TÕLGE

Kagu-Aasia sõprus- ja koostööleping

Indoneesia, 24. veebruar 1976

Kõrged lepinguosalised:

TEADLIKUNA nende rahvaid ühendavatest ajaloolistest, geograafilistest ja kultuurisidemetest,

PÜÜDES toetada piirkonnas rahu ja stabiilsust, juhindudes omavahelistes suhetes õiglusest ja õigusriigi põhimõttest ning tugevdades piirkonna vastupidavust,

SOOVIDES edendada rahu, sõprust ja vastastikust koostööd Kagu-Aasiat mõjutavates küsimustes kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, 25. aprillil 1955 Bandungis Aasia-Aafrika konverentsi poolt vastu võetud kümne põhimõtte, 8. augustil 1967 Bangkokis allkirjastatud Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni deklaratsiooni ning 27. novembril 1971 Kuala Lumpuris allkirjastatud deklaratsiooni vaimu ja põhimõtetega,

VEENDUNUNA, et nende riikide vaheliste erimeelsuste ja vaidluste lahendamisel tuleks kohaldada ratsionaalseid, tõhusaid ja piisavalt paindlikke menetlusi, vältides negatiivset suhtumist, mis võib ohustada ja takistada koostööd,

USKUDES kõigi nii Kagu-Aasias kui ka mujal asuvate rahu armastavate riikide koostöö vajadusse maailmarahu, stabiilsuse ja kooskõla edendamisel,

LEPIVAD PÜHALIKULT KOKKU sõlmida järgneva sõprus- ja koostöölepingu:

1.1.1.1.   I PEATÜKK: EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Käesoleva lepingu eesmärk on edenda kõrgete lepinguosaliste rahvaste vahelist kestvat rahu, igavest sõprust ja koostööd, mis aitab kaasa nende tugevusele, solidaarsusele ja tihedamatele omavahelistele suhetele.

Artikkel 2

Omavahelistes suhetes juhinduvad kõrged lepinguosalised järgmistest põhimõtetest:

a)	kõigi riikide iseseisvuse, sõltumatuse, võrdsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusliku identiteedi vastastikune austamine;

b)	iga riigi õigus korraldada oma riiklust ilma välise mõjutamise, õõnestamise ja surveta;

c)	mittesekkumine üksteise siseasjadesse;

d)	erimeelsuste ja vaidluste rahumeelne lahendamine;

e)	loobumine ähvardamisest ja jõu kasutamisest ning

f)	tõhus koostöö lepinguosaliste vahel.

1.1.1.2.   II PEATÜKK: SÕPRUS

Artikkel 3

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks püüavad kõrged lepinguosalised arendada ja tugevdada sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö traditsioonilisi, kultuurilisi ja ajaloolisi sidemeid, mis neid seovad, ja täidavad heas usus käesoleva lepinguga võetud kohustusi. Oma rahvaste üksteisemõistmise parandamiseks innustavad ja soodustavad kõrged lepinguosalised nende kontakte ja suhtlust.

1.1.1.3.   III PEATÜKK: KOOSTÖÖ

Artikkel 4

Kõrged lepinguosalised edendavad tihedat koostööd majandus-, sotsiaal-, tehnika-, teadus- ja haldusvaldkonnas, ühiste ideaalide, rahvusvaheliste rahupüüdluste, piirkonna stabiilsuse ja kõigi muude ühist huvi pakkuvate küsimuste vallas.

Artikkel 5

Artikli 4 täitmisel annavad kõrged lepinguosalised endast parima nii mitme- kui ka kahepoolselt võrdsuse, mittediskrimineerimise ja vastastikuse kasu alusel.

Artikkel 6

Selleks et tugevdada Kagu-Aasia rahvaste jõuka ja rahumeelse kogukonna vundamenti, teevad kõrged lepinguosalised koostööd piirkonna majanduskasvu kiirendamiseks. Seepärast edendavad nad põllumajanduse ja tööstuse aktiivsemat kasutamist, kaubanduse laiendamist ja majandusliku taristu parandamist oma rahvaste vastastikuseks kasuks. Selleks uurivad nad jätkuvalt kõiki võimalusi tihedaks ja viljakaks koostööks teiste riikide ning piirkonnast väljapoole jäävate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega.

Artikkel 7

Selleks et saavutada sotsiaalset õiglust ja tõsta piirkonna rahvaste elustandardit, elavdavad kõrged lepinguosalised majanduskoostööd. Sel eesmärgil võtavad nad vastu asjakohased majandusarengu ja vastastikuse abi piirkondlikud strateegiad.

Artikkel 8

Kõrged lepinguosalised püüavad saavutada võimalikult ulatuslikku ja tihedat koostööd ning üksteist aidata koolitus- ja uuringuvõimalustega sotsiaal-, kultuuri-, tehnika-, teadus- ja haldusvaldkonnas.

