16.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 210/5

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ja keskendub valdkondadele, kus on esmajärjekorras vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Luksemburg esitas 29. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2011–2014 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati stabiilsusprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(7)

Kuigi Luksemburgi majanduses on finantssektori osatähtsus haruldaselt suur, on ta finants- ja majanduskriisi suhteliselt hästi talunud. 2009. aastal vähenes Luksemburgi reaalne SKP 3,6 %, kuid 2010. aastal paranes majanduse olukord kiiresti. Tema SKP suurenes umbes 3,5 %, millele aitas kaasa valitsuse otsus suurendada valitsemissektori kulutusi Euroopa majanduse elavdamise kava raames, ning netoekspordi suurenemine. Tööhõive määr oluliselt ei muutunud, millele aitas kaasa valituse poliitika toetada osalise tööaja laialdast kasutamist. Tööpuudus hakkas suurenema 2008. aasta alguses ja see stabiliseerus umbes 6 % tasemel, mis on Luksemburgi kohta ajalooliselt kõrge näitaja. Hoolimata majanduslangusest on riigi rahandus tänu heale stardipositsioonile võrdlemisi heas korras (2010. aasta eelarvepuudujääk oli 1,7 % ja koguvõlg 18,4 %).

(8)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud stabiilsusprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosiga võrreldes pisut ettevaatlikum. Stabiilsusprogrammi eesmärk on vähendada puudujääki 2011. aastal 1 %ni, mis on kooskõlas komisjoni talituste kevadprognoosiga. Juhul kui poliitikat ei muudeta, halveneb valitsemissektori eelarve puudujääk stabiilsusprogrammi kohaselt 2012. aastal 1,5 %ni SKPst, kuid hakkab seejärel järk-järgult paranema ja moodustab 2014. aastal 0,8 % SKPst. Komisjoni talituste prognoos on veidi optimistlikum: kuna selle aluseks on soodsam makromajanduslik stsenaarium ja aeglasem kulutuste kasv, siis prognoositakse selles 2012. aastal eelarve puudujäägiks 1,1 % SKPst. Stabiilsusprogrammis ei ole ette nähtud saavutada 2011–2014. aasta programmiperioodi jooksul keskpika perioodi eesmärki (struktuurne ülejääk 0,5 % SKPst). Vastupidi, struktuurne eelarveseisund (mille komisjoni talitused on ümber arvutanud stabiilsusprogrammi teabe alusel ühiselt kokkulepitud metoodika kohaselt) peaks järk-järgult halvenema 0,3 % ülejäägilt 2011. aastal 0,8 % puudujäägile 2014. aastal.

(9)

Kuna prognoosi kohaselt kasvab Luksemburgi SKP ka edaspidi tugevalt, peaks struktuurse eelarveseisundi edasine kindlustamine aitama parandada riigi rahandust, mis võimaldaks täita keskpika perioodi eesmärgi juba 2012. aastal. See annaks Luksemburgile turvavaru võimaliku majanduslanguse vastu tulevikus ja aitaks suurendada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Lisaks, arvestades elanikkonna vananemisega seotud kaudsete kohustuste hinnangulist mõju, võiksid riigi keskpika perioodi eesmärgid olla kaugeleulatuvamad.

(10)

Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid keskmise suurusega. Prognoosi kohaselt on Luksemburgis elanikkonna vananemisega seotud kulude kasv tulevastel kümnenditel ELi suurim. Lühemas perspektiivis sõltub pensionisüsteemi rahastamine suhteliselt noore piiriülese töötajaskonna osamaksudest ja sellele aitab osaliselt kaasa asjaolu, et ülalpeetavate eakate isikute suhtarv on praegu väike. Tulevikus need tegurid aga muutuvad, mistõttu on oodata pensionikulude olulist kasvu. Valitsus on küll kogunud märkimisväärsed varad ja pensionireserv kasvab ikka veel, kuid sellest ei piisa süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lisaks on eakamate, 55–64aastaste töötajate tööhõive määr 2009. aasta andmetel 38,2 %, mis on ELi üks madalamaid näitajaid (ELi keskmine on 46 %). Seadusjärgne pensioniiga on põhimõtteliselt 65 aastat, kuid Luksemburgi pensionisüsteem võimaldab paljudel juhtudel ka varem pensionile jääda, ilma et niigi suhteliselt suur pension sellest oluliselt kannataks. Selle tulemusel väljutakse tööturult keskmiselt 59,4 aasta vanusena, mis suurendab pensionisüsteemi kulusid. Valitsus kavatseb teostada pensionireformi vastavalt uuele mudelile, mille eesmärk on saavutada eesmärk, et töötajad töötaksid vabatahtlikult kauem. See parandaks pensionisüsteemi ülalpeetavate suhtarvu. See kehtiks aga ainult uute pensionäride ja ainult reformi jõustumise järgse tööstaaži osa suhtes, mistõttu reformi kogu mõju ilmneb alles 40 aasta pärast.

