29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/29

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Iirimaal rakendati makromajanduslikku kohandamisprogrammi detsembrini 2013. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 (4) artikli 12 kohaselt oli Iirimaa seega programmi rakendamise ajal vabastatud majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest. Võttes arvesse Iirimaa makromajandusliku kohandamisprogrammi edukat lõpuleviimist, tuleks Iirimaa integreerida nüüd täielikult Euroopa poolaasta raamistikku.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks prioriteedid finantsstabiilsuse, eelarve konsolideerimise ja majanduskasvu hoogustamise tagamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning ajakohastada avalikku haldust.

(7)

Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Iirimaa suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Võttes arvesse Iirimaa makromajandusliku kohandamisprogrammi edukat lõpuleviimist, tuleks Iirimaa integreerida nüüd täielikult Euroopa poolaasta raamistikku. Komisjoni analüüsis jõuti järeldusele, et Iirimaa hiljuti lõpuleviidud makromajanduslik kohandamisprogramm oli majanduslike riskide ohjamiseks ja tasakaalustamatuse vähendamiseks hädavajalik. Seni püsiv makromajanduslik tasakaalustamatus nõuab siiski erijärelevalvet ja otsustavaid poliitikameetmeid. Suundumused finantssektoris, era- ja valitsemissektori võlg ning sellega seoses väliskohustuste märkimisväärne bruto- ja netopositsioon ja tööturu olukord osutavad sellele, et riskid on endiselt olemas.

(8)

Iirimaa esitas 17. aprillil 2014 oma 2014. aasta riikliku reformikava ja 29. aprillil 2014 oma 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

2014. aasta stabiilsusprogrammis esitatud eelarvestrateegia põhieesmärk on korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2015. aastaks ja saavutada keskpika perioodi eesmärk 2018. aastaks. Stabiilsusprogrammi eesmärk on saavutada 2015. aastal eelarvepuudujääk 3 % SKPst, mis on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovitusega. Stabiilsusprogrammis on kinnitatud, et keskpika perioodi eesmärk on struktuurselt tasakaalus eelarvepositsioon, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Stabiilsusprogrammi kohaselt väheneb pärast 2015. aastat valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk aastatel 2016–2018 igal aastal ligikaudu 1 protsendipunkti võrra SKPst. Eesmärk on vähendada võlga 2013. aasta tasemelt 124 % SKPst 2018. aastaks 107 %ni SKPst. Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kinnitas sõltumatu institutsioon (Iirimaa eelarve nõuandekomisjon) „sobivate prognooside raamesse jäävana”. See on üldiselt kooskõlas komisjoni 2014. ja 2015. aasta prognoosiga, v.a mõned erinevused nõudluse komponentide osas. Ametiasutuste prognoos stabiilsusprogrammi hilisemate aastate kohta on siiski optimistlik. Lisaks ei toetata eelarve-eesmärkide saavutamist 2015. aastal piisavalt üksikasjalike meetmetega. Selle tulemusena ületab komisjoni 2015. aasta eelarvepuudujäägi prognoos nõukogu soovitatud eesmärki. Lähtudes stabiilsusprogrammile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et stabiilsusprogrammi eesmärgid on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega, kuid neid tuleb alates 2015. aastast toetada konkreetsete meetmetega. Iirimaa on astunud märkimisväärseid samme eelarveraamistiku oluliste aspektide ning andmete esitamise kvaliteedi ja õigeaegsuse parandamiseks. Keskpika perioodi kulude ülemmäärasid reguleerivad praegused eeskirjad võimaldavad valitsusel teha oma äranägemisel muudatusi, mille tegemiseks ei pea valitsema kindlaksmääratud erandolukord.

(10)

Maksureformid on aidanud eelarvet kohandada, kuid maksusüsteemi tõhusust ja selle majanduskasvu soodustavat rolli on võimalik veelgi parandada. Omandimaksu puhul on mindud tehingumaksult üle püsivale maksustamisele elamukinnisvara väärtuse alusel, kuid maksubaas on ikkagi suhteliselt kitsas, kuna teatavad omandid jäävad maksustamisest kõrvale. Tööjõu maksustamine on killustatud ja keeruline. Kuigi tarbimis- ja keskkonnamaksud soodustavad majanduskasvu, on nende maksubaasi määrade vähendamise ja maksuvabastuste näol vähendatud. Nullprotsendilise ja vähendatud käibemaksumäära tulemusena on käibemaksu tõhusus ELi keskmisest väiksem. Vähendatud käibemaksumäära kasutatakse ulatuslikult ümberjaotamiseesmärkide saavutamiseks, kuigi see ei ole tõhus ega õigesti suunatud vahend haavatavate elanikkonnarühmade toetamiseks. Keskkonnamaksude tõhusust tuleks suurendada ja keskkonnakahjulikud toetused kaotada.

