1.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/1

(1)

Määrusega (EL) nr 478/2010 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes. Korea Vabariigist (edaspidi „Korea”) ja Taiwanist pärit impordi suhtes ajutisi meetmeid ei kehtestatud.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 27. juulil 2009 esitas Euroopa tehiskiuliit CIRFS (edaspidi „kaebuse esitaja”) eriti tugeva polüesterlõnga tootjate nimel, kes esindavad olulist osa, käesoleval juhul üle 60 % liidu eriti tugeva polüesterlõnga tootjatest.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 15, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad avaldasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(5)

Et teha kindlaks liidu huvid, tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse.

Kasutajad liidus:

(6)

Üks huvitatud isik nõudis ärakuulamist ja ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ta esitas selle taotluse pärast ajutiste järelduste teatavakstegemist. Ta kuulati ära ärakuulamise eest vastutava ametniku juureolekul.

(7)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplik avalikustamine”). Lisaks sellele anti asjaosalistele pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(8)

Vaatlusalune toode on Hiinast, Koreast ja Taiwanist pärit eriti tugev polüesterlõng (v.a õmblusniit), mis on jaemüügiks pakendamata, sh monofilament joontihedusega alla 67 detsiteksi, (edaspidi „vaatlusalune toode”); praegu kuulub see CN-koodi 5402 20 00 alla.

(9)

Pärast ajutiste järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et komisjon oli jätnud arvesse võtmata erinevused rehvide tootmisel kasutatava nn HMLS-lõnga (High Modulus Low Shrinkage yarn) ja muude lõngade vahel, kuivõrd HMLS-lõng nõuab aeganõudvaid ja kulukaid tehnilisi katsetusi, enne kui see kuulutatakse vastavaks ostjate poolt kehtestatud HMLS-spetsifikatsioonidele. Lisaks väitis see isik, et talle jäi arusaamatuks, milliseid tegureid võeti arvesse, kui tehti ajutine järeldus, et tegemist on ühe ja sama tootega. Teine huvitatud isik väitis, et HMLS-lõng ja muud lõngad on erineva kulustruktuuriga.

(10)

Seoses nende väidetega tuleb esmalt märkida, et vaatlusalusel tootel on mitmeid kasutusalasid, seda kasutatakse näiteks rehvivööde, laia kanga, turvavööde ja -patjade, köite, võrkude tootmisel ning ka teatavates tööstusrakendustes. Kasutusalade suure arvu tõttu leidub mitmeid erinevaid tootetüüpe ja spetsifikatsioone.

(11)

Kui tehti järeldus, et HMLS-lõng ja muud lõngad on üks ja sama toode, võeti arvesse toodete füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi põhiomadusi. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 19, selgus uurimisel, et kuigi HMLS-lõngal on muude eriti tugevate polüesterlõngadega võrreldes teatavad eriomadused (näiteks elastsusmoodul, kokkutõmbuvus, tõmbetugevus ja väsimuskindlus), on kõikidel vaatlusaluse toote eri liikidel ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused. Seega leitakse, et neid võib käsitada ühe ja sama tootena.

(12)

Mis puudutab väidetavaid erinevusi kulustruktuuris, siis tuleb märkida, et see iseenesest ei ole määrav kriteerium otsustamiseks, kas HMLS-lõng on muudest eriti tugevatest polüesterlõngadest erinev toode. Erinevused kuludes, hindades ja tootmisprotsessis iseenesest ei õigusta järeldust, et teatavat tooteliiki (nagu HMLS-lõng) tuleks käsitada eraldi tootena, seni kuni selle liigi füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused on muude tooteliikidega samasugused.

(13)

Seetõttu ei peetud HMLS-lõnga uurimisest välja jätmist põhjendatuks ning kõnealused väited tuli tagasi lükata.

(14)

Kuna vaatlusaluse toote ja sarnase toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 16–20.

(15)

Üks Taiwani eksportiv tootja esitas tõendid, millest ilmnes, et uurimisperioodil kõikus eriti tugeva polüesterlõnga peamise tooraine, puhta tereftaalhappe (PTA) and monoetüleenglükooli (MEG) hind. Eeskätt selgus, et ostuhinnad langesid eriti järsult 2008. aasta neljandas kvartalis. Eksportiva tootja sõnul tulnuks seda normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta, et tagada selle õiglane võrdlus ekspordihindadega.

(16)

Põhjenduses 18 esitatud tulemused saadi eksportija edastatud andmete üksikasjalikul analüüsimisel; neid andmeid kontrolliti ka kontrollkäigu ajal. Leiti, et kõnealusel juhul oli õigustatud toormaterjalide hinnakõikumiste arvessevõtmine teatavatel uurimisperioodi kuuluvatel ajavahemikul.

(17)

Kuna ajutise määruse põhjendustes 86 ja 87 kirjeldatud meetodi kohta ei ole rohkem märkusi, võib Taiwani eksportivate tootjate puhul normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud meetodi siinkohal kinnitada.

(18)

Uurimise käigus selgus, et põhjenduses 15 nimetatud Taiwani tootja müüs vaatlusalust toodet liidu turule suuremas koguses uurimisperioodi esimeses pooles, kui toormaterjalide hind oli madalam. Selle asjaolu hindamisel tuleb arvestada põhjenduses 16 esitatut.

(19)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 88.

(20)

Normaalväärtus ja ekspordihind määrati kindlaks vastavalt eespool kirjeldatule. Sel viisil kõnealusele tootjale kehtestatud normaalväärtust ja tema ekspordihinda võrreldi võimalikult lähedaste ajavahemike lõikes, et võtta arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. See on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10.

