11.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/2

(1)

20. mail 2010 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Taist (edaspidi „asjaomane riik”) pärit ja Euroopa Liitu suunatud spiraalköiteseadiste impordi suhtes.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati pärast seda, kui 6. aprillil 2010 esitas Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH (edaspidi „kaebuse esitaja”) kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatavate spiraalköiteseadiste kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhinnaga ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti dumpinguvastase uurimise algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele Tai eksportivatele tootjatele, asjaomase riigi esindajatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(4)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõigile teistele seda algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul taotlenud isikutele, st kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevale Tai eksportivale tootjale, asjaomase riigi esindajatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Kõigile isikutele, kes taotlesid ärakuulamist määratud tähtaja jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(5)

Vastused küsimustikele ja täiendavad dokumendid saadi ühelt Tai eksportivalt tootjalt, kaebuse esitanud liidu tootjalt, viielt sõltumatult importijalt ja kauplejalt (sh ühelt, kes on ka liidu tootja) ning ühelt kasutajalt.

(6)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(7)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „kahju uurimise periood”).

(8)

Vaatlusalune toode on praegu CN-koodi ex 8305 10 00 alla kuuluv Taist pärit spiraalköiteseadis, mis koosneb vähemalt kahest terasplaadist või -traadist ning vähemalt neljast nende külge kinnitatud terastraadist poolrõngast, mida hoiab kinni teraskaas; köiteseadist saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil (edaspidi „vaatlusalune toode” või „spiraalköiteseadis”). Kangmehhanismid, mis kuuluvad sama CN-koodi alla, ei kuulu kõnealusel juhul uurimisele.

(9)

Spiraalköiteseadiseid kasutatakse mitmesuguste dokumentide ja paberite hoidmiseks. Muu hulgas kasutavad neid spiraalköitjate, tehniliste juhendite, foto- ja margialbumite, kataloogide ja brošüüride tootjad.

(10)

Uurimisperioodi jooksul müüdi Euroopa Liidus paljusid erinevaid spiraalköiteseadiste mudeleid. Mudelid erinesid suuruse, kuju, rõngaste arvu, alusplaadi suuruse ja rõngaste avamise süsteemi (lahtitõmmatavad või päästikuga rõngad) poolest. Arvestades, et kõigi spiraalköiteseadiste füüsikalised ja tehnilised omadused on samad ning et nende mudelid võivad teatavas ulatuses teineteist asendada, otsustas komisjon käsitada kõiki spiraalköiteseadiseid kõnealuses menetluses ühe ja sama tootena.

(11)

Leiti, et Tai siseturul toodetaval ja müüdaval tootel ning ELis liidu tootjate valmistataval ja müüdaval tootel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning samasugune põhiline kasutusotstarve. Sellepärast käsitatakse neid esialgu kui samasuguseid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(12)

Sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil teadaolevatel sõltumatutel importijatel teatada endast komisjonile ja esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta (punkti 2.1. kohaselt) ajavahemikus 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010.

(13)

Pärast esitatud teabe läbivaatamist ja arvestades oma koostöövalmidusest teatanud importijate väikest arvu, otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(14)

Eksportivatele tootjatele saadetud küsimustikule vastas üks Tai äriühing. Küsimustikule vastas ka üks nimetatud eksportiva tootjaga seotud Hongkongis asuv äriühing, kes on kaasatud vaatlusaluse toote müüki. Eurostatist saadud impordiandmete põhjal moodustas selle eksportiva tootja eksport (koos sellega seotud äriühinguga) kogu Tai ekspordi ELi.

(15)

Uurimise käigus selgus, et eksportiv tootja andis puudulikku või väära teavet oma tootmiskulude oluliste aspektide kohta, näiteks nikli ja muude toorainete nähtava tarbimise osas. Lisaks olid muud tootmiskulude ja tootmisvõimsuse kohta käivad andmed vastuolulised ega olnud kooskõlas. Lõpuks näitas uurimine, et üks Hiina Rahvavabariigis asuv seotud äriühing oli erinevalt eksportiva tootja esialgsetest väidetest kaasatud vaatlusaluse toote müüki ja haldusse. Esitatud kulud ei sisaldanud selle seotud äriühingu asjaomaseid kulusid ja ei olnud seega täielikud.

(16)

Ülalmainitu põhjal järeldati, et kulude kohta esitatud andmed ei olnud piisavalt täpsed, et nende põhjal normaalväärtust määrata. Seepärast tuli vastavalt algmääruse artiklile 18 teha järeldused vähemalt osaliselt kättesaadavate andmete põhjal.

(17)

Äriühingut teavitati viivitamata ja tal võimaldati esitada täiendavad selgitused kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4. Äriühingu antud selgitused ei olnud rahuldavad, kuna need ei selgitanud leitud vasturääkivusi. Ka ei suutnud äriühing ümber lükata tõendusmaterjali, mis näitas, et ta oli esitanud mittetäielikku, väära ja eksitavat teavet. Lisaks ei suutnud äriühing esitada olulist teavet ülalnimetatud Hiina Rahvavabariigis asutatud seotud äriühingu kohta, mis oli kaasatud vaatlusaluse toote tootmisse ja müüki.

