15.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 131/1

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1072/2012 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „asjaomane riik”) pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati 16. veebruaril 2012 (3) kaebuse põhjal, mis esitati liidu tootjate nimel (edaspidi „kaebuse esitajad”), kelle toodang moodustab rohkem kui 30 % liidu keraamiliste laua- ja kööginõude kogutoodangust.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 22, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusperiood”).

(4)

Pärast oluliste asjaolude ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel otsustati kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad avaldasid oma seisukohti esialgsete järelduste suhtes. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Kaks importijat ja üks eksportiv tootja taotlesid ärakuulamist, mida neile võimaldati kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(5)

Komisjon jätkas niisuguse teabe otsimist ja kontrollimist, mida ta pidas lõplike järelduste jaoks oluliseks. Kaaluti huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased parandused.

(6)

Lisaks sellele, nagu on selgitatud allpool esitatud põhjenduses 55, tehti ühe Tai tootja juurde kontrollkäik, mille eesmärk oli uurida, kas Tai võiks sobida võrdlusriigiks.

(7)

Seejärel teavitati kõiki huvitatud isikuid olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes ja ajutise tollimaksu alusel tagatud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks kõnealuse lõplike järelduste avalikustamise kohta. Hiina kergetööstustoodangu ja tarbekunsti impordi ja ekspordi koda (Chinese Chamber of Commerce for Import and Export of Light Industrial Products and Arts-crafts, edaspidi „CCCLA”) ning üks importijate rühm taotlesid ärakuulamist, mida neile võimaldati kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(8)

Huvitatud isikute poolt esitatud märkusi kaaluti ja võeti võimaluse korral arvesse.

(9)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas mitu huvitatud isikut HRVst eksportivate tootjate valimi väitega, et valim ei ole representatiivne, sest see põhineb vaid suurimatel ekspordimahtudel ega võta seega arvesse muid tegureid, mis iseloomustavad HRV keraamikatööstuse eripalgelisust ja killustatust.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 17 lõikest 1 järeldub, et ettevõtjate valimi moodustamisel võib piirduda suurimate tüüpiliste ekspordimahtudega, mida ettenähtud aja jooksul on võimalik uurida. Tootmisharu killustatust silmas pidades leiti, et ekspordimahtudel põhinev valik võimaldaks koostada representatiivse valimi, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Sellega seoses tuleb siiski märkida, et valimisse valitud äriühingud paiknevad HRV kolmes eri piirkonnas ja toodavad olulise osa eri keraamilistest materjalidest, näiteks portselanist ja peenkeraamikast, valmistatud vaatlusalusest tootest ning samuti suures valikus tooteliike. Seepärast ei saa selle väitega nõustuda.

(11)

Üks eksportiv tootja väitis, et eri metoodikate kasutamine liidu tootmisharu ja importijate valimi moodustamiseks võrreldes eksportivate tootjate valimi moodustamisega on diskrimineerimine ja kasutama oleks pidanud samasid kriteeriume. Eri metoodikate kasutamine on diskrimineeriv eksportivate tootjate suhtes ja sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet.

(12)

Eksportivate tootjate valimi moodustamise ainus eesmärk on uurida dumpingu esinemist seoses HRVst pärit vaatlusaluse tootega. Seetõttu on oluline hõlmata vaatlusaluse toote maksimaalne impordimaht uurimisperioodil. Teisalt moodustati liidu tootjate valim eesmärgiga teha mitme eri näitaja alusel kindlaks, kas liidu tootmisharu sai olulist kahju. Importijate kohta kogutud teavet kasutatakse valdavalt liidu huvide hindamisel. Sellest järeldub, et importijate ja liidu tootjate puhul on oluline koguda teavet eri ettevõtjatelt, kes tegutsevad näiteks eri tootesegmentides. Kuna ettevõtjate valimitesse kaasamise aluseks olev põhjendus on erinev ühelt poolt liidu tootjate ja importijate ning teiselt poolt eksportivate tootjate puhul, ei ole nad sarnases olukorras. Seega ei nõua mittediskrimineerimise ega võrdse kohtlemise põhimõte ühesuguse metoodika kasutamist kõnealuste valimite moodustamiseks. Sellest järeldub, et see väide on täiesti põhjendamatu ja lükatakse seepärast tagasi.

(13)

Peale selle väitis üks eksportiv tootja oma taotluses, nagu on viidatud ajutise määruse põhjenduses 8, et ta oleks tulnud valimisse kaasata. Äriühing ei ole siiski esitanud ühtki uut väidet, mis põhjendaks tema valimisse kaasamist. Seepärast, ja arvestades eespool põhjenduses 10 esitatud järeldusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 9 esitatud järeldused.

(14)

Seesama valimisse mitte kaasatud eksportiv tootja väitis, et talle ei antud piisavalt aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta ning et lisaks oli järelduste avalikustamine ebapiisav, sest seal ei avalikustatud näiteks müügihindasid, kohandamisi kajastavaid näitajaid jne. Seega ei järgitud tema kaitseõigusi.

(15)

Vastavalt algmääruse artikli 20 lõikele 5 tuleks huvitatud isikutele anda vähemalt kümne päeva pikkune ajavahemik märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta. Asjaomane eksportiv tootja sai teabe lõplike järelduste avalikustamise kohta 25. veebruaril 2013 elektronkirjaga ning talle anti märkuste esitamiseks aega 8. märtsini 2013, st 11 päeva. Teavet avalikustav dokument saadeti järgmisel päeval ka tähitud kirjaga. Seega anti asjaomasele isikule märkuste esitamiseks piisavalt aega ja seepärast tuleb see väide tagasi lükata. Sellega seoses tuleb ka märkida, et isik esitas märkused ettenähtud tähtpäevaks ning tähtpäeva pikendamist ei taotletud. Lisaks avalikustas komisjon kõik olulised asjaolud ja kaalutlused, mille alusel ta kavatses teha lõplike meetmete kehtestamise ettepaneku, võttes nõuetekohaselt arvesse oma kohustust kaitsta konfidentsiaalset teavet. Kaitseõiguste järgimine siiski ei eelda, et valimisse kaasatud äriühingute puhul individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamiseks kasutatud konkreetsed müüginäitajad ja kohandamised tuleb teatada osapoolele, kelle jaoks individuaalseid marginaale ei arvutatud.

(16)

Eespool kirjeldatust järeldub, et väide, mille kohaselt kaitseõigusi ei järgitud, ei ole põhjendatud ning seega lükatakse see tagasi.

(17)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 24, 56 ja 57, on vaatlusalused tooted esialgu määratletud kui HRVst pärit keraamilised laua- ja kööginõud, mille hulgast on välja jäetud keraamilised noad (edaspidi „vaatlusalused tooted”), mis praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 10, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50 ja ex 6912 00 90 alla.

(18)

Esialgsete järelduste avalikustamise järel ei vaidlustanud üksi osapool seda, et keraamilised (köögi)noad erinesid põhimõtteliselt teistest laua- ja kööginõudest füüsikaliste omaduste, tootmisprotsesside ja lõppkasutuse poolest. Osapoolte kõiki märkusi on analüüsitud, nõue jätta keraamilised noad praeguse uurimise tootevalikust välja on lõplikult rahuldatud.

(19)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist väitis mitu osapoolt, et teatavad keraamilised maitseainetopsid ja vürtsijahvatid ning nende keraamilised jahvatavad osad tuleks jätta tootevalikust välja.

(20)

Taotlus põhineb väitel, et kõnealuseid jahvateid ja teisi keraamilisi laua- ja kööginõusid ei saa nende spetsiifiliste omaduste tõttu käsitleda ühe tootena. Selliste jahvatite jahvatusplaadi keraamiline materjal koosneb valdavalt alumiiniumoksiidist, mida ei kasutada tavalistes lauanõudes, nagu tassid ja taldrikud, mida põletatakse kõrgematel temperatuuridel. Seetõttu oleks nende asendatavuse võimalused uurimisaluste toodete põhiliikidega piiratud. Sama kehtiks ka ilma katteta keraamiliste jahvatusmehhanismide kohta, mis liigitatakse tavaliselt eespool nimetatud koodide alla.

(21)

Uurimise käigus selgus, et sellistes peenestites kasutatav keraamiline element moodustas tavaliselt väikse osa jahvatist. Lisaks näitas uurimine, et keraamilise jahvatusplaadiga jahvatite, sh nende keraamiliste jahvatavate osade põhilised füüsikalised omadused ja põhilised kasutusviisid erinesid keraamiliste laua- ja kööginõude omadest. Keraamiliste jahvatavate osade kuju, tugevus ja disainilahendus erinevad keraamiliste laua- ja kööginõude omast.

(22)

Mõni osapool väljendas arvamust, et kõnealused jahvatid tuleks jätta tootevalikust välja selle põhjal, et neil on samasugused füüsikalised omadused, tööstusdisainilahendus ja lõppkasutusviisid nagu metallist jahvatusmehhanismiga jahvatitel ning kui need on paigaldatud teatavate jahvatite komplektidesse, siis klassifitseeritaks need tavaliselt tariifirubriigi 8210 alla. Nad väitsid ka, et selliste seadmete keraamilised elemendid moodustavad üldiselt kuni 2 % toote hinnast. Hoolimata jahvatite ja jahvatikomplektide arvukatest klassifitseerimisvõimalusest ei suutnud uurimine kinnitada väiteid selle kohta, kas keraamilised jahvatid tuleks jätta uurimise tootevalikust välja.

(23)

Mitu osapoolt põhjendasid oma väidet, mille kohaselt kõnealused jahvatid tuleks tootevalikust välja jätta, sellega, et teatavates jahvatites, nimelt soolaveskites, on pigem vaja kasutada keraamilisi (mitte metallist) jahvatusplaate, sest sool korrodeerib metallist peenestit. Kuid uurimine näitas, et soolaveskites ei kasutata alati keraamilisi jahvatusmehhanisme.

(24)

Eespool esitatud põhjendustes nimetatud kaalutluste alusel järeldati uurimise käigus, et keraamiliste jahvatamiselementidega maitseainetopsid ja vürtsijahvatid erinevad põhimõtteliselt teistest laua- ja kööginõudest põhiliste füüsikaliste omaduste ja töötavate osade puhul kasutatud keraamilise materjali kasutusviiside poolest. Seepärast rahuldatakse taotlus jätta need, sh eraldiseisvad keraamilised jahvatusmehhanismid ja nende osad, selle uurimise tootevalikust välja.

(25)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist väitis mõni osapool, et keraamilised nugade teritajad tuleks jätta tootevalikust välja erinevuste tõttu tootmisprotsessides, lõppkasutuses ja asjaolu tõttu, et need esemed ei ole oma erilise disainilahenduse ja füüsikaliste omaduste poolest ette nähtud toiduainete hoidmiseks. Uurimine kinnitas neid väiteid. Seepärast rahuldatakse taotlus jätta need praeguse uurimise tootevalikust välja.

(26)

Samamoodi uuriti ka seda, kas keraamilised koorijad tuleks jätta tootevalikust välja. Uurimine kinnitas tõepoolest, et ka keraamilised koorijad erinevad põhimõtteliselt teistest laua- ja kööginõudest disainilahenduse ja töötavate osade puhul kasutatud keraamilise materjali füüsikaliste omaduste (kuju ja tugevus), nende tootmisprotsesside ja lõppkasutuse poolest. Seepärast tuleks ka keraamilised koorijad jätta praeguse uurimise tootevalikust välja.

(27)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist väitis üks osapool ka seda, et keraamilisest kordieriidist valmistatud küpsetuskivid tuleks nende erinevate füüsikaliste omaduste (kuju ja kõvadus), tööstusdisainilahenduse ja kasutuse tõttu tootevalikust välja jätta. Keraamiline kordieriit on teatavat liiki eriomadustega alumiiniumoksiidi magneesiumsilikaat, nimelt on sellele omane suurepärane vastupidavus temperatuurivaheldustele. Uurimine kinnitas, et keraamilisest kordieriidist valmistatud küpsetuskividel on samad füüsikalised omadused (kuju ja kõvadus), tööstusdisainilahendus ja kasutus nagu ahjudes või pliitides kasutatavatel tellistel. Seega erinevad need teistest keraamilistest laua- ja kööginõudest. Kaebuse esitajad osutasid pärast lõplike järelduste avalikustamist keraamilisest kordieriidist valmistatud küpsetuskivide ja menetlusega hõlmatud muude toodete sarnasusele. Siiski ei suutnud nad tõendada, et keraamilisest kordieriidist valmistatud küpsetuskividel on samad füüsikalised omadused ja lõppkasutus. Seepärast rahuldatakse taotlus jätta need praeguse uurimise tootevalikust välja.

(28)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist väitis üks Madalmaade ühendus, et keraamilised laua- ja kööginõud, mida kasutatakse reklaamtoodetena, tuleks jätta tootevalikust välja selle tõttu, et neid ei müüda laua- või kööginõudena kasutamiseks, need on oluline majanduslik hoob jaemüügisektorile, need on tarbijate seas väga hinnatud ja et ainult HRV tootjad suudavad pakkuda lühikese ajaga vajalikke koguseid. Paraku ei saa rahuldada taotlust jätta reklaamtoodetena kasutatavad keraamilised laua- ja kööginõud välja praeguse uurimise tootevalikust, sest nende füüsikalised omadused, tootmisprotsessid ja lõppkasutus on samasugused nagu teistel keraamiliste laua- ja kööginõude liikidel.

