14.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/1

(1)

Määrusega (EL) nr 1042/2010 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „ajutised meetmed”) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati seoses sellega, et 4. jaanuaril 2010 esitas Euroopa kvaliteetpaberi tootjate liit CEPIFINE (edaspidi „kaebuse esitaja”) kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, kaetud kvaliteetpaberi kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavat tõendusmaterjali nimetatud toote dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks.

(3)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Seda soovinud isikutele anti võimalus arvamust avaldada suuliselt.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(5)

Üks koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate rühm (edaspidi „eksportiv tootja”) väitis, et nad oleks tulnud ära kuulata enne ajutiste meetmete kehtestamist, sest rühma arvamuse kohaselt on ajutine määrus Euroopa Liidu põhiõiguste harta (3) artikli 41 tähenduses üksikmeede.

(6)

Sellest väitest lähtudes tuleks tähelepanu pöörata järgmistele punktidele. Algmääruses on piiritletud osapoolte õigused dumpinguvastase menetluse raames ning kõnealuse küsimuse puhul on ajutiste meetmete kehtestamise kord sätestatud artiklis 7. Algmääruse artiklis 7 on muu hulgas öeldud, et ajutisi meetmeid saab kehtestada 9 kuu jooksul alates menetlusjuhtumi algatamisest. Kõnealuse menetluse puhul viis komisjon uurimise läbi vastavalt algmääruse artiklile 6 ja kehtestas ajutised meetmed vastavalt algmääruse artiklile 7, samas kuulati ära kõik seda soovinud huvitatud isikud ning anti neile piisavalt võimalusi esitada andmeid ja teha märkusi. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et „isegi kui […] ärakuulamisõiguse põhimõte eeldab eksportijate informeeritust kavandatavate ajutiste tollimaksude kehtestamise aluseks olevate oluliste seikade ja kaalutluste kohta, ei saa ainuüksi selle õiguse tunnustamata jätmine seada kahtluse alla lõplike tollimaksude kehtestamist käsitleva määruse kohaldamist, kui nimetatud määruse vastuvõtmismenetluse käigus on kõrvaldatud ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitleva määruse vastuvõtmist raskendanud puudused” (4). Praegusel juhul täitis komisjon oma algmäärusest tuleneva teatavakstegemise kohustuse ning käesoleva määruse vastuvõtmise aluseks oleva menetluse käigus respekteeriti eksportiva tootja õigust olla õiglaselt ära kuulatud.

(7)

Algmääruse artikli 7 kohaselt vastu võetud meetmete ajutine iseloom kajastub muu hulgas ka nende maksimaalselt kuuekuulises kestuses ning asjaolus, et mis tahes ajutine tollimaks tuleb garanteerida tagatisega. Ka ei takistanud komisjon osalistel taotleda täiendavaid ärakuulamisi enne ajutiste meetmete kehtestamiseks seadusega sätestatud 9-kuulise tähtaja möödumist, kui osalised pidasid vajalikuks selles etapis täiendavalt arvamust avaldada.

(8)

Eksportiv tootja taotles ligipääsu andmetele ainsalt Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA”) äriühingult, kes andis artikli 2 lõike 7 punkti a kohast teavet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Väideti, et vastasel korral puuduks osalisel juurdepääs tõendusmaterjalile, mille alusel ajutised meetmed kehtestati, ning et see rikuks osalise õigust kaitsele ja oleks vastuolus heade haldustavadega. Sama osaline väitis, et teatavate osalistega seotud konfidentsiaalsed andmed võiks teatavaks teha koostööd tegevate eksportiva tootja seadusjärgsele esindajale. Seadusjärgne esindaja kohustuks tagama äriühingute ärisaladuste konfidentsiaalsuse. Selle väite toetuseks viidati USA ja Kanada süsteemidele ning Euroopa Liidu Kohtu juhtumile G.J. Dokter and Others v Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit.

(9)

Need taotlused tuli tagasi lükata. Eksportiva tootja taotlus oli seotud juurdepääsuga hindu käsitlevatele konfidentsiaalsetele andmetele, mille oli esitanud eespool nimetatud USA äriühing. Komisjon ei saanud tagada juurdepääsu sedavõrd üksikasjalikele konfidentsiaalsetele äritegevust puudutavatele andmetele. Taotletud juurdepääsu tagamine oleks olnud vastuolus liidu õigusega, täpsemalt algmääruse artikliga 19, sest oleks tähendanud USA äriühingu piiratud juurdepääsuga ja tundlike äriandmete volitamata avaldamist. Mis puudutab ettepanekut võimaldada äriühingu ärisaladuste avaldamist teiste huvitatud isikute seadusjärgsetele esindajatele, siis erinevalt USA ja Kanada süsteemidest ei ole algmääruses sellist menetlust sätestatud. Niisiis dumpinguvastaseid menetlusi käsitlev kehtiv ELi õigusraamistik seda ilmselgelt ei hõlma. Kindlasti ei toeta eespool osutatud kohtulahend juurdepääsu taotlemist konfidentsiaalsele teabele. Otsuses viidatakse ka kaitseõiguse põhimõtte teatavatele loomupärastele piirangutele.

(10)

Eksportiv tootja taotles ka juurdepääsu tõendusmaterjalile seoses rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavate liidu tootjatelt pärinevate rullidega, üksikasjaliku teabega ühe representatiivse liidu tootja juriidilise seisundi kohta, teatavate tehaste tegevuse ja finantsandmetega, liidu tootmisharu tootmiskuludega seotud üksikasjalike andmetega ning representatiivsete liidu tootjate toodete kontrollnumbritega. Osa taotletud teabest jäi uurimise kohaldamisalast välja, sest oli seotud uurimisega hõlmamata toodetega või liidu tootjate muu tegevusega kui kaetud kvaliteetpaberi tootmine. Muu taotletud teabe osas ei olnud komisjonil võimalik sellele juurdepääsu tagada, sest algmääruse artikli 19 kohaselt oleks see tähendanud konfidentsiaalsete ärisaladuste volitamata avaldamist.

(11)

Eksportiv tootja taotles ka nende äriühingute nimede avaldamist, kes olid uurimisele vastu ja ei taotlenud konfidentsiaalsust. Avalikustamine oleks teatavaks teinud konfidentsiaalsust palunud tootjad ja nende seisukohad, seepärast ei olnud võimalik sellist teavet avaldada.

(12)

Esialgsete seisukohtade teatavakstegemine oli nii üksikasjalik kui võimalik konfidentsiaalset teavet avalikuks tegemata ning seega ei rikutud eksportiva tootja põhiõigusi, tema õigust kaitsele ega hea haldustava põhimõtet.

(13)

Käesoleva dumpinguvastase menetluse ja paralleelselt toimunud subsiidiumivastase menetluse kahju analüüsid on ühesugused, sest liidu tootmisharu määratlus, representatiivsed liidu tootjad ja uurimisperiood on mõlema uurimise puhul samad. Seetõttu võeti kummagi menetluse käigus kahju tekitamise kohta esitatud kõiki märkusi arvesse mõlema menetluse puhul.

(14)

Siinkohal meenutatakse, et dumpingu ja kahju puhul uuriti ajavahemikku 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2009 (edaspidi „uurimisperiood”), nagu on märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 13. Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitasid eksportiv tootja ja kaebuse esitaja täiendavaid märkusi toote määratluse kohta. Mõne puhul oli tegemist juba ajutises määruses käsitletud märkuse kordamisega.

(16)

Eksportiv tootja rõhutas veelkord, et kaetud kvaliteetpaberi põhiomadused ei erine oluliselt lehtedena või rullides lehesööturiga trükipressides („vaatlusalune toode”) kasutamisel ja rullides rotatsioonitehnika trükipressides kasutamisel ning seepärast ei oleks tohtinud rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavat kaetud kvaliteetpaberit tootevalikust välja arvata. Osapool väitis ka, et komisjoni järeldus selle kohta, et kõnealused tooted ei ole omavahel asendatavad, ei leidnud toetust.

(17)

Tuleks meenutada uurimise käigus tehtud järeldust, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatav kaetud kvaliteetpaber ja lehesööturiga trükipressides kasutatav kaetud kvaliteetpaber on kaks erinevat tooterühma ning neid ei saa omavahel asendada, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 18 ja 20. Ka eksportiv tootja tunnistas, et need tooted ei ole omavahel täiel määral asendatavad.

(18)

Veel tuleks märkida, et vaatlusaluse perioodi jooksul ei imporditud Hiinast rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavaid rulle. Samuti võib lugeda ebatõenäoliseks seda, et neid tooteid hakataks tulevikus importima, sest nende tarnimine kauge vahemaa tagant ei ole majanduslikult tasuv põhjustel, mida nimetati ajutise määruse põhjenduses 20.

(19)

Eksportiv tootja väitis ka, et ajutise määruse põhjenduses 16 esitatud kriteerium, st kitkumiskindlus tehnilise omadusena, ei ole asjakohane ühelt poolt rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobiva kaetud kvaliteetpaberi ja teiselt poolt lehesööturiga trükipressides kasutatava kaetud kvaliteetpaberi eristamiseks. Edasi väitis ta, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatav paber jäeti välja meelevaldse hinnangu alusel ning et liidu tootjatelt pärit rullides paber rotatsioonitehnikaga trükipresside jaoks ei vasta ajutise määruse põhjenduses 16 sätestatud kriteeriumidele kitkumiskindluse osas.

