19.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 289/56

(1)

2009. aasta mais sai komisjon avalikkusele kättesaadava teabe põhjal teada, et likvideerimisel olev riiklik ettevõte Osinek a.s. (edaspidi „Osinek”) nõustus andma 2,5 miljardi Tšehhi krooni suurust laenu (ligikaudu 100 miljonit eurot) ettevõtjale ČSA – Czech airlines, a. s. (edaspidi „ČSA”). Komisjon palus Tšehhi Vabariigilt teavet 14. mai 2009. aasta ja 24. septembri 2009. aasta kirjaga. Tšehhi Vabariik andis komisjonile lisateavet 10. septembri 2009. aasta ja 25. novembri 2009. aasta kirjaga.

(2)

24. veebruari 2010. aasta kirjaga teatas komisjon Tšehhi Vabariigile oma otsusest algatada meetme suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). Tšehhi Vabariik esitas märkused selle otsuse kohta 26. aprilli 2010. aasta kirjaga. Komisjon esitas täiendavaid küsimusi 6. juuli 2010. aasta kirjas, millele Tšehhi Vabariik vastas 15. septembril 2010.

(3)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkuseid kõnealuse meetme kohta.

(4)

Komisjonile esitasid märkused neli huvitatud isikut: Travel Service and Icelandair Group 10. märtsil 2011, Czech Connect Airlines a.s. 11. märtsil 2011, JOB AIR Technic a.s. 10. märtsil 2011 ja ČSA 14. märtsil 2011. Komisjon edastas need märkused Tšehhi Vabariigile, kellele anti võimalus märkustele vastata; komisjonile saadeti vastus 12. mai 2011. aasta kirjaga.

(5)

Uurimisel olev meede on laen, mille ettevõtja Osinek andis 30. aprillil 2009. aastal Tšehhi riiklikule lennuettevõtjale ČSA-le. Laen anti kolmes osas järgnevalt:

(6)

Eeldatav tagasimakse kuupäev oli 30. november 2010 võimalusega saada pikendust. Laenu intressimäär oli Praha Inter Banki pakutav kolmekuuline määr (edaspidi „PRIBOR”) pluss 300 baaspunkti riskipreemiana, st 5,51 % laenulepingu allakirjutamise ajal. Intressi tuli tasuda kord kvartalis kvartali (edaspidi „intressiperiood”) viimasel tööpäeval. Intressi arvutati iga päev alates päevast, mis eelnes ettevõtja Osinek antud laenu tagasimaksmisele.

(7)

Tšehhi ametiasutuste arvates kajastab 300 baaspunkti suurune riskimarginaal nõuetekohaselt ettevõtja rahandusliku olukorra riskimarginaali, milleks oli reitinguagentuuri Standard & Poor’si reiting B (ebakindel rahaline olukord) ning tagatise nõutavat taset (110 % laenust).

(8)

Laenu tagamiseks kasutatav tagatis koosnes hoonetest, mis asusid Praha Ruzyně lennujaamas, maast, inventarist ja varuosadest. Enamiku tagatise turuväärtust hindas sõltumatu ekspert. Osineki laenulepingu kohta sõlmiti neli lisandit, millega laiendati ja muudeti tagatisvarasid (3). Tšehhi ametiasutused väidavad, et kõik muudatused arvestasid tingimusega, mis on sätestatud Osineki laenulepingus, et laenu tegelik summa ei tohi olla suurem kui 90 % tagatise väärtusest mis tahes ajal või kokku lepitud maksimaalsest laenusummast.

(9)

Ettevõtja Osineki antud laenu ei makstud tagasi, nagu oli esialgu kavas, vaid selle asemel määrati laenule uus tagatis ja võlg kapitaliseeriti 30. juunil 2010 (võla konverteerimine aktsiateks).

Tabel 1

Ülevaade ettevõtja Osinek antud laenu tagatiseks olevatest varadest

(10)

24. veebruari 2010. aasta menetluse algatamise otsuses osutatakse ettevõtja Osinek antud 2,5 miljardi Tšehhi krooni suurusele laenule vastavalt 30. aprillil 2009 sõlmitud laenulepingule ning otsuses lähtutakse sellest, et laenule on juba määratud uus tagatis Tšehhi valitsuse 26. oktoobri 2009. aasta resolutsiooniga nr 1343. Komisjonile teatati aga laenule uue tagatise määramisest ja selle kapitaliseerimisest (võla konverteerimine aktsiateks) 12. mail 2010 (SA.30908 ČSA – Czech Airlines – ümberkorraldamiskava) ja see rakendati 2010. aasta juunis. Seepärast käsitleb käesolev otsus üksnes ettevõtja Osinek antud 2,5 miljardi Tšehhi krooni suurust laenu vastavalt 30. aprillil 2009 sõlmitud laenulepingule. Laenule uue tagatise määramist ja sellele järgnenud ettevõtja Osinek antud laenu võla konverteerimist aktsiateks hinnatakse lõplikus otsuses juhtumi SA.30908 kohta.

(11)

Osinek oli finantsvahendusettevõtja, mis asutati, et teostada järelevalvet söekaevanduste sulgemise ja nende taasavamise üle Tšehhi Vabariigis. Laenu andmise ajal kuulus ettevõtja 100 % Tšehhi ametiasutustele Tšehhi Vabariigi Rahandusministeeriumi järelevalve all. 5. novembril 2008 läks Osinek likvideerimisele. Enne likvideerimist oli ettevõtja Osinek käsutuses veel rahalisi vahendeid ning väidetavalt otsis ta erinevaid investeerimisvõimalusi. Osineki laenuleping sõlmiti ja allkirjastati 30. aprillil 2009. Osineki nimel kirjutas alla Osineki likvideerija. Võimalike laenuga seotud riskide kindlakstegemiseks tellis Osinek majandusliku analüüsi ettevõtja ČSA kohta sõltumatult eksperdilt European Business Consulting spol. s.r.o. (edaspidi „EBC”), samuti õigusliku analüüsi advokaadibüroolt JUDr. Jiří Rybář & JUDr. Pavel Štrbík.