(29)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist ja uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist, väitsid üks Saksa importija ja hulgimüüja ning Hiina koostööd tegev eksportiv tootja, et sellised erikattega teatavat liiki peenkeraamilised tooted sublimaattrüki jaoks, mille sublimaatkatet saab eemaldada mehaanilise kraapimise teel, tuleks jätta tootevalikust välja selle tõttu, et tegemist on pooltoodetega, millele kujundus tehakse liidus konkreetsete kanalite kaudu, tarbijate erinevate arusaamade tõttu, asjaolu tõttu, et sublimaatkatte väärtus ületab katmata keraamiliste esemete väärtuse ja liidus ei ole selliste toodete tootjaid. Uurimine näitas, et toode on väliselt sarnane teiste sublimaattrükita lauanõudega ja seega on neid raske või peaaegu võimatu eristada. Lisaks näitas uurimine, et selliste toodete lõppkasutus on tavaliselt sama nagu teistel keraamiliste lauanõude liikidel. Samuti leiti, et sellised tooteid toodab mitu liidu tootjat ning liidus valmistatud ja imporditud tooted on otsesed konkurendid. Eespool märgitut arvestades ei rahuldata taotlust jätta välja erikattega teatavat liiki peenkeraamilised nõud sublimaattrüki jaoks.

(30)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist ja uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks importija, kes oli taotlenud glasuurialuse käsimaalinguga lauanõude väljajätmist tootevalikust, et komisjoni esialgne analüüs selle kohta oli vigane, sest komisjon ei võtnud arvesse turusegmentide olemasolu, eri liiki lauanõude kvaliteedierinevusi, glasuurialuse käsimaalinguga lauanõude luksuslikumat ja õrnemat olemust ning piiratud asendatavust tarbijate arusaamade tõttu. Samuti väideti, et glasuurialuse käsimaalinguga lauanõusid saab kasutada isegi kaunistamiseks.

(31)

Seoses väidetega, mis käsitlevad eri liiki lauanõude kvaliteedierinevusi ja glasuurialuse käsimaalinguga lauanõude luksuslikkust ja õrnemat olemust, leiab komisjon, et need omadused ei ole glasuurialuse käsimaalinguga lauanõudele eriomased. Veelgi enam, seoses piiratud asendatavusega tarbijate arusaamade tõttu ei esitatud ühtki uut põhjendust, mis võiks muuta ajutise määruse põhjenduses 45 esitatud järeldust, et keskmine tarbija ei tee vahet glasuurialuse käsimaalinguga lauanõudel ja muudel keraamilistel lauanõudel. Ja lõpetuseks, komisjon oli analüüsinud turusegmentide olemasolu ajutise määruse põhjendustes 157 ja 158. Seepärast ei saa need väited lükata ümber ajutise määruse põhjenduses 45 esitatud järeldusi.

(32)

Ajutise määruse põhjenduses 50 tõstatatud väitega tegeleti pärast ajutiste meetmete kehtestamist edasi. Need väited esitati uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist. Importija, kelle tootmine asub HRVs, väitis, et sellised köögi-/lauanõude tooted, mis on täielikult glasuuritud ja/või mille pind on 100 % ulatuses emailitud, v.a nende põhi või selle osa, ja mille glasuuritud/emailitud pinnast on 100 % värvitud mittevalge värviga, tuleks jätta tootevalikust välja. Nõuet analüüsiti põhjalikult ja uurimise käigus selgitati välja, et selliste toodete füüsikalised omadused, tootmisprotsessid ja lõppkasutusviisid on samad nagu teistel keraamiliste laua- ja kööginõude hulka kuuluvatel glasuuritud ja/või emailitud toodetel. Sellest tulenevalt lükatakse taotlus lõplikult tagasi.

(33)

CCCLA taotles pehme luuportselani väljajätmist uurimise tootevalikust selle tõttu, et tegemist on õrna luksustootega, millel on väike mehhaaniline vastupidavus, ja vaidlustas selle mõranemiskindluse. Paraku tuleb märkida, et CCCLA oli ise eelnevalt kinnitanud, et pehme luuportselan on mehaaniliselt väga vastupidav ja mõranemiskindel. Need vastuolulised avaldused õõnestasid selgelt CCCLA väiteid. Esitatud väited ei muuda kuidagi ajutise määruse põhjenduses 28 kokkuvõtlikult esitatud järeldusi. Seepärast lükatakse lõplikult tagasi taotlus jätta pehme luuportselan uuritavast tootevalikust välja.

(34)

Sama osapool väitis uuesti, et kõvaportselan tuleks jätta uurimise tootevalikust välja. Ta kinnitas, et avaldus, mille kohaselt kõvaportselanil ei ole ühemõtteliselt kirjeldatud omadusi, ei ole õige; kõvaportselan on väga vastupidav tänu sellele, et savi sisaldab üle 24 % alumiiniumi, ja seadis seejärel kahtluse alla liidu tootmisvõimsuse selle toote puhul. Eri esildised kõvaportselani kohta on siiski vastuolulised, näiteks tooraine osakaalu ja selle alumiiniumpulbrisisalduse kohta. Lisaks ei vaidlustatud seda, et kõvaportselani toodetakse ka liidus ning et HRVs tegutsevad tootjad valmistavad kõvaportselani, mis konkureerib otseselt liidus toodetud kõvaportselaniga ning uurimisega hõlmatud muude toodetega. Seega lükatakse lõplikult tagasi taotlus jätta kõvaportselan tootevalikust välja.

(35)

Keraamiliste laua- ja kööginõude kõiki liike võib käsitleda sama toote eri liikidena. Seepärast on pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud väide, mille kohaselt uurimine hõlmab suurt hulka samasuguseid tooteid ning et seega oleks pidanud iga tootesegmendi kohta teostama eraldi analüüsid olukorra, dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta, alusetu. Üks osapool, kes väitis, et tootevalik on liiga lai, esitas võrdluse toodete kohta, mis on eri määral kaunistatud, ent tema väited lõppkasutuse kohta (ühel juhul aeda ja lastele, teisel juhul kaunistamiseks) on vaieldavad, sest selge vahe puudub, ning kõnealuseid väiteid võib pigem vaadelda kui kinnitust järeldusele, mis esitati ajutise määruse põhjenduses 55. Samuti tuleb märkida, et importija, kellel on tootmine HRVs, kinnitas, et üle 99 % liidus müüdud keraamilistest laua- ja kööginõudest olid kas valdavalt või ainult valged. Mõni osapool vaidlustas ajutise määruse põhjenduse 58 selle alusel, et asutused ei teinud uurimise raames ühtegi testi teatavate kaupade liidus vabakaubanduseks mittesobivuse kohta. See asjaolu ei mõjuta siiski ajutise määruse põhjenduses 63 esitatud järeldust.

(36)

Arvestades eespool esitatut, määratletakse tootevalik lõplikult kui HRVst pärit keraamilised laua- ja kööginõud, v.a keraamilised noad, keraamilised maitseainetopsid või vürtsijahvatid ja nende keraamilised jahvatavad osad, keraamilised koorijad, keraamilised noateritajad ja pitsa või leiva küpsetamiseks kasutatavad teatavad keraamilisest kordieriidist küpsetuskivid, mis praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 10, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50 ja ex 6912 00 90 alla.

(37)

Kuna muid märkusi vaatlusaluste toodete ja samasuguste toodete kohta esitatud ei ole, kinnitatakse käesolevaga kõik ülejäänud määratlused ajutise määruse põhjendustes 24–63.

(38)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid üks eksportiv tootja, üks liidu tootja ja üks importija, et turumajandusliku kohtlemise määramisel ei peetud kinni tähtajast, st kolmekuulisest perioodist, mis on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c, ja seetõttu tuleks uurimine lõpetada mis tahes dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata. See taotlus seoses turumajandusliku kohtlemise määramisega esitati juba esialgses etapis ja komisjon lükkas selle tagasi ajutise määruse põhjendustes 72 ja 73. Lõplike järelduste avalikustamise järel esitasid sarnase väite veel viis eksportivat tootjat. Oma taotluses toetusid nad Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades Brosmann ja Aokang Shoes  (4).

(39)

Esiteks tuletatakse meelde, et kohtuasjad Brosmann ja Aokang Shoes ei ole asjakohased käesoleva uurimise käigus tehtud turumajandusliku kohtlemise määramise analüüsi õiguspärasuse hindamiseks, kuna kõnealused kohtuasjad – vastupidiselt praegusele uurimisele – on seotud olukordadega, kus turumajandusliku kohtlemise määramise hindamist ei tehtud.

(40)

Lisaks ei ole kohtuasjad Brosmann ja Aokang Shoes asjakohased käesoleva uurimise õiguslikkuse hindamise seisukohast, kuna algmäärust on vahepeal muudetud (5). Muudetud algmääruse artikli 2 lõiget 7, milles sätestatakse, et komisjon teeb turumajandusliku kohtlemise määramisi ainult nende ettevõtjate suhtes, kes on kaasatud valimisse algmääruse artikli 17 alusel, ning et selline määramine tehakse seitsme kuu, kuid hiljemalt kaheksa kuu jooksul pärast uurimise algatamist, kohaldatakse kõikide uute ja käimasolevate uurimiste suhtes alates 15. detsembrist 2012, seega ka praeguse uurimise suhtes.

(41)

Igal juhul tuleb järgida kohtupraktika tõlgendust, mille kohaselt turumajandusliku kohtlemise määramise õigust ei rikutud olenemata asjaolust, et kolme kuu pikkusest tähtajast ei peetud kinni. Seepärast kehtib jätkuvalt ajutise määruse põhjenduses 73 esitatud järeldus.

(42)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta esitatud taotluste arv oli suur ja nende uurimiseks oli vaja teha arvukaid kontrollkäike, ei tehtud turumajandusliku kohtlemise määramist seitsme kuu jooksul. Kuid määramised tehti siiski kaheksa kuu jooksul pärast uurimise algatamist, nagu on nõutud algmäärusega, mida on muudetud määrusega 1168/2012. Väide õiguste võõrandamisest tagasiulatavalt ei ole põhjendatud, nagu on eespool selgitatud.

(43)

Eespool esitatut arvestades lükatakse tagasi taotlus, et dumpinguvastane uurimine tuleks dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata lõpetada selle tõttu, et turumajandusliku kohtlemise määramist ei suudetud teha kolme kuu jooksul.

(44)

Lisaks jäi üks valimisse kaasamata eksportiv tootja, kes ei suutnud tõestada, et tal on üks selge raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeriti sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, ja seetõttu lükati tema turumajandusliku kohtlemise kohta esitatud taotlus tagasi, kindlaks oma väitele, et väidetavad võimalikud raamatupidamislikud vead, mille alusel taotlus tagasi lükati, ei olnud olulised ja seepärast oli otsus keelduda turumajandusliku kohtlemise määramisest ebaproportsionaalne ning sellega rikuti proportsionaalsuse põhimõtet. Kõnealune eksportiv tootja jäi oma väitele kindlaks ka pärast lõplike järelduste avalikustamist, kuid ei esitanud uusi argumente.

(45)

Raamatupidamisdokumentide vigade raskusastme kohta esitatud väited on sisuliselt samasugused kui need, mis esitati turumajandusliku kohtlemise uurimise ajal ning komisjon lükkas need tagasi enne turumajandusliku kohtlemise määramist. Sellele vaatamata tuleks seoses väitega, et turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamisega rikutakse proportsionaalsuse põhimõtet, tuletada meelde, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed ja kui kõik kriteeriumid ei ole täietud, ei saa turumajanduslikku kohtlemist seaduslikult võimaldada. Pealegi, kuna tõendamise kohustus lasub turumajanduslikku kohtlemist taotleval äriühingul ja äriühing ei suutnud tõestada, et tal on üks selge raamatupidamisandmete kogum, ei olnud komisjonil muud võimalust kui keelduda turumajanduslikust kohtlemisest. Seetõttu ei saa otsust keelduda turumajanduslikust kohtemisest käsitleda proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisena. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga d (mida on muudetud määrusega nr 1168/2012 (6)) tehakse otsus turumajandusliku kohtlemise kohta, kui komisjon on oma uurimist piiranud väljavõttelise uuringu kasutamisega, üksnes valimisse kaasatud osapoolte kohta.

(46)

Tuletatakse meelde, et kuigi individuaalset kohtlemist taotles 16 eksportivat tootjat, uuriti algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt ainult valimisse kaasatud individuaalset kohtlemist taotlenud äriühinguid, kelle taotlused seejärel rahuldati. Ülejäänud 11-st eksportivast tootjast seitse taotles individuaalset hindamist.

(47)

Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõigetega 5 ja 6 kohaldatakse individuaalset tollimaksu impordi suhtes mis tahes eksportijalt või tootjalt, kellele võimaldatakse individuaalset hindamist vastavalt algmääruse artikli 17 lõikes 3 sätestatule. Järelikult ei saanud neljale äriühingule, kes taotlesid individuaalset kohtlemist, kuid mitte individuaalset hindamist, individuaalset tollimaksu võimaldada.

(48)

Üks eksportiv tootja väitis, et ta oli esitanud kogu nõutava teabe ettenähtud tähtajaks ja seega oleks tulnud uurida tema individuaalse kohtlemise taotlust ning kehtestada individuaalne marginaal kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega Brosmanni kohtuasjas (7).

(49)

Selle väitega ei saa nõustuda. Kuna kõnealune äriühing ei olnud kaasatud valimisse, saaks tema individuaalse kohtlemise taotlust hinnata üksnes individuaalse hindamise raames, kui seda tehakse algmääruse artikli 17 lõike 3 alusel.

(50)

Kuna muid märkusi individuaalse kohtlemise kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 79–81.

(51)

Seitse eksportivat tootjat, kes hõlmasid kümmet juriidilist isikut, esitasid algmääruse artikli 17 lõike 3 kohase individuaalse hindamise taotluse. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 82 ja 83, ei tehtud ajutiste meetmete etapis selliste taotluste kohta ühtegi otsust.