(11)

Kuigi Iirimaa elanikkond on suhteliselt noor, olid riikliku tervishoiusektori kulutused 2012. aastal ühed liidu suurimad – 8,7 % kogurahvatulust, mis on märgatavalt rohkem kui ELi keskmine (7,3 %). Tervishoiusektori eelarve haldamise keerulist olukorda arvesse võttes tähendab vananeva elanikkonnaga seotud eeldatav demograafiline surve seda, et praegust teenuste taset on võimalik säilitada üksnes juhul, kui keskpika ja pika perioodi jooksul kulutuste tasuvus suureneb. Demograafilise surve tõttu prognoositakse tervishoiukulude kasvuks 2060. aastaks 1,2 protsendipunkti SKPst. Tervishoiusektor seisab silmitsi mitmetahuliste probleemidega. Tervishoiuteenuse osutajate finantsjuhtimine ning arvepidamissüsteemid ja -menetlused on killustunud. See põhjustab viivitusi ning takistab andmete kogumist ja töötlemist. Lisaks raskendab see tervishoiukulude ja tasuvuse saavutamiseks tehtavate jõupingutuste jälgimist ning vahendite asjakohast jaotamist. Probleemiks on ka suured ravimitega seotud kulutused, sealjuures kulutatakse suhteliselt palju ambulatoorsetele ravimitele.

(12)

Iirimaal on probleeme ka töötusega, eriti pikaajalise ja noorte töötusega ning suur osa tööealisest elanikkonnast on madala kvalifikatsiooniga. See põhjustab ebavõrdsust ning ebakõla oskuste ja tööturu nõudluse vahel. Pikaajaline töötus on pärast tööturu hiljutist tugevdamist järk-järgult vähenenud, kuid jätkuvalt on suur selle osa üldises töötuses (2013. aasta lõpus moodustas see 61 % kogutöötusest). Noorte töötuse määr jõudis haripunkti (üle 30 %) 2012. aasta keskel. Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal suurenes 2007. ja 2012. aasta vahel 8 protsendipunkti võrra ning jõudis 18,7 %ni, seejärel langes see küll 16,1 %ni, kuid on endiselt üks suurimaid liidus. Kooskõlas noortegarantii eesmärkidega on vaja jõuda kõigi abi vajavate noorteni 4 kuu jooksul. Koos majanduse tasakaalustamisega on selgunud, et oskused ei vasta tööturu nõuetele – seega on haridus- ja koolitussüsteemi ülesandeks korraldada ümber- ja täiendõpet. Elukestvas õppes osalemise määr (7,3 %) jääb allapoole ELi keskmist (10,7 % 2013. aastal).

(13)

Iirimaal on madala tööhõivega leibkondade osakaal üks suurimaid liidus ning selle tulemuseks on tõsised sotsiaalsed probleemid. See oli ELi keskmisest suurem juba enne kriisi ning kasvas ajavahemikul 2007–2011 14,3 %lt 24,2 %le. Tööhõive on eriti madal üksikvanemaga leibkondades. See on suurendanud laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski Iirimaal ning süvendab veelgi naiste ja meeste ebavõrdsust tööjõus osalemises – 2013. aastal vastavalt 67,2 % ja 83,4 %. Nüüd on hakatud tähelepanu pöörama lastehoiu kättesaadavusele ja taskukohasusele, kuna selle puudumine takistab vanematel töö leidmist ja vaesusriski vältimist. Tööturgu mõjutavad ka töötuslõksud. Tööotsijate hüvitiste ja toetuste süsteemi kohaselt antavate töötushüvitiste tasapinnaline struktuur, tööotsija toetuse piiramatu kestus ning lisamaksetest (eelkõige üüritoetus ja ravikindlustuskaart) ilmajäämine tööleasumise korral tähendavad seda, et asendusmäärad on madala sissetuleku potentsiaaliga töötute ja muude peresituatsioonist sõltuvate töötajate kategooriate puhul suhteliselt kõrged.

(14)

