22.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/29

(1)

20. oktoobril 2007. aastal teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärinevate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide ühendusse importimise suhtes (2). 4. juulil 2008 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 642/2008 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) teatavate HRVst pärinevate tsitrusviljadest valmistatud toodete ja konservide suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 6. septembril 2007 Hispaania Riiklik Puu- ja Köögiviljatöötlejate Ühenduste Föderatsioon („FENAVAL”, varem „FNACV”) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % ühenduse teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid vaatlusaluse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 12, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Komisjon kehtestas 9. novembril 2007 HRVst pärit nimetatud toote impordi registreerimiskohustuse vastavalt 5. novembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1295/2007 millega kehtestatakse registreerimise nõue Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate töödeldud või konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jmt) impordi suhtes (4) (edaspidi „registreerimismäärus”).

(5)

Meenutatakse, et kuni 8. novembrini 2007 kehtisid nimetatud toote suhtes kaitsemeetmed. Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1964/2003 ajutised kaitsemeetmed teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes (5). Hiljem kehtestati määrusega (EÜ) nr 658/2004 (6) (edaspidi „kaitsemeetmete määrus”) lõplikud kaitsemeetmed. Nii ajutiste kui ka lõplike kaitsemeetmete sisuks oli tariifikvoot, st tollimaksukohustus tekkis pärast tollimaksuvaba impordimahu ammendamist.

(6)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1355/2008 (7) (edaspidi „algne määrus”) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes.

(7)

Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr jäi vahemikku 361,4–531,2 eurot tonni kohta toote netokaalust.

(8)

17. veebruari 2011. aasta otsusega kohtuasjas T-122/09: Zhejiang Xinshiji Foods Co., Ltd. ja Hubei Xinshiji Foods Co., Ltd. versus Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoni toel (8) (edaspidi „Xinshiji otsus”) tühistas Üldkohus algse määruse selles osas, milles see käsitleb hagejaid Zhejiang Xinshiji Foods Co., Ltd. ja Hubei Xinshiji Foods Co., Ltd.

(9)

Üldkohtu otsus tugines põhjendusele, et komisjon rikkus kaitseõigusi, jättes esitamata teabe, mida hagejad vajasid, et teha kindlaks, kas ekspordihinna viimine importija tehasehinna tasemele oli turustruktuuri seisukohast asjakohane, võimaldades võrrelda ekspordihinda ja liidu tootmisharu hinda samal kaubandustasandil. Samuti jõudis Üldkohus seisukohale, et komisjon rikkus põhjendamiskohustust, sest meetme põhjendused tuleb esitada meetme enda tekstis, mitte kirjalikes või suulistes selgitustes, mis antakse hiljem, kui meetme suhtes on juba Euroopa Liidu kohtutes algatatud menetlus.

(10)

Komisjon esitas 2011. aasta aprillis kaebuse (C-195/11P), milles taotles Xinshiji otsuse tühistamist. Pärast seda, kui Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „kohus”) tunnistas algse määruse 22. märtsil 2012 kehtetuks (vt põhjendus 16), võttis komisjon oma kaebuse tagasi, sest selle ese lakkas olemast.

(11)

3. detsembril 2011 avaldas komisjon teate (9) dumpinguvastase uurimise osalise taasalustamise kohta (edaspidi „esimene taasalustamise teade”) Üldkohtu Xinshiji otsuse täitmiseks. Taasalustamine piirdus kindlakstegemisega, kas ekspordihinna viimine importija tehasehinna tasemele oli turustruktuuri seisukohast asjakohane, võimaldades võrrelda ekspordihinda ja liidu tootmisharu hinda samal kaubandustasandil.

(12)

Kõik huvitatud isikud said samaaegselt avalikustamise dokumendi, mille lisades on selgitatud nende impordijärgsete kulude korrektsiooni põhjuseid, mida võeti arvesse HRVst pärit toodete hinna arvutamisel.

(13)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist teates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)

Võimalus ärakuulamiseks anti kõigile isikutele, kes esitasid selleks taotluse eespool nimetatud tähtaja jooksul ja osutasid konkreetsetele põhjustele, miks nad tuleks ära kuulata.

(15)

Huvitatud isikutena andsid endast teada kaks kõnealust hagevat eksportijat, kaheksa importijat, kaks importijate ühendust ja üks tootjate ühendus.

(16)

Kohus tunnistas 22. märtsil 2012 kohtuasjas C-338/10: Grünwald Logistik Service GmbH (GLS) versus Hauptzollamt Hamburg-Stadt (edaspidi „võrdlusriigi otsus”) algse määruse kehtetuks (10).

(17)

Kohus leidis, et kuna komisjon ja nõukogu määrasid vaatlusaluse toote normaalväärtuse kindlaks hinna põhjal, mis on Euroopa Liidus makstud või makstav samasuguse toote eest, kandmata piisavalt hoolt, et määrata see väärtus kindlaks sama toote eest kolmandas turumajanduslikus riigis makstud hinna põhjal, on nad rikkunud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a nõudeid.

(18)

19. juunil 2012. aastal avaldati Euroopa Liidu Teatajas teade (11) (edaspidi „teine taasalustamise teade”). Kõnealuses teates teatati asjaosalistele, et pidades silmas kohtu eespool osutatud otsust, ei kehti HRVst pärit teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide Euroopa Liitu importimise suhtes enam algse määrusega kehtestatud dumpinguvastased meetmed ning et vastavalt kõnealusele määrusele vaatlusaluse toote eest tasutud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud tuleks tagasi maksta või tuleks neid vähendada.

(19)

Nimetatud teatega taasalustati osaliselt ka asjakohast dumpinguvastast uurimist HRVst pärit teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes, et täita kohtu eespool osutatud otsust.

(20)

Teates nenditakse, et taasalustamine piirdub võimaliku võrdlusriigi valimisega ning mis tahes dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatava normaalväärtuse kindlaksmääramisega vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

(21)

Lisaks sellele palutakse nimetatud teates huvitatud isikutel oma seisukohad teatavaks teha, pakkuda teavet ja esitada tõendusmaterjali seoses selliste kolmandate turumajanduslike riikide olemasoluga, mis võidakse välja valida normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a, arvestades muu hulgas ka Iisraeli, Svaasimaad, Taid ja Türgit.

(22)

Komisjon teavitas vahetult liidu tootmisharu ja nende ühendust, teadaolevalt asjasse puutuvaid eksportivaid tootjaid, tarnijaid, importijaid ja nende ühendusi ning asjaomaste kolmandate riikide ametiasutusi. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist teates sätestatud tähtaja jooksul.

(23)

Võimalus ärakuulamiseks anti kõigile isikutele, kes esitasid selleks taotluse eespool nimetatud tähtaja jooksul ja osutasid konkreetsetele põhjustele, miks nad tuleks ära kuulata.

(24)

Huvitatud isikutena andsid endast teada kaheksa importijat ja üks importijate ühendus.

(25)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes esitas mitu huvitatud isikut kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks ka võimalus.

(26)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Eelkõige viis komisjon läbi uurimise seoses liidu (edaspidi „ühenduse”) huve käsitlevate aspektidega. Selleks tehti kontrollkäike järgmiste liidu sõltumatute importijate juurde:

(27)

Kõiki pooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Pärast sellist teatavakstegemist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(28)

Mõned importijad tegid ettepaneku kõigi huvitatud isikute ühiskohtumise korraldamiseks vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 6; üks neist keeldus siiski osalemast.

(29)

Huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti võimaluse korral arvesse.

(30)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid kaks liidu sõltumatut importijat, et vaatlusaluse toote määratlusest tuleks teatavat liiki mandariinid välja jätta kas nende magusustaseme või ekspordipakendi tõttu. Seoses sellega tuleb märkida, et nende väidete toetuseks ei esitatud mingisugust kontrollitavat teavet ega andmeid, mis tõendaksid kõnealuste liikide erinevust vaatlusalusest tootest. Samuti tuleb märkida, et pakendi erinevusi ei saa lugeda määravaks vaatlusaluse toote määratlemisel, eriti kui pakendi formaate on asjaomase toote määratlemisel juba arvesse võetud, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 16. Seepärast lükatakse need väited tagasi.

(31)

Meetmed kehtestati järgmise algses määruses määratletud toote suhtes: HRVst pärit mandariinidest (sealhulgas tangeriinidest ja satsumadest), klementiinidest, vilkingitest ja muudest sarnastest hübriidtsitruselistest valmistatud tooted ja konservid, millele ei ole lisatud alkoholi ja on või ei ole lisatud suhkrut või muid magusaineid ning mis vastavad CN-koodi 2008 määratlusele ja kuuluvad CN-koodide 2008 30 55, 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 alla (TARICi koodid 2008309061, 2008309063, 2008309065, 2008309067 ja 2008309069)).

(32)

Selles suhtes tõlgendas kohus võrdlusriigi otsuses statistikat, mille komisjon esitas 27. juulil 2011 kohtule, üksnes vaatlusalust toodet käsitlevate andmetena. Komisjon vaatas kõnealuse statistika hulka kuuluvate CN-koodide ulatuse uuesti läbi ning tuleks märkida, et kõnealune statistika ei piirdu üksnes tootega, mille suhtes meetmed on kehtestatud, vaid käsitleb tervikuna CN-koode 2008 30 55, 2008 30 75 ja 2008 30 90. Eespool osutatud riikide statistilised andmed, mis hõlmavad CN-koodidest 2008 30 55 ja 2008 30 75 ainult vaatlusalust toodet või samasugust toodet, on uurimisperioodil järgmised:

(33)

CN-koodi 2008 30 90 all sisaldas statistika lisaks vaatlusalusele tootele ka muid tooteid. Selle tulemusena ei ole selle CN-koodi puhul võimalik teha mingeid järeldusi samasuguse toote impordi kohta. Seega ei ole statistika põhjal võimalik järeldada, et Iisraelist või Svaasimaalt imporditi uurimisperioodil samasugust toodet.