(21)

Taiwani eksportivate toojate normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta ei esitatud muid märkusi. Seega võib kinnitada ajutise määruse põhjenduses 89 tehtud järelduse.

(22)

Siinkohal tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 92 tehti järeldus, et Taiwani üleriigiline dumpingumarginaal oli minimaalne. Põhjenduses 15 nimetatud Taiwani tootjale kehtestatud lõplik dumpingumarginaal jääb praegu miinimumtasemest allapoole. Seega võib kinnitada, et Taiwani üleriigiline dumpingumarginaal on minimaalne.

(23)

Tuletatakse meelde, et endast andsid teada Hiina 11 eksportivat tootjat. Nende äriühingute toodang moodustas uurimisperioodil 100 % vaatlusaluse toote koguekspordist liitu. Et määrata Hiina puhul kindlaks dumping, valiti välja kolm eksportivat tootjat või seotud äriühingute rühma, kelle ekspordimaht liitu oli suurim. Kolm valimisse kuuluvat eksportivat tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, kuid vaid üks leiti olevat selleks sobiv.

(24)

Pärast turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järelduste teatavakstegemist esitasid need kaks eksportivat tootjat, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, allpool kokkuvõetud märkused.

(25)

Esimese eksportiva tootja märkused käsitlesid tema äritegevust piiravat klauslit, raamatupidamisprobleeme ja teatavaid varamakse, nt maakasutusõiguse maksu.

(26)

Kõnealune eksportija tunnistas, et tema äriühingu põhikirjas sisaldub piirav klausel. Ta väitis, aga ei tõendanud, et see klausel ei piira enam tema tegevust. Samamoodi väitis äriühing seoses raamatupidamisprobleemidega, et raamatupidamiskirjete ja auditeeritud finantsaruannete vahel esinevad tõepoolest väikesed erinevused, aga et ta oli nende põhjusi uurimise ajal selgitanud. Siinkohal tuleb rõhutada, et kõnealuse äriühingu raamatupidamises avastatud probleemid, mis viisid turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamiseni, ei olnud väikesed, vaid märkimisväärsed, eeskätt mis puudutab teatavate varade kirjendamist ning teatavates arvestusraamatutes ja kontrollkäigu ajal esitatud dokumentides tuvastatud erinevusi.

(27)

Teine eksportiv tootja esitas märkusi, mis käsitlesid eelkõige kapitali sissemakseid, tema äritegevust piiravat klauslit ning maakasutusõiguste omandamist.

(28)

Kapitali sissemaksete osas kordas eksportija samu argumente mis uurimise esialgses etapis, nimelt et kapitali sissemaksed olid tehtud nõuetekohaselt. Ta väitis, et tehniline oskusteave on eriline teadmiste liik, mida ei tule patenteerida ega registreerida, ja seetõttu tehti kapitali (küll mitterahaline) sissemakse igati nõuetekohaselt. Mis puudutab ülejäänud probleeme, siis rõhutas eksportija, et piirav klausel ei ole äriühingule kohustuslik ja et maakasutusõiguste omandamisega seotud investeerimisnõuded ei kujuta endast moonutusi, vaid tulenevad ametlikust maa-arenduspoliitikast.

(29)

Need väited lükati aga tagasi juba uurimise esialgses etapis, kui need esmakordselt esitati. Isegi kui investeerimisnõuded on tõepoolest seotud ametliku maa-arenduspoliitikaga, ei sobi need kokku turumajandusliku kohtlemisega. Eksportija ei esitanud mingeid uusi tõendeid, mis oleksid muutnud turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud esialgseid järeldusi ajutise määruse põhjendustes 50 ja 51.

(30)

Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 46–52 kirjeldatud esialgsed järeldused.

(31)

Nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 28, nõudsid kaks valimist väljajäetud eksportivat tootjat, et neile kehtestataks individuaalne dumpingumarginaal kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 3. Individuaalse uurimise taotluse saab läbi vaadata aga alles pärast ajutiste meetmete kehtestamist.

(32)

Mõlemad ettevõtted tagastasid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid etteantud tähtaja jooksul. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kogus ja kontrollis komisjon taotlustes esitatud andmeid ning muud vajalikuks peetavat teavet kõnealuste äriühingute valdustes:

(33)

Turumajandusliku kohtlemise tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

(34)

Mõlema äriühingu registreerimisdokumentides sisaldub piirav klausel, mis käsitleb müügi jaotumist ekspordi- ja omamaise turu vahel. Ühe eksportija raamatupidamissüsteemis tuvastati rida ebakõlasid ja puudujääke, mille põhjal tehti järeldus, et tema raamatupidamisdokumendid ei ole selged ja et nende koostamisel ja auditeerimisel ei ole kinni peetud rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest. Avastati ka teatavad mitteturumajanduslikust süsteemist pärit moonutused, eeskätt seoses äriühingu maakasutusõiguste ostuga.

(35)

Eelöeldu põhjal tehti järeldus, et kumbki kahest äriühingust ei tõendanud algmääruse kõikide artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimuste täitmist ja seega ei saanud neile võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(36)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele ning neile võimaldatakse individuaalset kohtlemist.

(37)

Kaks eksportivat tootjat, kes ei vastanud turumajandusliku kohtlemise tingimustele, olid taotlenud juhuks, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist.

(38)

Individuaalse kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(39)

Olemasoleva teabe põhjal leiti, et kaks valimisse mittekuuluvat eksportivat Hiina tootjat, kes taotlesid individuaalset uurimist, vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele.

(40)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 57–62, leiti, et USA ei ole Hiina puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv võrdlusriik. Selle asemel otsustati, et Hiina puhul on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 2 lõike 7 alusel võrdlusriigina sobivam Taiwan.