(52)

Eksportivaid tootjaid teavitati 21. detsembril 2012 sellest, et nende individuaalse hindamise taotlusi ei saa vastu võtta, sest see oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

(53)

Üks eksportiv tootja väitis, et vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 on individuaalne hindamine seaduslik õigus ja komisjoni keeldumine hinnata seda individuaalselt on põhjendamatu, sest arvestades komisjoni käsutuses olevaid vahendeid, ei oleks ei äriühingute arv ega taotletud hindamine põhjendamatult koormav ega takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist. See väide esitati lõplike järelduste avalikustamise järel uuesti, kuid täiendavaid argumente ei esitatud.

(54)

Otsus selle kohta, kas individuaalse hindamise taotlused rahuldada, tehakse iga juhtumi kohta eraldi, arvestades esitatud taotluste arvu ja nende hindamiseks kasutada olevat aega. Siinkohal tuleks meenutada, et komisjon oli seaduslikult kohustatud tegema turumajandusliku kohtlemise uurimise HRV 16 juriidilise isiku, sh valimisse kaasamata äriühingute juures. Arvestades ajapiiranguid, mis on kehtestatud seaduslike menetlustähtaegadega, ei oleks olnud võimalik teha ühtegi individuaalset hindamist enne esialgseid järeldusi. Võttes arvesse, et pärast seda oli aega piiratult ning esitatud taotluste arvu ja dumpinguvastaste uurimiste eest vastutavate komisjoni talituste kasutada olnud vahendite piiratust, otsustati, et individuaalsete hindamiste läbiviimine oleks kõnealusel juhul põhjendamatult koormav.

(55)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist uuriti asjakohase võrdlusriigi valimist edasi. Selleks teostati kontrollkäik selle Tai eksportiva tootja ärihoonetesse, kes oli vastanud küsimustikule, nagu on viidatud ajutise määruse põhjenduses 87. Pärast Tai koostööd tegevalt tootjalt saadud teabe uurimist ja kontrollimist otsustati siiski, et Tai tootja ei suutnud esitada piisavalt üksikasjalikke andmeid koduturul müüdud toodete liikide kohta. Seetõttu leiti, et Brasiilia tuleks jätta kõige asjakohasemaks võrdlusriigiks.

(56)

Sellele vaatamata toetas Taist saadud teave teatavaid järeldusi, mis tehti Brasiilias, täpsemalt margitoodete ja kaubamärgita toodete hinnaerinevuste kohta (vt allpool esitatud põhjendus 91).

(57)

Lõplike järelduste avalikustamise järel andis endast märku üks tootjate ühendus, kes vaidlustas Brasiilia valimise asjakohaseks võrdlusriigiks. Eelkõige väitis ta, et Brasiilia valimise ainus põhjus näib olevat asjaolu, et ükski muu riik ei olnud asjakohane. Selle väitega ei saa nõustuda. Ajutise määruse põhjendustest 84–88 tuleneb selgelt, et Brasiiliat peeti asjakohaseks võrdlusmaaks koduturu tegeliku olukorra tõttu. Asjaolu, et pärast ajutiste meetmete kohaldamist jätkas komisjon veel muude võimalike võrdlusmaade analüüsimist, ei anna alust järeldada, et Brasiilia ei ole asjakohane valik.

(58)

Arvestades eespool esitatut ja seda, et ühtegi märkust Brasiilia asjakohaseks võrdlusriigiks valimise aluste kohta ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 84–88.

(59)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, et normaalväärtuse määramine oli vigane, sest see ei olnud väidetavalt kindlaks määratud samasuguste toodete müügi kohta Brasiilias ning andis seetõttu moonutatud ja eksitavaid tulemusi, eriti peenkeraamikatoodete ja teiste tooteliikide kohta, mida võrdlusriigis ei toodetud ega müüdud. Mõni eksportiv tootja väitis ka seda, et arvutatud normaalväärtuse kindlaksmääramise metoodikat, millele viidatakse ajutise määruse põhjenduses 94, ei avalikustatud nõuetekohaselt.

(60)

Esialgsete järelduste avalikustamise järel esitatud märkused näitavad, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika ei olnud mõnele huvitatud isikule täielikult arusaadav. Nendele märkustele vastamiseks selgitatakse veel kord, et normaalväärtuse määramise metoodika on olnud järgmine.

(61)

Võttes arvesse, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused lükati tagasi, määrati normaalväärtus kõikide HRVst valimisse kaasatud eksportivate tootjate jaoks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt andmete põhjal, mis saadi võrdlusriigis asuvalt tootjalt.

(62)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt selgitas komisjon esmalt välja, kas samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele Brasiilias on tüüpiline. Leiti, et Brasiilia koostööd tegeva tootja samasuguse toote müük toimus Brasiilia siseturul tüüpilistes kogustes, mis on võrreldavad liitu eksporditud vaatlusaluse toote müügiga, mille eksportisid valimisse kaasatud eksportivad tootjad. Sellega seoses tuletatakse meelde, et vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4 tähendab „samasugune toode” toodet, mis on vaatlusaluse tootega identne, see tähendab täiesti sarnane, või sellise toote puudumisel muud toodet, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane.

(63)

Seejärel uuris komisjon, kas sellist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvaks. Selleks tehti kindlaks kasumliku müügi osakaal sõltumatutele klientidele. Müügitehing loeti kasumlikuks, kui ühiku hind oli tootmiskuluga võrdne või sellest suurem. Selleks tehti kindlaks Brasiilia koostööd tegeva tootja tootmiskulu.

(64)

Selline uurimine kinnitas, et kõiki tooteliike, mille müügimaht koduturul ületas 80 %, müüdi omahinnast suurema hinnaga ja kõikide liikide keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku tootmiskuluga või ületas seda.

(65)

Seega arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kogu müügi tegelike omamaiste hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte. Sellest järeldub, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 94 esitatule ei ole mittekasumliku müügi puhul arvutatud normaalväärtust kindlaks määratud.

(66)

Kuna ekspordihindade kohta ei ole märkusi esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 95.

(67)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, et normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluseks kasutatud metoodika oli üldiselt vigane, sest sellega ei võrreldud samasuguseid tooteid ja kohanduste tegemise alust ei selgitatud piisavalt. Täpsemalt väitis üks eksportiv tootja, et peenkeraamikatoodete korral, mida võrdlustootja ei tooda ega müü, oleks komisjon pidanud normaalväärtuse arvutamise asemel pigem võrdlema jämekeraamika ekspordihinda omamaise hinnaga, mida on nõuetekohaselt kohandatud. Lisaks väitis mitu eksportivat tootjat, et mitme muu tooteliigi puhul, mida eksportivad tootjad toodavad ja müüvad, on Brasiilias müüdava argitoote liigi ekspordihinna ja keskmise kilogrammihinna võrdlemine ainuüksi kasutatud keraamilise materjali liigi põhjal viinud paratamatult selliste toodete võrdlemiseni, mis ei ole samasugused, ja andnud seega vigase tulemuse. Peale selle väitis üks eksportiv tootja, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohast margitoodete kujundamist käsitlevat kohandamist on alahinnatud, ja teine eksportiv tootja väitis samas, et selle kohandamise tase ei põhinenud usaldusväärsetel ja tõendatud andmetel ning seega ei ole see põhjendatud. Sama eksportiv tootja väitis ka seda, et tema ekspordihindasid tuleks kohandada eri kaubandustasanditel müüdud koguste erinevuste järgi. Mitu huvitatud isikut väitsid, et füüsikaliste omaduste erinevuste kohandusteks kasutatud metoodika ei ole hästi põhjendatud ja ei ole selge, milliste andmete põhjal sellised kohandused tehti.

(68)

Saadud märkusi arvesse võttes on vaadatud läbi metoodika, mida kasutati hinnavõrdluseks ja kohanduste tegemiseks hindade võrreldavuse eesmärgil vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kõige olulisem on see, et toodete puhul, mida algselt võrreldi argitoodete keskmise kilogrammihinna alusel üksnes kasutatud keraamilise materjali põhjal, on võrdlus tehtud lähima sarnase tootega (vt allpool esitatud põhjendus 77), mis võimaldas täpsemat ja õiglasemat hinnavõrdlust.

(69)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna alusel. Dumpingumarginaalide määramiseks võrreldi valimisse kaasatud eksportijate individuaalseid tehasehindu võrdlustootja samasuguse toote omamaise müügihinnaga. Mõni asjaomane eksporditehing oli paraku seotud ebatüüpiliste tooteliikidega, nagu salvrätirõngad, noahoidikud ja teekannualused, mille puhul ei olnud õiglast võrdlust võimalik tagada. Seetõttu, ja arvestades asjaolu, et sellised tehingud olid ebaolulised, sest moodustasid vähem kui 0,5 % ekspordimahust, jäeti need välja.

(70)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajaduse korral võeti kohandamisel arvesse füüsikaliste omaduste erinevusi, kaubandustasandi erinevust ja teisi tegureid, mis mõjutavad hindade võrreldavust, eriti margitoote kujundamist.

(71)

Esiteks uuriti, kas füüsikaliste omaduste kohandus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga a on õigustatud.

(72)

Juhul kui normaalväärtus määrati lähima sarnase toote alusel (vt eespool esitatud põhjendus 68), kohandati samasuguste toodete hindade õiglase võrreldavuse tagamiseks füüsikaliste omaduste erinevusi.

(73)

Peenkeraamikatoodete puhul võrreldi ekspordihinda võrdlusriigis toodetud ja müüdava lähima sarnase toote omamaise müügihinnaga, st peenkeraamika asemel savist valmistatud selliste toodete müügihinda, mis on igas muus mõttes identsed, ning kohandati seda 5 % võrra ülespoole, et see kajastaks peenkeraamika ja jämekeraamika hinnaerinevust.

(74)

Üks eksportiv tootja väitis, et jämekeraamikatoodetel on kõrgemad tootmiskulud ja jaehind kui peenkeraamikatoodetel. Sellest tulenevalt oleks tulnud jämekeraamikatoodete ekspordihinda kohandada pigem allapoole kui ülespoole. Selle väite toetamiseks tugineb eksportiv tootja eelkõige omaenda hinnangutele jämekeraamika ja peenkeraamika tootmiskulude kohta ning hinnakirja väljavõttele, milles on esitatud jäme- ja peenkeraamikatoodete jaehinnad.

(75)

See teave, mis esitati menetluse eriti hilises etapis ja alles pärast lõplike järelduste avalikustamist, on täielikult vastuolus teabega, mida uurimise käigus olid komisjonile esitanud muud huvitatud isikud, st kaebuse esitaja, liidu tootmisharu ja võrdlusriigi tootja. Kõik kõnealused isikud osutasid, et peenkeraamikatooted on kvaliteetsemad (st vastupidavamad) kui jämekeraamikatooted ning neid on kallim toota, sest peenkeraamikat toodetakse kõrgkuumussavist ja jämekeraamikat madalkuumussavist. Seepärast müüakse peenkeraamikat üldiselt kõrgema hinnaga. Seda teavet kinnitab avalikult kättesaadav turuteave.

(76)

Lisaks tuleks märkida, et kõnealune eksportiv tootja ei tooda ise peenkeraamikat ning seega on esitanud selle kohta ainult tootmiskulude hinnangu. Samuti ei nähtu esitatud hinnakirjast piisavalt veenvalt, et jämekeraamikatooted on üldiselt peenkeraamikatoodetest kallimad. Seega ei ole esitatud tõendid sellised, mis tõestaksid, et peenkeraamikatoodete normaalväärtuse ja ekspordihinna vahelise õiglase hinnavõrdluse jaoks tehtud kohandus on vigane ning seepärast lükatakse väide tagasi.

(77)

Seoses muude tooteliikidega, mille võrdlus põhines algselt üksnes keskmisel kilogrammihinnal ja kasutatud keraamilisel materjalil, on komisjon vaatlusaluseid tooteliike täiendavalt analüüsinud ja võrrelnud ekspordihinda lähima sarnase võrdlusriigis toodetud ja müüdava tooteliigiga. Kui erinev oli vaid üks väike füüsikaline omadus, näiteks glasuuri liik või kaunistus, kuid tooteliigi kõik muud põhiomadused olid samasugused, kohandati lähima sarnase tooteliigi müügihinda tegeliku hinnavahega, mis leiti seoses füüsikalise omaduse erinevusega. Ülejäänud tooteliikide puhul, kus erines rohkem kui üks füüsikaline omadus, võrreldi ekspordihinda lähima sarnase toote keskmise müügihinnaga. Selliste tooteliikide puhul olid lähimal sarnasel tootel samad mitu järgmist põhilist füüsikalist omadust või kõik neist: keraamiline materjal, nõu liik, põhikuju, kaunistus ja glasuur.

(78)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat väitsid, et sarnaselt kohandustele, mis tehti juhul, kui erinev oli ainult üks väike füüsikaline omadus, oleks tulnud kohandusi teha ka juhul, kui erinev oli rohkem kui üks lähima sarnase toote füüsikaline omadus.

(79)

Tuletatakse meelde, et juhul kui erines ainult üks väike füüsikaline omadus, kohandati lähima sarnase toote müügihinda, et võtta arvesse asjaomase erinevuse puhul leitud tegelikku hinnaerinevust, kusjuures kui erinev oli rohkem kui üks füüsikaline omadus, tehti võrdlus sellise toote keskmise müügihinna alusel, millel olid identsed füüsikalised omadused. Seepärast ei olnud viimasel juhul vaja teha samasuguste toodete ühegi füüsikalise omaduse erinevuse tõttu hinna kohandamist, sest neil toodetel olid samad füüsikalised põhiomadused. Seega ei saa selle väitega nõustuda.