(34)

Kaks ELi sõltumatut importijat väitsid, et valimisse võetud Hiina eksportivad tootjad esindavad 60 % kogu ekspordist liitu. Nad ei suutnud siiski esitada kontrollitavat teavet, mis suutnuks kummutada koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate esitatud ja edasise uurimise käigus suures osas kinnitust leidnud väljavõtteliste andmete täpsust. Seega lükatakse see väide tagasi.

(35)

Kolm koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat esitasid märkusi, milles nad väitsid, et nende seotud ettevõtted on vaatlusaluse toote eksportivad tootjad, mistõttu nad tuleks kaasata lisas esitatud koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekirja. Need väited tunnistati põhjendatuks ning otsustati asjaomast lisa vastavalt muuta. Üks ELi sõltumatu importija väitis, et hulgimüüjate kaudu toimuval ekspordil liitu peaks olema automaatselt võimalus saada kasu Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatavatest meetmetest. Seoses sellega märgitakse, et dumpinguvastaseid meetmed kehtestatakse käesoleval juhul uurimisaluse riigi eksportivate tootjate valmistatud toodete suhtes, mida eksporditakse liitu (olenemata sellest, milline äriühing nendega kaupleb), mitte ainult kaubandusega tegelevate äriühingute suhtes. Seetõttu lükati väide tagasi.

(36)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitanud koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad märkusi turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate järelduste kohta. Kuna asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 29–33.

(37)

Kuna puuduvad asjaomased märkused, kinnitatakse käesolevaga individuaalset kohtlemist käsitlevad ajutise määruse põhjendused 34–37.

(38)

Mõned importijad väitsid, et liidu nõudluse rahuldamiseks on vaja importi Hiinast, kuigi üks importija nentis, et liidu turu vajaduste katmiseks piisaks Hispaania ja Türgi toodangust kokku. Üks importija märkis, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine oleks põhjustanud vaatlusaluse toote puhul märkimisväärse hinnatõusu. Hinnatõusu mainisid ka teised importijad. Sellist hinnatõusu põhjendati erinevate teguritega nagu Hiina mandariinide üha väiksem kättesaadavus liidus sisenõudluse ja teiste turgude nõudluse tõttu, saagi ikaldumise tõttu ning tööjõupuuduse tõttu HRVs. Ühe tegurina toodi esile vähenenud konkurents liidus (hinnanguliselt on praegu liidus ainult kolm tootjat, samas kui 2000. aastal oli neid kaheksa). Üks importija kurtis, et dumpinguvastased meetmed eelistaksid suuri kaubandusettevõtteid traditsioonilistele ettevõtetele, mis on vaatlusalust toodet HRVst aastakümneid importinud. Kõnealune importija pooldab 2001. aastast varasematel andmetel põhinevat litsentsisüsteemi.

(39)

Üks importijate rühm väitis, et liidu institutsioonid peaksid algatama täiesti uue uurimise, selle asemel, et osaliselt taasalustada dumpinguvastast uurimist, mille tulemuseks oli kuni võrdlusriigi otsuseni jõus olnud meetmete kehtestamine. See väide põhines asjaolul, et kõnealused importijad ei näe praeguses turuolukorras piisavaid tõendeid ei dumpingu ega kahju kohta.

(40)

Teised importijad ei nõustunud uurimisperioodi andmete võimaliku kasutamisega, kui peaks tekkima vajadus arvutada uus dumpingumarginaal. Kõnealused importijad väitsid, et kasutada tuleks uusimaid andmeid, osutades eelkõige perioodidele 2010–2011 ja 2011–2012.

(41)

Üks importijate rühm leidis, et uurimise osaline taasalustamine rikub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 266. Kõnealused importijad väitsid, et teises taasalustamise teates osutatud kohtupraktikale (12) tuleks tugineda vaid juhul, kui meetmed tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks eksliku kahju tuvastamise tõttu. Nende sõnul ei komistanud ühenduse institutsioonid mitte kahju tuvastamise etapis, vaid juba hinnates, kas asjakohaseid tooteid üldse dumpinguhinnaga müüdi. Kuna käesoleval juhul tunnistati algne määrus normaalväärtuse kindlaksmääramise tõttu kehtetuks, väitsid importijad, et selline kohtupraktika ei kehti.

(42)

Lõpuks soovitas mitu importijat kasutada võrdlusriigina Türgit. Ühel ärakuulamisel soovitas üks importija pöörduda Jaapani ja Korea ametiasutuste poole, sest kõnealustes riikides olevat samuti äriühinguid, kes tootsid uurimisperioodil samasugust toodet.

(43)

Seoses põhjenduses 38 kokku võetud paljude nõuetega tuleks toonitada, et komisjon otsustas taasalustada esialgset uurimist piiratud ulatuses, piirdudes võrdlusriigi võimaliku väljaselgitamisega. Uut uurimisperioodi kindlaks ei määratud, vastupidiselt lähenemisviisile, mida järgiti otsuseni viinud kohtuasjas Industrie des poudres sphériques versus nõukogu (kohtuasi C-458/98 P (EKL 2000, lk I-8147). Sealjuures lähtuti kaalutlusest, et kui dumpinguvastane tollimaks on sisse seatud, moonutab selle olemasolu kõiki uue uurimisperioodi jooksul kogutud andmeid, eriti seoses kahju kindlaksmääramisega. Komisjon leiab, et poolte tõstatatud küsimusi seoses dumpingu väidetava puudumisega käesoleval hetkel on võimalik asjakohasemalt arutada vahepealse läbivaatamise raamistikus vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Arvestades, et esialgse uurimise puhul analüüsitakse uurimisperioodi kahju olemasolu tagantjärele, analüüsitakse vahepealsel läbivaatamisel kahju edasiulatuvalt, sest läbivaatamise objektiks oleva uurimisperioodi vältel vaadeldavat kahju mõjutab tõenäoliselt dumpinguvastase tollimaksu olemasolu.

(44)

Asjaomastele isikutele meenutatakse, et kui importija või muu isik soovib meetmete täielikku läbivaatamist, on tal võimalik taotleda vahepealse läbivaatamise algatamist, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 11 lõikega 3. Asjaomased isikud võivad seda teha igal ajal, sest algmääruse artikli 11 lõikes 3 osutatud aastane periood alates lõplike meetmete kehtestamisest on möödas. Kõigi isikutega, kes on taotlenud läbivaatamist vastavalt artikli 11 lõikele 3 enne võrdlusriigi otsust, võtavad ühendust komisjoni talitused, et teha kindlaks, kas kõnealused isikud soovivad taotlemist jätkata.

(45)

Seoses osalise taasalustamise väidetava ebaseaduslikkusega tuleks märkida, et nimetatud kohtupraktika ei tähenda, et osaline taasalustamine võiks aset leida vaid juhul, kui on tegemist liidu tootmisharule tekitatud kahju kindlaksmääramisega. Kohtuasjades T-2/95 ja C-458/98 P on selgitatud, et „mitmest etapist koosnevat haldusmenetlust lõpetava haldusakti tühistamine ei pruugi kaasa tuua vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisele eelnenud kogu menetluse tühistamist, hoolimata tühistamisotsuse menetluslikest või sisulistest põhjendustest” (13). Seepärast ei ole oluline, kas määruse tühistamine või kehtetuks tunnistamine on seotud kahju kindlakstegemise või normaalväärtuse määramisega.

(46)

Seoses uurimisperioodi andmete kasutamisega tuleks meenutada, et teine taasalustamise teade käsitles algse uurimise osalist taasalustamist, mitte uut uurimist. Seepärast tuleks pidada asjakohaseks ja vaadelda üksnes uurimisperioodist pärit andmeid, eriti kuna võrdluses kasutatud ekspordihinnad kajastavad kõnealust perioodi. Seega tuleb hilisemate andmete kasutamise suhtes esitatud nõuded tagasi lükata.

(47)

Põhjenduses 16 nimetatud otsuses osutas kohus neljale konkreetsele riigile, kust Eurostati andmete kohaselt võidaks CN-koodide 2008 30 55, 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 all märkimisväärselt liitu importida. Need riigid on Iisrael, Svaasimaa, Tai ja Türgi. Seda asjaolu silmas pidades pöördus komisjon kõnealuste riikide Euroopa Liidu juures asuvate esinduste kaudu asjaomaste riikide ametiasutuste poole. Nende kõigiga võeti ühendust enne uurimise osalist taasalustamist ja veel kord taasalustamise ajal. Kõnealustel esindustel, aga ka Euroopa Liidu delegatsioonidel nimetatud neljas riigis paluti välja selgitada võimalikud samasuguse toote kohalikud tootjad ja nende olemasolu korral aidata luua nendega koostöö.

(48)

Kuigi Svaasimaa ja Tai Euroopa Liidu juures asuvate esinduste poole pöörduti kaks korda, ei saadud neilt ühtegi vastust. Vastused saadi Iisraeli ja Türgi esindustelt. Türgi esindus esitas kuue väidetava tootja aadressid, samas kui Iisraeli esindus teatas komisjoni talitustele, et samasugust toodet uurimisperioodil Iisraelis ei toodetud (ega toodeta käesoleval hetkel).