Artikkel 9

Kõrged lepinguosalised püüavad tõhustada koostööd piirkonna rahu, kooskõla ja stabiilsuse edendamisel. Oma seisukohtade, tegevuse ja poliitika kooskõlastamiseks hoiavad kõrged lepinguosalised pidevat kontakti ning konsulteerivad üksteisega rahvusvahelistes ja piirkondlikes küsimustes.

Artikkel 10

Kõrge lepinguosaline ei osale mingil viisil tegevuses, mis kujutab endast ohtu teise kõrge lepinguosalise poliitilisele ja majanduslikule stabiilsusele, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele.

Artikkel 11

Kõrged lepinguosalised püüavad tugevdada oma riikide vastupidavust poliitilises, majanduslikus, sotsiaal-kultuurilises ja julgeoleku valdkonnas vastavalt oma ideaalidele ja püüdlustele, vabana välisest sekkumisest ja sisemisest õõnestustegevusest, et säilitada oma rahvuslikku identiteeti.

Artikkel 12

Kõrged lepinguosalised püüavad piirkondliku jõukuse ja julgeoleku saavutamisel teha koostööd piirkondliku vastupidavuse edendamise kõigis valdkondades, tuginedes enesekindlusele, eneseusaldusele, vastastikusele austusele, koostööle ja solidaarsusele, mis moodustavad Kagu-Aasia rahvaste tugeva ja elujõulise kogukonna vundamendi.

1.1.1.4.   IV PEATÜKK: VAIDLUSTE RAHUMEELNE LAHENDAMINE

Artikkel 13

Kõrged lepinguosalised hoiavad sihikindlalt ja heas usus ära vaidlused. Kui tekivad vaidlused neid vahetult mõjutavates küsimustes, eriti vaidlused, mis tõenäoliselt rikuvad piirkonna rahu ja kooskõla, hoiduvad osalised ähvardamisest ja jõu kasutamisest ning lahendavad sellised vaidlused alati omavaheliste sõbralike läbirääkimistega.

Artikkel 14

Selleks et lahendada vaidlusi piirkondlike protsesside abil, kutsuvad kõrged lepinguosalised alalise organina kokku kõrge nõukogu, kuhu kuulub iga kõrge lepinguosalise ministritaseme esindaja, et võtta teadmiseks selliste vaidluste või olukordade olemasolu, mis tõenäoliselt rikuvad piirkonna rahu ja kooskõla.

Artikkel 15

Kui lahendust ei leita otsestel läbirääkimistel, võtab kõrge nõukogu vaidluse või olukorra teadmiseks ning soovitab vaidluse pooltele asjakohaseid lepitusviise, näiteks häid teeneid, vahendamist, uurimist või lepitamist. Sellest hoolimata võib kõrge nõukogu pakkuda oma häid teeneid või vaidlevate poolte kokkuleppel asuda ise täitma vahendamis-, uurimis- või lepitamiskomitee rolli. Vajaduse korral soovitab kõrge nõukogu vaidluse või olukorra teravnemise vältimiseks asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 16

Käesoleva peatüki eelnevat sätet kohaldatakse vaidluse suhtes siis, kui vaidluse kõik pooled selles kokku lepivad. See ei takista muudel, vaidluses mitteosalevatel kõrgetel lepinguosalistel pakkuda kõnealuse vaidluse lahendamiseks kõikvõimalikku abi. Vaidluse pooled peaksid suhtuma sellistesse abipakkumistesse heatahtlikult.

Artikkel 17

Mitte ükski käesoleva lepingu säte ei välista Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 33 lõikes 1 sätestatud tülide rahuliku lahendamise vahendite kasutamist. Enne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud muude menetluste kasuks otsustamist tuleks vaidlevaid kõrgeid lepinguosalisi julgustada võtma meetmeid vaidluse lahendamiseks sõbralike läbirääkimiste teel.

1.1.1.5.   V PEATÜKK: ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Käesolevale lepingule kirjutavad alla Filipiini Vabariik, Indoneesia Vabariik, Malaisia, Singapuri Vabariik ja Tai Kuningriik. Leping ratifitseeritakse kooskõlas iga allakirjutanud riigi põhiseaduslike menetlustega. Lepinguga võivad ühineda teised Kagu-Aasia riigid.

Artikkel 19

Käesolev leping jõustub viienda ratifitseerimisdokumendi deponeerimise kuupäeval. Leping deponeeritakse allakirjutanud riikide valitsuste juures, kes on määratud käesoleva lepingu ning selle ratifitseerimise ja sellega ühinemise dokumentide hoiulevõtjateks.

Artikkel 20

Käesolev leping koostatakse kõrgete lepinguosaliste ametlikes keeltes ja kõik keeleversioonid on võrdselt autentsed. Tekstidest tehakse heakskiidetud ühine tõlge inglise keelde. Igasugune ühise teksti lahknev tõlgendamine lahendatakse läbirääkimiste teel.