(80)

Üks eespool osutatud eksportivatest tootjatest taotles ka täiendavat kohandamist füüsikaliste omaduste erinevuste puhul seoses asjaomase toote kaalu ja heledusega. Ta väitis, et kasutab madala kvaliteediga toorainet ning seetõttu on tema toodete tootmiskulu ja hind madalam kui võrdlusriigis toodetud samasugusel tootel. Seepärast tuleks tema ekspordihinda kohandada piisaval määral. Seoses sellega tuletatakse esiteks meelde, et äriühingule ei antud turumajanduslikku staatust ning et seega ei ole tema tootmiskulusid kontrollitud. Lisaks ei esitatud koos väitega, et tema tooted on tüüpilistest toodetest umbes 5 % raskemad, ühtegi kontrollitavat või tõendavat dokumenti ning seega ei ole väide põhjendatud. Asjaomane eksportiv tootja tunnistas oma esildises, et tema tooted on tavalise heleduse astmega, kuid ta ei selgitanud, miks tuleks seoses sellega teha kohandusi. Seepärast lükatakse kõnealused väited tagasi.

(81)

Teine eksportiv tootja väitis, et komisjon ei võrrelnud osa tema eksportmüügist asjakohase lähima sarnase toote normaalväärtusega. See osa ekspordist hõlmas kaunistatud toodete müüki sõltumatu müüja kaudu, kes oli väidetavalt teinud kaunistuse (dekoori) tasuta. Seetõttu ei sisaldanud ekspordihind kaunistuse kulusid ning seepärast oleks tulnud seda võrrelda kaunistamata toodetele määratud normaalväärtusega või (alternatiivina) kaunistatud ja kaunistamata toodete keskmise normaalväärtusega.

(82)

Tuletatakse meelde, et tootmiskulud ei ole oluline tegur hinnavõrdluse puhul, mis põhineb üksnes samasuguste toodete normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlusel. Esitatud teabest selgub ka, et kõnealused eksporditud tooted olid tõesti kaunistatud, kuigi eksportiv tootja väidetavalt ei kandnud kõiki kulusid, mis on seotud kaunistusest tuleneva lisaväärtusega. See ei ole siiski tegur, millega saab põhjendada hinna kohandamist, et võtta arvesse võrdlusriigi samasuguse toote füüsikaliste omaduste erinevusi. Igal juhul kui arvestada, et väide esitati menetluse hilises etapis, ei saa kontrollida väite kinnituseks esitatud andmeid. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(83)

Arvestades HRVs ja Brasiilias toodetud ja müüdavate keraamiliste lauanõude serviiside võimalike kombinatsioonide suurt hulka, seati eesmärk saavutada õiglane hindade võrreldavus, mida peeti vajalikuks eri serviiside rühmitamiseks serviisis olevate esemete arvu ja liigi alusel. Sel viisil rühmitatud serviiside eri kombinatsioonide keskmist omamaist müügihinda võrdlusriigis võrreldi samasuguse rühma serviiside kombinatsioonide ekspordihinnaga.

(84)

Üks eksportiv tootja väitis, et kuna serviis võib koosneda paljudest võimalikest tootekombinatsioonidest, ei võimalda rühmitamise metoodika õiglast hindade võrreldavust, sest selles ei võeta arvesse iga serviisi kuuluva osa omadusi. Seepärast väitis kõnealune eksportiv tootja, et serviise ei tuleks arvesse võtta dumpingumarginaali arvutamisel.

(85)

Tuleb meenutada, et serviiside dumpingumarginaali arvutused põhinevad keskmise kilohinna võrdlemisel ja mitte serviisi üksikute osade võrdlemisel. Seega serviiside puhul ei ole vaja kindlaks määrata iga serviisi eri osade konkreetset kombinatsiooni, et saada õiglast hinnavõrdlust. Kasutatud rühmitamismeetod võtab arvesse serviiside eri kombinatsioonide põhiomadusi, kuna serviisid on kindlaks määratud kui nt kohvi- ja/või teeserviisid, lõunaserviis või muu serviis, ning ka serviisi kuuluvate osade arvu. Seda arvestades leitakse, et serviiside puhul on tehtud õiglane võrdlus algmääruse artikli 2 lõike 10 tähenduses. Seetõttu ei saa kõnealuse väitega nõustuda.

(86)

Peale selle, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 99, tehti uurimise käigus kindlaks, et Hiina eksportivad tootjad liigitavad oma tooted üldiselt kuni viide erinevasse kvaliteediklassi, mida märgistatakse tähtedega A kuni E ja mille hinnad erinevad märkimisväärselt. Eksport liitu koosneb suuremas osas A-, B- või C-klassi toodetest või nende kombinatsioonist. Kõnealune kvaliteediklassideks liigitamine ei ole paraku üldine ega põhine kogu tootmisharule kohaldatavatel üldstandarditel, vaid on pigem ettevõttespetsiifiline ja annab võimaluse erinevate hindade määramiseks. Samas müüb võrdlusriigi tootja Brasiilia siseturul ainult A-klassiga võrdsustatavat toodangut ning seepärast leiti, et hinnavõrdlus on mõjutatud. Seetõttu kohandati Hiina A-klassi ekspordihinda kõrgemaks, et see oleks võrreldav toodanguga, mida võrdlustootja müüb Brasiilia turul. Sellise kohandamise tase määrati vajaduse korral eraldi kindlaks iga valimisse kaasatud äriühingu jaoks, võttes aluseks tegelikud ja kontrollitud hinnaerinevused eri kvaliteediklasside vahel.

(87)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitis üks valimisse kaasatud eksportiv tootja, et osa tema eksportmüügist, mis müüdi sõltumatu müüja kaudu, koosnes nii A-klassi kui ka B-klassi toodetest ning seega tuleks seda kohandada A-klassi hinnatasemele. Ta väitis, et hinnaerinevus oli 25 % ning esitas väite tõendamiseks arvete koopiad ja hinnanoteeringud.

(88)

Seda teavet ei esitatud siiski uurimise ajal, sealhulgas kontrollkäigu ajal, ega ka komisjoni esialgsete järelduste avalikustamise järel. Kõnealune tootja on kogu uurimise vältel hoopis osutanud, et ta eksportis vaid A-klassi tooteid. Ta esitas piiratud arvu hinnanoteeringuid, mitte täieliku hinnakirja, kuigi küsimustikus paluti seda teha, et arvutada väidetav hinnaerinevus eri klasside vahel. Selliste asjaolude korral ning arvestades, et teave esitati menetluse väga hilises etapis, on selle teabe usaldusväärsus küsitav ning seda ei saa mingil juhul kontrollida. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(89)

Teiseks, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 98, uuriti seda, kas kaubandustasandi kohandus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga d oli õigustatud. Leiti, et ekspordihind on normaalväärtusest erineval kaubandustasandil, kuna Hiinast eksporditi peamiselt hulgimüügi tasandil, kuid võrdlusriigis toimus müük ka jaetasandil. Edasise uurimisega tehti kindlaks, et erinevad turustusahelad mõjutasid hinnataset mõlemal turul, mõjutades sellega ka ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglast hinnavõrdlust. Seega, et ekspordihinda ja normaalväärtust õiglaselt võrrelda, määrati viimane iga tooteliigi kohta ja seda kohandati iga kaubandustasandi jaoks, kasutades hinnaerinevusi, mis leiti olevat võrdlusriigi eri kaubandustasemete vahel. Tuletame meelde, et ajutise määrusega sätestati vajaduse korral täiendav kaubandustasandi kohandus hinnaerinevuste alusel, mis leiti seoses igal kaubandustasandil müüdud kogustega (ajutise määruse põhjendus 98). Sellist täiendavat kohandust peeti põhjendatuks, sest uurimise algetapis oli kindlaks tehtud, et kuigi valdav osa Hiina ekspordist müüdi suurtes kogustes, toimus omamaine müük enamasti väiksemates kogustes, mis põhjustas hinnaerinevuse samal kaubandustasandil. Ent edasine uurimine ja võrdlusriigi omamaiste müügitehingute põhjalik analüüs on vastupidiselt esialgsetele järeldustele kinnitanud, et võrdlustootja müüdud väikeste ja suurte koguste suhe on Hiina eksportivate tootjatega võrreldes samasugune. Järelikult ei ole selline kohandus enam asjakohane ega põhjendatud.

(90)

Kolmandaks, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 100, tehti uurimise käigus kindlaks, et Brasiilia tootja müüb Brasiilia turul ainult margitooteid, samal ajal kui Hiina eksportivad tootjad ei ekspordi margitooteid, vaid keraamilisi laua- ja kööginõusid pigem niinimetatud omatoodete või argitoodetena. Klientide arusaamade kohaselt esindavad margitooted teatavat mainet, tagatud kvaliteeti ja disainilahendust, mis omakorda tõstab turuhinda, samal ajal kui argi- ja omatooteid, ehkki neil on samasugused füüsikalised ja tehnilised omadused, müüakse tavaliselt tunduvalt madalama hinnaga. Kuna margitoote lisaväärtust pole üldiselt võimalik hinnata konkreetsete arvnäitajate abil, sest see erineb kaubamärkide lõikes ja sõltub paljudest erinevatest teguritest, nagu tarbijate arusaamad, kaubamärgi tuntus, ning muudest mõjuritest, mida ei ole võimalik kvantifitseerida, kinnitas Brasiilia tootja seoses käesoleva juhtumiga, et tema margitooteid on Brasiilia turul võimalik müüa oluliselt kõrgemate hindadega kui muid, kaubamärgita tooteid. Lisaks kinnitati Brasiilia laua- ja kööginõudeturgu käsitlevas aruandes, et Brasiilia tarbijad on äärmiselt margiteadlikud ning et Brasiilia võrdlusriigi tootja on pikaajaline ja väga tuntud tootja. Seda arvesse võttes kohandati algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt normaalväärtust 40 % võrra omamaisest müügihinnast madalamale.

(91)

Eespool nimetatud kohandamisega seoses tuletakse meelde, et kaks eksportivat tootjat on seadnud kahtluse alla nii kohanduse tegemise aluse kui ka kohandamise tasandi (vt eespool põhjendus 67). Siiski ei vaidlusta nad seda, et margitoote turuhind on kõrgem kui samasugusel kaubamärgita tootel ning et see mõjutab hinna võrreldavust. Lisaks võrdlusriigi tootja esitatud teabele on nii koostööd tegeva Tai tootja esitatud tegelikud ja kontrollitud hinnaandmed kui ka ühelt liidu tootjalt pärast esialgsete järelduste avalikustamist saadud teave kinnitanud, et kohandamise tasand on asjakohane. Eelkõige leiti, et turuolukord Tais on võrreldav Brasiilia omaga, sest Tais on ainult mõni väga tuntud ja pikaajaline kaubamärk. Seetõttu ei saa kõnealuste väidetega nõustuda.

(92)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei vaidlustanud ükski eksportiv tootja seda kohandamist, kuid kaebuse esitajate ühendus väitis, et margitoodetega seoses tehtud kohandamine oli liiga suur, eelkõige muude kui portselantoodete puhul. Selle väite toetamiseks osutas kaebuse esitaja hinnakirjale ja liidu mõne tootja esitatud teabele.

(93)

Kuigi esitatud teave kinnitab komisjoni järeldusi, et kaubamärgi lisaväärtus mis tahes turul on äriühingu- või kaubamärgispetsiifiline, ei ole see teave selline, et seada kahtluse alla kohandamise tase, mis määrati kindlaks võrdlustootja poolt Brasiilia koduturul müüdavatele margitoodetele, kuna esitatud teave käsitles liidu turgu. Võttes arvesse liidu tootjate suurt arvu, liidu turu mitmekesisust koos piirkondlike erinevuste ja kaubamärgi eelistustega ning Hiina impordi suurt turuosa, on olukord liidu turul väga erinev Brasiilia turul valitsevast. Seepärast ning arvestades põhjendustes 90 ja 91 esitatud kaalutlusi, ei saa kõnealuse väitega nõustuda.

(94)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 101, tehti vajaduse korral täiendavad kohandamised, kus võeti arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid ning pangatasusid kõikidel juhtudel, kui leidis kinnitust, et need mõjutasid hindade võrreldavust.

(95)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 102–105 sätestatud dumpingumarginaalide arvutamiseks kasutatud metoodika.

(96)

Esialgsete järelduste avaldamise järel teavitati komisjoni sellest, et ajutise määruse I lisas oli ekslikult nimetatud mõnd kaubandusettevõtjat, kes ei tooda vaatlusalust toodet, ning sellega allutati nad dumpinguvastasele tollimaksule, mis on kehtestatud koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele. Komisjon teavitas sellised äriühinguid oma kavatsusest kustutada nad I lisast ja andis neile võimaluse esitada oma märkused. Pärast esitatud märkuste läbivaatamist on mitu kaubandusettevõtjat I lisast kustutatud. Kohastel juhtudel on nad asendatud seotud koostööd tegeva eksportiva tootjaga.

(97)

Võttes arvesse normaalväärtuses ja ekspordihinnas tehtud kohandusi, nagu on sätestatud eespool esitatud põhjendustes 67–94, ja kuna täiendavaid märkusi ei ole esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, mis on väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(98)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid mitu huvitatud isikut väidet, et vaatlusperiood oleks pidanud algama 2009. aastal 2008. aasta asemel, kuna majanduskriis algas 2008. aastal ja ajavahemiku 2009–2011 suundumus oleks olnud selge. Seoses selle väitega märgitakse, et 2009. aasta ei ole asjakohasem aasta vaatlusperioodi alguseks, kui võtta arvesse asjaolu, et majanduskriisi mõju oli kõnealusel aastal täielikult tuntav ja selle tulemusena vähenes tarbimine võrreldes 2008. aastaga märgatavalt. Seetõttu lükati taotlus lõplikult tagasi.

