1.

Sõiduk peab olema konstrueeritud ja ehitatud piisavalt tugevana, et taluda sihipärast kasutamist normaalse eluea jooksul, kui on tagatud korrapärane ja korraline hooldus ning seadmete spetsiaalsed reguleerimised, nagu on selgelt ja üheselt kirjeldatud sõidukile lisatud kasutusjuhendis. Sõiduki tootja peab esitama selle kohta allkirjastatud kinnituse.

2.

Sõiduki koostamine ja ehitamine koostetehastes, eriti seoses sõiduki raami, veermiku ja kere ning peaülekandega toimuvad protsessid, peavad olema hõlmatud kvaliteedi tagamise süsteemiga, et kindlustada oluliste mehaaniliste liidete, nagu keevisliidete ja keermesliidete ning muude oluliste parameetrite nõutaval viisil kontrollimine ja tõendamine.

3.

Kinnitusasutus kontrollib määruse (EL) nr 167/2013 artiklis 28 nimetatud toodangu vastavuse kontrollimise korra raames kvaliteedi tagamise süsteemi.

4.

Kinnitusasutus peab olema kindel, et tõsise ohutusriski korral turult kõrvaldamise puhul tehakse kinnitusasutusele ja komisjonile nende nõudmisel viivitamata kättesaadavaks sõiduki ehituse, osiste ja/või osade spetsiifilise analüüsi tulemused, mis saadakse tehniliste arvutuste, virtuaalsete katsemeetodite ja/või konstruktsiooni katsetamise abil.

5.

Sõidukile ei anta tüübikinnitust, kui on põhjust kahelda, et sõidukitootja ei suuda punktis 4 nimetatud analüüsi teha. See kahtlus võib olla seotud selliste analüüsitulemuste kättesaadavuse või nende olemasoluga (nt tüübikinnituse avaldus piiratud sõidukipartiile ühenduseväliselt tootjalt, kelle esindajal puudub tõenäoliselt küllaldane ligipääs sellistele analüüsitulemustele).

2.1.

Tüübikinnituskatsete korral mõõdetakse keskmist kiirust sirgel rajal, mille traktor läbib mõlemas suunas lendstardist. Raja pinnas peab olema stabiliseeritud; rada peab olema tasane ja vähemalt 100 meetri pikkune; sellel esinevad kalded ei tohi olla suuremad kui 1,5 %.

2.2.

Katse ajal peab traktor olema koormamata ja sõidukorras, ilma lisaraskusteta ja erivarustuseta ning rehvide rõhk peab olema selline, nagu on ette nähtud maanteel sõiduks.

2.3.

Katse ajaks peavad traktorile olema paigaldatud uued õhkrehvid, mille suurima veereraadiuse (väljendatud kiiruse/raadiuse indeksina) on traktori jaoks kindlaks määranud tootja.

2.4.

Katse jooksul kasutatud ülekandearv peab võimaldama sõidukil saavutada maksimaalse kiiruse ja seguklapp peab olema täielikult avatud.

2.5.

Selleks, et võtta arvesse mitmeid, eriti erinevatest mõõtmismeetoditest ja osaliselt koormatud mootori pöörlemiskiiruse tõusust tulenevaid vältimatuid vigu, aktsepteeritakse tüübikinnituskatsetel mõõtmistulemust, mille kohaselt mõõdetud kiirus ületab valmistajakiirust 3 km/h. Rehvimõõdust tulenevate erinevuste arvessevõtmiseks on lubatud täiendav hälve 5 %.

2.6.

Et tüübikinnitusasutused saaksid arvutada nende maksimaalse teoreetilise kiiruse, peab tootja määrama suunisena kindlaks ülekandearvu, vedavate rataste tegeliku edasiliikumise ühe täispöörde kohta ja pöörete arvu minutis maksimaalse võimsuse korral nii, et seguklapp on täielikult avatud ja kiirusregulaator, kui see on paigaldatud, on reguleeritud tootja ettekirjutuste kohaselt. Maksimaalne teoreetiline kiirus tuleb arvutada ilma punktis 2.5 nimetatud hälveteta.

3.1.

Kui kiirusregulaator on monteeritud valmistaja poolt standardvarustusena, peab see olema paigaldatud ja kavandatud nii, et traktor vastaks eespool punktis 2 toodud valmistajakiirust käsitlevatele sätetele.

4.1.1

Reguleeritav kiiruspiirik peab vastama I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 89 punktides 1 ja 2, II osa punktis 13.2, III osa punktides 21.2 ja 21.3, 5. lisa punktis 1 ja 6. lisas sätestatud nõuetele N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

4.3.1.

Tootja peab tagama kinnitusasutuse ja tehnilise teenistuse varustamise vajaliku teabega ning vajaduse korral vajalike sõidukite, jõuallikate, osiste ja eraldi seadmestikega, et nad saaksid kinnitada käesolevas lisas sätestatud nõuete täitmist.

4.3.2.

Tootja peab tüübikinnituse taotluses kinnitama, et ta kohustub mitte turustama vahetatavaid osiseid, mis võimaldavad suurendada mootori võimsust üle asjaomase variandi suhtes kohaldatava taseme.

4.4.1.

Kui sõiduk on varustatud elektrilis(t)e või elektroonilis(t)e kiirust piirava(te) seadme(te)ga, peab sõidukitootja esitama tehnilisele teenistusele andmed ja tõendid selle kohta, et seadme või selle juhtmestiku ümberehitamine või lahtiühendamine ei suurenda mootori võimsust.

4.4.2.

Iga sõiduk, millele on paigaldatud elektrooniline kontrollseade, peab sisaldama funktsioone, mis takistavad muid muutmisi kui need, mis on tootja poolt lubatud. Tootja annab andmete muutmise loa juhul, kui muutmine on vajalik sõiduki diagnostikaks, tehnohoolduseks, kontrollimiseks, moderniseerimiseks või remondiks.

4.4.3.

Kõik ümberprogrammeeritavad arvutikoodid või tööparameetrid peavad olema kaitstud omavolilise ümberehitamise eest.

4.4.4.

Arvutikoodiga mootori tööparameetrid ei tohi olla ilma erivahendeid või -meetodeid kasutamata muudetavad (nt joodetud või kapseldatud arvutiosad, pitseeritud või joodetud arvutikorpused).

4.4.5.

Kõik eemaldatavad kalibreerimismälukiibid peavad olema isoleermaterjaliga kapseldatud, kaetud pitseeritud ümbrisega või kaitstud elektronalgoritmidega ega tohi olla muudetavad ilma erivahendeid või -meetodeid kasutamata.

4.4.6.

