10.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/14

(1)

Pärast Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „asjaomane riik”) pärit viinhappe impordi suhtes määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „alusmäärus”) artikli 5 kohaselt algatatud dumpinguvastast uurimist kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 130/2006 dumpinguvastased meetmed („algne uurimine”) (2). Meetmed kehtisid kõigi HRV viinhappe eksportivate tootjate suhtes peale ettevõtja Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co. Ltd, kelle suhtes kohaldati nullmäära.

(2)

Kooskõlas WTO apellatsioonikogu aruandega „Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiselihale ja riisile” (edaspidi „WTO apellatsioonikogu aruanne”) (3) vabastati nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 332/2012 (4) Hiina eksportiv tootja Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co. Ltd määrusega (EÜ) nr 130/2006 kehtestatud meetmete edasisest läbivaatamisest.

(3)

Algsete meetmete suhtes algatati hiljem erinevaid läbivaatamisi (5). Nende tulemusena on kehtiv üleriigiline tollimaksumäär 34,9 % ning kahe individuaalse Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldatavad individuaalsed tollimaksumäärad on vastavalt 4,7 % ja 10,1 % (6).

(4)

Üks varasem ettevõtjaga Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co. Ltd piirdunud uurimine algatati 29. juulil 2011 (7). Menetlus lõpetati pärast kaebuse tagasivõtmist komisjoni 4. juuni 2012. aasta otsusega, (8) ilma et meetmeid oleks kehtestatud.

(5)

4. detsembril 2014 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) alusmääruse artikli 5 alusel ettevõtjaga Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co. Ltd (edaspidi „Bioking” või „eksportiv tootja”) piirduva dumpinguvastase uurimise HRVst pärit viinhappe liitu importimise kohta. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade”) Euroopa Liidu Teatajas  (9).

(6)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitasid 21. oktoobril 2014 neli liidu viinhappetootjat – Distillerie Bonollo S.r.l., Caviro Distillerie S.r.l., Industria Chimica Valenzana S.p.a. ja Distilleries Mazzari S.p.a. (edaspidi „kaebuse esitajad”), kelle toodang moodustab üle 25 % viinhappe kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(7)

Pärast uurimise algatamist taotles eksportiv tootja ärakuulamist kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul. Eksportiv tootja väitis, et algatades alusmääruse artiklil 5 põhineva uue dumpinguvastase uurimise üheainsa äriühingu suhtes, rikkus komisjon üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artiklis ja WTO dumpinguvastase lepingu (10) artikli 5 lõikes 8 sätestatud üldpõhimõtet, sest dumpinguvastaseid uurimisi tuleks teha kolmandate riikide suhtes tervikuna. Eelkõige väitis ta, et kõnealune uurimine mõjus vahepealse läbivaatamisena ja on seega vastuolus WTO apellatsioonikogu aruandega, millele osutati põhjenduses 2.

(8)

Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevaid uurimisi viiakse tõepoolest ellu pigem kolmandate riikide suhtes tervikuna kui üksikute äriühingute suhtes. Käesoleval juhul algatati uurimine erandkorras üksiku äriühingu suhtes alusmääruse artikli 5 alusel, mitte sama määruse artikli 11 lõike 3 alusel, WTO apellatsioonikogu aruandega kooskõlas ja mitte sellega vastuolus. Apellatsioonikogu aruandes selgitati, et iga eksportiv tootja, kelle puhul algse uurimise käigus dumpingut ei avastatud, tuli välja jätta sellise uurimise tulemusel kehtestatud lõplike meetmete kohaldamisalast ning samuti algsete meetmete edaspidiste läbivaatamiste kohaldamisalast. Kõnealusest aruandest ei järeldu, et sellise eksportiva tootja ja temalt pärineva impordi suhtes ei saaks algatada uut uurimist, et kaitsta dumpinguhinnaga impordi eest ja kehtestada meetmeid, kui on täidetud selleks vajalikud tingimused.

(9)

Liidu õigusakte tuleb võimaluse korral alati tõlgendada viisil, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eriti juhul, kui õigusakti eesmärk on jõustada liidu sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid. Kuna WTO apellatsioonikogu aruanne ühest küljest lubab kehtestada kahjuliku dumpingu vastaseid meetmeid, teisest küljest aga on apellatsioonikogu seda nii tõlgendanud, et see ei luba läbivaatamisi äriühingute suhtes, kelle puhul algne uurimine dumpingut ei tuvastanud, tuleb alusmäärust tõlgendada tingimata nii, et liit tohib sellistel juhtudel nagu käesolev, kui leidub esmapilgul usutavaid tõendeid kahjuliku dumpingu kohta, algatada uurimise alusmääruse artikli 5 alusel.

(10)

Igal juhul kinnitab liidu kohtupraktika, et ükski alusmääruse säte ei takista uute dumpinguvastaste menetluste algatamist sama määruse artikli 5 alusel üksnes ühe äriühingu suhtes, kelle puhul varasem uurimine dumpingut ei tuvastanud, kuid kelle puhul on praegu esmapilgul usutavaid tõendeid kahjustava dumpingu kohta (11). Seepärast lükati eksportiva tootja väited tagasi.

(11)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle teatas komisjon uurimise algatamisest spetsiaalselt kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, liidu tootjate ühendustele, Hiina Rahvavabariigi asutustele ja eksportivatele tootjatele, teadaolevatele sõltumatutele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele ning kutsus neid üles osalema.

(12)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(13)

Komisjon teatas uurimise algatamisest ka Argentina, Austraalia, Brasiilia, Tšiili ja India tootjatele ning kutsus neid üles osalema. Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kolmanda turumajandusliku riigina (edaspidi „võrdlusriik”) kasutada Argentinat.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(15)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi liidu suurimate müügimahtude alusel, tagades mõlema tootva liikmesriigi – Itaalia ja Hispaania – esindatuse valimis. Komisjon toetus kogu kättesaadavale teabele liidu tootmisharu kohta, nagu kaebus, Itaalia Riikliku Tööstuslike Destilleerijate ja Piiritusetootjate Ühenduselt (Assodistil) ja muudelt teadaolevatelt alusmääruse artikli 5 lõike 4 kohastes meetmetes osalevatelt liidu tootjatelt saadud teave. Esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjad annavad 56 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(16)

Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(17)

Üks valimisse mittekuuluv liidu tootja väitis, et valim ei esinda piisavalt liidu väiksemate tootjate olukorda. Ta väitis, et ta tuleks kaasata lõplikku valimisse, sest Biokingi dumpinguhinnaga import mõjus kahjulikult peamiselt väiksematele äriühingutele. Sama väitis Itaalia Riiklik Tööstuslike Destilleerijate ja Piiritusetootjate Ühendus (Assodistil).

(18)

Kõik liidu viinhappetootjad on VKEd. Väiksemate liidu tootjate lisamine valimisse ei muudaks oluliselt selle esinduslikkust ega mõjutaks märkimisväärselt valimi andmete alusel hinnatud kahjunäitajaid. Sellised makromajanduslikud näitajad nagu müügimaht (nagu kirjeldatakse põhjenduses 109) põhinevad igal juhul liidu tootmisharu tervikandmetel, s.o kõigi liidu tootjate, k.a kõnealuse liidu tootja andmetel.

(19)

Peale selle oli muid valimisse mittekuuluvaid liidu tootjaid, kõik VKEd, kelle müügimahud olid suured ja kes soovisid olla valimis. Kõnealune liidu tootja ei esitanud mingeid muid põhjuseid nende tootjate kõrvalejätmiseks ja tema ettevõtte valimiseks nende asemel.

(20)

Muid märkusi ei esitatud. Seepärast kinnitati esialgne valim. Valim on liidu tootmisharu jaoks esinduslik.

(21)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(22)

Nõutud teabe esitas kümme äriühingut. Kuid vaid üks neist oli vaatlusaluse toote sõltumatu importija/müüja. Ülejäänud üheksa äriühingut loeti kasutajateks ja neile saadeti vastavad küsimustikud.

(23)

Koostööd tegevate sõltumatute importijate/müüjate väikest arvu arvestades otsustas komisjon, et nende puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(24)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaldamiseks saatis komisjon taotletud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi eksportivale tootjale Hiinas.

(25)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kuuluvale liidu tootjale, koostööd tegevale sõltumatule importijale/müüjale, üheksale kasutajale, kolmeteistkümnele tarnijale, eksportivale tootjale HRVs ning tootjatele viies võimalikus võrdlusriigis: Argentinas, Austraalias, Brasiilias, Tšiilis ja Indias. Lisaks võeti telefoni teel ühendust võimalike tootjatega Ameerika Ühendriikides. Need kontaktid kinnitasid aga, et Ameerika Ühendriikides viinhapet ei toodeta.

