EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015D0789

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/789, 18. mai 2015, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta (teatavaks tehtud numrbi C(2015) 3415 all)

ELT L 125, 21.5.2015, p. 36–53 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 19/08/2020; kehtetuks tunnistatud 32020R1201

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2015/789/oj

21.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/36


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/789,

18. mai 2015,

Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta

(teatavaks tehtud numrbi C(2015) 3415 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Arvestades komisjoni läbiviidud auditeid ja Itaalia asutuste teateid uute puhangute kohta, tuleks komisjoni rakendusotsusega 2014/87/EL (2) sätestatud meetmeid tugevdada.

(2)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) avaldas 6. jaanuaril 2015 teadusliku arvamuse (3) taimetervise riski kohta, mida põhjustab Xylella fastidiosa (Wells et al.) (edaspidi „määratletud organism”) ELi territooriumil, milles ta esitas ja hindas riski vähendamise võimalusi. Osutatud arvamuses on esitatud selliste taimeliikide nimekiri, mis on vastuvõtlikud määratletud organismi Euroopas ja väljaspool Euroopat leitud isolaatide suhtes. Lisaks avaldas toiduohutusamet 20. märtsil 2015 teadusliku aruande kõnealuste istutamiseks ettenähtud taimede (v.a seemned) kategoriseerimise kohta vastavalt määratletud organismi sissetoomise riskile. Aruandes on taimeliigid, mis seni on osutunud vastuvõtlikuks määratletud organismi Euroopas ja väljaspool Euroopat leitud isolaatide suhtes loodusliku nakatumise, eksperimentaalse vektorülekandega toimunud nakatamise või tundmatut tüüpi nakatumise kaudu (edaspidi „määratletud taimed”), jagatud kategooriatesse. See nimekiri on pikem kui komisjoni rakendusotsuses 2014/497/EL (4) esitatud nimekiri. Seepärast on asjakohane, et käesolevat otsust kohaldatakse pikema liikide nimekirja suhtes kui rakendusotsuses 2014/497/EL esitatud nimekiri. Siiski tuleks proportsionaalsuse tagamiseks kohaldada mõningaid meetmeid ainult selliste taimeliikide suhtes, mis on vastuvõtlikud määratletud organismi Euroopa isolaatide suhtes (edaspidi „peremeestaimed”). Kuigi toiduohutusameti 6. jaanuari 2015. aasta arvamuses on osutatud, et taimeliikide nimekirjaga seoses on veel ebaselgust, kuna uurimistöö alles kestab, on Itaalia ametiasutuste uuringud kinnitanud, et teatavad määratletud taimed võivad olla „peremeestaimedeks”.

(3)

Liikmesriigid peaksid tegema iga-aastasi uuringuid, et teha kindlaks määratletud organismi esinemine oma territooriumil ning peaksid tagama, et kutselised käitlejad teaksid selle võimalikust esinemisest ja meetmetest, mida tuleb võtta.

(4)

Määratletud organismi likvideerimiseks ja selle edasise leviku takistamiseks liidu ülejäänud osas peaksid liikmesriigid kehtestama piiritletud alad, mis hõlmavad nakatunud tsooni ja puhvertsooni, ning kohaldama likvideerimismeetmeid. Arvestades praegust olukorda Lõuna-Itaalias, peaks Itaalia ametiasutuste kindlaks määratud nakatunud tsoon hõlmama vähemalt kogu Lecce provintsi. Selleks et vähendada riski, et määratletud organism levib väljapoole piiritletud ala [nakatunud tsooni], peaks puhvertsoon olema 10 km laiune.

(5)

Kui määratletud organismi esineb isoleeritult teatavas piirkonnas, kus selle saab kõrvaldada taimedelt, millel seda on leitud, ei tuleks nõuda piiritletud ala kehtestamist. Sellisel juhul tuleks viivitamata võtta meetmed selle kindlakstegemiseks, kas nakatunud on veel muid taimi.

(6)

Võttes arvesse määratletud organismi epidemioloogiat ja liidus edasise levimise riski, tuleks keelata peremeestaimede istutamine nakatunud tsoonis, v.a aladel, mis on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi sissetoomise eest seda levitavate vektorite poolt. See on oluline ka selleks, et vältida peremeestaimede nakatumist määratletud organismiga piiritletud alal.

(7)

Lecce provintsis on määratletud organism juba laialdaselt levinud. Kui on tõendeid, et piiritletud ala teatavates osades on määratletud organismi esinenud juba rohkem kui kaks aastat, ja seda ei ole enam võimalik likvideerida, peaks vastutaval ametiasutusel olema võimalik kohaldada likvideerimismeetmete asemel leviku piiramise meetmeid, et kaitsta vähemalt tootmiskohti, eelkõige kultuurilise, sotsiaalse või teadusliku väärtusega taimi ning piiri liidu ülejäänud territooriumiga. Levikut tõkestavate meetmete eesmärk peaks olema vähendada bakteriinokulumi kogust selles tsoonis ning hoida vektori populatsioon võimalikult madalal tasemel.

(8)

Tõhusa kaitse tagamiseks liidu kogu ülejäänud territooriumil määratletud organismi eest, võttes arvesse, et määratletud organism võib levida looduslike ja ka muude inimtegevusega seotud vahendite abil kui määratletud taimede istutusmaterjaliks vedamine, on asjakohane kehtestada Lecce provintsi nakatunud tsooni ümbritseva puhvertsooni vahetusse lähedusse järelevalvetsoon.