Tootjad, kes kasutavad programmeeritavaid arvutikoodide süsteeme (nt programmeeritav elekterkustutusega püsimälu, EEPROM), peavad tõkestama loata ümberprogrammeerimist. Tootjad peavad kasutama omavolilise muutmise vastase kaitse tugevdatud strateegiaid ja kirjutuskaitsefunktsioone, mis nõuavad elektroonilist juurdepääsu tootja välisarvutile, millele peab olema piisavalt kaitstud juurdepääs ka sõltumatutel ettevõtjatel.

4.4.7.

Pardaarvuti lahtiühendamine sõiduki elektritoitest või sõiduki aku või maanduse rike ei tohi kustutada jõuseadme või mootori juhtseadme(te)sse salvestatud pardadiagnostika veakoode, mis on nende riket tuvastavad või kirjeldavad numbrilised või tähtnumbrilised tunnused.

1.

I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 79 punktides 2, 5 ja 6 ning 4. ja 6. lisas sätestatud nõudeid mootorsõidukite rooliseadme kohta kohaldatakse Tb- ja Cb- kategooria sõidukite suhtes, mille valmistajakiirus ületab 60 km/h.

1.1

Standardi ISO 10998:2008 / muudatus nr 1:2014 nõudeid kohaldatakse selliste Tb- ja Cb-kategooriasse kuuluvate sõidukite rooliseadme suhtes, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid ei ületa 60 km/h.

1.2

Cb-kategooria traktorite roolimine on kooskõlas XXXIII lisa punktiga 3.9.

2.

Punktis 1 nimetatud sõidukite roolimisjõudu käsitlevad nõuded on samad nagu I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 79 punktis 6 sätestatud nõuded N2-kategooria sõidukite puhul.

Sadula ja juhtrauaga varustatud sõidukite puhul tuleks rakendada samasugust roolimisjõudu käepideme keskele.

a)

rattad, mille suunangut traktori suhtes on võimalik otseselt või kaudselt muuta, et muutuks traktori liikumissuund;

b)

liigendraamiga traktorite kõik rattad;

c)

sama telje rattad, mille kiirust võib traktori sõidusuuna muutmiseks muuta.

2.1.

Roolisüsteem peab tagama traktori kerge ja ohutu käsitsemise ning vastama punktis 3 sätestatud erinõuetele.

2.2.

C-kategooria traktorite roolimine on kooskõlas XXXIII lisa punktis 3.9 sätestatud nõuetega.

2.3.

Punktis 2.2 sätestatud nõudeid ei kohaldata terasroomikutega C-kategooria traktorite suhtes, mis on varustatud diferentsiaaljuhtimisega. Punktis 1.6 nimetatud pöörlemiskiiruse erinevus saavutatakse kas mehaaniliste osiste (näiteks pidurite ja diferentsiaali) kombinatsiooni või vasak- ja parempoolsetele ratastele suunatud jõuülekande (näiteks eraldatud hüdrostaatiliste jõuülekandesüsteemide) abil. Kui roolimehhanism on kombineeritud pidurisüsteemiga, kohaldatakse määruse (EL) nr 167/2013 artikli 17 lõike 2 punkti b ja lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid.

3.1.1.

Rooli peab olema lihtne kasutada ja kinni hoida, pidades silmas täiskasvanud juhtide eeldatavat erinevat kasvu ja tugevust. See peab olema konstrueeritud viisil, mis võimaldab järkjärgulist keeramist. Rooli liikumissuund peab vastama traktori liikumissuuna soovitud muutumissuunale.

3.1.2.

Roolimisjõud, mis on vajalik otseliikumisasendist 12 m pöörderaadiusega pöörde tegemiseks, ei tohi ületada 25 daN. Abiseadmestikuga roolisüsteemi korral, mis pole ühenduses muude seadmetega, ei tohi lisaenergiaallika rikke korral vaja minev roolimisjõud ületada 60 daN.

3.1.3.

Et kontrollida vastavust punktile 3.1.2, peab traktor sooritama liikumiskiirusega 10 km/h otseliikumisasendist spiraalse liikumise hea rehvinakkumisega kuival, tasasel pinnal. Roolile rakendatav roolimisjõud tuleb üles märkida ajani, mil rool jõuab asendisse, mis vastab traktori sisenemisele 12 m pöörderaadiusega ringi. Manöövri kestus (aeg rooli keeramise alustamise hetkest kuni mõõtmiste teostamise asendisse jõudmiseni) ei tohi ületada 5 sekundit normaalsetes tingimustes ja 8 sekundit spetsiaalseadmestiku rikke korral. Üks manööver tuleb sooritada vasakule ja teine paremale poole.

Katse ajal peab traktor olema koormatud tehniliselt lubatud täismassini, rehvide rõhk ning massi jaotumine telgede vahel peab vastama tootja ettekirjutustele. Eelkõige roomikute rõhk ei tohi ületada XXXIII lisa punktis 3.3 sätestatud väärtust.

3.2.1.

Roolisüsteem ei tohi sisaldada elektrilist või täielikult pneumaatilist roolimehhanismi.

3.2.2.

Roolimehhanism peab olema konstrueeritud nii, et see vastaks kõikidele kasutusnõuetele. Sellele peab hoolduseks ja ülevaatuseks kergesti ligi pääsema.

3.2.3.

Kui roolimehhanism ei ole täielikult hüdrauliline, peab olema võimalik traktorit juhtida ka roolimehhanismi hüdrauliliste või pneumaatiliste komponentide rikke korral.

3.2.4.

Täishüdrauliline roolimehhanism ja spetsiaalseadmestik peavad vastama järgmistele nõuetele:

3.3.1.

Kõik rattad võivad olla juhtrattad.

3.4.1.

Roolisüsteemitüüpides kasutatav spetsiaalseadmestik on lubatud järgmistel tingimustel.

2.1.

Kõik traktorid, mille valmistajakiirus on üle 30 km/h, peavad olema varustatud spidomeetriga käesolevas lisas sätestatud nõuete kohaselt.

2.2.

Kui spidomeetril on skaala, mitte digitaalnäidik, siis peab see olema selgesti loetav.

2.3.

Spidomeetri täpsust katsetatakse järgmise menetluse alusel:

2.4.

1.

standard ISO 5721-1: 2013 eesmise vaatevälja ja klaasipuhastite kohta;

2.

põllumajandustraktorite külgmist ja tagumist vaatevälja käsitleva standardi ISO 5721-2:2014 osa, milles käsitletakse nähtavust traktori küljele.

2.4.4.1.

Tavaläbipaistvus ei tohi olla alla 70 %.

2.4.4.2.