(12)

29. septembril 2009 kirjutasid Osinek ja Tšehhi Vabariigi tööstus- ja kaubandusministeerium alla lepingule, mille kohaselt ettevõtja Osinek nõuded ČSA suhtes, mis tulenevad Osineki laenulepingust, loovutati ministeeriumile Osineki likvideerimismenetluse tulemusena. Ettevõtjale ČSA saadeti teatis nõuete loovutamise kohta veel samal päeval. 8. märtsil 2010 viidi ettevõtja Osinek likvideerimine lõpule.

(13)

3. mail 2010. aastal võttis Tšehhi valitsus vastu resolutsiooni nr 333 ČSA ümberkorralduskava kohta, mille kohaselt tegi Tšehhi valitsus Tšehhi Vabariigi tööstus- ja kaubandusministeeriumile ülesandeks vabastada pandist mõni tagatis enne ČSA registreeritud kapitali suurendamist. Laenu kapitaliseerimine (võla konverteerimine aktsiateks) tugines juriidiliselt kõnealusele resolutsioonile ja see viidi ellu 30. juunil 2010.

(14)

ČSA on olnud Tšehhi Vabariigi riiklik lennuettevõtja aastast 1923. Selle peakorter asub Prahas ja lennud väljuvad Praha Ruzyně lennujaamast. ČSA on suurim lennuettevõtja, mis asub Praha Ruzyně lennujaamas, teenindades 37 % lennureisijatest, kelle reis saab alguse Prahast või lõpeb Prahas. ČSA on liidu Sky Team liige. Enne ümberkorraldamist koosnes ČSA lennukipark 51 õhusõidukist. ČSA pakub regulaarlennuteenuseid (104 sihtkohta 44 riigis). Samuti pakub ČSA tellimuslende, lastilende, maapealse käitluse teenuseid (teenindab ligikaudu 60 % Praha Ruzyně lennujaama reisijatest), õhusõidukite hooldusteenust, meeskonna koolitamise teenust, toitlustamist, peab tollimaksuvabasid poode Praha Ruzyně lennujaamas ning korraldab tollimaksuvaba müüki õhusõidukite pardal.

(15)

ČSA on riiklik ettevõtja ning 95,69 % tema aktsiatest kuulub Tšehhi Vabariigile Tšehhi rahandusministeeriumi kaudu. Vähemusaktsionärid on Česká pojišťovna, a.s. (2,26 %), Praha linn (1,53 %) ja Bratislava linn (0,51 %).

(16)

Pärast ümberkorraldamise lõpuleviimist on Tšehhi Vabariigi eesmärk leida ČSA jaoks strateegiline partner. Kavandatud erastamise ettevalmistamisel otsustas Tšehhi valitsus luua ettevõttele uue struktuuri ettevõtte Český Aeroholding, a.s. (edaspidi „ČAH”) raames.

(17)

25. oktoobril 2011 kiitis Tšehhi konkurentsiamet heaks ČAHi loomise, mis hõlmab ettevõtjat ČSA, Praha Ruzyně lennujaama ja ettevõtja ČSA praeguseid tütarettevõtjaid, st ettevõtjaid Czech Airlines Handling, Holidays Czech Airlines, Technics and ČSA Services s.r.o. ČAHi juhatus ja struktuur sisaldab finantsvaldusettevõtja struktuuri elemente, selle eesmärk on ümber korraldada ettevõtjasse kuuluvad firmad, et lihtsustada nende juurdepääsu kommertsrahastamisele ja valmistada neid ette eelseisvaks erastamiseks.

(18)

Ettevõtjal ČSA on olnud raskusi, mis suurenesid oluliselt 2009. aastal, praeguse majanduskriisi haripunktis. Kuigi ettevõte ei kvalifitseerunud kunagi maksejõuetusmenetluse algatamiseks Tšehhi riikliku õiguse alusel, osutasid tema peamised finantsnäitajad selgelt negatiivses suunas.

Tabel 2

ČSA lihtaktsiad ja registreeritud kapital, 2006–2008 (tuhandetes Tšehhi kroonides)

Tabel 3

Muutused ČSA rahanduslikus olukorras (tuhandetes Tšehhi kroonides)

(19)

Ettevõte teenis kasumit 2007. ja 2008. aastal. Sellele vaatamata halvenesid äritegevuse näitajad 2009. aastal suurel määral. Käive oli eelneva nelja aasta jooksul veidi vähenenud, kuid rahavood vähenesid oluliselt. Võla tase oli enam-vähem stabiilne. Ettevõte tasaarveldas kahjusid varade müügist, eriti 2009. majandusaastal.

(20)

Ettevõtte olukord halvenes 2009. aasta jooksul, eriti pärast suve, mis on tavaliselt olnud ČSA jaoks kasumlik periood.

(21)

24. veebruaril 2010 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse. Oma otsuses avaldas komisjon kahtlust, kas ČSA oli raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised”) (6) kohaselt laenu saamise hetkel juba raskustes.

(22)

Lisaks avaldas komisjon kahtlust, kas ettevõtja Osinek pakutud laenutingimused ettevõtjale ČSA, võttes arvesse tema rahanduslikku olukorda, andsid talle majandusliku eelise, mida abi saanud ettevõtja ei oleks saanud tavapärastes turutingimustes. Peale selle kahtles komisjon, kas juhul kui laen sisaldas riigiabi, on see abi kokkusobiv kohalduvate riigiabi eeskirjadega, eriti komisjoni teatisega „Ühenduse riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks” (edaspidi „ajutine raamistik”) (7). Juhul kui oleks leitud, et ettevõtja Osinek antud laen sisaldab riigiabi, oleks meede avaldanud kahjulikku mõju konkurentsile, st ettevõtetele, kes opereerivad Praha Ruzyně lennujaamast algavatel liinidel või konkureerivad ČSA ja selle tütarettevõtjatega teistel turgudel.

(23)

Menetluse algatamise otsusele vastates esitas Tšehhi Vabariik märkused, kus väitis, et ettevõtja Osinek antud laen vastas turumajandusliku investori põhimõtte katsele, kuna ei toonud ettevõtjale ČSA lubamatut majanduslikku kasu.