(18)

Ülaltoodut arvesse võttes leiti, et eksportiva tootja puhul tuleks normaalväärtus esialgu kindlaks määrata kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(19)

Usaldusväärsema teabe puudumisel arvutati esialgne normaalväärtus kaebuses esitatud Tai valmistamiskulusid käsitleva teabe põhjal. Algmääruse artikli 18 lõike 5 kohaselt kontrolliti see teave üle uurimise käigus saadud kontrollitud teabe abil, sh teave Tai personali- ja energiakulude kohta. Vajaduse korral korrigeeriti kaebuses esitatud teavet vastavalt uurimise käigus saadud kontrollitud teabele.

(20)

Eespool mainitud valmistuskuludele lisati vastavalt kaebuses esitatud teabele mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning tulude jaoks, vastavalt 16 % ja 8 %.

(21)

Eksportiva tootja eksportmüük liitu toimus väljaspool liitu asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu.

(22)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 määrati ekspordihind kindlaks seotud kaubandusettevõtja poolt liitu, st sõltumatule ostjale müüdava toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(23)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(24)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimisega nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Korrigeerimisel on võetud arvesse transpordi-, kindlustus- ja krediidikulude erinevusi, kui see on olnud otstarbekas ja põhjendatud.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 tehti koostööd tegeva eksportiva tootja puhul dumpingumarginaalid kindlaks iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kaalutud keskmise ekspordihinnaga, mis määrati kindlaks nii, nagu eespool kirjeldatud.

(26)

Eespool kirjeldatule tuginedes on esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast liidu tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, järgmised:

(27)

Kuna koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas kogu vaatlusaluse toote ekspordi Taist ELi, leiti, et dumpingu jääkmarginaal peaks olema 17,2 % vastavalt kõnealuse koostööd tegeva eksportiva tootja puhul tuvastatud dumpingumarginaali tasemele.

(28)

Uurimisperioodil tootsid spiraalköiteseadiseid ELis järgmised tootjad:

(29)

Esimene tootja on kaebuse esitaja ning tegi uurimises koostööd. Uurimine tegi kindlaks, et kaebuse esitaja tootis uurimisperioodil üle 50 % liidu spiraalköiteseadiste kogutoodangust.

(30)

Teine (väiksem) tootja on ka Tai spiraalköiteseadiste importija ja oli menetluse vastu. Vastavalt äriühingu antud teabele leiti, et kogu kahjuanalüüsil silmas peetud ajavahemiku jooksul oli äriühingu Tai toodete keskmine ostumaht võrreldav äriühingu enda tootmismahuga.

(31)

Ülalmainitu põhjal leiti, et vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile a tuleks teine tootja liidu tootmisharu määratlusest välja jätta ja seega moodustaks liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ainult kaebuse esitanud tootja. Edaspidi nimetatakse teda „liidu tootmisharuks”.

(32)

Tuleb märkida, et varem koosnes liidu tootmisharu kahest erinevast tootjast (Koloman Handler Austrias ja Robert Krause Saksamaal), mis läksid pankrotti ning mille võttis üle üks Austria kontsern. Nendes äriühingutes viidi läbi märkimisväärsed ümberkorraldused ja äriühingu Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH praegune struktuur loodi aastal 2003. Äriühingu peakorter on Austrias, kuid tootmine toimub Ungaris.

(33)

Tarbimise kindlaksmääramisel olid aluseks järgmised andmed:

(34)

Selle alusel on spiraalköiteseadiste tarbimine liidus toimunud järgmiselt:

(35)

Kogu üldise kahju uurimise perioodi jooksul vähenes tarbimine 5 % (3). Siiski tuleb märkida, et pärast umbes 10 % suurust tõusu 2006. ja 2008. aasta vahel langes tarbimine järgneval perioodil 15 %.

(36)

Andmed Taist pärit impordi kohta ajavahemikul 2008. aastast kuni uurimisperioodini põhinevad koostööd tegeva eksportiva tootja – ainsa teadaoleva Tai eksportija – vastusel küsimustikule ja Eurostati andmetel muude aastate kohta. Selle põhjal tehti kindlaks, et Taist pärit spiraalköiteseadiste impordi kogumaht suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel peaaegu 20 %. Kuid imporditase kõikus perioodi jooksul märkimisväärselt ja kõige olulisem tõus toimus 2007. ja 2008. aasta vahel, kui import enam kui kahekordistus.

(37)

Tai turuosa järgis üldist kasvutrendi ja suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 3 protsendipunkti. Sarnaselt müügimahuga oli ka turuosa suurim aastal 2008: 16,5 %.

(38)

Kõigepealt tõusid impordihinnad 2006. ja 2008. aasta vahel enam kui 20 % ja siis langesid.

(39)

Hoolimata 13 % suurusest üldisest hinnatõusust kahju uurimise perioodi jooksul survestasid Tai impordihinnad uurimisperioodi jooksul tuntavalt liidu tootjate hindu. Vastavate mudelite vajadusel nõuetekohaselt kohandatud hinnavõrdlus näitas tõepoolest, et uurimisperioodil olid impordihinnad keskmiselt 30 % madalamad liidu tootmisharu müügihindadest. Muude aastate keskmise hinnataseme võrdlus viitab võrreldavale hindade allalöömisele aastatel 2006–2009.

