a)

2010. aastal ületas tegelik eelarvepuudujääk eesmärki 0,4 % SKPst, kusjuures 2010. aastal oli majanduskasv suurem, kui prognoositi komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis, mis oli nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituste aluseks. 2011. aastal asendub valitsemissektori eelarve tasakaal ülejäägiga (nii valitsuse prognoosi kui ka komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt), kuid ainult tänu ühekordsele tulule mahus 9,75 % SKPst, mis on seotud pensionivarade ülekandmisega erapensioniskeemidest riiklikusse sambasse, ning ühekordsele tulule mahus 0,9 % SKPst, mis laekub teatavates majandusharudes (telekommunikatsiooni-, energia-, jaekaubandus- ja finantssektor) kehtestatud maksudest. Ilma ühekordsete meetmeteta oleks eelarvepuudujääk olnud ligikaudu 6 % SKPst ning seega märgatavalt ületanud Euroopa Liidu lepingule ja aluslepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artikli 1 kohast kontrollväärtust, mis on 3 % SKPst. Ungari ametiasutused prognoosisid oma ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse 2011. aasta sügise teatises eelarve ülejäägiks 3,9 % SKPst. 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt on eelarve ülejääk mõnevõrra väiksem (nimelt 3,6 % SKPst), kuna arvesse on võetud ühistranspordiettevõtete võla osalist ülevõtmist (0,2 % SKPst). Võttes arvesse hiljutist teavet ühekordsete tulude kohta, mis saadi pärast 2011. aasta sügisprognoosi koostamise lõppkuupäeva, võib ülejääk olla veelgi väiksem. Struktuurne eelarvepuudujääk suurenes 2010. aastal 1,5 % ning 2011. aastal 1,25 %, seega kokku 2,75 % SKPst, erinevalt nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusest tagada kõnealusel kahel aastal eelarve konsolideerimine kokku vähemalt 0,5 % SKPst, mida oli vaja, et kõrvaldada puudujääk 2011. aasta tähtajaks jätkusuutlikult. Kõnealune eelarveseisundi struktuurne halvenemine kajastab asjaolu, et maksukärpeid, mis moodustasid rohkem kui 2 % SKPst, ei korvatud struktuursete meetmetega piisavalt;

b)

2012. aasta eelarveprojektis on puudujäägieesmärk 2,5 % SKPst, mis on kooskõlas 2011. aastal ajakohastatud lähenemisprogrammiga. Selle saavutamiseks sisaldab eelarve ettepanek mitut meedet, mis ametiasutuste sõnul moodustavad kokku peaaegu 4 % SKPst, kusjuures 0,7 % SKPst pannakse erakorralisse reservi. 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt moodustab aga valitsemissektori eelarve puudujääk 2012. aastal 2,8 % SKPst ja struktuurne puudujääk peaks paranema 2,4 % võrra SKPst. Need eelarveprojektiga võrreldes kõrgemad puudujääginäitajad kajastavad lisaks muudele asjaoludele nii 1 protsendipunkti võrra väiksemat majanduskasvu prognoosi 2012. aastaks kui ka tulude ja kulude arengu konservatiivsemat hinnangut. Samal ajal oletatakse eelarveprojektis kooskõlas asjaomaste õigusaktidega, et erakorralist reservi eeldatavasti ei kasutata. Olenemata sellest järgitakse puudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst ainult tänu ühekordsele tulule, mis moodustab peaaegu 0,9 % SKPst ja tuleneb eespool kirjeldatud teatavates majandusharudes kehtestatud erakorralistest maksudest;

c)

vastavalt 2011. aasta sügisprognoosile ning tavapärase eelduse põhjal, et poliitikat ei muudeta, peaks eelarvepuudujääk 2013. aastal taas suurenema 3,7 protsendini SKPst. See tuleneb peamiselt asjaolust, et erakorraliste maksude järkjärgulist kaotamist mahus ligikaudu 0,9 % SKPst eeldatavasti ei tasakaalustata kõnealusel aastal struktuurireformide kavast saadava täiendava kokkuhoiuga;

d)