(26)

Vastused küsimustikele saadi kolmelt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt, ühelt koostööd tegevalt sõltumatult importijalt, kaheksalt kasutajalt, neljalt liidu tarnijalt, eksportivalt tootjalt HRVs ja ühelt tootjalt Austraalias.

(27)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti alljärgnevate äriühingute valdustesse.

(28)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(29)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit viinhape (v.a D-(-)-viinhape, millel on vähemalt 12,0-kraadine negatiivne optiline pöörang mõõdetuna vesilahuses Euroopa farmakopöas kirjeldatud meetodil), mis on praegu klassifitseeritud CN-koodi ex 2918 12 00 (TARICi kood 2918120090) alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(30)

Viinhapet kasutatakse selliste lõpptoodete osisena nagu vein ja muud joogid, toiduained ja ravimid või teatavate keemiliste protsesside kiirendaja või aeglustina, näiteks krohvisegudes, kus seda kasutatakse aeglustina.

(31)

Vaatlusalust toodet saab kas veinitööstuse kõrvalsaadustest, eelkõige veinisettest, nagu seda teevad liidu tootjad („looduslik viinhape”), või keemilise sünteesi kaudu benseenist ja maleiinanhüdriidist („sünteetiline viinhape”) – viimatinimetatu on peamine tooraine, mida kasutab Bioking.

(32)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(33)

Komisjon otsustas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(34)

Üks huvitatud isik väitis, et sünteetiline ja looduslik viinhape ei ole samasugused tooted. Tema väitel erinevad need kaks viinhapet toorainelt, tootmisprotsessilt, tootmiskuludelt, regulatiivselt käsitluselt, tarbija hoiakutelt, füüsikalistelt omadustelt ja lõppkasutustelt. Nimetatud erinevused ei võimalda Biokingi toodetud sünteetilist viinhapet ja liidu tootmisharu looduslikku viinhapet õiglaselt võrrelda.

(35)

Samuti väitis ta, et võttes arvesse selle eriomadusi, rahuldab sünteetiline viinhape tarbijate teatavaid vajadusi paremini. Sünteetilist viinhapet toodetakse maleiinanhüdriidist, mille saadavus ei olene kliimatingimustest, seevastu looduslikku viinhapet saadakse veinisettest, mistõttu selle saadavus kõigub olenevalt viinamarjasaagi kvaliteedist, mis oleneb kliimatingimustest. Seepärast kirjeldati tarnekindluse ja hinnastabiilsuse tõttu nende kahe viinhappeliigi vahelist konkurentsi piiratuna.

(36)

Alusmääruse artikli 1 lõikes 4 on sätestatud, et dumpinguvastase uurimise otstarbel peetakse tooteid samasugusteks, kui need on identsed või igas mõttes samasugused või on omadustelt väga lähedased. Arvesse võidakse võtta rida tegureid, sh toodete füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi omadusi, nende kasutust, vastastikust asendatavust, tarbija hoiakuid, müügikanaleid, tootmisprotsessi, tootmiskulusid ja kvaliteeti.

(37)

Uurimine tuvastas, et Biokingi, võrdlusriigi tootja ja liidu tootmisharu toodetavatel viinhapetel on identne keemiline koostis ning samad tehnilised ja füüsikalised omadused, kuigi esineb toormaterjalide, tootmisprotsessi või tootmiskulude erinevusi. Sellised tootmisega seotud erinevused ei tee olematuks lõpptoodete samasugusust, kuna samasugusus määratakse identse keemilise valemi ning samade tehniliste ja füüsiliste omaduste alusel. Peale selle neid tooteid isegi turustati sarnastes klassides, neil olid sarnased lõppkasutused ja need olid vastastikku asendatavad. Üks erand on seotud ELi veinitootmissektoriga, kus ELi õigusaktide kohaselt ei ole sünteetilise viinhappe kasutamine lubatud, (12) kuid see ei kõrvalda muid asjakohaseid sarnasusi. Kõigis muudes turusegmentides toimub avatud ja otsene konkurents. Uurimine näitas, et kasutajad toiduainete-, ehitus- ja ravimisektoris ostsid nii sünteetilist kui ka looduslikku viinhapet. Seepärast uurimise tulemused neid väiteid ei toetanud ning kinnitust leidis, et tooted on samasugused.

(38)

Märgitakse, et tooted loeti samasugusteks kõigis eelnenud uurimistes, nagu on osutatud põhjendustes 1–4.

(39)

Komisjon hindas eksportiva tootja turumajandusliku kohtlemise taotlust ja kontrollis tema ruume kohapeal.

(40)

Seejärel avaldas komisjon turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad järeldused eksportivale tootjale, asjaomase riigi asutustele ja liidu tootmisharule. Huvitatud isikutel oli võimalik esitada järelduste kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon võttis esitatud vaateid arvesse. Komisjon teatas huvitatud isikutele oma lõpliku otsuse turumajandusliku kohtlemise võimaldamise kohta.

(41)

Uurimine tuvastas, et kuigi eksportiv tootja vastas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c muude kriteeriumide nõuetele, ei vastanud ta esimese kriteeriumi („1. kriteerium”) nõuetele, kuna ühe põhisisendi – põhitooraine maleiinanhüdriidi eest uurimisperioodil makstud omamaine hind oli pidevalt rahvusvahelistest hindadest madalam ning ei kajastanud turuväärtust. Peale selle olid maleiinanhüdriidi ostmisel Biokingi makstud madalad hinnad kooskõlas Hiinas maleiinanhüdriidi eest makstavate omamaiste hindadega, mis olid samuti pidevalt madalamad kui rahvusvahelised hinnad. Uurimise käigus kindlaks tehtud keskmine hinnavahe oli Biokingi puhul 14 %.

(42)

Põhjenduses 41 nimetatud hinnavahe saadi, võrreldes maleiinanhüdriidi omamaiseid hindu HRVs, mida maksis Bioking, omamaiste hindadega muudel turgudel. Sellise hinnavõrdluse tegemiseks uuris komisjon esiteks seda, kas maleiinanhüdriidi (turujõudude mõjul kujunenud) omamaised hindad on igas riigis kättesaadavad, ja teiseks seda, millised maleiinanhüdriidiliigid neis riikides on võrreldavad Biokingi kasutatavaga ja HRV turul tervikuna saadaolevaga. Komisjon leidis, et transpordikulude tõttu peaks võrreldav turg olema samas geograafilises piirkonnas. Seega tuvastas komisjon, et olukord Taiwani siseturul, mis on ühtlasi HRV turule lähim, võimaldab nõuetekohaselt võrrelda maleiinanhüdriidi hindu, mida maksab Bioking, ja selle hindu HRV siseturul üldiselt.

(43)

Andmed, mida kasutati HRV ja kolmandate riikide omamaiste hindade võrdlemiseks, saadi sõltumatult turuandmete pakkujalt (13). Biokingi poolt maleiinanhüdriidi eest makstud hindu (Biokingi esitatud kontrollitud andmed) võrreldi sõltumatult teabepakkujalt saadud teabe alusel maleiinanhüdriidi omamaiste hindadega HRVs (ilma käibemaksuta) ja omamaiste hindadega Taiwanis (ilma käibemaksuta). Komisjon analüüsis ka maleiinanhüdriidi omamaised hindu muudel turgudel (Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit), ning HRV omamaiste hindade ja USA ning liidu omamaiste hindade võrdlemine näitas veelgi suuremat keskmist hinnavahet kui Taiwani puhul.

(44)

Vahet Hiina ja muude kolmandate riikide omamaistes hindades saab selgitada asjaoluga, et Hiina käibemaksukord ei võimalda sisendkäibemaksu maleiinanhüdriidi eksportimisel täielikult tagasi saada. Seega ei stimuleeri see käibemaksukord maleiinanhüdriidi eksporti HRVst. Hiina õiguse kohaselt peavad HRVst maleiinanhüdriidi eksportivad äriühingud tasuma 17 % käibemaksu. Tagasi makstakse aga vaid osa asjaomasest sisendkäibemaksust. Uurimisperioodil maksti tagasi 9 % sisendkäibemaksust. Seega vähendatakse HRVs järgitava poliitika tulemusel, näiteks asjaomase tooraine ekspordile ebasoodsate käibemaksutingimuste kehtestamisega, (14) sellise tooraine (neto) hindu eksportimisel HRVst (sest HRVst eksportijad peavad konkureerima rahvusvahelistel turgudel äriühingutega, kes üldjuhul ei maksa ekspordilt käibemaksu) ja stimuleeritakse müügi ümbersuunamist siseturule, surudes omamaised hinnad rahvusvahelistest madalamaks.

