29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/122

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse (3) Slovakkia 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Slovakkia ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2016) kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (4) esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Slovakkia 2014. aasta eelarvekava kohta.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (5) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Slovakkiat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks prioriteedid finantsstabiilsuse tagamiseks, eelarve konsolideerimiseks ja majanduskasvu hoogustamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)

Slovakkia esitas 23. aprillil 2014 nii oma 2014. aasta riikliku reformikava kui ka 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

2014. aasta stabiilsusprogrammis seatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise jätkusuutlikkus ning saavutada keskpika perioodi eesmärk, milleks on viia struktuurne puudujääk 2017. aastaks 0,5 %-ni SKPst. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu paktis nõutust rangem. Slovakkia valitsemissektori eelarvepuudujääki vähendati 2013. aastal jätkusuutlikult alla 3 % SKPst. 2014. aasta struktuurse eelarvepositsiooni kavandatud (ümberarvutatud) muutus osutab sellele, et Slovakkia kaldub märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast. 2015. aastaks kavandatav paranemine 0,3 % SKPst oleks stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadega kooskõlas. Edasistel aastatel ei suuda stabiilsusprogramm tagada adekvaatset kohandamist keskpika perioodi eesmärgi suunas. Kulutused kasvavad kiirusega, mis vastab nii 2014. kui ka 2015. aasta kulueesmärgile. Stabiilsusprogrammis on ette nähtud, et põhiosa konsolideerimisest keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks tehakse aastatel 2016 ja 2017. Keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskava sisaldab üldiselt riske seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega. Stabiilsusprogrammis on ette nähtud valitsemissektori võla jäämist alla kontrollväärtuse, milleks on 60 % SKPst kogu programmiperioodi vältel. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium, mille on kinnitanud sõltumatu organ (makromajanduslike prognooside komitee), on usutav.

Meetmed, mille ulatus on juba kindlaks määratud, ei taga ametiasutuste kinnitatud eelarve-eesmärkide saavutamist. Lisaks sellele ei ole kõiki tulumeetmeid piisavalt täpsustatud ning keskvalitsuse kulusäästureforme ähvardavad rakendamisega seotud ohud, samal ajal kui avaliku sektori palgakulud ei pruugi vastata eelarvelistele näitajatele, nagu on juhtunud ka varem. Teisest küljest ei ole stabiilsusprogrammis esitatud näitajates võetud seni arvesse kodumaise võlapiduri rakendumisest tulenevaid sääste. Komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt, kus on arvesse võetud võlapidurist tingitud kulusäästude mõju, peaks kõrvalekalle kohandamiskavast 2014. aastal olema stabiilsusprogrammis prognoositust väiksem ning samal ajal prognoositakse 2015. aastal piisavat struktuurilist kohandamist, nii et kulueesmärk täidetakse nii 2014. kui ka 2015. aastal.

(9)

Ehkki nii stabiilsusprogramm kui ka riiklik reformikava sisaldavad kavatsust suurendada majanduskasvu soodustavaid kulutusi, ei toeta aluseks olevad plaanid seda kavatsust täielikult. Riigieelarvelised kulutused haridusele suurenevad 2014. aastal, kuid kahanevad sellele järgnevatel aastatel. Lähtudes stabiilsusprogrammile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et 2014. aastal on oht keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast kõrvale kalduda, kuid 2015. aastal on oodata asjakohast korrigeerimist.

(10)

Vastuseks majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu nõuetele võttis Slovakkia 2013. aasta novembris vastu tasakaalus eelarve nõude. Eelarveraamistikku nõrgestab siiski siduvate ja jõustatavate kulude ülemmäärade puudumine. Ehkki ülemmäärade kasutuselevõttu kavandati juba 2013. aasta stabiilsusprogrammis, ei ole rakendamiseni seni veel jõutud. Slovakkia on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse poolest endiselt keskmise riskiastmega riik ning vananemisega seotud kulude kasvu peamine põhjus on prognoosi kohaselt tervishoiukulud, mis moodustavad 2 % SKPst ehk suuruselt teise prognoositud kasvu kõigi liikmesriikide tervishoiukulude seas. Kõige probleemsemad valdkonnad on haiglaravi ja esmatasandi arstiabi. 2013. aasta detsembris võttis valitsus kulutõhususe parandamiseks vastu tervishoiu strateegilise raamistiku aastateks 2014–2030. Nüüd vajab strateegia üksikasjalikke rakendamiskavasid.

