10.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 235/26

(1)

Komisjon saatis 5. augusti ja 30. septembri 2009. aasta kirjas Saksamaale teabenõude ettevõtte tulumaksu seaduse (edaspidi „KStG”) paragrahvi 8c kohta. Saksamaa ametiasutused vastasid sellele 20. augusti ja 5. novembri 2009. aasta kirjaga. 24. veebruari 2010. aasta otsusega algatas komisjon ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud ametliku uurimismenetluse.

(2)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Samal ajal kutsuti huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(3)

Saksamaa ametiasutused vastasid oma 9. aprilli 2010. aasta kirjas.

(4)

9. aprillil ja 3. juunil 2010. aastal toimusid Brüsselis kohtumised Saksamaa esindajatega. Saksamaa edastas 2. juulil 2010. aastal täiendavat teavet. Komisjon ei saanud märkusi huvitatud isikutelt.

(5)

Ettevõtjaid maksustatakse Saksamaal peamiselt tulumaksuseaduse (edaspidi „EStG”) ja KStG alusel. EstG paragrahvi 10d lõike 2 kohaselt võib ühe majandusaasta kahjumi üle kanda, st et maksustatavat sissetulekut järgmistel maksustamisaastatel on võimalik maksutõhususe põhimõtte järgi vähendada kogusummas kuni üks miljon eurot aastas. Nimetatud kahjumi ülekandmise võimalus kehtib KStG paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt ka ettevõtjatele, kes peavad tasuma ettevõtte tulumaksu.

(6)

Kahjumi ülekandmise võimalust hakati kasutama selleks, et asuti ostma ammu mis tahes äritegevuse lõpetanud ettevõtjaid, kelle kahjumit oli siiski võimalik üle kanda (nn riiulifirmad, ingl empty-shell companies).

(7)

Selliste riiulifirmade ostmise tõkestamise eesmärgil piiras Saksamaa seadusandja 1997. aastal kahjumi ülekandmise võimalust, kehtestades KStG paragrahvi 8 lõikes 4 nn riiulifirmade ostmise sätte. Nimetatud sättega piirati kahjumi ülekandmise võimalust ettevõtjatele, kes olid kahjumiga ettevõtjatega õiguslikult ja majanduslikult identsed. Säte ei sisalda küll mõiste „majanduslikult identne” määratlust, kuid selles on selle esitatud üks negatiivne näide ja kaks positiivset näidet:

(8)

Kaht viimast näidet on tavaliselt nimetatud „saneerimisklausliks”.

(9)

KStG paragrahvi 8 lõige 4 tunnistati kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008 ettevõtte tulumaksureformi 2008. aasta seadusega.

(10)

Ettevõtte tulumaksureformi 2008. aasta seadusega lisati ka KStG paragrahvi 8c uus lõige 1, mis KStG varasema paragrahvi 8 lõikega 4 võrreldes piirab märkimisväärselt enam kahjumi ülekandmise võimalust aktsiate omandamise korral. Uue sättega nähakse ette järgmist:

(11)

Esialgu ei nähtud uue sättega ette erandit ettevõtjatele, kus saneerimine ja olulised muudatused aktsionäride koosseisus toimusid samaaegselt.

(12)

Saksamaa parlamendis Bundestag’is koos ettevõtte tulumaksureformi 2008. aasta seadusega vastu võetud seaduse seletuskirja kohaselt asendati KStG paragrahvi 8 lõige 4 sama seaduse paragrahvi 8c lõikega 1, et sätet lihtsustada (seaduse seletuskirja kohaselt tekitas KStG paragrahvi 8 lõike rakendamine praktikas hulgaliselt keerulisi õiguslikke probleeme), ning et kuritarvitamist sihipärasemalt takistada (4). Seadusandja teadis, et muudatuse kohaselt ei oleks raskustes olevate ettevõtete saneerimise korral, mis on seotud osaluse omandamisega, enam võimalik kahjumi ülekandmine. Seda peeti siiski vastuvõetavaks, kuna maksuametid saaksid sellistes olukordades ka ilma sõnaselge seadusandliku regulatsioonita loobuda maksunõuetest õigluse põhimõttel (5).

(13)

2009. aasta juunis lisati KStG paragrahvi 8c muudatusega sama seaduse paragrahvi 8c lõikena 1a säte, mille kohaselt kahjumi ülekandmine on jätkuvalt võimalik, kui raskustes olev ettevõte ostetakse saneerimise eesmärgil. See muudatus oli ravikindlustust käsitleva maksuvähenduse seaduse (Bürgerentlastungsgesetz Krankenversicherung) osa (6). Uut sätet nimetatakse samuti saneerimisklausliks või (et seda eristada KStG paragrahvi 8 lõikest 4) uueks saneerimisklausliks. Seega luuakse alates 1. jaanuarist 2008 KStG paragrahvi 8c lõikega 1 erand kahjumi ülekandmise piirangule.

(14)

KStG paragrahvi 8c lõike 1a järgi tohib ettevõte kahjumi üle kanda ka KStG paragrahvi 8c lõike 1 kohase aktsiakapitali omandamise korral järgmistel tingimustel:

(15)

KStG paragrahvi 8c lõige 1a jõustus 10. juulil 2009 ja seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2008.

(16)

Algselt oleks KStG paragrahvi 8c lõige 1a pidanud kaotama kehtivuse 31. detsembril 2009. Kuid 22. detsembril 2009 võttis Bundestag majanduskasvu kiirendamise 2009. aasta seaduse (9) raames vastu sätte, millega KStGst asjakohane aegumisklausel kustutati (meede muudeti alaliseks).

(17)

Sellega seoses märgitagu, et kahjumit, mida on võimalik üle kanda, saab tasaarvestada ainult saneerimisele kuuluva ettevõtte kasumiga. Ostja ei saa seda kahjumit tasaarvestada oma kasumiga.

(18)

See kehtib isegi siis, kui ostja konsolideerib oma maksukohustused kontserni tasandile, sest KStG paragrahvi 15 esimese lause punkt 1 keelab kahjumi ülekandmise, kui ettevõtja on kontserni osa (10).

(19)

Saksamaa ettevõtte tulumaksuõiguse järgi selline kahjum aga ei kao; tütarettevõtja tasandil see üksnes külmutatakse ja seda saab kasutada alles siis, kui ettevõtja ei kuulu enam konsolideerimisgruppi. Sellisel külmutatud kahjumil puudub tähtaeg kahjumi ülekandmiseks.

(20)

Ostjale antakse KStG paragrahvi 8c lõike 1a alusel abi kaudselt, kuna saneerimisele kuuluva ettevõtja maksukoormus pärast saneerimise edukat lõpuleviimist väheneb. Lisaks sellele saab ostja muidugi oma äritegevuse täielikult või osaliselt ostetud ettevõtjasse üle tuua ja sel viisil ülekantud kahjumit kasutada.

(21)

Uus säte KStG paragrahvi 8c lõikes 1a erineb eelnevast KStG paragrahvi 8 kehtetuks tunnistatud lõikes 4 olnud sättest olulises ning abi hindamise jaoks määravas küsimuses.

(22)

KStG paragrahvi 8c lõike 1 kohaselt ei saa ettevõtja kahjumit üle kanda, kui üle kantakse enam kui pool aktsiatest, välja arvatud juhul, kui saab rakendada saneerimisklauslit. Üldreegli kohaselt ei ole oluliselt muutunud aktsionäride koosseisu korral kahjumi ülekandmine võimalik. Olemasolev saneerimisklausel on seetõttu erand üldisest reeglist.

(23)

KStG varasema paragrahvi 8 lõike 4 kohaselt seisnes üldreegel selles, et ka oluliselt muutunud aktsionäride koosseisu korral oli kahjumit ikkagi võimalik üle kanda juhul, kui tegemist oli ettevõtja majandusliku identsusega. Erandi eesmärk oli takistada kuritarvitamist (nt riiulifirmade ostmise teel).