(45)

Lisaks tehti uurimises kindlaks, et benseenist või butaanist valmistatud maleiinanhüdriid moodustab 90 % tootmise kogukuludest. Pealegi leiti, et maleiinanhüdriidi hinnapakkumised on HRVs samal tasemel olenemata sellest, kas valmistamisel on kasutatud benseeni või butaani. HRVst benseeni eksportimisel kohaldatav ekspordimaks on 40 % ja tasutud käibemaksu eksportimisel maha ei arvata. Seega on mõistlik järeldada, et HRV benseeniturul on kaudne mõju butaanist toodetud (ja ka Biokingi kasutatava) maleiinanhüdriidi turule ning see aitab veelgi kaasa HRVs maleiinanhüdriidituru üldisele moonutamisele.

(46)

Lisaks kõigele muude näitas uurimine, et HRVs kuuluvad mitmed maleiinanhüdriiditootjad riigile ning HRV turgu iseloomustab märkimisväärne ülevõimsus. On mõistlik järeldada, et ülevõimsuse püsimine on seotud riigile kuuluvate ettevõtjate kaitstud seisundiga, mis takistab selliste ülevõimsuste puhul tavalisi turumehhanisme nagu konsolideerimine või tegevuse lõpetamine.

(47)

Eespool nimetatut arvesse võttes leitakse, et Hiina maleiinanhüdriidi siseturg tervikuna on moonutatud.

(48)

Järelduste teatavakstegemise järel väitis eksportiv tootja, et põhjendustes 41–44 osutatud hinnavõrdlus põhines maleiinanhüdriidi omamaistel hindadel ja ei ole seetõttu asjakohane. Eksportiv tootja pakkus, et selle asemel oleks tulnud Hiina omamaiste hindadega võrrelda kolmandate turgude ekspordihindu. Eksportiv tooja esitas alternatiivseid rahvusvaheliste ekspordihindade ja Hiina omamaiste hindade võrdlusi. Eksportiv tootja arvas ka, et tema ostuhindade ja USA tollistatistika andmebaasil põhinevate USA ekspordihindade võrdlemine näitaks, et tema ostuhinnad olid pidevalt kõrgemad USAst mitmesuguste kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hindadest. Eksportiv tootja väitis lisaks, et maleiinanhüdriidi toorainekulud (butaani hinnad) Taiwanis on suuremad kui HRVs või USAs ja võrdlus Taiwani hindadega ei ole seetõttu asjakohane.

(49)

Eksportiva tootja esitatud alternatiivsed rahvusvahelised hinnavõrdlused ei olnud asjakohased. Nagu selgitati põhjenduses 42, loeti sobivaks võrdlusaluseks samalaadsete tarnetingimuste juures kehtivaid omamaiseid hindu. Samuti märgiti, et Bioking ei esitanud põhjendusi, millega õigustada oma väidet, et võrdluses omamaiste hindade kasutamine ei ole iseenesest sobiv. Samuti jõuti uurimises, nagu põhjenduses 42 selgitatud, järeldusele, et geograafiliselt lähim turg on transpordikulude tõttu tõenäoliselt kõige mõistlikum võrdlusalus. Seepärast lükati tagasi väited, et Taiwan ei ole asjakohane võrdlusalus, või et muu võrdlusalus, kas Biokingi esitatud või USA tollistatistikast võetud ekspordihind, oleks asjakohasem.

(50)

Eksportiv tootja väitis veel, et põhjenduses 44 osutatud käibemaksukorra võimalik mõju maleiinanhüdriidi (neto) ekspordihinnale ning seega Hiina omamaisele hinnale on ülehinnatud ja oleks tegelikult minimaalne. Väidet ei põhjendatud aga tõendusmaterjaliga. Uurimise ajal kättesaadavale teabele tuginedes ja põhjendustes 41–44 selgitatud hinnaerinevuste kohaselt oleks erinevus igal juhul märkimisväärne ning eksportiva tootja väidetust suurem. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(51)

Peale selle väitis eksportiv tootja, et riigi sekkumisest benseeni hindadesse tulenevad võimalikud moonutused on ebaolulised, sest juhtivaks turuhinna määrajaks on muutumas butaan, mis hakkab turul järk-järgult asendama benseenist saadavat maleiinanhüdriidi. Nagu põhjenduses 45 selgitati, on maleiinanhüdriidi ekspordihinnad HRVs samal tasemel olenemata sellest, kas valmistamisel on kasutatud benseeni või butaani. See näitab, et HRV benseeniturul on kaudne mõju butaanist toodetud (ja ka Biokingi kasutatava) maleiinanhüdriidi turule ning see aitab veelgi kaasa HRVs maleiinanhüdriidituru üldisele moonutamisele. Igal juhul jõuti eksportiva tootja esitatud andmete alusel järeldusele, et Biokingi kulutused põhisisenditele kalduvad olulisel määral turuväärtustest kõrvale. Viimasena tuleb esile tõsta, et eksportiv tootja ei esitanud oma väite kinnitamiseks tõendeid oluliste süstemaatiliste erinevuste kohta. Väide lükati seetõttu tagasi.

(52)

Samuti väitis eksportiv tootja, et komisjoni uurimises turumajandusliku kohtlemise kohta kinnitust leidnud ja eksportivale tootjale uurimise järelduste teatavakstegemisel selgitatud asjaolu riigi omandis olevate maleiinanhüdriidi tootvate ettevõtete kaitstud seisundi kohta ei ole üldse asjakohane, sest eksportiv tootja ostab maleiinanhüdriidi peamiselt eraõiguslikelt tarnijatelt. Selle väite uurimisel leiti, et isegi juhul, kui tarnijad on põhiosas eraõiguslikud, mõjutaks ülemäärase tootmisvõimsuse hinnasurve ja riigi omandis olevate maleiinanhüdriidi tootvate ettevõtete kaitstud seisund neid ikkagi. Pealegi ei tõendanud Bioking vastupidist. Igal juhul näitas Biokingi ostuhindade ja rahvusvaheliste hindade võrdlus, et Biokingi hinnad olid tõepoolest moonutatud ja see oli kooskõlas üldise moonutusega Hiina turul. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(53)

Eksportiv tootja väitis, et otsus 1. kriteeriumi mittetäitmise kohta Hiina käibemaksu tagastamiskorra tõttu ei ole kooskõlas GATTi/WTO eeskirjadega, sest need lubavad erinevaid käibemaksukordi ega pea neid turuhindu moonutavateks. Seda kinnitavat asjaolu, et HRV ei võtnud oma WTOga ühinemise protokollis mingeid käibemaksu tagastamise süsteemiga seotud erikohustusi. Eksportiv tootja väitis veel, et ühegi varasema uurimise puhul ei keeldutud Hiina käibemaksu tagastamise süsteemi pärast turumajanduslikust kohtlemisest ja seega ei saa see olla turumajanduslikust kohtlemisest keeldumise põhjus ka kõnealuses uurimises.

(54)

Hoolimata asjaolust, et GATTi/WTO eeskirjad lubavad erinevaid käibemaksu tagastamise süsteeme, leiti kõnealuse juhtumi puhul, et Hiina käibemaksukord surub tõepoolest alla Hiina (neto) ekspordihindu ja ei stimuleeri maleiinanhüdriidi eksporti HRVst. Seepärast leiti, et nagu põhjenduses 43 kirjeldatud, on ka Hiina omamaised hinnad allasurutud, mis on põhjustanud turu moonutamise. Seega lükati kõnealused väited tagasi.

(55)

Väite asjus, et ühegi varasema uurimise puhul ei ole keeldutud Hiina käibemaksu tagastamise süsteemi pärast turumajanduslikust kohtlemisest, tuletatakse meelde, et ühes varasemas uurimises (15) nimetati käibemaksu tagastamise puudumist turumajandusliku kohtlemise hindamisel negatiivset otsust toetava argumendina. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(56)

Käesolevas uurimises tuvastati, et maleiinanhüdriidi hinnad, mida maksis Bioking, aga ka üldised hinnad HRVs, ei peegelda turuväärtusi, sest on pidevalt olnud rahvusvahelistest hindadest madalamad. Moonutuse selgitamiseks analüüsiti Hiina käibemaksu tagastamise süsteemi. Turumajandusliku kohtlemise kohta tehakse otsus alati sõltumatult, konkreetse uurimise jaoks asjakohaste asjaolude alusel. Kõnealuse uurimise käigus tehti eespool käsitletud konkreetsete asjaolude alusel kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c nimetatud 1. kriteerium ei olnud täidetud. Seega lükati kõnealune argument tagasi.

