud asutusel peab olema piisav teadmine ja arusaamine siseriiklikust õigusest;

b)	teavitavale asutusele artikli 34 lõike 4 kohaselt kättesaadavaks tehtavad dokumendid, kui määratud asutus peab lisama tütarettevõtjate või alltöövõtjate poolt asjaomaste siseriiklike eeskirjade alusel tehtud tööga seotud dokumendid.

2.   Artiklis 41 sätestatud tegevuskohustusi kohaldatakse ka artikli 15 lõike 8 kohaselt määratud asutuste suhtes, kuid KTKde asemel on kõnealused kohustused seotud siseriiklike eeskirjadega.

3.   Artikli 42 lõikes 1 sätestatud teatamiskohustus kehtib ka määratud asutuste suhtes, kes edastavad teavet liikmesriikidele.

VII PEATÜKK

REGISTRID

Artikkel 46

Veeremiüksuste numeratsioonisüsteem

1.   Veeremiüksuse registreerimisel kooskõlas artikliga 22 annab registreerimise liikmesriigi pädev asutus sellele Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN). Veeremiüksus märgistatakse sellele antud numbriga.

2.   Euroopa raudteeveeremi numbri kirjeldus sätestatakse artikli 47 lõikes 2 osutatud meetmetega kooskõlas asjaomase KTKga.

3.   EVN määratakse vaid üks kord, kui artikli 47 lõikes 2 osutatud meetmetega ei ole ette nähtud teisiti, kooskõlas asjaomase KTKga.

4.   Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest erineva rööpmelaiusega kolmandatesse riikidesse minevate või kolmandatest riikidest tulevate, kasutuses olevate või kasutamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul aktsepteerida kooskõlas muu koodisüsteemiga selgelt identifitseeritud veeremiüksuseid.

Artikkel 47

Veeremiregistrid

1.   Iga liikmesriik peab riiklikku raudteeveeremi registrit nii kaua, kuni alustab toimimist lõikes 5 osutatud Euroopa raudteeveeremi register. Kõnealune register vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)	register vastab lõikes 2 osutatud ühistele nõuetele;

b)	registrit ajakohastab kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu asutus;

c)

registrile on juurdepääs direktiivi (EL) 2016/798 artiklites 16 ja 22 määratud riiklikel ohutusasutustel ja ohutusjuurdlusasutustel; sellele antakse õiguspärase taotluse alusel juurdepääs direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleerivatele asutustele ning ametile, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele, samuti veeremiüksusi registreerivatele või selles registris kindlaksmääratud isikutele või organisatsioonidele.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riiklikele raudteeveeremi registritele esitatavad ühised nõuded, mis käsitlevad registreeritavaid andmeid, nende vormingut, talituslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korda, ning andmesisestust ja konsulteerimist.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Riiklik raudteeveeremi register sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	Euroopa raudteeveeremi number;

b)	viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle välja andnud asutusele;

c)	viited artiklis 48 osutatud lubatud veeremiüksuste tüüpide Euroopa registrile;

d)	veeremiüksuse omaniku ja valdaja identifitseerimisandmed;

e)	piirangud veeremiüksuse kasutamisele;

f)	viited hoolduse eest vastutavale üksusele.

4.   Seni, kuni liikmesriikide riiklikud raudteeveeremi registrid ei ole omavahel ühendatud vastavalt lõikes 2 osutatud tehnilistele nõuetele, ajakohastab iga liikmesriik oma registrit muudatuste osas, mida teine liikmesriik temaga seonduvate andmete osas enda registrisse teeb.