(40)

Tai impordihindade absoluutne tase oli samuti süstemaatiliselt muu impordi hinnast madalam ja enamasti madalam kui teise liidu tootja hind.

(41)

Kogu perioodi jooksul vähenes nii tootmine kui ka tootmisvõimsus vastavalt peaaegu 20 % ja 25 %. Suurenenud tootmisvõimsuse rakendusastet tuleks pidada vaid samal perioodil aset leidnud tootmisvõimsuse 25 %-lise vähenemise tagajärjeks. See on peamiselt koondamiste tagajärg (vt tööhõive tabelit allpool).

(42)

Siiski tuleb märkida, et tootmismaht ja -võimsus tõusid kuni 2008. aastani ja siis langesid märkimisväärselt.

(43)

Liidu tootmisharu varud suurenesid kahju uurimise perioodi jooksul 26 %. Märkimisväärne osa spiraalköiteseadiste toodangust koosneb standardsetest toodetest ning liidu tootmisharu peab hoidma teatavat varude taset, et vajadusel kiiresti täita tellijate nõudmisi. Siiski viitab igasugune lõppvarude suurenemine keskmisest suurematele raskustele toodete müümisel.

(44)

Liidu tootmisharu müügimaht ELi turul vähenes analüüsitud perioodi jooksul 23 %, mis vastab turuosa vähenemisele 29,6 %-lt 24,0 %-ni, mis on enam kui 5 protsendipunkti suurune langus. Müügimaht ja turuosa tõepoolest vähenesid alates aastast 2008.

(45)

Ülalnimetatud arengusuund viitab kokkuvõttes sellele, et 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel liidu tootmisharu ei kasvanud.

(46)

Liidu tootmisharu kaalutud keskmine müügihind oli aastani 2008 suhteliselt stabiilne. 2009. aastal tõusis see 10 % ja langes uurimisperioodil 3 protsendipunkti võrra. Hinnatõus tulenes kahe teguri koosmõjust: tootevaliku muutus seoses standardsemate – ja odavamate – toodete väheneva müügimahuga ning liidu tootmisharu püüd kompenseerida 2008. aastal saadud kahju. Viimatimainitu siiski ei õnnestunud, kuna liidu tootmisharu tegutses kahjumiga ka järgneval perioodil (vt tabelit allpool).

(47)

Liidu tootmisharu oli kahjumis kogu kahju uurimise perioodi jooksul ja ülalnimetatud suundumus näitab üldist kahju taseme tõusu. 2007. aastal olukord veidi paranes (saavutati peaaegu kasumilävi), kuid halvenes jälle alates aastast 2008. Kuigi rahavoo langust suudeti kuidagi piirata, jäi rahavoog alates 2007. aastast siiski negatiivseks. Tulu netovaralt oli samuti negatiivne kogu perioodi vältel ning vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel pidevalt.

(48)

Investeeringute osas võib täheldada teravat langustrendi: – 75 % kogu kahju uurimise perioodi jooksul.

(49)

Võttes arvesse liidu tootmisharu nõrka majanduslikku olukorda, võib järeldada, et tema kapitali kaasamise võime sõltumatutest allikatest oli tõsiselt häiritud, nagu märgitud eespool.

(50)

Kogu perioodi jooksul vähenes tööhõive (täistööajaühikutes) 13 % ja kõige olulisem langus toimus pärast 2008. aastat, kui tööhõive tase oli kõrgeim. Enamasti kehtis sama trend ka töötasude kohta.

(51)

Tootlikkus, mõõdetuna tuhandetes perioodi jooksul toodetud ühikutes töötaja kohta, järgis üldiselt sama trendi kui tööhõive, kuid uurimisperioodil suudeti langus peatada.

(52)

Parimate kättesaadavate andmete põhjal tehti uurimisperioodil kindlaks 17,2 % dumping, mis on märkimisväärne.

(53)

Liidu tootmisharu on kandnud dumpinguhinnaga impordi tõttu kahju juba mitu aastat. Siiski sai liidu tootmisharu kuni 2008. aastani kasu suhteliselt tõhusatest meetmetest, kuid pärast seda olukord taas halvenes. Seda on pikemalt selgitatud allpool liidu huvisid käsitlevas punktis.

(54)

On selge, et 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel liidu tootmisharu majanduslik olukord halvenes. Seda iseloomustas eelkõige tootmis- ja müügimahu märkimisväärne langus (vastavalt – 17 %, – 13 %), mille tagajärjel vähenes ka turuosa 29,6 %-lt 24 %-le. See mõjutas ka liidu tootmisharu finantsolukorda. Äriühingu kantud kahju tase tõepoolest tõusis ning sama negatiivset trendi järgisid ka rahavoog ja tulu netovaralt. Liidu tootmisharu püüe piirata kahju taset, tõstes 2009. aastal hindu, ebaõnnestus ning olukord halvenes veelgi.

(55)

Seetõttu vähenes investeeringute maht miinimumini ja äriühingul ei jäänud muud üle kui koondada olukorraga toimetulekuks märkimisväärne arv inimesi.