Tuuleklaas peab olema sõidukijuhi silmade võrdluspunkti suhtes õigesti paigaldatud.

2.4.4.3.

T- ja C-kategooria sõidukitele, mille valmistajakiirus on kuni 40 km/h, tuleb paigaldada I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 4., 5., 6., 8. või 10. lisas nimetatud tüüpi ohutu klaaspinnamaterjal.

2.4.4.4.

T- ja C-kategooria sõidukitele, mille valmistajakiirus on üle 40 km/h, tuleb paigaldada I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 punktis 2.4.4.3 (v.a 5. lisas) nimetatud tüüpi ohutu klaaspinnamaterjal.

2.4.5.1.

Ohutu klaaspinnamaterjali tavaläbipaistvus peab olema vähemalt 70 %.

2.4.5.2.

Juhi tagumise vaatevälja jaoks vajalik ohutu plastist klaaspinnamaterjal kannab peale punktis 2.4.3 määratletud üksikosise tüübikinnitusmärgi I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 punktides 5.5.5 ja 5.5.7 määratletud sümbolit A/L või/B/L.

2.4.5.3.

Ohutu klaaspinnamaterjal, mis ei ole vajalik juhi tagumise või külgmise vaatevälja jaoks, kannab peale punktis 2.4.3 nimetatud üksikosise tüübikinnitusmärgi I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 punktis 5.5.2 nimetatud sümbolit V, kui selle läbipaistvus on alla 70 %.

2.4.5.4.

Plastist ohutu klaaspinnamaterjal, mis ei ole vajalik juhi eesmise või tagumise vaatevälja jaoks, kannab peale punktis 2.4.3 nimetatud üksikosise tüübikinnitusmärgi üht I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 punktides 5.5.5, 5.5.6 ja 5.5.7 nimetatud sümbolitest.

2.4.5.5.

Plastist ohutute klaaspindade puhul ei kohaldata katuseakende ja sõiduki katusel paiknevate klaaspindade suhtes punktis 2.4.5.2 nimetatud hõõrdkulumiskindluse sätteid. Hõõrdkulumiskindluse katset ja vastavat sümbolit ei nõuta.

2.1.

Sisemised tahavaatepeeglid on rühmitatud I klassi, välimised tahavaatepeeglid II klassi. Traktorid peavad olema varustatud kahe II klassi tahavaatepeegli ja valikuliselt I klassi tahavaatepeegliga, millel on I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 46 nimetatud tüübikinnitusmärk kooskõlas määruse (EL) nr 167/2013 artikliga 34 ja käesoleva määruse XX lisaga.

2.2.

Tahavaatepeeglid tuleb kinnitada viisil, mis tagaks nende paigalpüsimise tavalistes sõidutingimustes.

2.3.

Sadula ja juhtraudadega varustatud sõidukid peavad punktides 2.1 ja 2.2 ning punktides 3–6 sätestatud nõuete asemel vastama I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 81 sätestatud nõuetele.

2.4.

Põllul töötamise ajal seadmete jälgimiseks ette nähtud lisapeeglid ja tahavaatepeeglid ei ole tingimata kohustuslikud osise tüübikinnituseks, kuid need peavad asetsema kooskõlas punktides 3.1–3.5 toodud reguleerimisnõuetega.

3.1.

II klassi välimine tahavaatepeegel peab olema paigaldatud nii, et tavalises juhtimisasendis istudes on juhil hea vaade punktis 5 nimetatud teeosale.

3.2.

Välimine tahavaatepeegel peab olema nähtav läbi tuuleklaasi osa, mida pühib klaasipuhasti, või läbi külgakende, kui need on traktoril olemas.

3.3.

Välimised tahavaatepeeglid ei tohi ulatuda traktori või traktori ja sellega ühendatud haagise välimisest gabariidist kaugemale, kui on vajalik punktis 5 nimetatud nägemisväljade tagamiseks.

3.4.

Kui tahavaatepeegli alumine äär on koormatud traktori korral maapinnast vähem kui 2 m kõrgusel, ei tohi tahavaatepeegel ulatuda traktori või traktori ja sellega ühendatud haagise üldlaiusest, mis on mõõdetud ilma tahavaatepeegliteta, kaugemale kui 0,20 m.

3.5.

Tahavaatepeeglid, mille kohta kehtivad punktides 3.3 ja 3.4 sätestatud nõuded, võivad traktori lubatud maksimaalsest laiusest kaugemale ulatuda.

4.1.

Juhil peab olema võimalik reguleerida kõiki sisemisi tahavaatepeegleid juhtimisasendist.

4.2.

Juhil peab olema võimalik reguleerida välimist tahavaatepeeglit juhtimiskohalt lahkumata. Peegli asendi võib fikseerida ka traktorist väljaspool olles.

4.3.

Punktis 4.2 sätestatud nõuded ei kehti välimistele tahavaatepeeglitele, mis pärast asendi muutmist liigutatakse automaatselt tagasi algasendisse või on liigutatavad tagasi algasendisse ilma tööriistade abita.

5.1.

Vasak- või parempoolse välimise tahavaatepeegli vaateväli peab olema selline, et juht näeb taha vaadates vähemalt seda horisondini ulatuvat teetasandi osa, mis jääb vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelsest tasapinnast vastavalt vasakule või paremale ning mis läbib traktori või traktori ja sellega ühendatud haagise üldlaiuse vasak- või parempoolseimat punkti.

5.2.

Tootjad võivad valida, kas kohaldada punktis 5.1 sätestatud nõudeid või standardi ISO 5721-2:2014 nõudeid.

1.1.

„Virtuaalsed terminalid” – kuvaritega elektroonilised pardateabesüsteemid, mis annavad juhile visuaalset teavet sõiduki ja selle süsteemide toimimise kohta ning mis võimaldavad juhil jälgida ja kontrollida erinevaid funktsioone puutetundliku ekraani või klaviatuuri abil.

1.2.

Virtuaalsete terminalidega seotud juhtseadised peavad vastama standardile ISO 15077:2008 (B lisa).

1.3.

Juhi teabesüsteemid peavad olema projekteeritud nii, et juhi tähelepanu hajumine oleks võimalikult väike, edastades samal ajal vajalikku teavet.

1.

Valgustid ja valgussignaalseadmed, kui need on paigaldatud T- ja C-kategooria sõidukitele, peavad vastama kõigile asjaomastele nõuetele, mis on sätestatud kõnealuste sõidukite suhtes kohaldatavates I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades.

2.

