4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 63/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUSE OTSUS,

29. märts 2004 (1),

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakendamise kord

2014/C 63/01

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 191,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (2), eriti selle artikli 9 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3) (edaspidi „finantsmäärus”), ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (4) (edaspidi „finantsmääruse kohaldamise eeskirjad”),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 23 lõiget 11,

arvestades, et:

(1)	on vaja kehtestada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks ette nähtud toetuste andmise ja haldamise kord;

(2)	rahaline toetus Euroopa tasandi erakondadele (edaspidi „erakonnad”) ja poliitilistele sihtasutustele (edaspidi „sihtasutused”) on tegevustoetus finantsmääruse artikli 121 ja sellele järgnevate artiklite mõistes;

(3)

rahaline toetus sihtasutustele täiendab rahalist toetust erakondadele ning eeldab seda, et sihtasutus on seotud erakonnaga ja aitab kaasa selle pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse tagamiseks teeb juhatus iga rahalise toetuse andmise kohta otsuse ning sellest teatatakse toetuse saajale;

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 2004/2003 rakendamise kord.

Käesolevat otsust kohaldatakse nii erakondade kui ka sihtasutuste suhtes, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Pakkumuste kutse

Euroopa Parlament avaldab igal aastal enne selle aasta esimese poolaasta lõppu, milleks toetust taotletakse, erakondadele ja sihtasutustele antavate toetuste saamiseks pakkumuste kutse.

Artikkel 3

Rahastamistaotlus

1.   Liidu üldeelarvest rahalist toetust saada sooviv organisatsioon esitab määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 alusel Euroopa Parlamendi presidendile vastava kirjaliku taotluse enne sellele eelarveaastale, milleks toetust taotletakse, eelneva aasta 1. oktoobrit. Taotluse esitamise ajaks peavad olema täidetud määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklis 3 sätestatud tingimused ja need tingimused peavad olema täidetud kogu rahastamisperioodi jooksul.

2.   Taotluse vorm on esitatud I lisas. Samuti on see kättesaadav Euroopa Parlamendi veebisaidil.

3.   Toetuse taotluses tuleb nõustuda 2.a lisas (erakonnad) ja 2.b lisas (sihtasutused) esitatud üldtingimustega.

4.   Kõik määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 lõike 3 kohased teated tuleb adresseerida Euroopa Parlamendi presidendile.

Artikkel 4

Rahastamisotsuse tegemine

1.   Peasekretäri ettepaneku alusel rahastamistaotlusi hinnates lähtub juhatus määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklites 3 ja 4 sätestatud tingimustest ja määrab kindlaks, millised taotlused rahuldada. Juhatuse otsuse ettevalmistamise käigus võivad juhatus ja peasekretär paluda taotlejal nende määratud tähtaja jooksul täiendada või selgitada taotlusele lisatud dokumente.

2.   Juhatus koostab toetuse saajate ja eraldatavate summade loetelu enne selle eelarveaasta 1. jaanuari, milleks toetust taotletakse. Toetuse andmisest keeldumise korral esitab juhatus samas otsuses taotluse rahuldamata jätmise põhjused, pidades eelkõige silmas määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklites 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmist.

Kui juhatuse viimase, enne parlamendi jõulupuhkust toimuva koosoleku kuupäeva või liidu eelarvemenetluse viibimise tõttu ei ole võimalik toetuse saajate ja eraldatavate summade loetelu õigeaegselt koostada, võib esimeses lõigus sätestatud tähtpäeva erandjuhul pikendada.

Juhatus võtab otsuse vastu lõikes 1 nimetatud taotluse hindamise tulemuste põhjal. Otsuse tegemisel võetakse arvesse üldiselt teadaolevaid muutusi ning taotlejaga seotud muutusi, mis on ilmnenud pärast taotluse esitamist ja millest on teatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 lõikele 3.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõike 1 punktile b määratakse igale erakonnale eraldatava toetuse summa toetust taotlevasse erakonda kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete arvu alusel taotluste esitamise tähtpäeva seisuga, välja arvatud juhul, kui parlamendiliikmete arv on suurenenud seoses uute liikmesriikide ühinemisega.