(41)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist pakkusid mõned isikud võrdlusriigina välja Korea. Nende väitel sobiks Korea võrdlusriigiks paremini kui Taiwan, sest Korea eksportivad tootjad kasutavad samuti kaasaegset üheastmelist tehnoloogiat, Korea puhul on lõpptoote võrreldavus Hiinaga parem, Korea siseturg on suur ja Hiinaga võrreldav ning ühegi Korea äriühingu puhul ei tuvastatud dumpingut.

(42)

Võrdlusriigi valikul lähtuti järgmistest kriteeriumidest: lõpptoodete tootmismahtude võrreldavus mitteturumajandusriigis ja potentsiaalses võrdlusriigis, sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi (tehingute) tüüpilisus võrreldes mitteturumajandusriigist pärit vaatlusaluse toote ekspordiga, konkurentsi tase võrdlusriigi siseturul, tooraine ja energia kättesaadavuse võrreldavus, potentsiaalse võrdlusriigi eksportijate valmidus uurimises koostööd teha.

(43)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel teostati kogu kättesaadava teabe põhjal täiendav analüüs, et uurida asjakohaseid kriteeriume. See analüüs näitas, et Korea ja Taiwani vahel on teatavate kriteeriumide osas tõepoolest sarnasusi. Sellegipoolest leiti Taiwan olevat võrdlusriigina sobivam.

(44)

Analüüsist ilmnes, et nii Korea kui ka Taiwani puhul on lõpptoodete tootmismahtude võrreldavus Hiina tootjatega hea ja et mõlema riigi siseturul müüakse toodet suurtes kogustes, mida saab võrrelda Hiinast lähtuva ekspordiga. Selle kriteeriumi alusel on Korea võrreldavus veidi parem, kuna tootmismahud on Taiwanist kõrgemad.

(45)

Kuid seda kriteeriumi ei tohiks tähtsustada rohkem kui teisi kriteeriume, nagu omamaiste müügitehingute tüüpilisus võrreldes ekspordiga, tooraine kättesaadavus ning konkurentsi tase võrdlusriigis.

(46)

Leiti, et arvukate Korea ja Taiwani tüüpiliste omamaiste müügitehingute puhul ei olnud võimalik arvutada normaalväärtust võrrelduna Hiinast pärit ekspordiga. Sellegipoolest leiti, et Taiwani eksportijate tehingud olid tüüpilisemad kui Korea eksportijate omad. Korea võrdlusriigiks valimise korral oleks tulnud arvutada normaalväärtus vaatlusaluse toote suurema müügimahu ja rohkemate tooteliikide alusel.

(47)

Konkurentsi taseme osas märkis üks isik, et ühel Taiwani eksportival tootjal on Taiwani siseturul turgu valitsev seisund, mistõttu Taiwanit ei tohiks kasutada võrdlusriigina.

(48)

Tootjate suur arv võib olla tõendiks riigis valitseva konkurentsi kohta, aga uurida tuleb, kas võrdlusriigi ettevõtjad konkureerivad omavahel tasemel, mis lubab neil teenida piisavat, aga mitte üleliia suurt kasumit.

(49)

Leiti, et Koreas on neli omamaist tootjat ja et eriti tugeva polüesterlõnga import täiendab omamaist toodangut. Taiwanis on kaks tootjat ja sealset siseturgu toetavad samuti välised allikad. Siiski näitas uurimine, et hoolimata Korea madalamatest kuludest ei olnud sealne omamaine hinnatase Taiwanist madalam. Korea turul teenitud keskmine kasum oli 18 %, kusjuures Korea eriti tugeva polüesterlõnga tootjad teenisid vaatlusaluse toote käibelt 20 % kasumit. Need näitajad on hulga kõrgemad kui Taiwanis, kus kasum kõikus 5 % ja 9 % vahel.

(50)

Seetõttu jõuti seisukohale, et Taiwanis on konkurentsi tase kõrgem ja kasum ei ole üleliia suur.

(51)

Mis puudutab tooraine kättesaadavust, siis Korea on konkurentsitult üks maailma suuremaid puhta tereftaalhappe tootjaid ja eksportijaid Tai järel. See Korea tootjate konkurentsieelis seletab osaliselt, miks olid Koreas toorainehinnad keskmiselt madalamad kui Taiwanis ja Hiinas. Uurimise käigus leiti, et enamik kontrollitud Korea ettevõtetest hankisid toorainet seotud äriühingutest või tootsid seda ise. Seevastu Taiwanis ei tootnud ükski uuritud äriühingutest toorainet ise ja nad hankisid seda peamiselt teistest (seotud) äriühingutest, nagu võib näha Hiinas.

(52)

Kättesaadavad andmed ja tõsiasi, et Taiwani eksportivatel tootjatel on Hiinas eriti tugeva polüesterlõnga seotud tootjaid, näitavad, et tootjate rühmitused kasutavad samu tooraine tarnijaid, et teenida mastaabisäästu ja saada paremaid hindu. Sellest lähtuvalt järeldati, et Hiinas on tooraine kättesaadavuse tingimused väga sarnased Taiwani omadega.

(53)

Eelneva alusel tehakse järeldus, et Taiwani valimine on antud juhul põhjendatud ja sobivam. Seega valitakse võrdlusriigiks Taiwan.

(54)

Kuna puuduvad märkused sellele äriühingule kehtestatud normaalväärtuste kohta, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 64 ja 65.

(55)

Nagu on mainitud põhjenduses 15, tõendas üks Taiwani eksportiv tootja, et tema poolt eriti tugeva polüesterlõnga tootmiseks kasutatud peamise tooraine ostuhind varieerus uurimisperioodil, ja nõudis, et seda võetaks normaalväärtuse arvutamisel arvesse. See nõue leiti olevat põhjendatud ja võrdlusriigiks valitud Taiwani puhul arvutatud normaalväärtusi kohandati vastavalt.