Hõõgniit-, gaaslahendus- ning LED-lambid R-kategooria sõidukitele paigaldatud valgustitele ja valgussignaalseadmetele peavad vastama kõigile asjaomastele nõuetele, mis on sätestatud I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades nr 37, 99 ja 128.

3.

Valgustid ja valgussignaalseadmed, kui need on paigaldatud R- ja S-kategooria sõidukitele, peavad vastama kõigile asjaomastele O-kategooria sõidukite nõuetele, mis on sätestatud I lisas viidatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades.

—

valgust tagasipeegeldavaid numbrimärke;

—

muid märke ja valgust tagasipeegeldavad märke, mida kokkuleppeosalise tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb kasutada teatava kategooria sõidukitel või teatavate kasutusviiside puhul;

1)

rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvimanomeetrite ühenduskohad ja rehvi pumpamise/tühjendamise seadmed/torustik;

2)

ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid;

3)

tahavaatepeeglid;

4)

külgmised suunatulelaternad, ülemised ääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad, seisutulelaternad ja külgmised helkurid;

5)

sõidukile kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid;

1.39.1.

seade või seadme osa, millel on üks valgustav või valgussignaali funktsioon ja üks või mitu valgusallikat ning üks nulltelje suunas asuv nähtav pind, mis võib olla pidev või koosneda kahest või enamast eraldiseisvast osast, või

1.39.2.

koost, mille osadeks on sama funktsiooniga kaks identset või erinevat sõltumatut laternat, mis on saanud tüübikinnituse D-tüüpi laternana ning on paigaldatud nii, et:

1.39.3.

koost, mille osadeks on kaks identset või erinevat sõltumatut helkurit, mis on saanud eraldi tüübikinnituse ning on paigaldatud nii, et

2.1.

sõidukitüübi kirjeldus seoses sõiduki mõõtmete ja väliskuju ning valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu ja asendiga; tuleb täpsustada nõuetekohaselt märgistatud sõidukitüüp;

2.2.

tootja poolt ettenähtud valgustus- ja signaalseadmete loetelu. Loetelu võib sisaldada iga funktsiooni kohta mitut tüüpi seadmeid. Lisaks sellele võib loetelu sisaldada iga funktsiooni kohta lisamärkust „või samaväärsed seadmed”;

2.3.

valgustus- ja signaalseadmeid tervikuna kujutav diagramm, millel on esitatud eri seadmete asend sõidukil;

2.4.

iga laterna kohta joonis või joonised, millel on kujutatud laterna, valgustusseadme või märgutulelaterna, v.a helkuri valgusava.

Valgustusseadme, valgussignaalseadme või helkuri valgust kiirgav pind peab vastama järgmistele tingimustele:

2.5.

Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada tühimassiga valgustus- ja signaalseadmete täiskomplektiga sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule.

5.6.1.

keskmise pikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;

5.6.2.

üksteise ja keskmise pikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;

5.6.3.

vastav ühesugustele kolorimeetriliste nõuetele ning

5.6.4.

olema peamiselt ühesuguste fotomeetriliste näitajatega.

5.8.1.1.

Laterna fotomeetrilised ja kolorimeetrilised nõuded peavad olema täidetud, kui kõik muud funktsioonid, mille alusel laternat grupeeritakse, kombineeritakse või vastastikku ühendatakse, on välja lülitatud.

Kui eesmine või tagumine ääretulelatern on vastastikku ühendatud ühe või enama funktsiooniga, mida saab koos sisse lülitada, peavad kõigi teiste funktsioonide värvusnõuded olema täidetud, kui vastastikku ühendatud funktsioonid ning eesmised ja tagumised ääretulelaternad on sisse lülitatud.

5.8.1.2.

Piduritulelaternad ja suunatulelaternad ei tohi olla vastastikku ühendatud.

5.8.1.3.

Kui grupeeritud on aga piduritulelaternad ja suunatulelaternad, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

5.8.2.1.

kas eraldi osade koguprojektsioon läbipaistva materjali välispinnaga kokkupuutuval tasandil, mis asetseb nullteljega risti, peab moodustama vähemalt 60 % kõnealust projektsiooni ümbritseva kõige väiksema ristküliku pinnast või ei tohi kahe külgneva/kokkupuutuva eraldi osa vaheline kaugus nullteljega risti mõõdetuna ületada 15 mm. Seda nõuet ei rakendata helkurite puhul;

5.8.2.2.

seotud laternate puhul ei tohi külgnevate valgust kiirgavate pindade vahe nullteljega risti mõõdetuna ületada 75 mm.

5.11.1.

punase tule nähtavuse puhul ei tohi punase laterna nähtav pind, välja arvatud tagumine punane küljeääretuli, olla otse eest nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis, nagu on määratletud 1. liites;

5.11.2.

valge tule puhul ei tohi valge laterna nähtav pind, v.a tagurdustulelaternad ja sõiduki küljele nähtavuse parandamiseks paigaldatud valge märgistus, olla tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis 25 m kaugusel sõiduki taga asuval risttasapinnal (vt 1. liide);

5.11.3.

vaatleja jaoks moodustavad vastavatel tasapindadel 1. ja 2. vööndi:

5.12.1.

kui eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja ka nende laternatega kombineeritud või vastastikku ühendatud küljeääretulelaternad on sisse lülitatud seisutulelaternatena;

5.12.2.

eesmiste ääretulelaternate suhtes, kui nende funktsioon on asendatud punkti 5.13.1 kohaselt.

5.13.1.1.

nende elektriühendused on sellised, et nende valgustusseadmete rikke korral lülituvad eesmised ääretulelaternad automaatselt sisse; ja

5.13.1.2.

asendav latern/funktsioon vastab vastava ääretulelaterna puhul punktides 6.8.1–6.8.6 sätestatud nõuetele ja

5.13.1.3.

asendavate laternate katsearuanded tõendavad vastavust punktis 5.13.1.2 esitatud nõuetele.

5.15.1.

kaugtulelatern: valge;

5.15.2.

lähitulelatern: valge;

5.15.3.

eesmine udutulelatern: valge või selektiivkollane;

5.15.4.

tagurdustulelatern: valge;

5.15.5.

suunatulelatern: merevaikkollane;

5.15.6.

ohutuli: merevaikkollane;

5.15.7.

piduritulelatern: punane;

5.15.8.

tagumine numbritulelatern: valge;

5.15.9.

eesmine ääretulelatern: valge;

5.15.10.

tagumine ääretulelatern: punane;

5.15.11.

tagumine udutulelatern: punane;

5.15.12.

seisutulelatern: ees valge, taga punane, merevaikkollane, kui see on vastastikku ühendatud külgmiste suunatulelaternatega või küljeääretule laternatega;

5.15.13.

küljeääretule latern: merevaikkollane; kõige tagumine küljeääretule latern võib aga olla ka punane, kui see on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tagumise ääretulelaternaga, ülemise ääretulelaternaga taga, tagumise udutulelaternaga, pidurdustulelaternaga või kui see on grupeeritud tagumise helkuriga või moodustab koos tagumise helkuriga osa ühisest valgust kiirgavast pinnast;

5.15.14.