Kui rahastamist taotlevate organisatsioonide arvu või toetust taotleva erakonnaga ühinenud parlamendiliikmete arvu muutumise tõttu erinevad toetuse taotlejatele ette nähtud summad olulisel määral summadest, mida võis eeldada pakkumuste kutse avaldamise ajal, teavitab peasekretär sellest juhatust, kes võib paluda Euroopa Parlamendi presidendil esitada vastutavale komisjonile ettepaneku olemasolevate assigneeringute kohandamiseks.

3.   Peasekretär või tema volitatud isik teatab taotlejatele kirjalikult nende taotluse suhtes tehtud otsusest. Kui taotlus rahuldati, lisatakse teatele ka juhatuse otsus toetuse andmise kohta. Kui taotlust ei rahuldatud, teavitab president taotlejat taotluse rahuldamata jätmise põhjustest. Taotlejaid, kelle taotlust juhatus ei rahuldanud, teavitatakse sellest 15 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise otsusest teatamist toetuse saajatele.

Artikkel 5

Toetuse andmise otsus

Kooskõlas finantsmääruse artikli 121 lõikega 1 teeb toetuse saajale antava toetuse kohta otsuse juhatus ja sellest teatatakse toetuse saajale. Toetuse andmise otsuse projekti näidised on esitatud 2.a ja 2.b lisas.

Artikkel 6

Maksmine

1.   Kui juhatus ei ole otsustanud teisiti, kantakse toetuse ühekordne eelmakse, mis moodustab 80 % toetuse maksimumsummast, toetuse saajale üle 15 päeva jooksul alates toetuse andmise otsuse kuupäevast. Toetuse maksimumsumma väljamaksmine 100 % ulatuses eelmaksena on lubatud juhul, kui toetuse saaja esitab finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 206 kohase eelmakse tagatise, mis katab 40 % toetuse suurusest.

2.   Lõppmakse tehakse pärast liidu rahastamiskõlblikkuse ajavahemiku lõppu toetuse saaja töökava rakendamisel tegelikult kantud kulude alusel. Kui varasemate maksete summa ületab toetuse kindlaksmääratud lõplikku summat, nõuab Euroopa Parlament alusetult makstud summad tagasi.

3.   Toetuse saaja esitab eelarveaasta lõpule järgnevaks 15. maiks, ent hiljemalt 30. juuniks lõpparuande, et Euroopa Parlament saaks teha lõppmakse. Lõpparuanne koosneb järgmistest dokumentidest:

a)	1. lisa II osa punktis 2.1 sätestatud töökava rakendamise aruanne;

b)	raamatupidamisaruanne tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude kohta, järgides esialgse eelarve struktuuri;

c)	täielik väljavõte toetuse andmise lepinguga kaetud rahastamisperioodi tulude ja kulude kohta toetuse saaja raamatupidamise alusel, täpsustades erakonna puhul ülejäägi summa, mille erakond kannab üle järgmisesse eelarveaastasse, ning erireservi jaoks ette nähtud summa;

d)	määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud annetajate ja nende annetuste nimekiri, mis ületavad 500 eurot aastas annetaja kohta;

e)	10 000 eurot ületavate lepingute loetelu, v.a büroode rendilepingud ja palgaliste töötajate töölepingud, näidates ära lepingupartneri ja tema aadressi ning kaupade või teenuste liigi;

f)	toetuse saaja raamatupidamise välisaudit, mille on koostanud siseriiklike õigusaktide alusel auditeerimispädevusega sõltumatu organ või ekspert, kelle on nimetanud Euroopa Parlament kõikide Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste jaoks.

