(1)

Liidu eesmärk tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 3 kohaselt kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas ühismeetmete kaudu, mida võetakse seoses isikute poolt sisepiiride ületamisega, välispiiri kontrolliga ja ühise viisapoliitikaga ning mis moodustavad osa ühtsest mitmetasandilisest süsteemist, mis võimaldaks andmete vahetamist ja täielikku informeeritust olukorrast ning mille eesmärk on lihtsustada seaduslikku reisimist ja tõkestada ebaseaduslikku rännet.

(2)

Liit vajab sidusamat lähenemist sisejulgeoleku ja rände haldamise sisemiste ning väliste aspektidega tegelemiseks ning ebaseadusliku sisserände vastu võitlemine tuleks seostada liidu välispiiri turvalisuse parandamise ja parema koostöö ning dialoogiga kolmandate riikidega, et tegeleda ebaseadusliku sisserändega ja edendada seaduslikku rännet.

(3)

On vaja töötada välja integreeritud lähenemisviis rände ja varjupaiga taotlemise survest põhjustatud probleemidele ning liidu välispiiride haldamisele ning näha hädaolukordadeks ette eelarve ja piisavad vahendid, et lahendada need probleemid inimõiguste austamise ja kõikide liikmesriikide solidaarsuse vaimus, unustamata sealjuures siseriiklikke kohustusi ja tagades selge tööjaotuse.

(4)

2010. aasta veebruaris vastu võetud Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia (edaspidi „sisejulgeoleku strateegia”) on ühine tegevuskava nende ühiste julgeolekuprobleemidega tegelemiseks. Komisjoni 2010. aasta novembris avaldatud teatises „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine” sõnastatakse nimetatud strateegia põhimõtete ja suuniste põhjal konkreetsed meetmed, määrates kindlaks viis strateegilist eesmärki: tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevust, hoida ära terrorismi ning tegeleda radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga, tõsta kodanike ja ettevõtjate jaoks turvalisuse taset küberruumis, tugevdada turvalisust piiride haldamise kaudu ning suurendada Euroopa kriisidele ja katastroofidele vastupanu võimet.

(5)

Vastavalt sisejulgeoleku strateegiale tuleks vabaduse, turvalisuse ja õiguse eesmärkide poole püüelda samaaegselt, ning selleks, et saavutada vabadus ja õigus, tuleks alati püüda saavutada turvalisus kooskõlas aluslepingute ja õigusriigi põhimõtete ning liidu põhiõigustealaste kohustustega.

(6)

Liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhivabadused, inimõigused ja õigusriigi põhimõttest kinnipidamine, jõuline keskendumine ülemaailmsele vaatenurgale ja seotus välisjulgeolekuga ning kooskõla ja sidusus Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 21 sätestatud liidu välispoliitika eesmärkidega peaksid olema need kesksed põhimõtted, millest juhinduda sisejulgeoleku strateegia elluviimisel.

(7)

Et liikmesriigid saaksid edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle reaalse toimimise, tuleks neile tagada piisav liidu rahaline toetus, milleks luuakse Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond”).

(8)

ELi toimimise lepingu V jaotise suhtes kohaldatava õigusliku eripära tõttu ei ole juriidiliselt võimalik moodustada fondi ühe rahastamisvahendina. Seepärast tuleks fond moodustada liidu sisejulgeoleku valdkonna rahalise toetamise tervikliku raamistikuna, mis hõlmaks käesoleva määrusega loodavat välispiiride ja viisade rahastamisvahendit (edaspidi „rahastamisvahend”) ning ka politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendit, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014 (4). Terviklikku raamistikku peaks täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 514/2014, (5) millele käesolevas määruses tuleks viidata seoses kavandamise, finantsjuhtimise, juhtimise ja kontrolli, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, programmide lõpetamise ning aruandluse ja hindamise eeskirjadega.