võttes aluseks eelarve arengu alates 2011. aasta sügisprognoosi avaldamisest, näib valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoos 2,8 % SKPst 2012. aastal ikka veel usutav (võtmata arvesse makromajandusliku keskkonna hiljutist halvenemist). See on seletatav asjaoluga, et valitsuse poolt 15. detsembril 2011 vastu võetud uue konsolideerimispaketi (0,4 % SKPst) eelarvepuudujääki vähendav mõju on üldiselt tasakaalustatud eelarvepuudujääki suurendavate muudatustega, mis tehti eelarveprojekti, ning pangandussektoriga 15. detsembril 2011 sõlmitud kokkuleppe netokuludega, mida ei ole veel asjakohaselt tasakaalustatud täiendavate konsolideerimismeetmetega;

e)

võttes arvesse struktuurireformi kava mõnda lisatäpsustust (asjaomaseid valitsuse ja parlamendi otsuseid on üksikasjalikult kirjeldatud Ungari suhtes kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames 2011. aasta detsembris esitatud eduaruandes), 2012. aasta soodsaid üldtulemusi ning pangandussektoriga sõlmitud kokkuleppest tulenevat netokulu, võiks 2011. aasta sügisprognoosis esitatud 2013. aasta eelarvepuudujäägi prognoosi langetada 3,7 protsendilt SKPst 3,25 protsendile SKPst, mis on siiski selgelt suurem kui puudujäägi kontrollväärtus 3 % SKPst. Erinevus käesoleva ajakohastatud hinnangu ja 2011. aasta aprilli Ungari lähenemisprogrammis kehtestatud ametliku eesmärgi (2,2 % SKPst) vahel tuleneb eelkõige asjaolust, et kuna puuduvad konkreetsed meetmed, siis ligikaudu poolt struktuurireformi kava ei saa arvesse võtta. Ülejäänud erinevus võrreldes ametliku eesmärgiga on seotud suurema kuluprognoosiga eelkõige riigi omanduses olevate transpordiettevõtete ja maanteede hoolduse valdkonnas ning sisaldab ka majanduskasvu prognooside mõningast erinevust. Kavandatakse täiendavaid struktuurireforme, mis võivad vähendada puudujäägi prognoosi, kuid neid ei ole veel piisavalt täpsustatud;

f)

on oht, et tulemused osutuvad ajakohastatud keskmise tähtajaga prognoosidest halvemaks. On ka võimalus, et tulud laekuvad jätkuvalt oodatust paremini ka 2012. ja 2013. aastal. Siiski eeldatakse, et negatiivsete riskide mõju on suurem. Eelkõige on pärast 10. novembril 2011 avaldatud 2011. aasta sügisprognoosi suurenenud intressimäärad kõigi tagasimaksetähtaegade puhul, vahetuskurss on nõrgenenud ning majanduse väljavaade keskmise tähtajaga perioodil näib olevat halvenenud. Kui neid tegureid arvesse võtta, tuleks nii 2012. kui ka 2013. aasta eelarvepuudujäägi prognoose veelgi suurendada 0,5 % võrra SKPst, mille tulemusena oleks eelarvepuudujääk vastavalt veidi üle 3 % SKPst ja 3,75 % SKPst;

g)

2011. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori koguvõlg suurenema 2013. aastaks taas peaaegu 77 protsendini SKPst, võttes arvesse nii eelarvepuudujäägi prognoositud näitajaid kui ka prognoose vahetuskursi kohta, kusjuures eelarvepuudujääk 2011. aastal ajutiselt vähenes tulenevalt pensionivarade ülevõtmisest erapensioniskeemidest. Kui keskmise tähtajaga eelarveprognoose ajakohastada ainult pärast prognoosi koostamise lõppkuupäeva vastu võetud uute meetmete põhjal, siis 2012. aasta prognoositud võlasuhe jääks peamiselt samaks ning paraneks ainult veidi 2013. aastal. Eelarveprognoosi täiendava võimaliku läbivaatamise tagajärjel, võttes arvesse eelkõige kõrgemaid intresse, ungari forinti ja euro vahetuskurssi, mis 2011. aasta lõpul oli 311 (see on ligikaudu 12 % nõrgem kui 2011. aasta sügisprognoosis kasutatud tehniline eeldus) ning nõrgemat makromajanduslikku keskkonda, oleks võla suhe 2011. aastal siiski ligikaudu 80 %, pärast mida see stabiliseeruks nii 2012. kui ka 2013. aastal tasemel ligikaudu 78,5 %, kusjuures nõukogu soovitas, et valitsemissektori võla suhet tuleks kindlal viisil vähendada.