4.   Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt läbiviidava välisauditi eesmärk on kontrollida, et

a)	raamatupidamisaruanne on koostatud kooskõlas toetuse saaja suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ei sisalda olulisi ebatäpsusi ning annab tõese ja õiglase ülevaate tema finantsseisundist ja tegevuse tulemustest;

b)	toetuse saaja poolt Euroopa Parlamendile esitatud finantsdokumendid vastavad toetuse andmise otsuse finantssätetele;

c)	deklareeritud kulud on tegelikult kantud;

d)	tulud on deklareeritud ammendavalt;

e)	määrusest (EÜ) nr 2004/2003 tulenevad kohustused on täidetud;

f)	toetuse andmise otsusest ja eriti selle punktidest II.7 ja II.11 tulenevad kohustused on täidetud;

g)	(erakondade puhul) vastavalt juhatuse käesoleva otsuse artiklile 6a on järgmisesse eelarveaastasse ülekantud ülejääk kasutatud ära eelarveaasta esimese kvartali jooksul;

h)	finantsmääruse artikli 125 lõigetest 5 ja 6 tulenevad kohustused on täidetud;

i)	mitterahalised sissemaksed toetuse saajale on tegelikult üle antud ja neid on hinnatud kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

Audiitorile annab mandaadi Euroopa Parlament pärast finantsmäärusele vastavate hankemenetluste läbiviimist. Audiitori tasud maksab Euroopa Parlament.

5.   Juhatus kinnitab peasekretäri ettepaneku alusel lõpparuande kolme kuu jooksul alates lõikes 3 nimetatud dokumentide ja Euroopa Parlamendile vajaliku lisateabe kättesaamisest.

Juhatus või juhatuse otsuse ettevalmistamise ajal peasekretär võib paluda toetuse saajal esitada lõpparuande kinnitamiseks vajalikke tõendavaid dokumente või lisateavet.

Juhatus võib pärast asjaomase toetuse saaja esindajate ärakuulamist lõpparuande tagasi lükata ja nõuda uue aruande esitamist 15 päeva jooksul.

Kui Euroopa Parlament ei anna toetuse saajale esimeses lõigus osutatud kolmekuulise tähtaja jooksul kirjalikku vastust, peetakse lõpparuanne kinnitatuks. Täiendava teabe nõudmise korral pikendatakse läbivaatamise tähtaega nimetatud teabe saamiseks ja läbivaatamiseks vajaliku aja võrra.

Artikkel 6a

Tulude ülejääk, ülekandmine ja erireserv

Eelarveaasta N tulude ülejäägi võib vastavalt finantsmääruse artiklile 125 üle kanda järgmisesse eelarveaastasse ja/või paigutada erireservi. See on kõikide rahastamiskõlblike kulude ja järgmiste summade vahe:

a)	Euroopa Parlamendi esialgse toetuse summa eelarveaastaks N vastavalt artikli 4 lõikele 2,

b)	erakonna omavahendid, mis on ette nähtud rahastamiskõlblike kulude katmiseks pärast seda, kui erakond on eelnevalt katnud rahastamiskõlbmatud kulud ainult omavahenditest, ja

c)	eelarveaastast N-1 üle kantud ülejääk.

a)	Eelarveaastasse N+1 ülekantav tulude ülejääk ei tohi ületada 25 % lõike 1 punktides a ja b osutatud kogutulust.

b)	Reaalselt ülekantav summa kirjendatakse eelarveaasta N lõppbilanssi kui „eelarveaastasse N+1 ülekantav eraldis N+1 esimese kvartali jooksul tehtavate rahastamiskõlblike kulude katmiseks”. Eraldis loetakse eelarveaasta N rahastamiskõlblikuks kuluks.

c)

Kõnealune eraldis kantakse eelarveaasta N+1 kasumiaruandesse. Raamatupidamise vahearuandes, mis tuleb koostada hiljemalt eelarveaasta N+1 31. märtsiks, määratakse kindlaks selleks kuupäevaks reaalselt tehtud rahastamiskõlblikud kulud. Kui eraldis ületab kõnealuseid kulusid, arvatakse nende kahe summa vahe toetusest maha eelarveaasta N lõpptoetuse kindlaksmääramisel vastavalt artiklile 7.

a)	Lõppbilansi passivas võib sisalduda erireserv, millesse ainsate vahenditena kantakse lõikes 1 osutatud tulude ülejääk.

b)

Kulude ülejääk, mille võib kanda erireservi kontole, ei tohi ületada vahet ühelt poolt lõike 1 punktis b osutatud tulude ja teiselt poolt omavahendite miinimumosa (15 %) vahel, mis on vajalikud tegelikult tehtud või eelarveaastasse N+1 ülekantavasse eraldisse arvatud rahastamiskõlblike kulude katmiseks.

c)	Erakondade erireservi kontole ei tohi kanda ühtegi summat, mille tulemusena kasvaks selle kogusumma suuremaks kui finantsmääruse artikli 125 lõike 6 kolmandas lõigus osutatud võrdlussumma, mis on määratletud kolme viimase eelarveaasta kogutulude aritmeetilise keskmisena.

d)	Sihtasutuste erireservi konto suhtes kohaldatakse finantsmääruse artikli 125 lõiget 5 ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artiklit 184.