(99)

Ühises esildises seadsid mitu importijat kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 108 esitatud liidu toodangu näitaja arvutamise meetodi. Mitu huvitatud isikut kordas neid märkusi lõplike järelduste avalikustamise järel. Täpsemalt leidsid nad, et kaebuse esitajad ei oleks saanud täita olukorra ülevaatega seotud nõuet, sest kättesaadav PRODCOMi statistika eeldaks hoopis kõrgemat samasuguse toote liidu toodangu taset kui kõnealuses põhjenduses viidatud näitaja 240 200 tonni, mistõttu kaebuse esitajate osa oleks vähem kui 25 % samasuguse toote toodangust liidus. Need isikud olid arvutanud liidu toodangu näitajaks 313 187 tonni uurimisperioodil ning nad said sellise arvu kasutades PRODCOMi andmeid portselanist keraamiliste laua- ja kööginõude kohta ning kohaldades muude kui portselanist keraamiliste laua- ja kööginõude puhul 20 %-list allapoole kohandamist, tehes seda sarnaselt metoodikale, mida kasutas kaebuse esitaja ning mida kasutati uurimises impordimahu kindlaksmääramiseks.

(100)

Sellega seoses tuleks märkida, et esmalt viisid komisjoni talitused dumpinguvastase kaebuse kohustusliku analüüsi raames ja kooskõlas algmääruse artikli 5 lõikega 4 enne algatamist läbi põhjaliku olukorra hindamise. Komisjon analüüsis kaebuses esitatud andmeid ja võttis ühendust kõigi teadaolevate liidu tootjatega ning palus ka neil esitada andmed nii toodangu kohta kui ka oma seisukoha kaebuse suhtes ja aidata komisjonil kindlaks määrata muid võimalikke tootjaid. Toodangu kohta esitasid teavet ka tootjate ühendused.

(101)

Selle väitega seoses märgitakse lisaks, et vaatlusperioodi iga aasta puhul kasutatud liidu toodangu näitaja andmeallikat ja metoodikat selgitati ka ajutise määruse põhjenduses 107, st vastavalt kaebuste esitamise etapis tehtuga põhineb see Euroopa ja riiklike ühenduste esitatud andmetel, mida ristkontrolliti üksiktootjate esitatud andmetega ning ka muude statistiliste allikatega (eelkõige PRODCOM).

(102)

Nagu kaebuse esitajad uurimise ajal selgitasid, põhinesid Euroopa ühenduse esitatud andmed portselantoodete puhul PRODCOMi andmetel portselanist köögi- ja lauanõude kohta, sest selle toote PRODCOMi kood vastas selle uurimisega hõlmatud portselantoodetele. Muude kui portselantoodete puhul ei saanud PRODCOMi kasutada, sest see hõlmas palju rohkem valmistooteid kui selle uurimisega hõlmatud muud kui portselantooted. Seepärast olid riiklikud ühendused kogunud nende toodete kohta asjaomased andmed oma põhjalike teadmiste põhjal oma asjaomastest turgudest ning Euroopa ühendus ristkontrollis seda teavet enne lõplike näitajate esitamist komisjonile. Uurimise käigus neid näitajaid ajakohastati. Lisaks sisaldas mittekonfidentsiaalne toimik kõigi teadaolevate tootjate nimekirja ning komisjoni tähelepanu juhiti vaid sellele, et Rumeenias on veel kolm täiendavat tootjat. Lahknevus PRODCOMi statistika ja 240 200 tonni vahel tuleneb asjaolust, et käesoleva uurimise tootevalik ei vasta muude kui portselantoodete puhul PRODCOMi statistika andmekoodidele, st et see on palju kitsam. Eurostati impordistatistika puhul oleks võinud selle erinevuse tõesti arvesse võtta, kohaldades 20 % allapoole kohandamist, kuid see ei olnud asjakohane PRODCOMi andmebaasis esitatud ELi toodangu näitajate korral. Sama metoodikat kasutades näiksid eelkõige kahe liikmesriigi PRODCOMi näitajad olevat liigselt ülehinnatud.

(103)

Seega on asjaomaste isikute poolt kasutatav ja eespool põhjenduses 99 osutatud metoodika vigane. Lisaks ei esitatud tõendeid selle kohta, et ühegi liikmesriigi, sealhulgas eespool osutatud kahe liikmesriigi esitatud ja mittekonfidentsiaalses toimikus sisalduvad toodangu näitajad oleksid tegelikust väiksemad. Samuti tuleks lisada, et mõne liikmesriigi puhul olid Euroopa ühenduse esitatud ja uurimises kasutatud arvandmed märgatavalt kõrgemad sellest, kui oleks kasutatud PRODCOMi kohandatud arvandmeid. Eelnevat arvesse võttes ei ole põhjust kahelda uurimise käigus esitatud toodangu näitajates ja olukorra hindamise tulemuses.

(104)

Kuna täiendavaid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 107 ja 108.

(105)

Ühises esildises vaidlustas mitu importijat ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud liidu tarbimise näitajad. See väide põhines liidu toodangut ja müüki käsitlevate PRODCOMi statistiliste andmete ekslikul kasutamisel, nagu on selgitatud eespool punktis 4.2, ja seega lükatakse see tagasi.

(106)

Ent Eurostati impordistatistikat uuesti kontrollides leiti, et andmeid on ajutiste meetmete kehtestamise järel ajakohastatud, mille tulemusel oli toimunud mõni väikene muutus. Seega on liidu tarbimine Eurostati ajakohastatud impordistatistika alusel ja esildiste põhjal, mis käsitlesid liidu tootmisharu müüki liidu turul, muutunud järgmiselt (esitatud täielikkuse huvides):

Tabel 1

(107)

Kuna täiendavaid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 109, 111 ja 112.

(108)

Ühises esildises vaidlustas mitu importijat ajutise määruse põhjenduses 113 esitatud näitajad. See väide põhines PRODCOMi statistiliste andmete ekslikul kasutamisel ja lükatakse seetõttu tagasi.

(109)

Eurostati ajakohastatud impordistatistika alusel (vt eespool põhjendus 106), muutus vaatlusaluse toote impordi maht, turuosa ja keskmine hind järgmiselt:

Tabel 2

(110)

Ajakohastatud mahud, väärtused ja suundumused on peaaegu samasugused kui need, mida analüüsiti ajutises määruses. Hiina impordi turuosa kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 64,8 %-lt 66,8 %-ni. Impordihind suurenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 18 %: 1 274 eurolt tonni eest 1 498 euroni tonni eest.

(111)

Üks osapool väitis, et Hiina impordi hindade ja mahtude vahel puudub igasugune seos. Selles küsimuses kaalutakse kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 3, kas dumpinguhinnaga import on absoluutnäitajate poolest või liidu tootmis- või tarbimisnäitajate suhtes oluliselt suurenenud. Seoses dumpinguhinnaga impordi mõjuga hindadele pööratakse tähelepanu sellele, kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes liidu tootmisharu samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi mõjul langeks hinnad oluliselt muud moodi või takistaks see olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid. Ükski nimetatud teguritest ei ole iseenesest otsuse tegemisel määrav.

(112)

Eespool esitatut arvestades tuleb märkida järgmist. Esiteks, sel ajal kui liidu tarbimine elavnes (2009–2010), tõusis Hiina impordi hind oluliselt, mis näitab, et seos on siiski olemas. Kuid veelgi olulisem on see, et Hiina hindade arengut vaatlusperioodil tuleks hinnata väga olulise hinnaerinevuse kontekstis, mis ilmnes juba 2008. aastal ning mida näitavad keskmised Hiina impordihinnad (tabel 2) ja keskmised liidu müügihinnad (tabel 9), mis on esitatud ajutises määruses. Selliseid suuri hinnaerinevusi kinnitab hinna allalöömise kõrge tase uurimisperioodil. Järelikult ei takistanud hinnatõus vaatlusperioodil Hiina impordil oma turuosa kasvatada. See import avaldas jätkuvalt tugevat survet liidu tootmisharu hindadele, mis langesid vaatlusalusel perioodil 12 %. Seega ei saa selle märkusega nõustuda.

(113)

Seoses impordihinna (tõusis) ja impordimahu (vähenes) muutumisega ajavahemikul 2008–2011 ja seejärel 2012, mille tõi esile üks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate rühm, ei saa kõnealune suureneva keskmise impordihinna suundumus seada kahtluse alla järeldust kahjustava dumpingu kohta uurimisperioodil. Hiina impordimahu muutumisega seoses, ja nagu on juba esile toodud ajutise määruse põhjenduses 114 ja veel kord eespool esitatud põhjenduses 109, näitab turuosa näitaja Hiina impordi turuosa suurenemist 2 protsendipunkti võrra. Veelgi enam, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 116 ja 117 ning eespool esitatud põhjenduses 111, põhjustas Hiina import hinna olulise allalöömise.

(114)

Esialgsete järelduste avalikustamise järel nõudis mitu huvitatud isikut hinna allalöömise arvutuste kohta rohkem üksikasju kui on esitatud ajutise määruse põhjenduses 116. Lisateavet anti niivõrd, kui seda võimaldas selliste andmete tundlik olemus ja asjaolu, et liidu tootjatele oli tagatud anonüümsus.

(115)

Analoogselt otsusega, mis tehti ajutiste meetmete kehtestamise järel selleks, et jätta ekspordiandmetest välja mõni ebatüüpiline toode dumpingu arvutamiseks (vt eespool põhjendust 69), jäeti sellised tooted välja ka kahju arvutamiseks kasutatud ekspordiandmetest. Selline muudatus mõjutas väga vähe hinna allalöömise marginaale, mis jäid seetõttu samasse vahemikku, millele viidatakse ajutise määruse põhjenduses 117.

(116)

Kuna täiendavaid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 113–117.

(117)

Mitu osapoolt väitsid, et asjaolu, et mitu kahju põhjustavat tegurit muutusid 2009. ja 2010. aastal ning uurimisperioodil paremaks, näitab liidu tootmisharu positiivset arengusuundumust. Paraku tuleb märkida, et see analüüs ei ole täielik ning ei võta arvesse selliste tegurite muutumist kogu vaatlusperioodi jooksul. Sellega seoses tuleb arvestada ka ajutise määruse põhjenduses 23 esitatud selgitusi.

(118)

Ühe huvitatud isiku palvel kinnitatakse, et makroökonoomilisi näitajaid hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil ja mikroökonoomilisi näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil, mis hõlmas äriühinguid, kes kaebust ei esitanud.

(119)

CCCLA väitis, et ajutises määruses esitatud mikro- ja makroökonoomilised näitajaid ei olnud representatiivsed, sest liidu kogutoodang oli märgatavalt suurem kui selles uurimises kasutatud näitajad. Võttes siiski arvesse eespool punktis 4.2 esitatud analüüsi ja järeldusi, lükatakse see väide tagasi.

(120)

Kuna täiendavaid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 118–121.

(121)

Nagu on viidatud eespool jaotises 4.1, vaidlustas mitu importijat ajutise määruse põhjenduses 122 esitatud toodangunäitajad. Ent neid näitajad on ristkontrollitud ja need kinnitatakse.

(122)

Kuna täiendavaid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 122–124.

(123)

Tabeli 2 ajakohastamine ei mõjuta ajutises määruses esitatud tabeleid 4 ja 5.

(124)

Kuna asjakohaseid märkusi müügimahu ja turuosa kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 125 ja 126.

(125)

Ühises esildises vaidlustas mitu importijat ajutise määruse põhjendustes 127 ja 128 esitatud tööhõive ja tootlikkuse näitajad, väites, et need ei vasta teatavate Eurostati statistiliste andmete (8) loodud pildile.

(126)

Kuid mõlemate indikaatorite näitajad ristkontrolliti ja loeti täpseks. Näitajad, mis osapooled esile tõid, olid liiga laiaulatuslikud ja need ei olnud seotud samasuguse toote tootmisega. Kuna täiendavaid märkusi tööhõive ja tootlikkuse kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 127 ja 128.

(127)

Kuna dumpingumarginaalide ulatuse kohta ei ole märkusi esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 129.

(128)

Ühises esildises vaidlustas mitu importijat ajutise määruse põhjenduses 130 esitatud varude näitajad ja nende asjakohasuse võrreldes avalikult kättesaadavate andmetega teatavate liidu tootjate kohta. Samuti ei olnud nad nõus väitega, et liidu tootmisharu töötab peamiselt tellimuste alusel.

(129)

Seoses tellimuste alusel töötamisega kinnitas uurimine, et valimisse kaasatud liidu tootjate puhul oli see tõesti nii ja see on sektoris tavaline. Veelgi enam, ajutises määruses esitatud varude näitajate puhul oli tegemist kontrollitud varude näitajaga valimisse kaasatud liidu tootjatelt, mida peetakse kõige usaldusväärsemaks näitajaks.

(130)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitati eespool kirjeldatud märkused uuesti, kuid uusi väiteid ei esitatud. Kuna täiendavaid märkusi varude kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 130.

(131)

Kuna ajutises määruses esitatud müügihindade näitajate kohta ei ole märkusi esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 131.

(132)

Pärast järelduste avalikustamist avastati tehniline viga liidu tootmisharu puhaskasumi ja investeeringutasuvuse (IT) arvutustes. See viga parandati ja muudetud näitajad on järgmised:

Tabel 3

(133)

Eespool esitatud parandus ei mõjuta oluliselt esialgseid järeldusi kõnealuse kahe näitaja kohta. Ent valimisse kaasatud tootjate kaalutud keskmine kasumitase oli vaatlusperioodil mõnevõrra madalam kui esialgselt oli kindlaks tehtud, kuna see langes 3,8 %-lt 3,2 %-le (mitte 4,2 %-lt 3,5 %-le). Investeeringutasuvus järgis peamiselt kasumi suundumust, kuid nagu ka mitu huvitatud isikut pärast lõplike järelduste avalikustamist osutasid, oli selle areng vaatlusperioodil üldiselt positiivne ja mitte negatiivne.