(9)

Taimed, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud määratletud organismi suhtes ja on kasvanud vähemalt osa oma elust piiritletud alal või mida on veetud läbi sellise ala, on tõenäolisemalt kui muud taimed nakatunud määratletud organismiga. Selliste taimede vedamise suhtes tuleks seepärast kohaldada erinõudeid, mille eesmärk on vältida määratletud organismi edasist levikut. Selleks, et varakult avastada määratletud organismi võimalikku esinemist väljaspool piiritletud ala, tuleks väljaspool piiritletud ala kehtestada määratletud organismi suhtes teadaolevalt vastuvõtlike taimede vedamise jaoks jälgitavuse nõuded.

(10)

Et võimaldada järelkontrolli sihtkohas istutusmaterjali puhul, mis on viidud piiritletud alast välja, peaks istutusmaterjali kutseline käitleja viivitamatult teavitama lähtekoha vastutavat ametiasutust ja sihtkoha vastutavat ametiasutust igast määratletud taimede partiist, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust piiritletud alal.

(11)

Selleks, et tagada põhjalik järelevalve piiritletud alalt pärit istutusmaterjali liikumise üle ning luua hea ülevaade tootmiskohtadest, milles määratletud organismist tingitud taimetervislik risk on suur, peaks komisjonil ja liikmesriikidel olema juurdepääs teabele, mis käsitleb piiritletud aladel asuvaid tootmiskohti. Seepärast peaksid liikmesriigid koostama nimekirja kõikidest nende territooriumi piiritletud aladel asuvatest tootmiskohtadest, kus määratletud taimi on kasvatatud, edastama selle komisjonile ja muudele liikmesriikidele ning ajakohastama seda pidevalt. Komisjon peaks selliste nimekirjade koondi tegema kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele.

(12)

Tuleb teha ametlikke kontrolle, millega tagatakse, et määratletud taimi veetakse piiritletud aladelt väljapoole ainult vastavalt käesolevas otsuses sätestatud nõuetele.

(13)

Võttes arvesse määratletud organismi omadusi, tuleks määratletud taimi, mis on pärit kolmandast riigist, kus määratletud organismi ei esine, lubada tuua liidu territooriumile ainult siis, kui nendega on kaasas fütosanitaarsertifikaat koos lisadeklaratsiooniga, milles kinnitatakse, et kõnealuses riigis määratletud organismi ei esine.

(14)

Taimede importimisel liitu kolmandatest riikidest, milles teadaolevalt esineb määratletud organismi, tuleb tagada, et taimed oleksid vabad määratletud organismist; selleks peaksid määratletud taimede liitu sissetoomist käsitlevad nõuded olema sarnased nendega, mis on sätestatud piiritletud aladelt pärit määratletud taimede vedamisele.

(15)

Alates 2014. aasta oktoobrist on paljud istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimed (Coffea), v.a seemned, mis on pärit Costa Ricast või Hondurasest, liidus kinni peetud sellistes taimedes määratletud organismi esinemise tõttu. Seetõttu on tehtud järeldus, et Costa Rica või Hondurase taimetervisliku sertifitseerimise menetlused ei ole piisavad tagamaks, et kohvipuutaimede saadetised oleksid määratletud organismist vabad. Järelikult tuleks keelata istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimede, v.a seemnete sissetoomine liitu Costa Ricast või Hondurasest, arvestades suurt tõenäosust, et määratletud organism jääb liidus püsima, et sellele oleksid liidu jaoks rängad majanduslikud tagajärjed ning et ei ole tõhusaid vahendeid nakatunud taimede ravimiseks.

(16)

Rakendusotsus 2014/497/EL tuleks tunnistada kehtetuks.

(17)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „määratletud organism”– Euroopast ja mujalt kui Euroopast pärit Xylella fastidiosa (Wells et al.) isolaadid;

b)   „määratletud taimed”– kõik istutamiseks ettenähtud taimed, välja arvatud seemned, mis kuuluvad I lisas loetletud perekondadesse või liikidesse;

c)   „peremeestaimed”– kõik määratletud taimed, mis kuuluvad II lisas loetletud perekondadesse või liikidesse;

d)   „kutseline käitleja”– iga isik, kes on kutsealaselt seotud ühe või mitme järgmise taimedega seotud tegevusega:

i)

istutamine;

ii)

aretus;

iii)

tootmine, sealhulgas kasvatamine, paljundamine ja hooldamine;

iv)

liidu territooriumile sissetoomine, seal vedamine ja sealt väljaviimine;

v)

turul kättesaadavaks tegemine.

Artikkel 2

Määratletud organismi kindlakstegemine või oletatav esinemine

1.   Iga isik, kes kahtlustab määratletud organismi esinemist või saab sellest teadlikuks, teavitab viivitamata vastutavat ametiasutust ja esitab talle kogu asjakohase teabe, mis käsitleb määratletud organismi esinemist või kahtlustatavat esinemist.

2.   Vastutav ametiasutus registreerib sellise teabe viivitamata.

3.   Kui vastutavale ametiasutusele on teatatud määratletud organismi esinemisest või sellisest kahtlusest, võtab ta kõik vajalikud meetmed selleks, et teha kindlaks määratletud organismi esinemine või oletatav esinemine.

4.   Liikmesriik tagab, et iga isikut, kelle kontrolli alla kuulub taimi, mis võivad olla nakatunud määratletud organismiga, teavitatakse viivitamatult määratletud organismi esinemisest või oletatavast esinemisest, võimalikest tagajärgedest ja riskidest ning meetmetest, mis tuleb võtta.

Artikkel 3

Määratletud organismi uuringud liikmesriikide territooriumil

Iga liikmesriik korraldab igal aastal ametliku uuringu, et teha kindlaks, kas on tõendeid määratletud organismi esinemise kohta määratletud taimedel.

