18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/73

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse (3) Luksemburgi 2014. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Luksemburgi ajakohastatud 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (4) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Luksemburgi 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (5) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Luksemburgi liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

Komisjon avaldas 26. veebruaril 2015 Luksemburgi 2015. aasta riigiaruande. Selles hinnati Luksemburgi edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste järgimisel.

(7)

Luksemburg esitas 30. aprillil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Luksemburgis rakendatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt plaanib valitsus vähendada valitsemissektori nominaalset eelarveülejääki 0,6 %lt SKPst 2014. aastal 0,1 %ni SKPst 2015. aastal. Seejärel on 2018. aastal kavas eelarveülejääki taas suurendada 0,9 %ni SKPst. Valitsus plaanib jääda kogu programmiperioodil keskpika perioodi eelarve-eesmärgi juurde, milleks on struktuurne ülejääk 0,5 % SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus hoida valitsemissektori võla ja SKP suhtarvu tugevalt alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst. Võla suhe peaks kogu programmiperioodi jooksul püsima 24 % ümber SKPst, tõustes 2016. aastal pisut üle 24 % ja langedes 2019. aastaks alla 24 % SKPst. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2015. aastal soodne ja pärast seda usutav. Alates 2016. aastast seonduvad eelarvemeetmete rakendamisega teatavad ohud. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks struktuurne eelarvepositsioon jääma 2015. ja 2016. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärgi juurde. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et Luksemburg peaks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded täitma. Luksemburgi eelarveraamistikku on keskpika perioodi eelarveraamistiku vastuvõtmise ja eelarvenõukogu loomisega oluliselt tugevdatud. Sellest hoolimata tuleb võidelda oluliste puudustega seoses eelarvestatistika regulaarse avaldamisega aasta jooksul, mis on tähtis tegur eelarve arengusuundade jälgimisel reaalajas.

(9)

Tarbimismaksust laekuvate tulude vähenemine, mis oli ootuspärane e-kaubandusega seonduvate õigusaktide muutmise tõttu, osutab vähemalt ühe maksutulude osa nõrkusele. Et tagada maksukogumise suurem prognoositavus, tuleks maksubaasi veelgi laiendada ja maksusüsteemi ühtlustada, seda eelkõige kehtiva madala kinnisvaramaksu läbivaatamise ja alternatiivsete maksukogumise allikate, sealhulgas keskkonnamaksude, parema ärakasutamise kaudu. Töö 2017. aastal jõustuva laiaulatusliku maksureformi ettevalmistamiseks on juba alanud.

(10)

Riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustab hoolimata hiljutisest pensionisüsteemi reformist pensionikulude kasv ja pikaajalise hoolduse kulude jätkuv suurenemine. Pikaajalise hoolduse kindlustuses prognoositakse 2015. aastal puudujäägi tekkimist (6) ja kindlustuseraldised kahanevad järk-järgult selliselt, et juba 2017. aastal langevad need allapoole seadusega ettenähtud miinimummäära, mis on 10 % kulutustest. 2015. aasta eelarves võeti vastu mõned säästupotentsiaaliga meetmed (7). Kavandatud pikaajalise hoolduse kindlustuse reform, mille eesmärgiks on võimaldada pikaajalist hooldust vajavatele inimestele piisav teenuste tase ja kindlustada vastav rahastamine, ei ole aga veel õigusakti tasemele jõudnud. 2012. aasta pensionisüsteemi reform ei olnud piisavalt tulemusrikas, kuna see tegeles vaid osaliselt suure erinevusega seadusjärgse ja tegeliku pensioniea vahel. Ennetähtaegselt pensionile jäämiseks on jätkuvalt mitmeid võimalusi. Eakate töötajate osalemine tööturul on võrreldes muude liikmesriikidega endiselt väga madal. Ette on valmistatud pensionireformiga seotud tööseaduse (tööea pakti) muutmise eelnõu. See koosneb meetmete paketist, mille eesmärgiks on eakate töötajate osalemine tööhõives.

(11)

Luksemburgi majandust iseloomustab tööviljakuse suur erinevus majandussektorite lõikes – finantssektoris on tööviljakus kaks korda suurem kui mittefinantssektoris. See tähendab, et sektori tööviljakusel põhinevad suuremad erinevused sektorite reaalpalkades võivad toetada tööjõu ümberjaotumist arenevatesse konkurentsivõimelistesse sektoritesse või sellistesse sektoritesse, kus on probleemiks kulupõhise konkurentsivõime vähenemine. Vajalikud sektoripõhised palgakohandused on pikas perspektiivis takistatud.

(12)

Hoolimata üldjoontes hästi toimivast tööturust ja kõrgema haridustasemega inimeste suurest osakaalust on eakate töötajate, naiste ja madala kvalifikatsiooniga noorte tööhõive määr suhteliselt madal. Inimeste tööturule kaasamise tõhusaid meetmeid takistavad endiselt institutsioonilised tõkked. Avalikus tööturuasutuses on ettevalmistamisel oluline reform tööotsijatele individuaalse nõustamise pakkumiseks ning valitsus kavatseb selle lõpule viia 2015. aasta lõpuks. Veel ei ole vastu võetud kutsehariduse ja koolituse reformi ning keskhariduse reformi eelnõud, mille eesmärgiks on parandada haridustulemusi, seda eelkõige ebasoodsatest sotsiaal-majanduslikest oludest pärit õpilaste hulgas. Rasedus- ja sünnitustoetuste ning õppetoetuste valdkonnas välja kuulutatud meetmed ja kavandatud vanemapuhkuse reform peaksid aitama kaasa naiste osalemisele tööturul. Asjaolud, mis motiveerivad leibkonna teist palgasaajat mitte töötama, tulenevad nn ühise maksustamise süsteemist ja sotsiaaltoetuste süsteemi ülesehitusest. Hoolimata kõrgema haridustasemega inimeste suurest osakaalust on haridustulemused jätkuvalt ebarahuldavad ning sisserändaja taustaga inimeste ja madala kvalifikatsiooniga noorte olukorra leevendamine on endiselt raskendatud. Institutsiooniliste tegurite ja sotsiaaltoetuste süsteemi ülesehitusega seotud probleemid tööturu varustamisel piisava hulga ja sobivate tööotsijatega püsivad ja kujutavad endast tööturu probleemide allikat.

(13)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Luksemburgi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Luksemburgi 2015. aasta riigiaruandes. Hinnangu on saanud ka stabiilsusprogramm ja riiklik reformikava ning eelnevatel aastatel Luksemburgile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmed. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Luksemburgi eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi normidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(14)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, (8) et Luksemburg täidab stabiilsuse ja kasvu pakti.

(15)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (9). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Luksemburg tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Laiendada maksubaasi, seda eriti tarbimismaksude, omandi korduva maksustamise ja keskkonnamaksude kaudu.

2.

Kõrvaldada erinevus seadusjärgse ja tegeliku pensioniea vahel, piirates ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi ja sidudes seadusjärgse pensioniea keskmise eeldatava elueaga.

3.

Reformida palgakorraldussüsteem, konsulteerides sotsiaalpartneritega ja kooskõlas riiklike tavadega, eesmärgiga siduda palkade muutumine tööviljakusega, seda eriti sektori tasandil.