26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/21

(1)

BDEW esitas komisjonile 26. oktoobril 2011 e-kirjas direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 5 kohase taotluse. Komisjon teavitas Saksamaa ametiasutusi kõnealusest taotlusest 11. novembril 2011 ning palus 10. jaanuari 2012. aasta e-kirjas Saksa ametiasutustel ning 21. detsembri 2011 e-kirjas BDEW-l esitada lisateavet. Täiendava teabe esitasid Saksa ametiasutused 14. detsembri 2011 e-kirjas ning BDEW 17. jaanuari 2012, 26. jaanuari 2012 ja 28. veebruari 2012 e-kirjades.

(2)

Asjaomase sektori ostjate nimel BDEW poolt esitatud taotluses käsitletakse „igat liiki elektrijaamade ehitust, ostu ja käitamist (sealhulgas hooldamine) ning vastavaid toetustegevusi” (2).

(3)

Taotlusele on lisatud Saksamaa Liitvabariigi konkurentsiameti (Bundeskartellamt) 25. juuli 2011. aasta arvamus. Asjakohaste Saksamaa õigusaktide alusel välja antud arvamuses (edaspidi „arvamus”) käsitletakse küsimust, kas ettenähtud korras tehtav tegevus on otseselt avatud konkurentsile. Arvamus põhineb asjaomaste turgude ulatuslikul sektoriuuringul.

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid ellu viiakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori eripärasid. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud vastavad ühenduse õigusaktid ning kohaldanud neid, avades selle sektori või osa sellest konkurentsile. Kõnealused õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, milles elektrisektoriga seoses viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivile 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (3). Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (4), mis asendati samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (5).

(5)

Saksamaa on rakendanud ja kohaldanud nii direktiivi 96/92/EÜ kui ka direktiive 2003/54/EÜ ja 2009/72/EÜ. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule ei saa juurdepääsu turule lugeda piiratuks kogu Saksamaa territooriumil.

(6)

Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei pruugi olla iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turul tegutsejate turuosa kõnealusel turul. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentratsioon. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume, nagu tasakaalustava turu toimimine, hinnakonkurents ja tarbijate poolt tarnija vahetuse määr.

(7)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(8)

Saksamaa elektrituru tunnuseks on suure hulga turul tegutsejate poolt käitatavad arvukad elektrijaamad (6). Suurema osa tootmisvõimsusest annavad neli suurt energiaettevõtjat: RWE AG, E.ON AG, EnBW AG ja Vattenfall Europe AG. Kuna kaks nendest ettevõtjatest, RWE ja E.ON, on eraettevõtjad (direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud tellivate asutuste otseselt või kaudselt valitseva mõjuta ettevõtjad), mis ei tegutse elektritootmissektoris eriõiguste või ainuõiguste alusel direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 3 tähenduses, ei ole tegemist ostjatega direktiivis 2004/17/EÜ sätestatud tähenduses. Seepärast ei kohaldata kõnealuse direktiivi sätteid nende elektrienergia tootmise või müümisega seotud hangete suhtes; järelikult tuleks neid seoses nende tegevustega käsitada ostjate konkurentidena, kelle hangete suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid. Seepärast keskendutakse alljärgnevas analüüsis ostjatele, et teha kindlaks, kas tegevus on otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.

(9)

Hulgimüügi tasandil turustatakse elektrienergiat börsi vahendusel, st Euroopa energiabörsi European Energy Exchange AG (EEX) ja Euroopa elektribörsi European Power Exchange S.E. (EPEX) hetketurul või tulevikutehingute turul või börsiväliselt vabavahetustehingutes. Tavaliselt on elektribörsi hind võrdlushinnaks vabavahetustehingute puhul. Tootmisettevõtjad optimeerivad oma elektrijaamade tegevust vastavalt kauplemistulemustele börsi tulevikuturgudel. Põhimõtteliselt käitatakse üksnes selliseid elektrijaamu, mille piirkulud on alla turuhinna.