(20)

Eksportiv tootja väitis ka, et komisjon ei täitnud oma ülesannet uurida objektiivselt kõnealuse eksportiva tootja enne ajutise määruse heakskiitmist komisjoni talitustele esitatud tõendusmaterjali, st eksportiva tootja laboris tehtud selliste katsete tulemusi, millega mõõdeti liidu tootjatelt pärit rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatava kaetud kvaliteetpaberi kitkumiskindlust.

(21)

Eksportiva tootja esitatud katsetulemused kujutasid endast tootja oma laboris tehtud katsetulemuste kokkuvõtet. Mis kõige tähtsam, huvitatud isikud ja eelkõige liidu tootmisharu ei saanud katsete tulemusi kontrollida ega märkusi esitada, samuti ei esitanud eksportiv tootja mõistlikku ja salastamata kokkuvõtet katsetulemuste kohta ning seda hoolimata korduvatest meeldetuletustest.

(22)

Tasub meenutada komisjoni uurimise esialgses etapis tehtud otsust, et järelduste tegemiseks ei olnud katse objektiivsus ja usaldusväärsus piisavad. Eksportiv tootja ei esitanud täpsemat teavet, mis oleks aidanud katsete usaldusväärsust paremini hinnata. Kuna katse salastamata versiooni ei esitatud, ei saanud need äriühingud, kelle toodetud kaetud kvaliteetpaberirulle rotatsioonitehnikaga trükipresside jaoks väidetavalt katses kasutati, katse tulemusi kommenteerida. Seega ei saanud komisjon objektiivselt kindlaks teha, kas esitatud katseandmed olid usaldusväärsed ja õiged ning kas neile oleks saanud uurimise käigus toetuda. Komisjonile kättesaadavate andmete põhjal ei olnud võimalik esialgses etapis tehtud järeldusi katse objektiivsuse ja usaldusväärsuse kohta uuesti läbi vaadata, sest konfidentsiaalsusnõudega esitatud teavet ei olnud võimalik usaldusväärsetest allikatest kontrollida.

(23)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitas sama eksportiv tootja sõltumatult laborilt tellitud täiendavate katsete tulemused ning kordas veelkord, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatav kaetud kvaliteetpaber jäeti uurimisest välja meelevaldse hinnangu alusel. Katse aruanne kinnitas, et trükipressi sisestatavate kaetud kvaliteetpaberirullide kitkumiskindlust mõõdeti 25 näidise peal, mille eksportiv tootja esitas laborile liidu tootjate paberi näidistena. Kõnealuse aruande kohaselt ei vastanud ükski neist paberi näidistest põhjenduses 16 kirjeldatud mõlemale kriteeriumile.

(24)

Katse aruande hindamisel selgus, et esiteks osutati sõltumatu labori katse aruandes peamiselt toodetele, millede puhul tulemused ei olnud uurimise seisukohast asjakohased, sest enamik katses kasutatud näidistest ei olnud tegelikult trükipressidele mõeldud paberirullid, ning teiseks osutati katse aruandes toodetele, mis ei olnud piisavalt identifitseeritud, sest katseprotokolli põhjal ei saanud kinnitada, kas katses kasutatud paber oli mõeldud lehesööturiga trükipressides kasutamiseks või rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks, kuna aruandes kirjeldatud paberi kaubamärgid on olemas mõlema formaadi puhul. Lisaks ei kinnitatud katse aruandes seda, et need näidiseks valitud rullid olid tõesti need, mida katse käigus kontrolliti.

(25)

Sõltumatu labori koostatud katse aruande tagasisidena esitas kaebuse esitaja ühe liidu tootja tehtud katse tulemused, kus kasutati samu trükipressi sisestavatelt rullidelt võetud näidiseid, mida väidetavalt kontrolliti sõltumatu labori tehtud katse käigus. Selle katse tulemused olid teistsugused. Kaebuse esitaja arvas, et erinevused võivad tuleneda sellest, et katse läbiviimise tingimused olid teistsugused, st et need ei vastanud ISO katsestandardile ISO 3783:2006 ehk standardile, mille kohaselt tuleb ajutise määruse põhjenduse 16 kohaselt mõõta kitkumiskindlust.

(26)

Pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist seadis eksportiv tootja kahtluse alla komisjoni objektiivsuse seoses sõltumatu labori katsetulemuste tagasilükkamisega. Ta väitis, et sõltumatu ekspert viis katse läbi tausta teadmata ning vastavalt asjakohasele ISO standardile. Eksportiv tootja esitas juhtkonna kirjaliku tunnistuse selle kohta, kuidas valiti katse jaoks näidised, et tõendada protsessi sõltumatust, korrektsust ja representatiivsust.

(27)

Esiteks ei seadnud komisjon kunagi kahtluse alla sõltumatu labori katsetulemuste aruande objektiivsust, mistõttu katse läbiviimine tausta teadmata ei oma tähtsust. Kahtlused tekkisid pigem seoses näidiste valimiga ja nende päritoluga, mitte seoses katse endaga. Eksportiva tootja väited neid kahtlusi ei hajutanud, sest ei olnud kõike olulist hõlmavad ning mitte alati selged. Näiteks väideti, et muude toodete kui rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivate paberirullide kasutamine katsetes tulenes korralduslikest vigadest, või pandi süü selliste vigade eest tarnijatele, kes võisid saata valed näidised.

(28)

Kuna väidetavalt kontrollitud toodete puhul ei olnud selge ei toodete tarnija ega näidiste päritolu ning kuna erinevate huvitatud isikute korraldatud katsete tulemused olid üksteisega vastuolus, leiti et Hiina eksportiva tootja volitusel tegutsenud sõltumatu labori koostatud katse aruanne, mis esitati, ei tõenda veel, et kitkumiskindluse katse ei ole asjakohane ühest küljest rotatsioonitehnikaga trükipressides ja teisest küljest lehesööturiga trükipressides kasutamiseks sobiva kaetud kvaliteetpaberi eristamiseks. Seega ei tõenda esitatud katse aruanne, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatav kaetud kvaliteetpaber on uurimise kohaldamisalast meelevaldselt välja jäetud.

(29)

Mis puutub sellesse, kas kitkumiskindlus on asjakohane eristamiskriteerium rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavate paberirullide puhul, siis tuletatakse meelde, et toote määratluses eristatakse neid kahte tooterühma muu hulgas toote kasutuse põhjal, st selle põhjal, kas toodet saab kasutada rotatsioonitehnikaga trükipressides või lehesööturiga trükipressides, ja selle määramisel on muude omaduste hulgas oluline ka kitkumiskindlus. Lisatakse, et kitkumiskindlus on vaid üks omadus, mille järgi eristada rotatsioonitehnikaga trükipressides või lehesööturiga trükipressides kasutamiseks sobivat kaetud kvaliteetpaberit; ajutise määruse põhjendustes 16 ja 18 on kirjeldatud teisi kriteeriume, mida asjaomane eksportiv tootja ei ole vaidlustanud. Eksportiv tootja väitis, et niiskusesisaldus, nagu see on määratletud ajutise määruse põhjenduses 18, ei ole toodete eristamise seisukohast selge põhiomadus. Uurimise käigus esitasid ka teised osapooled sellega seoses mitmesuguseid väiteid. Igal juhul leiti, et jäikus ja kitkumiskindlus on kõige olulisemad näitajad.

(30)

Vastuses tunnistas kaebuse esitaja, et võib olla paberirulle, mis ei vasta täielikult kõigile ajutises määruses sätestatud kitkumiskindluse kriteeriumidele, kuid mida saab siiski kasutada rotatsioonitehnikaga trükipressides. Siiski jäi ta seisukohale, et kitkumiskindluse katse on ainus katse, mille põhjal saab kindlalt tuvastada, et paberirull on tõepoolest sobiv rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks, st et kui rull vastab ajutise määruse põhjenduses 16 kirjeldatud kitkumiskindluse kriteeriumile, on tagatud tema kõnealune sobivus.

(31)

Eespool kitkumiskindluse kohta esitatud väite toetuseks osutas eksportiv tootja väidetele, mida üks kaebuse esitajate hulka kuuluv liidu tootja oli esitanud USAs läbi viidud dumpingu- ja subsiidiumivastase menetluste käigus, kus see liidu tootja oli väidetavalt tunnistanud, et rotatsioonitehnikaga trükipressidele mõeldud paberirulle ei saa eristada kitkumiskindluse katse või mis tahes muu mõõtmise alusel.

(32)

Kaebuse esitaja vaidlustas eksportiva tootja väited ja kinnitas, et vastupidiselt väidetule on USAs läbi viidud menetluse põhjal selge, et rotatsioonitehnikaga trükipressidele mõeldud paberit on võimalik eristada kaetud kvaliteetpaberist.

