30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/67

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

13. juulil 2010 võttis nõukogu vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

10. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse (3) Rumeenia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Rumeenia lähenemisprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (4) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Rumeeniat liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

30. aprillil 2013 esitas Rumeenia oma 2013. aasta riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2016. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav ja kooskõlas komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis esitatud hinnanguga. Tänu eelarve ulatuslikule konsolideerimisele ja järgides nõukogu soovitust, viis Rumeenia oma valitsemissektori eelarvepuudujäägi 2012. aastaks alla 3 %. Lähenemisprogrammis on sihiks seatud keskpika perioodi eesmärk -1 % SKP-st (varem -0,7 % SKP-st), mis on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Programmis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on jõuda keskpika perioodi eesmärgini aastaks 2014, mis kokkulepitud metoodika kohaselt komisjoni poolt ümber arvutatuna vastab keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele aastaks 2015. Keskpika perioodi eesmärgi täitmisele jõutakse struktuurse eelarvepositsiooni mõistes lähemale aastal 2013 rohkem kui 0,5 % võrra SKP-st ja aastal 2014 umbes 0,4 % võrra. Programmiperioodil järgiti stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud kulutuste sihttaset. Kohandused on aastal 2013 koondunud perioodi algusse ning tulusid suurendavate meetmete hulgas on maksustatavast tulust mahaarvamiste vähendamine, põllumajanduse maksustamise täiustamine, gaasihindade vabakslaskmisele järgneva gaasiettevõtete suurenenud tulu maksustamine ja elektri ning gaasi põhivõrkude erimaksu kehtestamine. Peamised lähenemisprogrammi ohustavad asjaolud on seotud võimalike edaspidiste finantskorrektsioonidega, mis tulenevad ELi vahendite kasutamisest, või prioriteetsete projektide rahastamisega riigieelarvest, uute võlgnevuste kuhjumisega, eriti kohalike omavalitsuste tasandil, ja piiratud eduga riigiomandis olevate ettevõtete ümberstruktureerimise alal. Rumeenia valitsemissektori võlakoormus on endiselt suhteliselt väike: 2012. aastal 37,8 % SKPst. Aastal 2014 kasvab see eeldatavalt 38,6 protsendini, kuid jääb programmiperioodi jooksul siiski alla 60 % SKPst.

(10)

Kui Rumeenia oli 17. veebruaril 2011 esitanud sellekohase taotluse, leppisid komisjon ja IMF Rumeenia ametivõimudega kokku ennetuslikus majanduse kohandamise programmis. Liidu ennetava abi kontekstis kohustus Rumeenia rakendama ulatuslikku majanduspoliitika programmi, mis keskendus eelkõige struktuursetele reformimeetmetele, et parandada töö- ja tooteturgude toimimist ning suurendada Rumeenia majanduse kohanemisvõimet ja kasvupotentsiaali. Paralleelselt on programm taganud, et eelarve konsolideerimine jätkub, riigi rahanduse juhtimine ja kontroll paraneb ning välis-, raha-, finantsstabiilsus- ja finantsturupoliitikas rakendatakse reformid. Märtsis 2013 taotles Rumeenia ametlikult IMFi programmi pikendamist kolme kuu võrra. Kuigi võimalus kasutada ELi programmist saadavaid rahalisi vahendeid kaotas kehtivuse 2013. aasta märtsi lõpus, vaadatakse programm lõplikult läbi 2013. aasta juuni lõpuks.

(11)

Rumeenia eelarvepositsioon on paranenud, eelarve puudujääk vähenes aastal 2012 alla 3 % piiri ja aastaks 2013 on oodata eelarve edasist konsolideerimist. Rumeenia maksusüsteemi üks suuremaid probleeme on vähene maksukuulekus, eelkõige käibemaksu ja tööjõu maksustamise valdkondades. Keskkonnamaksud on alla ELi keskmise. Kuigi Rumeenias ei ole lühemas või keskmises perspektiivis oodata eelarve pingestumist, on see risk pikas perspektiivis vananemisega seotud kulutuste tõttu mõõdukas. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja piisavus on muret tekitav, sest töötavaid sissemaksetegijaid on pensionisaajatega võrreldes vähe. Rumeenia on praegu üks kahest liikmesriigist, kes ei ole veel otsustanud võrdsustada meeste ja naiste pensioniiga ning eakamate töötajate tööhõive määr (2012. aastal 41,4 %) on oluliselt allpool ELi keskmist. Rumeenia valitsus on otsustanud jätkata pensionireformi elluviimist ja kaasata sotsiaalpartnereid reformi kujundamisse ning suurendada isevastutust. Rumeenia valitsus on otsustanud jätkata pensionireformi ja kaasata sotsiaalpartnereid, et kavandada kõnealust reformi ja suurendada selle omalust.