5.   Liikmesriikide ja sidusrühmade halduskoormuse ja tarbetute kulude vähendamiseks ning võttes arvesse kulude-tulude analüüsi tulemusi, võtab komisjon 16. juuniks 2018 rakendusaktidega vastu tehnilised ja talitlust käsitlevad nõuded Euroopa raudteeveeremi registri jaoks, mis võtab üle riiklikud raudteeveeremi registrid, eesmärgiga tagada kõigile kasutajatele ühtlustatud liides veeremiüksuste registreerimiseks ja andmete haldamiseks. Kohaldatakse lõike 1 punkte b ja c ning lõiget 3. Kõnealused nõuded hõlmavad registreeritavaid andmeid, nende vormingut, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korda, ning eeskirju andmesisestuse ja registriga konsulteerimise kohta, samuti üleminekuetappe.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ja ameti soovituse alusel.

Euroopa raudteeveeremi register töötatakse välja, võttes arvesse ameti ja liikmesriikide poolt juba loodud IT-rakendusi ja registreid, nagu raudteeveeremi riiklike registritega ühendatud Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremiregister. Euroopa raudteeveeremi register alustab toimimist hiljemalt 16. juunil 2021.

6.   Registripidaja teatab sellele liikmesriigile, kus veeremiüksus registreeriti, viivitamata kõigist raudteeveeremi registritesse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam mitte pidada.

7.   Esimest korda kolmandas riigis loa saanud ja seejärel mõnes liikmesriigis kasutatavate veeremiüksuste puhul tagab asjaomane liikmesriik, et veeremiüksuse andmeid, sealhulgas vähemalt andmeid asjaomase veeremiüksuse valdaja, selle hoolduse eest vastutava üksuse ja veeremiüksuse kasutamispiirangute kohta, on võimalik kätte saada raudteeveeremi registrist või need tehakse muul viisil viivitamata ja kergesti loetavas vormis kättesaadavaks ning kohaldades samu mittediskrimineerimise põhimõtteid, mida kohaldatakse samasuguste raudteeveeremi registri andmete suhtes.

Artikkel 48

Veeremiüksuste tüübilubade Euroopa register

1.   Amet loob artikli 24 kohaselt välja antud teatavat tüüpi veeremiüksuste turulelaskmise lubade (veeremiüksuste tüübiload) registri ja haldab seda. Kõnealune register:

a)	on avalik ja elektrooniliselt kättesaadav;

b)	vastab lõikes 2 osutatud ühistele tehnilistele nõuetele;

c)	on ühendatud asjaomaste raudteeveeremi registritega.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu veeremiüksuste tüübilubade registrile esitatavad ühised tehnilised nõuded, mis käsitlevad registreeritavaid andmeid, nende vormingut, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja konsulteerimise eeskirju. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3.   Kõnealune register sisaldab iga veeremiüksuse tüübi kohta vähemalt järgmisi andmeid:

a)	asjaomases KTKs määratletud veeremiüksuse tüübi tehnilised omadused, sealhulgas omadused, mis on seotud puudega isikute ning piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsuga;

b)	tootja nimi;

c)	veeremiüksuse tüübi kasutusalaga seotud lubade kuupäev, sealhulgas kõik piirangud või tühistamised.

Artikkel 49

Taristuregister

1.   Iga liikmesriik tagab, et avaldatakse taristuregister, kus esitatakse iga asjaomase allsüsteemi või selle osa võrgustikuparameetrite väärtused, mis on kehtestatud asjaomases KTKs.

2.   Taristuregistrisse kantud parameetrite väärtusi vaadeldakse koos veeremiüksuse tüübi turulelaskmise loas märgitud parameetrite väärtustega, et kontrollida veeremiüksuse ja võrgustiku tehnilist ühilduvust.

3.   Taristuregister võib sisaldada püsiseadmete kasutamise tingimusi ja muid piiranguid.

4.   Iga liikmesriik tagab, et taristuregistrit ajakohastatakse kooskõlas lõikega 5.

5.   Komisjon võtab rakendusaktidega taristuregistri jaoks vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende vormingu, talitlusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja konsulteerimise eeskirjade kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 51 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTED

Artikkel 50

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juunist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 5 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 51

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee, mis on loodud nõukogu direktiivi 96/48/EÜ (16) artikli 21 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 52

Põhjendused

Kõikides käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustes koostalitluse komponentide vastavus- või kasutuskõlblikkuse hindamise kohta ja liidu raudteesüsteemi moodustavate allsüsteemide kontrollimise kohta ning kõikides artiklite 7, 12 ja 17 kohaselt tehtud otsustes esitatakse üksikasjalikult otsuse aluseks olevad põhjused. Sellest teatatakse asjaomasele osalisele niipea kui võimalik, osutades asjaomases liikmesriigis kehtivate seaduste alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele ja selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadele.