(33)

Esiteks tuleks märkida, et väited, millele eksportiv tootja osutas, olid esitatud teistsuguse õigusruumi seaduste kohaselt läbiviidud uurimistega seoses ja nende esitajaks ei olnud praeguses menetlusega seotud isikud, mistõttu ei ole need väited asjakohased. Teiseks on nimetatud menetlustes osalenud USA ametiasutused teinud järelduse, et lehesööturiga trükipressides kasutatava kaetud kvaliteetpaberi ja rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivate paberirullide vahel on selge erinevus. Lõigatavaid rulle käsitati pooltoodetena, kusjuures rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivaid paberirulle ei peetud vaatlusaluseks tooteks. USA ametiasutused ei defineerinud tootevaliku määratluses üheseltmõistetavalt rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivaid paberirulle. Seetõttu ei peetud kitkumiskindluse kriteeriumi tootevaliku määratlemisel nimetatud uurimise seisukohast asjakohaseks.

(34)

Eespool nimetatud kaalutluste põhjal veenduti, et kitkumiskindlus on usaldusväärne tehniline omadus, mille alusel kirjeldada rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivat kaetud kvaliteetpaberit.

(35)

Esitatud märkused näitasid aga ka seda, et on olemas paberirulle, mida saab kasutada rotatsioonitehnikaga trükipressides isegi siis, kui nad ei vasta täiel määral kõigile kitkumiskindluse kriteeriumidele. Seepärast leiti olevat vajalik veelgi täpsustada rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivate rullide määratlust.

(36)

Et oleks veel üks kriteerium, mille alusel eristada rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivaid rulle, mis täielikult kitkumiskindluse kriteeriumile ei vasta, soovitas kaebuse esitaja, et paberirull, mis täielikult kitkumiskindluse katse kriteeriumidele ei vasta, kuid mille sees oleva südamiku läbimõõt on alla 80 mm, tuleks lugeda rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivaks rulliks.

(37)

Hiina valitsus ja eksportiv tootja väitsid, et südamiku läbimõõdu suurendamine toote määratluse uue elemendina tähendaks rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivate rullide ja seega vaatlusaluse toote määratluse muutmist. Ühtlasi väideti, et südamiku läbimõõt ei ole sobiv kriteerium, sest on olemas rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivaid üle 80 millimeetrise südamiku läbimõõduga paberirulle ning lehesööturiga trükipressides kasutamiseks sobivaid paberi- või papirulle, mille südamiku läbimõõt on alla 80 mm.

(38)

Komisjon püüdis täpsustada rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavate paberirullide määratlust ning lisada detaile vaatlusaluse toote ja muude toodete veelgi selgemaks eristamiseks, samuti meetmetest kõrvalehoidmise võimaluste minimeerimiseks. Tõendusmaterjalist, mis esitati südamiku mõõtme kui alternatiivse kriteeriumi kohta toote määratlemisel, selgus, et see võiks kaasa tuua vaatlusaluse toote, st lehesööturiga trükipressides kasutamiseks sobivate alla 80 millimeetrise südamikuga paberi- või papirullide väljajäämise meetmete kohaldamisalast. Seepärast loobuti selle kriteeriumi kasutamisest rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavate paberirullide määratlemisel.

(39)

Eespool nimetatu ei piira sellise meetodi usaldusväärsust, mille kohaselt rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivad rullid jäeti uurimise kohaldamisalast välja, nagu seda väitis Hiina eksportivate tootjate rühm.

(40)

Mitmekihilise paberi väljajätmise kohta uurimisalusest tootevalikust täiendavaid märkusi ei esitatud.

(41)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 14–26.

(42)

Ajutise määruse põhjenduses 27 esitatud arvamuste kohta märkusi ei esitatud ning seega kiidetakse heaks samasugust toodet käsitlevad esialgsed järeldused.

(43)

Kuna väljavõttelise uuringu kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 28–30.

(44)

Ajutise määruse põhjenduses 29 osutatud ja põhjenduse 77 kohaselt liidu tootmisharu suhtes representatiivseks peetavale neljale tootjale viidatakse edaspidi kui „representatiivsetele liidu tootjatele”.

(45)

Vaid üks Hiina koostööd teinud tootjate rühm (APP, ekpsortiv tootja) esitas pärast ajutiste meetmete kehtestamist märkusi dumpingu kohta.

(46)

Seoses 1. kriteeriumiga väitis APP, et komisjoni põhjenduste aluseks oli üksnes oletus, et makseid ei ole võimalik kontrollida. Sellest tulenevalt väideti, et osapoole kasutatud meetodid olid kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (edaspidi „IAS”).

(47)

See väide lükati tagasi. Sellega seoses tuleks tähele panna uurimise käigus selgunud asjaolu, et seoses äriühingute aktsiate võõrandamise ja peamiste toorainete kasutuskuludega ei olnud makseid võimalik kindlaks teha. Märgitakse, et kasutatud raamatupidamismeetodid ei olnud kooskõlas IASga (tasaarvestamine ja seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine).

(48)

Seoses 1. ja 2. kriteeriumiga olevat komisjon jätnud APP väite kohaselt kõrvale tuntud raamatupidamisfirma kokkuvõtliku arvamuse põhjendusega, et see ei olnud asjakohane. Selline kõrvalejätmine tähendaks sõltumatu tunnistaja ütluse lubamatut tagasilükkamist ning APP õiguse rikkumist õiglasele menetlusele. APP osutas, et tema raamatupidamisnõustajad leidsid raamatupidamiskorda ja -põhimõtteid käsitlenud komisjoni analüüsis vigu ning et vastavalt nõustajatele olid mõned komisjoni poolt esile toodud punktid tähtsusetud.

(49)

APP ei esitanud oma väidete kinnitamiseks mingit tõendusmaterjali ning seega tuli need tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et eelmises põhjenduses nimetatud raamatupidamisnõustajad käesoleva uurimise käigus kindlaks tehtud fakte ilmselt ei vaidlusta, vaid püüavad pigem analüüsida mõningaid raamatupidamise peamisi põhimõtteid, eelkõige konservatiivsuse põhimõtet, tekkepõhisuse põhimõtet, tehingute õiget esitusviisi ja olulisuse põhimõtet. Kõnealused raamatupidamisnõustajad ei viibinud komisjoni läbiviidud kohapealse kontrollimise juures Hiinas, mille käigus sai komisjon vahetut ja turumajandusliku kohtlemise hindamise seisukohast asjakohast teavet APP tegelike toimimistavade kohta. Komisjon on esitanud asjaomasele osapoolele üksikasjaliku kirjaliku selgituse täheldatud puuduste ja nende seoste kohta IASi kohaste raamatupidamispõhimõtetega. Raamatupidamisfirma poolne nende põhimõtete tõlgendus ei olnud piisavalt põhjendatud ja tõendatud ning see ei olnud kooskõlas tegelike tuvastatud faktidega. Toimikus esitatud tõendusmaterjal kinnitas tõepoolest, et eespool nimetatud raamatupidamispõhimõtetest ei peetud kinni.

(50)

APP väitis, et rikuti tema põhiõigusi. Väidetavalt koormas komisjon turumajanduslikku kohtlemist uurides osapoolt liigse tõendusmaterjali esitamise nõudega.

(51)

See väide lükati tagasi. Selles seoses märgitakse, et komisjon on andnud tootjarühmale APP täiel määral teada, millist teavet seoses turumajandusliku kohtlemisega vajatakse, ning püüdnud menetluse igas etapis osapoole esitatud teavet kontrollida. Tõsiasi, et osapoole esitatud teave ei kinnita tema raamatupidamismetoodika vastavust IASle, ei viita tõendusmaterjali liigsusele. Turumajanduslik kohtlemine on mitteturumajanduslikes riikides asuvate äriühingute suhtes tavakorda tehtav erand ning sellistel juhtudel palutakse osapooltel lihtsalt tõendada, et nende tegevus on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikes 7 punktis c sätestatud eeskirjadega, kusjuures turumajanduslikust kohtlemisest keeldumiseks piisab ühe kriteeriumi eiramisest. Kõnealuse menetluse puhul selgus uurimise käigus, et APP ei suutnud tõendada oma tegevuse vastavust 2. kriteeriumi nõuetele.

(52)

APP väitis ka, et turumajandusliku kohtlemise võimaluse hindamine ei olnud piisavalt objektiivne. APP arvamuse kohaselt võis turumajandusliku kohtlemise võimaluse hindamistulemusi mõjutada see, et komisjon oli teadlik turumajanduslikust kohtlemisest keeldumise mõjust tootjarühma dumpingumarginaalile.