(12)

Rumeenia tervishoiusektoris esineb suur võimaluste ebavõrdsus juurdepääsu ja pakutavate teenuste kvaliteedi alal. See tuleneb muu hulgas ressursside ebatõhusast kasutamisest ja kehvast juhtimisest. Reformid tervishoiusektori tõhususe suurendamiseks on alanud, kuid vaja on jätkuvaid jõupingutusi. Süsteemi kulutasuvust võib suurendada, vähendades haiglaravi ülemäärast kasutamist ning tugevdades esmatasandi arstiabi ja eriarstile suunamise süsteeme.

(13)

Rumeenias oli aastal 2012 jätkuvalt madal tööhõivemäär 63,8 %, kuigi oli täheldatud mõningast paranemist võrreldes eelneva aastaga, mil see oli 62,8 %. Strateegias „Euroopa 2020” riigi eesmärgiks seatud 70 % saavutamine aastaks 2020 on jätkuvalt problemaatiline. Rumeenia tööjõu tootlikkus on endiselt üks madalamaid liidus. Riiklike tööjõu aktiveerimise meetmete ning tööotsimis- ja ümberõppeteenuste kvaliteet on endiselt suhteliselt madal. Piiratud haldussuutlikkus ei võimalda tõhusalt teostada aktiivset tööturupoliitikat kvaliteetsete individuaalsete teenuste kaudu ega aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid paremini lõimida. Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes püsib endiselt väga madal, 2011. aastal oli see 1,6 %, mis on oluliselt madalam ELi keskmisest, mis on 8,9 %. Noorte tööhõive ja aktiivsuse määr oli aastal 2012 üks liidu madalamaid – vastavalt 23,9 % ja 30,9 %), samal ajal kui noorte töötuse määr oli kõrge, ulatudes 2012. aastal 22,7 protsendini. Rumeenia mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal, mis 2012. aastal oli 16,8 %, on kõrge ja veelgi kasvamas.

(14)

Vaesuse vähendamine on jätkuvalt raske ülesanne. Aastal 2011 oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskis 40,3 % elanikkonnast, mida on peaaegu kahe kolmandiku võrra rohkem kui ELi vastav määr 24,2 %. Iseäranis rängalt on see tabanud lapsi (49,1 %). Sotsiaalsiirete (välja arvatud pensionid) mõju vaesuse vähendamisel on endiselt oluliselt allpool liidu siirete keskmist tõhusust nii elanikkonna kui terviku puhul (23,7 % Rumeenias, samas kui ELis 2011. aastal 37,5 %) kui ka laste puhul (22 %, liidus 42,8 %). Sotsiaaltoetuste tõhusust vaesuse vähendamisel raskendab endiselt sotsiaaltoetuste vähene kasutamine, katvus ja piisavus. Sotsiaalabi valdkonnas võeti 2011. aastal toimunud reformi jätkuna 2012. aastal vastu mitmed õigusaktid. Ülejäänud õigusaktide vastuvõtmine oleks oluline samm reformi lõpuleviimisel. Ent seost töötute aktiveerimise meetmetega saaks veelgi tugevdada. Riikliku romade integratsiooni strateegia rakendamine algas aastal 2012, kuid tulemused on tagasihoidlikud. Et strateegiat tulemuslikult rakendada, sealhulgas raha eraldada, on vaja saavutada eri huvirühmade vahel parem koordineerimine.

(15)

2011. aasta haridusseadus, mis kujutas endast ulatuslikku reformi, milles pandi paika pikaajaline tegevuskava kõikide haridustasandite kvaliteedi parandamiseks, ei toimi veel täielikult. Et haridusreformi edukalt rakendada, tuleb eraldada vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid haldus- ja poliitikakujundussuutlikkuse ülesehitamiseks. Haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteedi parandamine on Rumeenial ees seisev suur katsumus. Koolist väljalangemine on oluline probleem: 2012. aastal oli Rumeenias koolist väljalangenuid 17,4 %, mis on tunduvalt rohkem kui ELi keskmine 13,5 % ja riigis eesmärgiks seatud tase 11,3 %. Probleemid püsivad visalt eelkõige maapiirkondades, äärealadel ja romade hulgas. Rumeenias puudub ka piisav mehhanism andmete kogumiseks koolist väljalangevuse kohta. Ses suhtes peaks abiks olema sel aastal vastuvõetav põhjalik strateegia. Kvaliteetse ja taskukohase väikelaste hariduse ja hoiu kättesaadavus on endiselt problemaatiline. Oskuste ja tööturu nõudluse kokkusobimatus on iseloomulik suurele osale kutsehariduse ja kolmanda taseme hariduse programmidest ning konkreetsemalt on probleem kutseoskuste puudulikkuses. Kõrge töötuse määr kolmanda taseme hariduse omandanute hulgas ja ülekvalifitseeritute osakaal muudavad kolmanda taseme hariduse edasise vastavusseviimise tööjõuturuga esmatähtsaks. Positiivseid, kuid aeglasi edusamme on tehtud vanemliku hoolitsuseta jäänud laste üleminekul hoolekandeasutustest alternatiivhoolekandesse, kuid vaja on veel edasisi pingutusi.