ülemine ääretulelatern: ees valge, taga punane;

5.15.15.

päevatulelatern: valge;

5.15.16.

tagumine helkur, v.a kolmnurkne: punane;

5.15.17.

tagumine helkur, kolmnurkne: punane;

5.15.18.

eesmine helkur, v.a kolmnurkne: valge või värvitu;

5.15.19.

külgmine helkur, v.a kolmnurkne: merevaikkollane; kõige taga asuv külgmine helkur võib aga olla ka punane, kui see on grupeeritud või moodustab osa ühisest valgust kiirgavast pinnast tagumise ääretulelaternaga, ülemise tagumise ääretulelaternaga, tagumise udutulelaternaga, pidurdustulelaternaga, kõige tagumise punase küljeääretulelaternaga või tagumise mittekolmnurkse helkuriga;

5.15.20.

nurgalatern: valge;

5.15.21.

nähtavamaks tegev märgistus: küljelt valge või kollane; tagant punane või kollane;

5.15.22.

väline ukse avamisel süttiv latern: valge;

5.15.23.

manööverdustulelatern: valge.

5.16.2.1.

Laterna kasutamiseks vajaliku toite puudumine.

5.16.2.2.

Vooluringi katkestus, takistus või lühis või maaühendus, rikked hüdraulilistes või pneumojuhtmetes, kõritrossides, solenoidides või muudes osistes, mis juhivad ja kannavad üle peitseadmeid käivitavat voolu.

5.17.1.1.

kõnealused laternad jäävad sõiduki külge kinnitatuks, kui nende asendit muudetakse;

5.17.1.2.

kõnealuseid laternaid on võimalik lukustada liiklustingimusteks vajalikku asendisse. Lukustamine peab olema automaatne.

valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane, et teha kindlaks sõiduki kaugeimate servade vaheline kaugus ning kõrgus maapinnast.

Valgusavade muu kasutamise puhul (nt kahe laterna või funktsiooni vaheline kaugus) kasutatakse valgusava piirjoone kuju. Ekraanid peavad olema paralleelsed, kuid kasutada võib muid suundi.

6.1.4.1.

Laius: valgusava välisservad ei tohi ühelgi juhul olla sõiduki külgserva äärmisele punktile lähemal kui lähitulelaternate valgusava välisservad.

6.1.4.2.

Kõrgus: erinõuded puuduvad.

6.1.4.3.

Pikkus: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.1.9.1.

Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi olla üle 430 000 cd, mis vastab kontrollväärtusele 100.

6.1.9.2.

Suurim valgustugevus saadakse mitmel esilaternal toodud üksikute maksimaalsete kontrollmärkide kokkuliitmise teel. Kontrollmärk 10 antakse kõigile esilaternatele, mis on tähistatud R-tähega või tähekombinatsiooniga CR.

6.2.4.1.

Laius: erinõuded puuduvad.

6.2.4.2.

Kõrgus:

6.2.4.3.

Pikkus: võimalikult sõiduki ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

Geomeetriline nähtavus

:

määratletakse geomeetrilise nähtavuse nurkade α ja β abil.

α= 15° üles- ja 10° allapoole;

β= 45° välja- ja 5° sissepoole.

6.2.6.1.1.

Kui lähitulelaternate kõrgus on suurem kui 500 mm või sellega võrdne ja väiksem kui 1 500 mm või sellega võrdne, peab lähitule valgusvihku olema võimalik suunata 0,5–6 % võrra allapoole.

6.2.6.1.2.

Lähitulelaternad peavad olema reguleeritud nii, et laternast 15 m kauguselt mõõdetuna paikneks valgustatud vööndit valgustamata vööndist eraldav horisontaaljoon kõrgusel, mis oleks võrdne ainult poole maapinna ja laterna keskme vahelise kaugusega.

6.2.6.2.1.

Esilaterna reguleerimisseade võib olla automaatne või käsitsi reguleeritav.

6.2.6.2.2.

Pidevalt või aeg-ajalt käsitsi reguleeritavatel seadmetel on piirasend, millest on võimalik laternad tagasi viia algkaldesse tavaliste reguleerimiskruvide või sarnaste vahendite abil.

Kõnealused käsitsi reguleeritavad seadmed peavad olema tööle rakendatavad juhiistmelt.

Pidevalt reguleeritavatel seadmetel peavad olema kontrollmärgid, mille järgi saab kindlaks teha koormustingimused, mis nõuavad lähitule reguleerimist.

6.2.6.2.3.

Lähituli ei tohi olla asendis, kus selle kaugus on väiksem kui esialgsel reguleerimisel.

6.3.4.1.

Laius: erinõuded puuduvad.

6.3.4.2.

Kõrgus: vähemalt 250 mm maapinnast. Ükski valgusava punkt ei ole kõrgemal kui kõige kõrgem lähitulelaterna valgusava punkt.

6.3.4.3.

Pikkus: võimalikult sõiduki ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

Geomeetriline nähtavus

:

määratletakse geomeetrilise nähtavuse nurkade α ja β abil.

α= 5° üles- ja allapoole;

β= 45° välja- ja 5° sissepoole.

6.4.4.1.

Laius: erinõuded puuduvad.

6.4.4.2.

Kõrgus: mitte alla 250 mm ja mitte üle 1 200 mm maapinnast.

Kui sõiduki kuju, ehitus, konstruktsioon või kasutamise omapära ei võimalda hoida laternat lubatud 1 200 mm kõrgusel, võib selle kõrgust suurendada kuni 4 000 millimeetrini.

Viimasel juhul tuleb latern paigaldada allapoole kaldega vähemalt 3°, kui paigalduskõrgus on vähemalt 2 000 mm ja mitte rohkem kui 3 000 mm, ja vähemalt 6°, kui paigalduskõrgus on vähemalt 3 000 mm ja mitte üle 4 000 mm.

Kallet pole vaja, kui paigalduskõrgus on kuni 2 000 mm.

6.4.4.3.

Pikkus: sõiduki taga.

Geomeetriline nähtavus

:

määratletakse geomeetrilise nähtavuse nurkade α ja β abil.

α= 15° üles- ja 5° allapoole;

β= 45° paremale ja vasakule, kui laternaid on ainult üks;

β= 45° välja- ja 30° sissepoole, kui neid on kaks.