(10)

Taastuvenergia eelisõigust käsitlevas seaduses „Gesetz für den Vorrang Erneuerbarer Energien” (7) (edaspidi „EEG”) on sätestatud eeskirjad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kohta (8), mis mängib lisaks tavapärastest energiaallikatest toodetud elektrile (9) Saksamaa elektriturul üha olulisemat rolli. 2012. aasta alguses jõustunud muudetud EEG kohaselt suureneb taastuvate energiaallikate osakaal elektrienergiaga varustamisel 2020. aastaks 35 %, 2030. aastaks 50 % ja 2050. aastaks 80 %.

(11)

2010. aasta lõpuks oli elektrienergia tootmisvõimsus 160,5 GW, millest põhivõrguettevõtjate osakaal oli 77,6 GW ja jaotusvõrguettevõtjate osakaal 82,9 GW. Võrreldes 2009. aasta tootmisvõimsusega (152,7 GW) kasvas võimsus ligikaudu 7,8 GW. Kogu tootmisvõimsusest moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter 54,2 GW, millest ligikaudu 50,7 GW eest on makstud hüvitist vastavalt EEG tariifidele. See tähendab, et taastuvenergia tootmisvõimsus moodustab kogu tootmisvõimsusest ligikaudu 34 % (10).

(12)

2010. aastal tarniti elektrivõrkude kaudu 531,2 TWh elektrit, sellest põhivõrguettevõtjate süsteemidesse 367,5 TWh ja jaotusvõrguettevõtjate süsteemidesse 163,7 TWh. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia maht oli 93,7 TWh, millest 80,7 TWh eest on makstud hüvitist vastavalt EEG-le. See tähendab, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter moodustab ligikaudu 18 % kogu tarnitud elektri mahust ning nimetatud osakaal jääb alla 34 % kogu tootmisvõimsusest, mida nendest allikatest saadakse (11). Erinevus on tingitud asjaolust, et aasta jooksul on taastuvaid energiaallikaid võimalik kasutada lühemat aega kui tavapäraseid allikaid.

(13)

Saksamaa elektrituru teine tunnus on seotud Saksa valitsuse tehtud otsusega, mis võeti vastu pärast 2011. aasta alguse tuumakatastroofi Jaapanis ja milles käsitletakse kaheksa tuumaelektrijaama sulgemist (kogu tootmisvõimus 8 400 MW) (12). Lisaks sellele otsustati ülejäänud tuumaelektrijaamad Saksamaal sulgeda 2022. aastaks. Lühiajaliselt muutus selle tõttu impordi ja ekspordi tasakaal nii, et Saksamaast, kes kuni 2010. aastani oli elektri netoeksportija, sai 2011. aastal elektri netoimportija.

(14)

Komisjoni varasemate pretsedentide (13) kohaselt on elektrisektoris võimalik eristada järgmisi asjaomaseid tooteturge: i) tootmine ja hulgimüük; ii) ülekanne; iii) jaotamine ja iv) jaemüük. Kuigi mõnda neist turgudest võib veel omakorda jaotada, ei ole komisjoni senises otsustamispraktikas (14) tehtud vahet elektritootmis- ja hulgimüügituru vahel, kuna tootmine on väärtusahelas üksnes esimene etapp, toodetud elektrimahtusid turustatakse aga hulgimüügituru vahendusel.

(15)

BDEW taotlus on seotud elektri tootmise ja hulgimüügiga. Saksamaa konkurentsiamet määratleb oma arvamuses tooteturu „elektrimüügi esmasturuna” (15), mis hõlmab kõigi elektritarnijate oma toodangu algset müüki ja elektri netoimporti, kuid ei hõlma järgnevat turul osalejate vahelist kauplemist. Lisaks sellele leiab Saksamaa konkurentsiamet, et EEG kohaselt reguleeritud elektri tootmine ja turustamine (edaspidi „taastuvelekter”) ei ole selle turu osa.