(16)

Nõrk haldussuutlikkus on Rumeenia üks peamisi mureteemasid. Avalikku haldust iseloomustab ebajärjekindel õigusraamistik, sagedane erakorraliste määruste kasutamine, vähene koostöö ministeeriumide vahel ja liigne bürokraatia. Samuti nõrgestab seda oskuste puudumine, läbipaistvuse puudumine personali töölevõtus ja suur kaadri voolavus. Nõrgast haldussuutlikkusest on tingitud ka ELi vahendite vähene kasutamine. ELi finantsabi programmi raames 2012. aasta lõpuks kokku lepitud ELi vahendite kasutamise sihttase jäi suure varuga saavutamata. Kumulatiivne abi kasutamine oli 2012. aasta lõpuks 5,53 miljardit eurot ehk 20,2 % ettenähtud struktuuri-, ühtekuuluvus- ja põllumajandusfondide vahenditest. See jäi 2,47 miljardi euro võrra alla programmis 2012. aasta lõpuks ette nähtud 8 miljardi euro taseme. Struktuuri- ja ühtekuuluvusvahendite kasutamise määr paranes 2012. aasta aprilli lõpu 7,5 protsendilt 15,2 protsendini 2013. aasta mai lõpus. Vahendite kasutamise määra edasiseks parandamiseks ning assigneeringute vabastamise ohu vähendamiseks 2013. aastal peavad Rumeenia ametiasutused keskenduma muu hulgas meetmetele, mis tõhustaksid Euroopa vahendite haldus- ja kontrollisüsteeme ning tugevdaksid riigihankesüsteemi haldussuutlikkust.

(17)

Kuna tootlikkus on nii tööstuses kui ka teenindussektoris jäänud madalaks, on Rumeenial ees mitmeid katsumusi majandusliku konkurentsivõime alal. Olulisemad probleemid on nõrk ettevõtluskeskkond ja vähene toetus teadus- ja arendustegevusele. Ettevõtluskeskkonna parandamine tuleks lõimida laiema, sidusa e-valitsuse strateegiaga, et edendada sellist halduskultuuri, mida iseloomustab läbipaistvus ja õiguskindlus, ning pakkuda paremaid internetipõhiseid avalikke teenuseid. Samuti peaks Rumeenia tegema jõupingutusi, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) juurdepääsu rahastamisele ja vähendada nende halduskoormust. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus on väga väike, 2011. aastal oli see 0,48 %, ning investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust tuleb oluliselt parandada. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna investorid peavad seadma esmatähtsaks tegevuse, mis suudab ligi meelitada erasektori investeeringuid. Samuti peaks Rumeenia tugevdama intellektuaalomandi õiguste raamistikku, et suurendada teadustulemuste kasutamist ettevõtluses.

(18)

Energia- ja transpordisektoris on Rumeenias konkurents ja tõhusus madal. Riigi omandis olevate ettevõtete ebatõhusus ja läbipaistmatu juhtimine on selles sektoris üks olulisemaid probleeme. Teine oluline väljakutse on hoonete, kaugkütte, tööstuse ja transpordi energiatõhususe suurendamine. Rumeenia majandus on energiamahukuselt liidus kolmas ja sealne energiatarbimise intensiivsus on 2,5 korda suurem kui ELis keskmiselt. Samuti on ta liidus kolmandal kohal CO2-heite intensiivsuse poolest. Rumeenia elamud kasutavad kaheksa korda rohkem energiat kui EL-15-s keskmiselt, sest sealne kaugküttesüsteem on ebatõhus ja hooned ei ole korralikult isoleeritud. Rumeenia elektri- ja gaasiturgude lõimimine ELi turgudega on endiselt puudulik ja piiriüleseid gaasiühendusi pole ikka veel loodud.