VKEdele laenamine on jätkuvalt madalal tasemel, mis kajastab väikest laenunõudlust ja laenude piiratud pakkumist. VKEsid mõjutab jätkuvalt ülemäärane finantsvõimendus ja vähene sisenõudlus, pangad peavad samal ajal leidma jätkusuutlikud lahendused VKEde viivislaenude probleemile. Viimasest Red C uuringust nähtub, et ajavahemikul 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta märtsini taotles pangalaenu 35 % VKEdest, kellest 19 % puhul laenuandmisest keelduti. 2009. aasta lõpus loodi krediidiriski kontrollimise amet, mille ülesandeks on vaidluste lahendamine laenuandjate ja selliste potentsiaalsete VKEdest laenajate vahel, kellele on keeldutud laenu andmast. Krediidiriski kontrollimise ameti mõju on olnud küll positiivne, kuid senini siiski suhteliselt piiratud osaliselt seetõttu, et kaebuste arv on olnud väike. VKEd toetuvad investeeringutes esmajoones pankade rahastusele ning pangavälised allikad on välja arendamata. Praegu on siiski vaatluse all mõned alternatiivid, sh laenufondid. Majanduse ja sisemaise nõudluse taastudes laenude pakkumine tõenäoliselt väheneb, kui krediidikanalid piisavalt ei taastu. Krediidikanalite adekvaatne toimimine on majanduskasvu väga oluliseks eelduseks. Selleks et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, on kasutusele võetud sihtotstarbelised süsteemid ja fondid, nagu laenutagatise süsteem (Credit Guarantee Scheme), mikroettevõtete laenufondi süsteem (Microenterprise Loan Fund Scheme) ja kolm VKEde fondi, kuid seni on neid vähe kasutatud.

(15)

Hoolimata hiljuti lõpule viidud finantsabiprogrammi kohastest pangandussektori reformidest on ikka veel lahendamata probleeme. Neid vaadeldi komisjoni 2014. aasta põhjalikus analüüsis Iirimaa kohta. Viivislaenud moodustasid 2013. aasta juunis ligi 27 % kolme peamise kodumaise panga kõigist laenudest. Erasektori võlad on hiljutisest finantsvõimenduse vähendamisest hoolimata jätkuvalt ühed suurimad liidus ning see on ohuks finantsstabiilsusele ja koormaks majandusele. Majapidamiste ja VKEde finantsvõimenduse vähendamist ei ole lõpule viidud. Pankade ja VKEde bilansi korrastamine on eluliselt vajalik krediidikanalite taastamiseks. Pangad annavad üha vähem laenu ja pangandussektoril on raskusi kasumisse jõudmisel, osaliselt on selle põhjuseks suur hulk pankade bilansis olevaid edasikantud probleemseid väikese tootlikkusega varasid (tracker mortgages).

(16)

Lepingute jõustamise kulud on suured. Enamiku neist kuludest moodustavad juristide tasud (18,8 protsendipunkti) ja suured õigusteenuste kulud mõjutavad kõigi ettevõtete, sh VKEde kulustruktuuri. Erinevalt muudest kutseteenustest ei ole õigusteenustega seotud kulud kriisi algusest alates vähenenud, osaliselt on selle põhjuseks ebapiisav konkurents. Ametiasutused on võtnud oma kohuseks viia makromajandusliku kohandamisprogrammi osana läbi ka õigusteenuste sektori reform. 2011. aastal avaldati õigusteenuste reguleerimise seadus, mis on senini jõustamata. Õigusasutuste ja kohtute haldusvahendid kohtuasjade aktiivse kohtueelse haldamise rakendamiseks on väga piiratud ning see võib põhjustada viivitusi õigusemõistmises ja suurendada kulusid. Peale selle ei suuda Iirimaa rahuldavalt koguda andmeid kohtusüsteemi tõhususe kohta.

(17)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Iirimaa majanduspoliitikat. Ta on hinnanud riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Iirimaa eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–7.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovitustes 1 ja 2.

(19)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 3, 5 ja 6.

(20)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (6). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Iirimaa tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Rakendada täielikult 2014. aasta eelarve ja tagada 2015. aastaks ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine, tugevdades eelarvestrateegiat täiendavate struktuurimeetmetega ning saavutades ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes nõutud struktuurilise kohandamise. Teha ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise järel struktuuriline kohandus keskpika perioodi eesmärgi suunas mahus, mis vastab vähemalt 0,5 %-le SKPst, ning heades majandustingimustes või vajaduse korral suuremaski mahus, et tagada võlareegli täitmine ja viia valitsemissektori võla suhe SKPsse püsivalt langustendentsi. Suurendada eelarve kohandamise strateegia usaldusväärsust, rakendada tulemuslikult mitmeaastane eelarvekava ja määratleda keskpika perioodi eelarve-eesmärkide aluseks olevad üldised eelarvemeetmed. Tagada, et valitsemissektori kulutuste ülemmäär on siduv väärtus, piirates seadusjärgseid võimalusi teha oma äranägemisel muudatusi. Eelarve konsolideerimise toetamiseks tuleks kaaluda tulude suurendamist maksubaasi laiendamise teel. Suurendada maksusüsteemi majanduskasvu soodustavat ja keskkonnahoidlikku mõju.

2.