Kõnealuseid uuringuid teeb vastutav ametiasutus või need tehakse vastutava ametiasutuse ametliku järelevalve all. Uuring hõlmab visuaalset kontrolli ning kui tekib kahtlus määratletud organismiga nakatumise suhtes, proovide kogumist ja analüüside tegemist. Uuringud põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel ning neid tehakse sobival aastaajal, kui määratletud organismi on võimalik avastada. Kõnealustes uuringutes võetakse arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid, määratletud organismi ja tema vektorite bioloogiat, määratletud taimede esinemist ja bioloogiat ning igasugust asjakohast teavet määratletud organismi esinemise kohta.

Artikkel 4

Piiritletud alade kehtestamine

1.   Kui määratletud organismi esinemine leiab kinnitust, piiritleb asjaomane liikmesriik vastavalt lõikele 2 viivitamata teatava ala, edaspidi „piiritletud ala”.

2.   Piiritletud ala koosneb nakatunud tsoonist ja puhvertsoonist.

Nakatunud tsoon hõlmab kõiki taimi, mis teadaolevalt on nakatunud määratletud organismiga, kõiki taimi, millel on määratletud organismiga võimaliku nakatumise nähud, ning kõiki muid taimi, mis võivad olla määratletud organismiga nakatunud seetõttu, et nad paiknevad nakatunud taimede lähedal või pärinevad nakatunud taimedega samast tootmiskohast, kui see on teada, või on kasvanud nakatunud taimedest.

Seoses määratletud organismi esinemisega Lecce provintsis, peab nakatunud tsoon hõlmama vähemalt kogu provintsi.

Nakatunud tsooni ümbritseb puhvertsoon, mis on vähemalt 10 km lai.

Tsoonide täpne piiritlemine peab põhinema usaldusväärsetel teaduslikel põhimõtetel, määratletud organismi ja selle vektorite bioloogial ning sõltuma nakatumise tasemest, vektorite esinemisest ning määratletud taimede paiknemisest kõnealusel alal.

3.   Kui puhvertsoonis leiab kinnitust määratletud organismi esinemine, tuleb nakatunud tsooni ja puhvertsooni piirid üle vaadata ja vastavalt vajadusele muuta.

4.   Liikmesriikide poolt vastavalt komisjoni rakendusotsusele 2014/917/EL (5) esitatavate teatiste alusel koostab komisjon piiritletud alade loetelu, ajakohastab seda ja edastab selle liikmesriikidele.

5.   Kui artiklis 3 osutatud määratletud organismi uuringute ja artikli 6 lõikes 7 osutatud seire põhjal ei ole määratletud organismi avastatud viis aastat, võib piiritletud ala tühistada. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

6.   Erandina lõikest 1 võib liikmesriik otsustada mitte kehtestada viivitamata piiritletud ala, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

on tõendatud, et määratletud organism on hiljuti toodud piirkonda koos taimedega, millelt see leiti;

b)

on tõendeid, et kõnealused taimed olid nakatunud enne nende toomist asjaomasesse piirkonda;

c)

rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodeid kasutades ei ole selliste taimede lähedusest leitud vektoreid, mis määratletud organismi edasi kannavad.

7.   Lõikes 6 osutatud juhul liikmesriik:

a)

teeb iga-aastaseid uuringuid vähemalt kahe aasta jooksul, et teha kindlaks, kas nakatunud on veel taimi lisaks neile, millelt kõnealust organismi esialgu leiti;

b)

otsustab sellise uuringu põhjal, kas on vaja kehtestada piiritletud ala;

c)

teatab komisjonile ja muudele liikmesriikidele põhjenduse, miks piiritletud ala ei kehtestata, ning punktis a osutatud uuringu tulemused niipea, kui need on kättesaadavad.

Artikkel 5

Keeld istutada peremeestaimi nakatunud tsoonis

Keelatud on istutada peremeestaimi nakatunud tsoonis, välja arvatud aladel, mis on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi sissetoomise eest selle organismi vektoritega.

Artikkel 6

Likvideerimismeetmed

1.   Liikmesriik, kes on kehtestanud artiklis 4 osutatud piiritletud ala, peab võtma sellel alal meetmeid, mis on sätestatud lõigetes 2–11.

2.   Asjaomane liikmesriik kõrvaldab 100 m raadiuses taimedest, mis on analüüside alusel tunnistatud nakatunuks määratletud organismiga, viivitamatult:

a)

peremeestaimed, hoolimata nende tervislikust seisundist;

b)

taimed, mis on teadaolevalt nakatunud määratletud organismiga;

c)

kõik taimed, millel ilmneb nähtusid, mis viitavad nakatumisele või võimalikule nakatumisele määratletud organismiga.

3.   Asjaomane liikmesriik võtab proove määratletud taimedest, mis asuvad 100 m raadiuses igast nakatunud taimest, ja analüüsib neid vastavalt fütosanitaarmeetmete rahvusvahelisele standardile ISPM nr 31 (6).

4.   Asjaomane liikmesriik teeb enne lõikes 2 osutatud taimede kõrvaldamist asjakohase fütosanitaartöötluse, et likvideerida määratletud organismi vektorid ja taimed, mis võivad olla nakatunud selliste vektoritega. Töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist.

5.   Asjaomane liikmesriik hävitab kohapeal või nakatunud tsoonis selleks ettenähtud lähedal asuvas kohas lõikes 2 osutatud nakatunud taimed ja taimeosad viisil, millega tagatakse määratletud organismi leviku vältimine.

6.   Asjaomane liikmesriik viib läbi asjakohaseid uuringuid, et teha kindlaks nakkuse päritolu. Liikmesriik teeb kindlaks nakkusjuhuga seotud määratletud taimede veod, sealhulgas selliste taimede veod, mis võivad olla toimunud enne piiritletud ala moodustamist. Selliste uurimiste tulemused edastatakse liikmesriikidele, kust asjaomased taimed pärinevad, liikmesriikidele, mille kaudu neid taimi on veetud, ja liikmesriikidele, kuhu sellised taimed on saadetud.