—

kas mootor töötab

—

või üks mootori käivitamist või seiskamist juhtiv seadis on mootori tööd võimaldavas asendis.

6.5.3.1.

Eesmised ja korduvad külgmised laternad võivad olla sõltumatud, grupeeritud või kombineeritud.

6.5.3.2.

Haagiste ja haakeriistade puhul:

kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria).

6.5.4.1.

Laius: välja arvatud järjestuse C 1. kategooria suunatulelaternate puhul ja täiendavate suunatulelaternate puhul ei tohi sõiduki keskpikitasapinnast kaugeim valgusava punkt olla sõiduki äärmisest külgserva punktist kaugemal kui 400 mm. Ühe laternapaari kahe valgusava siseservade vaheline kaugus ei tohi olla alla 500 mm.

Kui tagumise suunatulelaterna ja vastava tagumise ääretulelaterna vaheline vertikaalkaugus ei ole üle 300 mm, siis võib sõiduki külgserva äärmise punkti ja tagumise suunatulelaterna välisserva vaheline kaugus ületada sõiduki välisserva äärmise punkti ja vastava tagumise ääretulelaterna välisserva vahelise kauguse kõige rohkem 50 mm võrra.

Eesmiste suunatulelaternate valgusava peab olema vähemalt 40 mm kaugusel lähitulelaternate või eesmiste udutulelaternate (kui need on olemas) valgusavast.

Väiksem kaugus on lubatud juhul, kui valgustugevus suunatulelaterna nullteljel on vähemalt 400 cd.

6.5.4.2.

Kõrgus: vähemalt 400 mm ja kuni 2 500 mm ning täiendavate suunatulelaternate puhul kuni 4 000 mm maapinnast.

Sõidukitel, mille maksimaalne laius ei ületa 1 300 mm, vähemalt 350 mm maapinnast.

6.5.4.3.

Pikkus: kaugus 1. kategooria suunatule (järjestus B) ja 5. kategooria suunatule (järjestused B ja C) valgusava nullkeskme ja traktori kogupikkuse eesmist piirjoont tähistava püsttasapinna vahel ei tohi olla üle 1 800 mm. Kui traktori ehituse tõttu ei ole võimalik täita minimaalse nähtavusnurgaga seotud nõuet, siis võib kõnealust kaugust suurendada 2 600 millimeetrini.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurgad: vt 2. liidet.

Vertikaalnurgad: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 7 kirjeldatud S1- või S2-kategooria seadmed: traktorid ning R- ja S-kategooria sõidukid peavad olema varustatud selliste piduritulelaternatega.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 7 kirjeldatud S3- või S4-kategooria seadmed: traktorid ning R- ja S-kategooria sõidukid võivad olla varustatud selliste piduritulelaternatega.

6.7.2.1.

Välja arvatud juhul, kui on paigaldatud S3- või S4-kategooria seade, võib sõidukitele paigaldada kaks mittekohustuslikku S1- või S2-kategooria seadet.

6.7.2.2.

Ainult juhul, kui sõiduki keskpikitasapind ei asu korpuse fikseeritud paneelil, vaid eraldab ühte või kahte sõiduki liikuvat osa (nt uksed), ning puudub piisav ruum ühtse S3- või S4-kategooria seadme paigaldamiseks keskpikitasapinnale selliste liikuvate osade kohal, võib paigaldada kas

6.7.4.1.

Laius

Kui vastavalt punktile 6.7.2 on lubatud üks keskpikitasapinnast eemal asuv S3- või S4-kategooria latern, ei tohi keskpikitasapinna ja laterna nullkeskme vaheline kaugus ületada 150 mm.

6.7.4.2.

Kõrgus

Sõidukid võivad olla varustatud kahe täiendava S1- või S2-kategooria seadmega:

mitte alla 400 mm, kuid mitte üle 4 000 mm maapinnast.

6.7.4.3.

Pikkus

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: 45° välja- ja sissepoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole.

6.8.4.1.

Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm. Kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm.

6.8.4.2.

Kõrgus: mitte alla 400 mm, kuid mitte üle 2 500 mm maapinnast.

Sõidukitele, mille ette on võimalik paigaldada teisaldatavaid seadmeid, mis võivad varjata eesmisi ääretulelaternaid, võib paigaldada kaks eesmist lisaääretulelaternat kõrgusele kuni 4 000 mm.

6.8.4.3.

Pikkus: erinõuded puuduvad tingimusel, et laternad on reguleeritud ettepoole ja vastavad punktis 6.8.5 täpsustatud geomeetrilise nähtavuse nurkadele.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: kahe eesmise ääretulelaterna puhul: 10° sisse- ja 80° väljapoole. 10° nurka sissepoole võib siiski vähendada 5°-ni, kui kere kuju ei võimalda 10° nurka. Sõidukite puhul, mille kogulaius on vähem kui 1 400 mm, võib seda nurka vähendada 3°-ni, kui kere kuju ei võimalda 10° nurka.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10°-ni, kui laterna kõrgus on alla 1 900 mm maapinnast, ja 5°-ni, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

6.9.4.1.

Laius: välja arvatud punktis 6.9.5.1 sätestatud juhul, ei tohi keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm.

Kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius on alla 1 400 mm.

6.9.4.2.

Kõrgus: välja arvatud punktis 6.9.5.1 sätestatud juhul, mitte alla 400 mm ja mitte üle 2 500 mm maapinnast.

Sõidukite puhul, mille maksimaalne laius ei ületa 1 300 mm, vähemalt 250 mm maapinnast.

6.9.4.3.

Pikkus: sõiduki taga. Mitte üle 1 000 mm sõiduki kõige tagumisest punktist.

Sõiduki osad, mis ulatuvad tagumiste ääretulelaternate valgusava kõige tagumisest punktist kaugemale kui 1 000 mm, peavad olema varustatud täiendava tagumise ääretulelaternaga.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: kahe tagumise ääretulelaterna puhul: kas 45° sisse- ja 80° väljapoole või 80° sisse- ja 45° väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10°-ni, kui laterna kõrgus on alla 1 900 mm maapinnast, ja 5°-ni, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

6.9.5.1.

Kui eespool toodud asendi ja nähtavusega seotud nõudeid ei ole võimalik täita, võib paigaldada neli tagumist ääretulelaternat järgmiste paigaldusnõuete kohaselt.

6.10.4.1.

Laius: kui on ainult üks tagumine udutulelatern, peab see asuma sõiduki keskpikitasapinna suhtes sellel sõiduki küljel, mis on vastassuunaline sõiduki registreerimisriigis ettenähtud liiklussuunale. Kõikidel juhtudel peab kaugus tagumise udutulelaterna ja piduritulelaterna vahel olema üle 100 mm.