(16)

Saksamaa konkurentsiamet leiab, et kui tegemist on esmamüügiga, siis moodustab taastuvelekter omaette turu. Tavaliselt ei müüda taastuvelektrit hulgimüügiturul otse, vaid kõigepealt ostavad põhivõrguettevõtjad taastuvelektrit seadusega ettenähtud hüvitusmäära eest. Järgmises etapis müüvad nad seda hulgimüügiturul.

(17)

Saksamaa konkurentsiamet järeldab, et taastuvelektri tootmine ja turustamine ei ole korraldatud konkurentsipõhiselt ning taastuvelekter ei sõltu nõudlusest ega hinnanäitajatest (16). See järeldus põhineb konkreetselt järgmisel.

(18)

Taastuvelektril on eelisõigus elektri tarnimisel elektrivõrku; seepärast ei sõltu taastuvelektri tootmine üldse nõudlusest. Tootmine ja tarnimine ei sõltu samuti hindadest, kuna ettevõtjatel on õigus seadusega ettenähtud hüvitisele. Põhivõrguettevõtjad turustavad taastuvelektrit hetketurul vastavalt seadusega ettenähtud sätetele, kuid ilma igasuguse manööverdamisvõimaluseta.

(19)

Saksamaa konkurentsiamet märkis ka, et seaduse kohaselt võib taastuvelektrit turustada otse ning teatav hulk ettevõtjatest kasutabki seda võimalust. EEGs on sätestatud, et taastuvelektrijaamade käitajad võivad kuu esimesel päeval minna otsemüügilt üle EEG kohasele hüvitisele ja vastupidi. Taastuvelektrijaamade käitajad võivad turuhinna prognoosist ja nõudlusest olenevalt igal kuul otsustada parima müügivormi kasuks. Tulevikus on otseturustus vaid teisejärgulise tähtsusega.

(20)

2012. aasta alguses jõustunud muudetud EEG kohaselt on taastuvelektrijaamade käitajatel võimalus turustada enda toodetud elektrit ning saada lisatasu turustamise eest. Turustamise lisatasu peab asendama kindlaksmääratud EEG hüvitise ja tagantjärele määratud igakuise keskmise börsihinna vahe. Turustamise lisatasu kasutamine on siiski vabatahtlik, st taastuvelektrijaamade käitajatel on võimalus jääda kindlaksmääratud hüvitussüsteemi juurde või pöörduda mis tahes kuul selle juurde tagasi. Suurima osa taastuvelektrist turustavad eeldatavasti põhivõrguettevõtjad. Turustamise lisatasu mudel ei muuda midagi asjaolus, et taastuvelektri tootjate hüvitise üldtaset ei määrata eeskätt turuhindade alusel (17).

(21)

Seetõttu möönab Saksamaa konkurentsiamet, et taastuvelekter avaldab küll konkurentsisurvet tavapärastest energiaallikatest toodetud elektrile, aga mitte vastupidi. Seepärast ei saa taastuvelektrit paigutada samale turule tavapärastest energiaallikatest toodetud elektriga, kuna kõnealuse kahe tootmisliigi puhul on esmamüügi turutingimused märkimisväärselt erinevad. Lisaks sellele toimub taastuvelektri esmamüük peamiselt põhivõrguettevõtjate kaudu. Turg erineb seepärast tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri hulgimüügiturust ka nõudluse seisukohast.

(22)

Võttes arvesse Saksamaa elektrituru eripära direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel ning ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, määratletakse asjaomane tooteturg tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja esmamüügi turuna. Eespool esitatud põhjustel ei ole taastuvelektri tootmine ja esmamüük selle turu osa, mistõttu edaspidi hinnatakse seda eraldi.