7.   Asjaomane liikmesriik jälgib määratletud organismi olemasolu iga-aastaste uuringutega sobivatel aegadel. Ta teostab määratletud taimede visuaalset kontrolli, võtab proove sümptomitega taimedest, samuti sümptomitega taimede läheduses kasvavatest taimedest, millel sümptomeid ei ole.

Puhvertsoonides on jälgitav ala jagatud ruutudeks suurusega 100 m × 100 m. Visuaalset kontrolli tuleb teha igas ruudus.

8.   Asjaomane liikmesriik peab teavitama üldsust määratletud organismi ohtlikkusest ning selle liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamiseks võetavatest meetmetest. Ta seab üles liiklusmärgid, millega teavitatakse asjaomase piiritletud ala piiridest.

9.   Asjaomane liikmesriik võtab vajaduse korral meetmed kõigi selliste eriolukordade või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need takistavad, raskendavad või lükkavad edasi taimede likvideerimist, ja eelkõige meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõikidele nakatunud või nakkuskahtlusega taimedele ja nende põhjaliku hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse või nende eest vastutavast isikust või üksusest.

10.   Asjaomane liikmesriik võtab kõik muud meetmed, mis võivad määratletud organismi likvideerimisele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 (7) ja rakendades kompleksset lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (8).

11.   Asjaomane liikmesriik kohaldab määratletud organismi ja tema vektorite suhtes sobivaid põllumajandustavasid.

Artikkel 7

Leviku tõkestamise meetmed

1.   Erandina artiklist 6 võib üksnes Lecce provintsis asjaomase liikmesriigi vastutav ametiasutus otsustada kohaldada leviku tõkestamise meetmeid, mis on sätestatud lõigetes 2–6, (edaspidi „leviku tõkestamise ala”).

2.   Asjaomane liikmesriik kõrvaldab viivitamatult vähemalt kõik taimed, mis on leitud olevat nakatunud määratletud organismiga, kui need asuvad järgmistes kohtades:

a)

artikli 9 lõikes 2 osutatud tootmiskohtade lähedal;

b)

kultuurilise, sotsiaalse või teadusliku väärtusega taimede kasvukohtade lähedal;

c)

kuni 20 km kaugusel piirist, mis eraldab leviku tõkestamise ala liidu ülejäänud territooriumist.

Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et ära hoida määratletud organismi levik kõrvaldamise ajal ja hiljem.

3.   Asjaomane liikmesriik võtab 100 m raadiuses lõikes 2 osutatud taimedest, mis on tunnistatud nakatunuks määratletud organismiga, proovid peremeestaimedest ja analüüsib neid vastavalt fütosanitaarmeetmete rahvusvahelisele standardile ISPM nr 31. Selliseid analüüse tehakse korrapäraselt ja vähemalt kaks korda aastas.

4.   Asjaomane liikmesriik teeb asjakohase fütosanitaartöötluse enne lõikes 2 osutatud taimede kõrvaldamist, et likvideerida määratletud organismi vektorid ja taimed, mis võivad olla nakatunud selliste vektoritega. Töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist.

5.   Asjaomane liikmesriik hävitab kohapeal või nakatunud tsoonis selleks ettenähtud lähedal asuvas kohas lõikes 2 osutatud nakatunud taimed ja taimeosad viisil, millega tagatakse määratletud organismi leviku vältimine.

6.   Asjaomane liikmesriik kohaldab määratletud organismi ja tema vektorite suhtes sobivaid põllumajandustavasid.

Artikkel 8

Järelevalvetsooni kehtestamine Itaalias

1.   Lecce provintsi nakatunud tsooni hõlmava piiritletud ala kõrvale kehtestatakse järelevalvetsoon, mille laius on vähemalt 30 km.

2.   Lõikes 1 osutatud järelevalvetsoonis teostab asjaomane liikmesriik igal aastal selleks sobival ajal määratletud organismi esinemise seiret. Liikmesriik kontrollib määratletud taimi visuaalselt ning võtab nakatumisnähtudega taimedelt proove ja analüüsib neid.

Järelevalve all olev ala on jagatud ruutudeks suurusega 100 m × 100 m. Visuaalset kontrolli tehakse igas ruudus.

Proovide arv, meetodid ja tulemused märgitakse artiklis 14 osutatud aruandesse.

3.   Asjaomane liikmesriik kohaldab määratletud organismi ja tema vektorite suhtes asjakohaseid põllumajandustavasid.

Artikkel 9

Määratletud taimede vedu liidu piires

1.   Selliseid määratletud taimi, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust artikli 4 kohaselt kehtestatud piiritletud alal, on keelatud vedada liidu piires, piiritletud alal või sellelt alalt välja.

2.   Erandina lõikest 1 võib niisugune vedu toimuda, kui määratletud taimed on kasvatatud kohas, kus on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

see on registreeritud vastavalt komisjoni direktiivile 92/90/EMÜ (9);

b)

vastutav ametiasutus on kinnitanud, et tootmiskoht on fütosanitaarmeetmete asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt vaba määratletud organismist ja tema vektoritest;

c)

tootmiskoht on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi sissetoomise eest selle organismi vektoritega;

d)

tootmiskohta ümbritseb 200 meetri laiune tsoon, mille puhul on ametliku visuaalse kontrolli põhjal ning juhul, kui kahtlustatakse määratletud organismi esinemist, proovivõtu ja analüüside tulemusel leitud, et määratletud organismist seal ei esine, ning kus rakendatakse nõuetekohast fütosanitaartöötlust määratletud organismi vektorite vastu; töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;

e)

tootmiskohas tehakse asjakohast fütosanitaartöötlust, et hoida seda vabana määratletud organismi vektoritest; töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;

f)

tootmiskohas ja punktis d osutatud tsoonis tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas selleks sobival ajal;

g)

määratletud taimede kogu kasvuaja jooksul ei ole tootmiskohas leitud määratletud organismi ega selle vektorite esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid, mis on kinnitanud, et määratletud organismi ei esine;

h)

määratletud taimede kogu kasvuaja jooksul ei ole punktis d osutatud tsoonis leitud määratletud organismi esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid, mis on kinnitanud, et määratletud organismi ei esine.