(53)

Need väited on põhjendamatud ning seega tuli need tagasi lükata. Puuduvad tõendid selle kohta, et turumajandusliku kohtlemise võimaluse hindamistulemusi oleks mõjutanud see, et komisjon oli teadlik turumajanduslikust kohtlemisest keeldumise mõjust tootjarühma dumpingumarginaalile. Turumajandusliku kohtlemise analüüs on tehnilise iseloomuga ning käsitleb vastavust algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viiele selgele kriteeriumile; komisjoni analüüs põhines turumajandusliku kohtlemise kriteeriumitel ning ei võtnud arvesse analüüsitulemuste mõju eksportiva tootja võimalikule dumpingumarginaalile. Sellega seoses tuletatakse meelde, et lähtudes kohapealse kontrollimise etappide kavandamisest ja erinevustest aluseks võetud ajakavades (turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid, dumpinguvastase uurimisega seotud küsimustikud, võrdlusriikide andmed, eksportmüük seotud liidu osapoolte kaudu), samuti pooltele vastuste esitamiseks ja järgnevaks muudatuste tegemiseks ettenähtud ajavahemikest on selge, et komisjon ei oleks saanud kindlaks teha mingit turumajandusliku kohtlemise analüüsitulemuste mõju osapoole võimalikule dumpingumarginaalile turumajandusliku kohtlemise teatavakstegemise ajal. APP esitas ka veel uurimise lõppjärgus uusi andmeid ning muutis juba toimikutes olevat teavet, mistõttu ei ole tõenäoline, et komisjon oleks saanud arvutada dumpingumarginaali andmete põhjal, mis ei olnud tema valduses.

(54)

APP väitis ka, et üksikasjaliku pildi saamiseks dumpinguvastase uurimisega seotud küsimustiku vastustes sisaldunud andmetest ei pidanud komisjon kõiki esitatud andmeid üle kontrollima ning et on kahtlusi, et kõik vajalikud andmed dumpingumarginaali arvutamiseks olid komisjonil olemas.

(55)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et algmääruse artikli 16 sätete kohaselt kontrollis komisjon representatiivsete järelduste tegemiseks kogu huvitatud isikute esitatud teavet. Uurimise järeldused põhinesid nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul kontrollitud faktidel, mitte kahtlustel või kontrollimata väidetel või vihjetel.

(56)

APP väitis, et turumajandusliku kohtlemise kriteeriume tuleks käsitada lähtuvalt nende eesmärgist tagada hindade kujunemine tavapäraste turujõudude mõjul. Selles seoses märgitakse, et turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide ülesanne on selgelt sõnastatud algmääruse artikli 2 lõikes 7 ning APP turumajandusliku kohtlemise taotlust analüüsides kohaldas komisjon neid üheselt sätestatud reegleid.

(57)

APP väitis ka, et turumajandusliku kohtlemise analüüsimisel esines puudusi, ehk et dumpinguvase uurimisega seotud küsimustiku vastuste kontrollimine oli kinnitanud tootmiskulude nö usaldusväärsust, kuid turumajandusliku kohtlemise võimaluse hinnangus viidati võimetusele teha kindlaks tootmise sisendnäitajatega seotud maksed.

(58)

Selline järeldus tuleb väärtõlgendusena tagasi lükata. Tuletatakse meelde, et algmääruses on sõnaselgelt seatud tingimused turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks ning nähtud ette ka eksportiva tootja hinna- ja kuluandmete usaldusväärsus ja kasutatavus sellise äriühingu normaalhindade kindlaksmääramisel, kes tõendab oma tegevuse vastavust artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud nõuetele. Kui eespool nimetatud APP väide aktsepteeritaks, tähendaks see lihtsalt turumajandusliku kohtlemise võimaluse hindamistulemuste ja artikli 2 lõike 7 punkti c sätete eiramist ning selle asemel muudel eesmärkidel kogutud muud laadi teabe kasutamist. See ei ole kooskõlas algmääruse sätetega.

(59)

Tuletatakse meelde, et kaks APP neljast omavahel seotud eksportivast tootjast valmistasid üksnes mitmekihilist pappi. Arvestades tõsiasja, et põhjenduste 40 ja 41 kohaselt ei kuulu mitmekihiline papp tootevalikusse, tehakse järeldus, et turumajandusliku kohtlemisega seotud järeldustel APP kahe omavahel seotud ja üksnes mitmekihilist pappi valmistava eksportiva tootja kohta ei ole kõnealuse menetluse seisukohast tähtsust.

(60)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 31–51.

(61)

Kuna individuaalse kohtlemise kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 52–55.

(62)

Ükski osapool ei vaidlustanud USA valimist võrdlusriigiks.

(63)

Kuna märkusi võrdlusriigi valiku kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 56–63.

(64)

Tuleb meenutada, et normaalväärtus arvutati võrdlusriigi (st USA) ainsa koostööd tegeva tootja esitatud andmete põhjal. Seega määrati normaalväärtus ühe USA tootja USAs toodetud samasuguse toote omamaise müügi hindade põhjal. Uurimisperioodil kõnealune tootja tootis ja müüs USA turul valdava osa samasuguse toote liikidest.

(65)

APP väitis, et komisjon ei andnud normaalväärtuse kohta võrdlusriigis vajalikku teavet, nagu toodete võrreldavus, representatiivsus, kulustruktuur, õiglased võrdlusmehhanismid ja kohandused.

(66)

Need väited tuli tagasi lükata. Nagu on selgitatud põhjenduses 9, edastas komisjon menetlusosalisele kogu asjakohase teabe seoses normaalväärtuse arvutamiseks vajalike selliste andmetega, mida oli võimalik avaldada algmääruse artikli 19 sätteid rikkumata, st tagades ühtlasi, et ainsa USA tootja esitatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsetena ning ei avaldataks teistele osalistele. Eksportiva tootja esitatud teave oli asjakohane ning võimaldas tal mõista vastavalt algmääruse artiklile 2 kasutatud metoodikat.

(67)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 64–67.

(68)

APP väitis, et ühe tema uurimisega koostööd tegeva äriühingu eksportmüüki ei oleks tohtinud dumpingumarginaali arvutamisel välja jätta vaatamata vastavate toodete puudumisele. Samuti väideti, et kõnealuse äriühingu ekspordi maht ei olnud väike, pigem vastupidi.

(69)

Nende väidetega seoses märgitakse, et kõnealuste tehingute müügiväärtust võeti ekspordihindade määramisel arvesse, kuid tehingute puhul ei olnud võimalik normaalväärtust määrata, sest võrdlusriigis puudusid võrreldavad tooteliigid ja seega ka võimalus võrdlemiseks. Seoses kõnealuse äriühingu ekspordikogustega märgitakse, et need esindasid üksnes väikest osa APP kogu ekspordimüügist ning nende hinnatasemed tundusid vastavat APP üldistele ekspordimüügi hinnatasemetele. Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et enamikku eksporditehingutest (st neid, mille puhul kattumine võrdlusriigi normaalväärtustega oli täielik) kasutati selleks, et teha kindlaks, kas eksport toimus dumpinguhinnaga või mitte. Seega tuli APP väide ekspordihindade kohta tagasi lükata, sest järeldust kahjustava dumpingu kohta ei saa kahtluse alla seada selgelt representatiivse arvutuspõhimõtte tõttu. Tõsiasi, et iga eksporditehingu puhul ei pruugi võrdlusriigis vastavuses olevat normaalväärtust alati olemas olla, on selle järelduse puhul loomulik.

(70)

APP väitis ka, et eespool nimetatud eksportmüüki oleks tulnud kasutada dumpingumarginaali arvutamisel, sest uurival asutusel oli võimalik leida normaalväärtuse arvutamiseks kasutatavad sarnased tooteliigid, kohandada ekspordihind normaalväärtusele või määrata normaalväärtus arvestuslikult, et võrrelda seda eespool nimetatud eksportmüügiga.

(71)

Need väited tuli tagasi lükata, sest võrdlusriigis puudusid tooteliigid, mis oleksid olnud piisavalt sarnased eksporditud toodetele, et katta erinevused kohandamiste abil erinevate füüsiliste omaduste arvessevõtmiseks. Selliste tooteliikide puhul ei olnud võimalik normaalväärtust ka arvestuslikult määrata. Muude normaalväärtusega tehingute puhul sarnaseid tooteliike ei leitud ning ei olnud ka alust teha kohandusi või määrata normaalväärtus muul viisil, kasutades selleks müügi, üld- ja halduskulude ning kasumiga seotud oletusi.

(72)

APP palus selgitusi mõistliku kasumimarginaali kohta, mida kasutati ekspordihinna arvestuslikuks määramiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9.

(73)

Sellega seoses märgitakse, et komisjon käsitles seda küsimust uuesti pärast uute asjaolude ilmnemist. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 71, kasutati liidu tootmisharu sihtkasumist tunduvalt madalamat mõistlikku kasumimarginaali. Komisjon vaatas tema käsutuses olevad andmed läbi ning langetas ekspordihinna arvutamiseks kasutatud kasumimarginaali määra tasemele, mis oli võrdne terve rea vaatlusaluse toote liidu sõltumatute importijate teatatud määra kaalutud keskmisega, s.o 4,5 %.

(74)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse muudetud põhjendused 68–71.

(75)

APP väitis, et talle on arusaamatu arvutuspõhimõte, mida kasutati teatavate möönduste tegemisel normaalväärtuse (kohanduse liik ja selle mõju normaalväärtusele) ja ekspordihinna (meetod ja arvutused, mida kasutati suhtarvude saamiseks) puhul.

