I LISA

Kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetuse „Robiola di Roccaverano” spetsifikaadi järgmine muudatus.

Spetsifikaadi tootmismeetodit käsitlevast osast kustutatakse lause „Värskel juustul lastakse seejärel valmida selleks ettenähtud ruumides vähemalt kolm päeva alates vormimise algusest temperatuuril 15–20 °C”. Muudatuse tegemist taotlesid tootjad, kes kasutavad sageli sama ruumi nii tootmise jaoks, mis eeldab temperatuurivahemikku 20–24 °C, kui ka esialgse kuivatamise jaoks. Samas ruumis on erinevate temperatuuride hoidmine keeruline ja nõue seab väiksemad meiereid ebasoodsamasse olukorda. Muutmistaotlus põhineb aastate jooksul tehtud tähelepanekutel, mis osutavad, et nõude tühistamine ei mõjuta juustu omadusi.

II LISA

KONSOLIDEERITUD KOONDDOKUMENT

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„ROBIOLA DI ROCCAVERANO”

EÜ nr: IT-PDO-0317-01185 — 11.12.2013

KGT ( ) KPN (X)

1.   Nimetus

„Robiola di Roccaverano”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Robiola di Roccaverano” toodetakse aasta ringi. Seda valmistatakse värskest kalgendist, mil lastakse valmida või laagerduda.

Kaitstud päritolunimetusega „Robiola di Roccaverano” juust on silindrikujuline, alt ja pealt sile, ümarate servadega ning kergelt kumer. Juustu läbimõõt on 10–14 cm ning serva kõrgus 2,5–4 cm. Juustu kaal on 250–400 grammi. Toode peab vastama nendele kriteeriumitele pärast minimaalse laagerdumisaja lõppu.

Laagerdumise kolmandal päeval on „Robiola di Roccaverano” rasva- ja proteiinisisaldus ning tuhasus järgmine:

rasvasisaldus: vähemalt 40 % kuivainest;

proteiinisisaldus: vähemalt 34 % kuivainest;

tuhasus: vähemalt 3 % kuivainest;

„Robiola di Roccaverano” juustusordi maitseomadused sõltuvad toote valmimisastmest.

Värske juust, mis on laagerdunud 4–10 päeva: koorik: juust on kaetud õrna hallituskihiga või see puudub hoopis; välimus: piimvalge või õlgkollane; sisu: piimvalget värvi; tekstuur: kreemjas ja pehme; maitse ja lõhn: peen, aromaatne ja/või kergelt hapukas.

Laagerdunud toode, alates 11ndast laagerdumispäevast: koorik: juust on kaetud hallituskihiga; välimus: kreemvalge, õlgkollane või kergelt punakas; sisu: piimvalget värvi; tekstuur: pehme, kauem laagerdunud juustu puhul veidi tihkem, aromaatne koorealune võib olla kreemjas.

„Robiola di Roccaverano” juustul on tugev aroom ja maitse, need muutuvad laagerdumise edenedes teravaks.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Robiola di Roccaverano” juustu toodetakse Roccaverano ja Camosciata Alpina kitsedelt ning nende ristanditelt, Pecora delle Langhe lammastelt ning Piemontese ja Bruna Alpina lehmadelt ning nende ristanditelt eranditult tootmispiirkonnas saadud toorest täispiimast, mida tarvitatakse järgmistes proportsioonides: kitse täispiim (minimaalne osakaal 50 %) tervenisti või eri mahus segatuna lehma ja/või ute täispiimaga (maksimaalne osakaal 50 %), mis on saadud 24–48 tunni jooksul tehtud järjestikustest lüpsidest.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Lambaid ja kitsi karjatatakse karjamaal 1. märtsist kuni 30. novembrini ning loomi söödetakse haljas- ja/või kuivsöötade ning teraviljaseemnete, teravilja, liblikõieliste taimede ning õlitaimede ja nende töötlemissaadustega. Kontrolliasutuse registritesse kantakse ka rohumaad, rohurikkad karjamaad ning metsamaad. Lehmi karjatatakse karjamaal ning neid söödetakse haljas- ja/või kuivsöötade ning teraviljaseemnete, liblikõieliste taimede ning õlitaimede ja nende töötlemissaadustega.

Kõigi loomade sööt peab pärinema vähemalt 80 % ulatuses tootmispiirkonnast. Keelatud on kasutada maisist valmistatud silo ja kuivsööta. Sööt ei tohi mingil juhul sisaldada geneetiliselt muundatud organisme. Väljastpoolt tootmispiirkonda pärit piima ei ole lubatud kasutada.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piimatootjad, kelle piima kasutatakse „Robiola di Roccaverano” valmistamisel, peavad asuma määratletud geograafilises piirkonnas.