(24)

Eelkõige oli Tšehhi Vabariik seisukohal, et Osineki laenulepingu allakirjutamise päeval ei olnud ČSA raskustes olev ettevõtja ning muutus raskustes olevaks ettevõtjaks alles 2009. aasta augusti lõpus. Tšehhi Vabariik väidab, et vaatamata probleemide suurenemisele on ČSA suutnud alati tagada maksejõulisuse. Siiski muutus olukord 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses ning olukord jätkas halvenemist kogu aasta vältel ülemaailmse majandussurutise tõttu, mis avaldas väga suurt mõju maailma transporditurgudele (8). See koos ebastabiilsete naftaturgude ja valuutakõikumistega halvendasid ČSA rahanduslikku olukorda veelgi.

(25)

2009. aasta jooksul tugines ČSA eelmiste aastate tulemustel põhinevatele prognoosidele ning ootas suvehooajal märgatavalt paremaid tulemusi. Sellest hoolimata näitasid augusti keskel juhtkonnale esitatud tulemused 2009. aasta esimese poole kohta, et juunis vähenes ČSA tulu oluliselt. 2009. aasta augustis mõistis juhtkond, et ettevõte ei ole enam võimeline tegutsema, kui ta kohe ei kärbi kulusid ja ei saa välistest allikatest finantsabi.

(26)

Ettevõtja Osinek antud laenu võimaliku riigiabi elemendiga seoses on Tšehhi Vabariik seisukohal, et intressimäär vastab nõuetele komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (edaspidi „viitemäärade teatis”) (9). Eelkõige väidab Tšehhi Vabariik, et kõnealuse laenu intressi määramiseks oli asjakohane kasutada baasintressimäärana kolme kuu PRIBOR-intressimäära, võttes arvesse finantsturgude volatiilsust Osineki laenulepingule allakirjutamise ajal.

(27)

Ettevõtjat ČSA ei ole hinnatud reitingusüsteemide kohaselt ja seetõttu ei ole Tšehhi Vabariik võimeline esitama tõendeid oma väite kohta, et ettevõtja ČSA reitingukategooria oli Osineki laenulepingule allakirjutamise ajal reiting B. Sellegipoolest osutab Tšehhi Vabariik 27. aprilli 2009. aasta EBC aruandele, mille kohaselt oli ČSA maksejõuline ja krediidivõimeline.

(28)

Tšehhi Vabariik kordab, et laenu tagamise eesmärgil pidi ČSA pakkuma tagatist vähemalt 110 % ulatuses laenu summast kogu laenuperioodi jooksul. Seega ei tohtinud ettevõtjale ČSA tegelikult antud laenu summa ühelgi ajahetkel ületada 90 % kogu tagatise väärtusest. Tšehhi Vabariik kinnitas, et see nõue oli täidetud kõigil juhtudel ning esitas hindamisaruanded varade kohta, mida kasutati laenu tagatisena.

(29)

Lisaks väidab Tšehhi Vabariik, et ettevõtja Osinek likvideerija, võttes arvesse asjaolu, et Osinekil oli kasutada arvestatav summa rahalisi ressursse, otsis investeerimisvõimalusi tulu teenimiseks. Enne Osineki laenulepingu sõlmimist palkas likvideerija sõltumatu konsulteerimisfirma EBC ja advokaadibüroo JUDr. Jiří Rybář & JUDr. Pavel Štrbík koostama laenupakkumise majanduslikku ja õiguslikku analüüsi. EBC analüüs kinnitas, et ettevõtjat ČSA võib pidada maksejõuliseks ning risk, et ettevõtjale ČSA laenu andmine võiks põhjustada kahju või kaotust ettevõtjale Osinek, oli minimaalne. Selle analüüsi põhjal otsustas likvideerija, et ettevõtjale ČSA laenu andmine oleks soodne võimalus ettevõtja Osineki olemasolevate rahaliste ressursside paigutamiseks.

(30)

Peale selle väidab Tšehhi Vabariik, et isegi kui komisjon on seisukohal, et ettevõtja Osinek antud laenu tingimused olid palju soodsamad turul pakutavatest tingimustest, on laen siiski kokkusobiv ajutises raamistikus sätestatud tingimustega.

(31)

Ametliku uurimismenetluse käigus esitas komisjonile märkused kolm huvitatud kolmandat isikut ning uurimisel oleva meetme abisaaja ehk ČSA (põhjendus 4).

(32)

Ettevõtja ČSA märkused kajastavad oma olemuselt Tšehhi Vabariigi märkuseid menetluse algatamise otsuse kohta, mis on esitatud eespool. Ettevõtja ČSA kordab, et ettevõtja Osinek laen anti turutingimustel, kuna Osinek tegutses ratsionaalse turumajandusliku ettevõtjana, keda motiveerisid pigem ärilised kui majanduslikud või sotsiaalpoliitilised eesmärgid. Peale selle esitab ettevõtja ČSA märkused võimaliku abielemendi suuruse kindlaksmääramise kohta, kui komisjon peaks tegema järelduse, et ettevõtja Osinek laen anti soodsa intressimääraga, st võib oletada, et ČSA reiting oli halvem kui B ja/või ei olnud tagatis suur.

(33)

Kõik huvitatud kolmandad isikud on ettevõtja ČSA konkurendid ja kõiki neid esindab sama advokaadibüroo. Seetõttu on nende seletused mõnevõrra identsed. Huvitatud kolmandad isikud väidavad, et ettevõtja Osinek andis ettevõtjale ČSA laenu riigiabiga, mis võimaldas ettevõttel konkureerida ebaausalt ja küsida hindu, mida konkurendid, kes ei ole saanud riigiabi, ei saa pakkuda, ilma et kaotaks võime katta kulud ja teenida mõistlikku kasumit (10).