(49)

Kõigi kuue Türgi tootjaga võeti ühendust, kusjuures viiega neist kaks korda. Kolm neist ei vastanud ja kolm ülejäänut teatasid uurijatele, et nad ei tootnud uurimisperioodil samasugust toodet. Seega, kuigi kõnealused äriühingud pakkusid koostööd, ei olnud nad võimelised esitama komisjonile vajalikke andmeid. Seda järeldust kinnitas ühelt Saksamaa importijalt, kellel on Türgis tootmishuvid, saadud teave, mille kohaselt ei toodetud Türgis uurimisperioodil samasugust toodet.

(50)

Hoolimata Tai esinduse vastuse puudumisest, pöörduti kaks korda ka kahe Tai äriühingu poole, mille uued aadressid saadi Bangkokis asuva Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu. Nende kahe tootjaga võeti ühendust juba algse uurimise ajal, kuid tookord ei viinud see koostööni. Seekord ei vastanud üks tootjatest kummalegi palvele, samas kui teine vastas, kuid ei pakkunud uurimises koostööd.

(51)

Vaatamata komisjoni tehtud jõupingutustele Svaasimaa Euroopa Liidu juures asuva esinduse ja Svaasimaal asuva Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu, ei ole olnud võimalik välja selgitada ühtegi Svaasimaa tootjat.

(52)

Pidades silmas põhjenduses 42 osutatud soovitust, taotleti koostööd ka Jaapani ja Korea Vabariigi ametiasutustelt ning paralleelselt paluti kõnealustes riikides asuvatel Euroopa Liidu delegatsioonidel välja selgitada samasuguse toote võimalikud kohalikud tootjad. Korea ametiasutused ei vastanud, kuid komisjonil õnnestus saada Korea Vabariigis asuva Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu samasuguse toote võimaliku Korea Vabariigis asuva tootja nimi ja aadress. Kõnealuse tootjaga võeti üks kord ühendust, kuid too ei vastanud koostööpalvele.

(53)

Jaapani ametiasutused pöördusid võimalike Jaapani tootjate poole, kuid Jaapani ametiasutuste sõnul ei soovinud kõnealused äriühingud menetluses koostööd teha ega soovinud oma isikut komisjonile teatavaks teha.

(54)

Võttes arvesse poolte märkusi, kõnealuste märkuste analüüsi ning vaatamata komisjoni talituste märkimisväärsetele jõupingutustele kolmandate riikide võimalike tootjate koostöö puudumist, jõuti järeldusele, et normaalväärtust ei ole võimalik määrata kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a.

(55)

Tuleks meenutada, et normaalväärtus määrati kindlaks liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal. Neid andmeid kontrolliti koostööd tegevate liidu tootjate valdustes.

(56)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist seadsid kõik kolm valimisse võetud koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat ja kaks sõltumatut liidu importijat kahtluse alla liidu tootmisharu hindade kasutamise normaalväärtuse arvutamiseks. Väideti, et normaalväärtus tuleks arvutada HRV tootmiskulude alusel, võttes arvesse kõiki asjakohaseid korrektsioone seoses liidu ja HRV turu erinevustega.

(57)

Selles suhtes tuleb märkida, et mitteturumajanduslikult riigilt ja eriti äriühingutelt, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, saadud teabe kasutamine oleks vastuolus algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Seega lükatakse see väide tagasi. Samuti väideti, et arvestades koostöö puudumist võrdlusriigiga, oleks mõistliku lahendusena saanud kasutada kõigi muude importivate riikide hinnateavet või asjaomast avaldatud teavet. Kuid sellise üldise teabe täpsust ei oleks saanud, erinevalt komisjoni kasutatud andmetest, kontrollida algmääruse artikli 6 lõike 8 nõuete kohaselt. Seega lükatakse see väide tagasi. Ei esitatud ühtki muud argumenti, mille abil oleks suudetud seada kahtluse alla asjaolu, et komisjoni kasutatud metoodika on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a ja eriti, et see on antud juhtumi puhul ainus mõistlik normaalväärtuse arvutamise alus.

(58)

Kuna muud märkused puuduvad ja hoolimata komisjoni talituste märkimisväärsetest jõupingutustest koostööd tegeva tootja leidmiseks võrdlusriigis, ei ole olnud võimalik saada võrdlusriigi tootjalt uurimisperioodi kohta andmeid ning ajutise määruse põhjendused 38–45 kinnitatakse.

(59)

Pärast ajutiste meetmete võtmist märkis üks valimisse võetud koostööd tegev Hiina eksportiv tootja, et tema ekspordihinda tuleks teatavate kulude (eriti vedu üle ookeani) arvessevõtmiseks kohandada. Selles suhtes tuleb märkida, et selle küsimusega tegeldi kohapealse kontrollimise ajal nii kõnealuses äriühingus kui ka muudes valimisse võetud äriühingutes. Tookord esitasid kõik äriühingud teabe kõnealuste kulude kohta. Summa, mille kõnealune äriühing nüüd esitas, on algselt teatatust oluliselt suurem. Olgu märgitud, et uus nõue põhineb lihtsalt ekspediitori väitel ega peegelda tegeliku tehingu andmeid. Ükski teine valimisse võetud eksportiv tootja kasutatud meretranspordi arvandmeid küsimuse alla ei seadnud. Lisaks ei ole võimalik seda nõuet hilise esitamise tõttu kontrollida. Konkreetselt ei seostu taotletav kohandus toimikus juba olevate andmetega. Sellegipoolest vaatas komisjon pärast nõude esitamist läbi asjakohase kulu summa, võttes arvesse selle konkreetse kulu osatähtsust äriühingu teatatud eksporditehingute puhul liitu. Selle tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et on asjakohasem kasutada kõigi valimisse valitud Hiina äriühingute kohapeal kontrollitud keskmist meretranspordikulu. Äriühingu ekspordihinda korrigeeriti vastavalt.

(60)

Üks teine valimisse võetud koostööd tegev Hiina eksportiv tootja juhtis tähelepanu kahele veale tema ekspordihinna arvutuses tema esitatud ekspordiandmetes. See väide tunnistati põhjendatuks ja tootja asjaomast ekspordihinda korrigeeriti vastavalt.

(61)

Kuna muud märkused selle kohta puuduvad, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 46.

(62)

Kuna selle kohta puuduvad märkused, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 47 ja 48.

(63)

Eelnevast lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

kõik muud äriühingud: 139,4 %.

(64)

Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm esitasid vastuväite osalisele taasalustamisele enne otsuse kuulutamist kohtuasjas C-338/10. Väideti, et uurimise taasalustamine ajal, mil algse määruse kehtivus on vaidlustatud ja asjakohane akt tunnistatakse asjaomaste isikute arvates tõenäoliselt kehtetuks, rikub nii proportsionaalsuse kui ka hea halduse põhimõtet, pidades silmas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, sest koormab tarbetult asjaomaseid isikuid, sundides neid pühendama taasalustatud menetlusele märkimisväärseid finants- ja inimressursse.

(65)

Lisaks sellele väitsid nimetatud isikud, et uurimise taasalustamine enne otsust kohtuasjas C-195/11P on ennatlik ning vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 266 ja 264 ning Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 60 lõikega 2, lisades, et komisjon oli veendunud oma kaebuse edus. Selline algatus oli vastuolus ühelt poolt komisjoni ja nõukogu ning teiselt poolt kohtu vaheliste suhetega ning piiras õigust tõhusale õigusemõistmisele. Asjaomased importijad palusid, et komisjon ootaks kõigepealt ära kohtu lõpliku otsuse, enne kui ta taasalustab dumpinguvastast menetlust kõnealuse kohtuotsuse täitmiseks.

(66)

Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et taasalustamine rikub algmääruse artiklit 3 ning tugineb uurimisperioodil (s.o 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007) ja mitte hiljem kogutud andmetele.

(67)

Üks importijate rühm seadis Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 1 alusel kahtluse alla komisjoni teguviisi õigluse ja erapooletuse, tuues põhjenduseks, et komisjon lükkas väidetavalt tagasi liidu importijate taotluse täieliku vahepealse läbivaatamise alustamiseks, olgugi et ametlikud Eurostati andmed juba näitasid impordihinna kestvat ja jätkuvat tõusu.

(68)

Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et taasalustamine on määratud ebaõnnestuma põhjusel, et kaitseõiguste rikkumist ja põhjenduste puudumist lõpliku dumpinguvastase määruse puhul ei ole võimalik heastada eraldiseisvalt ja tagasiulatuvalt. Täpsemalt väideti, et huvitatud isikute kaitseõigusi on vaja kaitsta käimasoleva dumpinguvastase menetluse käigus, s.o enne meetme vastuvõtmist, ning lõpliku dumpinguvastase määruse nõuetekohased põhjendused on vaja esitada hiljemalt algse määruse vastuvõtmise ajaks.

(69)

Samuti väideti, et ebapiisavatele põhjendustele tuginev õigusakt on juba algusest saadik ebatõhus ja jääb ebatõhusaks ka edaspidi ning kavandatud meedet on võimalik muuta tõhusaks vaid nõuetekohaste põhjendustega uue õigusakti vastuvõtmise teel.

(70)

Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et teatavakstegemisest ei piisanud Üldkohtu tuvastatud õigusnormide rikkumise heastamiseks allpool osutatud põhjustel.

(71)

Asjaomased eksportijad koos importijate rühmaga väitsid, et Üldkohtu tuvastatud liidu õiguse rikkumine mõjutas järelduste terviklikkust ja kahjumarginaali arvutamise tulemust, mistõttu oli vaja algatada uus protsess, võttes arvesse uusimaid kahjuandmeid.

(72)

Lisaks väitsid nimetatud isikud, et komisjon ei mõistnud õigesti oma rikkumise ulatust ja tagajärgi. Väideti, et vastupidiselt komisjoni tõlgendusele ei olnud Üldkohtu tuvastatud õigusrikkumised seotud üksnes Hiina toodete impordikulude (impordijärgsete kulude) ja liidu tootjate toodetud toodete transpordikulude 2 % kasvu arvutamisega. Asjaomased importijad väitsid, et kõnealused rikkumised hõlmasid vähemalt kogu kahjumarginaali kindlaksmääramist.