(56)

Siiski tuleb märkida, et kogu kahju uurimise perioodi jooksul liidu tootmisharu olukord 2006. ja 2008. aasta vahel teataval määral paranes. Nimelt näitasid sellel ajavahemikul tootmine, müügimaht ja tööhõive kasvutrendi. Ent alates 2009. aastast on need näitajad oluliselt langenud. Teisest küljest jäid tasuvusnäitajad negatiivseks kogu perioodi lõikes, kuigi 2007. aastal oldi lähedal kasumilävele.

(57)

Eelkirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(58)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajaks oli asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks dumpinguhinnaga impordile kontrolliti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharule kahju tekitada; seda tehti selleks, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(59)

Tuleb märkida, et liidu turgu iseloomustab suhteliselt väike tarneallikate arv (kaks liidus, üks Indias, üks Tais ja veel mõningane tarne Hiinast) ning seetõttu on turg tänu hinnapakkumistele hindade osas küllalt läbipaistev. Lisaks moodustavad märkimisväärse osa ELi nõudlusest spiraalköiteseadiste standardtüübid, mille puhul on hind toote ostmisel kahtlemata otsustav tegur.

(60)

Selles kontekstis näitas uurimine, et spiraalköiteseadiste impordimaht Taist suurenes kahju uurimise perioodil peaaegu 20 % ning turuosa jõudis uurimisperioodil 15 %-ni. Samal perioodil langes liidu tootmisharu müügimaht märkimisväärselt. Lisaks tehti kindlaks, et uurimisperioodil alandas Tai spiraalköiteseadiste import liidu tootmisharu hindu enam kui 30 %, mis on seda tüüpi toote puhul väga palju.

(61)

Olulise impordimahu ja madala hinnataseme koosmõju viis märkimisväärse hinnasurveni liidu turul. Dumpingu puudumisel oleksid Tai hinnad olnud – vähemalt uurimisperioodil – peaaegu 20 % kõrgemad kui praegu ja see oleks võinud tähendada kokkuvõttes kõrgemat hinda liidu turul.

(62)

Võttes arvesse dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinnataset, leitakse, et import kahjustas 2009. aastast uurimisperioodini liidu tootmisharu püüdu oma müügikoguseid ja/või hindu sobivamale tasemele tõstes uuesti kasumisse jõuda või vähemalt oma kahjumit vähendada. Madala dumpinguhinnaga Taist liidu turule suunatud impordi jätkuva surve tagajärjel vähenes liidu tootmisharu müügimaht, turuosa, langesid hinnad ja kokkuvõttes vähenes ka tasuvus.

(63)

Tuleb meenutada, et hiljutises meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluses (5) järeldati, et 2008. aastal oli tootmisharu veel väga ebakindlas olukorras ja väga tundlik igasuguse edasise dumpinguhinnaga impordi suhtes.

(64)

Eespool öeldut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et dumpinguhinnaga impordil Taist oli negatiivne mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(65)

2008. aastal suurenes nõudlus liidu turul 10 %, kuid järgneval aastal vähenes märgatavalt, ligikaudu 15 %. Seda tuleb vaadelda osana finantskriisist ja paljude äriühingute otsusest vähendada üldkulusid, sealhulgas kontoritarvete osas. Olukorra tõttu on kannatanud kogu spiraalköitesektor. Vähenes nii India ja Tai impordi kui liidu tootmisharu müügi absoluutmaht.

(66)

Siiski tuleb märkida, et suhtarvuliselt kannatas liidu tootmisharu suuremat kahju kui teised osalised, sest liidu tootmisharu turuosa vähenes 2008. ja 2009. aasta vahel 30,2 %-lt 25,2 %-ni. Võttes arvesse fakti, et spiraalköiteseadiste tööstuse püsikulud on suured, oli müügimahu vähenemisel negatiivne mõju kaebuse esitaja finantsolukorrale. Siiski tuleb tarbimise vähenemist vaadelda seoses Taist pärit dumpinguhinnaga impordi mõjuga. Tai impordil oli tõepoolest suur turuosa, mis vastas peaaegu kolmekordsele tarbimise vähenemise mahule.

(67)

Sellest seisukohast võib järeldada, et majanduskriisi põhjustatud tarbimise vähenemisel võis olla oma osa liidu tootmisharule tekkinud olulises kahjus. Kuid kui sellel oli mõju, suurendas seda mõju kindlasti oluliselt uurimise aluseks olev import.

(68)

Spiraalköiteseadiste tootjaid ja eksportijaid on ka Indias ja Hiinas. Nende riikide impordinäitajad olid järgmised:

(69)

Indias on ainult üks spiraalköiteseadiseid eksportiv tootja ja selle impordimaht vähenes kahju uurimise perioodi jooksul peaaegu 10 %. Siiski kuulub Indiale liidu turul märkimisväärne osa: kahju uurimise perioodil keskmiselt 45 % turust. Lisaks tõusid India impordihinnad kokku 13 %, mis on Tai hindadest veidi kõrgem tase. Võttes arvesse India valitsevat positsiooni liidu turul ja selle konkurentsivõimelist impordihinda, on India liidu tootmisharu tähtis konkurent. Ent võttes arvesse ülalkirjeldatud trendi, st mahu vähenemist hinnatõusu juures, ei ole mingit märki, et Indial oleks olnud osa liidu tootmisharu olukorra halvenemises uurimisperioodil. Lõpuks tuleb märkida, et teatava osa India impordist, umbes kolmandiku, on otse ostnud ja liidu turul müünud liidu tootmisharuga seotud turustaja.