(11)

Luksemburgi hinna- ja kulupõhine konkurentsivõime on alates eelmise kümnendi algusest oluliselt halvenenud. Seda on tinginud nii töötasus kui ka tootlikkuses toimunud muutused. Aastail 2000–2010 suurenes tööjõu ühikukulu Luksemburgis poolteist korda kiiremini kui ELi 15 liikmesriigis ja üle viie korra kiiremini kui Saksamaal. Reaalpalga kasvu 2011. aastal aitab oluliselt ohjeldada valitsuse ja ametiühingute vahel sõlmitud kokkulepe lükata palkade automaatse indekseerimise mehhanismi rakendamine 2011. aasta kevadelt oktoobrile. Sellest tuleneva künnise kohta on otsus veel langetamata. Arvestades praegust inflatsiooniprognoosi võib järgmine automaatne indekseerimine toimuda juba 2012. aasta kevadel, nullides seega senise kulupõhise konkurentsivõime suurenemise.

(12)

Hoolimata senisest suhteliselt suurest tööhõive kasvust on Luksemburgi alalise elanikkonna tööhõive määr madalam kui ELis keskmiselt, eriti vanusespektri mõlemas otsas. Viimastel aastatel toimunud töökohtade loomisest on peamiselt kasu saanud mitteresidendid. Kuigi tööpuuduse suurenemist alates 2008. aastast on põhjustanud majanduslangus, on see nähtus üha enam struktuurset laadi, mida võib järeldada sellest, et kriisieelseil majanduskasvu aastail oli tööpuuduse väikesekski vähenemiseks vaja, et tööhõive kasvaks umbes 4 % aastas. 2010. aastal oli kogu tööealisest elanikkonnast töötuid 6 %, kusjuures noorte tööpuudus on suhteliselt suur – 16,1 %. Tööpuuduse määr sõltub suurel määral haridustasemest. Noortele püsielanikele pakuvad olemasolevate töökohtade suhtes ägedat konkurentsi mitteresidendid, kes on sageli samasuguse või parema kvalifikatsiooniga.

(13)

Luksemburgi valitsus on võtnud laiendatud euroala pakti raames mitmeid kohustusi. Need kohustused on seotud pakti nelja valdkonnaga. Eelarvepoliitika valdkonnas kiitis valitsus heaks pensionireformi põhijooned ja on võtnud eesmärgiks reform 2011. aasta jooksul lõpule viia. Finantsstabiilsuse parandamise meetmed keskenduvad finantssektori stabiilsuse suurendamisele, tugevdades reguleerimist ja järelevalvet Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning püüdes mitmekesistada Luksemburgi majanduse struktuuri. Tööhõivemeetmetega (tööhõiveameti reform) parandatakse aktiivse tööhõivepoliitika tõhusust ja edendatakse elukestvat õpet erasektoris, suurendades riigipoolse kaasrahastamise määra. Konkurentsivõime meetmed hõlmavad palkade indekseerimise edasilükkamist 2011. aasta kevadelt (nagu on ette nähtud automaatse indekseerimine süsteemis) 2011. aasta oktoobrile ja kohustust pidada sotsiaalpartneritega läbirääkimisi ka 2012. aasta indekseerimise edasilükkamiseks. Peale selle on valitsus kohustunud parandama ettevõtluskeskkonda, lihtsustades haldusnõudeid ja arendades infrastruktuuri. Need on kooskõlas stabiilsusprogrammis ja riiklikus reformikavas esitatud laiema reformikavaga ning nende eesmärk on lahendada pensionisüsteemi, konkurentsivõime, tööhõive (eriti noorte ja eakamate töötajate seas) ning finantssektori probleeme. Samas ei ole mõned kavandatud reformid piisavalt üksikasjalikud. Soovitustes on hinnatud ja arvesse võetud laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi.

(14)

Komisjon on hinnanud Luksemburgi stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava koos laiendatud euroala pakti raames võetud kohustustega. Komisjon on arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Luksemburgi fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu siseriiklikesse otsustesse. Seda silmas pidades on komisjon seisukohal, et 2011. aastal on võimalik eelarvepuudujääki veelgi enam vähendada, kuna makromajanduslikud väljavaated on head, ning et rangemate eelarvemeetmete abil saaks Luksemburg keskpika perioodi eesmärgi täita juba 2012. aastal. Lisaks tuleks võtta täiendavaid meetmeid pensionisüsteemi reformimiseks ja aktiivsena vananemise edendamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ning noorte tööhõive edendamiseks.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud Luksemburgi 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ning tema arvamus (3) kajastub eelkõige punktides 1 ja 2 esitatud soovituses. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Luksemburgi riikliku reformikava,

1.

kasutada ära tsükliliste tingimuste paranemist, võtta rangemaid eelarvemeetmeid ja kasutada täiendavaid ootamatuid eelarvetulusid, et vähendada veelgi valitsemissektori eelarve puudujääki ja täita keskpika perioodi eesmärk 2012. aastal;

2.

pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks esitada ja rakendada põhjalik pensionireformi kava, alustades meetmetest, millega suurendatakse eakamate töötajate osalemist tööturul, eeskätt vähendades ennetähtaegselt pensionile jäämist. Eesmärgiga tõsta tegelikku pensioniiga, võiks kaaluda selliseid meetmeid nagu seadusjärgse pensioniea sõltuvusse seadmine oodatavast elueast;

3.

võtta meetmeid, et sotsiaalpartneritega konsulteerides ja oma riigi tavasid järgides reformida palgaläbirääkimiste ja indekseerimise süsteemi, et tagada palgakasvu parem kooskõla tööjõu tootlikkuse ja konkurentsivõime muutumisega;

4.

noorte tööpuuduse vähendamiseks tugevdada haridus- ja koolitusmeetmeid, et viia noorte kvalifikatsioon paremini kooskõlla tööjõunõudlusega.