(73)

Selles kontekstis väideti, et taasalustamisel saadetud teatavakstegemist käsitlevas dokumendis ei pööratud tähelepanu kaubandustasandi võrreldavuse küsimusele ega sellele, kas meetod, mille komisjon valis impordi- ja liidu hindade võrdlemiseks, oli asjakohase turukeskkonna tausta arvestades õigustatud, st kas liidu tootjate toodetud tooted ja imporditud kaubad „Hamburgi importijate laos” ka tegelikult omavahel võistlevad. Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et taasalustamise ajal pakutud teave kaubandustasandi kindlaksmääramise kohta oli suures osas liiga üldine, et võimaldada pooltel mõista, miks impordihinda ja liidu tootmisharu hinda võrreldi samal kaubandustasandil, ega selgitanud enamjaolt tegureid, mis tulenesid uurimisest, millel asjakohane arvutus põhines. See ei käsitlenud küsimust, miks kõnealune 2 % kulude kasv, mis ei sisaldanud ei toimimis- ja halduskulusid (müügi-, üld- ja halduskulusid) ega importijate kasumimarginaali, oli asjakohane, et saavutada liidu tootjate müügihindade ja Hiina eksportivate tootjate impordihindade võrreldavust.

(74)

Nimetatud isikud väitsid, et ei tehtud ühtegi järeldust eelduse kohta, et liidu tootjad müüsid kaupu üksnes importijate kaudu. Samuti väideti, et kaubandustasandi valikut õigustav põhjendus, et liidu tootjad müüvad üksnes importijatele, on ümber lükatud, sest avalikustatud teabe kohaselt läks vaid 62 % liidu tootjate müügist sõltumatutele importijatele. Asjaomased isikud väitsid, et komisjon eiras asjaolu, et väidetavalt 38 % liidu toodangust ei müüdud importijate kaudu, mis tähendab, et kõnealuse müügi tõttu võistlesid imporditud tooted erineval kaubandustasandil. Selle müügiosa puhul, nagu väideti, ei olnud meetod, mida komisjon kasutas kahjumarginaali kindlaksmääramiseks, asjakohane, sest importijate hindu oleks tulnud kohandada, lisades neile sõltumatu importija impordijärgsed kulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning asjakohase kasumimarginaali. Kõnealust korrektsiooni silmas pidades oleks kahjumarginaal 38 % puhul liidu kaupadest vähenenud, tuues kaasa kahjumarginaali üldise vähenemise ja sellest lähtuvalt dumpinguvastaste tollimaksude olulise vähenemise.

(75)

Selle tulemusel väitsid asjaomased isikud, et komisjon ei suutnud kogu impordi kahjumarginaali kindlaksmääramiseks välja töötada asjakohast meetodit, millega võetaks arvesse tegelikke turutingimusi. Väideti, et kahjumarginaali kindlaksmääramiseks liidu tootjate erinevaid turustamiskanaleid silmas pidades oleks vaja liidu tootjate toodete müügi eristatud arvestamist.

(76)

Asjaomased isikud palusid komisjonilt üksikasjalikku kirjeldust ja analüüsi tema järeldusi toetava tõendusmaterjali kohta, mida on kaubavoogude ja vastavate koguste suhtes kontrollitud, ning mittekonfidentsiaalse asjakohase teabe avalikustamist.

(77)

Üks importijate rühm vaidlustas ka „stereotüüpse viite” andmete konfidentsiaalsusele, mille tulemusel eksportivatel tootjatel ja liidu importijatel puudus juurdepääs asjakohastele allikatele, mida nad vajasid, et määrata kindlaks, kas vaidlusalune kohandus oli asjakohane, et võimaldada võrrelda ekspordihinda ja liidu tootmisharu hinda samal kaubandustasandil. Asjaomased importijad väitsid, et seda nõuet kinnitas Üldkohus Xinshiji otsuse punktis 86.

(78)

Asjaomased eksportijad esitasid vastuväite liidu tootmisharu tehasehinna tõstmisele eesmärgiga arvata hinna sisse kulud, mis kaasnevad kauba toimetamisega importija lattu, tuues põhjenduseks, et see läheb vastuollu siseturu kontseptsiooniga ning et kaubanduse kaitsemeetmed ei ole mõeldud liidu tootmisharu tootmisrajatiste asukohast tingitud liidu tootmisharu kuluhalvemuse vähendamiseks.

(79)

Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma asjaolu, et importijatel olid suuremad ümberlaadimiskulud, sest Hiina tooteid transporditi konteinerites, liidus toodetud tooted aga laaditi veoautoga transportimiseks kaubaalustele, mistõttu neid oli võimalik viivitamata ilma täiendava käitlemiseta klientidele kätte toimetada, mis vähendas käitlemiskulusid 50 % võrra ehk seitsme euro võrra tonni kohta.

(80)

Üks importijate rühm väitis, et teatava protsendimäära puhul liidu tootmisharu toodetest, mida turustati tegelikult importija kaudu, ei võtnud komisjon arvesse, et kulud, mis kaasnevad liidu tootmisharu kaupade transportimisega importija lattu, tekkisid vaid juhul, kui mandariinidest valmistatud konservid olid muudetud asjaomase importija laos „füüsiliselt” kättesaadavaks. Tegelikult aga toimetasid liidu tootjad enamiku tooteid, mida nad müüsid importijate kaudu, otse importijate klientideni. See oli suunatud liidu tootjatele märkimisväärse hinnaeelise andmisele võrreldes imporditavate toodetega ning kui seda oleks piisavalt arvesse võetud, oleks kahjumarginaal selle tulemusena väiksem kui komisjoni arvutusmeetodi alusel kindlaks määratud kahjumarginaal.

(81)

Importijate ühendus ja mõned importijad esitasid vastuväite arvväärtusele (90 eurot), mille alusel arvutati transpordikulusid. Asjaomased isikud väitsid, et valitud transpordikulud olid liiga suured, lähtudes arvatavasti veoautoga transportimisest. Pooltelt saadud teabe kohaselt transporditi enamik kaupu aga laevadega, mis on palju odavam transportimise viis.

(82)

Asjaomased isikud palusid selgitust seoses terminali käitlustasude ja veoautoga importija valdustesse transportimise kulude kaasamisega impordijärgsetesse kuludesse.

(83)

Seoses väitega, et uurimist ei oleks tohtinud taasalustada ajal, mil algse määruse kehtivus oli kohtuasjas C-338/10 vaidlustatud (põhjendus 64), selgitas komisjon, et ta lähtus õiguspärasuse eeldusest.

(84)

Komisjon leiab, et väidetel seoses ennatliku taasalustamisega poolelioleva kohtuasja C-195/11P ajal (põhjendus 65) puudub eesmärk, sest taasalustamine põhines Üldkohtu järeldustel. Lisaks sellele on kaebus vahepeal tagasi võetud.

(85)

Seoses uut uurimist käsitlevate väidetega tuleb toonitada, et osalise taasalustamise eesmärk on üksnes Üldkohtu tuvastatud kaitseõiguste rikkumise heastamine, mitte kogu menetluse taasalustamine. Komisjon teeb siiski asjaomastele isikutele teatavaks, et neil on võimalus taotleda vahepealse läbivaatamise algatamist, nagu on sätestatud algmääruse artikli 11 lõikes 3, kui nad soovivad, et asjaomased institutsioonid kontrolliksid nende väidet, et hilisemate andmete põhjal kahju puudub.

(86)

Seoses väitega, et kahju analüüs peaks põhinema uuematel andmetel (põhjendus 66), tuleks märkida, et kõiki uuemaid andmeid mõjutab asjaolu, et dumpinguvastane tollimaks on sisse seatud. Seepärast on uuemate andmete analüüsimisel asjakohaseks vahendiks algmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud vahepealne läbivaatamine, mitte uus uurimine (vt ka põhjendus 43).

(87)

Kahtlus seoses menetluse erapooletuse ja õiglusega (põhjendus 67) põhineb arusaamatusel, et komisjon lükkas tagasi vahepealse läbivaatamise taotluse. Komisjoni talitused teatasid asjaomastele isikutele 6. septembri 2011. aasta kirjaga, et kõnealuseks kuupäevaks laekunud teabe põhjal ei ole võimalik ühtegi otsust langetada, hoolimata läbivaatamise algatamise võimalikkusest. Osutati ka punktidele, mis vajasid täiendavat selgitamist või tõendamist. Pooli teavitati sellest 29. veebruari 2012. aasta ärakuulamisel ning neid kutsuti üles jätkama arutelu asjaomase komisjoni talitusega. Komisjoni talitused teavitavad neid võimalusest jätkata taotlemist alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Algmääruse artikli 11 lõikega 3 ette nähtud aastast perioodi kõnealusel juhul ei kohaldata, sest see töötaks vastu oma eesmärgile, milleks on minimaalse ajavahemiku jätmine esialgse uurimisperioodi ja vahepealse läbivaatamise vahele. Kõnealusel juhul on nimetatud minimaalsest ajavahemikust kinni peetud.

(88)

Seoses väitega kaitseõiguste rikkumise tagasiulatuva heastamise kohta (põhjendus 68) märgib komisjon, et Üldkohtu otsuse tulemusel on uurimist taasalustatud punktist, kus ebaseaduslikkus ilmnes. Nüüd on pooltel võimalus kasutada oma õigusi määral, mil nende kasutamist takistati, nagu on ette näinud Üldkohus. Lisaks sellele kehtestatakse tollimaksud vaid edasiulatuvalt. Selle taustal leiab komisjon, et tagasiulatuv heastamine, mille kohta pooled esitasid väite, ei ole asjakohane ning seepärast tuleb asjaomaste isikute kõnealune väide tagasi lükata.

