27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/50

(1)

Liit on sõlminud hulgaliselt mitmepoolseid, piirkondlikke ja kahepoolseid rahvusvahelisi kaubanduskokkuleppeid, millega on kehtestatud õigused ja kohustused lepinguosaliste vastastikuseks hüvanguks.

(2)

On oluline, et liidul oleksid asjakohased vahendid liidu õiguste tõhusaks rakendamiseks rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete raames, et liit saaks kaitsta oma majandushuve. Siin peetakse eelkõige silmas olukordi, kus kolmandad riigid kehtestavad kaubandust piiravaid meetmeid, mis vähendavad kasu, mida liidu ettevõtjad võiksid saada rahvusvahelistest kaubanduskokkulepetest. Liit peaks suutma sõlmitud rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes sätestatud menetluste ja tähtaegade raames kiiresti ja paindlikult reageerida. Seega on vajalikud eeskirjad, milles sätestatakse raamistik liidu õiguste rakendamiseks teatavates konkreetsetes olukordades.

(3)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepinguga loodud vaidluste lahendamise mehhanismi ja muude rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete, sealhulgas vastavate piirkondlike ja kahepoolsete kokkulepete alusel loodud mehhanismide eesmärk on leida positiivne lahendus mis tahes vaidlusele liidu ja teise lepinguosalise või lepinguosaliste vahel. Nende vaidluste lahendamise mehhanismide kohaselt peaks liidul aga olema võimalik peatada kontsessioonid või muud kohustused, kui muud väljavaated vaidluses positiivse lahenduse leidmiseks ei ole osutunud edukaks. Sellistel juhtudel peaks liidu tegevuse eesmärk olema mõjutada asjaomast kolmandat riiki täitma asjakohaseid rahvusvahelisi kaubanduseeskirju, et taastuks olukord, kus kasu saadakse vastastikku.

(4)

WTO kaitsemeetmete lepingu kohaselt tuleb WTO liikmel, kes paneb ette rakendada kaitsemeedet või taotleb kaitsemeetme pikendamist püüda säilitada valdavalt samaväärne kontsessioonide ja muude kohustuste tase enda ja eksportijaliikmete vahel, keda selline meede võiks mõjutada. Sarnased reeglid on kehtestatud teistes liidu sõlmitud rahvusvahelistes, sealhulgas piirkondlikes ja kahepoolsetes kaubanduskokkulepetes. Liit peaks võtma tasakaalustavaid meetmeid, peatades kontsessioonid või muud kohustused juhtudel, kus asjaomane kolmas riik ei ole teinud piisavaid ja proportsionaalseid kohandusi. Sellistel juhtudel peaks liidu tegevuse eesmärk olema mõjutada kolmandaid riike võtma kaubandust edendavaid meetmeid, mille läbi taastataks olukord, kus kasu saadakse vastastikku.

(5)

1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artiklis XXVIII ja sellega seonduvas WTO vaidluste lahendamise käsitusleppes sätestatakse kontsessioonide muutmine või tühistamine WTO liikmetele kehtestatud tariifide kaotamise ajakava alusel. WTO liikmed, keda selline muutmine mõjutab, võivad teatud tingimustel sisuliselt samaväärsed kontsessioonid tühistada. Kui ei ole kokku lepitud kompensatsioonimehhanisme, peaks liit sel juhul võtma tasakaalustavad meetmed. Liidu tegevuse eesmärk oleks mõjutada kolmandat riiki täitma kaubandust edendavaid meetmeid.

(6)

Liidul peaks olema võimalus jõustada oma õigusi riigihangete valdkonnas juhul, kui kaubanduspartner ei täida oma kohustusi vastavalt WTO riigihankelepingule või muudele rahvusvahelistele kaubanduskokkulepetele. WTO riigihankelepingus on sätestatud, et ühegi sellest lepingust tuleneva vaidluse korral ei peatata kontsessioone või muid kohustusi, mis tulenevad mõnest muust WTO lepinguga kaetud kokkuleppest. Liidu meetmete eesmärk peaks olema tagada, et säilitatakse riigihangete valdkonna kontsessioonide sisuliselt samaväärne tase, kui on sätestatud asjaomastes rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes.

(7)

Liikmesriigid peaksid oma territooriumil tagama riigihangete valdkonna kaubanduspoliitiliste meetmete kohaldamise viisil, mis sobib kõige paremini kokku nende haldusstruktuuride ja -tavadega, järgides sealjuures liidu õigust.