(11)

Slovakkia on saavutanud edu maksukuulekuse parandamisel ning rakendamisel on maksupettuste vastane tegevuskava, mille meetmetest ligikaudu pool on juba võetud. Selle tulemusel näib Slovakkia maksusüsteemi tõhusus olevat 2013. aastal ja eriti seoses käibemaksuga paranenud, ehkki püsib vajadus suurendada jõupingutusi ja tugevdada maksuameti analüüsi- ja auditivõimekust ning maksude, tollimaksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ühendamine on graafikust maas. Selleks et jätkata majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, võiks Slovakkia toetuda senisest enam majanduskasvu vähem kahjustavatele maksudele, eeskätt perioodilistele kinnisvara- ja keskkonnamaksudele. Selles valdkonnas ei ole tehtud edusamme perioodiliste kinnisvaramaksude reformimisel ja nende sidumisel kinnisvara turuväärtusega. Nimetatud maksudest saadav tulu on püsinud suhteliselt väikese ja muutumatuna alates 2000. aastast. 2013. aastal võttis valitsus meetmeid töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahelise suure maksukiilu vähendamiseks, kuid 2012. aastal täheldatud märkimisväärne lõhe kõnealuste rühmade tegelike maksumäärade vahel on endiselt alles.

(12)

Tööturul esineb jätkuvalt arvukaid probleeme. Suurem osa töötusest, mis püsib 14 % tasemel, on pikaajaline, mis osutab töötuse struktuursele iseloomule Slovakkias. Slovakkia on saavutanud teatavat edu maksukiilu vähendamisel nende madala sissetulekuga töötajate puhul, kes sisenevad tööturule pärast pikaajalist töötust, kuid vastavate meetmete tulemuslikkus vajab jälgimist ja hindamist. Piiratud edu on saavutatud muudes valdkondades, millest võib nimetada riiklike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamist, et osutada individuaalseid teenuseid ning tugevdada sidet aktiveerimismeetmete ja sotsiaalabi vahel. Noorte töötuse osas on riiklikul tööturuasutusel üksnes piiratud võime varakult sekkuda ja teenuseid vastavalt tööotsijate profiilidele kohandada ning töötuna arvele võtmata noorteni jõuda. Seetõttu on neis valdkondades vaja tegutseda kooskõlas noortegarantii eesmärkidega. Kõige ebasoodsamas olukorras tööotsijate, sealhulgas väga madala tööhõive määraga romade jaoks on vaja rohkem sihtotstarbelisi meetmeid. Asjakohaste lastehoiuasutuste puudumine, eelkõige alla 3-aastaste laste jaoks, raskendab emadel tööturule naasmist.

(13)

Hariduse vähene vastavus tööturu vajadustele on takistuseks oskustööjõuga varustamisele. Kohustuslikus hariduses osalevate õpilaste õpiedukus on allpool ELi keskmist ning on märkimisväärselt vähenenud. Riiklikud kulutused haridusele on vaatamata õpetajate palkade hiljutistele tõusudele väikesed; esialgset õpetajakoolitust püütakse arendada ja praktilist kogemust süvendada, kuid jõupingutused selles suunas peavad jätkuma. Vaatamata valitsuse jõupingutustele kutsehariduse ja -koolituse reformimisel ning noorte töökohtade subsideerimisel on noorte töötus endisel üks kõrgemaid liidus ning üleminek hariduse omandamiselt tööhõivesse on raskendatud. Tööturule orienteeritud bakalaureuseõppe programmide suhteliselt väike osakaal ning ebapiisav koostöö tööandjatega vähendab kolmanda taseme hariduse vastavust tööturu vajadustele. Kõrghariduse kvaliteedi ning ettevõtjate ja haridusasutuste vahelise koostöö kvaliteedi parandamine aitaks samuti suurendada majanduse innovatsioonivõimet. Aruka spetsialiseerumise strateegias sisalduvad kavatsused on samm õiges suunas, kuid neid on vaja tulemuslikult rakendada. Kvaliteetse alushariduse ja lastehoiu jätkuvalt vähene kättesaadavus mõjutab ka haridustulemusi, eriti romade puhul. Seni on roma õpilaste haridustulemuste parandamiseks tehtud algatused olnud ülemäära sõltuvad ELi kaasrahastatud projektidest.

(14)

Energeetika valdkonnas on Slovakkia saavutanud edu suurema hulga elektri- ja gaasiühenduste loomisel naaberriikidega; siiski on jätkuvalt vaja võtta meetmeid Slovakkia energiaturu toimimise parandamiseks ning suurendada eelkõige tariifide kehtestamise mehhanismi läbipaistvust. Energiatõhususe parandamise meetmepakett on esitatud uuel programmitöö perioodil ELi rahastamise saamiseks.