(24)

24. veebruari 2010. aasta kirjas teatas komisjon Saksamaale oma otsusest algatada seoses nimetatud abiga ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(25)

Komisjon avaldas algatamisotsuses arvamust, et KStG paragrahvi 8c lõike 1a järgi tehakse vahet elujõuliste kahjumiga ettevõtjate ja (võib-olla) maksejõuetute või võlgadega ülekoormatud ettevõtjate vahel, kusjuures see tuleb kasuks ainult viimati nimetatutele. KStG paragrahvi 8c lõige 1a paistis seega olevat erandiks viitesüsteemist, mille kohaselt ei hõlmavat kahjumi ülekandmine mõlemat liiki ettevõtjaid. Lähtudes sellest, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimused olid ilmselt täidetud, avaldas komisjon esialgse arvamuse, et meede on valikuline ja sisaldab riigiabi. Lõpuks selgitas komisjon, et tal on kahtlusi meetme kokkusobivuses ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b, nagu seda on tõlgendatud ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus, (11) ja ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c, nagu seda on tõlgendatud ühenduse päästmis- ja ümberkorraldamisabi suunistes (12) ja regionaalabi suunistes (13).

(26)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (14). Komisjon kutsus Saksamaad ja kõiki huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(27)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist andis Saksamaa rahandusministeerium pädevatele maksuametitele korralduse mitte rakendada KStG paragrahvi 8c lõiget 1a seni, kuni komisjon on käesolevas asjas oma otsuse langetanud, ning teavitada asjaomaseid ettevõtjaid sellest, et komisjoni negatiivse otsuse (15) korral tuleb saadud toetused tagasi maksta.

(28)

Saksamaa hinnangul ei kujuta KStG paragrahvi 8c lõige 1a endast riigiabi järgmisel kolmel põhjusel:

(29)

Lisaks väidab Saksamaa, et uus saneerimisklausel KStG paragrahvi 8c lõikes 1a on olulisel määral vastavuses varasema saneerimisklausliga KStG paragrahvi 8 lõikes 4, mille suhtes polevat komisjon kunagi kahtlusi väljendanud (vt punkt 4.4), ja et mitmes liikmesriigis olevat samalaadne maksusüsteem (vt punkt 4.5).

(30)

Saksamaa esitas selle argumendi esmakordselt oma 2. juuli 2010. aasta kirjas. Saksamaa ametiasutused selgitasid selles, et eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi saab kasutada ka maksu- või maksulaadsete võlgade tagasinõudmisel (16). Saksa riigi side oma maksumaksjatega olevat võrreldav kestvusvõlasuhtega eraõigusliku võlausaldaja ja tema võlgniku vahel, mis põhineb näiteks üüri- või töölepingul. Saksamaa arvates loobuks eraõiguslik võlausaldaja kestvusvõlasuhtes osast oma tulevatest nõuetest, kui seeläbi oleks võimalik võlgniku ülevõtmine muu ettevõtja poolt ja seega kestvusvõlasuhte jätkumine.

(31)

Saksamaa hinnangul on KStG paragrahvi 8c lõige 1a üldine meede, kuna seda saavad kasutada kõik ettevõtjad sõltumata nende kuuluvusest teatud piirkonda, tootmisharusse ja olenemata ettevõtte suurusest. Saksamaa väidab, et potentsiaalselt võib iga ettevõtja endast olenemata põhjustel sattuda rahalistesse raskustesse ja kuuluda seega sätte kohaldamisalasse.

(32)

Saksamaa rõhutab, et komisjon on äriühingute maksustamist käsitlevas 1998. aasta teatises avaldanud oma hinnangu, et üksnes maksutehnilise sisuga meetmed, nagu kahjumi ülekandmise eeskirjad, ei ole valikulised, „kui neid kohaldatakse eranditult kõigi äriühingute ja kõigi kaupade tootmise suhtes”, ning et „asjaolu, et mõned äriühingud või mõned sektorid saavad kõnealustest maksumeetmetest rohkem kasu kui teised, ei pruugi tähendada, et nad kuuluvad riigiabi käsitlevate konkurentsieeskirjade rakendusalasse” (17).

(33)

Saksamaa on seisukohal, et selline maksusoodustuse kavandamine on eriti oluline teadus- ja arendustegevusele, aga ka keskkonnakaitse, hariduse või tööhõive valdkonnas. Saksamaa väitel ei ole valikulised need maksusüsteemid, mis tulevad kasuks ettevõtjatele, kes nendes valdkondades erilisi jõupingutusi teevad, sest kõigil ettevõtjatel olevat neile juurdepääs, isegi kui teatud valdkondades tegutsevad ettevõtjad sellest tegelikult teistega võrreldes suuremat kasu saavad. Saksamaa arvates peaks see kehtima ka maksueeskirjade suhtes, mis tulevad kasuks raskustes olevatele saneerimise eesmärgil ostetud ettevõtjatele.

(34)

Saksamaa väidab, et Euroopa Kohus ja Üldkohus aktsepteeriksid seda, et üksnes raskustes olevatele ettevõtjatele kasulik meede võiks põhimõtteliselt olla üldine meede, mis ei olevat valikuline. Sellega seoses viitab Saksamaa kõigepealt DMT kohtuasjale, milles Euroopa Kohus, pidades silmas üht Belgia rahastamisüksust seoses raskustes olevate ettevõtjatega, märkis järgmist (18):

„Prantsusmaa valitsus toob esile, et maksusoodustused sotsiaalkindlustusmaksetele ei kujuta endast riigiabi, kui need on antud samadel tingimustel kõigile ettevõtetele, kes on makseraskustes. See näib kehtivat Belgia õiguses ettenähtud regulatsioonile. Komisjon seevastu rõhutab, et ONSSil olevat maksusoodustuste andmisel kaalutlusõigus.

Lepingu artikli 92 lõikest 1 tulenevalt ei hõlma see säte üldist liiki meetmed, millega antakse abi ainult teatud ettevõtjatele või teatud tootmisharudele. Kui seevastu asutusel, kes annab rahalisi eeliseid, on kaalutlusõigus, mis võimaldab tal määrata abisaajad või tingimused, millistel meedet rakendatakse, ei saa seda meedet vaadata kui üldist liiki meedet (vt vastavalt 26. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C-241/94, Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1996, lk I-4551, punktid 23 ja 24).

Kohaliku kohtu ülesanne on põhikohtuasjas hinnata, kas ONSSil on maksusoodustuste andmiseks kaalutlusõigus, ja kui ei ole, kas ONSSi antud maksusoodustused on üldist liiki või abistavad need ainult teatud ettevõtjaid.”

(35)

Lisaks viitas Saksamaa HAMSA kohtuasjale, milles Hispaania ametiasutused väitsid, et meede ei olevat valikuline, kuna see kehtib kõigile raskustes olevatele ettevõtjatele. Üldkohus on selle kohta märkinud järgmist (19):

„Käesoleval juhul tuleb tagasi lükata hageja ja Hispaania Kuningriigi argument, et 26. juuli 1922. aasta Hispaania seadus maksete lõpetamise kohta loob üldise iseloomuga menetluse, mis kehtib kõikidele raskustes olevatele äriühingutele. On küll tõsi, et seda seadust ei pea rakendama valikuliselt teatud ettevõtjate rühmade või teatud tootmisharude kasuks, kuid komisjoni esile toodud võlakergendus ei tulene automaatselt selle seaduse rakendamisest, vaid asjaomaste asutuste diskretsiooniotsusest. Kui seevastu asutusel, kes annab rahalisi eeliseid, on kaalutlusõigus, mis võimaldab tal määrata abisaajad või tingimused, kuidas meedet rakendatakse, ei saa seda meedet kohtu otsuse kohaselt vaadata kui üldist liiki meedet (Euroopa Kohtu 29. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-256/97, DM Transport, EKL 1999, I-3913, punkt 27).”