(8)

Käesoleva määruse kohaselt vastu võetud kaubanduspoliitilised meetmed tuleks välja valida ja kavandada lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumidest, muu hulgas rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kolmandate riikide poolse täitmise tagamiseks mõeldud meetmete tõhususest, meetmete potentsiaalist aidata neid liidu ettevõtjaid, kellele kolmandate riikide meetmed on kahjulikud, ning eesmärgist minimeerida negatiivset majanduslikku mõju liidule muu hulgas seoses põhiliste toorainetega.

(9)

Määruses tuleks keskenduda neile meetmetele, mille puhul liidul on kogemusi nende väljatöötamise ja kohaldamise alal. Käesoleva määruse toimimise läbivaatamise käigus tuleks hinnata võimalust laiendada käesoleva määruse kohaldamisala selleks, et ette näha meetmete vastuvõtmist intellektuaalomandiõiguse sektoris ja täiendavate meetmete vastuvõtmist teenuste alal, pöörates sealjuures nõuetekohast tähelepanu iga valdkonna eripärale.

(10)

Liidu õiguste jõustamisel tuleks kauba päritolu kindlaks määrata kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 (2). Liidu õiguste jõustamisel pärast vaidluse lahendamist riigihangete valdkonnas tuleks teenuse päritolu kindlaks teha seda teenust osutava juriidilise või füüsilise isiku päritolu alusel. Pakkujatelt kaupade ja teenuste päritolu kohta saadud teabe ja tagatiste hindamisel, peaksid avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad rakendama tavapäraseid ettevaatusabinõusid ja nõuetekohast hoolikust.

(11)

Komisjon peaks käesoleva määruse kohaldamisala, toimimise ja tõhususe, muu hulgas ka võimalikud meetmed intellektuaalomandiõiguse sektoris ja täiendavad meetmed teenuste alal läbi vaatama hiljemalt kolme aasta möödumisel pärast selle määruse esmast rakendamist, või mitte hiljem kui viis aastat pärast selle jõustumiskuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Komisjon peaks seejärel oma hinnangu teatavaks tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbivaatamisele võivad vajaduse korral järgneda asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

(12)

Oluline on tagada tõhus teabe- ja arvamustevahetus ühelt poolt komisjoni ja teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, eriti rahvusvahelistest kaubanduskokkulepetest tulenevate vaidluste puhul, mis võivad viia käesoleva määruse kohaste meetmete vastuvõtmiseni.

(13)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94 (3) tuleks muuta, et viidata käesolevale määrusele seoses kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamisega.

(14)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4).

(15)

Arvestades käesoleva määruse alusel vastu võetud kaubanduspoliitiliste meetmete mitme võimaliku mõju analüüsimise suurt keerukust ja pidades silmas vajadust luua piisavad võimalused võimalikult laia toetuse saamiseks, ei peaks komisjon rakendusakte vastu võtma, kui käesolevas määruses osutatud komitee erandjuhul komisjoni esitatud rakendusakti eelnõu kohta arvamust ei esita.

(16)

Et kaitsta liidu huve, peaks komisjon vastu võtma kohe kohaldatavad rakendusaktid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud vajadusega võtta kaubanduspoliitilisi meetmeid seoses asjaomase kolmanda riigi käitumisega, kui selleks on olemas tungiv kiireloomuline vajadus.

(17)

Käesolev määrus ei piira kaubanduspoliitiliste meetmete vastuvõtmist muude asjaomaste liidu õigusaktide või Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel, kui samal ajal peetakse kinni kontsessioonide või muude kohustuste peatamist või kaotamist käsitlevate rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete kohalduvatest sätetest,

a)

reageerida olukorras, kus kolmas riik on rahvusvahelisi kaubanduseeskirju rikkudes kahjustanud liidu huve, ja saavutada seejuures rahuldav lahendus, mis taastab liidu ettevõtjate saadava kasu;

b)

tasakaalustada kontsessioone või muid kohustusi liidu ja kolmandate riikide vahelistes kaubandussuhetes olukorras, kus liidust pärit toodete suhtes kehtivaid nõudeid on muudetud nii, et see kahjustab liidu huve.

a)

„riik” – mistahes riik või omaette tolliterritoorium;

b)