(89)

Seoses väitega ebapiisava põhjendamise kohta (põhjendus 69) on taasalustamise põhieesmärk põhjenduste puudumise heastamine ja uue õigusakti rajamine täieulatuslikele põhjendustele. Seepärast ollakse seisukohal, et asjaomaste isikute kõnealune väide on asjakohane.

(90)

Seoses kohtuotsuse ulatusega (põhjendus 72) on taasalustamise eesmärk määrata kindlaks asjakohane kaubandustasand ning eriti selgitada, miks oli vaja kohandada CIF-ekspordihinna impordijärgset kulu, et tagada ekspordihinna ja liidu tootmisharu hinna võrdlemine samal kaubandustasandil. Seepärast tuleb asjaomaste isikute asjakohane väide tagasi lükata.

(91)

Kuivõrd on tegu väidetega 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi puuduste kohta seoses kõnealusel juhul kohaldatud kaubandustasandi selgitusega (eelkõige põhjendused 73–76), pakuti asjaomastele isikutele lisateavet ja selgitusi mitmel juhul, täpsemalt 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi punktides 4 ja 5, aga ka 29. veebruari 2012. aasta ärakuulamistel.

(92)

Täieliku selguse huvides võetakse järeldused kaubandustasandi kohta kokku järgmiselt: i) uurimine näitas, et konserveeritud mandariine toodetakse vaid ühes Hispaania piirkonnas (Valencias) ning müüakse peamiselt Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Tehti kindlaks, et liidu müük Saksamaale ja Ühendkuningriiki moodustas 62 % liidu kogumüügist; ii) kontrollitud andmete põhjal tehti kindlaks, et liidu tootjad ja Hiina eksportijad müüsid uurimisperioodil põhiolemuselt samadele klientidele, s.o kaubandusettevõtjatele ja levitajatele; iii) nimetatud põhjustel sooritati eksportivatelt tootjatelt pärit impordi ja liidu tootjate müügi hinnavõrdlus eksportivate tootjate puhul piiril (CIF) ja liidu tootjate puhul tehasest hankimise tasandil, kohandatuna vastavalt importijate ladudele; iv) see metoodika nõudis järgmisi korrektsioone: ühest küljest Hiina CIF-ekspordihindade impordijärgsete kulude korrektsioon, et viia kaubad sadamast importijate ladudesse; see 2 % fikseeritud korrektsioon põhines kogutud ja kontrollitud arvetel ning asjakohane arvutus tehti huvitatud isikutele teatavaks 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi lisas. Teisest küljest tõsteti veo maksumuse kajastamiseks liidu tehasehindu, et viia kaubad tootjatelt (Valenciast) importijate valdustesse (Saksamaale ja Ühendkuningriiki). Kõnealune veokulude korrektsioon arvutati Valenciast Hamburgi transportimise väljaselgitatud kulude põhjal. Arvestades, et liidu tootjad ei müünud ainult Saksamaale ja Ühendkuningriiki, vähendati seda keskmist väärtust proportsionaalselt, võttes arvesse Saksamaale ja Ühendkuningriiki müümise (62 %) ning otsemüügi osakaalu.

(93)

Liidu tootjate otsemüügi osakaal oli uurimisperioodil vahemikus 2–12 %. Täpseid protsendimäärasid ei ole võimalik konfidentsiaalsuse huvides avalikustada.

(94)

Lisaks sellele väideti, et asjakohase kaubandustasandi kindlaksmääramisel seoses liidu tootjate otsemüügiga oleks tulnud välja kujundada diferentseeritud lähenemine (põhjendus 72). Selles suhtes tuleb märkida, et kontrollitud järelduste põhjal puudus uurimisperioodil Hiina impordi otsemüük. Kuna asjakohane otsemüük puudus ka Hiina ekspordi poolel, ei olnud võimalik välja kujundada diferentseeritud lähenemist kaubandustasandi kindlaksmääramiseks liidu tootjate otsemüügi osakaalu suhtes. Selle asemel viidi liidu tootjate otsemüük kahjumarginaali arvutamiseks tagasi tehasest hankimise tasandile ning kõnealuse müügi suhtes kohaldati põhjenduse 92 punktis iv kirjeldatud veokulude korrektsiooni. Selle taustal tuleb asjaomaste isikute asjakohane väide tagasi lükata.

(95)

Seoses asjaomaste isikute väitega, et CIF-ekspordihinna kohandamisse oleks tulnud kaasata müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal (põhjendus 73), märgitakse, et kui komisjon oleks kohandanud CIF-ekspordihinda müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi lisamise teel, oleks see viinud importkaupade müügi jaemüügi tasemele. Sel juhul oleks Hiina ekspordi ja liidu müügi hindu võrreldud erinevatel kaubandustasanditel. Seepärast tuleb asjaomaste isikute väide tagasi lükata.

(96)

Seoses asjaomaste isikute väitega, et 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi põhjal moodustas uurimisperioodil 38 % liidu tootjate müügist otsemüük (põhjendus 74), selgitati 29. veebruari 2012. aasta ärakuulamistel pooltele, et kõnealune järeldus oli ekslik. Arvväärtus 62 % liidu tootmisharu müügist, mis leidis aset Saksamaal ja Ühendkuningriigis, väljendab müügi geograafilist jaotust ega ole asjakohane kliendi tüübi ja seega ka otsemüügi kindlakstegemisel. Sellest faktist võib ainult järeldada, et ülejäänud 38 % liidu tootjate müügist leidis aset väljaspool Saksamaad ja Ühendkuningriiki, mis on leidnud ka kinnitust. Kuna kõnealuste isikute eeldus kaubandustasandi kohta seoses 38 %-ga liidu tootjate müügist on vale, tuleb tagasi lükata ka nende hilisem väide, mis põhineb kõnealusel eeldusel ja käsitleb vajadust kahjumarginaali ümberarvutamise järele.

(97)

Seoses väitega kaubavoo ja vastavate koguste üksikasjaliku teatavakstegemise kohta (põhjendus 76) tuleks meenutada, et faktidele ja arvudele, mille põhjal valiti kõnealusel juhul metoodika kaubandustasandi kindlaksmääramiseks, on osutatud 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi punktides 3–7. Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse nii sellele teabele kui ka 29. veebruari 2012. aasta ärakuulamistel antud selgitustele. Selguse huvides on asjakohaseid kaubavoogusid üksikasjalikult selgitatud põhjenduses 92.

(98)

Seoses väitega, mis käsitleb „stereotüüpset viidet konfidentsiaalsusele” (põhjendus 77), on komisjon seisukohal, et salastatud teave käsitles i) otsemüügi protsendimäärasid ja ii) 2 % kasvu arvutamiseks kasutatud teavet, mis põhines kontrollkäigul kogutud arvetel ja andmetel. Selles suhtes tuleks märkida, et arved kujutavad endast konfidentsiaalset teavet. Salastamata teabe kokkuvõte on toodud 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi lisas. Seoses otsemüügiga kinnitas 29. veebruari 2012. aasta ühisel istungil ärakuulamise eest vastutav ametnik, et otsemüügi tegelikud arvväärtused on konfidentsiaalne teave, ning pakkus, et võib huvitatud isikute palvel uurida, kuidas kasutavad salastatud toimikus sisalduvaid tegelikke andmeid uurimise eest vastutavad komisjoni talitused, ja teatada asjaomastele isikutele, kas kõnealuseid andmeid on järeldustes õigesti kajastatud. Pooled seda ei taotlenud. Nendel põhjustel leiab komisjon, et nõuet teha teatavaks kõik peale salastatud teabe täideti. Lisaks sellele, võttes arvesse, et hinnatavad andmed on üle viie aasta vanused, on komisjon seisukohal, et võib teha käesolevas etapis teatavaks, et otsemüügi protsendimäär jääb 2 % ja 12 % vahele.

(99)

Seoses asjaomaste isikute vastuväitega liidu tehasehinna veokulude korrektsioonile (põhjendus 78) on komisjon seisukohal, et kõnealune korrektsioon tehti selleks, et viia kaubad importija lattu, s.o Hiina ekspordiga samale kaubandustasandile. See korrektsioon tugines konkreetsele olukorrale asjakohasel turul, kus konserveeritud mandariine toodetakse vaid ühes Hispaania piirkonnas (Valencias) ning müüakse peamiselt Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Korrektsiooni eesmärk oli saavutada ekspordihinna ja liidu hinna õiglane võrdlemine samal kaubandustasandil, mitte liidu tootjate tootmisrajatiste asukohast tingitud väidetava liidu tootjate kuluhalvemuse korvamine. Seega ei võeta poolte väidet arvesse.

(100)

Seoses väitega, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma importijate suuremaid kulusid, sest Hiina tooted toimetati kohale konteinerites, liidu tootmisharu tooted aga laaditi kaubaalustele, mille tulemusel vähenesid liidu tootjate käitlemiskulud (põhjendus 79), tuleks märkida, et tehtud korrektsioonid hõlmasid vaid kulusid, mis kaasnesid kaupade viimisega importija lattu. Hilisemad kulud, mis kaasnevad kaupade saatmisega jaemüüjatele, kantakse pärast kindlaksmääratud kaubandustasandit, mistõttu neid ei ole võimalik arvesse võtta. Seepärast tuleb asjaomaste isikute väide tagasi lükata.

