Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016H0818(01)

    Nõukogu soovitus, 12. juuli 2016, milles käsitletakse Itaalia 2016. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Itaalia 2016. aasta stabiilsusprogrammi kohta

    ELT C 299, 18.8.2016, p. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    18.8.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 299/1


    NÕUKOGU SOOVITUS,

    12. juuli 2016,

    milles käsitletakse Itaalia 2016. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Itaalia 2016. aasta stabiilsusprogrammi kohta

    (2016/C 299/01)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

    võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,

    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

    võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

    võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

    võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

    võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjon võttis 26. novembril 2015 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2016) algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 17.–18. märtsil 2016 heaks iga-aastase majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Komisjon võttis 26. novembril 2015 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Itaaliat ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal päeval võttis komisjon vastu ka soovituse nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse euroala majanduspoliitikat. Euroopa Ülemkogu kiitis 18.–19. veebruaril 2016 kõnealuse soovituse heaks ja nõukogu võttis selle vastu 8. märtsil 2016 (3). Kuna Itaalia rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riigid on üksteisega tihedalt seotud, peaks Itaalia tagama kõnealuse soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise.

    (2)

    2016. aasta aruanne Itaalia kohta avaldati 26. veebruaril 2016. Selles hinnati Itaalia edusamme 14. juulil 2015 nõukogu vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi. Põhjaliku analüüsi tulemused esitas komisjon 8. märtsil 2016. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Itaalias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige pärsib tootlikkuse loid kasv konkurentsivõime taastumist ja raskendab avaliku sektori võla suure suhtarvu vähendamist. Meetmete võtmine on eriti oluline selleks, et vähendada võimalikku kahjulikku mõju Itaalia majandusele ja selle suurust arvestades ka võimaliku negatiivse mõju ülekandumist teistesse majandus- ja rahaliidu riikidesse.

    (3)

    Itaalia esitas oma 2016. aasta riikliku reformikava ja 2016. aasta stabiilsusprogrammi 28. aprillil 2016. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

    (4)

    Asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi võeti arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

    (5)

    Itaalia suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa, aastatel 2013–2015 võlareegliga seotud üleminekukorda ja alates 2016. aastast võlareeglit. Stabiilsusprogrammi kohaselt saavutab valitsemissektori võla suhe SKPsse 2015. aastal haripunkti 132,7 %, 2019. aastaks aga väheneb järk-järgult 123,8 %-le. Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosis eeldatakse, et võla suhe SKPsse 2016. aastal stabiliseerub ja hakkab alles 2017. aastal pisut kahanema. Itaalia ametivõimude esitatud ulatusliku erastamiskava rakendamine on Itaalia jaoks peamine väljakutse, kui võtta arvesse selle eeldatavat mõju võla vähendamisele. Ehkki erastamine toimus 2015. aastal kavakohaselt, tundub erastamistulude sihtmäär 0,5 % aastas aastatel 2016–2018 ja 0,3 % aastal 2019 väga auahne, kui võtta lisaks arvesse osa erastamisprojektide puhul tekkinud viivitusi. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav.

    (6)

    Komisjon esitas 18. mail 2016 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3 aruande, kuna Itaalia ei teinud 2015. aastal piisavaid edusamme võlareeglist kinnipidamiseks. Analüüs sisaldas kõiki asjaomaseid tegureid ja selle põhjal järeldati, et võlakriteerium tuleks lugeda täidetuks. Komisjon vaatab oma hinnangu läbi uues aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohases aruandes, mis põhineb komisjoni 2016. aasta sügisprognoosil, kui saab kättesaadavaks uus teave eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskava kohta 2017. aastal.

    (7)