(36)

Saksamaa väidab, et vastupidiselt DMT ja HAMSA kohtuasjades käsitletud meetmetele ei nähta KStG paragrahvi 8c lõikes 1a ette ametiasutuste kaalutlusõigust; meetme rakendamine tulenevat automaatselt seadusest. Seetõttu jõuab Saksamaa vastupidise järelduseni, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a ei olevat valikuline.

(37)

Lisaks leiab Saksamaa, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a olevat pankrotiõiguse norm. Ettevõtjate abikõlblikkus tuginevat mõistetele maksejõuetus, ähvardav maksejõuetus ja võlgadega ülekoormatus, mis on määratletud pankrotiseaduses ja on põhjusteks maksejõuetuks kuulutamisel.

(38)

Saksamaa järeldab seoses valikulisusega, et komisjoni seisukohast tuleneb, et iga maksusoodustus – isegi kui see on üldiselt rakendatav – olevat riigiabi, ning selline seisukoht olevat vastuolus ELi toimimise lepinguga.

(39)

Saksamaa arvates on KStG paragrahvi 8c lõikega 1a loodud erand õigustatud Saksa ettevõtete maksustamise süsteemi laadi ja üldise korralduse alusel. Raskustes olevate saneerimisele kuuluvate ettevõtjate äriühingute ning muude ettevõtjate vahel olevat objektiivne erinevus ja see objektiivne erinevus õigustavat raskuses olevate ettevõtjate, mis ostetakse saneerimise eesmärgil, teistsugust kohtlemist. Saksamaa tugineb nende argumentide põhjendamisel kolmele kaalutlusele.

(40)

Esiteks olevat raskuses olevatel ettevõtjatel vastupidiselt rahaliselt elujõulistele ettevõtjatele, kes saavad valida kapitalituru kaudu rahastamise ja ostja leidmise vahel, ainult võimalus leida ostja, sest nad ei saa kasutada kapitaliturul võõrkapitali ega võtta pangalaenu. Seetõttu kaoks raskustes olevatel ettevõtjatel süsteemselt kahjumi ülekandmise võimalus, samas kui elujõulised ettevõtjad saaksid alati valida võõrkapitali hankimise ja ostja leidmise vahel.

(41)

Teiseks väidab Saksamaa, et KStG paragrahvi 8c lõike 1 mõte ja eesmärk (milleks on takistada riiulifirmade ostmist) ei nõua kahjumi ülekandmise võimaluse välistamist neil juhtudel, kui ostetakse saneerimise eesmärgil ning see ei ole üksnes maksualaselt põhjendatud. Seda eesmärki ei ole võimalik säilitada ilma piiranguid seadmata KStG paragrahvi 8c lõikele 1a raskustes olevate ettevõtjate ostmisel saneerimise eesmärgil, see tähendab muude ostmisjuhtude kaasamiseta.

(42)

Kolmandaks põhjendab Saksamaa, et KStG paragrahvi 8c lõikega 1 tagatakse, et ettevõtja osaluste ostuhind põhineb ainult ettevõtja majanduslikul väärtusel ja kogunenud kahjumi väärtust maksude optimeerimiseks ostuhinda ei arvata. Seevastu raskustes oleva ettevõtja ostmisel saneerimise eesmärgil ei olevat kogunenud kahjumi võimalikul väärtusel olulist tähtsust. Selle argumendi kinnitamiseks viitab Saksamaa asjaolule, et audiitorid ei omista kaubandusõigusega kooskõlas olevas kontserni raamatupidamises majanduslikult kehval järjel oleva ettevõtja võimalikule ülekantud kahjumile mingit tähtsust.

(43)

Nende asjaolude koostoimele tuginedes on Saksamaa seisukohal, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a, isegi kui see oleks prima facie valikuline, on Saksamaa ettevõtete maksustamise süsteemi laadi ja üldise korralduse alusel igal juhul õigustatud.

(44)

Saksamaa märgib, et 1. jaanuaril 2008 asendati KStG paragrahv 8c samalaadse sättega KStG paragrahvi 8 lõikes 4, mis samal ajal tühistati. Mõlemal sättel oli sama eesmärk – takistada riiulifirmade ostmist.

(45)

Saksamaa rõhutab, et komisjon pole kunagi väljendanud kahtlusi KStG paragrahvi 8 lõike 4 suhtes ja seetõttu ei tohiks see säte endast abi kujutada.

(46)

Sel põhjusel ei pea Saksamaa komisjoni seisukohta loogiliseks.

(47)

Saksamaa andmetel on paljudes muudes liikmesriikides KStG paragrahvi 8c lõikega 1a samalaadseid õigusnorme. Näitena nimetatakse Belgiat, Soomet, Itaaliat, Luksemburgi, Madalmaid ja Austriat. Kuigi süsteemid on paljuski sarnased, ei olevat komisjon nende liikmesriikide suhtes võtnud meetmeid, mis kooskõlas tema pädevusega riigiabi valdkonnas on komisjoni käsutuses.

(48)

Seonduvalt algatamisotsuse punktiga 34, kus esitati komisjoni meetmed seoses Prantsusmaa maksusüsteemiga, selgitab Saksamaa, et Saksa süsteem erineb Prantsuse süsteemist, mis piirduvat teatud majandusharudega ja milles nähtavat ette täielik vabastamine ettevõtte tulumaksust.

(49)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on riigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(50)

Meedet tuleb rahastada riigi ressurssidest ning riigi ressursside kasutamise jaotajaks peab olema riik. Maksutulud vähenevad niivõrd, kuivõrd riigi ressursse kasutatakse maksustamiskuludeks. Kui Saksamaa valitsus lubab ettevõtjatel oma tulumaksubaasi kahjumi ülekandmise teel vähendada, siis jääb Saksamaal ilma riigiabiks olevaks tuludest. Saksamaa teavitas komisjoni sellest, et meetme rakendamisel võivad maksutulud väheneda 900 miljoni euro võrra aastas. Meetme seotuse tõttu riigi ressursside vähenemisega jaotatakse seda riigi vahenditest. Abi antakse seaduse alusel ning seetõttu peab selle jaotajaks olema riik.

(51)

Lisaks peab meede võimaldama abisaajatele valikulist eelist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei hõlma abi mõiste mitte ainult positiivseid soodustusi, vaid ka meetmeid, mis erinevas vormis vähendavad ettevõtjal tavaliselt lasuvaid kohustusi (20).

(52)

KStG paragrahvi 8c lõike 1 kohaselt viivad ettevõtte aktsionäride koosseisu teatud muudatused selleni, et varasema kahjumi maksustusliku ülekandmise võimalus maksualastel eesmärkidel läheb osaliselt või täiesti kaduma.

(53)

KStG paragrahvi 8c lõikega 1a luuakse erand sellest reeglist juhul, kui aktsiate omandamine puudutab raskustes olevat ettevõtjat ning see toimub saneerimise eesmärgil.

(54)

Seega saab KStG paragrahvi 8c lõikega 1a võimaldada tingimustele vastavatele ettevõtjatele valikulist eelist, sest ettevõtjatele pakutakse maksustatava tulu arvestamisel võimalust tasaarvestada eelmistel aastatel saadud kahjum tuleviku kasumi arvelt.

(55)

Saksamaa väitel ei ole KStG paragrahvi 8c lõike 1a puhul, nagu märgitakse põhjenduses 28, tegemist sellise valikulise eelisega. Need väited tuginevad kolmele järgmisele kaalutlusele:

(56)

Lisaks tõstab Saksamaa esile KStG paragrahvi 8c lõike 1a sarnasust selle sätte varasema kujuga KStG paragrahvi 8 lõikes 4 (vt 5.2.4), samuti viitab Saksamaa asjaolule, et muudes liikmesriikides on kasutusel samalaadsed sätted (vt 5.2.5).

(57)

Saksamaa väidab, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a on kooskõlas eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumiga, kuna see vastab turutingimustes tegutseva eraõigusliku võlausaldaja käitumisele, kellega võlgnik on kestvusvõlasuhtes.