(101)

Seoses asjaomaste isikute väitega, et liidu tootjate transpordikulusid oleks tulnud vähendada, et võtta arvesse juhtusid, kus tooted toimetati otse importijate klientidele (põhjendus 80), tuleks meenutada, et liidu tehasehinna veokulude korrektsioon põhines kogutud arvete alusel väljaselgitatud kuludel, mis kaasnesid füüsilise toimetamisega Hamburgis asuvasse lattu (90 eurot), sest Hamburgis asuv ladu on asjakohane kaubandustasand ekspordihinna ja liidu toote hindade võrdlemiseks. Veokulude korrektsioon ei ole õigustatud mitte põhjusel, et see sisaldab liidu tootja ja jaemüüja vahelise transpordi kogukulusid (mis oleksid suuremad kui lattu toimetamise kulud), vaid põhjusel, et pidades silmas vaatlusaluse toote turu spetsiifikat, on Hamburgis asuv ladu asjakohane kaubandustasand. Selles olukorras ei oma kõnealuste isikute väide tähtsust.

(102)

Asjaomased isikud väitsid, et kohaldatud veokulude korrektsioon oli liiga suur, sest põhines veoautoga transportimise kuludel (põhjendus 81). Selles olukorras tuleks meenutada, et veokulude korrektsioon põhines väljaselgitatud kuludel, mis kaasnesid füüsilise toimetamisega Hamburgi, mis sisaldas nii veoauto kui ka laevaga transportimist. Seega oli kõnealuste isikute taotletud korrektsioon Hamburgi transportimise kulude arvutusse juba kaasatud. Seepärast ei olnud vaja kontrollida ärakuulamise käigus pooltelt saadud andmeid, sest Hamburgi toimetamise kulud olid algse uurimise käigus liidu tootjate kontrollitud andmete põhjal välja selgitatud.

(103)

Seoses asjaomase hageja märkusega impordijärgse kulu arvutamise kohta (põhjendus 82) nenditi, et nagu on selgitatud 5. detsembril 2011. aastal saadetud teatavakstegemist käsitleva dokumendi punktis 9, sisaldasid arvutused nii terminali käitlustasusid kui ka veoautoga importija valdustesse transportimise kulusid. Terminali käitlustasude hulka ei arvatud meretranspordi- ega kindlustuskulusid, sest kõnealused kulud juba sisaldusid CIF-hinnas, mida kontrolliti kohapeal eksportija valdustes. Seega, kui komisjon oleks kaasanud need kulud impordijärgsete kulude arvutusse, oleks see tähendanud topeltarvestust.

(104)

Komisjon esitas 5. detsembril 2011 fakte ja arvusid sisaldava teatavakstegemist käsitleva dokumendi põhjuste kohta, mille alusel Üldkohus tühistas meetmed. Kõiki huvitatud pooli kutsuti üles esitama märkusi.

(105)

29. veebruaril 2012 pidas komisjon istungid kõigi pooltega, kes taotlesid ärakuulamist, sealhulgas ühise istungi koos asjaomaste eksportijate ärakuulamise eest vastutava ametniku ja importijate rühmaga.

(106)

26. märtsil 2012. aastal teatas üks huvitatud isik komisjonile, et pidades silmas otsust kohtuasjas C-338/10, peab ta osalist taasalustamist seoses impordijärgsete kuludega tarbetuks.

(107)

Komisjon vastas 17. juulil 2012, et 19. juuni 2012. aasta taasalustamist silmas pidades jõuti seisukohale, et mõlemad osalised taasalustamised on endiselt jõus ja kumbki kõnealune uurimine ei ole kaotanud oma otstarvet.

(108)

Üldkohtu Xinshiji otsust on täidetud, andes asjaomastele isikutele lisapõhjendusi, teavet ja selgitusi taasalustamise lähtepunkti kohta algses uurimises. Kõnealustele isikutele anti võimalus esitada märkusi ja võimaldati ärakuulamist. Kõigi väidetega on tegeldud ning neid on nõuetekohaselt arvesse võetud.

(109)

Võttes arvesse asjaomaste isikute märkusi ja kõnealuste märkuste analüüsi, jõuti järeldusele, et huvitatud isikute esitatud väidete ja faktide põhjal puudub vajadus muuta vaidlustatud kahjumarginaali arvutust.

(110)

Seega kinnitatakse käesolevaga algse uurimise käigus kindlaks määratud kahjumarginaal.

(111)

Eespool toodu põhjal järeldati, et Xinshiji otsuse täitmine peaks aset leidma lõpliku dumpinguvastase tollimaksu taaskehtestamisena kõnealuse kohtuasja hagejate suhtes.

(112)

Kuna põhjendatud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 52–54 esitatud järeldused.

(113)

Üks eksportija väitis, et kaitsemeetmete määruses nr 658/2004 sätestatud tarbimistase ja ajutises määruses sätestatud tase ei ole kooskõlas. Tuleks rõhutada, et tarbimistasemete erinevus on põhjustatud praeguse uuringu erinevast tootevalikust ja erinevast liikmesriikide arvust kahes kõnealuses uuringus. Täiendavat ja põhjendatud teavet sellega seoses siiski ei saadud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 55–57 esitatud järeldused. Sellest järelduvalt on kinnitust leidnud ka analüüsi järgnevad osad, milles kasutatakse tarbimisandmeid.

(114)

Seoses turuosaga esitasid mõned huvitatud isikud vastuväiteid põhjenduses 58 esitatud komisjoni väitele, milles osutati dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemisele. Nad väitsid, et vastupidiselt komisjoni järeldustele on HRV importkauba turuosa vähenenud. Hinnang HRV impordi mahule ja turuosale kontrolliti üle. Nagu on osutatud kõnealuses põhjenduses, vähenes HRV impordi turuosa vaid ühel aastal. Ülejäänud vaadeldud perioodil oli HRV importkaupade turuosa püsivalt suur. Seetõttu on algetapis esitatud järeldused kinnitust leidnud.

(115)

Mõned isikud väitsid, et hindamaks, kas import Hiinast kasvab, tuleks vaadelda ka uurimisperioodijärgseid mahtusid. Tuleb märkida, et HRVst importimise trende hinnati perioodil 2002–2003 kuni 2006–2007 ning täheldati ilmset suurenemist. Vastavalt algmääruse sätetele võetakse uurimisperioodijärgseid sündmusi arvesse vaid erandlike asjaolude korral. Igal juhul, nagu on väidetud põhjenduses 136, vaadeldi ka uurimisperioodijärgset importi ning selle maht leiti olevat märkimisväärne.

(116)

Kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat vaidlustasid komisjoni järeldused hindade allalöömise kohta. Üks neist vaidlustas hindade allalöömise arvutamiseks kasutatud metoodika ja taotles korrektsiooni, mis kajastaks kaudse müügiga kaasnevaid kauplejate kulusid. Põhjendatuse korral arvutusi korrigeeriti. Täiendatud võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul müüdi vaatlusalust importtoodet liidus hindadega, mis olid liidu tootmisharu hindadest 18,4–35,2 % võrra madalamad, võttes aluseks valimisse võetud koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmed.

(117)

Kaks importijat ja importijate ühendus vaidlustasid ajutise määruse põhjenduses 79 osutatud pakendamishooaja kestuse. Nad väitsid, et Hispaanias kestab pakendamishooaeg ainult kolm kuud ajutises määruses osutatud nelja kuni viie kuu asemel. Kuid see väide on seotud (olemuselt muutliku) saagi ja toodetava kogusega ning ei mõjuta komisjoni talituste analüüsi kohaselt mingil juhul kahjustavaid tegureid.

(118)

Kuna põhjendatud teavet või väiteid liidu tootmisharu olukorra kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 63–86.

(119)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitsid mõned importijad ja eksportivad tootjad, viidates ajutise määruse põhjendustele 83–86, et andmed, mida komisjon kasutas kahjutaseme kindlakstegemiseks, olid väärad ja neid hinnati subjektiivselt. Nad väitsid, et peaaegu kõigi kahjudega seotud näitajate trend oli positiivne ja seetõttu ei leidu tõendeid kahjudest.

(120)

Seoses sellega tuleks märkida, et isegi kui mõne näitaja puhul võib märgata teatavaid edusamme, tuleb hinnata olukorda liidu tootmisharus tervikuna ja võttes arvesse asjaolu, et kuni uurimisperioodi lõpuni olid kasutusel kaitsemeetmed. Seda küsimust on põhjalikult uuritud ajutise määruse põhjendustes 51–86. Põhjalik ümberkorraldusprotsess, mida need meetmed võimaldasid ja mis põhjustas tootmisvõimsuse suure languse, oleks tavaolukorras märkimisväärselt parandanud liidu tootjate üldist olukorda, sealhulgas tootmist, mahu ärakasutamist, müüki ning hindade ja kulude erinevust. Selle asemel on mahunäitajad jäänud väikseks, varud on märgatavalt kasvanud ja finantsnäitajad on püsinud negatiivsena, mõned isegi halvenenud.

(121)

Selle põhjal leitakse, et ajutises määruses sätestatud järeldusi liidu tootmisharu olulise kahju kohta ei muudeta. Kuna põhjendatud teavet või väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse need lõplikult.

(122)

Mõned isikud väitsid, et Hiina impordi maht on olnud alates 1982. aastast stabiilne, mistõttu nad ei ole saanud kahjusid põhjustada, nagu selgitatakse ajutises määruses (vt põhjendus 58). Import HRVst on vaadeldud perioodil tõepoolest märkimisväärselt suurenenud, vähendades sellega liidu tootmisharu turuosa, nagu on selgitatud põhjenduses 114. Pealegi viitab vastuväide impordi arengule, mis väljub kõnealuse perioodi piiridest. Seetõttu on väide tagasi lükatud.

