7.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/7

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1719/2006/EÜ (millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013), (1) eelkõige selle artikliga 5, on ette nähtud, et nimetatud programm on osalemiseks avatud Šveitsi Konföderatsioonile vastavalt selle riigiga sõlmitavale kahepoolsele kokkuleppele.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusega nr 1720/2006/EÜ (millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal perioodiks 2007–2013), (2) eelkõige selle artikliga 7, on ette nähtud, et Šveitsi Konföderatsioon võib osaleda nimetatud programmis temaga sõlmitava kahepoolse lepingu alusel.

(3)

Nõukogu on volitanud komisjoni pidama Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi lepingu üle, mis võimaldaks Šveitsi Konföderatsioonil osaleda nimetatud programmides.

(4)

Läbirääkimised viidi lõpule 6. augustil 2009 lepingu eelnõu parafeerimisega.

(5)

Lepingu artikliga 5 on ette nähtud lepingu ajutine kohaldamine kuni ratifitseerimis- ja sõlmimismenetluste lõpuleviimiseni.

(6)

Leping tuleks allkirjastada,

7.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/9

(1)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel 21. juunil 1999 allakirjutatud seitsmele lepingule lisatud ühisdeklaratsiooniga on ette nähtud edasiste läbirääkimiste pidamine Šveitsi osalemiseks koolitus- ja noorsooprogrammides.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega nr 1719/2006/EÜ (1) ja nr 1720/2006/EÜ (2) loodi vastavalt programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 ja tegevusprogramm elukestva õppe alal.

(3)

Otsuse nr 1719/2006/EÜ artikkel 5 ja otsuse nr 1720/2006/EÜ artikkel 7 näevad ette Šveitsi osaluse, tingimusel et kõnealuse riigiga sõlmitakse kahepoolne leping,

1.

Šveits osaleb programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (edaspidi „programmid”), järgides seejuures otsustes nr 1719/2006/EÜ ja nr 1720/2006/EÜ sätestatud eesmärke, kriteeriume, menetlusi ja tähtaegu, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2.

Vastavalt otsuse nr 1719/2006/EÜ artiklis 8 ja otsuse nr 1720/2006/EÜ artiklis 6 sätestatud tingimustele ning komisjoni otsustele liikmesriikide, komisjoni ja siseriiklike asutuste / riiklike büroode kohustuste kohta programmide rakendamisel Šveits

Šveits võtab muud meetmed, mis on vajalikud programmide sujuvaks toimimiseks riigi tasandil.

3.

Programmides osalemiseks tasub Šveits igal aastal Euroopa Liidu üldeelarvesse osamaksu II lisas kindlaks määratud tingimustel.

4.

Šveitsi asutuste, organisatsioonide ja isikute taotluste esitamise, hindamise ja valiku tingimused on samad, mida kohaldatakse liidu asutuste, organisatsioonide ja isikute suhtes.

5.

Selleks et tagada programmide puhul liidu mõõde, peab liidult rahalise toetuse saamiseks olema projektidesse ja meetmetesse kaasatud vähemalt üks partner, kes asub ühes liidu liikmesriigis.

6.

Punktis 3 osutatud Šveitsi osamaksu osa, mis eraldatakse meetmete haldamiseks Šveitsi riiklikule büroole vastavalt programmide eeskirjadele, väljendab nimetatud meetmete osa programmide eelarves liidu tasandil. Programmide juhtimise ja rakendamisega seotud Šveitsi riikliku büroo kuludes osalemine arvutatakse liidu liikmesriikidele kohaldatavate kriteeriumide alusel.

7.

Olemasolevate õigusaktide raames teevad liidu liikmesriigid ja Šveits kõik selleks, et hõlbustada nende üliõpilaste, õpetajate, praktikantide, koolitajate, ülikoolide haldustöötajate, noorte ja muude isikute liikumist ning riigis viibimist, kes vastavad programmide tingimustele ning reisivad Šveitsi ja liidu liikmesriikide vahel käesoleva lepinguga hõlmatud meetmetes osalemise eesmärgil.

8.

Ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu Komisjoni ja Kontrollikoja kohustusi seoses programmide järelevalve ja hindamisega, teevad Šveits ja komisjon Šveitsi programmides osalemise üle pidevalt ühist järelevalvet. Šveits esitab komisjonile asjakohased aruanded ja võtab osa muudest liidu poolt selleks ette nähtud konkreetsetest meetmetest.

Šveitsi, komisjoni ja Šveitsi riikliku büroo vahelistes suhetes kohaldatakse komisjoni otsuseid liikmesriikide, komisjoni ja siseriiklike asutuste / riiklike büroode kohustuste kohta programmide rakendamisel ning siseriiklikele asutustele / riiklikele büroodele mõeldud suunistes sätestatud ühiseid nõudeid, mis lisatakse komisjoni ja Šveitsi riikliku büroo vahel sõlmitavatele lepingutele.

Komisjoni ja Šveitsi riikliku büroo või Šveitsist pärit toetuse saaja vahelised lepingud ning Šveitsi riikliku büroo ja Šveitsist pärit toetuse saaja vahelised lepingud põhinevad Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse asjaomastel sätetel ja selle rakenduseeskirjadel, eelkõige seoses toetuste määramise ja toetuslepingute sõlmimisega. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse Šveitsi osalejate suhtes samamoodi kui kõigi teiste programmides osalejate suhtes.

Finantskontrolli, sissenõudmist ja muid pettusevastaseid meetmeid käsitlevad täiendavad eeskirjad on sätestatud III lisas.