(56)

Valimisse kuuluvate eksportivate tootjate kogu vaatlusaluse toote müük liidu turul toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 68. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 määrati ekspordihind seega kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal. Ka individuaalselt uuritud äriühingute eksportmüük toimus otse sõltumatutele klientidele, mistõttu nende äriühingute ekspordihinna kindlaksmääramisel kasutati samuti ajutise määruse põhjenduses 68 kirjeldatud meetodit.

(57)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 68.

(58)

Võrdlusriigi puhul arvutatud normaalväärtusi võrreldi koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate ekspordihindadega. Nagu on selgitatud põhjenduses 63, vähendati selle võrdluse tulemusena kolme valimisse kuuluva Hiina eksportiva tootja jaoks kehtestatud lõplikke dumpingumarginaale.

(59)

Märgitakse, et ajutise määruse põhjenduses 69 nimetatud kaudsete maksude kohandamine on omamaiselt müügilt makstava tulumaksu ja ekspordimüügilt makstava käibemaksu vahe, mille arvutamisel võeti nõuetekohaselt arvesse ekspordi käibemaksu tagastuse määra. Koostööd tegevad eksportivad tootjad seadsid kahtluse alla kõnealuse kohandamise arvutamise meetodi ja väitsid, et mittetagastatava käibemaksu summa arvutamisel tuleb arvesse võtta teatavatele töötlus- ja müügitoimingutele kohaldatavat käibemaksu režiimi.

(60)

Seoses selle väitega märgitakse, et kõnealune kohandamine põhines algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b sätetel, millega sätestatakse normaalväärtuse kohandamine impordimaksude ja kaudsete maksude ulatuses – see on aga käibemaksu kategooria. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(61)

Kuna võrdluse kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 69.

(62)

Pärast kohandatud keskmiste normaalväärtuste leidmist võrdlusriigi Taiwani puhul ja hindade võrdlemist Hiina eksportivate tootjate ekspordihindadega saadi tulemuseks varasemast madalamad lõplikud dumpingumarginaalid.

(63)

Hiina eksportivate tootjate puhul kehtestatud lõplikud dumpingumarginaalid on seega järgmised:

(64)

Individuaalset uurimist taotlenud äriühingutele kehtestatud lõplikud dumpingumarginaalid on järgmised:

(65)

Muude märkuste puudumisel normaalväärtuse kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 75 ja 76 esitatud järeldused heaks.

(66)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 77 ja 78.

(67)

Kuna võrdluse kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 79–81.

(68)

Kuna dumpingumarginaalide kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid Koread käsitlevaid esialgseid põhjendusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 82–85.

(69)

Kuna liidu toodangu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 94–96.

(70)

Kuna liidu tootmisharu määratluse kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 97.

(71)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel lähtuti Eurostati andmetest koguimpordi kohta ning liidu tootmisharu kogumüügist liidu turul, sealhulgas endast mitte teada andnud tootjate hinnangulisest müügist kaebuses esitatud andmete põhjal.

Tabel 1

(72)

Kokkuvõttes vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 7 %. Tarbimine kasvas 2005. ja 2007. aasta vahel 20 % ning langes seejärel 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel 27 %. Tarbimise vähenemine 2008. aastal ja uurimisperioodil tulenes kahanenud nõudlusest, eeskätt 2008. aasta teises pooles, kui oli alanud majanduskriis.

(73)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 98–100.

(74)

Tuletatakse meelde, et Koreast ja Taiwanist pärit importi ei hinnatud kumulatiivselt koos Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga, sest Koreast ja Taiwanist ei imporditud uurimisperioodil tooteid dumpinguhindadega, nagu on märgitud ka ajutise määruse põhjendustes 102 ja 103.

(75)

Siinkohal tuleb märkida, et igast riigist pärit importi hinnati eraldi algmääruse artikli 3 lõikes 4 esitatud tingimuste põhjal, et teha kindlaks, kas asjaomastest riikidest pärinevat importi tuleks hinnata käesolevas uurimise raames kumulatiivselt. Kuna Koreast ja Taiwanist pärineva impordi dumpingumarginaal leiti olevat allpool miinimumtaset, tehti järeldus, et nendest riikidest pärit impordi andmeid ei tohiks hinnata kumulatiivselt koos Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi andmetega. Seetõttu on ajutise määruse põhjendustes 147–152 analüüsitud neid impordiandmeid eraldi kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 7.

(76)

Tuletatakse meelde, et esialgsete järelduste kohaselt ei müünud üks Hiina eksportiv tootja oma tooteid liidu turul dumpinguhinnaga. Seetõttu ei kaasata tema ekspordiandmeid analüüsi, milles käsitletakse Hiina päritoluga dumpinguhindadega impordi arengut liidu turul. Ajutiste meetmete kehtestamisele järgnenud individuaalsete uurimiste käigus selgus, et veel üks Hiina eksportiv tootja ei müünud oma tooteid dumpinguhinnaga, nagu on märgitud põhjenduses 64. Seetõttu ei kaasata ka tema ekspordiandmeid analüüsi, milles käsitletakse Hiinast pärit dumpinguhindadega impordi arengut liidu turul ja selle mõju liidu tootmisharule. Hiinast pärit dumpinguhindadega importi käsitlevad andmed vaadati uuesti läbi.

Tabel 2

(77)

Hiinast pärit dumpinguhindadega importi käsitlevate andmete uurimise järel selgus, et sellise impordi maht suurenes uurimisperioodil märkimisväärselt – ligikaudu kaheksa korda –, samas kui keskmine impordihind langes järsult 45 %.