Artikkel 53

Aruanded ja teave

1.   Komisjon esitab hiljemalt 16. juuniks 2018 aruande edusammude kohta, mida on tehtud ameti rolli suurendamise ettevalmistamiseks vastavalt käesolevale direktiivile. Lisaks esitab komisjon iga kolme aasta järel ning esimest korda kolme aasta möödudes pärast artiklis 54 sätestatud üleminekuperioodi lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande edusammude kohta, mida on tehtud liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks, ning ameti tegevuse kohta seoses sellega. Nimetatud aruandes hinnatakse ka VII peatükis käsitletud registrite rakendamist ja kasutamist ning analüüsitakse artiklis 7 sätestatud juhtumeid ja V peatüki kohaldamist ning hinnatakse eelkõige ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel sõlmitud koostöölepingute toimimist. Üleminekuperioodi lõpuks esitatava esimese aruande koostamise eesmärgil viib komisjon läbi ulatuslikud konsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega ja kehtestab programmi edusammude hindamiseks. Eespool nimetatud analüüsi arvestades esitab komisjon asjakohasel juhul ettepaneku seadusandlike meetmete, sealhulgas selliste meetmete kohta, mis käsitlevad ameti tulevast rolli raudteesüsteemi koostalitlusvõime suurendamisel.

2.   Amet töötab välja ja ajakohastab korrapäraselt vahendit, mis suudab liikmesriigi, Euroopa Parlamendi või komisjoni taotluse korral anda ülevaate liidu raudteesüsteemi koostalitluse tasemest. Kõnealuse vahendi puhul kasutatakse VII peatükis sätestatud registrites sisalduvat teavet.

Artikkel 54

Veeremiüksuste kasutamise üleminekukord

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kohaldatakse nende veeremiüksuste suhtes, mille kasutamiseks on vaja saada luba 15. juuni 2016 ja 16. juuni 2019 vahel, direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki sätteid.

2.   Veeremiüksuse kasutuselevõtu load, mis on välja antud lõike 1 kohaselt, ning kõik muud enne 15. juunit 2016 antud load, sealhulgas rahvusvaheliste kokkulepete, eeskätt RIC (Regolamento Internazionale Carrozze) ja RIV (Regolamento Internazionale Veicoli) alusel välja antud load, jäävad kehtima vastavalt tingimustele, mille alusel need load välja anti.

3.   Veeremiüksustele, mis on lubatud lõigete 1 ja 2 kohaselt kasutusele võtta, tuleb taotleda uus veeremiüksuse turule laskmise luba, et neid oleks võimalik käitada ühes või mitmes sellises võrgustikus, mida neile välja antud luba veel ei hõlma. Veeremiüksuse turule laskmise puhul kõnealustes täiendavates võrgustikes kohaldatakse artiklit 21.

4.   Amet asub hiljemalt alates 16. juunist 2019 täitma artiklite 21 ja 24 kohaseid loa andmisega seotud ülesandeid ja artiklis 19 osutatud ülesandeid seoses kasutusalaga liikmesriikides, kes ei ole ametit ega komisjoni artikli 57 lõike 2 kohaselt teavitanud. Erandina artiklitest 21 ja 24 võivad nende liikmesriikide riiklikud ohutusasutused, kes on ametit ja komisjoni artikli 57 lõike 2 kohaselt teavitanud, jätkata lubade andmist kooskõlas direktiiviga 2008/57/EÜ kuni 16. juunini 2020.