(34)

Huvitatud kolmandad isikud väidavad, et ČSA oli suurtes raskustes juba enne 1. juulit 2008. Peale selle väidavad nad, et Osineki laen anti oluliselt väiksema intressimääraga, kui oleks nõudnud pank sarnases olukorras, võttes arvesse ČSA rahanduslikku olukorda, tagasimakseperioodi pikkust, tagatise kvaliteeti ja tegeliku tagasimaksmise väikest tõenäosust. Sellises olukorras on ettevõtja Osinek antud laen ebaseaduslik riigiabi, mis ei ole kokkusobiv ELi eeskirjadega. Üks märkusi esitanud konkurent väidab, et ettevõtja ČSA vastas tingimusele, mille kohaselt enam kui pool tema registreeritud kapitalist oli kaotatud aastatel 2007, 2008 ja 2009. Peale selle oli aastatel 2008 ja 2009 kaotatud eelneva 12 kuu jooksul rohkem kui neljandik ČSA registreeritud kapitalist. Sama konkurent selgitab, et ČSA registreeritud kapitali vähendamise põhjal 2008. aastal võib teha järelduse, et juba 1. juulil 2008 vastas ettevõte mõlemale tingimusele raskustes olemise kohta päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 10 alapunkti a tähenduses.

(35)

Huvitatud kolmandad isikud väidavad veel, et negatiivsete rahavoogude, võlausaldajate paljususe ning 30-päevase maksetähtajaga rahaliste kohustuste tõttu võib oletada, et ettevõte kannatas eelseisva maksejõuetuse all juba 2007. aasta lõpust ning kvalifitseerus seetõttu raskustes oleva ettevõttena päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 10 alapunkti c kohaselt juba 2007. aastast.

(36)

Tšehhi Vabariik ei nõustunud huvitatud kolmandate isikute märkustega ning nõustus ČSA märkustega. Tšehhi Vabariik jäi oma seisukoha juurde, et Osineki laen anti turutingimustel ning kooskõlas viitemäärade teatisega. Peale selle väidavad Tšehhi ametiasutused, et ČSA suutis ilma riigiabita tegutseda kuni 2009. aasta teise pooleni. ČSA varade olukord ei olnud tõeliselt ohus isegi 2009. aasta esimesel poolel ning nende väärtus tegelikult suurenes [8 340–9 255] miljonilt Tšehhi kroonilt 2009. aasta esimeses kvartalis [8 990–9 920] miljoni Tšehhi kroonini 2009. aasta teises kvartalis.

(37)

Tšehhi Vabariik märgib, et kuigi ČSA avaldab oma majandustulemused, mis on koostatud kooskõlas nii Tšehhi raamatupidamisstandarditega (edaspidi „raamatupidamisstandardid”) kui ka rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (edaspidi „finantsaruandlusstandardid”), tuginesid huvitatud kolmandad isikud oma märkustes üksnes tulemustele, mis on koostatud kooskõlas raamatupidamisstandarditega ehk meetodiga, mis ei anna tegelikku ettekujutust ettevõtte tegevusest. Aruanded, mis on koostatud kooskõlas finantsaruandlusstandarditega, annavad paremini teavet ettevõtte rahalise olukorra kohta ning on seetõttu palju asjakohasemad. ČSA kasutab raamatupidamisstandardeid, kuna see on kohustuslik Tšehhi maksuseaduste kohaselt. Sellegipoolest ei piirdu ČSA tegevus Tšehhi Vabariigiga, vaid on ülemaailmne, ja seetõttu kasutab ČSA ka rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid. Tšehhi Vabariik juhib tähelepanu asjaolule, et rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid kohaldavad pangad laenuotsuste tegemisel, kuna neid peetakse palju täpsemaks kui raamatupidamisstandardeid.

(38)

Lõpuks esitas Tšehhi Vabariik tõendi, mis näitab, et Osineki laenu andmise ajal ei vastanud ČSA maksejõuetuse tingimustele Tšehhi maksejõuetuse seaduse alusel (11).

(39)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(40)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed. Seetõttu peavad selleks, et määrata kindlaks, kas teatatud meetmed kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, olema täidetud kõik järgnevad tingimused. Rahaline abi:

(41)

Mõiste „riigiabi” hõlmab igasugust soodustust, mida finantseeritakse otseselt või kaudselt riigi ressurssidest ning mille on andnud riik või vahendaja, kes tegutseb talle antud volituste alusel.

(42)

Seetõttu tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas ettevõtja Osinek antud laenu tuleb pidada riigi ressurssideks. Nagu eespool märgitud, kuulus Osinek laenu andmise ajal 100 % Tšehhi Vabariigi rahandusministeeriumile ning seetõttu, olenemata ettevõtte või muust juriidilisest staatusest, on ta riigi osalusega äriühing komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/111/EÜ (liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta) (12) artikli 2 punkti b kohaselt. Seepärast on komisjon seisukohal, et Osineki laenu finantseeriti riigi ressurssidest.

(43)

Sellegipoolest on Euroopa Kohus otsustanud, et isegi kui riik on suuteline kontrollima riigi osalusega äriühingut ja domineerima selle tegevuse üle, siis ei saa konkreetsel juhul automaatselt oletada, et selline kontroll ka tegelikult aset leiab. Riigi osalusega äriühing võib vähemal või suuremal määral olla iseseisev, olenevalt sõltumatuse määrast, mille riik on talle andnud. Seetõttu ei ole pelk asjaolu, et riigi osalusega äriühing on riigi kontrolli all, piisav selleks, et seostada kõnealuse äriühingu võetud meetmed, näiteks kõnealune laenuleping, riigiga. Samuti on tarvis kontrollida, kas riigi ametiasutused on ühel või teisel viisil seotud kõnealuse meetme võtmisega. Selle kohta märkis Euroopa Kohus, et riigi osalusega äriühingu võetud meetme seostamine riigiga järeldub mitmetest näitajatest, mis on tingitud juhtumi asjaoludest ja meetme võtmise kontekstist (13).

(44)

Sellisteks näitajateks võivad olla äriühingu lõimimine avaliku halduse struktuuridesse, tegevuse iseloom ja tegutsemine turul tavapärastes konkurentsitingimustes eraettevõtjatega, äriühingu juriidiline staatus (selles tähenduses, et kas talle kohaldub avalik õigus või äriühingu õigus), riigi ametiasutuste järelevalve intensiivsus äriühingu juhtimise üle või mis tahes muud näitajad, mis näitavad konkreetsel juhul avaliku sektori asutuste seotust meetme võtmisega või nende seotuse ebatõenäosust, võttes samuti arvesse meetme ulatust, selle sisu ja selles sisalduvaid tingimusi.