(78)

Kuna hindade allalöömise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 110 ja 111 kirjeldatud metoodika, mida kasutati hindade allalöömise kindlakstegemiseks. Siiski vaadati ajutiste meetmete kehtestamisele järgnenud individuaalsete uurimiste käigus, nagu on mainitud põhjenduses 31, samasuguste tooteliikide hinnavõrdlus uuesti läbi. See läbivaatamine kinnitas, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import lõi uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla 24,1 %.

(79)

Siinkohal tuletatakse meelde, et kuna Koreast, Taiwanist ja kahest Hiina ettevõttest pärit impordi puhul ei tuvastatud dumpingut, ei saa neid andmeid hinnata kumulatiivselt koos Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi andmetega. Seetõttu jäeti need andmed välja analüüsist, milles uuriti dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, ja neid hinnati eraldi.

(80)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 113, sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta 2005. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(81)

Kahjustava olukorra esinemine oli selge juba esialgse uurimise käigus, sest enamik majandusnäitajatest arenes vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas: tootmismaht (– 36 %), müügimaht (– 29 %), müügihinnad (– 9 %) ja turuosa (– 23 %). Lisaks halvenesid tunduvalt ka liidu tootmisharu finantsolukorda kajastavad näitajad, nagu tulusus (– 16,3 protsendipunkti) ja rahakäive (– 141 %); järsult vähenesid ka investeeringud (– 89 %).

(82)

Kuna liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendusastme, müügimahtude, turuosa, hindade, varude, tööhõive, palkade ja tootlikkuse ning samuti finantstulemuste näitajate kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 114–126 esitatud ajutised järeldused.

(83)

Kuna liidu tootmisharu majandusliku olukorra kohta puuduvad muud märkused, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 127–130 esitatud järeldus, et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju.

(84)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 kontrolliti, kas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(85)

Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Hiinast pärit dumpinguhinnaga importi käsitlevatest andmetest, mis on esitatud põhjenduses 76, selgub, et sellise impordi maht suurenes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel üle kaheksa korra ja et selle turuosa kasvas ligikaudu 16 protsendipunkti. Sama perioodi jooksul vähenes liidu tarbimine 7 %.

(86)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu müügimaht märkimisväärselt (29 %) ning ühtlasi vähenes ka tootmisharu turuosa 51,1 %-lt 39,2 %-le, ligikaudu 12 protsendipunkti. 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul vähenes liidu tootmisharu turuosa kahe protsendipunkti võrra, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenes vaatamata nõudluse vähenemisele liidu turul.

(87)

Nagu nähtub põhjenduses 76 esitatud andmetest, langes dumpinguhinnaga impordi hind vaatlusalusel perioodil 45 % ning see lõi tugevasti alla liidu tootmisharu hinnataseme liidu turul. Sellest tulenevalt ei saanud liidu tootmisharu hindu tõsta nii, et need oleksid kompenseerinud toorainehinna tõusu. Nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 81, vähenes selle tagajärjel liidu tootmisharu müügi tulusus liidu turul (3 % kasum 2005. aastal ja 13,3 % kahjum uurimisperioodil).

(88)

Lisaks selgus uurimisel, et Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi kasv mõjutas hindade allalöömise kaudu negatiivselt kogu turgu. Pideva surve tõttu ei saanud liidu tootmisharu kohandada oma müügihindu kasvavate toorainekuludega, eriti 2008. aastal, kui toorainete hinnad saavutasid haripunkti. See selgitab liidu tootmisharu turuosa ja tulususe vähenemist.

(89)

Eelöeldut arvestades ja kuna puuduvad märkused dumpinguhinnaga impordi mõju kohta, võib kinnitada, et Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi kasv mõjutas liidu tootmisharu majanduslikku olukorda äärmiselt negatiivselt.

(90)

Hiinast pärineva dumpinguvaba impordi mõju osas tuleb meenutada, et kaks Hiina eksportivat tootjat, kes müüsid liidu turule eriti tugevat polüesterlõnga, ei kasutanud dumpingut. Ehkki ei saa välistada, et nimetatud import võis teataval määral liidu tootmisharu kahjustada, ollakse seisukohal, et selle impordi mahtu ja eriti hindu (mis olid dumpinguhinnaga impordi hindadest keskmiselt kõrgemad) arvestades ei saa selle dumpinguvaba impordi mõju pidada nii oluliseks, et see kaotaks Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel leitud põhjusliku seose.

(91)

Põhjusliku seose analüüsis uuriti lisaks veel muid tegureid, nagu nõudluse muutused liidu turul, toorainehindade areng, liidu tootmisharu enda tarbeks valmistatud toodang, liidu tootmisharu ekspordinäitajad, import muudest riikidest, sh Koreast ja Taiwanist, ja teiste liidu tootjate tegevusnäitajad.

(92)

Üks isik väitis, et põhjusliku seose analüüsis ei suudetud tõendada, et muude tegurite (v.a dumpinguhinnaga import) tekitatud kahju ei olnud põhjustanud Hiinast pärit import. Eeskätt rõhutas ta, et põhjusliku seose analüüsis ei arvestatud selliseid tegureid nagu nõudluse muutused ja kõrgemad toorainehinnad, millel oli oma osa liidu tootmisharule tekitatud kahjus.

(93)

Seoses nõudluse muutustega tuletatakse meelde, et hoolimata tarbimise vähenemisest suurenes siiski Hiinast pärit impordi turuosa. Seoses toorainehindade tõusuga tunnistatakse, et toorainehinnad tõusid uurimisperioodi esimeses pooles, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 139. Uurimisperioodi teises pooles hinnad siiski langesid. See toorainehindade kõikumine mõjutas kõiki ettevõtjaid. Pealegi, kui liidu tootmisharule ei oleks avaldanud survet Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import, oleksid liidu tootjad saanud oma müügihindu kohandada kooskõlas toorainehindade arenguga. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 138–140 ning kõnealune väide lükatakse tagasi.

