7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/27

(1)

Komisjon rõhutas oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Seda strateegiat on toetanud nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” (2014–2020) (raamprogramm „Horisont 2020”). Raamprogramm „Horisont 2020” eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärk peaks olema suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ning rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige neid, mis on seotud avatuse ja läbipaistvusega. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 912/2009/EÜ (4) otsustas liit osaleda rahaliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (5) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kestuse ajal Euroopa metroloogia teadusprogrammis („EMRP”) samaväärselt osalevate riikidega, kuid summas, mis ei ületa 200 000 000 eurot.

(5)

2012. aasta aprillis esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa metroloogia teadusprogrammi (EMRP) vahehindamise kohta. Kõnealuse vahehindamise tegi ekspertide rühm kolme aasta möödumisel programmi algusest. Ekspertide rühma üldine arvamus oli, et EMRP on Euroopa ühine teadusprogramm, mis on hästi juhitud ning juba saavutanud suhteliselt kõrge teadusliku, juhtimis- ja finantsalase integratsiooni taseme. Ekspertide rühm märkis siiski ära vähese tööstusliku kasutamise, vähese avatuse tippteadusele väljaspool metroloogiainstituute ja ebapiisava suutlikkuse suurendamise. Samuti oli ekspertide rühm arvamusel, et EMRP rakendamise teel saaks luua kaasavama Euroopa metroloogia teadusruumi.

(6)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/743/EL (6) võidakse EMRPle anda edasist toetust.

(7)

Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogramm („EMPIR”), mis on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatustega, eelkõige juhtalgatustega „Innovaatiline liit”, „Euroopa digitaalne tegevuskava”, „Ressursitõhus Euroopa” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, on ambitsioonikam ja kaasavam programm, mida kümne aasta (2014–2024) jooksul rakendatakse 28 osalevas riigis. Osana varasema programmi täiustamisest hõlmab EMPIR meetmeid, mis käsitlevad innovatsiooni ja tööstuslikku kasutamist, teadusuuringuid normide määramiseks, standardimiseks ja reguleerimiseks ning suutlikkuse suurendamist.

(8)

Osalevad riigid kavatsevad panustada EMPIRi rakendamisse selle programmiga hõlmatud ajavahemikul, nimelt aastatel 2014–2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks algatada EMPIRiga hõlmatud projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembriks 2021.

(9)

EMPIRi raames läbiviidavad tegevused peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega.

(10)

Raamprogrammi „Horisont 2020” kestuse ajaks tuleks liidu rahalisele osalusele EMPIRis kehtestada ülemmäär. Kõnealuse ülemmäära piires peaks liidu rahaline osalus olema võrdne EMPIRis osalevate riikide osalusega, et saavutada suur finantsvõimendus ning tagada osalevate riikide programmide parem integratsioon.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 eesmärkidega peaks EMPIRis osalemise õigus olema igal liikmesriigil ja igal raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigil.

(12)

Liidu rahalise osaluse tingimuseks peaks olema osalevate riikide ametlikult võetud kohustus aidata kaasa EMPIRi rakendamisele ning kõnealuste kohustuste täitmisele. Osalevate riikide osalus EMPIRis peaks hõlmama osalust halduskuludes, ülemmääraga 5 % EMPIRi eelarvest. Osalevad riigid peaksid võtma kohustuse suurendada vajaduse korral oma osalust EMPIRis täiendava 50 %-lise rahastamisvõimalusega võetud kohustusest, et oleks tagatud nende suutlikkus rahastada valitud projektides osalevaid riiklikke üksusi, nagu riiklikke metroloogiainstituute ja määratud instituute.