(57)

Pärast järelduste teatavakstegemist kordasid kaebuse esitajad, et on kaheldav, kas eksportiva tootja investeeringuid uurimisperioodi jooksul, sealhulgas investeeringuid maakasutusõigustesse, oleks saanud rahastada üksnes äriühingu jaotamata kasumist, eriti võttes arvesse, et äriühing oli finantsaastal 2013 ka dividende maksnud. Peale selle väitsid kaebuse esitajad, et jagamata kasum võidi saada varasemate soodusmaksumäärade tulemusena Hiina kõrgtehnoloogiatööstuse edendamise programmi raames. Siiski ei esitatud alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teist kriteeriumi käsitlevate väidete kohta tõendusmaterjale. Seega lükati need tagasi.

(58)

Kaebuse esitajad väitsid ka, et eksportiv tootja ei järginud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c, sest ta ei kajastanud varade väärtuse kasvu ja/või kahanemist varade vahetuse tehingutes, mille puhul varem omandatud maakasutusõigus vahetati sobivama vastu. Ometi on varade vahetamise tehingu käigus soetatud vara kajastamine loovutatud vara bilansilise väärtusega (õiglase väärtuse asemel) raamatupidamislik käsitlus, mida tunnistavad ka rahvusvahelised raamatupidamisstandardid. Seega lükati kõnealune argument tagasi.

(59)

Peale selle väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teise taande tingimus ei ole täidetud, sest eksportiva tootja raamatupidamisaruanded koostati ja neid kontrolliti Hiina raamatupidamisstandardite alusel, mis erinevad rahvusvahelistest, mille kasutamist nõutakse alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c. Uurimine näitas aga, et hoolimata sellest, et õiguslik viide on tehtud üksnes Hiina raamatupidamisstandarditele, olid eksportiva tootja kohaldatud raamatupidamisstandardid rahvusvahelistega kooskõlas. Seega lükati kõnealune argument tagasi.

(60)

Lõpetuseks väitsid kaebuse esitajad, et komisjon ei oleks pidanud hindama maakasutusõiguse eest makstud hinda HRVs kehtivate võrdlushindade alusel, vaid maa hindade alusel, mis kehtivad kolmandates riikides, nagu Taiwan, Indoneesia ja India. Peale selle väitsid kaebuse esitajad, et maakasutusõiguse eest makstud hind võis olla turumajanduslikest hindadest madalam. Kuid väidet, et maakasutusõiguse hind oli turuhinnast madalam, ei põhjendatud ja seda ei kinnitanud ka uurimine, mille käigus tuvastati vastupidine – nimelt leiti, et hinnad peegeldasid HRVs kehtivaid mõistlikke turuhindu ja olid ühtlasi kooskõlas sõltumatu hindamisaruandega. Mis puutub kaebuse esitajate soovitusse hinnata maakasutusõiguse hindu võrdluses hindadega kolmandates riikides, siis tuletatakse meelde, et hindamine võib alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt põhineda kolmandate riikide hindadel, kuid see ei ole kohustuslik. Igal juhul ei esitanud kaebuse esitajad ühtegi põhjendust, mis seaks kahtluse alla sõltumatu hindamisaruande asjakohasuse. Seega lükati kõnealune argument tagasi.

(61)

Võttes arvesse eeltoodud kaalutlusi ja eksportivale tootjale varem teatavaks tehtud kaalutlusi, ei saanud talle kõnealuse uurimise järgi turumajanduslikku kohtlemist võimaldada.

(62)

Eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, tuleks alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtus kindlaks määrata kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajandusriik (edaspidi „võrdlusriik”).

(63)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb võrdlusriigiks valida Argentina, ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta arvamust avaldama.

(64)

Komisjon võttis ühendust viie võimaliku võrdlusriigi (Argentina, Austraalia, Brasiilia, Tšiili ja India) asutustega. Kontaktid võimalike tootjatega Ameerika Ühendriikidest kinnitasid, et Ameerika Ühendriikides viinhapet ei toodeta. Saadud teabe alusel palus komisjon teavet 26 samasuguse toote võimalikult tootjalt Argentinas, Austraalias, Brasiilias, Tšiilis ja Indias.

(65)

Vaid üks tootja Austraaliast saatis komisjonile nõutud teabe.

(66)

Uurimises tuvastati, et Austraalia omamaine toodang konkureerib kui mitte mujalt, siis vähemalt HRVst imporditava viinhappega. Viinhappe impordi suhtes ei kehti tollimakse. Nagu põhjendustes 36–37 nimetatud, leiti, et Austraalia ainsa koostööd teinud tootja toodetav viinhape on samasugune toode kui HRVs toodetav ja sealt eksporditav, ehkki tootmisprotsessid on erinevad. Kättesaadava teabe alusel peeti Austraalia turgu seepärast normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobivaks.

(67)

Eksportiv tootja väitis, et Argentina, Austraalia ja USA viinhappe ekspordihinnad on Biokingi ekspordihindadest palju madalamad ja seega kinnitaks nende hindade kasutamine dumpingu puudumist. See väide ei ole asjakohane, kuna võrdlusriiki ei valita selle ekspordihindade taseme alusel. Lisaks tegi vajalikku koostööd vaid üksainus võimaliku võrdlusriigi tootja. Eksportiv tootja esitas lisaks toote määratlusega seotud väited. Neid käsitletakse põhjendustes 34–38.

(68)

Arvestades asjaolu, et koostööd tegi vaid üksainus võimaliku võrdlusriigi tootja, ning kuna Austraaliat loetakse sobivaks võrdlusturuks, valis komisjon võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt Austraalia.

(69)

HRV, v.a Biokingi (16) suhtes kohaldatavate meetmete viimase vahepealse läbivaatamise jaoks valiti võrdlusriigiks Argentina. Normaalväärtus põhines arvestuslikul väärtusel, mis kajastas Argentiinas ja HRVs kasutatava tootmismeetodi objektiivseid erinevusi, mis mõjutasid oluliselt hindu ja kulusid. Praegusel juhul esineb Austraalia ja HRV võrdlemisel samuti tootmismeetodi erinevus. Uurimises ei tulnud välja ühtegi olukorda, mis õigustaks vahepealses läbivaatamises järgitust erinevat meetodit. Huvitatud isikud ei esitanud ka selle kohta märkusi. Seega leitakse, et normaalväärtus peaks põhinema Austraalias kehtival arvestuslikul normaalväärtusel, mis kajastab Argentiinas ja HRVs kasutatava tootmismeetodi objektiivseid erinevusi.

(70)

Komisjon kasutas sel eesmärgil tootmiskulude arvutamise hindamise lähtepunktina maleiinanhüdriidi hinda Taiwanis, nagu see tuvastati turumajandusliku kohtlemise määramise käigus (vt põhjendust 42). Võrdlusriigi tootja tegelike andmete alusel määrati mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvestamiseks.

(71)

Koostööd tegi üksainus Austraalia tootja ning tema toodetavatest ja müüdavatest tooteliikidest oli vaid üks tooteliik täiesti sarnane ühe tooteliigiga, mida eksportiv tootja liitu ekspordiks müüs. Komisjon kasutas kõigi Biokingi poolt uurimisperioodil müüdud ja liitu eksporditud viinhappe liikide normaalväärtusena Austraalias toodetava ja müüdava viinhappeliigi arvestuslikku normaalväärtust. Seda meetodit peeti kõnealuses olukorras asjakohaseks, sest kõigi Biokingi poolt uurimisperioodil müüdud ja liitu eksporditud viinhappe liikide tootmisprotsess oli põhimõtteliselt sama ja tootmisprotsessi uurimine näitas, et nende tootmiskuludel ei olnud peaaegu mingit vahet.

(72)

Eksportiv tootja eksportis otse ELi sõltumatutele klientidele. Seega põhines ekspordihind vaatlusaluse toote eest liitu eksportimiseks tegelikult makstud või makstaval hinnal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8.

(73)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(74)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandusi tehti tagastamatu ekspordikäibemaksu, käitlemis-, laadimis-, veo- ja lisakulude, mereveo ja selle kindlustuse, laenukulude, pakkimis-, tagatis- ja garantiikulude ning pangakulude arvestamiseks.

(75)

Kohandus tagastamatu ekspordikäibemaksu arvessevõtmiseks tehti, kuna leiti, et Hiina siseturul tagastatakse eksportmüügi puhul väiksem käibemaksusumma kui omamaise müügi puhul. Sellest lähtudes tehti Austraalia normaalväärtus kindlaks, lisades HRVs eksportmüügi suhtes kohaldatava tagastamatu käibemaksumäära.

