4.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 354/1

(1)

Kehaline aktiivsus, sealhulgas korrapärane sportimine ja füüsiline tegevus terve elu jooksul on väga olulised ja toovad kaasa väiksema südame-veresoonkonna haiguste ning teatavate vähi ja diabeedi vormide riski, luu- ja lihaskonna seisundi paranemise ja kehakaalu reguleerimise, samuti positiivse mõju vaimse tervise arengule ja kognitiivsetele protsessidele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt on kehaline aktiivsus tähtis kõikide vanuserühmade puhul ning eriti oluline laste, töötava elanikkonna ja eakate jaoks.

(2)

Kehaline aktiivsus on tervisliku eluviisi ja hea tervisega tööjõu saavutamise eeltingimus, mis aitab täita strateegias „Euroopa 2020” määratletud põhieesmärke, eelkõige seoses majanduskasvu, tootlikkuse ja tervisega.

(3)

Kuigi osades liikmesriikides on ametiasutused oma jõupingutusi tervist tugevdava kehalise aktiivsuse valdkonnas viimastel aastatel suurendanud, on ebapiisava kehalise aktiivsuse määr liidus vastuvõetamatult kõrge. Valdav osa Euroopa kodanikest ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed ning 60 % neist tegeleb spordi või kehalise tegevusega harva või mitte kunagi. Ebapiisav kehaline aktiivsus vabal ajal tundub olevat rohkem levinud madalama sotsiaal-majandusliku staatusega rühmade hulgas. Praegu ei viita miski sellele, et kõnealused negatiivsed suundumused oleksid liidu kui terviku puhul positiivsema suuna võtnud.

(4)

On kindlaks tehtud, et suure sissetulekuga riikides üle maailma on ebapiisav kehaline aktiivsus oluline enneaegset suremust ja haigusi põhjustav riskitegur, mille arvele langeb üksnes WHO Euroopa piirkonnas ligikaudu miljon surmajuhtumit aastas. Põhjalikult on dokumenteeritud nii sellest tingitud kahjud liidus kui ka ebapiisavast kehalisest aktiivsusest ning sellega seotud terviseprobleemidest tulenevad märkimisväärsed otsesed ja kaudsed majanduskulud, eelkõige arvestades enamiku Euroopa ühiskondade kiiret vananemist.

(5)

Hiljutised uuringud näitavad, et istuv eluviis võib osutuda terviseriskiks, sõltumata kehalise aktiivsuse mõjust. Neid uuringutulemusi tuleks liidus selles valdkonnas edasise tegevuse kavandamisel arvesse võtta.

(6)

Kehalise aktiivsuse osas on liikmesriikide vahel suuri erinevusi. Kui osa neist on saavutanud soovitatavale minimaalsele kehalise aktiivsuse tasemele vastavate kodanike osakaalu suurendamisel märgatavat edu, siis paljudes teistes on olukord püsinud muutumatu või isegi halvenenud. Liidus tervikuna ei ole kehtivad tegevuspõhimõtted ebapiisava kehalise aktiivsuse taseme vähendamisel otsustavat mõju avaldanud. Potentsiaal õppida edukatest lähenemisviisidest tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtete väljatöötamiseks ja rakendamiseks on seega märkimisväärne.

(7)

Kooli kehalisel kasvatusel on potentsiaali olla tõhusaks vahendiks teadlikkuse suurendamisel tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tähtsusest ja koolid saavad vastavaid tegevusi hõlpsalt ja tõhusalt rakendada.

(8)

Kehalise aktiivsuse edendamist ja liidu kodanikele kehalise tegevusega tegelema hakkamiseks uute võimaluste pakkumist võivad toetada mitu poliitikavaldkonda, eelkõige sport ja tervis. Selleks et kõnealune potentsiaal realiseeruks täielikult ja kehalise aktiivsuse tase seeläbi tõuseks, on tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise valdkonnas tingimata vaja strateegilist sektoritevahelist lähenemisviisi, sealhulgas kõikide asjakohaste ministeeriumite, asutuste ja organisatsioonide, eelkõige spordiliikumise osalemist ning olemasoleva ja kohaldatava poliitika arvessevõtmist. Ülitähtis element selle protsessi toetamiseks on suurema hulga ja täpsemate kehalise aktiivsuse tasemeid ning tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise poliitikat käsitleva põhjalikuma teabe ja andmete kättesaadavus; see on vajalik ka tegevuspõhimõtete hindamiseks, mille eesmärk on asjakohase poliitika tõhusam väljatöötamine ja rakendamine tulevikus.