(45)

Komisjon märgib, et enamik Osineki nõukogu liikmetest on avaliku sektori esindajad (nt rahandusministeerium).

(46)

Osinek läks likvideerimisele 5. novembril 2008 ainukese aktsionäri sama kuupäeva kandva otsuse alusel. Kuigi Tšehhi õiguse kohaselt peab likvideerija tegutsema iseseisvalt ja ettevõtte organitelt likvideerimise käigus juhiseid saamata, märgib komisjon siiski, et likvideerija määras ametisse Tšehhi Vabariigi rahandusministeerium, kes tegutses Osineki ainukese aktsionärina.

(47)

Peale selle esitasid Tšehhi ametiasutused komisjonile advokaadibüroo JUDr. Jiří Rybář and JUDr. Pavel Štrbík eksperdiarvamuse, kes soovitas likvideerijal enne ettevõtjale ČSA laenu andmise otsuse tegemist konsulteerida Osineki aktsionäriga ehk Tšehhi Vabariigiga.

(48)

Riigi poolt Osineki tegevuse üle järelevalve teostamisega seoses on komisjon peale selle seisukohal, et resolutsiooniga nr 333 võttis Tšehhi valitsus seejärel samuti otsuse määrata ettevõtja Osinek antud laenule uus tagatis ning konverteerida võlg ČSA aktsiateks.

(49)

Seepärast teeb komisjon järelduse, et otsuse ettevõtja Osinek laenu andmise kohta saab seostada Tšehhi riigiga. Seetõttu tuleb Osineki laenu pidada riigi ressurssidest rahastatud laenuks.

(50)

Komisjon märgib, et vastavalt ELi õiguses kindlakskujunenud põhimõtetele on nii, et kui riik annab äriühingu käsutusse lisakapitali tavapärastest turutingimustest soodsamatel tingimustel, võib see kuuluda ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse, kuna selle tulemus oleks teatud ettevõtja soodustamine kõnealuse artikli tähenduses. Selleks et teha kindlaks, kas riik on andnud ettevõtjale majandusliku eelise, mida tavapärastel turutingimustel ei oleks saadud, kohaldab komisjon turumajandusliku investori põhimõtet (14).

(51)

Selle põhimõtte kohaselt ei oleks riigiabi hõlmatud juhul, kui sarnases olukorras oleks avalikus sektoris tegutseva äriühinguga võrreldava suurusega erainvestor, kes tegutseb tavapärastes turumajanduse tingimustes, ajendatud tegema kõnealust kapitalisüsti. Seetõttu peab komisjon hindama, kas erainvestor oleks sõlminud kõnealuse tehingu samadel tingimustel. Hüpoteetilise erainvestori kavandatud käitumine on kaalutleva investori käitumine, kelle eesmärki suurendada kasumit maksimaalselt hoiab tagasi ettevaatlikkus vastava tulumäära puhul võetava riski suuruse pärast. Selle põhimõtte kohaselt ei peeta riigiabiks kapitali, mille riik on andnud ettevõtja käsutusse, kas otseselt või kaudselt, tingimustel, mis vastavad tavapärastele turutingimustele (15).

(52)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kohaldub turumajandusliku investori põhimõte laenudele. Kui seda kohaldatakse laenu andmisele, tõstatab see põhimõte küsimuse, kas erainvestor oleks andnud laenu abisaajale tingimustel, mille alusel laenu tegelikult anti (16). Sellega seoses hindab komisjon, kas laen anti tavapärastel äritingimustel ja kas sellist laenu oleks võidud saada kommertspangast. Pidades silmas sellise laenu tingimusi, võtab komisjon arvesse eelkõige nii intressimäära kui ka tagatist, mis peaks laenu katma. Komisjon hindab, kas kõnealune tagatis on piisav makseviivituse korral laenu tagasimaksmiseks täies mahus ning hindab ettevõtte rahalist olukorda laenu andmise ajal (17).

(53)

Komisjon märgib, et ČSA on juriidiline isik, kes on seotud majandustegevusega, ning on seepärast äriühing ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses. Selleks et teha kindlaks, kas Osineki laen anti soodsatel tingimustel või turutingimustel, kontrollis komisjon kõnealuse laenu intressimäära kokkusobivust komisjoni viiteintressimääraga, nagu on sätestatud viitemäärade teatises, mida kohaldatakse turumäära indikaatorina.

(54)

Asjaomase kuupäeva suhtes, mida tuleb võtta arvesse kõnealuse laenu intressimäära võrdlemisel viiteintressimääraga, oli komisjon juba menetluse algatamise otsuses seisukohal, et selleks peab olema õiguslikult siduva akti kuupäev, mille kohaselt laenu anti, st 30. aprill 2009 (laenulepingu sõlmimise kuupäev ettevõtjate Osinek ja ČSA vahel).

(55)

Tšehhi Vabariik väidab, et sel ajal pääses ČSA veel juurde erapankade välisabile ja muutus raskustes olevaks ettevõtteks alles 2009. aasta augustis. 2009. aasta alguses vastas ČSA krediidivõimelisus B-kategooria reitingule.

(56)

Tšehhi Vabariigi väidete kontrollimiseks konsulteeris komisjon mitme erapangaga, kellel on ärisuhted ettevõtjaga ČSA, seoses nende sisereitinguga ettevõtjale ČSA 2009. aasta esimese kuue kuu jooksul, ČSA sisereitingu muutustega ajavahemikus 2008. aasta juulist 2009. aasta juulini, laenu tingimustega, mille alusel anti ettevõtjale ČSA laenu 2009. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning teiste märkustega, mis käsitlesid ČSA krediidivõimelisust 2009. aasta esimese kuue kuu jooksul. Kolm erapanka andsid teavet tingimusel, et teave hoitakse konfidentsiaalsena, et seda kasutatakse üksnes komisjoni sisehindamise jaoks ning ei avaldata kolmandatele isikutele, sh ettevõtjale ČSA ja Tšehhi ametiasutustele.