Artikkel 7

Toetuse lõpliku suuruse määramine

1.   Ilma et see piiraks edaspidiste kontrollide ja auditite käigus saadava teabe kasutamist, otsustab juhatus pärast ärakuulamise taotluse esitanud toetuse saaja esindajate ärakuulamist artikli 6 lõikes 3 nimetatud ja juhatuses vastuvõetavaks tunnistatud dokumentide alusel toetuse saajale antava toetuse lõpliku suuruse.

2.   Euroopa Parlamendi makstav kogusumma toetuse saajale ei tohi ühelgi juhul ületada

a)	toetuse andmise otsuse punktis I.3.2 määratud toetuse maksimumsummat;

b)	85 % tegelikest rahastamiskõlblikest kuludest.

3.   Toetus ei tohi ületada summat, mis on vajalik omavahendite ja rahastamiskõlblike kulude tasakaalustamiseks töökava rakendava toetusesaaja tegevuseelarves. Mingil juhul ei tohi see tuua toetusesaajale kasumit, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 125. Igasugune eelarve ülejääk toob kaasa toetuse vähendamise vastava summa võrra.

4.   Juhatus otsustab kooskõlas lõigetega 1–3 toetuse saajale väljamakstava lõppmakse summa määratud toetuse lõpliku suuruse ja toetuse andmise otsuse alusel toetuse saajale varem tehtud maksete kogusumma põhjal. Kui toetuse saajale varem tehtud maksete kogusumma ületab toetuse lõplikku suurust, väljastab peasekretär või tema volitatud esindaja enam makstud summa sissenõudmise korralduse.

Artikkel 8

Toetuse peatamine ja vähendamine

Juhatus peatab peasekretäri ettepaneku alusel toetuse maksmise või vähendab toetuse summat ja vajaduse korral tühistab toetuse andmise otsuse ning nõuab asjakohase summa tagasimaksmist järgmistel juhtudel:

a)	kui toetust kasutatakse selliste kulude katmiseks, mis ei ole määruses (EÜ) nr 2004/2003 ette nähtud;

b)	kui toetuse saaja ei teavita Euroopa Parlamenti vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 lõikele 3;

c)	kui toetuse saaja ei täida tingimusi ja kohustusi, mis on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklites 3 ja 6;

d)	finantsmääruse artiklites 106 ja 107 kirjeldatud juhtudel.

Enne otsuse vastuvõtmist annab juhatus toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukoht tuvastatud rikkumiste kohta.

Artikkel 9

Sissenõudmine

1.   Kui maksed on toetuse saajale tehtud alusetult või sissenõudmine toimub kooskõlas toetuse andmise otsuse tingimustega, peab toetuse saaja asjakohased summad tagastama Euroopa Parlamendile viimase määratud tingimustel ja tähtaja jooksul.

2.   Kui toetuse saaja ei ole Euroopa Parlamendi määratud tähtaja jooksul tagasimakset sooritanud, arvestab Euroopa Parlament kõnealustelt summadelt viivist toetuse andmise otsuse punktis II.13.3 sätestatud määra alusel. Viivist arvestatakse ajavahemiku eest, mis algab maksetähtpäevast, seda kaasa arvamata, ja lõpeb kõigi võlgnetavate summade laekumisega Euroopa Parlamendile, laekumise päev kaasa arvatud.

Artikkel 10

Tõendamine ja audit

1.   Määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulaarset kontrolli teostab peasekretär.

2.   Toetuse saaja peab Euroopa Parlamendile, samuti Euroopa Parlamendi volitatud välistele organitele esitama temalt nõutava teabe, mis võimaldab parlamendil ja nimetatud organitel veenduda töökava ja toetuse andmise otsuse sätete eesmärgipärases täitmises.