(76)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 9 ja 66, edastas komisjon normaalväärtuse kohandamisega seoses APP-le kõik asjakohased andmed, mida oli võimalik avaldada algmääruse konfidentsiaalsust käsitlevate sätetega arvestades. Komisjon küsis koostööd tegevalt osapoolelt võrdlusriigis, kas suurema läbipaistvuse huvides oleks võimalik avaldada kohandustega seotud täiendavat teavet. Olles saanud võrdlusriigi tootja nõusoleku, esitati APP-le pärast esialgsete järelduste avaldamist üksikasjalikumad andmed, mis selgitavad normaalväärtuse kohandamist.

(77)

Ekspordihinna kohandamise kohta sai APP kõik andmed. APP taotlusel anti talle pärast esialgsete järelduste avaldamist täpsemaid selgitusi ekspordihinna kohanduste kohta.

(78)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 72 ja 73.

(79)

Dumpingumarginaali kohta asjakohaseid märkusi ei esitatud. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 74.

(80)

Võttes arvesse APP ekspordihinna arvutamiseks kasutatud läbivaadatud kasumimarginaali määra ning lähtudes ajutise määruse põhjendustes 31–73 sätestatud metoodikast, on lõplikud dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

(81)

Ajutise määruse põhjenduses 76 esitatud seikade põhjal kehtestati Hiina üleriigiline dumpingumarginaal, kasutades selleks koostööd tegevate äriühingute puhul kehtestatud kõrgeimat individuaalse dumpingumarginaali määra, mis oli 63 %. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 76.

(82)

Hiina valitsus märkis, et üks representatiivsetest tootjatest oli väidetavalt seotud Hiina äriühinguga ning ei tohiks seega kuuluda liidu tootmisharu määratluse alla. Kuid uurimise käigus selgus, et osutatud Hiina äriühingu toodetud tooted ei ole vaatlusalune toode. Niisiis ei ole osutatud seosel mingit mõju kahju analüüsimisele ja kõnealuse liidu tootja hõlmamisele liidu tootmisharu määratlusega.

(83)

Kuna liidu toodangu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 77–79.

(84)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 80–82.

(85)

Kuna Hiinast liitu importimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 83 ja 84.

(86)

Tagamaks, et dumpingu, hindade allalöömise ja võrdlushindade allalöömisega seotud arvutused lähtuksid ühtselt aluselt, ning põhjendustes 68–71 sätestatud põhjustel on hindade allalöömist käsitlevaid arvutusi muudetud ja jäetud välja ühe koostööd tegevate eksportivate tootjate rühma kuuluva äriühingu eksportmüük.

(87)

Arvutusteks kasutatud muudetud andmete põhjal ning samuti arvutustes tehtud väikese kohanduse tõttu muudeti teataval määral põhjenduses 87 nimetatud hindade allalöömise määra. Uurimisperioodil lõi dumpinguhinnaga import liidu tootjate müügihinnad alla keskmiselt 7,6 % võrra.

(88)

Üks Hiina koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest (APP) väitis, et kahju tuleks analüüsida asjakohaselt määratletud liidu tootmisharu tasandil, mis peaks piirduma kaebust toetavate ja uurimises koostööd tegevate liidu tootjatega. Kõnealuse tootja arvamuse kohaselt oleksid järeldused olulise kahju kohta teistsugused, kui mõned näitajad (nt turuosa) kehtestataks nö nõuetekohaselt defineeritud liidu tootmisharu tasandil. Hiina valitsus märkis, et kahju analüüsimisel ei käsitletud kõiki kaebuse esitajate ja kogu liidu tootmisharu kahjunäitajaid ühtsel ja järjekindlal viisil.

(89)

Eelkõige märgitakse, et kõnealuse tootja esitatud väidete aluseks tunduvad olevat näitajad, mis on arvutatud muu teabe põhjal kui uurimise käigus kinnitust leidnud teave, mis on esitatud allpool ja ajutises määruses. Sellest tulenevalt on need järeldused ebatäpsed ja seega mitte asjakohased.

(90)

Ühtlasi on komisjonil tavaks hinnata makromajanduslikke tegureid kogu liidu tootmisharu tasandil tekitatud kahju alusel, nagu on selgitatud eespool ajutise määruse põhjenduses 89. Käesoleva uurimise käigus määratleti liidu tootmisharu nende liidu tootjate tasandil, kelle arvele langeb liidu kogutoodang (ajutise määruse põhjendus 77) vaatamata sellele, kas tootjad toetasid kaebust või kas nad osalesid uurimises. Sellist laiapõhjalist määratlust arvestades lükatakse tagasi eksportiva tootja väited, et liidu tootmisharu ei ole nö nõuetekohaselt defineeritud.

(91)

Mikromajanduslikke tegureid analüüsiti representatiivsete liidu tootjate tasandil sõltumata nende toetavast või mittetoetavast seisukohast kaebusele. Representatiivsete tootjate arvele langes 58 % liidu tootmisest. Ükski teistest liidu tootjatest ei avaldanud arvamust, nagu ei oleks komisjoni järeldused mikromajanduslike tegurite kohta usaldusväärsed või põhjendatud. Niisiis ei ole põhjust seada kahtluse alla järeldusi, mis tehti üksnes representatiivsete liidu tootjate esitatud teabe põhjal.

(92)

Ühe representatiivse liidu tootja koostöötaseme kohta laekus täiendavaid märkusi.

(93)

Väideti, et üks liidu representatiivne tootja tegi koostööd vaid osaliselt, sest oli oletatavasti seotud teise tootjaga, kes uurimises ei osalenud. Äriühingud olid väidetavalt omavahel seotud üleminekuaja lepingute tõttu, mis olid sõlmitud ajal, mil koostööd teinud liidu tootja omandas kontrolli teisele tootjale kuulunud segmendi üle kaetud kvaliteetpaberi äris. Väidete kohaselt kontrollib koostööd tegev liidu tootja üleminekuaja lepingute kaudu tehaseid, mis jäid osaliselt omandatud tootja omandisse. Oma väite kinnituseks osutas eksportiv tootja komisjoni otsusele (5) küsimuse kohta, kas omandamise ajal võis tehingut pidada kontrolli omandamiseks nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)) (6) tähenduses.

(94)

Seda väidet on juba käsitletud ajutise määruse põhjenduses 91. Tuletatakse meelde, et nimetatud üleminekuaja lepingutest ei selgunud ka mingit sellist äriühingute vahelist seotust, mis ületaks tavapärased ostja ja müüja vahelised ärisuhted. Ennekõike on üleminekuaja lepingute eesmärk reguleerida kaetud paberi müüki üleminekuperioodil ning vastavalt neis sisalduvatele sätetele on liidu tootja roll sel perioodil võrreldav müügiagendi omaga. Lisaks teatas liidu tootja auditeeritud konsolideeritud aruannetes ja küsimustiku vastustes kõnealuste tehaste agendina toimimise eest saadud komisjonitasust; liidu tootjal ei tuvastatud nende tehastega seoses omandisuhteid ega seega ka kulusid.

(95)

Vastavalt eespool nimetatud komisjoni otsusele käsitati äriühingute vahelist tehingut ühe äriühingu äritegevuse osalise üleminekuna teise liidu tootja kontrolli alla, mitte kogu äriühingu ülevõtmisena. Otsus ei näe ette äriühingute käsitamist ühe juriidilise isikuna pärast kontrolli omandamist; kindlasti ei ole äriühingutel ühisettevõtet. Märgiti ka, et nimetatud otsuses käsitletud geograafiline kohaldamisala on EMP ja mitte EL. Oluline on ka asjaolu, et komisjoni otsuses ei analüüsitud kõnealuste äriühingute seost tolliseadustiku rakendusmääruse (7) artikli 143 tähenduses.

(96)

Sellest lähtuvalt ei ole põhjust uuesti kaaluda esialgseid järeldusi, mille kohaselt kõnealused kaks äriühingut ei ole omavahel seotud tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 143 tähenduses ja kõnealune liidu tootja tegi uurimise käigus täiel määral koostööd.

(97)

Eksportiv tootja väitis ka, et liidu tootjate kõik sidusettevõtjad oleksid pidanud küsimustikule vastama eraldi, sest nad on iseseisvad juriidilised isikud. Eksportiv tootja leidis end diskrimineeritud olevat, sest tal tuli esitada iga rühma kuuluva juriidilise isiku kohta eraldi turumajandusliku kohtlemise taotlus.

(98)

Märgitakse, et turumajandusliku kohtlemise taotluste puhul on äriühingute rühmal kohustus tõendada, et kõik rühma kuuluvad äriühingud vastavad turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele, sest otsus taotluse rahuldamise kohta tehakse rühmast lähtuvalt. Liidu tootjatele esitatava küsimustikuga tehakse kindlaks, kas uurimisperioodil võib täheldada olulist kahju liidu tootmisharule (tervikuna).

(99)

Kõnealuse liidu tootja puhul leiti, et asjalike vastuste saamiseks ja kahju erinevate aspektide analüüsimiseks piisab ühest küsimustikust. Ennekõike saadi vastustest üksikasjalikku teavet üksikute paberitehaste kohta ning samasuguse toote kõigi seotud tootjate/müüjate andmetele oli võimalik kinnitust saada kontrollkäikude abil.