(23)

Taotluses käsitletakse tegevusi Saksamaa Liitvabariigi territooriumil. Taotlejat huvitab sellise ulatuslikuma turu võimalus, mis hõlmab Saksamaad ja Austriat ning põhineb mitmel õigusliku raamistiku väljatöötamise suundumusel, elektri impordi ja ekspordi tasemel ning turgude ühendamisel ja ülekoormuse haldamise menetlustel; lõpuks jõutakse aga järeldusele, et „taotleja ei saa eespool esitatu põhjal teha lõppjäreldust selle kohta, kas Saksamaa elektri hulgimüügiturg ja naaberriikide vastavad turud on praegu piisavalt integreeritud selleks, et neid lugeda piirkondlikuks turuks”.

(24)

Pärast tehtud sektoriuuringut eeldab Saksamaa konkurentsiamet, et Saksamaal ja Austrial on olemas ühine elektri esmasturg. See järeldus põhineb Saksamaa ja Austria vahel piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste kitsaskohtade puudumisel ning asjaolul, et on olemas Euroopa elektribörsi EPEX standardne turustus- ja hinnapiirkond.

(25)

Komisjoni senises praktikas on elektriturud olnud määratletud riiklike (18) või veelgi väiksemamahuliste turgudena (19). Mõnikord on komisjon jätnud lahtiseks võimaluse riiklikest turgudest suuremateks turgudeks (20).

(26)

Komisjon leiab, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel ning ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, ei ole vaja lõplikult otsustada tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri vastava tootmis- ja esmamüügi geograafilise turu täpse ulatuse üle, kuna mis tahes alternatiivse turumääratluse puhul oleksid hindamistulemused samad.

(27)

Taastuvelektri tootmise ja esmamüügi puhul ei saaks turu geograafiline ulatus hõlmata territooriumit väljaspool Saksamaa piire, kuna see põhineb Saksamaa EEGs sätestatud konkreetsetel õigusnõuetel.

(28)

Nagu nähtub komisjoni otsustes väljakujunenud tavast (21) vastavalt artiklile 30, leidis komisjon, et elektritootmise puhul „on üks riiklike turgude konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja turuosa kokku”.

(29)

Vastavalt Saksamaa konkurentsiameti arvamusele (22) oli kolme suurima tootja elektritarnimise ühine turuosa 2007. aastal 74 %, 2008. aastal 73 % ja 2010. aastal 70 %. Võrreldes eelnevate direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohaste vabastamisi käsitlevate otsustega (23) on Saksamaa elektriturg seepärast keskmise suurusega.

(30)

Siiski tuletatakse meelde, et ühise, 58 % turuosaga (24) kahe suurema tootja RWE ja E.ON suhtes ei kohaldata riigihangete seaduse sätteid.

(31)

Käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas elektri tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevused on avatud konkurentsile (vaba juurdepääsuga turgudel) sel määral, et ka direktiivis 2004/17/EÜ sätestatud üksikasjalikke hankelepinguid käsitlevate eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et hange asjaomaste tegevuste otsimiseks teostatakse läbipaistval, mittediskrimineerival viisil, mis tugineb kriteeriumidel, mis võimaldavad teha kindlaks majanduslikult kõige soodsama pakkumise. Sellega seoses on oluline meeles pidada, et sellistel ettevõtjatel (eelkõige RWE ja E.ON), kelle suhtes ei kohaldata riigihankemenetlust, on kõnealustel turgudel tegutsemise korral võimalik avaldada konkurentsisurvet teistele turul tegutsejatele. See ei muutu isegi juhul, kui Austria lisatakse asjaomasesse geograafilisse turgu, kuna suuremate tootjate turuosad on eeldatavasti ainult veidi väiksemad nii Austriat kui ka Saksamaad hõlmava turu vastavatest näitajatest (25).

(32)

Tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügitarnega seotud eespool esitatud asjaolud viitavad sellele, et riigihanke seaduse sätetega hõlmatud turul tegutsejad on otseselt konkurentsile avatud.