(19)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Rumeenia majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Rumeenia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–8.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud lähenemisprogrammi ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

Viia lõpule ELi-IMFi rahalise abi programm.

2.

Tagada majanduskasvu toetav eelarve konsolideerimine ning rakendada kavandatud eelarvestrateegia aastaks 2013 ja järgnevateks aastateks, tagades nii keskpika perioodi eesmärgi täitmise aastaks 2015. Parandada maksude kogumist, rakendades selleks tervikliku maksuseaduste täitmise strateegia, ja võidelda deklareerimata töö vastu. Samal ajal otsida võimalusi laiendada keskkonnamaksude kasutamist. Jätkata 2010. aastal alustatud pensionireformi elluviimist, võrdsustades meeste ja naiste pensioniea ning edendades vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet.

3.

Viia ellu tervishoiusektori reforme, et suurendada selle tõhusust, kvaliteeti ja kättesaadavust, eeskätt ebasoodsas olukorras olevate inimeste ning kõrvaliste ja isoleeritud kogukondade jaoks. Vähendada haiglaravi ülemäärast kasutamist, sealhulgas tugevdades haiglavälist arstiabi.

4.

Parandada tööturul osalemist, samuti tööjõu tööalast konkurentsivõimet ja tootlikkust, vaadates üle aktiivsed tööturumeetmed ja tugevdades neid, pakkudes koolitust ja personaliseeritud teenuseid ning edendades elukestvat õpet. Tugevdada riikliku tööhõiveagentuuri suutlikkust tõsta oma teenuste kvaliteeti ja suurendada katvust. Võitlemaks noorte töötuse vastu, rakendada kiiresti riiklik noorte tööhõive kava, sealhulgas näiteks noortegarantii kaudu. Vaesuse leevendamiseks parandada sotsiaalsiirete tulemuslikkust ja tõhusust, keskendudes eelkõige lastele. Viia lõpule sotsiaalabireform, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja tugevdades selle seost töötute aktiviseerimise meetmetega. Tagada riikliku romade integreerimise strateegia alal konkreetsete tulemusteni jõudmine.

5.

Kiirendada haridusreformi, sealhulgas parandada haldussuutlikkust nii keskvalitsuse kui ka kohalikul tasandil ning hinnata reformide mõju. Kiirendada reforme kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Viia kolmanda taseme haridus veel paremini vastavusse tööturu vajadustega ja parandada ebasoodsas olukorras olevate inimeste juurdepääsu sellele. Rakendada koolist väljalangemise vastane riiklik strateegia, keskendudes kvaliteetse väikelaste hariduse kättesaadavuse parandamisele, sealhulgas roma laste seas. Kiirendada vanemliku hoolitsuseta jäänud laste üleminekut hoolekandeasutustest alternatiivhoolekandesse.

6.

Tugevdada institutsioonide ja avaliku halduse juhtimist ning kvaliteeti, eelkõige suurendades strateegilise ja eelarve planeerimise suutlikkust, suurendades parema inimressursside juhtimise kaudu avaliku teenistuse professionaalsust ning tugevdades eri valitsustasandite vahelisi koordineerimismehhanisme. Oluliselt parandada õigusnormide kvaliteeti, kasutades mõju hindamist ja süstemaatilisi hindamisi. Suurendada jõupingutusi, et kiirendada ELi vahendite kasutamist, eelkõige tugevdades haldus- ja kontrollisüsteeme ning parandades riigihankemenetlust.

7.

Parandada ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda, eelkõige VKEde halduskoormuse vähendamise ja sidusa e-valitsuse strateegia rakendamise kaudu. Hõlbustada ja mitmekesistada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Tagada tihedam seos teadustegevuse, innovatsiooni ja tööstuse vahel, eelkõige seades esmatähtsale kohale sellise teadus- ja arendustegevuse, mis võib ligi meelitada erasektori investeeringuid. Kiirendada tööd kohtusüsteemi kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamiseks kohtuasjade lahendamisel ja võidelda tõhusamalt korruptsiooni vastu.

8.

Edendada konkurentsi ja tõhusust võrgutööstustes, tagades riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse ja suutlikkuse ning jätkates energia- ja transpordisektoris riigi omanduses olevate ettevõtete üldjuhtimise reformi. Võtta vastu põhjalik pikaajaline transpordikava ja parandada lairibaühenduste taristut. Jätkata reguleeritud gaasi- ja elektrihindade kaotamist ning parandada energiatõhusust. Parandada energiavõrkude piiriülest lõimimist ja kiirendada gaasivõrkude vastastikuse sidumise projektide rakendamist.