(9)

Siseasjade valdkonna rahastamise uus kahesambaline struktuur peaks selles valdkonnas aitama kaasa rahastamise lihtsustamisele, otstarbekamaks muutmisele, konsolideerimisele ja läbipaistvamaks muutmisele. Taotleda tuleks sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude fondide ja programmidega, pidades muu hulgas silmas ühistele eesmärkidele rahaliste vahendite eraldamist. Sellegipoolest tuleks vältida eri rahastamisinstrumentide kattuvust.

(10)

Fondis peaks kajastuma vajadus suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järgi, samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses kehtestatud üld- ja erieesmärgid.

(11)

Meetmete tõhusus ja kulutuste kvaliteet on fondi rakendamise juhtpõhimõtted. Ka tuleks fondi rakendada nii tulemuslikult ja kasutajasõbralikult kui võimalik.

(12)

Fond peaks eriti arvesse võtma liikmesriike, keda nende geograafilise asukoha tõttu ähvardab ebaproportsionaalselt suur rändevoogudest tingitud koormus.

(13)

Solidaarsus ning vastutuse jagamine liikmesriikide ja liidu vahel on välispiiride haldamise ühispoliitika keskne komponent.

(14)

Fond peaks väljendama oma solidaarsust rahalise toetuse kaudu, mida antakse Schengeni välispiire käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning ka neile riikidele, kes teevad ettevalmistusi täies ulatuses osalemiseks Schengenis, ja liikmesriigid peaksid seda kasutama liidu välispiiride haldamise ühispoliitika huvides.

(15)

Selleks et aidata saavutada fondi üldeesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et nende riiklikes programmides käsitletakse rahastamisvahendi erieesmärke ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel on proportsionaalne probleemide ja vajadustega ning tagab eesmärkide saavutatavuse. Kui riiklikus programmis ei käsitleta üht erieesmärkidest või kui riiklike programmide mõnele eesmärgile on eraldatud vahendeid alla käesolevas määruses sätestatud protsentuaalset miinimummäära, peaksid asjaomased liikmesriigid seda programmis põhjendama.

(16)

Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada ühised näitajad rahastamisvahendi iga erieesmärgi kohta. Erieesmärkide täitmise mõõtmine ühiste näitajate abil ei tee nende näitajatega seotud meetmete täitmist kohustuslikuks.

(17)

Liikmesriigi osalemine käesolevas rahastamisvahendis ei tohi kattuda tema osalemisega liidu ajutises rahastamisvahendis, millest rahastatakse abi saavate liikmesriikide meetmeid, mida võetakse muu hulgas liidu uutel välispiiridel piire ja viisasid ning välispiiri kontrolli reguleeriva Schengeni acquis’ rakendamiseks.

(18)

Rahastamisvahend peaks tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ (6) aastateks 2007–2013 loodud Välispiirifondi abil välja arendatud suutlikkuse loomise protsessile ning peaks seda laiendama selliselt, et selles oleks arvesse võetud uusi arengusuundi.

(19)

Liikmesriigid, kes piire ja viisasid reguleeriva Schengeni acquis’ sätteid järgides välispiiridel ja konsulaaresindustes oma ülesandeid täidavad, tegutsevad kõikide Schengeni ala liikmesriikide huvides ja nende nimel ning osutavad seega liidule avalik-õiguslikku teenust. Käesolevast rahastamisvahendist tuleks anda toetust piirikontrolli- ja viisapoliitikaga seotud tegevuskulude katmiseks ning võimaldada liikmesriikidel säilitada selle kõikide jaoks mõeldud teenuse osutamiseks vajalik suutlikkus. Selline abi seisneb käesoleva rahastamisvahendi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema riiklike programmide lahutamatu osa.