(94)

Kuna liidu tootmisharu enda tarbeks valmistatud toodangu ja ekspordinäitajate kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 141–143.

(95)

Mõned isikud väitsid veel, et liidu tootjad ei oleks saanud suurenenud toorainekulude hüvitamiseks hindu tõsta Koreast ja Taiwanist pärineva madala hinnaga impordi tõttu.

(96)

Sellega seoses tuleb esmajoones märkida, et Koreast ja Taiwanist pärineva impordi hinnad jäid kogu vaatlusalusel perioodil kõrgemaks kui Hiina imporditoodete keskmised hinnad. Teiseks vähenes impordimaht 2007. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahel tunduvalt. Seetõttu leitakse, et kõnealuse impordi maht ja hinnad ei saanud olla liidu tootmisharule tekitatud kahju peapõhjuseks ega saa seega kaotada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(97)

Kuna muid märkusi kolmandatest riikidest (sh Koreast ja Taiwanist) pärit impordi kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 144–152.

(98)

Kuna muude liidu tootjate kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 153 ja 154.

(99)

Esialgsete järelduste avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu vähenenud tulususe põhjuseks on nn kaheastmeline tootmisprotsess, millel on liidu tootmisvõimsuses suur osakaal, ja väidetavad viivitused kaasaegse üheastmelise tootmisprotsessi kasutuselevõtus liidu tootjate poolt.

(100)

Märkida tuleb, et Hiina eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu toodetavate ja turustatavate tooteliikide gamma on suures osas kattuv. Liidu tootjad kasutavad nn kaheastmelist tootmisprotsessi, kuna see võimaldab toota konkreetseid tooteliike, mida müüakse turul tavaliselt kõrgema hinnaga. Nagu on selgitatud põhjendustes 85–89, mõjutas Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga madala dumpinguhinnaga import kogu liidu turgu, avaldades hindadele tugevat survet allapoole.

(101)

Seetõttu ollakse seisukohal, et kahe erineva tootmisprotsessi olemasolu iseenesest ei saa oluliselt kasumimarginaale mõjutada, eelkõige arvestades Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi survet hindadele. Lisaks ei esitatud mingeid põhjendatud tõendeid toetamaks väidet, nagu oleks liidu tootmisharu kannatanud olulist kahju kaasaegsema tehnoloogia puudumise tõttu. Seega lükati see väide tagasi.

(102)

Eelöeldut arvestades ja muude märkuste puudumisel tehakse järeldus, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses ning kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 155–158.

(103)

Liidu huvide analüüsi on kohandatud seoses dumpingumarginaalide läbivaatamisega, mis toimus pärast märkuste esitamist esialgsete järelduste kohta ja ajutiste meetmete kehtestamisele järgnenud individuaalsete uurimiste läbiviimist. Sellest tulenevalt, arvestades koostöö kõrget taset, kehtestatakse Hiinast pärit impordi valdava osa suhtes ligikaudu 5 % tollimaks, nagu on märgitud põhjenduses 63.

(104)

Liidu tootmisharu koosneb neljast liidu eri liikmesriikides asuvast tootjast, kes annavad seoses eriti tugeva polüesterlõngaga tööd rohkem kui 1 300 inimesele. Kõik kahjunäitajad, eriti aga need, mis kajastavad liidu tootmisharu finantssuutlikkust, liikusid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Ka tööhõive langes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, nimelt 23 %, mis vastab 400 täistööajaga koha kaotamisele.

(105)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel teatas liidu tootmisharu nende vabrikute hiljutisest taasavamisest, kus tootmine oli dumpinguhinnaga impordi tõttu seiskunud. See tõendab, et isegi ajutistel meetmetel oli liidu tootmisharule positiivne mõju.

(106)

Seetõttu võib oodata, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes mõjub liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale veelgi positiivsemalt, võimaldades liidu tootjatel tagasi võita vähemalt osa kaotatud turuosast.

(107)

Kuna liidu huvide kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 160–163.

(108)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et analüüsis, milles uuriti meetmete mõju importijatele, ei käsitletud eriti tugeva polüesterlõnga tarnijate kiire vahetamise küsimust. Sellega seoses tuleb tunnistada, et sõltuvalt lõpprakendusest võib tarneallikate vahetamine olla küllaltki aeganõudev. Siiski on olemas teisigi allikaid, kaasa arvatud Koreast ja Taiwanist pärit import ning samuti dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast välja jäetud kaks Hiina eksportivat tootjat, keda on nimetatud põhjendustes 63 ja 64. Seetõttu lükatakse see väide tagasi ning kinnitatakse ajutine järeldus, et meetmetel ei oleks importijatele märkimisväärselt negatiivset mõju.

(109)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 164 ja 165.

(110)

Eriti tugeva polüesterlõnga kasutajad on menetlusega seoses näidanud üles suurt huvi. Ühendust võeti 68 kasutajaga ning 33 neist tegi uurimise käigus koostööd. Uurimise käigus selgus, et 24 koostööd tegevat kasutajat 33-st ostis eriti tugevat polüesterlõnga Hiinast. Sellest impordist 12 % pärines äriühingutelt, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud.