3.   Igast tootmiskohast ja igast määratletud taimede liigist võetud esindavaid proove on analüüsitud kord aastas selleks kõige sobivamal ajal ja määratletud organismi puudumine on kindlaks tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite kohaselt tehtud analüüsidega.

4.   Kooskõlas standardiga ISMP nr 31 on määratletud taimede partiisid veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal kontrollitud visuaalselt, võetud neist proove ja tehtud molekulaaranalüüse rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetoditega, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 99 % usaldustasemega kinnitada, et nakatunud taimede osakaal on 1 % või üle selle, ning eelkõige on uuritud taimi, millel võis kahtlustada määratletud organismi esinemise nähtusid.

5.   Enne vedu on määratletud taimede partiid läbinud fütosanitaartöötluse määratletud organismi kõigi vektorite vastu.

6.   Määratletud taimi, mida toimetatakse edasi piiritletud alal või läbi sellise ala, tuleb vedada suletud anumas või pakendis, millega on tagatud, et määratletud organismi ega selle vektorite nakkust ei saa tekkida.

7.   Kõiki lõikes 1 osutatud taimi võib liidu territooriumile tuua või seal vedada üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass, mis on koostatud ja välja antud vastavalt komisjoni direktiivile 92/105/EMÜ (10).

Artikkel 10

Jälgitavus

1.   Kutselised käitlejad, kes tarnivad määratletud taimi, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust piiritletud alal või mida on veetud läbi sellise ala, peavad arvestust iga tarnitud partii ning selle saanud kutselise käitleja kohta.

2.   Kutselised käitlejad, kellele on tarnitud määratletud taimi, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust piiritletud alal või mida on veetud läbi sellise ala, peavad arvestust iga saadud partii ning selle tarnija kohta.

3.   Kutselised käitlejad säilitavad lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed kolme aasta jooksul alates kuupäevast, millal asjaomane partii neile või nende poolt tarniti.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kutselised käitlejad teavitavad viivitamata oma vastutavat ametiasutust igast nende poolt tarnitud või vastuvõetud partiist. Selline teave peab sisaldama asjaomase partii päritolu, saatjat, saajat, sihtkohta, taimepassile märgitud kordumatut seeria-, nädala- või partiinumbrit, partii identifitseerimisandmeid ja kogust.

5.   Vastutav ametiasutus, kes saab lõike 4 kohase teabe, teavitab viivitamata asjaomase partii sihtkoha vastutavat ametiasutust.

6.   Liikmesriigid teevad lõikes 4 osutatud teabe taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.

Artikkel 11

Määratletud taimede vedude ametlikud kontrollid

1.   Liikmesriigid viivad läbi korrapäraseid ametlikke kontrolle määratletud taimede üle, mida veetakse piiritletud alast välja või nakatunud tsoonist puhvertsooni.

Selliseid kontrolle tehakse vähemalt:

a)

punktides, kus määratletud taimed viiakse nakatunud tsoonist puhvertsooni;

b)

punktides, kus määratletud taimed viiakse puhvertsoonist piiritlemata aladele;

c)

määratletud taimede sihtkohas puhvertsoonis;

d)

sihtkohas piiritlemata aladel.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrollid hõlmavad dokumentide kontrollimist ning määratletud taimede identsuskontrolli.

Lõikes 1 osutatud kontrollid viiakse läbi olenemata sellest, kus määratletud taimed asuvad, kes on nende omanik või milline isik või üksus nende eest vastutab.

3.   Lõikes 2 osutatud kontrollide sagedus põhineb riskil, et taimed kannavad määratletud organismi või selle teadaolevat või võimalikku vektorit, võttes arvesse partii päritolu, taimede vastuvõtlikkust ja andmeid selle kohta, kas taimede vedamise eest vastutav kutseline käitleja vastab käesoleva otsuse nõuetele ja mis tahes muude meetmete nõuetele, mis on võetud määratletud organismi leviku tõkestamiseks või sellise organismi likvideerimiseks.

Artikkel 12

Kinnituse saanud tootmiskohtade nimekiri

Liikmesriik koostab kõigi artikli 9 lõike 2 kohaselt kinnituse saanud tootmiskohtade nimekirja ja ajakohastab seda.

Liikmesriik esitab nimekirja komisjonile.

Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal kõigi liikmesriikides kinnituse saanud tootmiskohtade nimekirja ja ajakohastab seda.

Komisjon edastab selle nimekirja kõikidele liikmesriikidele.

Artikkel 13

Artiklile 9 mittevastavuse korral võetavad meetmed

Kui artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollid näitavad, et artiklis 9 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peab kontrolle teinud liikmesriik nõuetele mittevastava taime viivitamata hävitama kohapeal või lähedal asuvas kohas. Selle tegevuse juures rakendatakse kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida määratletud organismi või kõnealuse taime poolt edasikantavate vektorite levikut taimede eemaldamise ajal ja pärast seda.

Artikkel 14

Aruanded meetmete kohta

Liikmesriik esitab igal aastal 31. detsembriks komisjonile ja teistele liikmesriikidele:

a)

aruande artiklite 3, 4, 6, 7, 8 ja 11 kohaselt võetud meetmete ning nende meetmete tulemuste kohta;

b)

meetmekava, sealhulgas iga järgmisel aastal artiklite 3, 4, 6, 7, 8 ja 11 kohaselt võetava meetme ajakava.