Artikkel 55

Muud üleminekusätted

1.   Direktiivi 2008/57/EÜ IV, V, VII ja IX lisa kohaldatakse kuni käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 5, artikli 9 lõikes 4, artikli 14 lõikes 10 ja artikli 15 lõikes 9 osutatud asjakohaste rakendusaktide kohaldamiseni.

2.   Direktiivi 2008/57/EÜ kohaldatakse jätkuvalt ERTMSi raudteeäärsete projektide suhtes, mis tuleb kasutusele võtta 15. juuni 2016 ja 16. juuni 2019 vahepeal.

3.   Projektide puhul, mille pakkumis- või lepingu sõlmimise etapp on lõppenud enne 16. juunit 2019, ei nõuta artiklis 19 osutatud ameti eelnevat luba.

4.   Kuni 16. juunini 2031 ei kohaldata enne 15. juunit 2016 allkirjastatud lepingutes sisalduvate võimaluste suhtes artiklis 19 osutatud ameti eelneva loa nõuet, isegi juhul, kui neid võimalusi kasutatakse pärast 15. juunit 2016.

5.   Enne selliste ERTMSi raudteeäärsete seadmete kasutuselevõtu lubamist, mille suhtes ei kohaldatud artiklis 19 osutatud ameti eelneva loa nõuet, teevad riiklikud ohutusasutused ametiga koostööd, et tagada, et tehnilised lahendused on täielikult koostalitlusvõimelised vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikele 3 ja artikli 31 lõikele 2.

Artikkel 56

Ameti soovitused ja arvamused

Amet esitab käesoleva direktiivi kohaldamiseks määruse (EL) 2016/796 artikli 17 kohaseid soovitusi ja arvamusi. Vajaduse korral võetakse neid soovitusi ja arvamusi arvesse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetavate rakendusaktide koostamisel.

Artikkel 57

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad artiklite 1 ja 2, artikli 7 lõigete 1–4 ja lõike 6, artikli 8, artikli 9 lõike 1, artikli 10 lõike 5, artikli 11 lõigete 1, 3 ja 4, artiklite 12, 13 ja 14, artikli 15 lõigete 1–8, artikli 16, artikli 18, artikli 19 lõike 3, artiklite 21–39, artikli 40 lõike 2, artiklite 41, 42, 44, 45 ja 46, artikli 47 lõigete 1, 3, 4 ja 7, artikli 49 lõigete 1–4, artikli 54 ning I, II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 16. juuniks 2019. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

2.   Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud ülevõtmisperioodi pikendada täiendavalt ühe aasta võrra. Liikmesriigid, kes oma õigus- ja haldusnorme lõikes 1 osutatud ülevõtmisperioodi jooksul ei jõusta, teatavad sellest 16. detsembriks 2018 ametile ja komisjonile ning põhjendavad pikendamist.

3.   Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

4.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste õigusnormide tekstid.

5.   Käesoleva direktiivi artikli 13, artikli 14 lõigete 1–8, 11 ja 12, artikli 15 lõigete 1–9, artikli 16 lõike 1, artiklite 19–26, artiklite 45, 46 ja 47, artikli 49 lõigete 1–4 ja artikli 54 ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose ja Malta suhtes seni, kuni nende territooriumidele ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Kohe kui avalik-õiguslik või eraõiguslik isik esitab ametliku taotluse ehitada raudteeliin, mida hakkab kasutama üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat, võtavad asjaomased liikmesriigid vastu meetmed, et rakendada kahe aasta jooksul alates taotluse laekumisest need artiklid, millele osutatakse esimeses lõigus.

Artikkel 58

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2008/57/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2020, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt käesoleva direktiivi VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 59

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 60

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2)  ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3)  Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2015. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 57, 12.2.2016, lk 1). Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta raudteeohutust käsitlev direktiiv (EL) 2016/798 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 102).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(12)  Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

(13)  Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkonna dialoogikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2005. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(16)  Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6).

---

---

---

---

---

---

---

---