„kontsessioonid või muud kohustused” – soodustariifid või mistahes muud hüvitised, mida liit on kohustunud rahvusvahelise kaubanduskokkuleppe alusel kohaldama kaubavahetuses kolmanda riigiga, kes osaleb selles kokkuleppes;

c)

„olematuks muutmise või vähendamise määr” – tase, mil määral on kahjustada saanud kasu, mida liit võiks saada rahvusvahelise kaubanduskokkuleppe alusel. Kui asjakohases kokkuleppes ei ole teisiti sätestatud, siis hõlmab see mistahes kahjulikku majanduslikku mõju, mis tuleneb kolmanda riigi meetmest;

d)

„kohustuslik hinnatrahv” – riigihankemenetluse raames lepingut sõlmiva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kohustus (välja arvatud teatavatel erandjuhtudel) suurendada teatavatest kolmandatest riikidest pärit teenuste ja/või kaupade lepingu sõlmimise menetluse käigus pakutud hinda.

a)

kui kaubandusvaidluses on tehtud WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe (WTO vaidluste lahendamise käsituslepe) alusel otsus, mille kohaselt liit tohib peatada kontsessioonid või muud kohustused, mis on kehtestatud mitmepoolsete kokkulepetega, mida hõlmab WTO vaidluste lahendamise käsituslepe;

b)

kui kaubandusvaidluses on tehtud rahvusvahelise kaubanduskokkuleppe, sealhulgas piirkondliku või kahepoolse kokkuleppe alusel otsus, mille kohaselt liidul on õigus selliste kokkulepetega kehtestatud kontsessioonid või muud kohustused peatada;

c)

kui on vaja tasakaalustada kontsessioone või muid kohustusi, mille aluseks on kaitsemeetmete kohaldamine kolmanda riigi poolt vastavalt WTO kaitsemeetmete lepingu artiklile 8 või kaitsemeetmete eeskirjadele, mis sisalduvad muudes rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes, sealhulgas piirkondlikes või kahepoolsetes kokkulepetes;

d)

juhtudel, kui WTO liige muudab kontsessioone GATT 1994 artikli XXVIII kohaselt ning kompensatsioonimehhanisme ei ole kokku lepitud.

a)

kui kontsessioonid või muud kohustused on peatatud WTO vaidluste lahendamise käsitusleppe kohases kaubandusvaidluses tehtud otsuse tulemusena, ei tohi peatatud kontsessioonide või muude kohustuste tase ületada WTO vaidluste lahendamise organi poolt lubatud taset;

b)

kui kontsessioonid või muud kohustused on peatatud muu rahvusvahelise kaubanduskokkuleppe, sealhulgas piirkondliku või kahepoolse kokkuleppe kohases rahvusvahelises vaidluste lahendamise menetluses saavutatud lahenduse tulemusena, ei tohi peatatud kontsessioonide või muude kohustuste tase ületada kolmanda riigi asjaomaste meetmega kaasnevat olematuks muutmise või vähendamise määra, mille on juhtumiga seoses kindlaks teinud komisjon või mis on selgunud vahekohtumenetluse käigus;

c)

kui kontsessioone või muid kohustusi tasakaalustatakse rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes sätestatud kaitsemeetmete raames, peavad liidu meetmed olema sisuliselt samaväärsed nende kontsessioonide ja muude kohustuste suhtes kohaldatud kaitsemeetme kahjustava tasemega, seda vastavalt WTO kaitsemeetmete lepingu tingimustele või muudes rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes, sealhulgas piirkondlikes või kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud kaitsemeetmetele, mille kohaselt vastavat kaitsemeedet kohaldati;

d)

kui kolmanda riigiga peetavas kaubavahetuses tühistatakse kontsessioonid kooskõlas GATT 1994 artikliga XXVIII ja seonduva WTO vaidluste lahendamise käsitusleppega (5), peavad need kontsessioonid olema sisuliselt samaväärsed asjaomase kolmanda riigi muudetud või tühistatud kontsessioonidega, seda vastavalt GATT 1994 artiklis XXVIII ja seonduvas WTO vaidluste lahendamise käsitusleppes kehtestatud tingimustele.