See nõue kehtib nii piima tootmise ja töötlemise kui ka laagerdumisprotsessi kohta.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Juust tuleb pakendada tootmispiirkonnas, sest juustumass on värske ja pehme ning kooriku puudumine võib põhjustada selle veetustumist, oksüdeerumist või rasvasisalduse muutumist. Pealegi ei ole juustukera ennast vahetult pärast valmimist võimalik kustumatult märgistada, kuna sellel pole veel koorikut.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Turule viimisel suletakse juustu pakend kleebisega, millel on esitatud kaitstud päritolunimetuse logo, milleks on stiliseeritud R-täht. Stiliseeritud pruuni värvi suurtäht „R” kujutab müürisakkidega torni, mis on inspireeritud Roccaverano ajaloolisest tornist. R-tähe ülaosa kujutab „Robiola di Roccaverano” juustu vormi ning tähejalg sisaldab rohelist ja kollakasrohelist ornamenti, mis tähistab Langa piirkonna heinamaid ja eripäraseid kumeraid künkaid. Logo ümbritseb tumeroheline ringjoon, millele on valgete suurtähtedega kirjutatud „ROBIOLA DI ROCCAVERANO” ja mille allosa keskel on väike valge stiliseeritud lilleõis. Logo on trükitud valgele taustale. Kaitstud päritolunimetuse logo alla trükitakse tootmisettevõtte tunnuskood ja etiketi järjenumber — ookerkollakale taustale kitsepiimast juustu puhul ja valgele taustale segapiimast juustu puhul. Märgisel tuleb tingimata näidata kasutatud piimasortide osakaal. „Robiola di Roccaverano” juustud turustatakse tervete keradena, pitseriga suletud pakendis.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab järgmisi haldusüksusi: Asti provints: Bubbio, Cessole, Loazzolo, Mombaldone, Monastero Bormida, Olmo Gentile, Roccaverano, San Giorgio Scarampi, Serole ja Vesime; Alessandria provints: Castelletto d'Erro, Denice, Malvicino, Merana, Montechiaro d'Acqui, Pareto, Ponti, Spigno Monferrato ning Cartosio haldusüksuse territoorium Erro mägijõe vasakul kaldal.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Pinnas on savine, merglise aluskihiga. Teatud aladel on mulla kuhjumine loonud eripärased nõlvasetted, millele on iseloomulik sügav, rohke veesisaldusega ja kõrge viljakusindeksiga savikiht. Piirkonnas valitseb tüüpiline kontinentaalne kliima, mida iseloomustavad külmalained, rohke lumesadu, jäätumise ja sula vaheldumine talvel ning soojaperioodi äkiline saabumine juuni lõpus. Sademete hulk ei varieeru märkimisväärselt ning on aastas keskmiselt 300 mm. Kevadel ja suvel võivad sademed järsult väheneda, tuues kaasa põuaperioodid. Kohalik mullastik ja kliima loovad sobivad tingimused teatavate söödataimede kasvuks rohumaadel ning rohurikastel karjamaadel. Looduslikel heinamaadel kasvavad peamiselt kõrrelised heintaimed (ca 75 %) ja liblikõielised (ca 25 %), samuti arvukad aromaatsed ja ravimtaimed. Peamised heintaimed on raiheinad (Lolium spp.), kerahein (Dactylis glomerata), aruheinad (Festuca spp.), nurmikad (Poa spp.), maarjahein jne. Peamised liblikõielised on mägiristik (Trifolium montanum), harilik nõiahammas (Lotus corniculatus), raudrohud (Achillea spp.) jne. Aromaatsetest ja ravimtaimedest tuleks lisaks maarjaheinale nimetada sarikaliste sugukonda kuuluvaid taimi, nagu metsporgand (Daucus carota carota), nõelohakas (Cirsium arvense), salvei (Salvia officinalis), lavendel (Lavandula latifolia), liivatee eri liigid (Thymus spp.), aedruut (Ruta graveolens), koer-kibuvits (Rosa canina canina) jne. Need söödataimed, milles toitained (süsivesikud-proteiinid-vitamiinid) on looduslikus tasakaalus, on kvaliteetseks söödaks lammastele, kitsedele ja veistele. Lambaid ja kitsi karjatatakse ka metsamaadel, mis on tõhusaks pinnasekaitseks, pakkudes ühtlasi loomadele varju kuumadel suvepäevadel.

5.2.   Toote eripära

Väike ilma koorikuta pehme juust. Juustule iseloomulik valge sisu on tühemiketa. Juustu tekstuur võib olla pehme ja kreemjas kuni tihke ja kõva, juust on meeldiva maitsega ja sulab suus; järelmaitse varieerub rohelise muru ja ravimtaimede maitsest kuni tugevama ja teravama maitseni, meenutades röstitud sarapuupähkleid ja „kitselõhna”.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

„Robiola di Roccaverano” juustule iseloomulik maitse ja lõhn on seotud kasutatava toorpiima kvaliteediga. Piima kvaliteet tuleneb omakorda kariloomadele antavast kvaliteetsest söödast.

Kohaliku floora aroomid ja maitsed kanduvad edasi ka piima, andes „Robiola di Roccaverano” juustule eriomase aroomi, mis eristab seda teistest juustusortidest.

1899. aastast pärinevas käsikirjas, mille autor on vaimulik Pistone, on jutustatud Roccaverano koguduse ja ümberkaudsete külade ajalugu aastatel 960–1860. Lisaks poliitilisele taustale on seal mainitud ka majandussündmusi, mis kinnitavad robiola tähtsust, nagu näiteks asjaolu, et Roccaverano vallas toimus igal aastal viis laata. Neil laatadel müüdi ekspordiks „oivalist robiolat”. Jutt käis ilmselgelt ekspordist, sest robiola juustusorti ei tuntud mitte üksnes Itaalias, vaid ka Prantsusmaal. Siit järeldub, et juba tollal ei olnud robiola tavaline, vaid eripäraste omadustega juust, mis erines kõigist teistest juustusortidest. Käsitööna valminud juustukerasid säilitati kuni kuus kuud klaaspurkides õli all või asetatuna õlgedele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Robiola di Roccaverano” muutmise ettepaneku 10. juuli 2013. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 160.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav veebisaidil http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või:

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Qualità e sicurezza” [„Kvaliteet ja ohutus”] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Disciplinari di Produzione all'esame dell'UE” [„ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid”].

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).