(134)

Üks huvitatud isik seadis kahtluse alla liidu tootmisharu haavatava seisundi vaatlusperioodi alguses, millele viidatakse ajutise määruse põhjenduses 134. See isik väitis, et arvesse võib võtta ainult dumpingu põhjustatud kahju ja ühelgi muul ajavahemikul peale 2011. aasta ei ole dumpingut kindlaks tehtud. Ent kõnealuses põhjenduses viidati liidu tootmisharu seisundile vaid selleks, et analüüsida, kas vaatlusperioodi alguses saadud tulu saaks arvesse võtta sellise tuluna, mida tootmisharu tavaliselt saaks. Leiti, et seda ei saa arvesse võtta.

(135)

Mitu osapoolt seadis kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 135 viidatud kasumimäära võrdlusaluse ja/või esitas teisi (väiksemaid) võrdlusaluseid.

(136)

Rühm Hiina eksportivaid tootjaid väitis, et uurimisperioodil oli kasumimäär hea tasuvusega. Kuid seda väidet ei põhjendatud. Üks osapool väitis ka, et ajutises määruses näidatud kasumimäärasid saaks lugeda normaalseteks määradeks; see osapool tugines ühe Saksa tootja avalikult kättesaadavatele andmetele tulude kohta ajavahemikul 1999–2007. Üks teine huvitatud isik väitis aga, et ajutises määruses näidatud uurimisperioodi kasumimäära võiks lugeda n-ö normaalseks komisjoni uuringu (9) järelduste alusel, mis hõlmas andmeid ühe Saksa tootja tulu kohta ajavahemikul 2004–2007. Sarnased väited esitati pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(137)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et ajutises määruses leiti, et vaatlusaluse perioodi alguses saadud tulu ei saa lugeda normaalseks tuluks, sest liidu tootmisharu oli sel ajal juba haavatavas seisundis, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 134. Peale selle leiti, et eespool viidatud avalikult kättesaadavad andmed Saksa tootja tulude kohta ajavahemikul 1999–2007 ei käsitlenud üksnes keraamiliste laua- ja kööginõude tootmist, vaid ka teisi olulisi segmente. Seoses komisjoni uuringuga, millele viidatakse eespool põhjenduses 136, leiti, et arvestades uuringu ulatust, eesmärki ja aega, ei ole see kasumlikkuse määramiseks asjakohane alus. Näiteks vaatlusaluse tootega seoses viidati selles ainult ühe ettevõtte kasumile. Peale selle ei ole kõik kolm esildist, millele viidatakse põhjenduses 136, mis on vastuolus allpool esitatud põhjenduses 141 viidatud esildisega, piisavalt põhjendatud. Seetõttu kinnitatakse, et 3,2 %-list kasumimäära, mida järgiti uurimisperioodi ajal, ei saa kõnealuse toote puhul pidada vastuvõetavaks.

(138)

Üks huvitatud isik väitis, et võrdlusalusena tuleks kasutada Rootsi sisekujunduse, mööbli ja/või toidu jaemüügisektorite kasumimäärasid. Ent arvestades kõige muu hulgas investeeringute taseme erinevust asjaomastesse tootmis- ja jaemüügisektoritesse, tuleks see väide tagasi lükata.

(139)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist teatas üks osapool, et jalatsiuurimises põhjendatuks peetud 6 % kasumit ei olnud praegusel juhul asjakohane pidada tavapäraseks kasumimääraks, kuna see määrati kindlaks 2006. aastal, kui majandusolud oli palju soodsamad kui 2013. aastal. Kõnealuse väitega ei saa nõustuda. Esiteks osutab osapool üldistele majandusoludele ning mitte konkreetsele olukorrale lauanõude turul. On tõsi, et tarbimine vähenes 2009. aastal märgatavalt, kuid see on pärast seda oluliselt elavnenud. Veelgi olulisem on, et tarbimise arengut ei tohiks vaadata eraldiseisvalt. Võttes arvesse dumpinguhinnaga impordi suurt mahtu (turuosa 66,8 %), dumpingu taset (dumpingumarginaalid on vahemikus 13,1 % kuni 36,1 %) ning hinna allalöömise taset (26,5 % kuni 47,6 %), oleks konkurentsi olukord liidu turul olnud väga erinev, kui impordi puhul ei oleks kasutatud dumpinguhindasid. Seega tuleks see väide tagasi lükata.

(140)

Mõni osapool tegi ettepaneku võtta võrdlusaluseks ühes teises dumpinguvastases uurimises, st keraamilisi plaate käsitlevas uurimises (10), kasutatud võrdlusalus. Sarnased märkused esitati ka pärast lõplike järelduste avalikustamist. Ent siinkohal tuleb märkida, et erinevalt nahkjalanõudest ja lauanõudest ei saa keraamilisi plaate lugeda samasuguseks tarbekaubaks. Näiteks on tempo, millega majapidamised ostavad või asendavad keraamilisi lauanõusid, ja viis, kuidas neid turustatakse ja müüakse tarbijatele, sarnasem nahkjalanõudele kui keraamilistele plaatidele. Seega lükatakse tagasi taotlus kasutada kasumimarginaali, mida kohaldati ka keraamilisi plaate käsitlevas uurimises.

(141)

Kaebuse esitajad väitsid, et kasumimäära võrdlusalus peaks olema pigem üle 10 %, sest laua- ja kööginõude tootmine on kapitalimahukas tegevus, mis nõuab lisaks palju uusi investeeringuid ja uuendusi. Kuigi ollakse nõus sellega, et vaatlusalune tootmisharu on tõepoolest kapitalimahukas ja see nõuab pidevat investeerimist, ei olnud taotluse põhjenduseks esitatud teave piisav, et muuta esialgselt kasutatud võrdlusalust. Uurimise käigus ei jõutud järeldusele, et see võrdlusalus oleks kõige asjakohasem kõikide liidu tootjate puhul.

(142)

Importijate rühm vaidlustas ajutises määruses esitatud kasumlikkuse näitajad ja arvutas ajutises määruses esitatud tootmiskulude näitajate, liidu müügihinna ja müügimahtude näitajate ja ekspordi müügihinna näitajate alusel välja kasumlikkuse ning jõudis järeldusele, et tegelikult tootis liidu tootmisharu uurimisperioodil 6 % kasumit. Paraku oli see arvutus vigane, kuna selles kasutati koos eri allikatest pärit andmeid (valimisse kaasatud liidu tootjad, liidu tootmisharu tervikuna ja Eurostat).

(143)

Kuna asjakohaseid täiendavaid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 132–137.

(144)

Ühises esildises leidsid mitu importijat, et ajutise määruse põhjenduses 138 esitatud tootmiskulude näitaja ei järginud Eurostati andmetes näidatud tööjõu- ja energiakulude arengut. Osapooled tõid esile, et liikmesriikides suurenesid tööjõukulud. Ka energiakulude areng liidus ei toeta tootmiskulude vähenemist.

(145)

Sellega seoses märgitakse, et osapoolte esitatud tööjõu- ja energiakulud olid liiga laiaulatuslikud. Veelgi enam, asjaolu, et liidu tootmisharu suutis vähendada tootmiskulu perioodi jooksul, mil üldine arengusuundumus oli vastupidine, näitab liidu tootmisharu erakordseid pingutusi kulude kärpimisel ja konkurentsivõime säilitamisel.

(146)

Ajutises määruses esitatud tootmiskulude näitajad väljendavad valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud tootmiskulusid. Kuna täiendavaid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 138.

(147)

Mitu osapoolt vaidlustas ajutises määruses esitatud järelduse kahju kohta selle alusel, et mitu kahjule osutavat näitajat paranes vaatlusperioodi kõige viimases osas. Kuid see ei saa seada kahtluse alla asjaolu, et vaatlusalusel perioodil halvenes enamik kahjule osutavaid näitajaid. Sellist kahjule osutavate näitajate halvenemist võib täheldada enamiku makroökonoomiliste näitajate puhul, nagu tootmismaht, tootmisvõimsus, müük sõltumatutele klientidele, tööhõive, aga ka kahjunäitajate puhul, mis on seotud liidu tootmisharu finantstulemustega, nagu kasumlikkus ja investeeringud.

(148)

Kuna muid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 139–143.

(149)

Kuna ajutise määruse põhjenduse 144 kohta ei ole märkusi esitatud, kinnitatakse käesolevaga kõnealune põhjendus.

(150)

Mitu osapoolt vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 148 esitatud järelduse. Vaatamata sellele, et mõnd ajutise määruse põhjendustes 145 ja 147 esitatud protsendimäära on natuke muudetud, nagu on selgitatud eespool, ei muuda see ajutise määruse põhjendustes 145–148 esitatud asjaolusid ja järeldusi.

(151)

Arvestades Hiina dumpinguhinnaga impordi turuosa muutust, on selge, et vastuolu ajutise määruse põhjendusega 147 ei ole, eriti seoses väitega, et liidu tootmisharu müügihindade ja kasumlikkuse languse põhjuseks liidu turul võib pidada hindade allalöömist, mille põhjustas HRVst liidu turule suunatud dumpinguhinnaga import ja liidu tootmisharu turuosa muutumine, nagu üks osapool väitis.

(152)

Peale selle ei sea asjaolu, et vaatlusalusel perioodil tõusid HRVst pärit impordi hinnad, nagu mitu osapoolt rõhutas, kahtluse alla järeldust hindade allalöömise ja kahjustava dumpingu kohta uurimisperioodil.

(153)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ei ole muid märkusi esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 145–148.

(154)

Nagu on viidatud eespool põhjenduses 106, ajakohastati pärast ajutiste meetmete kehtestamist Eurostati andmeid impordi kohta. Uute andmete ristkontrollimisel eelmiste andmetega, mis olid esitatud ajutises määruses, avastati tehniline viga Taist ja Türgist pärit impordi näitajate arvutustes. See viga on parandatud ja seega on Eurostati andmetel põhinevad lõplikud näitajad samasuguse toote impordi kohta kolmandatest riikidest järgmised:

Tabel 4

(155)

Import kolmandatest riikidest vähenes vaatlusperioodi jooksul 12 %, samal ajal jäi selle impordi turuosa peaaegu muutumatuks.

(156)

Tuleb märkida, et muudest kolmandatest riikidest imporditud kauba keskmised hinnad tõusid vaatlusperioodi jooksul 6 %, jäädes järjekindlalt kõrgemaks kui Hiinast eksporditud kaupade keskmised müügihinnad (uurimisperioodi jooksul 68 %).

(157)

Enne ajutise määruse avaldamist märkis CCCLA, et import Türgist kasvas 2010.–2011. aastal 8 %, Türgist imporditud kaupade hinnad olid väidetavalt ainult u 20 % kõrgemad kui HRVst imporditud kaupade hinnad. Seejärel vaidlustas mitu osapoolt ajutises määruses esitatud järelduse Türgist pärit impordi kohta.

(158)

Võttes arvesse, et ajutises määruses oli oluline ilmne viga Türgist pärit impordi esitamises ja eespool esitatud ajakohastatud andmeid, ei viita miski sellele, et Türgi importkaubad, arvestades nende hindu ja turuosa, saaks katkestada põhjusliku seose vaatlusaluse toote Hiinast pärit ekspordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Samuti tuleb märkida, et Türgist pärit impordi mittekaasamist kaebusesse ei saa pidada diskrimineerivaks, sest uurimise algatamise etapis ei olnud piisavalt tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta seoses impordiga Türgist.

(159)

Taist pärit impordi turuosa ei olnud uurimisperioodi jooksul kunagi suurem kui 3,5 %.

(160)

Eespool kirjeldatud asjaolude põhjal järeldatakse, et import muudest kolmandatest riikidest ei mõjutanud oluliselt liidu tootmisharu olukorda määral, mis katkestaks põhjusliku seose HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ning liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(161)

Kuna uusi märkusi turusegmentide kohta ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 156–158.

(162)

Üks osapool tegi ettepaneku, et kahju põhjuseks võib pidada pikaajalist nõudluse vähenemist liidus toodetud toodete järele. Ent uurimise käigus ei leidnud selline arengusuundumus kinnitust, nagu on juba selgitatud ajutise määruse põhjenduses 112.

(163)

Kuna muid märkusi tarbimise ja nõudluse kohta ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 159–166.

(164)

Üks osapool tõstis esile, et vaatlusperioodi ajal olid keskmised liidu ekspordihinnad madalamad kui keskmised müügihinnad liidu turul. See võis mõjutada liidu tootmisharu võimet teha uusi investeeringuid või palgata uusi töötajaid. Sarnane väide esitati uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist. Ent nagu on juba märgitud ajutise määruse põhjenduses 169, ei saa ekspordimüügi tulemuslikkus mõjutada enamikku kahjule osutavaid näitajaid. Veelgi enam, samamoodi võiks väita, et selline müük oli osaliselt liidu turul saadud kahju hüvitamise viis. Ja veel, kuna keskmised hinnad on arvutatud nii, et samasuguse toote müügi koguväärtus on jagatud sellise müügi kogumahuga, võib teistsugune liidu turul müüdud toodete valik anda ekspordimüügiga võrreldes samuti olulisi erinevusi keskmistes müügiväärtustes üldiselt. Ja lõpetuseks, selline ekspordimüük moodustas vähem kui 37 % liidu tootmisharu üldisest müügimahust, st valitsev turg liidu tootmisharu jaoks oli suuresti jätkuvalt liidu siseturg. Seepärast lükatakse tagasi väide, et selline ekspordimüük kahjustas liidu tootmisharu sellisel määral, et see katkestas põhjusliku seose HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ning liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(165)

Kuna liidu tootmisharu ekspordi kohta ei esitatud uusi märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 167–170.

(166)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks osapool, et impordikvootide tühistamine oleks võinud vaatlusperioodil avaldada mõju liidu tootjatele. Ent ta ei esitanud ühtegi uut fakti, mis võiks muuta ajutise määruse põhjenduses 173 esitatud järeldust.