(58)

Komisjoni arvates on need väited mitmel põhjusel alusetud. Vastavalt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikale rakendatakse turutingimustes tegutseva eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi ainult siis, kui riik tegutseb majandustegevusega tegeleva ettevõtjana; kõnesoleva kriteeriumi rakendamine ei ole asjakohane, kui riik kasutab oma eelisõigusi avaliku võimu kandjana (21). Käesoleval juhul on riigil avaliku võimu kandjana riigi maksumonopol.

(59)

Komisjoni arvates ei muuda Saksamaa viidatud kohtupraktika selles hinnangus midagi. KStG paragrahvi 8c lõige 1a puudutab maksuvõla tekkimist, samas kui kohtuasjades Hispaania vs. komisjon (22) ja DMT (23) oli tegemist asjaoludega, mille puhul haldusasutusel oli võimalus olemasolevad maksuvõlad kustutada. Seetõttu ei ole turutingimustes tegutseva eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi rakendamine käesoleval juhul asjakohane.

(60)

Teiseks isegi juhul kui kriteerium oleks rakendatav, mida komisjon vaidlustab, märgib komisjon, et maksualane eelis antakse automaatselt, ilma et eelnevalt kontrollitaks, kui suur on kahjumi väärtus kokku (otsustav tulevase maksusoodustuse ülemmäära kehtestamisel), mil määral abisaaja on võimeline jälle tulusalt majandama ja kas võlgnikul on strateegiliselt oluline osatähtsus. Turutingimustes tegutsev eraõiguslik võlausaldaja ei näe oma üldtingimustes ette sellist automaatset loobumist tulevaste võlgade sissenõudmisest, välja arvatud juhul, kui ta on eelnevalt välja selgitanud nõuetest loobumise ulatuse, võlgniku rahalised väljavaated ja tema strateegilise osatähtsuse.

(61)

Kolmandaks märgib komisjon, et vastupidiselt olukorrale pikaajalise lepingulise suhte puhul ei tugine KStG paragrahvi 8c lõige 1a olemasolevate võlgade tagasisaamisest loobumisele, vaid selles käsitletakse selliste võlgade võimalikku vähendamist, mis võiksid tekkida tulevikus, kui võlgnik on oma rahalise olukorra tasakaalustanud. Teisisõnu, tasumata võlakohustusi ei olegi enam selleks ajaks, kui riik lubab kahjumi ülekandmist.

(62)

Neljandaks tõstab komisjon esile, et maksujõuetuse korral võtab teine ettevõtja tavapäraselt võlgniku äritegevuse üle, mida riik saab siis maksumonopoli alusel maksustada. Turult lahkuva võlgniku asemele tuleb seega uus võlgnik. Vastupidiselt turutingimustes tegutseva eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumile ei ole olemasoleva kliendi lojaalsuse kontseptsioonil riiklike otsuste puhul mingit tähtsust.

(63)

Komisjon teeb sellest järelduse, et turutingimustes tegutseva eraõigusliku võlausaldaja kriteerium ei ole käesoleval juhul rakendatav, kuna riik kasutab oma eelisõigusi avaliku võimu kandjana ega tegutse ettevõtjana. Isegi kui turutingimustes tegutseva eraõigusliku võlausaldaja kriteerium oleks käesoleval juhul rakendatav, on komisjon pealegi tõendanud, et pikaajalise lepingulise suhte puhul ei oleks riigiga samas olukorras olev eraõiguslik võlausaldaja võtnud KStG paragrahvi 8c lõikega 1a võrreldavaid meetmeid.

(64)

Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga maksumeetme valikulisuse kohta tuleb ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt kontrollida, kas riiklik meede on teatud õigusliku regulatsiooni raames sobiv, et anda abi „teatud ettevõtetele või tootmisharudele” võrreldes teiste ettevõtete või tootmisharudega, mis on kõnesoleva regulatsiooni eesmärki silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras (24).

(65)

Seetõttu peab komisjon maksusüsteemi valikulise iseloomu hindamisel riigiabialaste õigusnormide alusel kõigepealt kindlaks määrama, kuidas asjakohane maksuvaldkond on kehtiva maksusüsteemi (edaspidi „viitesüsteem”) järgi üldiselt või n-ö tavajuhul reguleeritud. Teises etapis tuleb kontrollida ja kindlaks määrata, kas meede kujutab endast selles mõttes erandit, et see kohtleb erinevalt ettevõtjaid, kes on asjaomase liikmesriigi maksusüsteemi eesmärki silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

(66)

Komisjoni hinnangul on Saksamaa ettevõtete maksusüsteem selle praeguses versioonis viitesüsteem, eelkõige puudutab see KStG paragrahvi 8c lõike 1 eeskirju kahjumi mahaarvamise kohta ettevõtjate puhul, kelle aktsiakapitali omandatakse. Nagu selgitatakse põhjenduses 10, ei saa selle regulatsiooni kohaselt kasutamata kahjumit enam maha arvata, kui üle 50 % osalemisõigustest ettevõttes kantakse ostjale üle; see kaob osaliselt, kui viie aasta jooksul kantakse üle rohkem kui 25 % ja maksimaalselt 50 % osalemisõigustest. Sellest järeldab komisjon, et kahjumi kaotamine on üldjuhtum, st et aktsionäride vahetuse korral on tegemist viitesüsteemiga.

(67)

Komisjon viitab sellele, et juba ühel varasemal juhtumil oli aluseks KStG paragrahvi 8c lõige 1 viitesüsteemina (25). Tookord nimetas komisjon KStG paragrahvi 8c lõike 1 erandit siseturuga kokkusobimatuks, kuna selle järgi oli ettevõtetel, keda riskikapitaliettevõtted üle võtsid, lubatud aktsionäride vahetusest hoolimata kahjumit üle kanda. Otsuse põhjendus kehtib ka praegu arutusel oleval juhtumil.

(68)

Erandina viitesüsteemist on KStG paragrahvi 8c lõike 1a kohaselt võimalik ettevõtjatel, kes ümberkorraldamise eesmärgil toimuva aktsiakapitali omandamise ajal on maksejõuetud või võlgadega ülekoormatud või keda ähvardavad maksejõuetus või võlgadega ülekoormatus, teatud tingimuste täitmise korral oma kahjum üle kanda (vt põhjendus 14).

(69)

Saksamaa väidab, et KStG paragrahvi 8c lõikega 1a kõrvaldatakse raskustes olevate ettevõtjate ümberkorraldamiselt maksualased tõkked. Seetõttu olevat maksusüsteemi eesmärki silmas pidades ainult raskustes olevad ettevõtjad sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras. Arvestades KStG paragrahvi 8c lõike 1a rakendatavust kõigile raskustes olevatele ettevõtjatele ei olevat KStG paragrahvi 8c lõige 1a valikuline.

(70)

Otsused kohtuasjades DMT (26) ja HAMSA (27) toetavad Saksamaa arvates seda seisukohta. Kõnealustel juhtudel olevat Euroopa Kohus ja Üldkohus jõudnud järeldusele, et meetmed on valikulised, kuna tegemist olevat olnud ametiasutuste diskretsiooniotsustega. Vastupidise järelduse korral võivat nendest otsustest tuletada, et meede, mis kehtivat kõigile raskustes olevatele ettevõtjatele ja mille suhtes puuduvat ametiasutuste kaalutlusõigus, ei ole valikuline.