(57)

Kuigi kõik pangad tunnistasid, et ČSA rahaline olukord halvenes 2009. aasta alguses, anti ettevõtjale ČSA 2009. aasta esimeses pooles toimivaid kapitalilaene ja krediidilimiiti. Kolme erapanga sisereiting ČSA kohta vastab üldjoontes reitingule B.

(58)

Komisjon märgib, et pankade vastused on järjepidevad ja terviklikud. Kuigi ettevõtte sisereiting halvenes, ei olnud reitingu alandamine nii suur, et õigustada kõrgemat riskimarginaali.

(59)

Peale selle märgib komisjon, nagu on juba osutatud menetluse algatamise otsuses ja tuginedes Tšehhi Vabariigi esitatud teabele, et pank UniCreditBank andis toimiva, keskmise pikkusega tähtajaga (4 aastat) käibekapitalilaenu summas 200 miljonit Tšehhi krooni ettevõtjale ČSA 2008. aasta septembris, mille tagatiseks oli lennusimulaator. 25. juunil 2009. aastal suurendas UniCreditBank laenulepingus kokkulepitud finantsnäitajatest kõrvalekaldumise tõttu ČSA laenu riskimarginaali 160 baaspunktilt (milles lepiti kokku 2008. aasta septembris) 325 baaspunktini, mis ületab ühe kuu PRIBORit (st 5,10 % suurust aastast intressimäära 25. juunil 2009). Komisjon märgib, et kõnealune intressimäär, mis kajastas ČSA rahalise olukorra hiljutist halvenemist, on väiksem Osineki laenu intressimäärast (5,51 % aastas) ning vastab ligikaudu B-reitinguga ettevõtte viiteintressimäärale (suure tagatisega).

(60)

Eespool nimetatut arvesse võttes võib järeldada, et põhimõtteliselt pääses ČSA ettevõtja Osinek laenu andmise ajal juurde välisabile ning et ČSA krediidivõimelisus 2009. aasta esimesel poolel vastas reitingule B.

(61)

Laenu tagamiseks kasutatav tagatis koosnes hoonetest, mis asusid Praha Ruzyně lennujaamas, maast, inventarist ja varuosadest. Tagatise turuväärtuse tegid kindlaks sõltumatud eksperdid Tšehhi Vabariigist, kes on registreeritud kas Ekspertide Instituudi Registris või Autoriseeritud Ekspertide Keskregistris, mida haldab Tšehhi Vabariigi justiitsministeerium, ja kellel on kogemusi varade hindamise valdkonnas (18).

(62)

Komisjon märgib, et tagatiseks oleva angaari F (vt tabel 1) hindamisaruande kuupäev on 1. juuni 2009, samal ajal kui esimene osa Osineki laenust maksti välja 11. mail 2009. Tšehhi ametiasutused esitasid ettevõtte YBN Consult 6. mai 2009. aasta deklaratsiooni, mis kinnitab kasutatud tagatise väärtust. Selline deklaratsioon on kooskõlas Osineki laenulepingu punktiga 5.9.11, eeldusel, et täielik hindamisaruanne esitatakse ühe kuu jooksul esimese osa väljamaksmise päevast. Komisjon märgib, et see tingimus oli täidetud.

(63)

Peale selle hindas komisjon kriitiliselt esitatud hindamisaruandeid. Hindamised ei anna põhjust muretsemiseks, kuna ühtki ilmset viga ei ole tuvastatud, kohaldatud on tunnustatud metoodikat ja hindamised põhinevad usaldusväärsetel eeldustel. Seetõttu on komisjon seisukohal, et praeguse hindamisaruande tulemused on asjakohane lähendamine Osineki laenu tagatiseks kasutatud varade tegelikele turuhindadele. Ühe tagatise tüübi puhul (varuosad) põhines väärtus nende raamatupidamislikul puhasväärtusel. Komisjon on seisukohal, et see hindamismeetod on asjakohane sellist tüüpi vara puhul, võttes arvesse, et varuosadega saab lihtsasti kaubelda ning nende väärtus peaks seetõttu vastama nende esialgsele soetamiskulule, millest on lahutatud kogukulum.

(64)

Laenulepingus on sätestatud, et laenu tegelik summa ei tohi olla suurem 90 % tagatise väärtusest, st tagatise väärtus peab olema vähemalt võrdne 110 %-ga laenu summast. Tuginedes esitatud teabele, oli esimese osa väljamaksmise ajal 2009. aasta mais esialgse tagatise väärtus, nagu oli kokku lepitud 30. aprilli 2009. aasta laenulepingus, vähemalt [110–117] %; teise osa väljamaksmise ajal 2009. aasta juulis vähemalt [120–132] %; ja kolmanda osa väljamaksmise ajal 2009. aasta septembris vähemalt [128–141] %. Peale selle lisati Osineki laenulepingule (vt põhjendus 8) mitmete lisandustega täiendavat tagatisvara ning mõni tagatis vabastati.

Tabel 4

Ülevaade tagatise määramisest Osineki laenu eri perioodidel

(65)

Viitemäärade teatises oletatakse, et suur tagatis eeldab kahjumit, mis on väiksem või võrdne 30 %-ga, mis vastab tagatise väärtusele, mis on vähemalt 70 % laenu summast. Komisjon märgib, et kõnealusele laenule antud tagatis on märksa suurem, mis loob olulise kindlusvaru võimaliku kõrvalekaldumise suhtes tagatise väärtuse hindamisel.

(66)

Asjakohane intressimäär viitemäärade teatise kohaselt oleks kõnealusel ajal olnud 5,16 % aastas (baasintressimäär 2,96 % + 220 baaspunkti = 5,16 % aastas). 220 baaspunkti suurune marginaal kajastab reitingut B, mida kinnitasid erapangad ja eespool kirjeldatud suur tagatis.

(67)

Kõnealune määr on väiksem Osineki laenu puhul kohaldatud intressimäärast (kolme kuu PRIBOR (19) + 300 baaspunkti), mis 30. aprillil 2009 moodustas 5,51 % aastas.