(167)

Kuna impordikvootide tühistamise kohta ei esitatud ühtegi uut põhjendatud märkust, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 171–173.

(168)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel väitis mitu osapoolt, et nõuetekohaselt ei ole arvesse võetud ajutise määruse põhjenduses 175 osutatud Saksamaa ametiasutuste algatatud uurimist kartelli kohta ega samas põhjenduses viidatud trahve kartelli eest. Nende väidetega seoses tuleb lisaks juba ajutise määruse põhjenduses 174 ja 175 esitatule märkida järgmist.

(169)

Kartelli käsitlev Saksamaa uurimine, mis on seotud väidetava hinnakokkuleppega alates 2005. aasta juulist kuni 2008. aasta veebruarini, on veel käimas. Kuna liidu tootjatele on tagatud konfidentsiaalsus ja Saksamaal käimasoleva uurimise lõplikke tulemusi ei ole veel avalikustatud, ei ole võimalik kommenteerida teostatud analüüsi üksikasju. Siiski võib kinnitada, et ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei ole käimasoleva uurimisega seotud. Uurimises jõuti ka järeldusele, et uurimise all olev tegevus ei ole mõjutanud mikroökonoomilisi näitajaid ning kui üldse, siis mõjutab see makroökonoomilisi näitajaid vaid pisut.

(170)

Vannitoaseadmete ja -sisustusega seonduvat kartelli käsitlevate järelduste puhul tuletatakse meelde, et kõnealune hinnakartell tegutses aastatel 1992–2004 ning ainult üks trahvitud tootjatest tegutseb ka laua- ja kööginõude sektoris. Andmed, mida see tootja esitas seoses olukorra ja kahjudega, ei ole kartellitegevusest mõjutatud, sest kasutatud on ainult kõnealuse tootja andmeid laua- ja kööginõude kohta, mitte tema koondandmeid. Seepärast ei ole kõnealuse kartelliga seotud trahv mõjutanud kõnealuse tootja esitatud andmeid. Samuti tuletatakse meelde, et hinnakokkuleppe periood oli ammu enne vaadeldavat perioodi. Kuna liidu tootjate isikud on konfidentsiaalsed, ei ole võimalik avalikustada, kas see äriühing on valimisse kaasatud või mitte. Ent kui valimisse kaasatud liidu tootja oleks oma raamatupidamises kajastanud kirjeid (näiteks trahvi kartelli eest), mis moonutaksid ülevaadet tema kahjust käesoleva uurimise eesmärgil, oleks uuriv asutus need eraldanud, et mitte moonutada asjaomaseid kahju tegureid.

(171)

Seepärast lükatakse tagasi väited eespool nimetatud kartelliuurimiste mõju kohta kahju ja põhjusliku seose analüüsile.

(172)

Üks huvitatud isik märkis, et liidu tootjate vahel olid ebaseaduslikud hinnakokkulepped ja turu jaotamine, kuid ta ei esitanud selle väite kohta tõendeid ning seetõttu lükatakse väide tagasi.

(173)

Kuna uusi märkusi konkurentsivastase tegevuse kohta liidu turul ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 174–176.

(174)

Kuna uusi märkusi tootmismeetodite kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 177–178.

(175)

Üks importija esitas pärast lõplike järelduste avalikustamist sarnased väited, mis käsitlesid liidu tootjate tootmismeetodite erinevust võrreldes Hiina tehaste käsitöömahukamate meetoditega. Ent ta ei esitanud ühtegi sisulist põhjendust, mis võiks muuta ajutise määruse põhjenduses 178 esitatud järeldust, ning seega lükatakse väide lõplikult tagasi.

(176)

Kuna uusi märkusi kasutatud kaupade turgude kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 179–180.

(177)

Üks osapool väitis, et ajutise määruse põhjenduses 183 esitatud analüüs majanduse taastumise olukorrast aastatel 2010–2011 on vale ning majanduskriisi mõju on alahinnatud. Neid väiteid korrati pärast lõplike järelduste avalikustamist. Kuid ta ei põhjendanud oma väiteid. Samuti tuleb rõhutada, et viidatud põhjenduses väideti, et dumpinguhinnaga import HRVst tugevdas majanduslanguse mõju. Majanduskriisi mõju kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 184 selgelt, et majanduskriis võis anda panuse liidu tootmisharu halbadesse tulemustesse, kuigi see ei katkestanud uurimisperioodil põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule uurimisperioodil tekitatud kahju vahel.

(178)

Kuna uusi märkusi majanduskriisi kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 181–184.

(179)

Ühises esildises väitis mitu importijat, et tööhõive langus on tarbekaupade tootmisharus normaalne arengusuundumus. Kuid seda väidet ei põhjendatud. Veelgi enam, isegi kui selline suundumus oleks kõnealuses sektoris normaalne, ei katkestaks see põhjuslikku seost HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja olulise töökohtade vähenemise vahel sektoris. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(180)

Üks osapool väitis, et liidu tootmisharu muud struktuursed puudujäägid koos olemasoleva liigvõimsusega, nagu on näidatud ajutise määruse tabelis 3, võivad katkestada põhjusliku seose HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud kahju vahel. Selle väitega seoses tuleb märkida, et kuigi liidu tootmisharu oli juba vaatlusperioodi alguses haavatavas seisundis ning seda oli restruktureeritud, kinnitas uurimine, et ta oli konkurentsivõimeline ning suutis rahuldada kõigi turgude nõudlust. Ajutises määruses esitatud tabelis 3 tuleb toodangu vähenemist vaadelda koosmõjus survega, mida avaldas HRVst odava hinnaga imporditud kaupade suur kogus, sest liidu tootmisharu eksport jäi samaks. Seepärast ei saa väitega nõustuda.

(181)

Üks osapool leidis, et komisjon ei olnud arvestanud kõikide kahju tekitavate tegurite kumulatiivse mõjuga. Mitu osapoolt esitasid selle väite ka pärast lõplike järelduste avalikustamist. Ent arvestades uurimise tulemusi seoses mitme teise esinenud teguriga, ei ole tõenäoline, et nende kumulatiivne mõju oleks katkestanud põhjusliku seose. Tegelikult oli enamiku muude esile toodud tegurite puhul nende mõju väike või puudus üldse.

(182)

Üks osapool leidis, et uuriv asutus ei olnud teinud vahet koosesinemisel ja põhjuslikkusel. Kuid selle kohta esitatud tõendav teave ei olnud sugugi veenev ja seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(183)

Kuna uusi märkusi muude tegurite kohta ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 185–190.

(184)

Kuna uusi märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 191.

(185)

Kuna ajutise määruse põhjenduse 192 kohta ei ole märkusi esitatud, kinnitatakse käesolevaga kõnealune põhjendus.

(186)

Üks kaebust mitteesitanud Poola tootja oli meetmete poolt, kuid neile oli vastu üks kaebust mitteesitanud Ühendkuningriigi tootja, kellel olid vaatlusaluse toote importimise huvid. Viimane arvab, et tollimaks avaldaks negatiivset mõju neile tootjatele, kes laiendavad oma tootevalikut HRVst imporditud kaubaga ning on üleilmastumisega kohanenud tänu ärimudelile, kus suure lisaväärtusega tööd tehakse liidus. Peale selle oleks kliendid vähem huvitatud nende toodete ostmisest, sest nad ei suudaks enam pakkuda täielikku tootevalikut.

(187)

Viimatinimetatud osapoole väitega seoses uuriti kõnealuse äriühingu olukorda. Leiti, et Hiina lauanõude import moodustas äriühingu koguimpordist väikese osa. Ent äriühing väitis lisaselgitusi esitamata endiselt, et see import on tema jaoks oluline. Äriühing ei avaldanud ühtki arvnäitajat enda toodangu kohta. Raamatupidamisaruannete põhjal moodustas äriühingu maksueelne kasum 2011. aastal rohkem kui 10 % kogukäibest ning enamik sellest teeniti väljaspool ELi turgu (vaatlusaluse toote kohta ühtegi arvnäitajat ei esitatud). Sellele toetudes võib eeldada, et meetmete kehtestamine ei ohusta selle äriühingu elujõulisust. Väite kohta, et meetmete tulemusel satub raskustesse ka palju teisi äriühinguid, ei esitatud ühtegi konkreetset tõendit. Veelgi enam, vastustest, mis saadi uurimise algatamisele eelnenud olukorrast ülevaate saamise etapis, ja seejärel esitatud esildistest ei ilmne, et sellises olukorras olevate äriühingute arv oleks märkimisväärne.

(188)

Tollimaksude mõju liidu tootmisharu tootmistegevusele oleks positiivne. Tegelikult on alates hiljutisest ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest teatatud mitmest positiivsest arengusuundumusest.

(189)

Eespool nimetatud positiivsed arengusuundumused kinnitavad kaebuse esitajate väidet, et liidu toodangut saaks väga lühikese ajaga oluliselt suurendada, kasutades juba olemasolevaid tehaseid, seadmeid ja tööjõudu, kusjuures pikema aja jooksul oleks saavutatav suurem kasv. Seega oleks ebaõiglase turuhinna kujunemise heastamine neile kasulik, sest uus hinnatase innustaks liidus tootma rohkem tooteid, olenemata sellest, kas tegemist on suurte või väikeste tellimuste, eriliste disainilahenduste või tavapäraste tootemargita toodetega. Selle tulemusel loodaks juurde uusi töökohti, kus on vaja eri liiki oskusi, ja seetõttu väheneks tööpuudus.

(190)

Väidet, et täielikku tootevalikut ei ole võimalik pakkuda, ei saa toetada, sest tarbijad nõuavad pidevalt muutuvat tootevalikut ning mitme tarneallika olemasolu.

(191)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta täiendavaid märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 193–198.

(192)

Kaks suurimat valimisse kaasatud importijat vaidlustasid oma koostöö taseme seoses täieliku kasumlikkuse andmetega ning ostuhinna ja sõltumatutele klientidele edasimüügi hinna vahelise marginaaliga, kusjuures üks neist seadis kahtluse alla selle, et ta ei olevat andnud luba tutvuda oma raamatupidamisdokumentidega, ja väitis, et nendega tutvumine ei oleks midagi muutnud. Osapooled väitsid, et nende suurus ja ärimudel ei võimaldanud neil esitada nii üksikasjalikke andmeid nagu nõuti. Lõplikus etapis kinnitatakse, et üks neist keelas taas kord ligipääsu oma importija raamatupidamisdokumentidele ja vaatamata oma lubadusele seda teha ei suutnud kumbki osapool esitada täielikke ja kasutatavaid andmeid kasumlikkuse kohta ning teavet ostu- ja sõltumatutele klientidele edasimüügi hinna vahelise marginaali kohta sellisel kujul, et asutused oleks saanud neid kasutada sõltumatute importijate olukorra analüüsimisel. Piiratud teave, mille mõlemad äriühingud oma ostu- ja edasimüügihindade kohta esitasid, kuigi see ei olnud veenev, vastas siiski täielikult üldistele saadud andmetele kasumimarginaali kohta, mis on kokkuvõtlikult esitatud ajutise määruse põhjenduses 202.

(193)

Ajutise määruse põhjenduses 203 kutsuti huvitatud isikuid üles esitama täiendavaid, ammendavaid ja kontrollitavaid andmeid, et jätkata meetmete mõju analüüsimist tarneahelale.

(194)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel saatis importijate küsimustikule uue vastuse kaks sõltumatut importijat. Samuti saadi esildisi liidu huvide kohta teistelt valimisse kaasamata importijatelt, ühelt Euroopa ja rahvusvaheliselt kaubandusühingult (väliskaubanduse assotsiatsioon), Rootsi importijate, hulgimüüjate ja jaemüüjate ühingult (Svensk Handel), CCCLA-lt ja ühelt importimisest huvitatud liidu tootjalt. Ükski esildis ei sisaldanud veenvaid andmeid meetmete mõju kohta tarneahelale.

(195)

Üks osapool väitis, et tollimaksust mõjutatud tööhõive langev näitaja oli alahinnatud, arvestades asjaolu, et Eurostati statistika kohaselt töötab kaubandusettevõtetes kokku rohkem inimesi (33 miljonit) kui tootmisettevõtetes (31 miljonit). Esitatud näitajad olid siiski seotud importimise ja tootmistegevusega üldiselt ning neid ei saanud kasutada käesolevas uurimises.

(196)

Ühises esildises väitis mitu importijat, et viis valimisse kaasatud importijat andsid vaatlusaluse tootega seoses tööd rohkem kui 10 000 inimesele, mitte 350 inimesele, nagu märgitakse ajutise määruse põhjenduses 200. Arvusid on uuesti kontrollitud. Tuleks rõhutada, et importijate huvide analüüsis on võetud arvesse vaatlusaluse toote impordi ja edasimüügiga, sealhulgas toetavate tegevustega, seotud töökohtade arvu. Selles arvus ei tuleks loomulikult arvesse võtta tööhõivet, mis on seotud muu toote või päritoluga või mis on seotud selliste tegevustega nagu hulgi- ja jaemüük. Tuletatakse meelde, et menetluse varasemas etapis oli 14 importijast koosnev rühm hinnanud importijate tasandil asjaomaste töökohtade arvuks kokku 7 000. Selline arvhinnang näib olevat põhjendatud, võttes aluseks valimisse kaasatud importijate olukorra ekstrapoleerimise sel määral, mil nende arvnäitajaid saab kasutada.

(197)

Mitu osapoolt ei olnud rahul ajutise määruse põhjenduses 202 esitatud kõrge brutomarginaali näitajaga, väites et see on eksitav. Kuid uurimise käigus selgus, et suur osa importijate valimi küsimustele vastanud importijatest teatas, et ostu- ja edasimüügihinna brutomarginaal jäi vahemikku 50–200 %, ning et valimisse kaasatud importijad olid sarnases olukorras. Veelgi enam, esialgsete järelduste avalikustamise järel tõid kaebuse esitajad mitu näidet, mis toetasid ajutise määruse põhjenduses 202 osutatud väljaandes esitatud teavet, st kinnitasid vaatlusaluse toote impordihinna ja jaemüügihinna suhet.