(71)

Komisjon rõhutab esmajoones seda, et maksusüsteemi eesmärk tuleb määratleda viitesüsteemi ja mitte erandsätte tasandil (28). Ettevõtete tulumaksusüsteemi mõte ja eesmärk on tuua eelarvesse tulu. Tekib küsimus, kas seda eesmärki on arvestatud, kui ettevõtjad vähendavad liigselt oma maksustamisbaasi, kasutades selleks kahjumi ülekandmist riiulifirmadest. KStG paragrahvi 8c lõikega 1 tuleb takistada seda, et muutunud aktsionäride koosseisuga ettevõtjad saaksid oma kahjumi üle kanda. See on selgelt arusaadav seaduse seletuskirjast, kui seadusesse lisati KStG paragrahvi 8c lõige 1 ja sealt kustutati KStG paragrahvi 8 lõige 4 (29). Järelikult on kõik vahetunud aktsionäride koosseisuga ettevõtjad maksusüsteemi eesmärki silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

(72)

Komisjon rõhutab, et KStG paragrahvi 8c lõike 1a erandsäte hõlmab eranditult raskustes olevad ettevõtjaid. Kahjum võib olla tekkinud ka nendele ettevõtjatele, kes ei ole ostmise ajal maksejõuetud või võlgadega ülekoormatud või keda ei ähvarda maksejõuetus või võlgadega ülekoormatus, kuid nemad ei tohi kahjumit üle kanda.

(73)

Seepärast jõuab komisjon järeldusele, et KStG paragrahvi 8c lõike 1a järgi koheldakse erinevalt kahjumiga, ent muidu elujõulisi ettevõtjaid ja maksejõuetuid või võlgadega ülekoormatud või maksejõuetusest ja võlgadega ülekoormatusest ohustatud ettevõtjaid, kusjuures eelisolukorras on viimati nimetatud ettevõtjad. Järelikult koheldakse KStG paragrahvi 8c lõike 1a järgi erinevalt ettevõtjaid, kes maksusüsteemi eesmärki silmas pidades on sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

(74)

Teiseks rõhutab komisjon, et vastupidiselt Saksamaa seisukohale ei ole Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikas kunagi olnud sellist käsitust, et meede, mis on kohaldav kõigile raskuses olevate ettevõtjatele ning mis ei jäta ametiasutustele kaalutlusõigust, ei ole määratluse kohaselt valikuline.

(75)

Seonduvalt DMT kohtuasjaga märgitagu, et seoses Prantsusmaa valitsuse väitega, mis on kooskõlas Saksamaa seisukohaga, jõuab Euroopa Kohus punktis 28 järeldusele, et isegi kui riigi ametiasutustel pole kaalutlusõigust, on siiski kohaliku kohtu ülesandeks kontrollida, kas kõnealune riiklik meede on üldise või valikulise iseloomuga. Seega tunnistab Euroopa Kohus kaudselt, et riiklik meede, mis on mõeldud kõigi raskustes olevate ettevõtjate jaoks ega jäta ametiasutustele kaalutlusõigust, võib siiski olla valikuline.

(76)

Seonduvalt HAMSA kohtuasjaga märgib komisjon, et Euroopa Kohtu obiter dictum punktis 157 käsitletakse Hispaania üldist pankrotiõigust. Kindlasti ei ole HAMSA kohtuasjas tegemist pankrotiõigusliku meetmega, vaid Hispaania ametiasutuste poolse võlgade tagasisaamisest loobumisega, mis toimub vabatahtlikkuse alusel ning milleks ametiasutustel puudus seaduslik kohustus ja mis oma ulatuselt ületas kaugelt erainvestorite poolsed võlgade tagasisaamisest loobumise. Seepärast on kirjeldatud juhtum kõnealuse meetme hindamisel ebaoluline.

(77)

Peaadvokaat Fennelly kinnitas Ecotrade’i kohtuasjas esitatud ettepanekus, et eeskirjad, mida kohaldatakse kõigile raskustes olevatele ettevõtjatele, on valikulised ja võivad endast kujutada riigiabi (30).

(78)

Seepärast on komisjoni hinnang kõnealusele meetmele vastupidiselt Saksamaa omale kooskõlas Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikaga.

(79)

Eelöeldust tulenevalt on komisjoni hinnangul KStG paragrahvi 8c lõige 1a prima facie valikuline.

(80)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei esine seda valikulisuse tingimust meetme puhul, mis küll kujutab endast eelist abisaajatele, kuid on õigustatud süsteemi laadi või üldise korralduse alusel, mille juurde see kuulub (31).

(81)

Seega kui komisjon (nagu käesoleval juhul) teeb järelduse, et meede näib olevat prima facie valikuline, peab ta kontrollima, kas selline vahetegemine on maksusüsteemi laadi või üldise korralduse alusel, mille juurde meede kuulub, õigustatud.

(82)

Komisjon märgib, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab asjaomane liikmesriik sellist õigustatust tõendama (32).

(83)

Euroopa Kohtu selgituste kohaselt tuleb sealjuures eristada konkreetse maksustamiskorraga taotletavaid väliseid eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke maksusüsteemile omaseid sisemehhanisme. Ainult viimati nimetatud mehhanismid põhjendavad asjakohaselt selle maksusüsteemi laadi või üldist korraldust, mille osa meede on.

(84)

Komisjon on seisukohal, et kõnealuse juhtumi puhul on vaja teha vahet KStG paragrahvi 8c lõike 1 eesmärgi ja KStG paragrahvi 8c lõike 1a eesmärgi vahel.

(85)

Saksamaa selgituste kohaselt seisneb KStG paragrahvi 8c lõike 1 mõte ja eesmärk selles, et takistada Saksa maksusüsteemis ettenähtud kahjumi ülekandmise võimaluse kuritarvitamist riiulifirmade ostmise teel.

(86)

Sellega seoses võtab komisjon teadmiseks, et KStG paragrahvi 8c lõikel 1 on palju ulatuslikum rakendusala kui selle sätte eelnenud regulatsioonil (KStG paragrahvi 8 lõige 4). Kui KStG paragrahvi 8 lõike 4 kohaselt oli kahjumi ülekandmine ainult siis välistatud, kui korraga olid täidetud kaks tingimust (aktsiakapitali omandamine teise ettevõtja poolt ja uus ärivaldkond), siis uues saneerimisklauslis teine tingimus puudub. Ostmise puhul teise ettevõtja poolt läheb kahjumi ülekandmise võimalus juba kaduma. Seadusandja oli teadlik sellest muudatusest rakendusalal, sest seaduslik muudatus järgis ainult eesmärki rahastada ettevõtte tulumaksumäära vähendamist 25 %-lt 15 %-le (33).

(87)

Seevastu ei peaks KStG paragrahvi 8c lõikega 1a kuritarvitusi takistatama. See nähtub uue saneerimisklausli kohta Saksamaa Liidupäeva seaduse seletuskirjast. Selles öeldakse, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a lisati selleks, et finants- ja majanduskriisi põhjustatud probleemidest üle saada (34). Kriisi ajal olid piirangud kahjumi ülekandmisele suureks takistuseks ettevõtjate ümberkorraldamisel.

(88)

Komisjon märgib, et Saksamaa ise on algatamisotsuse kohta tehtud märkuses sõnaselgelt viidanud sellele, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a ei ole meede maksusüsteemi kuritarvitamise takistamiseks, vaid et saneerimisklausel lisati finants- ja majanduskriisis raskustesse sattunud ettevõtjate toetamiseks.

(89)

Komisjon jõuab järeldusele, et selle spetsiifilise maksumeetmega järgitav eesmärk asub maksusüsteemist väljaspool. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa sellist välistest teguritest tulenevat eesmärki kasutada meetme õigustamiseks maksusüsteemi laadi või üldise korralduse alusel (35). Seda saab uurida ainult meetme siseturuga kokkusobivuse kontrollimise teel.

(90)

Saksamaa esitatud kolm väidet ei mõjuta seda hinnangut muutma.