(68)

Kohaldatud intressimäära analüüs (kolme kuu PRIBOR pluss 300 baaspunkti) ning viiteintressimäär pluss 220 baaspunkti suurune marginaal näitavad, et need intressimäärad on võrreldavad aluseks oleva metoodika, samuti kohaldatud intressimäärade üldise tasemega, sh asjakohane riskimarginaal.

(69)

PRIBOR on pankadevaheliste hoiuste turu intressimäärade viiteväärtus, mida Tšehhi Riigipanga ja Tšehhi Forex klubi (Tšehhi Vabariigi finantsturgude liit) arvutusagent arvutab (fikseerib) viitepankade noteeringute põhjal hoiuste müügi kohta (st pakkumised) (20).

(70)

Osineki laenu intressimäär tugineb PRIBORile, mis on arvutatud kolmekuulise tähtaja kohta. Viiteintressimäär põhineb üheaastastel rahaturu intressimääradel. Sellegipoolest jätab komisjon endale õiguse kasutada lühemaid või pikemaid tähtaegasid, mida on kohandatud konkreetse juhtumiga.

(71)

Kahe intressimäära kujunemise analüüs Osineki laenu kehtivusperioodil (aprill 2009 – juuni 2010) näitab, et need kaks määra on tõepoolest võrreldavad. Keskmised intressimäärad (21) ajavahemikul 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta juunini on peaaegu samad (4,77 % PRIBORi puhul + 300 baaspunkti; 4,79 % viiteintressimäära puhul, sh 220 baaspunkti suurune riskimarginaal). Väike vahe kahe baaspunkti vahel tuleneb erinevast kohandamismeetodist. PRIBORit kohandatakse igapäevaselt; viiteintressimäära kohandatakse ainult iga mõne kuu järel.

(72)

Selles kontekstis võib nõustuda, et kohaldatud intressimäär on adekvaatne asendusväärtus turuintressimäärale. Viitemäärade teatise alusel on meede kooskõlas turuga ning ei sisalda seetõttu majanduslikku eelist ettevõtjale ČSA.

(73)

Lõpetuseks märgib komisjon, et intressimäärade maksmine ettevõtja ČSA poolt võlausaldajale toimus täielikult kooskõlas Osineki laenulepinguga (22).

(74)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 nõutakse, et meede peab selleks, et teda saaks liigitada riigiabina, soodustama „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist”. Kõnealuse juhtumi puhul märgib komisjon, et ettevõtja Osinek andis laenu üksnes ettevõtjale ČSA. Seega on see meede valikuline ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(75)

Võttes arvesse riigiabi kumulatiivseid kriteeriume, on praegusel juhul mõju ELi-sisesele kaubandusele ja vaidlustatud meetme konkurentsi moonutav mõju vaieldamatud ning Tšehhi ametiasutused isegi ei vaidlustanud seda. ČSA konkureerib teiste Euroopa Liidu lennuettevõtjatega, eelkõige alates õhutranspordi liberaliseerimise kolmanda etapi („kolmas pakett”) jõustumisest 1. jaanuaril 1993. Kõnealune meede võimaldas ettevõtjal ČSA jätkata tegutsemist, mille tulemusel ei pidanud ta, erinevalt konkurentidest, seisma silmitsi tagajärgedega, mis oleksid tavaolukorras tulenenud tema halbadest finantstulemustest.

(76)

Eespool esitatut arvesse võttes on komisjon seisukohal, et meede ei sisalda riigiabi ettevõtjale ČSA, kuna ettevõtja Osinek andis laenu tingimustel, mida oleks nõudnud turumajanduslik investor. Eelkõige on intressimäär, millega ettevõtja Osinek laenu andis, kooskõlas viiteintressimääraga, mis on kindlaks määratud viitemäärade teatise alusel, võttes arvesse asjaolu, et ettevõtjal ČSA oli laenu andmise ajal reiting B, mida kinnitasid erapangad, ja laen tagati kogu perioodi jooksul tagatisega, mis oli oluliselt suurem kui 70 % laenu summast, mis on sätestatud viitemäärade teatises.

(77)

Sellegipoolest analüüsis komisjon, kas juhul kui laenu saab pidada riigiabi sisaldavaks, oleks meede ajutise raamistiku alusel kokkusobiv siseturuga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses.

(78)

Ettevõtja Osinek andis laenu 2009. aastal. Meetme eesmärk on seetõttu lihtsustada ettevõtja juurdepääsu välisabile ajavahemikul, mil krediiditurgude tavapärane toimimine on tõsiselt häiritud finantskriisi tõttu, ning ajal, kui finantskriis (laenuraha vähenemine) mõjutab laiemalt majandust ja tekitab tõsiseid pingeid liikmesriikide majanduses.

(79)

Komisjon käsitles seda kriisi 17. detsembril 2008 ja võttis vastu ajutise raamistiku. Nimetatud raamistikus tunnistas komisjon „praeguse finantskriisi tõsidust ja selle mõju liikmesriikide majandusele üldiselt”. Lisaks leidis komisjon, et „teatavat liiki riigiabi on nende raskuste leevendamiseks piiratud ajavahemikul õigustatud ning seda võib ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel pidada ühisturuga kokkusobivaks”.

(80)

Meedet tuleb hinnata ajutise raamistiku punkti 4.4.2 („Subsideeritud intressimäärana antav abi”) nõuete alusel.

(81)

Ajutise raamistiku kohaselt peab kohaldatav intressimäär olema vähemalt võrdne keskpanga üleööintressi määraga, millele lisatakse preemia, mis on võrdne üheaastase keskmise pankadevahelise määra ja ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 30. juunini 2008 kehtinud keskpanga üleööintressi keskmise määra vahega, millele omakorda lisatakse laenusaaja riskiprofiilile vastav krediidiriski garantiipreemia, nagu on ette nähtud komisjoni viitemäärade teatises.

(82)

Tšehhi Vabariigi üleööintressi määr oli 30. aprillil 2009 1,45 % (23). Vahe üheaastase keskmise pankadevahelise määra ja keskpanga üleööintressi keskmise määra vahel ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 30. juunini 2008 oli 68 baaspunkti.