Edendada strateegiaraamistiku Future Health alusel algatatud tervishoiusektori reformi, et suurendada kulutõhusust. Võtta täiendavaid meetmeid ravimikulude vähendamiseks, sh korrigeerida sagedamini patendiravimite hindu, lasta turule rohkem geneerilisi ravimeid ja parandada ravimite määramise tavasid. Reformida riikliku tervishoiuameti finantsjuhtimissüsteeme, et ühtlustada kõigi teenusepakkujate süsteeme ja toetada nõuete haldamise parandamist. Võtta kasutusele individuaalsed terviseseisundi näitajad, alustades hiljemalt 2015. aasta jaanuari esimese kvartali lõpuks.

3.

Jätkata aktiivsete tööturumeetmete täiustamist, pöörates erilist tähelepanu pikaajalistele töötutele, madala kvalifikatsiooniga töötajatele ja kooskõlas noortegarantii eesmärkidega ka noortele. Jätkata pooleliolevat jätkuharidus- ja -koolitussüsteemi reformi ning edendada tööhõivetoetuste kavasid ja praktikaprogramme. Pakkuda rohkem praktikavõimalusi töökohal, täiustada jätkuharidus- ja -koolituskursusi ja õpipoisiõpet ning tagada nende asjakohasus, võttes arvesse tööturu vajadusi. Tõsta Intreo tööbüroode pakutavate tugiteenuste taset ja parandada nende kvaliteeti. Luua Intreo büroode ning haridus- ja koolitusametite vahele sujuv üleminekusüsteem.

4.

Tegeleda leibkondade madala tööhõive ja laste vaesusriski probleemiga, vähendades tööleasumise korral hüvitisi ja lisamakseid järk-järgult. Lihtsustada naiste tööjõus osalemist, parandades eelkõige madala sissetulekuga perekondade jaoks juurdepääsu taskukohasele täisajaga lapsehoiuteenusele.

5.

Edendada poliitikat VKEde sektori jaoks, sh pankade ja pangavälise rahastamise kättesaadavust ning võlgade restruktureerimisega seotud küsimusi käsitlevaid algatusi, vältides seejuures ohtude põhjustamist riigi rahandusele ja finantsstabiilsusele. Parandada VKEde juurdepääsu pangalaenudele ja pangavälisele rahastamisele. Võtta pangandussektoris kasutusele VKEde laenude järelevalvesüsteem. Teha samal ajal tööd selle nimel, et tagada olemasolevate pangaväliste krediidivõimaluste, sh riikliku pensionireservi fondi, Microfinance Ireland’i ja ajutise laenutagamissüsteemi poolt kaasrahastatud kolme VKE-fondi parem ärakasutamine. Julgustada VKEsid neid ja muid pangaväliseid süsteeme kasutama. Suurendada krediidiriski kontrollimise ameti nähtavust ja suutlikkust lahendada vaidlusi pankade ja selliste potentsiaalsete VKEdest laenajate vahel, kellele on keeldutud laenu andmast.

6.

Jälgida pankade tegevuse tulemuslikkust hüpoteeklaenuvõlgade restruktureerimise eesmärgi suhtes. Seada peamistele hüpoteekpankadele 2014. aasta kolmandaks ja neljandaks kvartaliks ambitsioonikad eesmärgid kavandada ja viia ellu lahendused rohkem kui 90 päeva hilinenud hüpoteeklaenude restruktureerimiseks, et 2014. aasta lõpuks märgatavalt vähendada hüpoteeklaenuvõlgu. Jätkata elluviidud restruktureerimiskavade jätkusuutlikkuse hindamist auditi ja sihipärase kohapealse kontrollimisega. Töötada välja suunised püsivate lahenduste tagamiseks. Avaldada korrapäraselt andmeid pankade VKE-laenude võlgnevuste kohta, et parandada läbipaistvust. Töötada välja strateegia makseraskustes kommertskinnisvara riskide haldamiseks. Luua keskne krediidiregister.

7.

Vähendada kohtumenetluste ja õigusteenuste kulusid ning toetada konkurentsi, võttes 2014. aasta lõpuks vastu õigusteenuste reguleerimise seaduse, sh selle sätte rohkem kui ühe tegevusalaga ettevõtete asutamise lubamise kohta, ning püüdes tühistada juristide pandiõigust (solicitor’s lien). Jälgida eespool nimetatu mõju, muu hulgas õigusteenuste kuludele. Astuda otsustavaid samme õigusteenuseid reguleeriva asutuse viivitamatu toimimise tagamiseks ning jälgida, et see täidab oma seadusjärgseid kohustusi, sh seoses eeskirjade avaldamise, rohkem kui ühe tegevusalaga ettevõtteid käsitlevate juhiste ning kaebuste lahendamisega. Parandada andmekogumissüsteeme, et tõhustada kohtumenetluste tulemuslikkuse järelevalvet ja hindamist, et teha kindlaks lahendamist vajavad probleemid.