Juhul kui asjaomane liikmesriik otsustab kohaldada artikli 7 kohaselt leviku tõkestamise meetmeid, edastab ta viivitamata komisjonile selliste meetmete kohaldamise põhjused ning võetud või kavandatavad meetmed.

Kui see on põhjendatud vastava taimetervisliku riski tekkimisega, kohandab liikmesriik asjakohaseid meetmeid ja ajakohastab vastavalt punktis b osutatud kava. Ta edastab ajakohastatud kava viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 15

Costa Ricast või Hondurasest pärit istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimede (Coffea) sissetoomise keeld

Costa Ricast või Hondurasest pärit istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimede sissetoomine liitu on keelatud.

Costa Ricast või Hondurasest pärit istutamiseks ettenähtud kohvipuutaimi (v.a seemned), mis on liitu sisse toodud enne käesoleva otsuse kohaldamist, võivad liidu piires vedada üksnes kutselised käitlejad pärast vastutava ametiasutuse teavitamist.

Artikkel 16

Määratletud taimede toomine liitu kolmandatest riikidest, kus määratletud organismi ei esine

Kolmandatest riikidest, kus määratletud organismi ei esine, võib määratletud taimi liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud, et määratletud organismi kõnealuses riigis ei esine;

b)

määratletud taimedega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaat, mille lahtrisse „Lisadeklaratsioon” on märgitud, et määratletud organismi selles riigis ei esine;

c)

vastutav ametiasutus on määratletud taimi liitu sisenemisel kontrollinud vastavalt artikli 18 lõikele 2 ning määratletud organismi ega selle esinemise nähte ei ole leitud.

Artikkel 17

Määratletud taimede toomine liitu kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt esineb määratletud organismi

1.   Kolmandatest riikidest, kus määratletud organismi teadaolevalt esineb, võib määratletud taimi liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

nendega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaat;

b)

need vastavad lõikele 2 või lõigetele 3 ja 4;

c)

vastutav ametiasutus on neid liitu sisenemisel kontrollinud vastavalt artiklile 18 ning määratletud organismi ega selle esinemise nähte ei ole leitud.

2.   Kui määratletud taimed on pärit piirkonnast, mille asjaomase riigi taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele tunnistanud määratletud organismist vabaks, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud kõnealuse piirkonna nime;

b)

selle piirkonna nimi on märgitud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht”.

3.   Kui määratletud taimed on pärit piirkonnast, kus määratletud organismi teadaolevalt esineb, tuleb märkida fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Lisadeklaratsioon”, et:

a)

määratletud taimed on toodetud ühes või mitmes tootmiskohas, mis vastavad lõikes 4 sätestatud tingimustele;

b)

asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult esitanud kõnealuste tootmiskohtade nimekirja, sealhulgas nende asukoha riigis;

c)

tootmiskohas ja lõike 4 punktis c osutatud tsoonis kohaldatakse fütosanitaartöötlusi määratletud organismi vektorite vastu;

d)

igast tootmiskohast ja igast määratletud taimede liigist võetud esindavaid proove on analüüsitud kord aastas selleks kõige sobivamal ajal ja määratletud organismi puudumine on kindlaks tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite kohaselt tehtud analüüsidega;

e)

määratletud taimi on veetud suletud anumas või pakendis, millega on tagatud, et määratletud organismi ega ühegi selle teadaoleva vektori nakkust ei saa tekkida;

f)

määratletud taimede partiisid on väljaveo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal kontrollitud visuaalselt, võetud neist proove ja tehtud molekulaaranalüüse rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetoditega, mis kinnitavad määratletud organismi puudumist, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 99 % usaldustasemega kinnitada, et nakatunud taimede osakaal on 1 % või üle selle, ning eelkõige on uuritud taimi, mille puhul võis kahtlustada määratletud organismi esinemise nähtusid;

g)

vahetult enne väljavedu on määratletud taimede partiid läbinud fütosanitaartöötluse määratletud organismi kõigi teadaolevate vektorite vastu.

Lisaks tuleb lõike 1 punktis a osutatud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht” märkida punktis a osutatud tootmiskoha identifitseerimisandmed.

4.   Lõike 3 punktis a osutatud tootmiskoht peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

riigi taimekaitseorganisatsioon on selle vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele tunnistanud määratletud organismist ja selle vektoritest vabaks;

b)

see on füüsiliselt kaitstud määratletud organismi ja tema vektorite sissetoomise eest;

c)

seda ümbritseb 200 meetri laiune tsoon, mis on ametliku visuaalse kontrolli põhjal ning juhul, kui kahtlustatakse määratletud organismi esinemist, proovivõtu ja analüüside tulemusel tunnistatud vabaks määratletud organismist, ning milles rakendatakse nõuetekohast fütosanitaartöötlust määratletud organismi vektorite vastu; töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;

d)

seal tehakse asjakohast fütosanitaartöötlust, et hoida seda vabana määratletud organismi vektoritest; töötlus võib vajaduse korral hõlmata taimede kõrvaldamist;

e)

seal ja punktis c osutatud tsoonis tehakse vähemalt kaks ametlikku kontrolli aastas selleks sobival ajal;

f)

määratletud taimede kogu tootmise ajal ei ole tootmiskohas leitud määratletud organismi ega selle vektorite esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid ja saadud kinnitus määratletud organismi puudumise kohta;

g)

määratletud taimede kogu tootmise ajal ei ole punktis c osutatud tsoonis leitud määratletud organismi esinemise nähte või on kahtlaste nähtude esinemise korral tehtud analüüsid ja saadud kinnitus määratletud organismi puudumise kohta.