(100)

Eksportiv tootja väitis ka, et sama äriühing ei teinud täiel määral koostööd, sest esitas küsimustikule vastused olematu juriidilise isiku nimel, ning et äriühingu auditeeritud aruanded ei kajasta küsimustiku vastustes esitatud andmeid. Eelmise põhjenduse järeldused on ka selles suhtes asjakohased.

(101)

Seega ei muudeta põhjendustes 88–91 esitatud järeldusi.

(102)

Hiina valitsus väitis, et analüüsimiseks kasutatud makromajanduslikud andmed olid puudulikud ja ebatäpsed, mistõttu nad ei sobi olulise kahju tõendamiseks.

(103)

Kaebuse esitaja kontrollimine kohapeal kinnitas, et makromajanduslike näitajate määramiseks kasutatud andmed koguti vahetult sellistelt liidu tootjatelt, kelle toodang moodustab ligikaudu 98 % liidu kogutootmisest, ning on piisavalt üksikasjalikud vaatlusalust toodet käsitleva teabe tuvastamiseks. Prognoosid ja/või hinnangud, mida kasutati, olid põhjendatud; näiteks ei võetud arvesse lõigatavaid paberirulle, sest nende osakaal representatiivsete liidu tootjate üldises müügimahus oli selgelt tähtsusetu. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(104)

Eksportiv tootja väitis, et liidu tootjate turuosa peaks hõlmama ka importi Šveitsist, sest see pärineb representatiivse liidu tootja omandis olevast tehasest.

(105)

Subsiidiumivastase uurimise geograafiline kohaldamisala on Euroopa Liit. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(106)

Lisaks väideti, et vaatlusalusel perioodil suurenes märgatavalt kaebuse esitaja turuosa.

(107)

Turuosa on makromajanduslik näitaja, mida analüüsitakse liidu tootmisharu tasandil ning mitte kaebuse esitajate tasandil. Teiseks on kaebuse esitaja turuosa kohta esitatud faktiteave ebaõige.

(108)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 92–98 esitatud esialgsed järeldused.

(109)

Eksportiv tootja märkis, et kahju analüüs ei ole tõene, sest ajavahemiku 2006–2008 mikromajanduslike näitajate analüüs ei hõlmanud teavet nende tehaste kohta, mis läksid põhjenduses 93 osutatud liidu tootja omandisse.

(110)

Pärast nimetatud osapoole väidete esitamist kohandati mikromajanduslikke näitajaid ning kõigi vaatlusaluste aastate puhul jäeti välja teave omandatud tehaste kohta, et aastate lõikes oleks tagatud täielik võrreldavus.

(111)

Kasutades representatiivsete liidu tootjate majandusliku olukorra analüüsimiseks eelmise põhjenduse kohaselt muudetud andmeid, kehtestatakse järgmised lõplikud mikromajanduslikud näitajad:

(112)

Vaatamata veidi muudetud arvnäitajatele kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 99 esitatud põhisuundumused ja järeldused, mille kohaselt kaetud kvaliteetpaberi hinnad jäid aastate lõikes stabiilseks.

Tabel 5

Liidu tootjate hinnad

(113)

Uurimisperioodil moodustasid varud umbes 10 % tootmismahust. Representatiivsed liidu tootjad suurendasid vaatlusalusel perioodil oma varusid 10 %, seda eelkõige 2006. ja 2007. aasta vahelisel ajal ning 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. See langes kokku Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi järsu suurenemisega.

Tabel 6

Varud

(114)

Paberitehaste sulgemise ja ühendamise tõttu vähendasid neli representatiivset liidu tootjat töötajate arvu vaatlusalusel perioodil oluliselt ehk 20 % (kadus peaaegu 1 600 töökohta). Efektiivsuse kasv saavutati seeläbi, et toodangu väljalase ühe töötaja kohta suurenes ja püsis sellisena isegi ulatuslike koondamiste ajal. Tööjõukulud suurenesid pidevalt, vaatlusaluse perioodi jooksul kokku 8 %.

(115)

Ajutise määruse põhjenduses 102 esitatud järeldusi kinnitavad seega ka veidi muudetud arvnäitajad.

(116)

Et täpsemalt kajastada tulususe taset, korrigeeriti läbivalt vaatlusaluse perioodi tulususe määra. Kuid muudatus ei mõjutanud tulususe põhisuundumust. Representatiivsed liidu tootjad kandsid 2006. aastast kuni 2008. aastani kahju ning nende majanduslik olukord paranes alles 2009. aastal, kui peamise tooraine – tselluloosi – maailmaturuhind erandlikult majanduslanguse tõttu olulisel määral langes. 19 %-line tselluloosi hinna langus oli tavatult suur, mis aitas uurimisperioodil otseselt kaasa finantsolukorra paranemisele. Tuleks ka märkida, et uurimisperioodist möödunud ajavahemiku jooksul on tselluloosi hind tõusnud tagasi uurimisperioodi eelsele tasemele.

(117)

Tingimusel, et arvnäitajaid veidi muudetakse, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 104 ja 105 esitatud järeldused rahavoogude, investeeringute ja investeeringutasuvuse kohta.

(118)

Eksportiv tootja väitis, et tulususe paranemist ei tohiks käsitada ainult erandlikust tooraine hinna langusest tulenevana, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 107. Hinnalangusest said kasu mõlemad osapooled ehk lisaks kaebuse esitajatele ka kõik kohalikud ja Hiina tootjad, mistõttu tulususe järsu muutumise põhjus ei olnud ainuüksi hinnalangus, vaid pigem kaebuse esitajate hinnakujunduskäitumise muutumine.

(119)

Eksportiv tootja väitis, et tulusus sõltub kaetud kvaliteetpaberi ja mitte tselluloosi hinnast. Siiski selgus, et kui 2009. aastal tselluloosi hind järsult langes, jäid kaetud kvaliteetpaberi hinnad stabiilseks ja selle tulemusena suurenes kasum. Niisiis, arvestades stabiilset hinda, ei ole kõnealusel konkreetsel ajavahemikul võimalik leida seost hinna ja tulususe vahel.

(120)

Tulususe määr on näitaja, mida analüüsitakse representatiivsete liidu tootjate tasandil ning mitte kaebuse esitaja tasandil, nagu viitas kõnealune osapool. Kogutud andmete analüüsi tulemused näitasid otsest seost põhitooraine ehk tselluloosi erandliku hinnalanguse ja tulususe tõusu vahel, mille tõttu valmistoodete stabiilsetel hindadel oli tõepoolest oma osa tulususe paranemisel. Kuigi sama kehtib tõenäoliselt ka teiste tootjate kohta turul, ei mõjuta see lõpparvamust, et kõnealune ajutine tulususe kasv tulenes erandlikust toorainehinna kukkumisest uurimisperioodil.

(121)

Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 106 esitatud järeldused representatiivsete tootjate kapitali kaasamise võime kohta.

(122)

Üks eksportiv tootja ja Hiina valitsus väitsid, et kaebuse esitanud liidu tootjate kantud olulise kahju kohta puuduvad veenvad tõendid. Kaebuse esitanud tootjate üldised majandustulemused olid uurimisperioodil pigem stabiilsed ja tulusus kasvas.

(123)

Esiteks analüüsitakse liidu tootmisharu olukorda representatiivsete liidu tootjate tasandil ning mitte kaebuse esitajate tasandil, nagu viitasid kõnealused osapooled.

(124)

Teiseks, nagu on öeldud juba eespool põhjendustes 89 ja 107, tunduvad osaliste esitatud väidete aluseks olevat allpool ja ajutises määruses esitatud ning uurimise käigus kehtestatud andmekogudest ja teabest erineva teabe põhjal arvutatud näitajad. Seega on need järeldused ebatäpsed. Samuti ei olnud osaliste analüüs järjekindel kahe erineva andmekogumi kasutamise osas makro- ja mikronäitajate puhul.

(125)

Lisaks väideti, et tulususe paranemises tuleb näha ka tootmisharu ümberkorraldamise, sealhulgas tootmisvõimsuse ja töökohtade vähendamise ning tootlikkuse suurendamise tulemust. Sel juhul ei saaks nimetatud tegureid pidada ainsateks kahjunäitajateks, vaid kõiki kahjunäitajaid tuleks vaadelda koos.

(126)

Algmääruse artikli 3 lõikes 5 on loetletud majanduslikud tegurid ja näitajad, mida tuleb arvesse võtta dumpinguhinnaga impordi mõju hindamisel liidu tootmisharule. Artikli 3 lõikes 5 on sõnaselgelt öeldud, et see loetelu ei ole ammendav ning et otsustamisel ei saa tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegurit. Niisiis tuleks järeldusteni jõudmiseks analüüsida kõiki tegureid, kuigi näitajaid tuleb hinnata ühekaupa.

(127)

Üldiselt ei mõjuta eespool nimetatud eksportiva tootja ja Hiina valitsuse väited järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses, milleni jõuti uurimise esialgses etapis ja mida ka kinnitatakse.

(128)

Osapooled juhtisid korduvalt tähelepanu olulise kahju võimalusele ka edaspidi, arvestades Hiina tootjate tohutut jõudluse kasvu riigi poliitika ja subsiidiumide toel. Uurimine keskendus olulise kahju olemasolule, mitte edasise olulise kahju ohule. Seega ei saanud need osutused järeldusi mõjutada ning neid ei arvestatud.