(70)

Hiina impordile on kehtinud alates 2004. aastast dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 51,2 % kuni 78,8 %. 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes Hiina impordi maht umbes 50 %, st turuosa suurenes 2 protsendipunkti võrra 3,5 %-lt 5,5 %-ni. Isegi kui Hiina impordihinnad järgisid kogu kahju uurimise perioodi jooksul langustrendi, jäi nende üldine tase siiski oluliselt kõrgemaks kui Tai impordi puhul. Ning seda isegi ilma dumpinguvastaseid tollimakse arvesse võtmata. Seega saab järeldada, et sellel impordil ei olnud osa liidu tootmisharu olukorra halvenemises uurimisperioodil.

(71)

Eelöeldu põhjal jõutakse esialgsele järeldusele, et kõnealustest kolmandatest riikidest pärit import ei ole aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele, igatahes mitte olulisel määral.

(72)

Dumpinguhinnaga impordile lisaks uuriti muude teadaolevate liidu tootmisharu kahjustada võivate tegurite hulgas ka liidu tootmisharu eksporti.

(73)

Liidu tootmisharu eksport moodustas kahju uurimise perioodil keskmiselt umbes 5 % selle spiraalköiteseadiste müügi kogumahust ja see püsis suhteliselt stabiilne. Seega järeldatakse esialgu, et see ei saanud liidu tootmisharule põhjustada mingit kahju.

(74)

Eelpool esitatud analüüs näitas, et arvestades Tai impordi mahtu ja hinnataset, põhjustas Tai import liidu tootmisharule uurimisperioodi jooksul olulist kahju. Import tõepoolest suurenes absoluutarvudes ning leiti, et tegemist oli dumpinguga ja et impordi hinnatase oli oluliselt madalam kui liidu tootmisharu küsitav hind liidu turul sarnaste tootetüüpide puhul. Sellel hinnatundlikul turul, kus tarnijate arv on suhteliselt piiratud ja turg on küllalt läbipaistev, oli enam kui 30 % madalamal hinnal kahtlemata suur mõju turuhindadele.

(75)

Muude teadaolevate liidu tootmisharu kahjustada võivate tegurite uurimine näitas, et oma osa võis olla nõudluse vähenemisel. Siiski, hoolimata liidu turu väheneva nõudluse negatiivsest mõjust, tehti esialgne järeldus, et see tegur ei olnud nii tähtis, et kõrvaldada Taist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost. Vähenevat nõudlust tuleb vaadelda seoses dumpinguhinnaga impordi mõjuga, mis tegelikult suurendas finantskriisi negatiivset mõju.

(76)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Taist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(77)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul liidu huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõikide esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete tõenäolist mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele kui ka võimalikke meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(78)

Meetmete võimaliku mõju hindamiseks anti kõigile huvitatud isikutele võimalus teha oma seisukohad teatavaks vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2. Kaebuse esitanud liidu tootja ja neli sõltumatut importijat vastasid küsimustikule. Teine liidu tootja, kes on ka importija, andis mõningast teavet ja üks kasutaja vastas küsimustikule.

(79)

Et paremini mõista kõiki asjaga seotud huvisid, peetakse oluliseks kõigepealt kirjeldada turu põhikarakteristikuid.

(80)

Esimesed dumpinguvastased meetmed kehtestati teatavate Hiinast pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes 1997. aastal (6). Esialgset tollimaksumäära suurendati kolm aastat hiljem pärast vahepealset läbivaatamist. Neid meetmeid pikendati hiljuti teist korda, sest aegumise läbivaatamise raames tehti kindlaks, et vastasel juhul dumpinguhinnaga kahjustav import jätkuks (7).

(81)

Mitmes uurimises tehti kindlaks, et Hiina suhtes kohaldatavatest meetmetest hoiti kõrvale ja seetõttu laiendati neid 2004. ja 2006. aastal vastavalt Vietnamile ja Laose Demokraatlikule Rahvavabariigile ning ka meetmete reguleerimisala tuli laiendada teatavatele vähesel määral muudetud spiraalköiteseadistele (8). Lõpuks tuleb mainida, et Taist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes viidi läbi kaks erinevat meetmetest kõrvalehoidmise uurimist, aastal 2004 ja 2008, ja uus dumpinguvastane uurimine aastal 2008. Nende uurimiste tulemusena ei võetud mingeid meetmeid, kuid käesolevas uurimises on selgelt kindlaks tehtud, et Tai eksportija andis küsimustikule vastates valeteavet.

(82)

Tuleb märkida, et spiraalköiteseadiseid impordivad liidu turule kas turustajad, esindajad või kasutajad, st köitjaid tootvad äriühingud ise.