(123)

Nagu on märgitud põhjenduses 116, on lõplikult järeldatud, et uurimisperioodi jooksul olid valimisse võetud eksportivatelt Hiina tootjatelt imporditud kaupade hinnad liidu tootmisharu keskmistest hindadest 18,4–35,2 % võrra madalamad. Hindade allalöömise marginaali läbivaatamine ei mõjuta dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ajutise määruse põhjendustes 100 ja 101 tehtud järeldusi.

(124)

Pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist väitsid mõned importijad, et vahetuskurss mõjutab hinnataset negatiivselt. Nad väitsid, et vahetuskursi tase on peamine kahjustav tegur. Sellele vaatamata viidatakse komisjoni hinnangus vaid hinnatasemete erinevusele, ilma nõudeta analüüsida hinnataset mõjutavaid tegureid. Selle tulemusena tuvastati selge põhjuslik seos kõrge dumpingutaseme ja liidu tööstusele tekitatud kahju vahel, mis kinnitab ajutise määruse põhjendust 95.

(125)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kahju ei põhjusta niivõrd dumpinguhinnaga import, kuivõrd värske puuvilja, s.o konserveeritud mandariinide tooraine vähesus.

(126)

Hispaania Põllumajandusministeeriumi ametlikud andmed kinnitavad aga, et konservitööstusele kättesaadav kogus on rohkem kui küllaldane Hispaania tootjate tootmisvõimsuse katmiseks.

(127)

Teataval määral võistlevad tootjad värskete puuviljade pärast värske toodangu otsese tarbijaturuga. See võistlus ei kõrvalda aga põhjuslikku seost. Liidu tootmisharu suhteliselt väikese toodangu, müügi ja turuosa selge ja oluline põhjus on pigem HRV massilise väga madalate hindadega impordi surve. Selles olukorras, ja arvestades, et turuhinna dikteerib üle 70 % turuosaga import, mis lööb hinnad alla, oleks ebamajanduslik rohkem toota, kui ei ole eeldusi toodet arvestatavat kasumit tagava hinnaga müüa. Seega suudaks Hispaania tööstus pakkuda oluliselt suuremaid koguseid tingimusel, kui turuhind ei rikuks nende majandustulemusi.

(128)

Veel üks seda analüüsi kinnitav asjaolu on märkimisväärsete varude pidev olemasolu liidu tootjatel, mis rõhutab, et liidu tootmisharu kahjustatud olukorda ei põhjustanud ebapiisav tootmine, vaid toodang, mida ei ole võimalik müüa Hiina impordi surve tõttu.

(129)

Tooraine kui põllumajandussaaduse hinda mõjutavad hooajalised kõikumised. Sellegipoolest täheldas komisjon viieaastasel madalamate ja kõrgemate hindadega saake hõlmanud analüüsiperioodil, et kahju (nt rahaline) tekib neist kõikumistest sõltumatult ja liidu tootmisharu majandustulemused ei ole seetõttu selliste hooajaliste kõikumistega otseselt seotud.

(130)

Mõned isikud väitsid, et Hiina toodangu kvaliteet oli liidu omast parem. Sellest tingitud hinnaerinevused ei olnud aga piisavalt põhjendatud, samuti puudusid tõendid selle kohta, et tarbija väidetav Hiina toodete eelistus olnuks nii tugev, et halvendada liidu tootmisharu olukorda. Igal sellisel juhul oli hinnaerinevus Hiina toote kasuks, mis suurendas hindade allalöömise / alla turuhinna müümise taset. Kuna täiendavat uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 99.

(131)

Mõned isikud väitsid, et kahju põhjustas teatavate tootjate erakorraline kulude kasv. Need väited ei olnud piisavalt põhjendatud. Komisjoni analüüs ei tuvastanud ühtki sellist sündmust, mis võinuks põhjuslike tegurite hinnangut muuta või mõjutada kahju kõrvaldamise taseme arvutamist.

(132)

Mõned isikud esitasid märkusi kasvanud tootmiskulude kohta ja liidu tootmisharu võimetuse kohta neid vähendada. Teatavad elemendid (nt energiakulud) on suurenenud, kuid nende mõjust ei piisa, et lõhkuda põhjuslikku seost olukorras, kus väga suur kogus dumpinguhinnaga Hiinast eksporditud kaupa vähendab müüki ja tootmist (suurendades seeläbi liidu tootmisharu toodangu ühikuhinda) ning langetab liidu tootmisharu hindu.

(133)

Väideti, et EÜ toetuskavad põhjustasid töötlemise kunstliku kasvu EÜs ja stimuleerisid vaatlusaluse toote tooraine pakkumise taseme alanemist. See väide oli üldine ja piisavalt põhjendamata. Igal juhul muudeti kõnealuseid kavasid 1996. aastal, kui toetus suunati vaatlusaluse toote töötlejatelt ümber põllumajandustootjatele. Komisjoni analüüs ei ole tuvastanud uurimisperioodil mingeid põhjuslikku seost lõhkuda võivaid jääkmõjusid. Tarnimise osas osutatakse põhjendustele 128 ja 129.

(134)

Kuna uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 87–101.

(135)

Eespool toodut silmas pidades leiab ajutine järeldus põhjusliku seose kohta liidu tootmisharu materiaalse kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel kinnitust.

(136)

Vastavalt registreerimismäärusele kehtestati alates 9. novembrist 2007 HRVst lähtuvale impordile registreerimiskohustus. Selle eesmärk oli võimaldada dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine tagasiulatuvalt. Seetõttu on erandina analüüsitud ka uurimisperioodijärgseid sündmusi. Eurostati andmed kinnitavad, et import HRVst on püsivalt märkimisväärne, ja seda on kinnitanud teatavad importijad. Kümne uurimisperioodijärgse kuu impordi maht oli 74 000 tonni tasemel ja sealjuures püsivalt madalate hindadega.

(137)

Paljud isikud on märkinud Hispaania toodangu vähesust, mis on nende väitel ebapiisav liidu turu varustamiseks. Kuigi on õige, et liidu tootmisharu ei varusta praeguses olukorras kogu liidu turgu, tuleb märkida, et see asjaolu, nagu eespool selgitatud, on seotud kahjustava impordi mõjuga. Igal juhul ei ole meetmete kavandatud tulemus liidu turu sulgemine Hiina impordile, vaid kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamine. Võttes muu hulgas arvesse, et kõnealuste toodete allikaid on ainult kaks, on leitud, et lõplike meetmete kehtestamise korral jätkuks liidu turul märkimisväärne nõudlus Hiina toodete järele.

(138)

Üks importijate ühendus väitis, et ükski kogusepiiranguteta dumpinguvastane meede ei kaitseks Hispaania tööstust, vaid põhjustaks automaatselt ebaseaduslikku kaubandust. See väide osutab pigem vajadusele, et institutsioonid tagaksid meetmete rakendamise nõuetekohase järelevalve, kui kasule, mida võiksid saada liidu tootjad.

(139)

Üks teine importija väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei parandaks Hispaania tootjate olukorda liidu importijate kogutud suurte varude tõttu, mis suudaksid rahuldada turunõudlust lähemas tulevikus. Varude suurust ja nende kogumist kinnitas veel üks importija. Need märkused kinnitavad komisjoni analüüsi ajutises määruses ja käesolevas määruses. Samas tuleb meenutada, et meetmed on mõeldud kahjustava dumpingu mõju leevendamiseks mitte ühe, vaid viie aasta jooksul.

(140)

Kuna muud uut ja põhjendatud teavet või väidet ei ole sellega seoses esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 103–106 ja 115 liidu tootmisharu huvide kohta tehtud järeldused.

(141)

Koostööd tegevad importijad väljendasid üldist huvi vaatlusaluse toote kahe tarneallika – Hispaania ja HRV – säilitamise vastu, et säilitada konkurentsivõimeliste hindadega tarnekindlus.

(142)

Sellegipoolest eelistaks enamik importijaid lõplike meetmete kehtestamisel selliseid meetmeid, mis sisaldaksid ka koguselist elementi. Nagu on selgitatud põhjenduses 156, ei peeta seda asjakohaseks.

(143)

Valimisse võetud koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmeid kontrolliti ning need kinnitasid, et konserveeritud mandariinid moodustavad vähem kui 6 % nende kogukäibest ja et nad saavutasid nii uurimisperioodil kui ka aastatel 2004–2008 keskmiselt 10 % ületava kasumlikkuse taseme.

(144)

Eespool öeldu rõhutab, et importijate/hulgimüüjate suhtes võetavate meetmete võimalik mõju ei oleks ebaproportsionaalselt suur võrreldes nende positiivse mõjuga.

(145)

Üks kasutaja, kes esindab alla 1 % tarbimisest, esitas üldisi märkusi mandariinide vähenenud saadavuse kohta ELis ja Hiina toote parema kvaliteedi kohta. Teda kutsuti üles edasisele koostööle, et saada temalt individuaalseid andmeid, kuid ta keeldus ega põhjendanud oma väiteid. Üks teine jaemüüja, peamise importijate ühenduse liige, oli üldiselt hinnatõusu vastu. Muid arvamusi kasutajate/jaemüüjate huvide kohta uurimise käigus ei laekunud. Olukorras, kus kasutajad/jaemüüjad ühtegi põhjendatud märkust ei esitanud, kinnitatakse käesolevaga algmääruse põhjendused 109–112.