(13)

EMPIRi ühise rakendamise jaoks on vaja rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on kokku leppinud EMRP rakendusstruktuuris ja asutasid 2007. aastal EURAMET e.V. („EURAMET”), mis on mittetulundusühendusena Saksa õiguse alusel tegutsev Euroopa piirkondlik metroloogiaorganisatsioon. EURAMETil on ka metroloogia laiema Euroopa ja ülemaailmsel tasandil ühtlustamisega seotud ülesandeid ja kohustusi. EURAMETi liikmesus on avatud kõigile Euroopa riiklikele metroloogiainstituutidele, kes võivad saada EURAMETi liikmeteks ning määratud instituutidele, kes võivad saada EURAMETi assotsieerunud liikmeteks. EURAMETi liikmesuse tingimuseks ei ole riiklike metroloogia teadusprogrammide olemasolu. Arvestades, et EMRP vahehindamise aruande kohaselt on EURAMETi juhtimisstruktuur osutunud tõhusaks ja taganud EMRP rakendamise kõrge kvaliteedi, tuleks EURAMETi kasutada ka EMPIRi rakendamiseks. EURAMET peaks seega olema liidu rahalise osaluse saaja.

(14)

EMPIRi eesmärkide saavutamiseks peaks EURAMET andma rahalist toetust peamiselt EURAMETi tasandil valitud meetmetes osalejatele eraldatava toetusena. Need meetmed tuleks pärast projektikonkursse valida EURAMETi vastutusel. Projektide valimise ning liidu rahalisest osalusest ja EMPIRi projektides osalevate riikide osalusest rahaliste vahendite jaotamise puhul peaks paremusjärjestus olema siduv.

(15)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ning asjaomaste kaudse eelarve täitmise eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8).

(16)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada, kui EMPIRi ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid EMPIRi rahalist osalust ei anna või annavad selle osaliselt või viivitusega. Nimetatud õigused tuleks sätestada liidu ja EURAMETi vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(17)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks vähendada kõigi poolte halduskoormust. Vältida tuleks topeltauditeerimist ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditeerimisel tuleks vajaduse korral võtta arvesse siseriiklike programmide eripära.

(18)

Käesoleva otsuse kohaselt eraldatud liidu vahendite saajate auditeerimine peaks tagama halduskoormuse vähendamise kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(19)

EMPIRi kaudu rahastatud kaudsetes meetmetes osalemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (9). Siiski tuleb EMPIRi tegevuslike erivajaduste tõttu sätestada erandid kõnealusest määrusest kooskõlas selle määruse artikli 1 lõikega 3.

(20)

Osalevate riikide osalus seisneb peamiselt valitud projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide institutsioonilises rahastamises. Osalevate riikide osalus peaks hõlmama ka rahalist osalust EMPIRi halduskulude katmiseks. Osa liidu osalusest tuleks eraldada muudele üksustele kui valitud projektides osalevad riiklikud metroloogiainstituudid ja määratud instituudid. EMPIRi projektides osalevatele riiklikele metroloogiainstituutidele ja määratud instituutidele antava liidu rahalise osaluse arvutamisel tuleks tagada, et liidu osalus EMPIRis ei ületa osalevate riikide osalust. Arvestades, et riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide institutsionaalne rahastamine osalevate riikide poolt vastab EMPIRi projektide üldkuludele ning et seda ei hüvitata liidu osalusest, tuleks kindlasummalist makset riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete abikõlblike kulude rahastamiseks kohandada vastavalt määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud kindlasummalisele maksele. Kindlasummaline makse riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete abikõlblike kulude rahastamiseks tuleks kehtestada EMRP projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide deklareeritavate kõikide selliste kaudsete abikõlblike kulude põhjal, mis ei muutu ja moodustavad EMPIRi projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete kulude usaldusväärse näitaja. Kuna need kaudsed kulud moodustavad kuni 140 % riiklike metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide toetuskõlblikest otsestest kuludest, välja arvatud alltöövõtu ja tasuta mitterahaliste panustega seotud kulud, mida ei kasutata toetusesaajate territooriumil, tuleks vähendada kindlasummalist makset riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete kulude rahastamiseks 25 %-lt, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1290/2013, 5 %-le. Seega on asjakohane näha ette riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide suhtes kohaldatav erand kõnealuse määruse artiklist 29. EMPIRi projektides osalevaid muid üksusi tuleks rahastada kooskõlas kõnealuse määrusega.

(21)

EMPIRi projektikonkursid tuleks avaldada ka ühtses osalejate portaalis ning muude raamprogrammi „Horisont 2020” komisjoni hallatavate elektrooniliste teavitusvahendite kaudu.