(76)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist saadi eksportiva tootja ja kaebuse esitajate märkused dumpingu kohta.

(77)

Eksportiv tootja kordas varasemat väidet, et Biokingile peab võimaldama turumajanduslikku kohtlemist.

(78)

Ta väitis esiteks taas, et Taiwani valik Hiina maleiinanhüdriidi omamaise hinna võrdlemiseks ei ole asjakohane, kuna maleiinanhüdriidi hinnad Taiwanis on võrreldes kolmandate riikidega liiga kõrged. Nagu põhjendustes 42 ja 43 nimetatud, loetakse Taiwanit siiski kõige asjakohasemaks valikuks, ning nagu selgitatud põhjenduses 43, olid alternatiivsetel komisjoni uuritud turgudel hinnaerinevused veelgi suuremad kui Taiwaniga võrreldes. Kuna Taiwani tagasilükkamist ei suudetud argumenteeritult põhjendada ning asjakohast ettepanekut parema alternatiivi leidmiseks ei esitatud, lükati kõnealune väide tagasi.

(79)

Bioking väitis samuti, et geograafiline lähedus ei saa olla võrreldava turu valimisel otsustav ning andmed võivad olla valitsuse otsese või kaudse sekkumise tõttu moonutatud. Siiski ei esitanud Bioking tõendeid Taiwani valitsuse väidetava sekkumise kohta ning seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(80)

Teiseks kordas ta argumenti, et kasutada tuleks mitte maleiinanhüdriidi omamaiseid hindu, vaid ekspordihindu, ent ei esitanud muid argumente peale nende, millele põhjendustes 48 ja 49 juba vastati. Väide lükati seetõttu tagasi.

(81)

Kolmandaks väideti taas, et komisjoni arvutatud käibemaksumõju oli üle hinnatud ja kui seda oleks arvutatud teisiti, siis oleks Hiina ja Taiwani omamaiste maleiinanhüdriidi hindade erinevus kaduvväike. Kuna uusi põhjendatud argumente sellegipoolest ei esitatud, kehtib põhjenduses 50 esitatud selgitus ning väide lükati seetõttu tagasi.

(82)

Neljandaks seati taas küsimärgi alla benseenihindade moonutamine riigi sekkumise tõttu. Kuna ei esitatud uusi elemente peale nende, millele põhjendustes 50–52 juba vastati, lükati kõnealune väide tagasi.

(83)

Lõpuks kordas eksportiv tootja turumajandusliku kohtlemise taotluse suhtes, et Hiina käibemaksu tagastamise kord vastab nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 597/2009 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule, ent ei esitanud uusi elemente peale nende, millele põhjendustes 53–55 juba vastati. Väide lükati seetõttu tagasi ning komisjon kordas põhjenduses 61 esitatud järeldust, et eksportivale tootjale ei saa selles uurimises turumajanduslikku kohtlemist võimaldada.

(84)

Sama isik kordas uuesti argumenti, et maleiinanhüdriidi hind Taiwanis ei sobi arvestusliku normaalväärtuse määramiseks ning sobivam alus oleks ekspordihind USAst Mehhikosse. Nagu vastati juba põhjenduses 49, kasutati hinnavõrdluseks kõige paremini võrreldavat alust ehk võrreldi samalaadsete tarnetingimuste juures kehtivaid omamaiseid hindu hindadega samalaadsetel ja geograafiliselt kõige lähematel turgudel. Eksportija ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid väidet, et ekspordihinnad USAst Mehhikosse oleks võrdlusaluseks sobivamad. Seega lükati kõnealune argument tagasi.

(85)

Kaebuse esitajad esitasid märkused Biokingi tootmisvõimsuse väidetava suurendamise kohta uurimisperioodi järel. Esiteks tuleb märkida, et selliseid uurimisperioodi järel toimunud muutusi tavaliselt arvesse ei võeta. Lisaks ei olnud andmeid Biokingi koguvõimsuse kohta pärast ehitustööde lõpetamist, kuna uurimisprotsessi ajal oli olemasoleva tehase asendamiseks uue tootmisasutuse ehitamine veel pooleli. Seega ei olnud võimalik kõnealuse väitega arvestada ja see lükati tagasi.

(86)

Kaebuse esitajad vaidlustasid ka Hangzhou Biokingi dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud metoodika, mis oli ühtlasi sama metoodika, mida kasutati viimases vahepealses läbivaatamises ning mis tähendas tegelike hindade kasutamise asemel normaalväärtuse arvutamist. Nad väitsid veel, et kui kasutatud oleks võrdlusriigi tootja tegelikke hindu, siis oleks mõeldav, et Hangzhou Biokingi suhtes arvutatud dumpingumarginaal kujuneks veelgi kõrgemaks. Nagu selgitatud põhjenduses 69, ei tulnud uurimises välja ühtegi olukorda, mis õigustaks vahepealses läbivaatamises järgitust erinevat meetodit. Huvitatud isikud ei esitanud argumente ka selles küsimuses. Seega leitakse endiselt, et normaalväärtus peaks põhinema Austraalias kehtival arvestuslikul normaalväärtusel, mis kajastab Argentiinas ja HRVs kasutatava tootmismeetodi objektiivseid erinevusi.

(87)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon, nagu eespool kirjeldatud, kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(88)

Selle põhjal on kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist alljärgnev.

(89)

Nagu nimetati põhjenduses 1, kehtisid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul HRVst pärit viinhappe impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud; erandiks oli Biokingilt pärinev import, mille suhtes kohaldati nullmäära. Kehtivad meetmed pikendati viimati 2012. aastal pärast aegumise läbivaatamist, nagu osutatud põhjenduses 3. Aegumise läbivaatamisel leiti, et kehtivad meetmed kaitsesid liidu tootmisharu suures ulatuses dumpinguhinnaga impordi mõju eest, ja järeldati, et meetmete aegumise korral kahju tõenäoliselt korduks.

(90)

Käesolev uurimine käsitleb üksnes Biokingilt pärit dumpinguhinnaga importi, selle mahtu ja mõju liidu turu hindadele ja liidu tootmisharule. Kuid Biokingi impordi mõju hinnati selliste kehtivate meetmete mõju kontekstis, millega liidu tootmisharu kaitstakse ülejäänud HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi kahjuliku mõju eest.

(91)

Võttes arvesse asjaolu, et käesolev uurimine käsitleb vaid ühte eksportivat tootjat, tuli kõik konfidentsiaalsete äriandmetega seotud arvnäitajad konfidentsiaalsuse huvides indekseerida.

(92)

Uurimisperioodil valmistasid liidus samasugust toodet üheksa liidu tootjat. Kaebuses esitatud teabe alusel ei ole liidus teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seetõttu moodustavad need üheksa tootjat liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(93)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 23 000 tonni. Komisjon tegi liidu kogutoodangu kindlaks kaebuses esitatud teabe alusel, võrreldes seda kontrollkäikude käigus valimisse kuuluvate liidu tootjate juures kohapeal kogutud teabega.

(94)

Nagu on märgitud põhjendustes 15–20, valiti valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 56 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(95)

Komisjon kasutas liidu tarbimise kindlakstegemiseks i) liidu tootmisharu müügimahtu liidu turul, mis saadi liidu tootjate valimilt ja ülejäänud liidu tootjate kohta kaebusest (kaebuse esitajate tegelikud andmed ja muude liidu tootjate kohta hinnangulised andmed); ii) HRVst pärit impordi kogumahtu Hiina ekspordiandmebaasi ja eksportiva tootja andmeil; ning iii) kolmandatest riikidest pärit impordi mahtu Eurostati andmeil.

(96)

HRVst pärit impordi kogumahtu ei saanud käesoleval juhul Eurostati andmetele tuginedes usaldusväärselt kindlaks teha. Asjaomase eksportiva tootja teatatud mahud olid kõigil vaadeldud aastatel märkimisväärselt suuremad kui kogu HRVst pärit import Eurostati andmeil. Sellest lähtudes ei saanud kasutada Eurostati HRVst saadud andmeid. Teisest küljest oli asjaomase eksportiva tootja teatatud maht kooskõlas Hiina ekspordiandmebaasist saadud mahuga.

(97)

Liidu tarbimine muutus alljärgnevalt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (kg)

(98)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %. Esmalt suurenes see 2011. aastast 2012. aastasse 6 %, seejärel vähenes 2013. aastal 3 % ning uurimisperioodil 14 %.

(99)

Komisjon määras Biokingilt pärit dumpinguhinnaga impordi kogumahu kindlaks Biokingi enda andmete alusel.