(20)

Rahastamisvahend peaks täiendama ja tugevdama nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (7) asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (edaspidi „Frontex”) egiidi all operatiivkoostöö arendamiseks võetavaid meetmeid ja hõlmama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1168/2011 (8) muutmisest tulenevaid uusi meetmeid, tugevdades sellega veelgi kogu Schengeni ala huvides ja selle nimel välispiire kontrollivate liikmesriikide vahelist solidaarsust. See tähendab muu hulgas, et riiklike programmide koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse Frontexi välja töötatud analüütilisi vahendeid ning tehnilisi ja tegevussuuniseid ning välja töötatud koolituskavasid, konkreetselt piirivalvurite koolituse ühist põhiõppekava, sh selle põhiõigusi ja rahvusvahelise kaitse saamist käsitlevaid komponente. Selleks et tagada vastastikune täiendavus Frontexi ülesannete ning välispiiri kontrolli ja seirega seotud liikmesriikide kohustuste vahel ning tagada sidusus ja vältida madalat kulutõhusust, peaks komisjon konsulteerima Frontexiga liikmesriikide esitatud riiklike programmide kavandite osas ning eelkõige tegevuse osas, mida rahastatakse tegevustoetusest.

(21)

Rahastamisvahendi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustest ja põhimõtetest ning liidu rahvusvahelistest kohustustest, piiramata varjupaigaõiguse ja rahvusvahelise kaitsega seotud erisätete kohaldamist.

(22)

Välispiiri kontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamiseks hädavajalik. Vastavalt liidu ühistele standarditele tuleks rahastamisvahendist toetada välispiiride haldamisega seotud meetmeid, mida rakendatakse vastavalt riiki sissepääsu kontrollimise neljatasandilisele mudelile, mis sisaldab kolmandates riikides võetavaid meetmeid, koostööd naaberriikidega, piirikontrollimeetmeid ja vaba liikumise alal võetavaid kontrollimeetmeid, et hoida ära ebaseaduslik sisseränne ja piiriülene kuritegevus Schengeni alas.

(23)

Vastavalt ELi lepingu artiklile 3 tuleks rahastamisvahendist toetada meetmeid, millega tagatakse nende laste kaitse, kelle julgeolek on välispiiridel ohustatud. Eelkõige peaksid liikmesriigid tuvastamise, kohese abi andmise ja kaitseteenistustele üleandmise meetmete rakendamisel igal võimalikul juhul erilist tähelepanu pöörama kaitsetutele isikutele, eriti lastele ja saatjata alaealistele.

(24)

Et tagada välispiiri kontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet ja lihtsustada välispiiride seaduslikku ületamist sisejulgeoleku strateegia raames, tuleks rahastamisvahendiga toetada Euroopa ühise välispiiride haldamise süsteemi väljaarendamist. See süsteem hõlmab poliitika, õiguse, süstemaatilise koostöö, finantskoormuse jagamise, ebaseaduslike rändajate kasutatavate piiriületuspunktide olukorra ja muutuvate olude hindamise, personali, varustuse ja tehnikaga seotud kõiki meetmeid, mida võtavad liikmesriikide eri tasandite pädevad asutused, kes teevad koostööd Frontexiga, kolmandate riikidega ja vajaduse korral muude osapooltega, eelkõige Europoli ja suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ametiga, ja kasutavad lisaks muule ka neljatasandilist piirijulgeoleku mudelit ja liidu integreeritud riskianalüüsi.

(25)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti protokollile nr 5, mis käsitleb isikute maismaatransiiti Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel, tuleks rahastamisvahendist katta lisakulud, mis tekivad seepärast, et sellise transiidi suhtes rakendatakse acquis’ erisätteid, nagu nõukogu määrus (EÜ) nr 693/2003 (9) ning nõukogu määrus (EÜ) nr 694/2003 (10). Eespool nimetatud tasude puhul peaks jätkuva rahalise toetamise vajadus sõltuma siiski liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel kehtivast viisarežiimist.