    2015. aasta kevadel võimaldati Itaaliale 2016. aastaks ajutist kõrvalekaldumist eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskavast 0,4 protsendipunkti ulatuses SKPst, et võtta arvesse suuri struktuurireforme, millel on positiivne mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Oma 2016. aasta eelarvekavas taotles Itaalia 2016. aastaks täiendavat ajutist kõrvalekaldumist eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskavast 0,1 protsendipunkti ulatuses SKPst, et võtta arvesse muid struktuurireforme, millel on positiivne mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Kõigi nende reformide üksikasjad on esitatud Itaalia 2016. aasta riiklikus reformikavas, mis reformide tegevuskava üldiselt kinnitab. Reformikavas esitatud valdkonnad, millel on mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, on järgmised: i) avalik haldus ja lihtsustamine; ii) toote- ja teenusteturud; iii) tööturg; iv) tsiviilõigus; v) haridus; vi) maksukoormuse nihutamine; vii) viivislaenude mahu vähendamise ja maksejõuetuse menetluse reformimise meetmed ning vii) kulutuste läbivaatamine rahastamismeetmena. Kõigi nende reformide mõju reaalsele SKP-le on ametivõimude arvates kuni 2020. aastani 2,2 protsendipunkti, mis tundub usutav. Kui need reformid täielikult ja aegsasti rakendatakse, siis mõjuvad need riigi rahanduse jätkusuutlikkusele positiivselt. Praegu võib Itaaliat hinnata kvalifitseeruvaks kogu taotletud ajutise kõrvalekaldumise lubamiseks 0,5 protsendipunkti ulatuses SKPst 2016. aastal, seda tingimusel, et ta rakendab kokkulepitud reformid piisavas ulatuses. Seda jälgitakse Euroopa poolaasta raames põhjenduses 10 kirjeldatud tingimustel.

    (8)

    Oma 2016. aasta eelarvekavas taotles Itaalia 2016. aastaks täiendavat kõrvalekaldumist eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskavast 0,3 protsendipunkti ulatuses SKPst, et võtta arvesse riiklikke investeerimiskulutusi ELi kaasrahastatavates projektides. 2016. aasta stabiilsusprogrammis esitatud teave näib kinnitavat, et Itaalia kasutab kõrvalekaldumist eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskavast 2016. aastal tulemuslikult investeeringute suurendamiseks. Siiski jäävad veel mõned kahtlused 2016. aastaks kaasrahastatavateks investeeringuteks kavandatud kogusumma võimalikkuse suhtes. Praegu võib Itaaliat hinnata kvalifitseeruvaks ajutise kõrvalekaldumise lubamiseks 0,25 protsendipunkti ulatuses SKPst 2016. aastal, seda tingimusel, et ta teostab kavandatud investeeringud piisavas ulatuses ja põhjenduses 10 kirjeldatud tingimustel. Komisjon teeb järelhindamise, et kontrollida riiklike kulutuste tegelikku summat kaasrahastatavates investeerimisprojektides ja asjaomast kõrvalekaldumist, millele Itaalial on õigus nn investeeringuklausli alusel.

    (9)

    2016. aasta stabiilsusprogramm osutab sellele, et erakorralise pagulaste sissevoolu ja erakorraliste julgeolekumeetmete mõju eelarvele on märkimisväärne, ning et nimetatud sündmusi tuleks lugeda ebatavalisteks ja väljaspool valitsuse kontrolli olevateks, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 3. Komisjoni kohaselt on täiendav mõju kooskõlas stabiilsusprogrammi hinnangutega, moodustades pagulastega seotud kulutuste tõttu 2015. aastal 0,03 % SKPst ja 2016. aastal 0,04 % SKPst ning julgeolekumeetmetega seotud kulutuste tõttu 2016. aastal 0,06 % SKPst. Seoses sellega taotles Itaalia ajutist kõrvalekaldumist eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskavast. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 3 sätted võimaldavad arvestada selle lisakuluga, sest pagulaste sissevool, samuti terrorismiohu tõsidus on ebatavalised asjaolud, nende mõju Itaalia riigi rahandusele on märkimisväärne ning võimaldades kõrvale kalduda eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskavast, ei seataks ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Seepärast on nõutavat kohandust keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas 2015. aastaks vähendatud, et võtta arvesse pagulastega seotud lisakulusid. Lõplik hinnang 2016. aasta kohta, sealhulgas abikõlblike summade kohta, koostatakse 2017. aasta kevadel lähtudes Itaalia ametiasutuste esitatud vaatlusandmetest.

    (10)

    Komisjon märkis oma arvamuses Itaalia 2016. aasta eelarvekava kohta, et ta võtab seoses üldhinnanguga, mis käsitleb võimalikku kõrvalekallet eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskavast, arvesse Itaalia võimalikku õigust paindlikkusele stabiilsuse ja kasvu pakti raames, pöörates erilist tähelepanu asjaolule, kas kõrvalekaldumist kohandamiskavast kasutatakse tulemuslikult investeeringute suurendamiseks, usutavate kavade olemasolule eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskava jätkamiseks ning edusammudele struktuurireformide kava elluviimisel vastavalt nõukogu soovitustele. Võttes arvesse edusamme struktuurireformide kava elluviimisel, kavandatud investeeringuid ning valitsuse pühendumust tagada 2017. aastal keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskava jätkamine, mida komisjon sügisel veel kord hindab, võib Itaalia komisjoni hinnangul 2016. aastal täiendavalt kõrvale kalduda 0,35 protsendipunkti ulatuses SKPst.