(100)

Biokingilt pärit import liitu muutus alljärgnevalt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(101)

Vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht liitu Biokingilt suurenes vaatlusalusel perioodil 25 %: see suurenes 36 % aastatel 2011 kuni 2013 ja seejärel vähenes alates 2013. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 11 %.

(102)

Impordi mahu suurenemise tulemusel suurenes Biokingi üldine turuosa vaatlusalusel perioodil 41 %.

(103)

Komisjon määras Biokingilt pärit impordi hinnad kindlaks oma andmete alusel, jagades impordi koguväärtuse selle kogumahuga.

(104)

Asjaomasest riigist pärit ja Biokingi toodetud ning liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi keskmine hind muutus alljärgnevalt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/kg)

(105)

Biokingilt pärit vaatlusaluse toote impordihind suurenes vaatlusalusel perioodil 35 %: see suurenes 2011. aastast 2013. aastasse 43 %, seejärel vähenes 2013. aastast kuni uurimisperioodini 8 %.

(106)

Komisjon tegi kindlaks hinna allalöömise uurimisperioodil, võrreldes selleks:

(107)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased korrektsioonid. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas Biokingilt pärit dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmist hinna allalöömise marginaali liidu turul 10,3 %.

(108)

Uurides alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(109)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mis saadi kaebusest, valimisse kaasatud liidu tootjate vastustest küsimustikule, Hiina ekspordiandmebaasist ja Eurostatilt. Makromajanduslike näitajate andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule. Mikromajanduslike näitajate andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid, kes valimisse kuulusid. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel esinduslikuks.

(110)

Analüüsiti järgmisi makromajanduslikke näitajaid: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine. Analüüsiti järgmisi mikromajanduslikke näitajaid: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(111)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil alljärgnevad.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(112)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tootmismaht 16 %: see vähenes 2011. aastast 2012. aastasse 6 %, seejärel 2013. aastal veel 10 % ning püsis 2013. aastast uurimisperioodini stabiilsena.

(113)

Tootmisvõimsuse kindlakstegemiseks jagati valimisse kaasatud liidu tootjate tootmise kogumaht tootmisvõimsuse rakendusastmega. Seega püsis liidu tootmisharu tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil stabiilsena.

(114)

Liidu tootjate tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes vaatlusalusel perioodil 12 protsendipunkti. Tootmisvõimsuse rakendusastme vähenemine näitas vähenenud tootmise negatiivset mõju. Seega on tõenäoline, et liidu tootmisharul tekib pikas perspektiivis raskusi oma püsikulude katmisega.

(115)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(116)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 30 %: see suurenes 2011. aastast 2012. aastasse 3 %, seejärel vähenes 2012. aastast kuni uurimisperioodini 33 %. See negatiivne trend oli kooskõlas väheneva tarbimisega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 97, kuid oli veelgi järsem.

(117)

Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul järsult, kokku 21 %. Samal perioodil suurenes Biokingilt pärit impordi maht 25 % ja vastav turuosa suurenes 41 %, nagu kirjeldatakse põhjendustes 101 ja 102.

(118)

Ajavahemikul 2012. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni tarbimine liidus vähenes. Hoolimata sellest vähenemisest suurenes samal perioodil Biokingilt pärit dumpinguhinnaga impordi maht, mille tulemusel kasvas tema turuosa. Seega kaotas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulise osa oma turuosast, samal ajal kui vaatlusaluse impordi turuosa suurenes oluliselt, kuigi liidu turul üldiselt tarbimine vähenes. Samal ajal vähenes liidu tootmisharu tootmismaht tarbimisest rohkem.

(119)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(120)

Tööhõive tase liidu tootmisharus oli vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne: see vähenes 2011. aastast 2012. aastasse 3 %, seejärel suurenes 2012. aastast 2013. aastasse 7 % ja jäi kuni uurimisperioodi lõpuni stabiilseks.

(121)

Tootlikkus toodangu kilogrammides töötaja kohta langes vähenenud tootmismahu ja üsna stabiilse tööhõive tõttu märkimisväärselt. Üldiselt vähenes tootlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul 19 %.

(122)

Põhjenduses 88 tuvastatud dumpingumarginaal oli selgelt üle miinimumtaseme. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli märkimisväärne, arvestades eksportivalt tootjalt pärit impordi mahtu ja hindu.

(123)

Turumajanduslikku kohtlemist võimaldanud algse uurimise käigus leiti, et Bioking ei tegele dumpinguga, mistõttu tema suhtes kohaldati tollimaksu nullmäära, nagu selgitati põhjenduses 1. Biokingi-poolse kahjuliku dumpingu puudumisel on igasugune varasemast dumpingust taastumine asjakohane ainult niivõrd, kui see on seotud muude selliste Hiina eksportivate tootjate poolse dumpinguga, kelle vastaseid meetmeid mitme läbivaatamise raames pikendati ja muudeti, nagu nimetatud põhjenduses 3. Need meetmed kehtivad praegugi, nagu kirjeldatakse põhjenduses 3.

(124)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 7

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus

(125)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate keskmine müügihind suurenes 2011. aastast 2013. aastani 75 % ning vähenes 2013. aastast uurimisperioodini 56 %. Nagu näidatud põhjenduses 105, muutusid Biokingi dumpinguimpordi hinnad sama kõvera järgi nagu liidu tootmisharu müügihinnad.

(126)

Tooraine – kaltsiumtartraadi, mida toodetakse veinisettest ja mis moodustab umbes 60 % viinhappe tootmise kogukuludest liidu tootmisharus – kättesaadavus kõigub olenevalt viinamarjaveini saagi kvaliteedist. Seetõttu mõjutavad soodsad või halvad ilmastikutingimused liidus kaltsiumtartraadi üldist tarnekogust ning see omakorda mõjutab aasta keskmisi müügihindu. Tuleb märkida, et 2012. ja 2013. aasta ei olnud veiniviinamarjade saagikuse poolest head aastad ning selle tagajärjel tõusid pärast veinitootmisperioodi toorainete hinnad ja müügihinnad (kuna see on hooajaline toode, siis avaldub selle mõju alles mitu kuud pärast saagikoristust). Seevastu, kuna uurimisperiood oli liidus hea veiniviinamarja-aasta, olid aasta keskmised müügihinnad uurimisperioodil eelmisest aastast madalamad.

(127)

Ühiku keskmise müügihinna suurenemine (vaatlusalusel perioodil 19 %) oli veelgi järsem kui tootmiskulude suurenemine samal perioodil (9 %).

(128)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(129)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks. Keskmine tööjõukulu ei peegeldanud tööjõukulude üldist suurenemist (4,6 %) (17) ja inflatsiooni määra (4,7 %) (18) liidus.

(130)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 9

Laovarud

(131)

Lõppvarud suurenesid vaatlusalusel perioodil 44 %: aastatel 2011–2012 vähenesid need 35 % ja seejärel suurenesid märkimisväärselt alates 2012. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(132)

Laovarude tase moodustas 2011. aastal 3 % valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangu mahust ja suurenes uurimisperioodi lõpuks 5 %-ni.

(133)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(134)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil kasvas valimisse kuuluvate liidu tootjate poolt liidu turul sõltumatutele klientidele suunatud samasuguse toote müügi kasumlikkus 8 protsendipunkti.

(135)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu kasumlikkus oleneb välistest teguritest, näiteks ilmastikutingimustest. Sellegipoolest näitas uurimine, et kasumlikkus suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt, kasvades uurimisperioodil 10 % ja ületades seega tootmisharu sihtkasumit, mis on 8 %.

(136)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil see suurenes: netorahavoog suurenes aastatel 2011–2013 ja vähenes uurimisperioodil.

(137)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate investeeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid vaatlusalusel perioodil 7 %: need vähenesid 2011. aastast 2013. aastasse 24 % ja seejärel suurenesid uurimisperioodil 22 %.

(138)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See suurenes 2011. aastast 2012. aastasse ja seejärel vähenes alates 2012. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(139)

Ei olnud märke sellest, et liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega; selle põhjus on esmajoones asjaolu, et enamik valimisse kuuluvatest tootjatest on integreeritud äriühingud.

(140)

Kahjunäitajad, nagu tootmis- ja müügimaht ning turuosa, olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega. Siiski ei mõjutanud need suundumused liidu tootmisharu üldist finantsolukorda negatiivselt. Vastupidi – liidu tootmisharu kasumlikkus liikus vaatlusalusel perioodil stabiilselt tõusujoones ning uurimisperioodil isegi ületas sihtkasumit. Lisaks paranesid vaatlusalusel perioodil ka muud finantsnäitajad, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus. Samuti suudeti liidu tootmisharus tööhõivet suurendada, kuigi mitte märkimisväärselt.