Artikkel 18

Ametlikud kontrollid liitu sissetoomisel

1.   Kõigi kolmandast riigist liitu sissetoodud saadetiste ametlikke kontrolle tehakse liitu sisenemisel piiriületuskohas või sihtkohas, mis on määratud vastavalt komisjoni direktiivi 2004/103/EÜ (11) artiklile 1 ning vajaduse korral vastavalt lõigetele 2 või 3 ja lõikele 4.

2.   Sellisest kolmandast riigist pärit määratletud taimede puhul, kus määratletud organismi ei esine, teostab vastutav ametiasutus järgmisi kontrolle:

a)

visuaalne kontroll ning

b)

määratletud organismi esinemise kahtluse korral määratletud taimede partiist proovide võtmine ja analüüsimine, et kinnitada määratletud organismi või selle esinemise nähtude puudumist.

3.   Sellisest kolmandast riigist pärit määratletud taimede puhul, kus määratletud organismi teadaolevalt esineb, teostab vastutav ametiasutus järgmisi kontrolle:

a)

visuaalne kontroll ja

b)

määratletud taimede partiist proovide võtmine ja analüüsimine, et kinnitada määratletud organismi või selle esinemise nähtude puudumist.

4.   Lõike 2 punktis b ja lõike 3 punktis b osutatud proovide suurus peab olema selline, et 99 % usaldusväärsusega on võimalik kindlaks teha, et nakatunud taimede osakaal on 1 % või üle selle, võttes arvesse standardit ISPM nr 31.

Artikkel 19

Nõuetele vastavus

Käesolevas otsuses sätestatud nõuete täitmiseks tunnistavad liikmesriigid kehtetuks või muudavad meetmeid, mida nad on võtnud, et kaitsta end määratletud organismi sissetoomise ja leviku eest. Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus 2014/497/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. mai 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  Komisjoni rakendusotsus 2014/87/EL, 13. veebruar 2014, liidus Xylella fastidiosa (Well et Raju) leviku vastu võetavate meetmete kohta (ELT L 45, 15.2.2014, lk 29).

(3)  EFSA PLH Panel (EFSA Panel on Plant Health), 2015. Scientific Opinion on the risks to plant health posed by Xylella fastidiosa in the EU territory, with the identification and evaluation of risk reduction options. EFSA Journal 2015;13(1):3989, lk 262.

(4)  Komisjoni rakendusotsus 2014/497/EL, 23. juuli 2014, Xylella fastidiosa (Well et Raju) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta (ELT L 219, 25.7.2014, lk 56).

(5)  Komisjoni rakendusotsus 2014/917/EL, 15. detsember 2014, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ rakendamiseks seoses kahjulikest organismidest teatamise ja liikmesriikide võetud või kavandatavate meetmetega (ELT L 360, 17.12.2014, lk 59).

(6)  Methodologies for sampling of consignments – Reference Standard ISPM No 31 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome. (Meetod saadetistest proovide võtmiseks. Võrdlusstandard ISPM nr 31, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.) Avaldatud 2008.

(7)  Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Kahjuritõrjejuhised. Võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud 15. detsembril 2011.

(8)  The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Süsteemse kahjuritõrje komplekssed meetmed. Võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud 8. jaanuaril 2014.

(9)  Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad (EÜT L 344, 26.11.1992, lk 38).

(10)  Komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord (EÜT L 4, 8.1.1993, lk 22).

(11)  Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ, 7. oktoober 2004, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi (ELT L 313, 12.10.2004, lk 16).


I LISA

Nimekiri taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud määratletud organismi Euroopast ja mujalt kui Euroopast pärit isolaatide suhtes („määratletud taimed”)

 

Acacia longifolia (Andrews) Willd.

 

Acacia saligna (Labill.) H. L. Wendl.

 

Acer

 

Aesculus

 

Agrostis gigantea Roth

 

Albizia julibrissin Durazz.

 

Alnus rhombifolia Nutt.

 

Alternanthera tenella Colla

 

Amaranthus blitoides S. Watson

 

Ambrosia acanthicarpa Hook.

 

Ambrosia artemisiifolia L.

 

Ambrosia trifida L.

 

Ampelopsis arborea (L.) Koehne

 

Ampelopsis cordata Michx.

 

Artemisia douglasiana Hook.

 

Artemisia vulgaris var. heterophylla (H.M. Hall & Clements) Jepson

 

Avena fatua L.

 

Baccharis halimifolia L.

 

Baccharis pilularis DC.

 

Baccharis salicifolia (Ruiz & Pav.)

 

Bidens pilosa L.

 

Brachiaria decumbens (Stapf)

 

Brachiaria plantaginea (Link) Hitchc.

 

Brassica

 

Bromus diandrus Roth

 

Callicarpa americana L.

 

Capsella bursa-pastoris (L.) Medik.

 

Carex

 

Carya illinoinensis (Wangenh.) K. Koch

 

Cassia tora (L.) Roxb.

 

Catharanthus

 

Celastrus orbiculata Thunb.

 

Celtis occidentalis L.

 

Cenchrus echinatus L.

 

Cercis canadensis L.

 

Cercis occidentalis Torr.

 

Chamaecrista fasciculata (Michx.) Greene

 

Chenopodium quinoa Willd.

 

Chionanthus

 

Chitalpa tashkinensis T. S. Elias & Wisura

 

Citrus

 

Coelorachis cylindrica (Michx.) Nash

 

Coffea

 

Commelina benghalensis L.

 

Conium maculatum L.

 

Convolvulus arvensis L.

 

Conyza canadensis (L.) Cronquist

 

Cornus florida L.

 

Coronopus didymus (L.) Sm.

 

Cynodon dactylon (L.) Pers.

 

Cyperus eragrostis Lam.

 

Cyperus esculentus L.