(83)

Lõpuks tuleb meenutada, et liidu turgu varustavate spiraalköiteseadiste tootjate arv on suhteliselt piiratud. Nimelt on lisaks kahele ELis tegutsevale tootjale ainult üks teadaolev tootja Tais, üks Indias ja mõned Hiinas, kusjuures viimastele kehtivad ülalkirjeldatud dumpinguvastased meetmed. Nii Tai kui ka India eksportiv tootja kuuluvad Hongkongis asuvatele äriühingutele, vastavalt spiraalköiteseadiste kaubandusettevõtjale Wah Hing Stationery, kellel on tootmisüksus Hiinas, ja äriühingule World Wide Stationery, kellel on tarneleping liidu tootmisharule kuuluva turustaja Bensonsiga.

(84)

Meenutagem, et ka mõni aasta tagasi oli liidu tootmisharu tõsistes majanduslikes raskustes, muuhulgas ebaõiglase impordi tõttu, ja tal tuli end ümber korraldada, et tagada oma tegevuse jätkumine, nagu selgitatud allpool.

(85)

Liidu tootmisharu moodustasid esimese dumpinguvastase kaebuse esitamisel 1995. aastal tegelikult kaks tootjat: Austria äriühing Koloman Handler GmbH ja Saksa äriühing Robert Krause GmbH & Co. Need kaks äriühingut olid olnud liidu spiraalköiteseadiste turul juba pikka aega, kuid nende majanduslik olukord muutus nii halvaks, et mõlemad pidid välja kuulutama pankroti. Kui Robert Krause GmbH esitas pankrotiavalduse 1998. aastal ja tema järeltulija pidi sama tegema 2002. aastal, siis Koloman Handler muutus maksujõuetuks 2001. aastal. Mõlemad äriühingud võttis üle äriühing SX Bürowaren Produktions- und Handels GmbH, mille võttis omakorda üle Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH, käesoleval juhul kaebuse esitaja.

(86)

Sellest alates on tegevust ümber korraldatud, et konkureerida paremini ülemaailmselt, kuid eelkõige kaebuse esitaja põhiturul, s.o ELi turul. Ümberkorraldamisega kaasnes Madalmaades, Singapuris, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides äriühinguid omava stabiilse spiraalköiteseadiste kaubandusettevõtte Bensons omandamine.

(87)

Tootmisharu tehtud jõupingutusi oma olukorra parandamiseks on siiski kahjustatud, arvestades, et ebaõiglase impordi vastaste meetmete positiivne mõju on absorbeerimise ja kõrvalehoidmisega nõrgestatud, nagu selgitatud eespool. Seetõttu jäi tootmisharu olukord hoolimata eelkõige aastani 2008 kestnud märgatavast paranemisest raskeks, nagu leiti ka uurimises, mille tulemusena pikendati Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid.

(88)

Käesolevas uurimises leiti, et viimastel aastatel kannatab liidu tootmisharu jälle olulist kahju ning et seda põhjustab Taist pärit dumpinguhinnaga import.

(89)

Ümberkorralduste kaudu tõestas liidu tootmisharu, et ta on elujõuline ja suudab jätkuvalt varustada olulist osa liidu turust. Siiski vajab ta toibumiseks ja stabiliseerumiseks täiendavat ja tõhusat kaitset igasuguse dumpinguhinnaga impordi eest. 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel kaotati peaaegu 60 töökohta ja viimastel aastatel kandis liidu tootmisharu suuri kahjusid. Ilma meetmeteta Taist pärit ebaõiglase impordi vastu ei saa välistada, et kaebuse esitajal tuleb oma tegevus lõpetada ja ohtu satuvad veel rohkem kui 160 töökohta.

(90)

Arvestades uurimistulemusi, mis kinnitavad, et Taist pärit import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju, et liidu tootmisharu on teinud kõik vajalikud ümberkorraldused ja et ta on võimeline konkureerima ausa impordiga turul, järeldatakse, et liidu tootmisharu huvides tuleks kehtestada Taist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes ajutised meetmed.

(91)

Pärast uurimise algatamist andsid endast teada viis importijat, sealhulgas teine liidu tootja, ning vastasid küsimustikule või andsid muud teavet. Nende äriühingute import moodustas uurimisperioodil 75 % Taist pärit spiraalköiteseadiste impordist.

(92)

Üks ülalnimetatud importija, kelle import moodustab umbes 20 % kogu Taist pärit impordist, otsustas lõpetada kogu oma spiraalköiteseadistega seotud tegevuse pärast uurimisperioodi. Teise importija spiraalköiteseadiste müügimaht on kogu kahju uurimise perioodi jooksul kolm korda vähenenud ja moodustas uurimisperioodil vaid väikse osa (umbes 1 %) kogukäibest. Lisaks lõpetas viimane importija oma ostud Taist aastal 2008 ja kasutab nüüd liidu turustajat. Seega järeldatakse, et igasugune meetmete kohaldamine ei mõjutaks nende kahe importija olukorda.