(111)

Meetmete mõju kasutajatele uuriva analüüsi esialgses etapis jagati kasutajad neljaks eraldi tööstussektoriks (rehvid, autotööstus, köied ja tööstusrakendused). Enne ajutiste meetmete kehtestamist kontrolliti nelja kasutajat (kaks rehvitootjat, üks autotootja ja üks tööstusrakenduste sektorist). Ajutiste meetmete kehtestamise järel uuriti, kui suures ulatuses meetmed iga sektorit mõjutavad. Selleks tehti seitsme kasutaja valdustesse täiendavad kontrollkäigud, nagu on märgitud põhjenduses 5. Kokku kontrolliti 11 kasutajat, kellest viis olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd). Kontrollitud andmete põhjal vaadati läbi meetmete hinnanguline mõju kasutajate kasumimarginaalidele, arvestades ühtlasi tollimaksude läbivaatamist ja asjaolu, et veel üks Hiina tootja leiti olevat dumpinguvaba.

(112)

Rehvitootjatelt saadi küsimustikule neli vastust. Neist kahte kontrolliti enne ajutiste meetmete kehtestamist ja ühte pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Nagu näitavad kättesaadavad andmed selle sektori kohta, on eriti tugeva polüesterlõnga osakaal tootmiskuludes suhteliselt väike, keskmiselt alla 1 %. Vaid üks koostööd teinud kasutaja importis vaatlusalust toodet Hiinast, kuid see import pärines Hiina ettevõttest, kus ei tuvastatud dumpingut. Seetõttu tehakse järeldus, et kättesaadavate andmete põhjal ei mõjuta kavandatavad meetmed rehvisektorit.

(113)

Mis puudutab autotööstusega seotud kasutusalasid, siis laekus peamiselt turvavööde ja -patjade tootjatelt, kelle import moodustas uurimisperioodil 5 % Hiinast pärinevast eriti tugeva polüesterlõnga koguimpordist, kokku kuus küsimustike vastust. Kahte ettevõtet kontrolliti – ühte enne ja teist pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga osakaal autotööstusega seotud kasutusaladel korrigeeriti pärast kontrollkäike 15 % tasemele. Lisaks sellele selgus kontrollkäikudel, et eriti tugeva polüesterlõnga kasutusalad moodustasid üle 30 % koostööd tegevate äriühingute kogukäibest esialgses uurimises tuvastatud 4 % asemel. Eriti tugevast polüesterlõngast valmistatud toodetelt kõnealuses sektoris teenitud keskmine kasum on kinnitatud andmetel umbes 3 %. Eelöeldule tuginedes tehakse järeldus, et meetmete kehtestamise korral ei mõjutaks need tõenäoliselt autotööstust tervikuna negatiivselt, kuna see sektor jätkab kasumi teenimist ja Hiina ei ole nende peamine tarnija.

(114)

Köite valmistajatelt laekus kolm küsimustike vastust ning pärast ajutiste meetmete kehtestamist kontrolliti ühte äriühingut. Kõik koostööd tegevad äriühingud selles sektoris on VKEd ja nende tarbitavad tooted moodustavad alla 1 % Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordist uurimisperioodil. Kinnitatud andmetel moodustab eriti tugeva polüesterlõnga kasutusalade osakaal 18 % nende kogukäibest. Eriti tugeva polüesterlõnga kasutusaladel teenitud keskmiseks kasumimarginaaliks kehtestati esialgu 8 % ringis, kuid pärast kontrollkäiku ja sellele järgnevat küsimustike andmete läbivaatamist saadi sektori korrigeeritud kasumimarginaaliks – 0,4 %. Lisaks selgus uurimisel, et uurimisperioodil saabus suurem osa (71 %) impordist Hiinast ning 22 % Koreast. Arvestades aga läbivaadatud tollimaksumäära, peaks meetmete mõju selle sektori ettevõtetele olema piiratud, kui nad jätkavad eriti tugeva polüesterlõnga tarnimist Hiinast. Pealegi on olemas rida alternatiivseid tarneallikaid.

(115)

Mis puudutab tööstusrakenduste sektorit, siis laekus kasutajatelt, kelle osakaal Hiinast pärit koguimpordis on 21 %, kokku 20 küsimustike vastust. Kontrolliti viit äriühingut – ühte enne ja nelja pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Kontrollkäikudel kogutud andmete põhjal korrigeeriti eriti tugeva polüesterlõngaga seotud tegevusalade osakaal 54 % tasemele kogu tegevusest. Uurimine näitas, et kõnealused kasutajad ostsid eriti tugevat polüesterlõnga peamiselt Hiinast (42 %) ja Koreast (24 %), samas kui 29 % hangiti liidu ja kolmandate riikide tarnijatelt. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist toimunud kontrollkäikudel kogutud andmete alusel kohandati kõnealuse sektori keskmist kasumimarginaali, mis leiti olevat 17 %. Sellegipoolest selgub kogutud andmetest, et kogu sektori jaoks kehtestatud keskmine kasumimarginaal ei peegelda VKEde olukorda, kel oli uurimisperioodil keskmine negatiivne kasumimarginaal – 1,9 %. Halvimal juhul, st kui nende VKEde tarnijateks on meetmete kohaldamisalasse kuuluvad Hiina eksportivad tootjad ning nad ei muuda oma tarnijat, langeks nende tulusus lõplike meetmete kehtestamisega – 1,9 %-lt – 1,3 %-le. See tuleneb asjaolust, et nad tarnivad Hiinast eriti tugevat polüesterlõnga suuremas proportsioonis kui suurettevõtted, kes jätkavad suure kasumi teenimist. Siiski võib oletada, et need VKEd pöörduvad vähemalt osaliselt tarnijate poole, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata.