    (11)

    Toetudes komisjoni 2016. aasta kevadprognoosile, osutab prognoositav struktuurilise eelarvepositsiooni halvenemine 2016. aastal (–0,7 % SKPst) pärast investeeringute ja struktuurireformide rakendamiseks võimaldatava kõrvalekalde arvessevõtmist riskile, et Itaalia kaldub stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa kohustustest mõnevõrra kõrvale. 2017. aastaks näitab komisjoni prognoos eeldusel, et poliitika ei muutu, struktuurse kohandamise puudumist, mille tõttu tekib märkimisväärne risk, et nõutavast struktuursest kohandusest 0,6 % SKPst kaldutakse märkimisväärselt kõrvale. Itaalia ei järgi eeldatavasti nii 2016. kui ka 2017. aastal võlareeglit.

    (12)

    2016. aasta stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi arvesse võttes näeb nõukogu ohtu, et Itaalia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Komisjon hindab sügisprognoosi alusel uuesti, kas Itaalia täidab nõutavat keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskava, kui ta saab täiendavat teavet kohandamiskava täitmise jätkamise kohta 2017. aastal, k.a 2017. aasta eelarvekava.

    (13)

    Ehkki eelarveraamistiku reformimise algatused käivad, on seni astutud vaid piiratud samme, et kulude läbivaatamisega eelarvet tugevdada. Eelkõige on kulude läbivaatamise eesmärke veelgi vähendatud ja asjaolu, et kulude läbivaatamised ei ole eelarvemenetlusse täielikult integreeritud, vähendab selle menetluse üldist tulemuslikkust. Juba 2009. aastal alanud põhjaliku eelarvemenetluse reformi lõpuleviimine peaks selle puuduse kõrvaldama ja orienteerima eelarvemenetluse rohkem tulemustele. Selleks, et parandada avaliku sektori võla jätkusuutlikkust, on oluline kiirendada ka erastamiskava elluviimist. Itaalia maksusüsteem pärsib majanduse tõhusust ja sel on jätkuvalt mitmeid probleeme. Need on seotud väga madala maksukuulekuse ja pikaleveninud maksukulude reformiga, eelkõige seoses käibemaksu vähendatud määrade ja vana katastriväärtuste süsteemiga. Kõik need probleemid tulenevad maksusüsteemi reformi võimaldava seaduse rakendamata jätmisest või üksnes osalisest rakendamisest. Peale selle tunduvad hiljutised sündmused, nagu esmase elukoha omandimaksust vabastamine, olevat vastuolus eesmärgiga laiendada maksubaasi ning nihutada maksukoormus tootmiselt omandile ja tarbimisele.

    (14)

    Oluline samm on avaliku halduse reform, mis võimaldaks Itaalial nõutavate seadusandlike dekreetide vastuvõtmise ja rakendamise korral saavutada avaliku sektori tõhususe ja kvaliteedi kauaoodatud paranemine. Riigi omanduses olevaid ettevõtteid ja kohalikke avalikke teenuseid käsitlevad seadusandlikud dekreedid, mille ettepanekud valitsus 2016. aasta jaanuaris esitas, samuti kavandatav avaliku sektori tööhõivet käsitlev dekreet, on eriti olulised madala tõhususe algpõhjuste kõrvaldamiseks. Ehkki hiljuti on võetud meetmeid korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks, sh karmistades karistusi ja nende määramise tingimusi konkreetsete korruptsioonikuritegude eest, on hagi aegumist reguleerivate normide ammusoovitatud läbivaatamine ikka veel peatatud. Oluline probleem on raamatupidamispettus. Õigussüsteemis jäävad suurteks probleemideks pikalevenivad kohtuprotsessid ning suur pooleliolevate tsiviil- ja kaubandusasjade arv kohtutes. Viimastel aastatel nende probleemide lahendamiseks võetud meetmete pinev seire aitab hinnata, kas lisaks neile on vaja võtta täiendavaid meetmeid.