a)

meetme tõhusus selle tagamisel, et kolmandad riigid täidaksid rahvusvahelisi kaubanduseeskirju;

b)

meetme potentsiaal aidata liidus paiknevaid ettevõtjaid, kelle jaoks kolmanda riigi meetmed on kahjulikud;

c)

alternatiivsete tarneallikate kättesaadavus vaatlusaluste kaupade või teenuste puhul, et vältida või muuta võimalikult väikseks negatiivne mõju teise etapi tööstuse, avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või lõpptarbijate jaoks liidus;

d)

ebaproportsionaalse halduskoormuse ja -kulude ärahoidmine meetmete rakendamisel;

e)

mistahes konkreetne kriteerium, mis võib olla kehtestatud rahvusvahelise kaubanduskokkuleppega seoses artiklis 3 osutatud juhtudega.

a)

soodustariifide peatamine ja uute tollimaksude kehtestamine või olemasolevate tollimaksude suurendamine, sealhulgas tollimaksude taaskehtestamine enamsoodustusrežiimi alusel kohaldataval tasemel või tollimaksude kehtestamine enamsoodustusrežiimi alusel kohaldatavast tasemest kõrgemal tasemel või mistahes lisamaksu kehtestamine kaupade impordi ja ekspordi puhul;

b)

koguseliste piirangute kehtestamine või piiranguga hõlmatud koguste suurendamine kaupade impordi või ekspordi puhul, seda kas kvootide kehtestamise, impordi- või ekspordilitsentside väljastamise või muude meetmete vahendusel;

c)

riigihankevaldkonnas kontsessioonide peatamine kaupade, teenuste või tarnijate suhtes, kasutades selleks:

a)

kehtestatakse vastavalt asjaomaste kaupade või teenuste omadustele piirmäärad, mille ületamise korral tuleb kohaldada välistamist ja/või kohustuslikku hinnatrahvi, võttes arvesse asjaomase kaubanduskokkuleppe sätteid ning olematuks muutmise või vähendamise taset;

b)

määratakse kindlaks kaupade või teenuste sektorid või kategooriad, mille suhtes neid kohaldatakse, samuti mis tahes kohaldatavad erandid;

c)

määratakse kindlaks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad või nende kategooriad, mille on loetellu kandnud liikmesriik, kelle hange on meetmega hõlmatud. Sellise kindlaksmääramise aluseks võetakse asjakohastest avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või nende kategooriatest koostatud loetelu, mille esitab iga liikmesriik. Meetmetega tagatakse kontsessioonide või muude kohustuste peatamise asjakohane tase ja õiglane jagunemine liikmesriikide vahel.

a)

füüsiliste isikute puhul riik, mille kodanik ta on või kus tal on alaline elamisõigus;

b)

juriidiliste isikute puhul üks järgmistest:

a)

kui kolmas riik, kelle puhul vaidluste lahendamise menetluse käigus leiti, et tema kehtestatud meetmed rikuvad rahvusvahelisi kaubanduseeskirju, hakkab neid eeskirju täitma või juhul kui mõnel muul viisil jõutakse vastastikku rahuldava lahenduseni;

b)

kontsessioonide või muude kohustuste tasakaalustamise korral, kui seda tehakse kolmanda riigi võetud kaitsemeetmele reageerimiseks olukorras, kus kaitsemeede tühistatakse, kus kaitsemeede aegub või juhul kui asjaomane kolmas riik nõustub pakkuma liidule piisavat ja proportsionaalset kompensatsiooni pärast seda, kui artikli 4 lõike 1 kohane rakendusakt on vastu võetud;

c)

kui WTO liige muudab kontsessioone, milles on kokku lepitud GATT 1994 artikli XXVIII raames, siis kui asjaomane kolmas riik nõustub pakkuma liidule piisavat ja proportsionaalset kompensatsiooni pärast seda, kui artikli 4 lõike 1 kohane rakendusakt on vastu võetud.

a)

rahvusvahelised arengud seoses teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) kohaste muude kohustuste peatamisega;

b)

liidusisesed arengud teenustesektorit käsitlevate ühiseeskirjade vastuvõtmise alal;

c)

võimalike täiendavate kaubanduspoliitiliste meetmete tõhusus liidu rahvusvahelistest kaubanduskokkulepetest tulenevate õiguste jõustamise vahendina;

d)

võimalike täiendavate, teenuseid ühetaoliselt ja tõhusalt mõjutavate kaubanduspoliitiliste meetmete praktikasse rakendamise tagamiseks kasutatavad mehhanismid, ja

e)

tagajärjed käesoleva määruse kohaste rakendusaktide vastuvõtmise ajal liidus tegutsevate teenuseosutajate jaoks.