(116)

Mõned kasutajad väitsid, et esialgses analüüsis liidu huvide kohta oli dumpinguvastaste meetmete mõju nende tulususele alahinnatud. Nad väitsid ka seda, et neil oleks raskusi kulude suurenemise edasikandmisega oma klientidele ning alternatiivsete tarneallikate leidmisega. Teatavad huvitatud isikud seadsid kahtluse alla ka liidu tootjate suutlikkuse nõutavaid tooteid tarnida. Toodi esile ka meetmete võimalik negatiivne mõju järgtööstusele ja seeläbi tööhõivele liidus.

(117)

Mis puudutab tulusust, siis selgus ajutiste meetmete kehtestamise järel tehtud kontrollkäikudel kogutud andmete analüüsimisel, et meetmed mõjutaksid köite ja tööstusrakenduste sektorit negatiivselt, kui kasutajad jätkavad toodete ostmist meetmete kohaldamisalasse kuuluvatelt Hiina eksportivatelt tootjatelt ega muuda oma tarnijaid. See mõju on aga tõenäoliselt piiratud, arvestades tollimaksu vähendatud määra ja alternatiivsete tarneallikate olemasolu.

(118)

Seoses väitega, nagu ei saaks kulude suurenemist tarbijatele edasi kanda, näitas uurimine, et teatavates sektorites võib olla tõepoolest raske hindu tõsta. Siiski tuletatakse meelde, et Hiina eksportivate tootjate kõrget koostöötaset arvesse võttes kohaldatakse enamuse Hiinast pärit impordi suhtes ligikaudu 5 % tollimaksu, nagu on märgitud põhjenduses 103. Seetõttu võib eeldada, et kasutajad saavad vähemalt osa kulude suurenemisest tarbijatele edasi kanda ja et igal juhul on meetmete mõju nende tulususele isegi hindade tõusuta küllaltki piiratud.

(119)

Mis puudutab väidet, nagu ei suudaks liidu tootjad dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral nõutavaid tooteid tarnida, siis näitas uurimine, et liidu tootjate tarnete osas teatavatele kasutajatele on varem esinenud mõningaid häireid. Siiski ei näidanud see analüüs, et need häired oleks kestva loomuga. Tarneallikate vahetamise väidetava raskuse osas selgus kontrollkäikudel tõepoolest, et enne uue eriti tugeva polüesterlõnga kasutamist masstootmises peab see läbima teatava arvu katsetusi, et kontrollida uue tooraine sobivust seadmetega ja lõpptoodete kvaliteedistandardeid. Katsetuste kestus sõltub lõpptoote rakendusest. Seetõttu ollakse arvamusel, et tarnijate vahetamine võib osutuda teatavate kasutajate puhul aeganõudvaks ja kulukaks, ehkki see sõltub tootest. Kontrollkäigud näitasid, et mõned äriühingud kavandavad oma tarnijate ringi laiendamist, et vältida sõltuvust vaid ühest tarneallikast.

(120)

Mõned huvitatud isikud tõid esile ka VKEde olukorra, väites et VKEdel on raskusi tooraine tarnimisega, kuna nad tellivad alla tootjate nõutavate miinimumkoguste. Sellega seoses tuleb märkida, et raskusi tellimuste miinimumkoguste täitmisel tuleb äritegevuses ette olenemata sellest, kas meetmed kehtivad või mitte. Seetõttu ollakse seisukohal, et tollimaksude kehtestamine iseenesest ei mõjuta ettevõtjate vahel juba väljakujunenud koostöötavasid. Seega ei loeta neid väiteid põhjendatuks.

(121)

Lisaks sellele väitsid veel mõned huvitatud isikud, et liidu tootmisharu ei kujuta endast usaldusväärset tarneallikat, kuna selle tootevalik jätab soovida, toodete kvaliteet on madal ja hinnad kõrgemad. Sellega seoses tuleb rõhutada, et kuigi liidu tootjad ei suuda pakkuda kogu nõutavat tootevalikut, on olemas alternatiivsed tarneallikad, mis võimaldavad seda valikut täiendada. Pealegi ei tohiks suhteliselt madal tollimaksumäär takistada kasutajaid tootevaliku täiendamiseks vajalikke artikleid ka edaspidi Hiinast importimast. Lisaks sellele peaks vabrikute taasavamine, mida eespool mainiti, aitama seda olukorda parandada, kuna lisandunud tootmisvõimsus võimaldab laiendada tootevalikut. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(122)

Mis puudutab meetmete mõju järgtööstusele ja seeläbi liidu tööhõivele, siis ollakse seisukohal, et eelöeldut arvestades peaks see mõju olema tühine.

(123)

Lähtuvalt eespool esitatust järeldati, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul lõplike dumpinguvastaste impordimaksude kehtestamata jätmist Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga suhtes.

(124)

Kuna ei ole esitatud muid olulisi märkusi, mis võiksid muuta kahju kõrvaldamise taset käsitlevaid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 179–183.

(125)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale. Sellisel juhul tuleks kõik tollimaksumäärad kehtestada kindlaks tehtud dumpingumarginaalide tasemel.

(126)

Arvestades, et Korea ja Taiwani puhul tuvastatud dumpingumarginaalid olid allpool miinimumtaset, ei tuleks nendest riikidest pärit impordi suhtes lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse kehtestada.

(127)

Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

(128)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(129)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(130)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

(131)

Selleks et tagada uute eksportijate ja käesoleva määruse lisas nimetatud valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu. Artikli 11 lõiget 4 ei kohaldata, kui on kasutatud väljavõttelist uuringut.

(132)

Arvestades tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest väiksemad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

(133)

Koreast ja Taiwanist pärit impordi suhtes tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks nende kahe riigi puhul menetlus lõpetada,

—

ta ei ole uurimisperioodi jooksul (1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009) eksportinud liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet;

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid;

—

ta on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse eksportimiseks liitu,