    (15)

    Mõningat edu on saavutatud pangandussektori varade kvaliteedi parandamisel. Ehkki uute viivislaenude lisandumine on viimastel kuudel aeglustunud, jääb nende maht väga suureks ning survestab jätkuvalt kasumlikkust ja pankade ressursse. Peale selle ei soodusta Itaalia maksejõuetusmenetlus ja võlgade sissenõudmise raamistik piisavalt langenud väärtusega laenude kiiret väljaselgitamist. Alates 2015. aasta keskpaigast on vastu võetud mitu seadust maksejõuetuse ja sundvõõrandamise menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ning on esitatud seaduse eelnõu, mis võimaldab pankrotiraamistikku orgaaniliselt reformida. Siiski ei ole nende reformide mõju menetluste kestusele ja taastamisväärtusele veel kindel. Alates 2015. aasta algusest on Itaalia võtnud rea meetmeid puuduste kõrvaldamiseks pankade, eelkõige suuremate ühistupankade, fondidele kuuluvate pankade ja väikeste hoiu-laenuühistute juhtimises. Nende reformide rakendamine aitaks muuta pangandussektori vastupidavamaks ja tagada laenude tõhusam eraldamine reaalmajandusele. Pangandussektori madal kulutõhusus pärsib sisemist kapitalitootlust ja pangasisese kapitali suurendamist ning täiendavaks probleemiks on madala kasvumäära ja madala intressimääraga keskkond. ELi uus pankade kriisilahendusraamistik (5) on muutnud pankade väljastatud võlakirjade riskiprofiili. Oluline osa neist võlakirjadest on Itaalia jaeklientide käes, mis rõhutab üldsuse finantsteadmiste olulisust.

    (16)

    2015. aastal reformis Itaalia põhjalikult oma tööturureegleid ja -asutusi tööseaduse reformi kaudu. Aktiivse tööturupoliitika reformi rakendamine on võti tööturust kaugemal seisjate, eelkõige pikaajaliste töötute ja noorte aktiveerimiseks. Eksisteerib rida halduse, poliitika ja ressurssidega seotud probleeme. Eelkõige nõuab see avalike tööturuasutuste tugevdamist ja teenuse pakkumise pinevat seiret. Reformitud on õpipoisiõppe süsteemi, et kaasata ka koondatud täiskasvanuid ja suurendada noorte võimalusi, kuid selle rakendamine seisab alles ees. Teise taseme kollektiivläbirääkimised ei ole Itaalias piisavalt arenenud, mis takistab uuenduslike lahenduste vastuvõtmist äriühingu tasandil, mis võiks tõsta tootlikkust ja muuta palgad turutingimustele vastavamaks. Selles valdkonnas meetmete võtmisel tuleb lähtuda Itaalia tavadest ja konsulteerida sotsiaalpartneritega. Sotsiaalpartnerid ei ole veel jõudnud kokkuleppele kollektiivläbirääkimiste reformi asjus. Riikliku reformikava kohaselt on reformi oodata 2016. aasta lõpuks. Naiste tööhõive määr on ELi üks madalamaid. Naised domineerivad ebatüüpilistes ja ebakindlates ametites, moodustavad mittestandardses vormis töötajate enamuse ning võivad olla eriti mõjutatud mitteametlikust majandusest. Maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteem ei innusta leibkonna teiste palgasaajate töötamist ja ka tööseadus ei lahendanud seda probleemi. Laste ja vanemaealiste sugulastega naiste osalemist tööturul takistab ka taskukohaste hooldusteenuste piiratud kättesaadavus. Kõrge on vaesuse tase – rohkem kui veerand itaallastest on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus –, ning sotsiaalabi andmine on endiselt nõrk ja lünklik. Riikliku vaesuse vähendamise strateegia vastuvõtmine ja rakendamine ning sotsiaalkulutuste ratsionaliseerimine võiksid olla esimesed sammud aktiivse kaasamise põhimõttele tugineva piisava sotsiaalabikava järkjärgulises kasutuselevõtus riigi tasandil eelarveneutraalsel viisil. Märgatavat edu on saavutatud haridusreformi vallas. Koolireformi seadus võeti vastu 2015. aasta juulis ja rakendusdekreedid on kavas vastu võtta 2017. aasta jaanuariks.

