18.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 371/1

(1)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada kogu liidus eelarvedistsipliin ning sellega kehtestatakse valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise raamistik. Pakt lähtub eesmärgist tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, et kindlustada hindade stabiilsus ning finantsstabiilsusele tugineva tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tingimused, millega toetatakse liidu jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(2)

Määruses (EL) nr 473/2013 kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarvepoliitika jälgimist euroalal ja tagatakse liikmesriikide eelarvete vastavus stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa poolaasta raames esitatud majanduspoliitilistele suunistele. Kuna eelarvemeetmed üksinda ei pruugi olla piisavad, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine, võib olla vaja täiendavaid poliitikameetmeid ja struktuurireforme.

(3)

Määruse (EL) nr 473/2013 artiklis 9 on sätestatud üksikasjad majanduspartnerluse programmide kohta, mille peavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitama liikmesriigid, mille rahaühik on euro. Majanduspartnerluse programmis, milles esitatakse meetmed, millega aidatakse kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikule ja püsivale korrigeerimisele, tuleks üksikasjalikult kirjeldada peamisi eelarve- ja struktuurireforme (eriti seoses maksu-, pensioni- ja tervishoiusüsteemidega) ning eelarveraamistikke.

(4)

Nõukogu võttis 21. juuni 2013 vastu otsuse 2013/319/EL, (2) mille kohaselt rakendati Malta suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Seoses sellega paluti Maltal esitada majanduspartnerluse programm 1. oktoobriks 2013.

(5)

Malta esitas 1. oktoobril 2013 ning määruse (EL) nr 473/2013 artikli 9 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul komisjonile ja nõukogule majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse struktuurireforme, mille eesmärk on tugevdada riigi rahandust ning laiemas plaanis rakendada nõukogu 9. juuli 2013. aasta soovitusega („nõukogu 9. juuli 2013. aasta soovitus”) esitatud 2013. aasta riigipõhiseid soovitusi: (3) i) tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus (riigipõhised soovitused 1, 2 ja 4), ii) suurendada avaliku halduse tõhusust (riigipõhised soovitused 2 ja 5), iii) suurendada majanduse kasvupotentsiaali, parandades samal ajal konkurentsivõimet ning edendades mitmekesist ja tasakaalus majandust (riigipõhised soovitused 2, 3 ja 4) ning iv) tagada finantsstabiilsus (riigipõhine soovitus 5).

(6)

Malta kavatseb rakendada järgmisi eelarve- ja struktuurimeetmeid: i) eelarveraamistiku reformimine, ii) kulude läbivaatamine ministeeriumi tasandil, iii) pensionireformi jätkamine, võttes kasutusele kolmanda pensionisamba, iv) tervishoiusektoris teenuste osutamise parandamise meetmed, v) riigiettevõtete restruktureerimine, vi) avaliku halduse tõhususe suurendamine ja vii) maksukoormuse järkjärguline nihutamine otsestelt maksudelt kaudsetele. Meetmed on üldiselt asjakohased ja võivad aidata kaasa riigi rahanduse tugevdamisele. Siiski tuleb mõnes valdkonnas, näiteks riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel, teha täiendavaid jõupingutusi.

(7)

Eelarveraamistiku reform on asjakohane ning võib eeldada, et see tugevdab eelarvehaldust ja aitab piirata eelarve-eesmärkidest kõrvalekaldumist. Sõltumatu eelarvenõukogu määramine tõhustab eeldatavalt Malta riigi rahanduse seiret ja kavandamist. Parlament ei ole reformi siiski veel heaks kiitnud.

(8)

Kulude käimasolev läbivaatamine, mille eesmärk on teha kindlaks kulude vähendamise võimalused ja parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust, võib aeglustada kulutuste suurenemist ja soodustada majanduskasvu toetavamaid riiklikke kulutusi.

(9)

Kolmanda pensionisamba kasutuselevõtuga võib paraneda pensionisüsteemi asjakohasus, aga mitte selle jätkusuutlikkus. Tundub, et praegu ei ole kavandamisel Maltale riigipõhises soovituses 2 esitatud ükski muu asjakohane meede, näiteks seadusjärgse pensioniea tõstmise kiirendamine ja tegeliku pensioniea tõstmine.

(10)

Võib eeldada, et tervishoiusektori teenuste osutamise parandamiseks kavandatud meetmed parandavad süsteemi tõhusust ja asjakohasust. Samal ajal võivad need siiski suurendada nõudlust riigi rahastatavate tervishoiuteenuste järele ja nende kasutamist. Kuna meetmete kohta puudub täiendav teave, ei ole võimalik teha kindlaks, mil määral võib reform vähendada survet avaliku sektori kuludele pikaajalises perspektiivis.

(11)

Riigiettevõtete, näiteks riikliku lennuettevõtja Air Malta ja energiatarnija Enemalta restruktureerimine võiks parandada nende finantstulemusi ja vähendada sellest tulenevalt valitsemissektori tingimuslikke kohustusi. Energeetikasektoris tehtavad jõupingutused on eriti märgatavad, eelkõige kui võtta arvesse seda, et peamise energiatarnija Enemalta valitsuse poolt tagatud võla suurus on ligikaudu 10 % SKPst. Võib eeldada, et tänu sellele väheneb tulevikus vajadus riigitoetuste järele.

(12)

Ametiasutused on esitanud mitmeid juba rakendatavaid ja uusi meetmeid, mis peaksid suurendama avaliku halduse suutlikkust parandada maksueeskirjade täitmist ja vähendada maksudest kõrvalehoidumist. Samuti hõlmab majanduspartnerluse programm meetmeid, mis lühendavad riigihankemenetluste kestust ja suurendavad nende tõhusust.

(13)

Kavandatud järkjärguline üleminek otseselt maksustamiselt kaudsele maksustamisele edendaks töökohtade loomist ja parandaks maksusüsteemi majanduskasvu soodustavat mõju. Üleminekut kirjeldatakse aga väga üldiselt, üksikasju esitamata. Samuti puuduvad endiselt suunised võlgnevuse soodustamise vähendamiseks äriühingute maksustamisel.

(14)

Majanduspartnerluse programm sisaldab ka mitmeid mittefiskaalseid struktuurimeetmeid, mille üldine eesmärk on 2013. aasta riigipõhiste soovituste täitmine. Poliitikakavad hõlmavad kohtusüsteemi põhjalikku reformimist ja energiaallikate mitmekesistamist. Meetmed tunduvad õiged ja võib eeldada, et nendega panustatakse majanduskasvu ja töökohtade loomisesse Maltal, tagades samal ajal ka finantsstabiilsuse. Töö meetmetega on aga üldiselt veel pooleli ning esitatud teave on sageli vähene. Seepärast tuleb siis, kui poliitikakavad konkretiseeruvad ja nende rakendamine edeneb, analüüsida täiendavalt poliitikakavade mõju ja seda, kuidas nende abil tegeletakse 2013. aasta riigipõhistes soovitustes osutatud probleemidega,