(93)

Veel üks importija, kelle import moodustab alla 10 % kogu Taist pärit impordist, väitis, et kui Tai suhtes kehtestatakse meetmed, ei oleks tal alternatiivseid tarneallikaid ja tal tuleks oma spiraalköiteseadistega seotud tegevus lõpetada. Selles suhtes tuleb kõigepealt meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole siiski välistada igasugune import liidu turule, vaid pigem lubada impordil jätkuda, kuid mitte dumpinguhinnaga. Seega saab see importija jätkata spiraalköiteseadiste importi Taist, kuid peab maksma dumpinguvastaseid tollimakse ja saaks kõik suurenenud kulud või osa neist kanda üle oma tarbijatele.

(94)

Siiski tuleb tunnistada, et see ei pruugi olla nii lihtne, arvestades toote hinnatundlikkust ja konkurentsi muudest riikidest, näiteks Indiast, pärit impordiga. Veelgi enam, arvestades liidu turu struktuuri ja tootjate piiratud arvu kogu maailmas, on tõepoolest tõenäoline, et sellel importijal võib tekkida raskusi uute tarneallikate leidmisel. Siiski tuleb märkida, et kahju uurimise perioodi jooksul vähenes äriühingu spiraalköiteseadiste müügiosa võrreldes selle kogukäibega ligi 40 %-lt 25 %-le ning, enamgi veel, uurimine tegi kindlaks, et spiraalköiteseadistega seotud tegevus on olnud viimastel aastatel tugevalt kahjumlik. Teiste sõnadega on selle importija spiraalköiteseadistega seotud tegevuse elujõulisus juba praegu kahtluse all.

(95)

Ka neljas importija väitis, et meetmete kehtestamisel peaks ta alternatiivsete tarneallikate puudumise tõttu spiraalköiteseadistega kauplemise lõpetama. Selle importija puhul moodustas spiraalköiteseadiste müük aga väga väikese osa äriühingu kogukäibest uurimisperioodil, vaatlusaluse tootega tegeles vaid üks inimene ning on väga tõenäoline, et äriühing saaks suhteliselt kergesti oma üldist tegevust jätkata ka spiraalköiteseadistega kauplemata, kui see peaks meetmete kehtestamisel vältimatu olema.

(96)

Seetõttu järeldatakse, et isegi kui meetmete kehtestamisel võib olla negatiivne mõju kahe ülalmainitud importija olukorrale, ei mõjutaks see märkimisväärselt nende üldist majandustegevust.

(97)

Viimase importija olukord on keerulisem, sest umbes poole selle spiraalköiteseadiste müügist moodustavad Taist pärit tooted (need moodustavad märkimisväärse osa kogu Taist pärit spiraalköiteseadiste impordist ELi), teine pool on ELis toodetu. Veelgi enam, olgugi, et äriühing müüb peamiselt kangmehhanisme, pole spiraalköiteseadiste müügi osa äriühingu kogukäibes tähtsusetu (umbes 15 %). Äriühing peab seda osa müügist ülioluliseks, sest tarbijatele on sageli tähtis see, et tarnija suudaks pakkuda kogu tootevalikut.

(98)

Seega tugineb märkimisväärne osa äriühingu tegevusest Taist pärit spiraalköiteseadiste impordile, seda eriti lihtsamate toodete osas, mida on vaja kogu tootevaliku pakkumiseks, mis on oluline piisavalt suure tarbijate arvu säilitamiseks. Äriühingu sõnul võib meetmete kehtestamine tähendada äriühingu kogu tegevuse lõppu ja 170 töökoha kaotamist. Siiski tuleb märkida, et see on kogu äriühingu töötajate arv ning hinnanguliselt on spiraalköiteseadistega seotud tegevusse kaasatud vähem kui 30 inimest.

(99)

Selles osas tuleb kõigepealt toonitada, et viimastel aastatel õnnestus äriühingul oma situatsiooni spiraalköiteseadiste turul parandada: äriühingu importtoodete ja omatoodangu kogu turuosa suurenes kahju uurimise perioodil 9 %-lt 15 %-le, sest ta sai kasu odavast dumpinguhinnaga impordist.

(100)

Teiseks võiks väita, et äriühing saaks – vähemalt osaliselt – jätkata importi Taist, ehkki mitte dumpinguhinnaga, või isegi näha kõnealuseid meetmeid võimalusena suurendada oma toodangut ja/või tootmisvõimsust ning omatoodetud spiraalköiteseadiste müüki. Seda võimalust tunnistas äriühing ise, kuigi lisades, et tal tuleks siiski toime tulla India toodete tugeva konkurentsiga, ent India tooteid impordivad erinevad äriühingud ja mitte ainult liidu tootmisharuga seotud kaubandusettevõtja.

(101)

On selge, et äriühingul tuleks tõepoolest silmitsi seista India toodete tugeva konkurentsiga: nimelt olid India tooted uurimisperioodil ainult veidi kallimad kui Tai import (+ 6 %). Siiski senikaua, kui ei ole tõestatud, et Indiast pärit import toimub dumpinguhinnaga, tuleb seda pidada vaid ausa konkurentsi tulemuseks.

(102)

Lõpuks saaks Tai suhtes kehtestavate meetmete negatiivset mõju siiski mingil määral piirata, kui saavutada teatav tasakaal omatoodangu suurendamise ja teatava, ehkki mitte dumpinguhinnaga impordi taseme säilitamise vahel. Meenutagem ka, et 75 % äriühingu käibest moodustab muude toodete müük.