(91)

Saksamaa väidab, et raskustes olev ettevõtja võib ainult investori kaudu jõuda rahastamisvahenditeni, samas kui ajutist kahju kandev elujõuline ettevõtja saab valida, kas ta hangib endale rahastamisvahendid kapitaliturult või laseb investoril end üle võtta ja hangib endale seejärel uut kapitali – komisjon seevastu on arvamusel, et maksuõiguse eesmärki silmas pidades on tähtsusetu, kuidas ettevõtja oma äritegevust rahastab. Ettevõtte tulumaksusüsteem põhineb kasumi maksustamisel ja kahjumi deklareerimisel. Finants- ja majanduskriisi ajal võis täheldada, et ajutist kahjumit kandsid ka kasumlikult majandavad ettevõtjad. Saneerimisklausli kohaselt ette nähtud kahjumi ülekandmine siiski nimetatud kasumlikult majandavaid ettevõtjaid ei hõlma ning seega on nemad aktsionäride vahetuse ja järgneva aktsiakapitali uuendamise korral ebasoodsamas olukorras kui kahjumiga ebasoodsal järjel olevad ettevõtjad. Lisaks märgib komisjon, et finants- ja majanduskriisi ajal oli ka elujõulistel ajutise kahjumiga ettevõtjatel juurdepääs kapitaliturgudele raskendatud. Sellest tulenevalt on ebatäpsed juba sisulised eeldused, mis on esimese väite aluseks. Seepärast komisjon Saksamaa esimese väitega ei nõustu.

(92)

Saksamaa teise väite kohta, mille kohaselt on aktsionäride koosseisu vahetumise korral KStG paragrahvi 8c lõike 1 ratio legis’ega põhjendatud KStG paragrahvi 8c lõikega 1a ette nähtud sama paragrahvi ja sama lõike erand kahjumi ülekandmise üldkeelust (kuna raskustes oleva ettevõtja ümberkorraldamise puhul väidetavalt kuritarvitamise riski ei ole), märgib komisjon, et nimetatud väide ei ole õigustuseks piirangutele KStG paragrahvi 8c lõike 1a kohaldamisel raskustes olevatele ettevõtjatele. Komisjon rõhutab, et ka rahaliselt elujõuliste ettevõtjate ostmise puhul ei ole kuritarvitamise riski. Kuritarvitamise risk esineb ainult seoses riiulifirmadega. KStG paragrahvi 8c lõike 1 ratio legis ulatub kuritarvitamise vältimise piiridest kaugemale. Selle eesmärgiks on ka suurendada Saksa ettevõtete maksustamisbaasi ja vähendada ettevõtete tulumaksumäära 25 %-lt 15 %-le. Sellest tuleneb põhjus, miks KStG paragrahvi 8c lõige 1 hõlmab ka mitut aktsiakapitali omandamist, mille puhul ei esine kuritarvitamise riski. Seetõttu lükkab komisjon tagasi Saksamaa argumendi, mille järgi KStG paragrahvi 8c lõikega 1a lisatud erand vastab KStG paragrahvi 8c lõike 1 ratio legis’ele.

(93)

Saksamaa kolmanda väite kohta, mille järgi audiitorid ei omista tavaliselt kontserni konsolideeritud bilansis majanduslikult kehval järjel oleva ettevõtja kahjumile võimalike edasilükkunud maksude kindlaksmääramisel mingit tähtsust ja seega ei mõjuta see kehval järjel oleva ettevõtja müügihinda, märgib komisjon kõigepealt, et see põhineb raamatupidamise kriteeriumidel ning väide on seega maksualaste kaalutluste jaoks ebaoluline. Lisaks märgib komisjon, et see argument on vastuolus Saksamaa väitega, et kahjumi ülekandmise võimaluse puudumine takistab ümberkorraldamist. See kehtib ainult siis, kui ostja omistab kahjumi ülekandmise võimalusele teatud rahalist väärtust. Seepärast lükkab komisjon tagasi ka Saksamaa kolmanda põhjenduse.

(94)

Lisaks väidab Saksamaa, et ka teised liikmesriigid näevad saneerimisel ette maksuvabastust ja viitab sellega seoses näiteks Prantsuse seadusele raskustes olevate ettevõtjate ülevõtmise kohta. Komisjon ei saa nõustuda selle võrdlusel põhineva Saksamaa argumendiga. Esiteks saavad liikmesriigid meetme õigustamiseks kaasata viitesüsteemina ainult nende oma maksusüsteemile omaseid põhimõtteid, mille abil kontrollitakse, kas ettevõttele luuakse eelis riigiabi reeglite tähenduses. Ebaoluline on väide, et muudes liikmesriikides on võib-olla olemas võrreldavad maksumeetmed, sest need meetmed võivad samuti kuuluda lepingus sätestatud eeskirjade alla. Teiseks on Prantsuse seaduses esitatud meetmed seotud teiste tingimustega kui KStG paragrahvi 8c lõike 1a puhul. Prantsuse seadusega nähakse ette maksuvabastus uutele ettevõtjatele, kes võtavad raskustes oleva ettevõtja üle. Komisjon kuulutas selle 2004. aasta seaduse ühisturuga kokkusobimatuks, (36) seejärel Prantsusmaa muutis seadust, et viia see kooskõlla riigiabialaste õigusnormidega. Mõned sellest seadusest tulenevad eelised on nüüd tähtsusetud. Ülejäänud eelised on regionaalabina või abina väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd”) riigiabialaste õigusnormidega kokkusobivad (37).

(95)

Seega järeldab komisjon eespool esitatud seletustest, et kõnealune meede ei tulene vahetult maksusüsteemi juhtmõtetest ega ole maksusüsteemi laadi või üldise korralduse alusel õigustatud.

(96)

Saksamaa rõhutab, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a kattub sisuliselt KStG varasema paragrahvi 8 lõikega 4, ning komisjon ei ole kunagi avaldanud hinnangut, et KStG paragrahvi 8 lõige 4 kujutab endast riigiabi.

(97)

Komisjon viitab sellele, et kuna Saksamaa ei ole kunagi teatanud KStG paragrahvi 8 lõikest 4, siis ei ole komisjonil varem olnud võimalust hinnangut anda, kas KStG paragrahvi 8 lõike 4 puhul on tegemist riigiabiga või mitte.

(98)

Käesolev menetlus käsitleb ainult KStG paragrahvi 8c lõiget 1a, sest ametliku kontrollimenetluse algatamine laieneb ainult sellele sättele. Saksamaa ei saa KStG paragrahvi 8c lõike 1a põhjendustes tugineda argumendile, et komisjon pole kunagi esitanud ametlikku vastulauset KStG paragrahvi 8 lõikele 4, kuna Saksamaa ei ole sellest klauslist kunagi teatanud.

(99)

Kui peaks selguma, et selle sättega luuakse ettevõtjatele valikuline eelis, siis jätab komisjon endale õiguse kontrollida KStG paragrahvi 8 lõiget 4 riigiabieeskirjade alusel.

(100)

Hinnang küsimusele, kas teatud meede kujutab endast riigiabi või mitte, ei ole kuidagi seotud asjaoluga, et muudes liikmesriikides on olemas samalaadsed või identsed maksusüsteemid, millest komisjoni ei ole teavitatud.

(101)

Komisjon kontrollib Saksamaa edastatud teavet menetlusmääruse artikli 10 alusel (38).

(102)

Komisjon teeb järelduse, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a loob selle rakendusalas olevatele ettevõtjatele valikulise eelise.

(103)

Meetme kohaldamine peab toimuma selliselt, et kahjustada liikmesriikidevahelist kaubavahetust ja moonutada või ähvardada moonutada konkurentsi. KStG paragrahvi 8c lõige 1a ei ole sektoripõhine, st regulatsioon võib soodustada kõiki majandussektoreid. Peaaegu kõik Saksa majandussektorid on esindatud turgudel, kus valitseb konkurents ja toimub liikmesriikidevaheline kaubavahetus. Seetõttu peaks meedet kohaldama selliselt, et kahjustada liikmesriikidevahelist kaubavahetust ja moonutada või ähvardada moonutada konkurentsi.

(104)

Komisjon märgib, et Saksamaa edastatud teabe kohaselt võiks kõigi meetmega hõlmatud ettevõtjate puhul Saksa pankrotiseaduse alusel algatada pankrotimenetluse (vt põhjendus 14 ja joonealune märkus 7). Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „päästmis- ja ümberkorraldamisabi suunised”) punkti 10 alapunkti c tähenduses on kõigi võimalike meetmest abisaajate puhul seega tegemist raskustes olevate ettevõtjatega. Järelikult ei laiene ühelegi abisaajatest vähese tähtsusega abi puhul komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (39) kuna selle määruse artikli 1 punkti h järgi on raskustes olevad ettevõtjad selle kohaldamisalast välja arvatud.