(146)

Vastupidiselt ühe importija väidetele võeti tarbijate huve algetapis arvesse. Ülevaade komisjoni järeldustest on esitatud ajutise määruse põhjendustes 113 ja 114. Muud isikud arvasid, et mõju tarbijatele oleks märkimisväärne. Samas ei pakutud mingit teavet, mis oleks seadnud kahtluse alla nimetatud põhjendustes öeldu. Isegi kui tollimaksude kehtestamise tulemusel tarbijahinnad tõuseksid, ei vaidlustanud keegi asjaolu, et kõnealune toode moodustab leibkonna söögikuludest väga väikese osa. Seega on nimetatud põhjendused tarbijate märkuste ning muu uue ja põhjendatud teabe puudumisel kinnitust leidnud.

(147)

Eespool nimetatud kõigi asjaosaliste huvide täiendav analüüs ei ole muutnud sellega seoses tehtud esialgseid järeldusi. Valimisse võetud koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmeid kontrolliti ja need kinnitasid, et konserveeritud mandariinid moodustavad vaid 6 % nende kogukäibest ja et nad saavutasid rahuldava keskmise kasumi nii uurimisperioodil kui ka vaadeldud 2004.–2008. aastal, seega on meetmete mõju importijatele minimaalne. Samuti on kindlaks tehtud, et rahaline mõju lõpptarbijale oleks tühine, arvestades et tarbijariikides ostetakse toodet inimese kohta väga väikeses koguses. Ollakse seisukohal, et ajutises määruses liidu huvide kohta tehtud järeldused ei ole muutunud. Seega, kuna muid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutises määruses esitatud järeldused lõplikult.

(148)

Üks importija väitis, et algetapis viitena kasutatud 6,8 % kasumimarginaal oli üle hinnatud. Seoses sellega tuleks märkida, et sama taset kasutati ja tunnustati kaitsemeetmete puhul kui liidu tootmisharu tegelikku saavutatud kasumit perioodil 1998–1999 kuni 2001–2002. See osutab liidu tootjate kasumile tavalises kaubavahetuses enne tootmisharule kahjustavalt mõjunud impordi suurenemist. See väide lükatakse seetõttu tagasi.

(149)

Liidu tootjad väitsid, et ajutiste tollimaksude puhul ei arvestatud konserveeritud mandariinide turu erilist olukorda, kus tootmine on koondunud ainult ühte riiki ning valdav osa müügist ja impordist teise Euroopa riiki. Seetõttu paluti, et lõpparvutustes võetaks arvesse tootjariigist tarbijariiki transportimise kulu. Väide oli õigustatud ja leidis kinnitust, seega kohandati arvutusi nii, et need kajastaksid müügi koondumist liidu asjakohastesse piirkondadesse.

(150)

Üks isik esitas märkusi hindade allalöömise ja alla turuhinna müümise arvutuse kohta. Kui see oli asjakohane, tehti lõppetapis korrektsioone.

(151)

Saadud kahjumarginaalid, milles võeti vajadusel arvesse huvitatud isikute soove, väljendatuna protsendimäärana iga valimisse võetud Hiina eksportija kogu CIF-impordihinnast, olid väiksemad kui leitud dumpingumarginaalid:

kõik muud äriühingud: 100,1 %.

(152)

Nagu on täpsustatud põhjenduses 4, kehtestas komisjon liidu tootmisharu taotlusel 9. novembril 2007 HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi registreerimise kohustuse. Nimetatud taotlus on tagasi võetud ja seetõttu ei ole seda teemat rohkem vaadeldud.

(153)

Arvestades dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale tuvastatud tasemele. Sellisel juhul tuleks tollimaksu määr kehtestada tuvastatud kahju tasemel.

(154)

Eespool toodu põhjal ja kooskõlas Euroopa Liidu Teatajas L 258 avaldatud parandustega, (14) peaks lõpliku tollimaksu suurus olema järgmine:

kõik muud äriühingud: 531,2 eurot/tonn.

(155)

Mitu isikut taotles hinna- ja koguseelemente ühendavaid meetmeid, mille kohaselt algse impordimahu puhul ei peaks tollimaksu tasuma või peaks tasuma vähendatud tollimaksu. Teatavatel juhtudel seostati see litsentsisüsteemiga.

(156)

Seda võimalust kaaluti, kuid see lükati tagasi järgmistel põhjustel. Dumpinguvastaseid tollimakse kehtestatakse põhjusel, et ekspordihind on normaalväärtusest madalam. Liitu eksporditavad kogused on olulised, et analüüsida, kas dumpinguhinnaga import põhjustab kahju. Kuid need kogused on tavaliselt ebaolulised määratava tollimaksu seisukohalt. Teisisõnu: kui tuvastatakse, et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju, saab dumpingu mõju neutraliseerida tollimaksuga, mis kehtib alates esimesest imporditavast saadetisest pärast tollimaksu jõustumist. Lõpuks, kui leitakse, et toodete importimine teatava aja jooksul ilma dumpinguvastase tollimaksuta on liidu huvides, võimaldab algmääruse artikli 14 lõige 4 teatavatel tingimustel maksustamise peatada.

(157)

Mõned isikud väitsid, et mis tahes vormis meetmed, kui neis ei ole koguselist piirangut, viivad tollimaksu tasumisest hoidumiseni. Pooled viitasid taas varude kogumisele, mis juhtus Euroopa Liidu 1. mail 2004 toimunud laienemise eel. Komisjoni talituste tehtud analüüs kinnitas, et see oli ilmne katse hoiduda tollimaksu tasumisest. Võttes arvesse neid kinnitusi ja ajutise määruse põhjendustes 123 ja 125 kirjeldatud asjaolusid, jälgib komisjon sündmuste arengut, et võtta vajalikke meetmeid meetmete nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

(158)

Muud isikud on väitnud, et meetmed ei peaks hõlmama mahtusid, mida on käsitletud juba olemasolevates müügilepingutes. See tähendaks praktikas tollimaksust vabastamist, mis kahjustaks meetme parandavat mõju, ja on seetõttu tagasi lükatud. Osutatakse ka põhjendustele 138 ja 139.

(159)

Ajutise määrusega kehtestati igale äriühingule koguselise tollimaksu kujul dumpinguvastane tollimaks, mille suurus saadakse, kohaldades uurimisperioodil dumpingu arvutamiseks kasutatud ekspordihindade suhtes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali. See metoodika kinnitatakse lõplike meetmete tasandil.

(160)

Mitu HRV eksportivat tootjat pakkus uurimise lõppstaadiumis hinnakohustuse võtmist. Arvestades kõnealuse toote hinna suurt kõikuvust, tollimaksu vältimise ja sellest hoidumise ohtu kõnealuse toote puhul (vt ajutise määruse põhjendused 124 ja 125) ning asjaolu, et Hiina ametiasutuste pakkumine lubada piisavalt jälgida äriühinguid, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, ei sisaldanud ühtegi garantiid, ei peetud eespool osutatud pakkumist vastuvõetavaks.

(161)

Komisjoni määrusega (EL) nr 572/2012 (15) kehtestati vaatlusaluse toote impordi registreerimiskohustus. Selline registreerimine peaks lõppema. Võimaluse üle koguda tollimakse tagasiulatuvalt otsustatakse hilisemas järgus, kui kõik statistilised andmed on kättesaadavad.

(162)

Kõigile isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti kehtestada HRVst pärit vaatlusaluse toote impordile lõplik dumpinguvastane tollimaks. Ühtlasi anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul pärast sellist teatavakstegemist oma märkused. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks ka võimalus. Kaks importijate rühma taotles ärakuulamist kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul ja neile seda ka võimaldati.

(163)

Xinshiji otsuse kohta esitatud argumente käsitleti ja analüüsiti juba üldises järelduste teatavakstegemise dokumendis. Mitte ükski neist argumentidest ei tinginud vajadust muuta peamisi fakte ja kaalutlusi, mille põhjal otsustati kinnitada algses uurimises kindlaks tehtud kahjumimarginaal. Võrdlusriigi otsuse asjus kordas rühm importijaid märkusi, mis olid esitatud juba uurimise käigus ja mis käsitlesid osalise taasalustamise ulatust, uurimisperioodi andmete kasutamist ja normaalväärtuse määramist. Neid märkusi on käsitletud vastavalt põhjendustes 43, 46 ja 54. Sama importijate rühm väljendas seisukohta, et nad pooldavad dumpinguvastaste tollimaksude asemel kvootidega kaitsemeetmeid. Kvoodisüsteemi tagasilükkamist on põhjendatud põhjenduses 156. Peale selle tuleks märkida, et vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 260/2009 (impordi ühiste eeskirjade kohta) (16) võib kaitsemeetmeid kehtestada ainult teatavates olukordades, kus valitsevad teatavad väga konkreetsed tingimused. Ollakse seisukohal, et dumpinguvastased tollimaksud on kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks sobivaim viis. Sama importijate rühm väitis ka, et seoses põhjendustes 44 ja 85 tõstatatud küsimustega ei algatanud komisjon vahepealset läbivaatamist, kui tal paluti seda teha. Korratakse, et alates võrdlusriigi otsuse kuupäevast ei olnud enam võimalik vahepealset läbivaatamist korraldada, sest enam ei olnud kehtivat tollimaksu. Komisjon peaks vahepealse läbivaatamise taotluse analüüsi uuesti käsile võtma alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Kui taotluse analüüsist ilmneb, et algmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, algatatakse vahepealne läbivaatamine niipea kui võimalik.

(164)

Olles kaalunud kõiki märkusi, mis esitati pärast huvitatud isikutele uurimise järelduste teatavakstegemist, jõuti kokkuvõttes seisukohale, et mitte ükski märkus ei olnud selline, mille tõttu oleks tulnud uurimise käigus tehtud järeldusi muuta.

(165)

Käesoleva määrusega rakendatakse algse määruse kohta tehtud kohtu otsuseid. Käesolev määrus peaks seetõttu kaotama kehtivuse viie aasta möödumisel pärast algse määruse jõustumist,