6.10.4.2.

Kõrgus: maapinnast mitte alla 400 mm ja mitte üle 1 900 mm või mitte üle 2 500 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.

6.10.4.3.

Pikkus: sõiduki taga.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: 25° sisse- ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 5° üles- ja allapoole.

6.11.4.1.

Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm. Peale selle tuleb ühe laternapaari puhul asetada laternad sõiduki külgedele.

6.11.4.2.

Kõrgus: mitte alla 400 mm, kuid mitte üle 2 500 mm maapinnast.

6.11.4.3.

Pikkus: erinõuded puuduvad.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: 45° välja-, ette- ja tahapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10°-ni, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast, ja 5°-ni, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

6.12.4.1.

Laius: võimalikult lähedal sõiduki külgserva äärmisele punktile.

6.12.4.2.

Kõrgus: suurimal kõrgusel, mis on kooskõlas laternate asendi laiuse ja sümmeetriaga

6.12.4.3.

Pikkus: erinõuded puuduvad.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: 80° väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasandist 5° üles- ja 20° allapoole.

6.14.4.1.

Laius: välja arvatud punktis 6.14.5.1 sätestatud juhul, ei tohi keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm. Helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib aga sõidukite puhul, mille kogulaius on väiksem kui 1 300 mm, vähendada 400 millimeetrini.

6.14.4.2.

Kõrgus: välja arvatud punktis 6.14.5.1 sätestatud juhul, vähemalt 400 mm ja mitte üle 900 mm maapinnast.

Sõidukite puhul, mille maksimaalne laius ei ületa 1 300 mm, vähemalt 250 mm maapinnast.

Ülemist piirmäära võib suurendada 1 200 millimeetrini, kui 900 mm kõrgust ei ole võimalik saavutada ilma kergelt purunevate või painduvate kinnitusseadmete kasutamiseta.

6.14.4.3.

Pikkus: erinõuded puuduvad.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: 30° sisse- ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni, kui helkuri kõrgus on alla 750 mm.

6.14.5.1.

Kui eespool toodud asendi ja nähtavusega seotud nõudeid ei ole võimalik täita, võib paigaldada neli helkurit järgmiste paigaldusnõuete kohaselt.

6.15.4.1.

Laius: erinõuded puuduvad.

6.15.4.2.

Kõrgus: mitte alla 400 mm ja mitte üle 900 mm maapinnast.

Ülemist piirmäära võib suurendada 1 500 millimeetrini, kui 900 mm kõrgust ei ole võimalik saavutada ilma kergelt purunevate või painduvate kinnitusseadmete kasutamiseta.

6.15.4.3.

Pikkus: üks helkur peab olema kuni 3 m kaugusel sõiduki kõige eesmisest punktist ning kas sama helkur või teine helkur peab olema kuni 3 m kaugusel sõiduki kõige tagumisest punktist. Vahemaa sõiduki samal küljel asetseva kahe helkuri vahel ei tohi ületada 6 m.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: 20° ette- ja tahapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni, kui helkuri pikkus on alla 750 mm.

6.17.4.1.

Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm. R- ja S-kategooria sõidukitel ei tohi see kaugus olla üle 150 mm.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.17.4.2.

Kõrgus: maapinnast vähemalt 300 mm ja mitte üle 1 500 mm. Kui see pole konstruktsiooni tõttu võimalik, peavad eesmised helkurid olema võimalikult madalal.

6.17.4.3.

Pikkus: sõiduki ees.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: 30° sisse- ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni helkurite puhul, mis asuvad maapinnast alla 750 mm kõrgusel.

6.17.5.1.

Kui eespool toodud asendi ja nähtavusega seotud nõudeid ei ole võimalik täita, võib paigaldada neli eesmist helkurit järgmiste paigaldusnõuete kohaselt.

6.18.4.1.

Laius: erinõuded puuduvad.

6.18.4.2.

Kõrgus: maapinnast vähemalt 250 mm ja mitte üle 2 500 mm.

6.18.4.3.

Pikkus: vähemalt üks küljeääretule latern tuleb paigaldada sõiduki keskmisele kolmandikule nii, et kõige eesmise küljeääretule laterna kaugus sõiduki esiosast ei ületa kolme meetrit. Kahe kõrvuti asetseva küljeääretule laterna vaheline kaugus ei tohi ületada 3 m. Kui sõiduki ehitus, konstruktsioon või kasutuse omapära seda nõuet täita ei võimalda, võib kõnealust kaugust suurendada 4 meetrini.

Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 45° ette- ja tahapoole; seda väärtust võib siiski vähendada 30°-ni.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni küljeääretule laternate puhul, mis asuvad maapinnast vähem kui 750 mm kõrgusel.

Horisontaalnurk

:

väljapoole 20° ja sissepoole 20°.

Vertikaalnurk

:

ülespoole 10° ja allapoole 10°.

Horisontaalnurk

:

30° kuni 60° väljapoole.

Vertikaalnurk

:

10° üles- ja allapoole.

6.20.7.1.

Sõiduki ühel küljel asuv nurgalatern võib automaatselt sisse lülituda vaid siis, kui sõiduki samal küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse ja/või kui roolipööramisnurka muudetakse otseliikumise asendist sõiduki sama külje suunas.

Nurgalatern peab automaatselt välja lülituma, kui suunatulelaternad välja lülitatakse ja/või roolipööramisnurk otseliikumise asendisse tagasi viiakse.

6.20.7.2.

Kui tagurdustulelatern on sisse lülitatud, võivad mõlemad nurgatulelaternad olla samaaegselt sisse lülitatud, olenemata rooliratta või suunatule asendist. Sellisel juhul peavad tagatulelaterna välja lülitudes nurgatulelaternad välja lülituma.

6.23.9.1.

mootor on seisatud;

6.23.9.2.

juhi või kõrvalistuja uks on lahti;

6.23.9.3.

veoseruumi uks on lahti.

a)

enne sõiduki esmakordset liikuma hakkamist pärast iga jõuallika käsitsi käivitamist või

b)

tagasikäik on sisse lülitatud või

c)

kaameral põhinev süsteem, mis abistab parkimisel, on aktiveeritud.

6.25.4.1.

Laius: välja arvatud punktis 6.25.5.1 sätestatud juhul, ei tohi sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm. Helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib aga sõidukite puhul, mille kogulaius on väiksem kui 1 300 mm, vähendada 400 millimeetrini.

6.25.4.2.