(105)

Lähtudes sellest, et kõik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohased tingimused on täidetud, annab komisjon hinnangu, et ettevõtte tulumaksuseaduse sätted kahjumi ülekandmise kohta (saneerimisklausel) kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses.

(106)

Komisjon võib tunnistada abi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 alusel siseturuga kokkusobivaks. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab liikmesriik tõendama meetme kokkusobivust siseturuga (40). Komisjon märgib sealjuures, et Saksamaa ei ole komisjoni algatamisotsuses esitatud sõnaselgest nõudest hoolimata sellekohast teavet edastanud. Juba ainuüksi sel põhjusel võib komisjon tunnistada kõnealuse abimeetme siseturuga kokkusobimatuks.

(107)

Komisjon kontrollis siiski, kas nimetatud meedet võiks pidada sisseturuga kokkusobivaks. Komisjonil on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 alla kuuluvate abijuhtumite osas laialdane kaalutlusõigus (41). Selle kaalutlusõiguse teostamisel on komisjon avaldanud suuniseid ja teatisi, kus on kindlaks määratud kriteeriumid, mille alusel saab teatud abi liike ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 alusel pidada siseturuga kokkusobivaks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on komisjon kohustatud tema poolt riigiabi kontrollimise valdkonnas välja antud suuniseid ja teatisi järgima, kui need ei ole vastuolus ELi toimimise lepingu sätetega ja kui liikmesriigid on neid tunnustanud (42).

(108)

Seetõttu tuleb kõigepealt kontrollida, kas teatatud riigiabi kuulub ühe või mitme suunise või teatise kohaldamisalasse ja kas selle saab tunnistada siseturuga kokkusobivaks, sest sätestatud sobivuskriteeriumid on täidetud.

(109)

KStG paragrahvi 8c lõige 1a lisati finants- ja majanduskriisi probleemidest ülesaamiseks, mistõttu komisjon kontrollis kava kokkusobivust siseturuga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 alusel, nagu see on esitatud ajutises ühenduse riigiabi meetmete raamistikus.

(110)

Praegust finants- ja majanduskriisi ning selle makromajanduslikku mõju liikmesriikidele arvesse võttes arvab komisjon, et kriisist ülesaamiseks on riigiabi teatud liigid piiratud ajaks põhjendatud ja neid saab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel pidada siseturuga kokkusobivaks. Ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus määratleti tingimused, mille täitmise korral sobivad sellised abikavad komisjoni hinnangul siseturuga kokku.

(111)

Siiski ei saa KStG paragrahvi 8c lõiget 1a pidada üheks ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus nimetatud meetmetest, sest kavas käsitletakse raskustes olevatele ettevõtjatele tehtavaid maksueeliseid. Ent maksueeliste kujul antavat riigiabi ei ole ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus ette nähtud.

(112)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et KStG paragrahvi 8c lõike 1a puhul on täitmata vajalikud tingimused, mis võimaldaks pidada seda siseturuga kokkusobivaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, nagu see on esitatud ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus.

(113)

Komisjon märgib siiski, et teatud abisaajatele antavat abi võib ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku punkti 4.2 kohaselt lubada kui siseturuga kokkusobivat piiratud abi, kui see vastab kõigile Saksa abikava tingimustele, mille komisjon on sellel õiguslikul alusel heaks kiitnud. Seda liiki abina kvalifitseerumiseks peab abisaaja eelkõige tõendama, et ta ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes olev äriühing ühenduse riigiabi suunistes esitatud määratluse kohaselt (suurettevõtjate puhul) või komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (44) artikli 1 lõikes 7 esitatud määratluses (VKEde puhul) ning et toetuse brutoekvivalent ei ületa 500 000 eurot. Lisaks peavad olema täidetud muud ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku punkti 4.2.2 ja Saksa abikavade heakskiitmise otsuse kohased tingimused.

(114)

Komisjon kontrollis kokkusobivust siseturuga ka päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste alusel seetõttu, et KStG paragrahvi 8c lõikes 1a käsitletakse kehval järjel olevatele ettevõtjatele antavaid maksueeliseid. Nimetatud suuniste kohaselt on abikõlblikud üksnes raskustes olevad ettevõtjad. Tõsi küll, nendes suunistes esitatud määratluse kohaselt võib maksejõuetut või võlgadega ülekoormatud ettevõtjat käsitada raskustes oleva ettevõtjana, kuid suuremasse kontserni kuuluvaid või selle poolt ülevõetavaid ettevõtjaid päästmis- ja ümberkorraldamisabi suunised üldjuhul ei hõlma (päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste punkt 13). KStG paragrahvi 8c lõike 1a rakendamise üheks tingimuseks on aktsiakapitali omandamine. Sihtettevõte võib aktsiakapitali omandamise järgselt tõenäoliselt kuuluda mõnda kontserni. Tavapäraselt peaks sellisel juhul kontsern kandma hoolt raskustes oleva ettevõtja eest, kes päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste kohaselt ei oleks siis aga enam abikõlblik.

(115)

Paraku pole nimetatud suuniste muud tingimused täidetud isegi nende abisaajate puhul, kellele võib päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste kohaselt abi anda.

116)

Päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste punkti 25 alapunkti a kohaselt võib päästmisabi anda ainult laenude ja laenutagatiste kujul. Kõnealust maksueelist ei saa seetõttu kuidagi päästmisabiks pidada.

(117)

Ümberkorraldamisabi puhul tuleb päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste kohaselt esitada realistlik ümberkorraldamiskava, mis võimaldab ettevõtja elujõulisuse taastamist. Abi peab piirduma vajaliku miinimumiga. Abisaaja peab päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste kohaselt osalema ümberkorraldamiskulude katmises. Lisaks sellele tuleb päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste kohaselt võtta tasakaalustavaid meetmeid ülemääraste konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(118)

Ükski nimetatud tingimustest ei ole KStG paragrahvi 8c lõike 1a puhul täidetud. Seaduse seletuskirjas on küll märgitud, et sihtettevõte peab esitama positiivse äriprognoosiga saneerimiskava, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et selline kava vastab päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste nõuetele ning et abi suurus piirdub vajaliku miinimumiga. Niisiis oleneb antava abi suurus ettevõtjale minevikus tekkinud kahjumist. Lisaks sellele ei nähta KStG paragrahvi 8c lõikes 1a ette ei abisaaja osalust ega tasakaalustavaid meetmeid.

(119)

Pealegi tuleb suurettevõtjaid antavast päästmis- ja ümberkorraldamisabist eraldi teavitada. Kava alusel ei ole seda võimalik teha. KStG paragrahvi 8c lõikes 1a ei tehta aga vahet suurettevõtjatel ja VKEdel.

(120)

Komisjon märgib isegi VKEde puhul, kellele on võimalik kava alusel põhimõttelist päästmis- ja ümberkorraldamisabi anda, et täitmata on päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste punktis 82 sellise kava jaoks määratletud erinõuded käesoleva otsuse punktis 117 esitatud põhjustel.

(121)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et ümberkorraldamisabina ei sobi KStG paragrahvi 8c lõige 1a siseturuga kokku.

(122)

KStG paragrahvi 8c lõiget 1a tuleb kontrollida ka regionaalabi suuniste alusel.

(123)

Regionaalabi võimalikud saajad peavad asuma Saksamaal regionaalabi kõlblikus piirkonnas. KStG paragrahvi 8c lõike 1a rakendamisel see tingimata nii ei ole, sest klausel kehtib ettevõtjatele kogu Saksamaa territooriumil.