(26)

Rahastamisvahend peaks hõlmama ka liikmesriikide meetmeid ja liikmesriikidevahelist koostööd viisapoliitika ja välispiiri kontrollimisele eelnevas etapis tehtava muu piirieelse tegevuse valdkonnas ning see peaks täielikult ära kasutama viisainfosüsteemi (VIS). Liikmesriikide kolmandates riikides paiknevate konsulaarteenistuste tegevuse tõhus juhtimine aitab edendada ühist viisapoliitikat mitmetasandilises süsteemis, mille eesmärk on lihtsustada seaduslikku reisimist ja takistada ebaseaduslikku sisserännet liitu ning mis on ühise integreeritud piirihaldussüsteemi lahutamatu osa.

(27)

Lisaks tuleks rahastamisvahendist toetada Schengeni riikide territooriumil võetavaid meetmeid, mille eesmärk on välja arendada Schengeni ala üldist toimimist tugevdav ühine integreeritud piirihaldussüsteem.

(28)

Käesolevast rahastamisvahendist tuleks toetada ka liidu tegevust selliste praegustel ja/või uutel IT-süsteemidel põhinevate IT-süsteemide väljatöötamisel, mis annaksid liikmesriikidele abivahendid kolmandate riikide kodanike piiriülese liikumise tõhusamaks haldamiseks ning tagaksid reisijate parema tuvastamise ja kontrollimise, lihtsustades seeläbi reisimist ja suurendades piirijulgeolekut. Selleks tuleks luua kooskõlas infohaldusstrateegiaga ELi sisejulgeoleku valdkonnas programm, mille eesmärk on selliste süsteemide kesksete ja riiklike osade väljatöötamisega seotud kulude katmine, tehnilise järjepidevuse tagamine, koostalitlusvõime liidu muude IT-süsteemidega, kulude kokkuhoid ja süsteemide tõrgeteta rakendamine liikmesriikides. Kõnealused IT-süsteemid ei tohiks riivata põhiõigusi, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele.

(29)

Liikmesriigid peaksid eraldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1052/2013 (11) loodud Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) vajalikud rahalised vahendid, et tagada selle süsteemi korralik toimimine.

(30)

Selleks et ettenägematule rändesurvele ja piirijulgeolekuriskidele viivitamata reageerida, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014 kehtestatud raamistikuga.

(31)

Schengeni ala kui terviku solidaarsuse edendamiseks peaksid asjaomased liikmesriigid pärast puuduste või võimalike riskide tuvastamist, eelkõige kui need leiti Schengeni hindamise käigus, võtma kõnealuses küsimuses järelmeetmeid, kasutades võimaluse korral erakorralise abi meetmete täiendamiseks oma riikliku programmi prioriteetide järgi kindlaksmääratud vahendeid.

(32)

Et tugevdada liikmesriikide solidaarsust ja jagada paremini vastutust, tuleks liikmesriike ergutada kasutama osa neile riiklike programmide kaudu kättesaadavatest vahenditest selleks, et rahastada liidu jaoks esmatähtsaid ülesandeid, näiteks Frontexile vajaliku tehnilise varustuse ostmist ja liidu konsulaarkoostöö arendamist. Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada. Liidu eelarvega seotud uuenduslike finantsinstrumentide ja -mehhanismide puhul tuleks tagada maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve.

(33)

Selleks et tagada Schengeni acquis’ kohaldamine kogu Schengeni ala piires, tuleks rahastamisvahendist toetada ka nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (12) rakendamist, sest see on oluline abivahend liidu poliitika elluviimise hõlbustamiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ning sellega tagatakse välispiiride kaitse kõrge tase ja piirikontrolli puudumine Schengeni alal.

(34)

Välispiirifondi tegevusest ning teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) ja viisainfosüsteemi (VIS) väljaarendamisest saadud kogemustele tuginedes leiti, et võimalik on teatav paindlikkuse tase vahendite ümberpaigutamisel rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks kasutatavate rakendusvahendite piires, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt peab programmide kriitiline mass ja finantsstabiilsus ning liikmesriikidele antav tegevustoetus olema algusest peale tagatud, ning ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolset kontrolli.