 

Cytisus scoparius (L.) Link

 

Datura wrightii Regel

 

Digitaria horizontalis Willd.

 

Digitaria insularis (L.) Ekman

 

Digitaria sanguinalis (L.) Scop.

 

Disphania ambrosioides (L.) Mosyakin & Clemants

 

Duranta erecta L.

 

Echinochloa crus-galli (L.) P. Beauv.

 

Encelia farinosa A. Gray ex Torr.

 

Eriochloa contracta Hitchc.

 

Erodium

 

Escallonia montevidensis Link & Otto

 

Eucalyptus camaldulensis Dehnh.

 

Eucalyptus globulus Labill.

 

Eugenia myrtifolia Sims

 

Euphorbia hirta L.

 

Fagus crenata Blume

 

Ficus carica L.

 

Fragaria vesca L.

 

Fraxinus americana L.

 

Fraxinus dipetala Hook. & Arn.

 

Fraxinus latifolia Benth.

 

Fraxinus pennsylvanica Marshall

 

Fuchsia magellanica Lam.

 

Genista monspessulana (L.) L. A. S. Johnson

 

Geranium dissectum L.

 

Ginkgo biloba L.

 

Gleditsia triacanthos L.

 

Hedera helix L.

 

Helianthus annuus L.

 

Hemerocallis

 

Heteromeles arbutifolia (Lindl.) M. Roem.

 

Hibiscus schizopetalus (Masters) J.D. Hooker

 

Hibiscus syriacus L.

 

Hordeum murinum L.

 

Hydrangea paniculata Siebold

 

Ilex vomitoria Sol. ex Aiton

 

Ipomoea purpurea (L.) Roth

 

Iva annua L.

 

Jacaranda mimosifolia D. Don

 

Juglans

 

Juniperus ashei J. Buchholz

 

Koelreuteria bipinnata Franch.

 

Lactuca serriola L.

 

Lagerstroemia indica L.

 

Lavandula dentata L.

 

Ligustrum lucidum L.

 

Lippia nodiflora (L.) Greene

 

Liquidambar styraciflua L.

 

Liriodendron tulipifera L.

 

Lolium perenne L.

 

Lonicera japonica (L.) Thunb.

 

Ludwigia grandiflora (Michx.) Greuter & Burdet

 

Lupinus aridorum McFarlin ex Beckner

 

Lupinus villosus Willd.

 

Magnolia grandiflora L.

 

Malva

 

Marrubium vulgare L.

 

Medicago polymorpha L.

 

Medicago sativa L.

 

Melilotus

 

Melissa officinalis L.

 

Metrosideros

 

Modiola caroliniana (L.) G. Don

 

Montia linearis (Hook.) Greene

 

Morus

 

Myrtus communis L.

 

Nandina domestica Murray

 

Neptunia lutea (Leavenw.) Benth.

 

Nerium oleander L.

 

Nicotiana glauca Graham

 

Olea europaea L.

 

Origanum majorana L.

 

Paspalum dilatatum Poir.

 

Persea americana Mill.

 

Phoenix reclinata Jacq.

 

Phoenix roebelenii O'Brien

 

Pinus taeda L.

 

Pistacia vera L.

 

Plantago lanceolata L.

 

Platanus

 

Pluchea odorata (L.) Cass.

 

Poa annua L.

 

Polygala myrtifolia L.

 

Polygonum arenastrum Boreau

 

Polygonum lapathifolium (L.) Delarbre

 

Polygonum persicaria Gray

 

Populus fremontii S. Watson

 

Portulaca

 

Prunus

 

Pyrus pyrifolia (Burm. f.) Nakai

 

Quercus

 

Ranunculus repens L.

 

Ratibida columnifera (Nutt.) Wooton & Standl.

 

Rhamnus alaternus L.

 

Rhus diversiloba Torr. & A. Gray

 

Rosa californica Cham. & Schldl.

 

Rosmarinus officinalis L.

 

Rubus

 

Rumex crispus L.

 

Salix

 

Salsola tragus L.

 

Salvia mellifera Greene

 

Sambucus

 

Sapindus saponaria L.

 

Schinus molle L.

 

Senecio vulgaris L.

 

Setaria magna Griseb.

 

Silybum marianum (L.) Gaertn.

 

Simmondsia chinensis (Link) C. K. Schneid.

 

Sisymbrium irio L.

 

Solanum americanum Mill.

 

Solanum elaeagnifolium Cav.

 

Solidago virgaurea L.

 

Sonchus

 

Sorghum

 

Spartium junceum L.

 

Spermacoce latifolia Aubl.

 

Stellaria media (L.) Vill.

 

Tillandsia usneoides (L.) L.

 

Toxicodendron diversilobum (Torr. & A. Gray) Greene

 

Trifolium repens L.

 

Ulmus americana L.

 

Ulmus crassifolia Nutt.

 

Umbellularia californica (Hook. & Arn.) Nutt.

 

Urtica dioica L.

 

Urtica urens L.

 

Vaccinium

 

Verbena litoralis Kunth

 

Veronica

 

Vicia faba L.

 

Vinca

 

Vitis

 

Westringia fruticosa (Willd.) Druce

 

Xanthium spinosum L.

 

Xanthium strumarium L.


II LISA

Nimekiri taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud määratletud organismi Euroopa isolaatide suhtes („peremeestaimed”)

 

Acacia saligna (Labill.) Wendl.

 

Catharanthus

 

Myrtus communis L.

 

Nerium oleander L.

 

Olea europaea L.

 

Polygala myrtifolia L.

 

Prunus avium (L.) L.

 

Prunus dulcis (Mill.) D.A. Webb

 

Rhamnus alaternus L.

 

Rosmarinus officinalis L.

 

Spartium junceum L.

 

Vinca

 

Westringia fruticosa (Willd.) Druce


Top