    (17)

    Piiratud edu on saavutatud konkurentsi edendamisel teenuste valdkonnas. 2015. aasta konkurentsiseadus on ikka veel parlamendis arutamisel. Rida sätteid, näiteks õiguselukutsete kohta, on parlamentaarse protsessi käigus nõrgendatud. Rida valdkondi on ikka veel ülekaitstud või -reguleeritud, eelkõige reguleeritud kutsealad, tervishoiusektor, kohalik ühistransport ning taksod, sadamad ja lennujaamad. Jaesektorit pärsivad mitmed turueeskirjade rangusest tulenevad ebatõhusad aspektid. Majandustegevuse õiguste andmise riiklik protsess avalikus sektoris ei edenda konkurentsi, eelkõige põhjusel, et tegevuslubasid antakse ilma konkurentsipõhise ja läbipaistva menetlusteta. Turgu avavaid meetmeid peab toetama äritegevust soodustav keskkond. Teatavat edu on saavutatud lihtsustamises 2015.–2017. aasta lihtsustamise tegevuskava raames, mis on parandanud koostööd kesk- ja piirkondlike valitsuste vahel. Kuid Itaalia ärikeskkond ei soodusta ikka veel piisavalt majanduskasvu ja investeeringuid ning kannatab killustatud ja kihilise, erinevatelt valitsemistasanditelt pärinevate seaduste ja eeskirjade süsteemi all. Haldus- ja regulatiivne koormus rõhuvad siiani ettevõtjaid. Tugevate külgede, nagu äriühingu loomine ja maksejõuetusmenetlus, vastukaaluks on puudused, ehituslubade hankimise, lepingute täitmise tagamise, maksude tasumise ja laenu saamise valdkonnas. Mõningaid süsteemseid ja levinud puudusi võiks aidata kõrvaldada ka 2016. aasta alguses vastu võetud riikliku riigihankestrateegia rakendamine.

    (18)

    Komisjon on Euroopa poolaasta raames Itaalia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Itaalia 2016. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Itaaliale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Arvesse ei ole võetud üksnes nende asjakohasust Itaalia eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panus ja tugevdada nii ELi üldist majandusjuhtimist. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

    (19)

    Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

    (20)

    Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5,

    SOOVITAB Itaalial võtta aastatel 2016–2017 järgmisi meetmeid.

    1.

    Tagada, et 2016. aastal piirdub ajutine kõrvalekaldumine eelarve keskpikale eesmärgile suunatud nõutavast kohandamisest (0,5 % SKPst) maksimaalselt 0,75 %-ga SKPst, mis on võimaldatud seoses investeeringute ja struktuurireformide elluviimisega, tingimusel, et keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskava täitmist jätkatakse 2017. aastal. Saavutada 2017. aastal eelarve aastane kohandamine vähemalt 0,6 % SKPst keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas. Viia 2016. aasta jooksul lõpule eelarvemenetluse reform ja tagada, et kulude läbivaatamine oleks selle lahutamatu osa. Tagada erastamisprogrammi õigeaegne rakendamine ja kasutada juhuslikke tulusid valitsemissektori võla suhtarvu vähendamise kiirendamiseks. Nihutada maksukoormus tootmiselt tarbimisele ja omandile. Vähendada maksukulude arvu ja ulatust ning viia 2017. aasta keskpaigaks lõpule katastrisüsteemi reform. Võtta meetmeid maksukuulekuse parandamiseks, sh e-arvete ja e-maksete kaudu.

    2.

    Viia ellu avaliku halduse reform, võttes vastu ja rakendades kõik vajalikud seadusandlikud dekreedid, eelkõige need, millega reformitakse kohalikke avaliku sektori ettevõtteid, kohalikke avalikke teenuseid ja inimressursi haldamist. Tõhustada võitlust korruptsiooni vastu, muu hulgas vaadates 2016. aasta lõpuks läbi hagi aegumist reguleerivad normid. Vähendada tsiviilkohtumenetluste kestust reformide ja kohtuasjade tulemusliku haldamise kaudu.

    3.

    Kiirendada viivislaenude mahu vähendamist, sh täiustades veelgi maksejõuetuse ja võlgade sissenõudmise raamistikku. Viia kiiresti lõpule käimasolevate äriühingu üldjuhtimise ja pangandussektori reformide rakendamine.

    4.

    Viia läbi aktiivse tööturupoliitika reform, eelkõige parandades tööturuasutuste töö tulemuslikkust. Lihtsustada leibkonna teise palgasaaja tööleasumist. Võtta vastu ja rakendada riiklik vaesusevastane strateegia ning vaadata läbi ja ratsionaliseerida sotsiaalkulud.

    5.

    Võtta kiiresti vastu ja rakendada menetluses olev konkurentsiseadus. Võtta täiendavad meetmed konkurentsi suurendamiseks reguleeritud kutsealade, transpordi, tervishoiu ja jaemüügisektoris ning luua kontsessioonisüsteem.

    Brüssel, 12. juuli 2016

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    P. KAŽIMÍR


    (1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

    (2)  ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

    (3)  ELT C 96, 11.3.2016, lk 1.

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

    (6)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 2.


    Top