Kõrgus: välja arvatud punktis 6.25.5.1 sätestatud juhul, vähemalt 400 mm ja mitte üle 1 500 mm maapinnast.

6.25.4.3.

Pikkus: erinõuded puuduvad.

Geomeetriline nähtavus

:

Horisontaalnurk: 30° sisse- ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasandist allpool võib vähendada 5°-ni, kui helkuri kõrgus on alla 750 mm.

6.25.5.1.

Kui eespool toodud asendi ja nähtavusega seotud nõudeid ei ole võimalik täita, võib paigaldada neli helkurit järgmiste paigaldusnõuete kohaselt.

Kohustuslik S-kategooria sõidukitel, mille kogulaius on üle 2,55 m.

Valikuline S-kategooria sõidukitel, mille kogulaius ei ületa 2,55 m.

Laius

Sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 100 mm. Kõnealust väärtust võib suurendada, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 100 mm kasutada.

Kõrgus

Erinõuded puuduvad.

Pikkus

Erinõuded puuduvad.

—

juhtseadiste paigutus;

—

katus;

—

elektriajamiga aknad, katusepaneeli- ja vaheseinasüsteemid;

1.1.1.1.

Joonisel 1 määratud ohutu kauguse tsoonis A, mis asub juhiistme indekspunkti kohal ja sellest eespool, ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis võivad suurendada sõitjate raskete vigastuste ohtu. Kui istme indekspunktist ülalpool ja sellest eespool asuvas ohutu kauguse tsoonis A olevad osad vastavad punktide 1.1.2–1.1.6 nõuetele, loetakse need ka sellele nõudele vastavaks.

Joonis 1

1.1.1.2.

Nagu on määratletud joonisel 2, ei tohi ohutu kauguse tsoonis A, mille keskpunkt on 670 mm kõrgusel kõrvalistuja istme (olemasolu korral) esiserva keskkohast ja mis asub istme indekspunktist eespool, olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis võivad suurendada sõitjate raskete vigastuste ohtu. Kui istme indekspunktist ülalpool ja sellest eespool asuvas ohutu kauguse tsoonis A olevad osad vastavad punktides 1.1.2–1.1.6 loetletud nõuetele, loetakse need ka sellele nõudele vastavaks.

Joonis 2

1.1.1.3.

Juhul, kui sõiduk on varustatud rooliratta ja pink- või üksikistmetega rohkem kui ühes reas, peab tagumiste istmete (olemasolu korral) ümbrus vastama määruse (EL) nr 3/2014 (1) XVII lisa nõuetele.

1.1.3.1

ühelgi metallist kandeosal ei tohi olla väljaulatuvaid servi.

1.1.3.2

Osad, mis võivad olla kokkupuutes 165 mm läbimõõduga keraga, nagu on kirjeldatud punktis 3.2.1, kui lähenetakse joonisel 1 kujutatud tsooni A raadiust mööda, tuleb ümardada vähemalt 2,5 mm kumerusraadiuseni.

1.1.3.3

Klaasitõstukid, kui need on paigaldatud, võivad ulatuda paneeli pinnast 35 mm välja.

1.1.3.4

Punktide 1.1.3.1, 1.1.3.2 ja 1.1.3.3 nõudeid ei kohaldata osiste suhtes, mis asuvad roolist kaugemal, nagu osutatud koonuse tipust, kui tipp on joonisel 1 kujutatud tsooni A keskpunkt ja rooliratta äär on koonuse moodustaja.

1.1.4.1

Armatuurlaua alumist serva tuleb ümardada vähemalt 19 mm kumerusraadiuseni.

1.1.4.2

Jäigast materjalist lülitite, tõmbenuppude jne puhul, mis punktis 3 kirjeldatud meetodi kohaselt mõõdetuna on armatuurlauast 3,2 mm kuni 9,5 mm kaugusel, peab nende ristlõige kõige enam eenduvast punktist 2,5 mm kaugusel olema vähemalt 2 cm2 ning nendel peavad olema ümardatud servad, mille kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm.

1.1.4.3

Kui need osised ulatuvad armatuurlauast kaugemale kui 9,5 mm, peavad need olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et nende vähemalt 6,50 cm2 ristlõige asub kuni 6,5 mm kaugusel maksimaalselt eenduvast punktist.

1.1.4.4

Katusele paigaldatud osised (olemasolu korral), mis ei ole katusekonstruktsiooni osad, nt käepidemed, laternad ja ventilatsiooniavad jms, peavad olema kumerusraadiusega vähemalt 3,2 mm, kusjuures väljaulatuvate osade laius ei tohi olla väiksem kui nende ulatus allapoole.

1.1.4.5

Väljaulatuva osise puhul, mis koosneb pehmest materjalist osast, mille Shore’i kõvadus A ei ületa 60, mis on paigaldatud jäigale alusele, kohaldatakse punktide 1.1.4.2–1.1.4.4 nõudeid ainult jäiga aluse suhtes.

1.1.4.6

Käesoleva lõike nõudeid kohaldatakse punktides 1.1.2–1.1.6 käsitlemata sisustuse suhtes, mis punktides 1.1.1–1.1.6 sätestatud nõuete tähenduses ja vastavalt oma asukohale sõidukis võivad sõitjatega kokku puutuda. Kui need osad on tehtud Shore’i kõvadusega A kuni 60 pehmest materjalist ja on paigaldatud ühele või mitmele jäigale alusele, kohaldatakse kõnealuseid nõudeid ainult jäikade aluste suhtes.

2.1.1.

ELi osise tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada järgmised näidised, mis tuleb esitada osise tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele:

2.1.2.

tootja äranägemisel kas kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduk või sõiduki osa (osad), mida loetakse kontrollimiste ja käesoleva määrusega ettenähtud katsete seisukohast oluliseks, ja

2.1.3.

eespool nimetatud tehnilise teenistuse nõudmisel teatavad osised ja kasutatud materjalide näidised.

3.2.1.

Väljaulatuvate osade mõõteseade koosneb 165 mm läbimõõduga poolkerakujulisest mudelpeast, milles on 50 mm läbimõõduga liugtõukur.

3.2.2.

Tõukuri sileda otsa ja peakujulise katseseadme suhtelised asukohad on näidatud mõõteskaalal, millel olev liikuv osuti registreerib maksimaalmõõtme siis, kui seade eemaldatakse katsetatava osa juurest. Mõõdetav väikseim vahemaa on 30 mm; mõõteskaala on gradueeritud poole millimeetri kaupa, et oleks võimalik näidata kõnealuste väljaulatuvate osade ulatust.

3.2.3.

Kalibreerimine