(129)

Seega kinnitatakse eelöeldu põhjal ajutise määruse põhjendustes 107–111 esitatud esialgsed järeldused.

(130)

Komisjonile laekus dumpingu ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta tehtud esialgsete järelduste kohta mitu märkust.

(131)

Mitu osapoolt vaidlustas dumpinguhinnaga impordi mõju käsitlevad esialgsed järeldused. Peamine argument selleks oli, et Hiina impordil ei olnud mahtude ja hindade osas olulist mõju. Väideti, et Hiina import ei kasvanud järsult, vaid pigem iga aastaga järk-järgult, ning et selle mõju oli niisiis üsna piiratud ja seda ei tohiks kahju kindlaksmääramisel üle tähtsustada. Samuti väideti, et Hiina hinnad ei mõjutanud liidu tootmisharu suhteliselt stabiilseid hindu vaatamata sellele, et need olid viimastest madalamad. Üks koostööd tegev Hiina eksportiv tootja seadis kahtluse alla komisjoni järelduse, et Hiina hinnad põhjustasid hindade allasurumise. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et 2009. aastal, kui Hiina hinnad jätkuvalt langesid, täheldati mitte üksnes liidu tootmisharu hindade tõusu, vaid ka liidu tootmisharu kasumlikkust.

(132)

Hiina impordiga seonduvat on põhjalikult analüüsitud ajutise määruse põhjendustes 84 ja 114. Leiti, et vaatlusalusel perioodil import peaaegu kolmekordistus, eriti aastatel 2006 ja 2007 (+ 118 %) ning 2008. aastast kuni uurimisperioodini (+ 81 %). Seega ei saa impordimahu kasvu pidada tähtsusetuks.

(133)

Hiina import lõi representatiivsete liidu tootjate hinnad alla 7,6 %, mida võib pidada suure läbipaistvusega hindadega turul märkimisväärseks. Nagu on kirjeldatud põhjenduses (112), olid representatiivsete liidu tootjate hinnad tõepoolest vaatlusalusel perioodil stabiilsed ning tõusid erandlikult 2007. aastal, kui Hiina eksport ei kasvanud. 2009. aastal suutsid liidu tootjad hoida oma hinnad stabiilsena turuosa edasise kaotamise hinnaga ning nende kasumlikkus tulenes stabiilsete hindade ja langenud toorainehindade koosmõjust.

(134)

Eksportiv tootja väitis, et kaetud kvaliteetpaberi import Hiinast ei mõjuta liidu tootmisharu hindu, sest see ei ole võrreldav representatiivsete liidu tootjate toodetava ja turustatava kaetud kvaliteetpaberiga ning hindade allalöömise ja mittekahjustava hinna kindlaksmääramisel võrreldi üksnes 10 % representatiivsete liidu tootjate müügist. Märgitakse, et sellised otsused langetati täiel määral võrreldavate toodete põhjal, mille omadused on korrektse võrdluse tagamiseks täielikus vastavuses. Kuid põhjenduse 42 kohaselt on Hiina tootjate ja liidu tootjate toodetav kaetud kvaliteetpaber võrreldavad ning seega liidu turul omavahel konkureerivad tooted.

(135)

Edasi väideti, et vale on järeldus, mille kohaselt kaetud kvaliteetpaberi turg on tarbekauba turg, mida iseloomustab suur läbipaistvus, sest liidu tootjad müüvad peaaegu poole oma toodangust otse lõppkasutajatele. Vastupidi väidetule müüsid liidu tootjad valdava osa toodangust otse või kaudselt kaubanduslike vahendajate kaudu (nn tellimusmüük, mille puhul tooted tarnitakse otse kliendile, kuid tellimine ja arveldamine toimub vahendajate kaudu). Turustajatel on tõepoolest oluline osa nii toodete varumisel kui ka turu läbipaistvana hoidmisel.

(136)

Eelöeldu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 113–117 esitatud esialgsed järeldused.

(137)

Üks koostööd tegev Hiina eksportiv tootja ja Hiina valitsus väitsid, et liidu tootmise vähenemise põhjustasid ülemaailmne finantskriis ja tarbimise järsk langus liidu turul, millest annab tunnistust liidu tootjate omamaise müügi, tootmisvõimsuse rakendusastme, tööhõive ja varude negatiivne suundumus.

(138)

Oma väite kinnituseks osundas Hiina valitsus juunis 2009 avaldatud paberi- ja tselluloositööstuse konkurentsivõimet ja tööhõivet käsitlevale manifestile (edaspidi „manifest”). Manifest hõlmab kõiki paberi- ja tselluloositööstuse sektoreid ning sellel on üldine poliitiline eesmärk. Kõnealuses dokumendis sisalduva teabe põhjal ei olnud võimalik teha vaatlusaluse toote tootmise ja müügi kohta eri järeldusi. Seepärast ei ole võimalik ka otsustada, kas manifesti väited või järeldused on üheselt pädevad vaatlusaluse toote suhtes. Et uurimine ei tuvastanud ka märkimisväärset seost finantskriisi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel, tuli see väide tagasi lükata.

(139)

Ajutise määruse põhjendustes 120–122 ja käesoleva määruse põhjenduses 118 esitatud järelduste läbivaatamiseks uusi argumente ei esitatud.

(140)

Põhjenduses 110 selgitatud mikromajandusliku näitaja muutmine mõjutas representatiivsete liidu tootjate ekspordijõudlust sel määral, et nende vaatlusaluse perioodi eksportmüük kahanes 16 %. Kõnealuste äriühingute eksportmüük sõltumatutele osapooltele moodustas 26 % nende kogumüügist.

(141)

Vastupidiselt ühe eksportiva tootja väitele käsitleti representatiivsete liidu tootjate vaatlusaluse toote ekspordi arengut ajutise määruse põhjendustes 123 ja 124. Eespool nimetatud näitaja muutmine ei mõjuta uurimise esialgses etapis tehtud järeldusi.

(142)

Liidu tootmisharu ekspordijõudluse mõju kohta esitatud väited ja tõendid ei anna niisiis alust muuta uurimise esialgses etapis tehtud järeldusi

(143)

Väiteid muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju kohta käsitleti juba ajutise määruse põhjendustes 125–127.

(144)

Väideti, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjuseks oli struktuuriline ülevõimsus. Seda on juba analüüsitud ajutise määruse põhjenduses 128.

(145)

Peamiselt väideti sellega seoses, et liidu tootmisharu ümberkorraldamine lõppes 2009. aastal kahe suure tootja ühendamisega, tänu millele olukord liidu tootmisharus kohe paranes. Nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 93, tegeleti ümberkorraldustega alates 2000. aastast kuni uurimisperioodini. Nimetatud ühendamise positiivne mõju oleks pidanud väljenduma tootmisvõimsuse paremas rakendamises või vähemalt stabiilsetes müügimahtudes, kuid uurimisperioodi jooksul mõlemad näitajad halvenesid. Teisalt oli kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu suurem tulusus uurimisperioodil tulenes peamiselt ja otseselt tselluloosihinna tavatust ühekordsest kukkumisest. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 128 esitatud järeldust, et dumpinguhinnaga import kahjustas tootmisharu ümberkorraldamist.

(146)

Eelöeldu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 129–132 esitatud esialgsed järeldused, mille kohaselt Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Samuti leidsid kinnitust esialgsed järeldused muude selliste teadaolevate tegurite mõju kohta, mis oleksid võinud põhjustada kahju liidu tootmisharule. Need tegurid ei kõrvalda Hiinast pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(147)

Liidu tootjate ja importijate ning kauplejate huvide kohta rohkem märkusi ega teavet ei laekunud. Niisiis kiidetakse kõnealuste rühmade huve käsitlevad ajutise määruse põhjendused 134–138 heaks.

(148)

Importijate ja kauplejate huvide kohta rohkem märkusi ega teavet ei laekunud. Niisiis kiidetakse kõnealuste rühmade huve käsitlevad ajutise määruse põhjendused 139–143 heaks.

(149)

Pärast ajutiste meetmete teatavakstegemist andis endast teada veel kolm trükitöösturit ning Euroopa trükitöösturite ja kirjastajate ühendus. Nad väitsid, et meetmetel võib olla negatiivne mõju järgtööstusele, sest hinnatõus võib kaasa tuua trükitööstuse ümberpaiknemise ja sellega ka järgtööstuse trükiste suurema impordi. Väidet kinnitas asjaolu, et trükiste import Hiinast on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning ilmselt hõlvanud märgatava osa kõigi trükiste turul Euroopas.

(150)

Samuti väideti, et meetmete kehtestamine põhjustaks turul tarneraskusi ja pikendaks kasutajate jaoks tarnetähtaegu.