(83)

Laenusaaja riskiprofiilile vastav krediidiriski garantiipreemia oli 220 baaspunkti. See garantiipreemia põhineb reitingul B (vt põhjendus 57) ja tagatise suurel väärtusel, võttes arvesse kõnealust tagatist (vt põhjendused 64 ja 65).

(84)

Ajutise raamistiku kohaselt oleks minimaalne intressimäär seetõttu 4,33 % (1,45 % + 0,68 % + 2,20 %). Osineki laenu tegelik määr oli 5,51 %. Seega andis ettevõtja Osinek laenu suurema intressimääraga, kui on minimaalselt lubatud ajutise raamistiku kohaselt.

(85)

Peale selle on ajutise raamistiku punktis 4.4 nõutud, et laenu kokkusobivuseks abiga peab olema täidetud veel kaks lisatingimust:

(86)

Esiteks peab leping olema sõlmitud hiljemalt 31. detsembriks 2010. Vähendatud intressimäärasid võidakse kohaldada intressi maksmisele enne 31. detsembrit 2012.

(87)

Osineki laenuleping sõlmiti 30. aprillil 2009. Laen pidi tagasi makstama ühe maksena 30. novembriks 2010. Seetõttu vastab laenuleping esimesele tingimusele.

(88)

Teiseks ei tohi abisaaja olla raskustes 1. juuli 2008. aasta seisuga.

(89)

Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 9 on kirjas, et ELis puudub raskustes oleva äriühingu mõiste, ning lisatakse, et komisjoni arvates on äriühing raskustes, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks kas lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni.

(90)

Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 10 alapunktis b selgitatakse, et raskustes olevaks peetakse äriühingut, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest, ja kes on kaotanud üle poole oma arvetel olevast kapitalist, kusjuures üle veerandi sellest viimase 12 kuu jooksul.

(91)

2008. aastal oli ČSA registreeritud kapital kokku 2 735 miljonit Tšehhi krooni. Raamatupidamisstandardite kohaselt vähenesid ettevõtja lihtaktsiad 101 miljoni Tšehhi kroonini samal aastal.

Tabel 5

Lihtaktsiad ja registreeritud kapital 2007. ja 2008. aastal (tuhandetes Tšehhi kroonides)

Allikas: ČSA finantsaruanded.

(92)

Kuigi üle poole ettevõtte registreeritud kapitalist oli kaotatud 1. juuliks 2008, ei olnud täidetud päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 10 alapunkti a teine tingimus – üle veerandi registreeritud kapitalist peab olema kaotatud viimase 12 kuu jooksul. Ajavahemikul 2007. aasta juunist kuni 2008. aasta juulini ([31 570 000–34 875 000] Tšehhi krooni) kaotatud lihtaktsiad moodustavad kõigest [0,8–1,5] % registreeritud kapitalist.

(93)

Peale selle peetakse päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 10 alapunkti c kohaselt raskustes olevaks ettevõtjaks äriühingut juhul, kui asjaomane äriühing vastab riikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Tšehhi ametiasutused kinnitasid, et ČSA suhtes ei saanud Tšehhi maksejõuetuse seaduse lõike 3 alusel algatada maksejõuetuse menetlust.

(94)

Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 11 on siiski sätestatud, et isegi kui ei esine ühtegi punktis 10 loetletud tingimust, võib äriühingut pidada siiski raskustes olevaks, eriti juhul, kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus.

(95)

Muutused ČSA finantstulemustes asjaomase perioodi jooksul ei osutanud selgelt negatiivses suunas (vt tabel 3). Ettevõte teenis kahjumit 2006. aasta lõpus, kuid kosus ja näitas positiivseid tulemusi 2007. aastal. [800–880] miljoni Tšehhi krooni suurune kahjum registreeriti 2008. aasta esimese kvartali lõpus. Kuid olukord paranes teise kvartali lõpuks, ehk 30. juuniks 2008. Sarnast suundumust võib täheldada rahavoogude puhul. ČSA käive vähenes aeglaselt igal aastal vaatlusaluse perioodi jooksul. Sellegipoolest ei saa järeldada, et käive vähenes märkimisväärselt enne 30. juunit 2008.

(96)

Ettevõtte võlg vähenes ajavahemikul 2008. aasta märtsist 2008. aasta juunini ning seejärel suurenes järgmise kuue kuu jooksul. Ja lõpetuseks kõikus varade väärtus vaatlusalusel perioodil kindlat suunda võtmata.

(97)

Kokkuvõtteks võib öelda, et finantskriteeriumid vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktile 11 ei osutanud selgelt kõigile tavapärastele raskustes oleva äriühingu tunnustele enne 30. juunit 2008. Peale selle pääses ČSA sel ajal endiselt juurde rahalistele ressurssidele, nagu selgub asjaolust, et ta oli suuteline veel 2008. aasta septembris saama laenu erapangalt (vt põhjendus 59).

(98)

Komisjon märgib, et ajutise raamistiku punktiga 4.4 kokkusobivat abi võis anda äriühingutele, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes, kuid sattus raskustesse pärast seda ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tulemusel. Seetõttu ei piira asjaolu, et ČSA muutus raskustes olevaks ettevõtjaks hilisemal kuupäeval, kokkusobivust ajutise raamistiku kohaselt.

(99)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et ČSA ei olnud 1. juulil 2008 raskustes olev ettevõtja ning tema suhtes võis kohaldada ajutist raamistikku.

(100)

Eespool esitatut arvesse võttes vastab ettevõtja Osinek antud laen kõigile ajutise raamistiku punktis 4.4 sätestatud tingimustele. Seetõttu, isegi kui Osineki laen sisaldas väidetavalt riigiabi, on meede ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siiski kokkusobiv siseturuga.

(101)

Komisjon järeldab, et ettevõtja Osinek antud laen ei sisalda riigiabi. Peale selle, isegi kui Osineki laen sisaldas väidetavalt riigiabi, on meede siiski kokkusobiv siseturuga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt.

(102)

Otsus ei hõlma ettevõtja Osinek antud laenule uue tagatise määramist ja laenu kapitaliseerimist 30. juunil 2010. Nimetatud meedet hinnatakse lõplikus otsuses juhtumi SA.30908 kohta,