(22)

Rahastamismudeli sobivust seoses liidu ja muude kui liidu vahendite vahelise vastavuse põhimõttega tuleks uuesti hinnata EMPIRi vahehindamise käigus.

(23)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(24)

Komisjon peaks tegema vahehindamise, eelkõige EMPIRi kvaliteedi ja tõhususe ning määratud eesmärkide saavutamise kohta, ja lõpphindamise ning esitama nende hindamiste kohta aruande.

(25)

Komisjoni nõudel peaksid EURAMET ja osalevad riigid esitama mis tahes teabe, mida komisjon vajab EMPIRi hindamist käsitlevate aruannete koostamiseks.

(26)

Otsuse eesmärk on liidu osalemine EMPIRis, eelkõige selleks et toetada asjakohaste, integreeritud ja eesmärgipäraste metroloogiliste lahenduste pakkumist integreeritud Euroopa metroloogia teadusuuringute süsteemi ja kriitilise massi loomist ning aktiivset osalemist piirkondlikul, riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, mida liikmesriigid üksi ei saa piisavas ulatuses saavutada. Metroloogiliste nõuete ulatus ja keerukus nõuab investeeringuid, mis ületavad riiklike metroloogiainstituutide ja nende määratud instituutide põhiteadustööks ettenähtud eelarve. Kõrgtasemel metroloogialahenduste alaseks uurimis- ja arendustegevuseks nõutavad eriteadmised on hajutatud üle riigipiiride ning seega ei saa neid koondada ainult riigisisesel tasandil. Kuna käesoleva otsuse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, integreerides riiklikud jõupingutused ühtsesse Euroopa lähenemisviisi, koondades eraldi toimivad riiklikud teadusprogrammid, aidates kavandada ühiseid piiriüleseid teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning saavutades osalejate ja investeeringute kriitilise massi, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

osalevad riigid tõendavad, et nad on EMPIRi rakendanud kooskõlas I ja II lisaga;

b)

osalevad riigid või nende määratud riiklikud metroloogiainstituudid määravad EURAMET e.V. („EURAMET”) vastutavaks struktuuriks EMPIRi rakendamise ning liidu rahalise osaluse vastuvõtmise, jaotamise ja selle üle järelevalve teostamise eest;

c)

iga osalev riik kohustub osalema EMPIRi rahastamises ja tagama täiendavad rahastamisvõimalused 50 % ulatuses võetud kohustusest;

d)

EURAMET tõendab oma suutlikkust EMPIRi rakendada, sealhulgas liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ja teostada selle üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61; ja

e)

EMPIRi juhtimismudel loomine kooskõlas III lisaga.

a)

EURAMET viib ellu I lisas sätestatud EMPIRi eesmärke ja II lisas sätestatud tegevusi kooskõlas artiklis 5 osutatud osalemise ja levitamise eeskirjadega;

b)

asjakohast ja tõhusat juhtimismudelit järgitakse kooskõlas III lisaga;

c)

EURAMET järgib määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid; ja

d)

täidetud on käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud kulukohustused.

a)

EMPIRi projektides osalevate metroloogiainstituutide ja määratud instituutide institutsioonilise rahastamise kaudu jagatavad toetussummad;

b)

rahaline osalus EMPIRi halduskulude katmiseks.

a)

EURAMETi tulemuslikkuse näitajate nõuded, mis on sätestatud otsuse 2013/743/EL II lisas;

b)

EURAMETi poolt järelevalves osalemise nõuded, millele osutatakse otsuse 2013/743/EL III lisas;

c)

EURAMETi toimimisega seotud konkreetsed tulemusnäitajad;

d)

EURAMETile kehtivad nõuded, mis käsitlevad EMPIRi rakendamise kohta halduskulude teabe ja üksikasjalike andmete esitamist;

e)

komisjonile vastavate levitamis- ja aruandluskohustuste täitmise tagamiseks vajalike andmete esitamisega seotud kord;

f)

sätted, mis käsitlevad EMPIRi projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning muude raamprogrammi „Horisont 2020” komisjoni hallatavate elektrooniliste teavitusvahendite kaudu.