(15)

Käimasolev avaliku halduse reform suurendab küll kliendikesksust, kuid avaliku halduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajad on jätkuvalt madalad. Püsivalt suur tööjõu voolavus koos halva personalijuhtimise ja nõrga analüüsivõimega kahjustab tõenditepõhist poliitikakujundamist. Slovakkial on jätkuvalt kehvad rahvusvahelised korruptsiooninäitajad ning kohtusüsteemi tõhustamisel ja läbipaistvamaks muutmisel ei ole saavutatud märkimisväärset edu. Slovakkia ettevõtluskeskkonna kvaliteet on halvenenud ning toetus kiiresti kasvavatele ettevõtetele ei ole suurenenud. Hiljuti reformis Slovakkia oma riigihanke-eeskirju, et suurendada läbipaistvust ja tulemuslikkust, kuid nende eeskirjade rakendamisel esineb raskusi ning 2013. aasta riigihankereformi mõju on endiselt piiratud.

(16)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Slovakkia majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Slovakkia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(17)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(18)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks Slovakkia tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tugevdada 2014. aasta eelarvemeetmeid, võttes arvesse vastavalt komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosile tekkivat lõhet 0,3 % SKPst, mis osutab riskile kalduda oluliselt kõrvale stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetest. Tagada 2015. aastal nõutud struktuuriline kohandamine 0,1 % SKPst keskpika perioodi eesmärgi suunas, võttes arvesse eeldatavalt kehvasid majandustingimusi. Seada pärast seda kuni keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseni sihiks iga-aastane struktuuriline kohandamine 0,5 % SKP-st. Tugevdada veelgi eelarveraamistikku, tagades muu hulgas siduvad ja jõustatavad kulude ülemmäärad. Parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust tervishoiusektori kulutõhususe suurendamise teel, mis seisneb eeskätt haiglaravi ja -juhtimise ratsionaliseerimises ning esmatasandi arstiabi arendamises.

2.

Suurendada maksuhalduse tõhusust selle auditeerimiste, riskihindamise ja maksukogumise suutlikkuse parandamise teel. Siduda kinnisvara maksustamise põhimõte kinnisvara turuväärtusega.

3.

Tegeleda tõhusamalt pikaajalise tööpuudusega aktiveerimismeetmete, teist võimalust pakkuva hariduse ja kvaliteetse individuaalse koolituse kaudu. Parandada riiklike tööturuasutuste suutlikkust juhtumite käsitlemisel, individuaalsel nõustamisel ja tööotsijate aktiviseerimisel ning tugevdada sidet aktiviseerimismeetmete ja sotsiaalabi vahel. Tegeleda tulemuslikult noorte töötusega, arendades varase sekkumise meetmeid kooskõlas noortegarantii eesmärkidega. Suurendada töötavatele naistele kehtivaid soodustusi, edendades lastehoiuteenuste kättesaadavust, eelkõige alla 3-aastaste laste puhul.

4.

Võtta meetmeid õpetamise kvaliteedi tõstmiseks, et parandada haridustulemusi. Suurendada töökohapõhise kutseõppe pakkumist kutsehariduses ja -koolituses. Kohandada akrediteerimis-, rahastamis- ja juhtimismeetmeid, et soodustada tööturule orienteeritud bakalaureuseõppe programmide loomist. Parandada teadusbaasi kvaliteeti ja asjakohasust ning viia ellu kavad akadeemiliste, teadus- ja äriringkondade vahelise tulemusliku teadmussiirde ja koostöö edendamiseks. Võtta süsteemseid meetmeid, et parandada kvaliteetse ja kaasava eelkooli- ja koolihariduse kättesaadavust marginaliseerunud kogukondade, sealhulgas romade seas ning teha jõupingutusi nende osaluse suurendamiseks kutseõppes ja kõrghariduses.

5.

Suurendada jõupingutusi energiaturu parema toimimise tagamiseks, suurendades eeskätt reguleeriva raamistiku läbipaistvust avalikkuse jaoks ning uurides suurte elektrikulude mõjutegureid, eriti tööstustarbijate puhul. Arendada senistele edusammudele tuginedes sidemeid naaberriikidega, kaasa arvatud Ukrainaga, kooskõlas aprillis allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumiga.

6.

Võtta meetmeid, sealhulgas muuta avaliku teenistuse seadust, et suurendada avaliku teenistuse sõltumatust. Võtta vastu strateegia avaliku halduse valdkonna personalijuhtimise parandamiseks. Suurendada jõupingutusi tähtsaimate ministeeriumide analüüsisuutlikkuse tugevdamiseks eesmärgiga arendada tõenditepõhist poliitikakujundamist ning parandada poliitiliste mõjuhinnangute kvaliteeti. Võidelda korruptsiooniga ning suurendada jõupingutusi kohtusüsteemi tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamiseks. Võtta meetmeid ettevõtluskeskkonna parandamiseks, sealhulgas VKEde jaoks. Teha rohkem jõupingutusi riigihangete tulemuslikkuse parandamiseks.