3.   Toetuse saaja tagab Euroopa Parlamendile juurdepääsu kõikidele toetuse andmise otsusega seotud originaaldokumentidele, eelkõige raamatupidamis-, panga- ja maksudokumentidele, või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel originaaldokumentide kinnitatud koopiatele. Dokumentide säilitamise tähtaeg lõpeb viie aasta möödumisel toetuse andmise otsuse punkti I.4.2 osutatud summade lõppmakse tegemisest.

4.   Toetuse saaja aitab kaasa toetuse kasutamise auditi tegemisele, mille viib läbi Euroopa Parlament kas otse oma töötajate abil või vastavate volitustega välise organi vahendusel. Nimetatud auditeid võib teha kogu toetuse andmise otsuse täitmise jooksul ja samuti viie aasta jooksul pärast toetuse andmise otsuse punktis I.4.2 osutatud lõppmakse tegemist. Vajaduse korral võib juhatus auditi tulemuste põhjal võtta vastu otsuse makstud summade tagasinõudmise kohta.

5.   Toetuse andmise otsuses sätestatakse selgesõnaliselt Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja õigus auditeerida nii dokumentide kui ka kohapealse kontrollimise teel liidu üldeelarvest toetust saanud toetuse saajat.

Järelkontrolle võib teha eelarvevahendite käsutaja, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 66 lõikes 6.

6.   Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (5) võib ka OLAF liidu õigusaktides ette nähtud korra kohaselt teostada järelevalvet ja kohapealset kontrolli, et kaitsta liidu finantshuve pettuste ja muude rikkumiste eest. Vajaduse korral võib juhatus nimetatud kontrollimiste tulemuste põhjal võtta vastu otsuse makstud summad tagasi nõuda.

Artikkel 11

Tehniline abi

1.   Juhatus võib peasekretäri ettepaneku alusel võtta vastu otsuse anda erakondadele tehnilist abi vastavalt juhatuse 14. märtsi 2000. aasta muudetud otsusele, mis reguleerib Euroopa Parlamendi ruumide kasutamist parlamendiväliste kasutajate poolt, ning muud tehnilist toetust, mis on ette nähtud muudes eeskirjades. Juhatus võib tehnilise abi andmise kohta teatud otsuste vastuvõtmise delegeerida peasekretärile.

2.   Peasekretär esitab igal aastal kolme kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu juhatusele üksikasjaliku aruande Euroopa Parlamendi igale erakonnale ning sihtasutusele antud tehnilise abi kohta. Aruanne avaldatakse Euroopa Parlamendi veebisaidil.

Artikkel 11a

Valimiskampaania reeglid

Aegsasti enne Euroopa Parlamendi valimisi võib juhatus võtta vastu reeglid erakondade kulude rahastamiskõlblikkuse kohta seoses nende valimiste raames korraldatavate erakondade kampaaniaga.

Artikkel 12

Avaldamine

1.   Euroopa Parlament avaldab järgmise eelarveaasta esimese kuue kuu jooksul oma veebisaidil vähemalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklis 9a ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 191 lõikes 1 osutatud teabe.

2.   Toetuse saaja avaldab sellele eelarveaastale, milleks toetust saadi, järgneva eelarveaasta 30. septembriks vähemalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 6 lõikes 1 osutatud teabe oma veebisaidil või selle puudumise korral muul sobival viisil.

Artikkel 13

Edasikaebamisõigus

Käesoleva otsuse alusel vastu võetud otsuseid võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud tingimustele vaidlustada Euroopa Liidu Kohtus.

Artikkel 14

Jõustumine

Juhatuses 13. jaanuaril 2014. aastal vastu võetud muudatusi kohaldatakse alates 2014. aasta toetuste andmise menetlusest.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa Parlamendi veebisaidil.

---

(1)  Muudetud juhatuse 1. veebruari 2006. aasta, 18. veebruari 2008. aasta, 2. veebruari 2011. aasta ja 13. jaanuari 2014. aasta otsusega. Käesolev väljaanne on juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsuse konsolideeritud versioon, mida on viimati muudetud juhatuse 13. jaanuari 2014. aasta otsusega.

(2)  ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

---

---

---

---