(9)

ELi kehalise tegevuse suunistes, (1) millele nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad viitavad oma 27. novembri 2012. aasta järeldustes (2) tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise kohta ja millele nõukogu viitab järeldustes tervena vananemise kohta kogu elutsükli jooksul, (3) on toetatud sektoritevahelist lähenemisviisi, mis hõlmaks kõiki tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise eest vastutavaid teemavaldkondi.

(10)

Komisjoni 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa mõõtme arendamine spordis” kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles jätkama ELi kehalise tegevuse suuniste alusel tööd riiklike suuniste, sealhulgas läbivaatamis- ja kooskõlastamismenetluse väljatöötamist, ning kaaluma võimalust koostada selles valdkonnas nõukogu soovitus.

(11)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonis Euroopa Liidu spordialase töökava (2011–2014) (4) kohta tunnistati vajadust tugevdada komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostööd spordi üksikutes prioriteetsetes valdkondades, mis hõlmavad tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamist. Kõnealuse töökava alusel 2011. aasta keskel loodud spordi, tervise ja osalemise eksperdirühm avaldas 2012. aasta juulis toetust uuele liidu algatusele tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamiseks.

(12)

Nõukogu 27. novembri 2012. aasta järeldustes tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise kohta tunnistati vajadust täiendavate liidu tasandi meetmete järele ning kutsuti komisjoni üles esitama ettepanek nõukogu soovituse kohta, mis hõlmaks ELi kehalise tegevuse suuniste teemavaldkondi käsitlevatel näitajatel põhinevat piiratud järelevalveraamistikku,

1)

teha tööd tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tõhusate tegevuspõhimõtete koostamiseks, töötades riigisiseste eripärade kohaselt välja sektoritevahelise lähenemisviisi, mis hõlmaks selliseid poliitikavaldkondi nagu sport, tervis, haridus, keskkond ja transport, võttes arvesse ELi kehalise tegevuse suuniseid ja muid asjakohaseid sektoreid. See peaks hõlmama järgmist:

2)

teostada järelevalvet kehalise aktiivsuse taseme ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtete üle, kasutades piiratud järelevalveraamistikku (5) ja lisas esitatud näitajaid lähtuvalt riigisisestest asjaoludest;

3)

määrata kuue kuu jooksul alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest kooskõlas riigisiseste õigusaktide ja tavadega tervist tugevdava kehalise aktiivsuse riiklikud kontaktasutused, (6) kes toetaksid eespool nimetatud järelevalveraamistikku, ning teavitada komisjoni nende määramisest.

Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse riiklike kontaktasutuste ülesanne on eelkõige kooskõlastada protsessi, mille käigus tehakse kehalist aktiivsust käsitlevad andmed järelevalveraamistiku jaoks kättesaadavaks; andmed tuleks kanda WHO Euroopa olemasolevasse andmebaasi toitumise, rasvumise ja kehalise tegevuse kohta (NOPA); samuti peaksid need hõlbustama talitustevahelist koostööd tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtete valdkonnas;

4)

teha tihedat koostööd omavahel ja komisjoniga, osaledes liidu tasandi asjakohaste spordi- ja tervisevaldkonna struktuuride raames tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamist käsitleva teabe ja hea tava korrapärases vahetamises, mis moodustab poliitika tõhusama kooskõlastamise aluse.

1)

abistama liikmesriike riiklike strateegiate vastuvõtmisel, tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtetega seotud sektoritevahelise lähenemisviisi väljatöötamisel ning vastavate tegevuskavade rakendamisel, hõlbustades teabe ja hea tava vahetamist, tõhusat vastastikust õppimist, võrgustike loomist ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamisel edukate lähenemisviiside kindlakstegemist;

2)

edendama kooskõlas lisas loetletud näitajatega tervist tugevdava kehalise aktiivsuse järelevalveraamistiku loomist ja toimimist, tuginedes selles valdkonnas olemasolevatele järelevalve- ja andmete kogumise vormidele ning kasutades võimalikult palju olemasolevat teavet ja andmeid,

3)

esitama iga kolme aasta järel aruande käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammude kohta, lähtudes järelevalveraamistikus ette nähtud aruandluskorralduse raames esitatud teabest ning muudest liikmesriikide esitatud asjakohastest andmetest tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tegevuspõhimõtete väljatöötamise ja rakendamise kohta ning hindama käesoleva soovituse lisaväärtust.