(103)

Arvestades ülaltoodut, järeldatakse esialgu, et ajutiste meetmete kehtestamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju vaid viimase importija, st teise liidu tootja olukorrale, kuid viimane on varem saanud suurt kasu madala dumpinguhinnaga Tai impordist ja negatiivne mõju tuleneks peamiselt konkurentsist Indiast pärit impordiga, mida ei saa pidada ebaõiglaseks konkurentsiks.

(104)

Küsimustikule vastas üks kasutaja ning vastusest selgus, et ligi kolmveerandi selle spiraalköiteseadiste ostudest moodustas import mujalt kui Taist ning ülejäänu jagunes enam-vähem võrdselt liidu tootmisharu ja Tai vahel.

(105)

Kasutaja väitis, et meetmete kehtestamise korral oleksid tarneallikad piiratud ja tekiks monopoolne olukord. See põhineb väitel, et liidu tootmisharu ja sellega seotud kaubandusettevõtja, India toodete importija Bensons muutuksid peaaegu ainsaks tarneallikaks liidu turul. Samu argumente toetasid ka mõned importijad.

(106)

Selles osas tuleb kõigepealt märkida, et fakt, et tarnijate arv liidu turul on piiratud, ei anna iseenesest põhjust mitte kehtestada dumpinguvastaseid meetmeid ebaõiglase kaubanduse leevendamiseks. Nimelt leitakse, et meetmeid kehtestamata on tõenäoline, et liidu tootmisharu kaob, ning see tootja esindab veel 25 % ELi turul toimuvast müügist ja saab pakkuda ELis eri- ja standardtooteid. Seega oleks kasutajate huvides selle tootmisharu tegevuse jätkumine turul.

(107)

Teiseks ei välistata, et Taist pärit import liidu turule jätkub hoolimata meetmete kehtestamisest, isegi kui impordi maht võib väheneda. Samuti, nagu selgitatud ülalpool, võib ka teine liidu tootja olla tõenäoliselt positsioonis, kust ta saab jätkata või isegi laiendada oma spiraalköiteseadistega seotud tegevust.

(108)

Lõpuks tuleb märkida, et jätkub Indiast pärit import ja kasutajad, sealhulgas ainus koostööd tegev kasutaja, saavad jätkuvalt sellest riigist spiraalköiteseadiseid tarnida. Isegi kui liidu tootmisharuga seotud kaubandusettevõtjal on tarneleping India tootjatega, ei tähenda see, et ta on India toodete ainuõiguslik importija/turustaja. Vastupidi. Nimelt turustavad ka teised äriühingud liidu turul Indiast pärit spiraalköiteseadiseid ja kasutajad saavad osta spiraalköiteseadiseid otse Indiast. Selles kontekstis tuleb toonitada, et ligi kahe kolmandiku ELi Indiast pärit impordi ostu ja kauplemisega on seotud teised äriühingud peale liidu tootmisharuga seotud kaubandusettevõtja Bensons.

(109)

Seepärast jõuti ülalmainitut arvesse võttes esialgsele järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Taist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes ei avalda tõenäoliselt olulist negatiivset mõju vaatlusaluse toote kasutajatele.

(110)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et kokkuvõttes puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Taist pärit spiraalköiteseadiste impordile kohaldavate ajutiste meetmete võtmata jätmist. Isegi kui meetmete rakendamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed teise, varem dumpinguhinnaga impordist kasu saanud liidu tootja (vt importijaid käsitlevat jagu) olukorrale, leitakse, et see ei kaalu üles vajadust leevendada ebaõiglase impordi negatiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(111)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(112)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ning liidu tootjatele tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(113)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada ELis seda liiki tootjate samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Seega leitakse esialgu, et 5 %-list käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada. See on sama protsendimäär, mida kasutati eelmistes sama toodet käsitlevates menetlustes ning ei ole mingit teavet, mis viitaks sellele, et asjaolud oleksid selles suhtes muutunud või et see määr ei oleks käesoleva juhtumi puhul sobiv. Sellest lähtudes arvutati liidu tootjate jaoks samasuguse toote mittekahjustav hind.

(114)

Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, milleks võrreldi Tai eksportiva tootja kaalutud keskmist impordihinda ja liidu tootjate poolt liidu turul müüdavate tooteliikide jaoks kehtestatud mittekahjustavat hinda uurimisperioodil. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud kõik erinevused protsendimäärana võrreldud tooteliikide keskmisest CIF-impordihinnast. Tulenev kahjumarginaal oli suurem kui dumpingumarginaal.

(115)

Eelöeldut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 leitakse, et Taist pärit impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, mis vastaksid dumpingu- ja kahjumarginaalist madalamale määrale, kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga. Sellisel juhul tuleks tollimaksu määr kehtestada vastavalt kindlaksmääratud dumpingumarginaali tasemele.

(116)

Seega on kahjukõrvaldamise marginaalid, dumpingumarginaalid ja kavandatava ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad Tai puhul, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(117)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning lõpliku tollimaksu kehtestamise korral võib vajalikuks osutuda need üle vaadata,