4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/2

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 61 esimese lõigu punktile d võib kõnealuse määruse artiklis 56 osutatud kvoodist rohkem toodetud suhkru või isoglükoosi koguseid eksportida üksnes komisjoni kindlaksmääratud koguselise piirangu raames, järgides ELi sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi.

(2)

Kvoodivälise ekspordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige need, milles käsitletakse ekspordilitsentside väljaandmist, on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 951/2006 (2). Turustusaasta kohta kindlaksmääratava koguselise piirangu puhul tuleks siiski arvestada eksporditurgude võimalusi.

(3)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 274/2009 (3) on 2009/2010. turustusaastaks kindlaks määratud kvoodivälise suhkru eksportimise koguseline piirang 1 350 000 tonni. Ekspordilitsentsi taotlusi esitati lühikese aja jooksul suurematele kogustele kui kõnealune piirang ette nägi. Seepärast on komisjoni määrusega (EÜ) nr 1106/2009 (4) kindlaks määratud ekspordilitsentside väljaandmise heakskiiduprotsent ja peatatud ekspordilitsentsitaotluste esitamine kvoodivälise suhkru kohta. 1 350 000 tonni suuruse piirangu kindlaksmääramise ajal valitsenud majandustingimuste puhul ei saanud välistada võimalust, et kvoodiväliste suhkrukoguste eksporti võidakse käsitada subsideerimisena, sest suhkru keskmine tootmiskulu ELis võis olla suurem kui kvoodivälise suhkru müügihind eksporditurul. Seepärast ei olnud niisugustes tingimustes kvoodivälise suhkru eksportimise koguselist piirangut ELi eespool nimetatud rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt võimalik suurendada.

(4)

Alates 2009. aasta algusest on ülemaailmsed majandustingimused suhkrusektoris oluliselt muutunud. 2010. aasta jaanuari alguses tõusis valge suhkru hind maailmaturul rohkem kui kaks korda ja Londoni kaubafutuuride turul ulatus suhkrutonni hind ligikaudu 500 euroni. Samal ajal langesid hinnad ELi suhkruturul vastavalt institutsionaalsele võrdlushinnale.

(5)

Praegustes majandustingimustes on suhkrupeedi keskmine tootmiskulu ELis madalam kui kvoodivälise suhkrupeedi müügihind. Lisaks sellele on kvoodivälise suhkru müügihind maailmaturul kõrgem kui suhkru keskmine tootmiskulu ELis. Seepärast ei saa kõnealuste majandustingimuste kehtimise ajal kvoodivälise suhkru eksporti käsitada subsideerimisena. Seega võiks eksportida ELi ekspordisubsiidiumidega seotud kohustustest suuremaid suhkrukoguseid, ilma et see oleks vastuolus kohustustega, mida EL kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige peab täitma.

(6)

Värskeima teabe kohaselt on kindel, et tänu 2009. aasta erakordselt soodsatele ilmastikutingimustele toodetakse ELis suures koguses kvoodivälist suhkrut. Kvoodivälise suhkrukoguse suurust hinnatakse praegu umbes 4 100 000 tonnile. Arvestades kõnealuse suhkrukoguse kõiki turustusvõimalusi, eelkõige keemiatööstuse nõudlust tööstusliku suhkru järele, peaks hinnangute kohaselt siiski vähemalt 500 000 tonni suhkrut eksportimiseks üle jääma.

(7)

Arvestades 2009/2010. turustusaastaks prognoositavat suhkru ülejääki ELis ja praegusest ülimalt keerukast tarneolukorrast põhjustatud erandlikult kõrgeid maailmaturuhindu, oleks ELis üle jääv suhkrukogus järgmisse turustusaastasse ülekandmise asemel soovitav eksportida. Täiendava koguselise piirangu kindlaksmääramine 2009/2010. turustusaastaks võimaldab ELi suhkrutootjatel ja peedikasvatajatel praegustest soodsatest ekspordivõimalusest kasu saada. Seepärast tuleks kindlaks määrata täiendav koguseline piirang.

(8)

Praeguste hinnangute kohaselt võib suhkru hind maailmaturul alates 2010. aasta teisest poolest hakata langema. Selleks et kvoodivälise suhkru täiendav eksport ei mõjutaks ELi subsideerimiskohustusi, oleks asjakohane võtta ekspordilitsentsitaotlusi vastu kuni 30. juunini 2010 ja lühendada ekspordilitsentside kehtivusaega ühele kuule.

(9)

ELi suhkrueksport teatavatesse lähedastesse sihtkohtadesse ja kolmandatesse riikidesse, kus ELi toodete suhtes kehtib impordi soodusrežiim, on praegu eriti soodsal konkurentsipositsioonil. Kuna puuduvad asjakohased vastastikuse abi vahendid, millega võidelda eeskirjade eiramise vastu ja ära hoida kvoodivälise suhkru reimportimise või ELi uuesti sissevedamisega seotud võimalikku kuritarvitamist, tuleks teatavad lähedal asuvad sihtkohad abikõlblike sihtkohtade hulgast välja arvata.

(10)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

a)

kolmandad riigid: Andorra, Liechtenstein, Püha Tool (Vatikani Linnriik), San Marino, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, (5) Montenegro, Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik;

b)

ELi liikmesriikide territoorium, mis ei ole ELi tolliterritooriumi osa: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused ning need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territoorium, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ELi tolliterritooriumi osa: Gibraltar.