(33)

Väärib märkimist, et 2011. aasta juuni komisjoni talituste töödokumendist „Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomise edenemise kohta 2009–2010” (26) ilmneb eelmiste aastatega võrreldes turukontsentratsiooni vähenemine Saksamaal (27), mille kohaselt asetub Saksamaa elektriturg „mõõdukalt kontsentreerunud turgude” (28) kategooriasse, kus Herfindahli-Hirschmani indeksi (HHI) (29) väärtused on tootmisvõimsuse järgi 750 – 1 800.

(34)

Võttes arvesse eespool esitatud arve, käesoleva otsuse eesmärke ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, võib ostjatega seoses eeldada, et turukontsentratsiooni taset võib lugeda Saksamaal tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi konkurentsile avatuse teatava taseme näitajaks.

(35)

Viimastel aastatel kuni 2011. aasta märtsini oli Saksamaa elektri netoeksportija. Ent kui võeti vastu otsus lõpetada mitmes tuumaelektrijaamas järk-järgult elektritootmine, sai Saksamaast elektri netoimportija. Praegu valitseb turul konkurentsisurve, mis on tingitud võimalusest importida elektrit väljastpoolt Saksamaad. Sellega tagatakse, et investeeringuid Saksamaa elektrisektorisse ei või teha ilma ümbritsevate riikide tootjaid arvesse võtmata. Seepärast tuleks kõnealuseid aspekte vaadelda kooskõlas järeldusega, mille kohaselt ostjad, kes tegutsevad Saksamaa tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise turul, on konkurentsile avatud. Lisaks nähtub analüüsidest, milles käsitletakse tarbijate poolt tarnija vahetusega seotud olukorda (30) ja hulgimüügituru likvideerimise taset (31), et kõnealused aspektid ei ole vastuolus järeldusega, mille kohaselt ostjad, kes tegutsevad Saksamaa tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise turul, on konkurentsile avatud. Lõpuks tuleks ka märkida, et Saksamaa tasakaalustav turg (32) ja selle peamised tunnused (turupõhine hinnakujundus ning positiivse ja negatiivse tasakaalustava energia hinnavahe) ei ole samuti vastuolus järeldusega, mille kohaselt ostjad, kes tegutsevad Saksamaa tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise turul, on konkurentsile avatud.

(36)

Taastuvelekter saab kasu eelisjärjekorras võrku ühendamisest ning võrku tarnimise puhul on sellel eelis tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri ees, mis tähendab, et taastuvelekter on nõudlusest sõltumatu. Kuna üldiselt toodetakse taastuvelektrit turuhinnast kõrgema hinnaga, kehtestati süsteem, mille alusel kohaldatakse taastuvelektri suhtes eritoetust. Taastuvelektrijaamade käitajatel (33) on õigus saada põhivõrguettevõtjatelt seadusega ettenähtud hüvitusmäära 20 aasta ning ka kasutuselevõtu aasta jooksul. Kõnealuse hüvitisega hõlmatakse nende kulud ja see on seetõttu turuhinnast kõrgem. Seepärast saavad nad oma toodetud elektri ühendada võrku olenemata börsihindadest (34).

(37)

Üldiselt ei müüda taastuvelektrit hulgimüügiturul otse, vaid kõigepealt ostavad põhivõrguettevõtjad seda seadusega ettenähtud hüvitusmäära eest. Põhivõrguettevõtjad vastutavad taastuvelektri turustamise eest elektribörside hetketurul, mis seega tekitab neile kahju. Need kulud maksab lõpuks kinni elektri lõpptarbija, kes maksab oma energiatarnijale eraldi EEG-tasu, mis seejärel edastatakse põhivõrguettevõtjatele. Rohkem kui 50 % taastuvelektrit (sh vähemalt 20 % päikese- või tuuleenergiast toodetud elektrit) ostvad energiatarnijad maksavad vähendatud EEG-tasu.