(35)

Samamoodi tuleks laiendada meetmete reguleerimisala ning suurendada liidu käsutuses olevate vahendite (edaspidi „liidu meetmed”) piirmäära, et liidul oleks võimalik liidu kui terviku huvides tegutsedes võtta konkreetsel eelarveaastal mitmeid välispiiride haldust ja ühist viisapoliitikat käsitlevaid meetmeid, kui selleks peaks vajadus tekkima. Sellised liidu meetmed hõlmavad välispiiride haldust ja ühise viisapoliitika väljatöötamist ja elluviimist edendavaid uuringuid ja katseprojekte, piirivalvurite koolitust inimõiguste kaitse alal, kolmandates riikides neist lähtuva rändesurvega toimetulekuks kehtestatavat korda või võetavaid meetmeid, mille abil püütakse optimaalselt hallata liitu suunduvaid rändevoogusid, ja nendega kaasneva tõhusa töökorralduse sisseseadmist välispiiridel ja konsulaaresindustes.

(36)

Rahastamisvahendist toetatavad kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed peaksid tagama sünergia ja sidususe väljaspool liitu selle geograafilistest ja temaatilistest välisabivahenditest toetatavate muude meetmetega. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Nende eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt arengule suunatud meetmeid ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Kooskõla tuleks tagada ka liidu humanitaarabipoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi rakendamisega.

(37)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid tegevusi, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide tegutsemisega eraldivõetuna. Kuna liidul on liidu piirikontrolli, viisapoliitika ja rändevoogude juhtimise solidaarsusraamistiku ning neid poliitikavaldkondi toetavate IT-süsteemide ühisplatvormi väljatöötamiseks parem võimalus kui liikmesriikidel, toetatakse käesoleva määruse alusel eraldatavate rahaliste vahenditega eelkõige riikide ja liidu suutlikkuse tugevdamist neis valdkondades.

(38)

Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikidele eraldatavad põhisummad. Igale liikmesriigile eraldatav põhisumma tuleks arvutada aastatel 2010–2012 igale liikmesriigile Välispiirifondist eraldatud summade alusel, jagades saadud summa nende kolme aasta jooksul eelarve täitmiseks koostöös liikmesriikidega käsutada olnud assigneeringute kogusummaga. Arvutused tehti kooskõlas otsuses nr 574/2007/EÜ sätestatud jaotuskriteeriumidega.

(39)

Komisjon peaks teostama rahastamisvahendi rakendamise seiret vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 asjakohastele sätetele, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata selle tulemusi ja mõju. Näitajad ja asjaomased kontrollväärtused peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on rahastamisvahendi eesmärgid saavutatud.

(40)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad erimeetmete kindlaksmääramist riiklike programmide alusel, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama kõikide asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(41)

Käesoleva määruse kohaldamisel, sealhulgas delegeeritud õigusaktide koostamisel, peaks komisjon konsulteerima ekspertidega kõigist liikmesriikidest.

(42)

Käesoleva määruse tegevustoetust käsitlevate sätete ühetaolise, tõhusa ja õigeaegse kohaldamise tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(43)

Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki, milleks on tagada liikmesriikide ja liidu vahel solidaarsus ning vastutuse jagamine välispiiride ja viisapoliitika haldamisel, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(44)

Otsus nr 574/2007/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada” ilma et see piiraks käesoleva määrusega ettenähtud üleminekusätete kohaldamist.

(45)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (14) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondade reguleerimisalasse jäävate Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (15) tähenduses.

(46)

Šveitsi puhul kujutab käesolev ettepanek endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ (16) sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (17) artikliga 3.

(47)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ (18) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (19) artikliga 3.

(48)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Kuna käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’ sätetel, otsustab Taani eelnimetatud protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on teinud käesolevat määrust käsitleva otsuse, kas ta rakendab seda otsust oma siseriiklikus õiguses või mitte.

(49)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (20). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(50)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (21). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(51)

On asjakohane kohandada käesoleva määruse kohaldamisaega nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (22) kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,