(124)

Lisaks sellele ei kuulu raskustes olevad ettevõtjad päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste tähenduses regionaalabi suuniste rakendusalasse (vt regionaalabi suuniste punkt 9). Järelikult ei saa ka kuulutada siseturuga kokkusobivaks abi, mida antakse abikõlblikes piirkondades asuvatele ettevõtjatele regionaalabi suuniste alusel.

(125)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et kõnealune meede ei ole regionaalabina siseturuga kokkusobiv.

(126)

KStG paragrahvi 8c lõiget 1a tuleb kontrollida ka keskkonnakaitseks antava riigiabi suuniste alusel.

(127)

Keskkonnakaitseks antava riigiabi suuniste põhiline eesmärk on tagada, et riigiabi meetmed oleksid keskkonnakaitse taseme tõstmiseks hädavajalikud. Lisaks sellele on vaja tagada, et abi positiivsed mõjud kaaluksid üles konkurentsi moonutamisest tulenevad negatiivsed mõjud, arvestades ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud „saastaja maksab” põhimõtet.

(128)

Seda eesmärki KStG paragrahvi 8c lõige 1a ei täida. Seaduse seletuskirjas ei ole püstitatud eesmärke keskkonnakaitseks antava riigiabi suuniste tähenduses.

(129)

Päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste punktis 20 on märgitud, et kui raskustes oleva ettevõtja eksistents on sattunud ohtu, ei saa seda kasutada muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus pole tagatud. Komisjoni hinnangul ei ole KStG paragrahvi 8c lõige 1a keskkonnakaitseks antava riigiabina siseturuga kokkusobiv, kuna kõigi KStG paragrahvi 8c lõike 1a kohaste võimalike abisaajate puhul on tegemist raskustes olevate ettevõtjatega päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste punkti 10 tähenduses.

(130)

Komisjon märgib, et teatatud meede kuulub nii ajutise ühenduse raamistiku kui ka päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste rakendusalasse. Seetõttu on ta oma kaalutlusõiguse teostamisel ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide b ja c kohaselt põhjenduses 109 jj nimetatud põhjustel seotud mõlema tekstiga.

(131)

Kui komisjonile teatatakse erandlikest asjaoludest, võib ta oma kaalutlusõiguse ulatust uuesti kasutada tingimusel, et ta tegutseb ELi toimimise lepingu ja õiguse üldpõhimõtete, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtte alusel, nagu see on esitatud Euroopa Kohtu praktikas (48). Sellega seoses võib komisjon Euroopa Kohtu praktika alusel kuulutada riigiabi siseturuga kokkusobivaks, kui riigiabiga taotletakse mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamist (ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b) või järgitakse ühist huvi pakkuvat eesmärki (ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c), (49) on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks (50) ja kui kaubandustingimusi ei muudeta määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(132)

Kõnealusel juhul ei ole Saksamaa esitanud argumente selle tõenduseks, et abi on vahetult ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide b või c alusel siseturuga kokkusobiv.

(133)

Komisjon märgib, et meedet käsitleva üldteabe põhjal sõltub abi suurus abisaajale minevikus tekkinud kahjumist. Seetõttu ei ole ettevõtja saadav abisumma seotud abikavaga järgitava eesmärgiga, st et puudub seos saneerimistakistuste kõrvaldamise ja raskustes olevate ettevõtjate toetamise vahel finants- ja majanduskriisis. Seetõttu teeb komisjon järelduse, et abikava ei järgi eesmärki piirduda vajaliku miinimumini piiratud abiga. Seega kahjustab see konkurentsi siseturul ühiste huvidega vastuolus oleval määral.

(134)

Seetõttu teeb komisjon järelduse, et meedet ei saa tunnistada vahetult ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide b või c alusel siseturuga kokkusobivaks.

(135)

Kuna eelnevalt abikavast ei teatatud, siis on tegemist ebaseadusliku abiga.

(136)

Komisjoni väljakujunenud otsustuspraktika kohaselt peavad abisaajad tagastama kogu abi, mis anti ebaseaduslikult ning mis ELi toimimise lepingu artikli 107 alusel ei ole siseturuga kokkusobiv. Selline otsustuspraktika kinnitati nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (51) artikliga 14, milles sätestatakse järgmist: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada”.

(137)

Kuna kõnealune meede kujutab endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut abi, tuleb see abi tagasi nõuda, millega taastatakse enne abi andmist turul valitsenud olukord. Tagasimaksed tuleb seetõttu sooritada abisaajale eelise tekkimise ajavahemiku eest, see tähendab aja eest, mil abi oli abisaaja käsutuses. Intresse tuleb maksta kuni abi tagasimaksmise kuupäevani.

(138)

Komisjon on seisukohal, et ettevõtte tulumaksu iga-aastane maksetähtaeg on oluline selle ajavahemiku määramisel, mil abi oli abisaaja käsutuses.

(139)

Saksamaa peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajatelt abi tagasi saada. Selleks et määrata kindlaks tagastamisjuhtumite arv, peab Saksamaa koostama loetelu ettevõtjatest, kes alates 1. jaanuarist 2008 on saanud abi kõnealuse meetme raames. Sellega seoses märgib komisjon, et Saksamaa lõpetas meetme kasutamise alates 30. aprillist 2010. Saksamaa rahandusministeerium andis pädevatele maksuasutustele korralduse saneerimisklauslit mitte enam rakendada, kuni komisjon on nimetatud küsimuses oma lõpliku otsuse teinud (52).

(140)

Tagastamisele kuuluv riigiabi tuleb arvutada asjaomaste ettevõtjate, kelleks on abisaajad KStG paragrahvi 8c lõike 1a järgi, maksudeklaratsioonide alusel. Abisumma arvutatakse vahena, mille moodustab erinevus KStG paragrahvi 8c lõike 1a mitterakendamisel tasumisele kuulunud ja pärast KStG paragrahvi 8c lõike 1a rakendamist tegelikult tasutud maksusumma vahel.

(141)

See ei piira võimalust, et abi saab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b, nagu see on esitatud ühenduse riigiabi meetmete ajutises raamistikus, ja komisjoni poolt heakskiidetud Saksa abikava alusel kuulutada siseturuga kokkusobivaks, kui sel viisil antud toetuse brutoekvivalent ei ületa 500 000 eurot ja kui kõik muud tingimused ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku punkti 4.2.2 ja komisjoni otsuse kohaselt, millega Saksa abikava selle alusel heaks kiidetakse, on täidetud, eriti see, et ettevõte ei olnud raskustes 1. juuli 2008. aasta seisuga. Tagasi tuleb nõuda summa, mis ületab 500 000 eurot.

(142)

Komisjon juhib Saksamaa tähelepanu sellele, et abi ei saa vähese tähtsusega abi eeskirjade, (53) üldise grupierandi määruse (54) eeskirjade või regionaalabi suunistel või teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi suunistel (55) põhineva abikava alusel pidada siseturuga kokkusobivaks, kuna kõik need õigusaktid välistavad riigiabi andmise raskustes olevatele ettevõtjatele (56). Kõigi muude heakskiidetud abikavade puhul peab Saksamaa kontrollima, et raskustes olevad ettevõtjad jäetakse abikava heakskiitmise otsuse rakendusalast välja. Vastasel juhul võiks riigiabi nende sätete alusel lugeda siseturuga kokkusobivaks, kui Saksamaa tõendab, et kõik asjaomastesätete tingimused olid abi andmise ajal täidetud.

(143)

Komisjon teeb eespool esitatud selgituste põhjal järelduse, et KStG paragrahvi 8c lõige 1a (saneerimisklausel) kujutab endast riigiabi ELi toimimislepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mida rakendati ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes ebaseaduslikult. Abikava ei ole siseturuga kokkusobiv.

(144)

Komisjon on seisukohal, et Saksamaa peab võtma kõik vajalikud meetmed, et saneerimisklausli alusel abi saanutelt abi tagasi nõuda,

a)

artiklis 1 osutatud kava alusel abi saanute loetelu ja neist igaühele kava alusel antud abi kogusumma;

b)

igalt abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

d)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.