(151)

Enamik väidetest ei olnud seotud konkreetsete äriühingutega ning juba uurimise esialgses etapis oli esitatud sarnaseid väiteid, mida käsitleti ajutise määruse põhjendustes 146 ja 150. Tuleks märkida, et trükitöösturite koostöö oli piiratud ning saadud vähese arvulise teabe põhjal leiti, et trükitöösturid on oma tulususe määra ja kaetud kvaliteetpaberi osakaalu tõttu kuludes tõepoolest hinnatõusu suhtes tundlikud. Enamik trükitööstureid ostis aga uurimisperioodil Hiinast paberit kas väga vähe või üldsegi mitte ning kasutas sellist paberit üldiselt vähe, mistõttu oleks tollimaksu otsene mõju tähtsusetu. Enamik trükitööstureid teatas ka, et nende tarneajad peavad olema lühikesed ja seetõttu jääb ka edaspidi impordi osakaal kolmandatest riikidest väikeseks.

(152)

Hiinast pärit järgtööstuse trükiste kohta esitatud väidetega seoses tuleks märkida, et trükiste impordi statistika hõlmab suurt hulka tooteid ning ka selliseid trükiste valmistooteid, mis ei ole trükitud kaetud kvaliteetpaberile. Kättesaadava teabe põhjal ei olnud võimalik tuvastada, milline osa Hiinast imporditud toodetest trükitakse vaatlusalusele tootele ja milline osa muud liiki paberile. Kuid esitatud andmete alusel on teada, et Hiinast pärit trükised on põhiliselt teatavat liiki raamatud, lasteraamatud, kalendrid, pakendid ja õnnitluskaardid. Kindla kättetoimetamisajaga tooteid nagu nädala- või kuukirju ja muid uudiskirju imporditakse Hiinast väiksema tõenäosusega nende kohalejõudmisele seatud ajalise piirangu tõttu. Ehkki mõnede trükiste puhul võib tootmise ümberpaiknemine olla põhjendatud, on teisalt tooteliike, mille puhul on otsustava tähtsusega geograafiline lähedus ja müügijärgne teenindus, ning mida välismaine konkurents seega ei mõjuta. Kuigi paber on trükitööstuse oluline kuluelement, on trükitööstus ka tööjõumahukas ning seega võivad ümberpaiknemist pigem mõjutada tööjõukulud. Kokkuvõttes ei saa välistada kaetud kvaliteetpaberile trükitud trükiste impordi suurenemist, kuid võimatu on mingigi täpsusastmega hinnata, kui suur see kasv võiks olla ja milline oleks selle mõju liidu trükitööstuse ahelale ning milline oleks hinnatõusu vahetu mõju liidu järgtrükitööstusele.

(153)

Esitatud teabest ilmneb ka, et trükitööstuse probleem on struktuuriline ülevõimsus, mis tingib jätkuvaid ümberkorraldusi selles sektoris. Üks ümberkorraldamise liikumapanevaid jõude oli ka paberitootjate koondumine väärtusahela raames. Arvatakse, et kõik trükitööstuse raskused hindade tõstmisel tulenevad üsna suures osas selle tööstusharu enda struktuurilisest ülevõimsusest.

(154)

Võimalikele tarneraskustele viidanud huvitatud pooled ei teinud kvantitatiivseid täpsustusi ega püüdnud hinnata võimalikke puudujääke. Esitatud väiteid ei tundu toetavat liidu tootjate tootmisvõimsuse rakendusaste, mis oli uurimisperioodil 83 % ja mis jättis vaba võimsust ligikaudu miljon tonni. Selle põhjal ei ole tarneraskused ilmselt tõenäolised.

(155)

Eespool esitatut silmas pidades leidsid kinnitust esialgsed järeldused liidu huvide kohta, ehk et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiinast pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes lõplike meetmete kehtestamata jätmist.

(156)

Üks Hiina eksportivate tootjate rühm palus täpsemat teavet 8 %-lise sihtkasumi arvutusmeetodi kohta, mida kasutati kahjusid vältiva hinna arvutamiseks. Viidati kaebusele, milles pakutud sihtkasum oli madalam.

(157)

Teisalt taotles kaebuse esitaja, et sihtkasumiks seataks vähemalt 10 %, ning lähtus seejuures eeldatavast kasumimarginaalist, mida kasutasid oma klassifitseerimismeetodites sõltumatud reitinguagentuurid, ja reaalsest tulususe määrast tootja puhul, kes tegutses muus paberitööstussegmendis, mida ei mõjutanud Hiina import.

(158)

Selgituseks tuleks öelda, et kaebuses soovitatud sihtkasumit analüüsiti küsimustiku vastuste ja representatiivsete liidu tootjate juurde tehtud kontrollkäikude tulemuste põhjal. Täpsemalt uuriti seadmetesse tehtud investeeringute maksumust. Leiti, et nimetatud aluselt määratud sihtkasum kajastab vajadust suure ettemaksega investeeringute järele ja riske, mis on omased sellele kapitalimahukale tootmisharule juhul, kui ei ole tegemist dumpinguhinnaga või subsideeritud impordiga. Niisiis arvatakse, et tootmisharu võiks saavutada 8 %-lise kasumimäära, kui puudub dumpinguhinnaga import. Tagamaks, et dumpingu, hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügiga seotud arvutused lähtuksid ühtselt aluselt, ning põhjendustes 68–71 sätestatud põhjustel, on kahju kõrvaldamise taset käsitlevaid arvutusi muudetud ja jäetud välja ühe koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate rühma kuuluva äriühingu eksportmüük (nagu on kirjeldatud põhjenduses 86).

(159)

Muus osas kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 153–161 esitatud järeldused.

(160)

Arvestades järeldusi dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta ning kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks vastavalt madalama tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast imporditava kaetud kvaliteetpaberi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis oleks dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamal tuvastatud tasemel. Sellisel juhul peaks tollimaksu määra kehtestama tuvastatud kahju tasemel.

(161)

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et paralleelselt Hiinast pärit kaetud kvaliteetpaberi impordiga seotud dumpinguvastase uurimisega toimus ka subsiidiumivastane uurimine. Kuna vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ja nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (8) (edaspidi „subsiidiumivastane algmäärus”) artikli 24 lõike 1 teisele lõigule ei saa ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda, peeti vajalikuks teha kindlaks, kas ja mil määral tulenevad subsiidiumisummad ja dumpingumarginaalid ühest ja samast olukorrast.

(162)

Seoses subsiidiumikavadega, mis kujutasid endast ekspordisubsiidiume subsiidiumivastase algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, on eksportiva Hiina tootja puhul kindlaks tehtud lõplik dumpingumarginaal osaliselt (0,05 %) tingitud tasakaalustatavate ekspordisubsiidiumide olemasolust. Pidades silmas teisi subsiidiumikavasid, väiksema tollimaksu reegli kasutamist käesoleval juhul ja paralleelsel subsiidiumivastasel uurimisel tuvastatud subsideerimismäära, ei peetud vajalikuks uurida täiendavalt, kas ja mil määral korvatakse samad subsiidiumid topelt, kui ühe ja sama imporditava toote suhtes kohaldatakse samaaegselt nii dumpinguvastast kui ka tasakaalustavat tollimaksu.

(163)

Üleriigiliste lõplike dumpingu- ja subsiidiumimääradega seoses tuletatakse meelde, et nende kehtestamisel kasutati lõpliku dumpingumarginaali (63 %) ja lõpliku subsiidiumimarginaali (16 %), mis määrati kindlaks nende koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate puhul, kellele oli kehtestatud kõrgeim individuaalne tollimaksumäär.

(164)

Meenutatakse, et nii dumpinguvastase kui ka subsiidiumivastase uurimise puhul kehtib sama kahju kõrvaldamise tase. Sellega seoses märgitakse, et kahju kõrvaldamise tase on madalam kui lõplikud dumpingumarginaalid, kuid kõrgem kui lõplikud subsiidiumimarginaalid. Seega peetakse asjakohaseks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks kindlaksmääratud lõplike subsiidiumimarginaalide tasemel ning seejärel kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks kuni asjaomase kahju kõrvaldamise tasemeni.

(165)

Eespool öeldu põhjal ning võttes arvesse järeldusi, mis sätestatakse 6. mai 2011 määrusega (EL) nr 452/2011, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes (9), samuti algmääruse artikli 14 lõike 1 viimast lauset, mille kohaselt tollimaksu ei kehtestata sel määral, mis on vajalik kõnealuses lauses ettenähtud korra järgimiseks, on Hiina RV suhtes kohaldatavate lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad ning kõnealuste tollimaksude kehtestamisele kuuluvad määrad järgmised:

(166)

Arvestades tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, samuti asjaolu, et paralleelse subsiidiumivastase uurimise käigus ajutisi meetmeid ei kehtestatud, leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses.

(167)

Üks koostööd tegev Hiina eksportiv tootja väitis, et ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine määruse (EL) nr 1042/2010 artikli 1 lõikes 2 sätestatud määra kohaselt oleks vastuolus algmääruse artikli 10 lõike 3 teise lausega. Kuid nagu on selgitatud käesolevas määruses ja eelkõige selle artikli 1 lõikes 2, on käesoleva määrusega kehtestatav lõplik tollimaks tegelikult kõrgem kui kehtestatud ajutine tollimaks. Seega tuleb ajutine tollimaks määruse (EL) nr 1042/2010 artikli 1 lõikes 2 sätestatud määrade kohaselt lõplikult sisse nõuda,