(38)

Taastuvelektrijaamade käitajatel on võimalik toodetud elektrit ka „otse turustada”. See tähendab, et taastuvelektrijaama käitaja võib loobuda seadusega ettenähtud hüvitisest ning valida võimaluse müüa elektrit otse hetketurul. Taastuvelektri suurte tootmiskulude tõttu ei ole otseturustus väljaspool seadusega ettenähtud tingimusi tavaliselt teostatav. Varem kasutati seda meetodit üksnes piiratud ulatuses sel juhul, kui ostjatel oli võimalik saada vabastus EEG-eritasust, kombineerides selleks teatava hulga otse tootjalt saadud taastuvelektrit tavapärastest energiaallikatest toodetud elektriga (35). 2012. aasta alguses jõustunud uue EEG-seadusega piirati selle erilise vabastuse võimalust, mis eeldatavasti vähendab sellist otseturustuse liiki (36).

(39)

Uues seaduses on „otseturustuse” uus võimalus, mis hõlmab taastuvelektri tootjatele sellise nn turupreemia maksmist, mis hõlmab nende kõrgemate kulude ja keskmise turuhinna vahet (edaspidi „turupreemia mudel”). Põhivõrguettevõtjate hinnangul on turupreemia mudeli kohase müümise osa 2012. aastal kõigist taastuvenergialiikidest kokku 15 % (37). Võib järeldada, et praegu ja lähitulevikus turustatakse kaugelt suurim osa taastuvelektrit seadusega ettenähtud maksekorra alusel ning põhivõrguettevõtjate kaudu. Subsideerimata otseturustus on vaid teisejärgulise tähtsusega.

(40)

Eespool nimetatud põhjustel on taastuvelektri tootmine ja esmamüük osa reguleeritud süsteemist, milles tootjad saavad hüvitist seadusega ettenähtud maksete alusel. Need tootjad ei ole konkurentsile avatud, kuna neil on võimalik tarnida oma toodetud taastuvelektrit, olenemata valitsevast turuhinnast. Elektritarne eelisõiguse tõttu saavad nad ka kõiki toodetud koguseid müüa. Seepärast ei saa järeldada, et taastuvelektri tootjate tegevus on konkurentsile avatud. Eespool öeldut arvesse võttes ei ole muid, nagu põhjenduses 6 loetletud, näitajaid vaja hinnata.

(41)

Võttes arvesse eespool käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast ostjate täidetavat konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Saksamaa tavapärastest energiaallikatest elektri tootmise ja hulgimüügi puhul täidetuks.

(42)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ, kui ostjad sõlmivad lepingud tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi võimaldamiseks Saksamaal, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks nimetatud geograafilises piirkonnas.

(43)

Sellele vaatamata ei saa pidada täidetuks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast ostjate täidetavat konkurentsile otsese avatuse tingimust seoses Saksamaal taastuvelektri tootmise ja esmamüügiga.

(44)

Kuna taastuvelektri tootmise ja esmamüügi suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2004/17/EÜ sätteid, tuletatakse meelde, et mitut tegevust hõlmavate hankelepingute puhul kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ artiklit 9. See tähendab, et kui ostja osaleb „segahankes”, see tähendab hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, võetakse arvesse seda, milline on lepinguga kavandatud peamine tegevus. Sellise segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on taastuvelektri tootmise ja hulgimüügi toetamine, kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ sätteid. Kui objektiivselt on võimatu kindlaks teha, milline on lepinguga kavandatud peamine tegevus, sõlmitakse leping vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud eeskirjadele. Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul olukorral 2011. aasta oktoobrist 2012. aasta veebruarini, nagu see ilmneb BDEW ja Saksa ametiasutuste esitatud teabest. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole enam täidetud direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused seoses tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügiga.

(45)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,