(141)

Nagu nimetatud põhjenduses 1, kehtisid vaatlusalusel perioodil juba dumpinguvastased tollimaksud HRVst, v.a Biokingilt pärit viinhappe impordi suhtes. Need tollimaksud kaitsesid liidu tootmisharu HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi eest ning seeläbi mõjutati liidu tootmisharu olukorda ja seda võeti käesolevas uurimises ka arvesse. Siiski näis selle konkreetse juhtumi korral, et liidu tootmisharu on varasemast dumpingust taastunud ning saanud uurimisperioodil suuri kasumimarginaale hoolimata asjaomase eksportiva tootja impordi ja turuosa märgatavast suurenemisest. Seda arvestades, olgugi, et liidu tootmisharu kaotas müügimahte ja turuosa, ning tõdedes, et Biokingi dumpinguhinnaga import mõjutas liidu tootmisharu teataval määral negatiivselt, ei tuvastatud uurimises, et liidu tootmisharu oleks kandnud kahju alusmääruse artikli 3 tähenduses. See põhineb peamiselt asjaolul, et kõiki finantsnäitajaid iseloomustasid positiivsed suundumused, ning sellel, et liidu tootmisharu suutis hindu tõsta tootmiskuludest suuremal määral, kuigi Biokingi dumpinguhindadega import lõi liidu tootmisharu hinnad alla.

(142)

Sellele tuginedes jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju.

(143)

Huvitatud isikud väitsid, et komisjon omistas ekslikult liiga suure tähtsuse teatavatele kahjunäitajatele (nt kasumlikkusele) ja seda muude, sama oluliste näitajate arvelt. Väideti, et käesoleval juhul tuli arvestada, et liidu viinhappe tootmisharu koosneb täielikult VKEdest, ning seepärast on vaja kahju analüüsida erilise hoolega.

(144)

Komisjon analüüsis kahju kättesaadava teabe alusel, sh valimisse kuuluva kolme äriühingu kontrollitud vastused spetsiaalselt VKEdele koostatud küsimustikes. Selles kontekstis rõhutatakse, et kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hindas komisjon kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavad majandusnäitajaid ning ei eelistatud ühtki näitajat teisele.

(145)

Väideti, et Biokingi 42,8 % suurune dumpingumarginaal ületab praegu kõigi Hiina tootjate suhtes kohaldatavat 34,9 % suurust jääktollimaksu ning kahe muu äriühingu suhtes kohaldatavat individuaalset tollimaksu, mis on vastavalt 13,1 % ja 8,3 %, ning seda oleks tulnud tõlgendada olulise kahjuna, eriti koosmõjus järjest suuremate impordimahtude ja turuosadega. Lisaks väideti, et Bioking sai kasu „põhjendamatust erandist”, millega ta jäi välja praegu rakendusmääruse (EL) nr 626/2012 kohaselt kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast.

(146)

Ühegi eksportiva tootja dumpingumarginaal ei ole iseenesest ühene kahju majandusnäitaja. Tõepoolest ei tähenda dumpinguhinnaga importimise asjaolu tingimata, et see import omamaist tootmisharu kahjustab. See on üksnes vahend, mille abil eksportival tootjal on võimalik turg ulatuslikumalt hõlvata (suurendada turuosa ja impordimahte). Komisjon märkis lisaks, et Biokingi import liitu on praeguste meetmete kohaldamisalast välja jäetud liidu õiguslikult kehtiva õigusaktiga – rakendusmäärusega (EL) nr 332/2012. Neil põhjustel lükati argument tagasi.

(147)

Samad huvitatud isikud rõhutasid asjaolu, et sellal kui liidu tootmisharu jaoks vähenes müük ja turuosa liidus vastavalt 30 % ja 21 %, suutis Bioking samal ajavahemikul suurendada dumpinguhinnaga müügi mahte 25 % ja oma turuosa 41 %, mis viitab selgelt olulise kahju olemasolule.

(148)

Tõepoolest näitas uurimine, et Biokingi impordi maht ja turuosa suurenes. Siiski jäi liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil suhteliselt kõrgele tasemele. Sellest hoolimata ei ole turuosa ja impordimaht ainsad elemendid, mida analüüsiti, et tuvastada, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju või mitte. Nagu viidatud põhjenduses 144, hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid majandusnäitajaid, eelistamata seejuures üht näitajat teisele. Seepärast lükati argument tagasi.

(149)

Lisaks väideti, et tootmismahu vähenemine (vaadeldaval perioodil 16 %) ja tootmisvõimsuse rakendusastme vähenemine (vaadeldaval perioodil 16 %) mõjutab kasumlikkust ning tähendab pikas perspektiivis, et liidu tootmisharu tervikuna ei ole enam elujõuline, kuna ei suuda katta püsikulusid, ning seda suundumust tunnistas ka komisjon põhjenduses 114. Huvitatud isikud väitsid samuti, et liidu tootmisharu müügihindu agressiivselt allalööva hinnapoliitikaga kasutas Bioking tegelikult ära oma turuliidripositsiooni, tõrjudes liidu tootmisharu välja põhisektoritest, nagu ehitussektor, toidulisandite sektor ja emulgaatorisektor. Lisaks väitsid nad, et keeldumine Biokingi dumpinguhindadega impordi agressiivse hinnakonkurentsiga kaasa minemast ja otsus müüa kvaliteetsemat toodet tarbijatele, kes on nõus kvaliteedi eest enam maksma, oli õiguspärane kaitsestrateegia. Samas rõhutasid isikud, et Biokingi ülemäärast tootmisvõimsust arvestades ei saa selline strateegia pikas perspektiivis edukas olla, sest dumpinguhindadega Hiina import ujutab turu järjest enam üle, lämmatades ka kõige kasumlikuma valimisse kuuluva liidu tootja ärivõimalused.

(150)

Uurimises leidis kinnitust, et Bioking suurendas oma turuosa ja lõi hindu alla, mille tulemusel vähenes tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendusaste, samuti kaotati liidu tootmisharus teatavates tootmissektorites olulisi kliente. Nagu ka kaebuse esitajad ise tunnistasid, tulenes see olukord siiski liidu tootmisharu ratsionaalsest otsusest panustada turuosa säilitamise asemel suuremate kasumimarginaalide teenimisele. Seda ei saa tõlgendada olulise kahju näitajana. Seepärast lükati argument tagasi.

(151)

Kaebuse esitajad väitsid samuti, et komisjoni arvutatud kasumlikkuse määr varjas liidu tootmisharu tegelikke kasumisuundumusi, sest mitte kõikidel valimisse kuulund ettevõtetel ei olnud ette näidata positiivseid kasuminäitajaid. Need huvitatud isikud vaidlustasid komisjoni poolt kasumlikkuse määra arvutamiseks kasutatud metoodika, väites, et komisjoni poolt kahju analüüsimise otstarbel kindlaks tehtud kasumlikkuse tasemed olid selgelt moonutatud suhteliselt suure liidu tootja valimisse kuulumisega, sest erinevalt väiksematest valimisse kuuluvatest tootjatest oli see tootja võimeline mastaabisäästu saavutama.

(152)

Märgitakse, et liidu tootmisharu olukorda analüüsitakse tervikuna ning seetõttu on valimisse kuuluvate liidu tootjatega seotud mikronäitajad esinduslikud kogu liidu tootmisharu majandusolukorra suhtes. Kaebuse esitajad ei ole lõpliku valimi koosseisu vaidlustatud, ning nagu selgitatud põhjenduses 20, peab komisjon valimit liidu tootmisharu olukorra suhtes esinduslikuks. Kaebuse esitajad kordasid 13. jaanuaril 2016 korraldatud ärakuulamisel oma muret valimi esinduslikkuse üle, kuid ei esitanud seejuures täiendavaid põhjendusi. Igal juhul ei saa valimisse kuulunud liidu tootjaid analüüsida isoleeritult, nagu ei saa analüüsimisel ka üht äriühingut teistest valimisse kuuluvatest äriühingutest olulisemaks lugeda, kuna liidu tootmisharu koosneb täielikult VKEdest (vt põhjendust 18). Seepärast lükati argument tagasi.

(153)

Samuti väideti, et komisjon oleks pidanud jälgima kasumlikkuse langust, mis toimus pärast viimase aegumise läbivaatamise uurimisperioodi. Aastatel 2010–2011 langes kasumlikkus seni teadmata põhjusel hüppeliselt. Lisaks toonitatakse, et Bioking suurendas turuhõlvet nimelt 2011. aastal, suurendades impordimahte ligikaudu 33 %.