(198)

Üks importimisest huvitatud Ühendkuningriigi tootja selgitas, et selliseid marginaale on vaja liidus kantud teatavate kulude katmiseks. Andmeid, mis oleks võimaldanud arvutada sellised marginaalid käibe põhjal, ei esitatud.

(199)

Kuna valimisse kaasatud importijatest esitas ainult kolm kasutatavaid kasumiandmeid vaatlusaluse toote importimise kohta, mida oli võimalik kontrollida, ja nende kolme importija import moodustas vaid 3 % vaatlusaluse toote koguimpordist, ei peetud asjaomast kaalutud keskmist kasuminäitajat veenvaks ja seetõttu seda ajutises määruses ei nimetatud. Ent tuleb märkida, et see kaalutud keskmine kasum oli hea (6–10 % – vahemik on esitatud konfidentsiaalsuse tõttu).

(200)

Üks importija väitis, et liidus ei toodeta piisavalt värvilist peenkeraamikat ning tal ei ole muud võimalust, kui importida seda HRVst. Sama väide esitati pärast lõplike järelduste avalikustamist. Ent uurimise käigus selgus, et värvilist peenkeraamikat on võimalik hankida mitmest allikast, sh liidu tootjatelt. Peale selle on liidu tootjatel tootmisvõimsust müügi suurendamiseks liidu turul.

(201)

Uurimise ajal kogutud teave ei võimaldanud nõuetekohaselt kvantifitseerida, mil määral oleks importijad võimelised kavandatavate tollimaksumäärade tulemusel kandma üle ostuhinna suurenemist. Ent kui HRVst pärit impordi suhtes kehtestataks lõplik dumpinguvastane tollimaks ja arvestades teavet bruto- ja netomarginaalide kohta, ei viita miski sellele, et importijate äritegevuse elujõulisus satuks ohtu. Üks importija arvas ka seda, et suured turuosalised ja importijad, kelle põhitegevusala ei ole keraamilised laua- ja kööginõud, ei kannaks kahju.

(202)

Seepärast järeldatakse, et meetmete kehtestamine kavandatud tasemel ei avalda olulist kahjulikku mõju vaatlusaluse toote sõltumatutele importijatele tervikuna.

(203)

Kuna täiendavaid uusi märkusi sõltumatute importijate huvide kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 199–211.

(204)

Lisaks ajutise määruse põhjenduses 203 esitatud üleskutsele võttis komisjon ajutiste meetmete avaldamise päeval otse ühendust asjaomaste jaemüüjate ja jaemüüjate ühenduste, jaemüügiga tegeleda võivate importijate ja disaineritega, keda komisjon teadis, ja palus neil täita asjaomased küsimustikud. Mõni küsimustiku saaja, kes oli algselt väitnud, et ta on jaemüüja, vastas, et uurimine teda ei puuduta, kuna ta ei tegele äritegevusega. Lõpuks sai komisjon jaemüüjate küsimustikule seitse uut vastust. Need seitse jaemüüjat müüsid uurimisperioodi jooksul 1 % HRVst imporditud kaubast. Enamik vastuseid olid mitmes mõtted puudulikud, kuid neid analüüsiti siiski nii palju kui võimalik. Disainerite küsimustikule ei saadud ühtegi vastust.

(205)

Nii ei andnud sel viisil saadud teave teiste majandussektorite huvide kohta sisuliselt uusi tõendeid, mis oleks seadnud kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 217 esitatud järelduse.

(206)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist saadi ettepanekuid liidu huvide kohta seoses teiste majandussektoritega nii valimisse kaasatud kui ka kaasamata importijatelt (sh üks reklaamesemete sektoris tegutsev Poola importija), ühelt Euroopa ja rahvusvahelise kaubanduse ühingult (väliskaubanduse assotsiatsioon), ühelt Rootsi importijate, hulgimüüjate ja jaemüüjate ühingult (Svensk Handel), mitmelt jaemüüjalt, CCCLA-lt ja kaheksalt kohviröstimisettevõtjalt (seitse neist asub Itaalias ja ühe peakorter on Austrias).

(207)

Kohviröstimisettevõtjad väitsid, et kuna nende turgu teenindavaid liidu tootjaid on väga vähe (maksimaalselt 5) ja nendest tootjatest enamik impordib HRVst kas otse või sõsarettevõtjate kaudu ning kohviröstijate arv on väga suur (1 500–3 000), takistaksid esialgses etapis kavandatud meetmed neil tulevikus hankida täpselt samasuguseid kaupu. Selle väitega ei saa nõustuda. Esiteks on lõplikud meetmed leebemad kui ajutised meetmed. Teiseks selgus uurimise käigus, et liidu tootjatel on võimalik rakendada oma tootmisvõimsust paremini ja teenindada kohviröstimissektorit paremini, juhul kui HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kõrvaldatakse. Liidu tootjate suurt hulka arvestades on väga tõenäoline, et liidu tootjate arv, kes saaks täita kohviröstimisettevõtjate tellimusi, oleks suurem kui viis.

(208)

Kohviröstimisettevõtjad väitsid, et dumpinguvastased meetmed kahjustaks nende eksporti konkurentsivõime kaotamise ja Hiina ametiasutuste võimalike vastumeetmete tõttu. Paraku ei näita üksi tõend, et kehtestatud meetmete tase võiks tuua kaasa sellise konkurentsivõime kaotuse, pidades silmas ka seda, et teistel Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetel on seda tooteliiki mõjutavad dumpinguvastased meetmed. Samuti leiti, et väide vastumeetmete kohta ei ole põhjendatud.

(209)

Kohviröstimisettevõtjad väitsid, et dumpinguvastased meetmed põhjustaks paratamatult nende äritegevuse üldise kokkutõmbumise, müügi vähenemise, kohvi hinna üldise tõusu toitlustusettevõtete sektoris (hotellid, restoranid ja toitlustus) ning toodete ja teenuste kvaliteedi halvenemise. Väidetavalt seaks kõik see ohtu märkimisväärse arvu otseseid ja kaudseid töökohti. Ent võttes arvesse kohviröstimisettevõtjate põhitegevusala ja järeldusi meetmete mõju kohta tarneahelale, ei saa selliste väidetega nõustuda. Samuti märgitakse, et kõikide töökohtade arvu esitamist, mis on seotud kohviröstimisettevõtja tegevusega üle maailma, ei saa pidada asjakohaseks aluseks nende töökohtade arvutamisel, mis oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu ohus.

(210)

Kaks jaemüüjat väitsid, et liidus ei toodeta piisavalt uut luuportselani ja luuportselani ning neil ole muud võimalust kui importida seda HRVst. Importijate ühendus esitas sama väite pärast lõplike järelduste avalikustamist. Esiteks ja üldiselt tuleb märkida, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on õiglase kaubanduse taastamine, mitte impordi takistamine. Kõnealusel juhul ei saa meetmete taset pidada takistavaks. Teiseks, uurimise käigus selgus, et neid tooteid on võimalik hankida mitmest allikast, sh liidu tootjatelt. Ja lõpetuseks, liidu tootjatel on toomisvõimsust müügi suurendamiseks liidu turul ning nad saaksid rakendada oma tootmisvõimsust paremini, kui dumpinguvastased meetmed lõplikult kehtestataks.

(211)

Üks jaemüüja väitis, et meetmed avaldaks negatiivset mõju teatavatele turismiturgu teenindavatele esemetele. Kuid seda väidet ei kinnitanud ükski sisuline teave. Peale selle on kõnealuste esemete osakaal sektoris väike.

(212)

Üks importija ja jaemüüja väitis, et meetmete kehtestamine põhjustaks turu vertikaalse konsolideerumise üksikute suurte turuosaliste poolt. Kuid arvestades turuosaliste praegust arvu, ei ole see lühikeses kuni keskpikas perspektiivis tõenäoline.

(213)

Seoses küsimustega, mida käsitleti juba ajutises määruses, märgitakse, et mitu osapoolt leidsid, et väiksemate ettevõtjate, nagu jaemüüjad, turustajad ja reklaamesemetega tegelevad ettevõtjad, huvisid ei ole piisavalt arvestatud. Mitu osapoolt esitasid selle väite uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist. Tuleb tunnistada, et üldiselt võivad mikro- ja väikeettevõtjad olla dumpinguvastaste tollimaksude tulemusel igasugusele hinnatõusule haavatavamad. Kuid puuduvad tõendid selle kohta, et kehtestatud meetmete tase avaldaks olulist negatiivset mõju teistele majandustegevuses osalejatele, kes kvalifitseerivad VKEdena. Seetõttu lükati väide lõplikult tagasi.

(214)

Kuna täiendavaid märkusi teiste majandussektorite huvide kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 212–217.

(215)

Kuigi komisjon võttis ühendust lõpptarbijate huvisid otseselt esindavate osapooltega, näiteks tarbijaühingutega, ei avaldanud üksi neist oma arvamust.

(216)

Mitu osapoolt vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 222 esitatud järelduse hinnatõusu kohta. Sarnased väited esitati pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(217)

Isegi juhul kui tollimaks jääks täielikult tarbijate kanda, mis ei ole tõenäoline, ja oletades, et imporditasemed ja hinnad jäävad samaks, tähendaks dumpinguvastased tollimaksud aastast lisakulu vähem kui 1 euro kodumajapidamise kohta. See arvutus on tehtud uurimisperioodi impordimahtude ja väärtuste, tollimaksude kavandatud taseme ja liidu kodumajapidamiste arvu alusel.

(218)

Sellist mõju ei saa pidada piisavaks, et see kaaluks üles positiivse mõju liidu tootmisharule, mis tuleneb HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju piiramisest.

(219)

Üks osapool väitis, et meetmete tagajärjel tekiks odavamate lauanõude nappus. See väide esitati uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist. Ent selle väitega ei saa nõustuda, sest nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 157, teenindab liidu tootmisharu kõiki (sh odavamate lauanõude) turge.

(220)

Kuna täiendavaid märkusi tarbijate (kodumajapidamiste) huvide kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 218–226.

(221)

Eespool osutatut silmas pidades kinnitatakse käesolevaga ajutises määruse esitatud hinnang.

(222)

Seega kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 227–229.

(223)

Väideti, et dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel kasutati liiga suurt kasumimarginaali. Nagu on selgitatud punktis 4.5.3.3 eespool, lükati see väide tagasi.

(224)

Mitu osapoolt seadsid kahtluse alla kahjumarginaali arvutamiseks kasutatud kasumimarginaali. Neid märkusi käsitletakse eespool põhjendustes 135–142. Kõnealuste märkuste analüüsi põhjal leitakse, et 6 % kasumimarginaal tuleks säilitada.

(225)

Kuna muid märkusi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 230–234 kirjeldatud metoodika.

(226)

Võttes arvesse järeldusi, mis tehti seoses dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvidega ning kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4, tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis vastaksid dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Sellest tulenevalt tuleks kõik tollimaksumäärad määrata dumpingumarginaalide tasemel.

(227)

Eespool esitatud põhjendustes 115 ja 132 osutatud väikese kohanduse tulemusel muutusid natuke dumpinguhinnaga müümise marginaalid, nagu on näidatud allpool esitatud kahjumarginaalides. Kavandatud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

(228)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus nende äriühingute puhul kindlaks. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit HRVst ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Vaatlusaluste toodete impordi suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, keda ei ole konkreetselt nimetatud käesoleva määruse regulatiivosas, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(229)

Selleks et vähendada kõrvalehoidmise riski tollimaksu määrade suure erinevuse tõttu, leitakse, et kõnealusel juhul on vaja erimeetmeid, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Sellised erimeetmed hõlmavad käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamist liikmesriigi tollile. Impordi suhtes, mille kohta sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigile teistele eksportijatele kehtestatud dumpinguvastast jääktollimaksu määra.

(230)

Juhul kui individuaalsest madalamast tollimaksu määrast kasu saava äriühingu ekspordimaht suureneb oluliselt pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, tuleb sellise mahu suurenemist käsitleda kui kaubandusstruktuuri muutust meetmete kehtestamise tõttu algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul, ja kui tingimused on täidetud, võib algatada uurimise meetmetest kõrvalehoidmise kohta. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade tühistamise vajadust ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamist.

(231)

Kõik taotlused kehtestatud individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste asutamist) tuleks esitada komisjonile (11) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise ning omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksuste muutmisega. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(232)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks üleriigilist tollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(233)

Uute eksportijate ja käesoleva määruse I lisas loetletud koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks ette näha kord viimati nimetatud äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmise tollimaksu kohaldamiseks kõigile uutele eksportijatele, kellel oleks vastasel korral õigus läbivaatamisele algmääruse artikli 11 lõike 4 alusel.

(234)

Kõiki osapooli teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes ja ajutise tollimaksu alusel tagatud summade lõplikku sissenõudmist (lõplike järelduste avalikustamine). Kõikidele osapooltele anti aega märkuste esitamiseks kõnealuse lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(235)

Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti vajaduse korral arvesse.

(236)

Võttes arvesse tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju, peetakse vajalikuks, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad nõutakse lõplikult sisse kehtestatud lõplike tollimaksude summa ulatuses,

a)

ta ei eksportinud uurimisperioodi (1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011) jooksul liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

b)

ta ei ole seotud ühegi HRVs tegutseva eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ja

c)

ta on tegelikult eksportinud liitu vaatlusalust toodet pärast uurimisperioodi, millel meetmed põhinevad, või ta on võtnud endale tagasivõetamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu oluline kogus.