(154)

Tuletatakse meelde, et kahju hindamist mõjutavate suundumuste uurimiseks analüüsib komisjon tavaliselt uurimisperioodile eelnenud kolmeaastast perioodi. Selle perioodi algus on fikseeritud uurimise algusega ja sellest lähtudes kogutakse majandusandmeid, mida seejärel kontrollitakse. Nagu selgitatud põhjenduses 28, on käesoleval juhul kahju hindamist mõjutavate suundumuste uurimiseks komisjoni valitud perioodi algus 1. jaanuar 2011 ja lõpp 30. september 2014 ning selle perioodi kasutamist ei ole kaebuse esitajad ühelgi uurimise ajahetkel vaidlustanud. 2010. aasta jääb seega käesoleva uurimise ajalisest ulatusest välja ning nimetatud aasta valikuline kasutamine kaebuse esitajate valitud kahjunäitajate määramiseks ei oleks objektiivne, vaid diskrimineeriv. Igal juhul ei suudetud uurimises tuvastada vaatlusalusel perioodil ühest seost liidu tootjate kasumimarginaalide suundumuste ja Biokingi turuosa suundumuste vahel. Lõpuks märgib komisjon, et valimisse kuuluvad äriühingud ei pidanud kandma ümberkorralduskulusid. Seepärast lükati argument tagasi.

(155)

Argumenteeriti, et ohus on liidu tootmisharu suutlikkus tulevikku investeerida, kuna tootmismahtude ja tootmisvõimsuse rakendusastmete vähenemise tulemusel ei suuda liidu tootmisharu püsikulusid pikas perspektiivis katta. Praeguste kasumlikkuse tasemete kadumine on seega vältimatu.

(156)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu tegi vaatlusalusel perioodil investeeringuid. Olgugi, et investeeringute tase vaatlusalusel perioodil üldiselt 7 % langes, tuleks seejuures kontekstina arvestada viinhappe tootmisprotsessi, mis ei ole kuigi keerukas ning ei eelda tingimata suuri investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Seepärast lükati argument tagasi.

(157)

Samuti väideti, et rahavoogude suurenemist oleks pidanud analüüsima mitte alates 2011. aastast, vaid alates 2010. aastast, kuna esimesena nimetatud aastal oli rahavoo tase väga madal. Huvitatud isikute sõnul oleks komisjon alguspunktina 2010. aasta vaatlemisel täheldanud, et liidu tootmisharu rahavoo ülejääk oli 6,8 miljonit eurot. Lisaks väideti, et 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel halvenes rahavoog olulisel määral, langedes lühikese aja jooksul 43 %. Komisjon oleks pidanud ka lähemalt uurima valimisse kuuluva suurima äriühingu moonutavat mõju, arvestades eriti asjaolu, et valimisse kuulunud ettevõtetest kahe jaoks oli rahavoog 2012. aasta ja uurimisperioodi vahel kriitilisel tasemel.

(158)

Nagu põhjenduses 154 seletatud, hinnatakse liidu tootmisharu olukorda tavaliselt uurimisperioodile eelnenud kolmeaastase perioodi lõikes ning 2010. aasta jääb käesoleva uurimise ajalisest ulatusest välja Uurimine näitas, et liidu tootmisharu saavutatud kasumimarginaalid olid vaatlusaluse perioodi jooksul rahavoo genereerimiseks piisavad. Rahavoo tase oli kõige kõrgem 2012. ja 2013. aastal ning kokkuvõttes suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt. Seepärast lükati argument tagasi.

(159)

Väideti, et rahavoo ja investeeringutasuvuse suundumus kaldus kasumlikkuse suundumusest kõrvale, näidates müügimahtude olulisust kasumlikkuse ja tootmisharu üldise elujõulisuse hindamisel. Väideti, et komisjon nimetas kõikide finantsnäitajate suundumusi positiivseks ekslikult, sest 2011. ja 2013. aasta vahel investeeringute tase langes järsult (24 %) ning vaatlusalusel perioodil oli üldine langus 7 %.

(160)

Kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus on erinevad majandusnäitajad ning ei pruugi tingimata järgida samu suundumusi. Igal juhul iseloomustas erinevatest suundumustest hoolimata kõiki kolme näitajat vaatlusalusel perioodil üldine märkimisväärne kasv, mis on kindel märk selle kohta, et vaatlusalusel perioodil ei kandnud liidu tootmisharu kahju.

(161)

Huvitatud pooled rõhusid asjaolule, et järeldus liidu tootmisharu varasemast dumpingust taastumisest on vastuolus viimase aegumise läbivaatamise järeldusega, milles komisjon kirjeldas, et liidu tootmisharu on endiselt haavatavas olukorras. Väideti, et suurem osa aegumise läbivaatamises kasutatud näitajatest tõendavad, et liidu tootmisharu muutus vaatlusalusel perioodil veelgi haavatavamaks. Nad vaidlustasid ka komisjoni käsitluse, mille kohaselt varasemast dumpingust taastumine on asjakohane niivõrd, kui see on seotud muude selliste Hiina eksportivate tootjate poolse dumpinguga, kelle vastaseid meetmeid mitme läbivaatamise raames pikendati ja muudeti. Väideti, et alusmääruses ei ole õiguslikku alust, mis võimaldaks komisjonil sellist eristamist kohaldada.

(162)

Asjaolu, et eelmises aegumise läbivaatamises peeti liidu tootmisharu olukorda endiselt haavatavaks, ei mõjuta käesoleva uurimise tulemusel esitatud järeldust. Nagu uurimine kinnitas, on liidu tootmisharu finantsolukord tõepoolest vaatlusaluse perioodi jooksul jätkuvalt paranenud ja seetõttu oli kasumlikkuse tase kõrge nii 2012. ja 2013. aastal kui ka uurimisperioodil. Lisaks kinnitab komisjon varasemast dumpingust taastumise analüüsimisel käsitlust, mida kirjeldati põhjenduses 123. Seepärast lükati argument tagasi. Igal juhul ei mõjutaks see tegur komisjoni üldist järeldust kõnealuse juhtumi konkreetsetel asjaoludel olulise kahju puudumise kohta.

(163)

Huvitatud isikud palusid komisjonil veelkord kontrollida liidu tootmisharu tööhõivetaseme andmeid. Lisaks kritiseerisid samad huvitatud isikud komisjoni suutmatuse eest tunnistada, et koondamised jäid vaatlusaluse perioodi alguse eelsesse aega.

(164)

Komisjon kinnitab tööhõive kohta põhjenduses 119 esitatud arve, mida uurimise ajal kontrolliti. Selle kohta, et koondamised toimusid enne vaatlusalust perioodi, tuleb märkida, et see aeg jääb käesoleva uurimise ajalisest ulatusest välja. Seepärast lükati argument tagasi.

(165)

Lõpetuseks väljendasid need isikud muret Biokingi märkimisväärse ülemäärase tootmisvõimsuse pärast, märkides, et liidu nõudluse täielik eiramine saab viia üksnes liidu viinhappe tootmisharu täieliku hävimiseni juba lähitulevikus ja seda olenemata kasumlikkuse määrast. Isikud kordasid 13. jaanuaril 2016 korraldatud ärakuulamisel, et uurimisperioodijärgne teave on liidu tootmisharu olukorra ja eelkõige kasumlikkuse õigeks hindamiseks asjakohane.

(166)

Uurimise ajal kogutud ja kontrollitud teabe alusel ei olnud võimalik tuvastada, kas Biokingi tootmisvõimsus lähitulevikus suureneb või kas veel ehitatavad uued tootmishooned asendavad praegused vanad tootmishooned. Kaebuse esitajate poolt üldiste järelduste teatavakstegemise dokumendi kohta esitatud märkustes ei sisaldu selle kohta konkreetseid tõendeid. Pealegi, nagu põhjenduses 85 viidatud, ei ole tavaks uurimisperioodi järgseid suundumusi arvestada ning igal juhul ei ole neid uurimise praeguses hilises etapis enam võimalik kontrollida. Seepärast lükati argument tagasi.

(167)

Kuna leiti, et liidu tootmisharu olulist kahju ei kandnud, ei olnud põhjusliku seose uurimine vajalik.

(168)

Kuna leiti, et liidu tootmisharu olulist kahju ei kandnud, ei olnud liidu huvide uurimine vajalik.

(169)

Võttes arvesse liidu tootmisharu kantud olulise kahju puudumise kohta tehtud järeldusi, tuleks kooskõlas alusmääruse artikliga 9 menetlus lõpetada ilma meetmeid võtmata.

(170)

Kõigile asjaomastele isikutele on teatatud uurimise lõplikest järeldustest ja menetluse lõpetamise kavatsusest ning neil on olnud võimalus avaldada oma arvamust.

(171)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee oma arvamust ei esitanud,