Kui komisjonil ei õnnestu saada tagasi täies ulatuses summasid, mis Šveitsi riiklik büroo võlgneb talle büroo süü tõttu toime pandud eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse tulemusena, vastutavad tagasisaamata summade eest Šveitsi ametiasutused.

9.

Taotluste, lepingute, aruannete ja muude programmidega seotud haldusküsimuste puhul kasutatakse komisjoniga suhtlemisel mõnda liidu institutsioonide ametlikest keeltest.

1.

Programm „Aktiivsed noored”

Selleks et osaleda programmis „Aktiivsed noored”, tasub Šveits Euroopa Liidu üldeelarvesse osamaksu järgmises summas (miljonit eurot):

2.

Tegevusprogramm elukestva õppe alal

Selleks et osaleda tegevusprogrammis elukestva õppe alal, tasub Šveits Euroopa Liidu üldeelarvesse osamaksu järgmises summas (miljonit eurot):

3.

Šveitsi esindajate ja ekspertide lähetuskulud ja päevarahad, mis tulenevad osalemisest vaatlejatena otsuse nr 1719/2009/EÜ artiklis 9 ning otsuse nr 1720/2006/EÜ artiklis 10 osutatud komiteede töös või muudel programmide rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, kui seda tehakse liidu liikmesriikide esindajate ja ekspertide puhul.

4.

Pärast käesoleva lepingu jõustumist või selle ajutise kohaldamise algust edastab komisjon iga järgneva aasta alguses Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab Šveitsi osamaksule igas käesoleva lepinguga hõlmatud programmis.

Šveitsi osamaksu väljendatakse ja makstakse eurodes.

Šveits tasub oma osamaksu 1. märtsiks, kui ta saab komisjoni rahastamisnõude kätte enne 1. veebruarit, või hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude kättesaamist, kui see saadakse kätte pärast 1. veebruarit.

Iga viivitusega Šveitsi osamaksu tasumisel kaasneb kohustus tasuda intresse maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning millele lisandub kolm ja pool protsendipunkti.

1.

Komisjon suhtleb Šveitsis asuvate programmides osalejate ja nende alltöövõtjatega otse. Nimetatud isikud võivad esitada otse komisjonile asjakohase teabe ja dokumendid, mille esitamine on ette nähtud käesolevas lepingus osutatud õigusaktidega ja nende õigusaktide alusel sõlmitud lepingutega.

2.

Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (1) mida on viimati muudetud 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, (2) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (3) mida on viimati muudetud 23. aprilli 2007. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007, (4) ning muudele käesolevas lepingus osutatud sätetele nähakse Šveitsis asuvate toetusesaajatega sõlmitud toetuslepingutega ette, et komisjoni töötajad või teised komisjoni volitatud isikud võivad teha igal ajal toetusesaajate või nende alltöövõtjate tegutsemiskohas finants- või muid auditeid.

Šveitsi riikliku büroo arvepidamist ja toiminguid võivad kontrollida komisjoni töötajad või teised komisjoni volitatud isikud. Kontrollida võidakse ka selle struktuuri võimekust, mille Šveitsi on loonud, et rakendada käesolevas lepingus osutatud programmide eeskirju ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mida on viimati muudetud 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006) ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (mida on viimati muudetud 23. aprilli 2007. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007) asjaomastes artiklites sätestatud kriteeriumidele.

3.

Komisjoni töötajatele või teistele komisjoni volitatud isikutele tagatakse auditite tegemiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, tööle ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonilisel kujul olevale teabele. Selline juurdepääsuõigus nähakse sõnaselgelt ette lepingutes, mis sõlmitakse käesolevas lepingus osutatud õigusaktide rakendamiseks. Euroopa Ühenduste Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

Auditeid võidakse teha pärast programmide või käesoleva lepingu kehtivuse lõppu tingimustel, mis on sätestatud kõnealustes lepingutes.

4.

Käesoleva lepingu raames on komisjonil/Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) õigus teha Šveitsi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist kooskõlas nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (5) menetlussätetega.

Kõnealune kontroll ja inspekteerimine valmistatakse ette ning need toimuvad tihedas koostöös Šveitsi määratud Šveitsi pädevate asutustega, kellele teatatakse piisavalt vara kontrolli ja inspekteerimise teema, eesmärk ja õiguslik alus, nii et nad saaksid anda kogu vajalikku abi.

Kui asjaomased Šveitsi ametiasutused soovivad, võidakse kohapealset kontrolli ja inspekteerimist teha koos nendega.

Kui programmides osalejad takistavad kohapealset kontrolli või inspekteerimist, siis annavad Šveitsi ametiasutused, tegutsedes kooskõlas oma riigi õigusnormidega, komisjonile/OLAFi inspektoritele sellist abi, mis võimaldab viimastel täita oma kohustusi seoses kohapealse kontrolli või inspekteerimisega.

Komisjon/OLAF edastab viivitamata Šveitsi ametiasutustele kõik asjaolud või kahtlused eeskirjade eiramise juhtude kohta, millest ta on teada saanud kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus. Igal juhul on komisjon/OLAF kohustatud eespool nimetatud asutusi teavitama sellise kontrolli ja inspekteerimise tulemustest.

1.

Šveitsi riiklik pädev finantskontrolliasutus teeb programmide rakendamise üle asjaomast finantskontrolli vastavalt komisjoni otsuste (mis käsitlevad liikmesriikide, komisjoni ja riiklike büroode kohustusi programmi „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmi (2007–2013) rakendamisel) artiklile 8 ning siseriiklikele asutustele/riiklikele büroodele mõeldud suunistes sätestatud ühistele nõuetele, mis on lisatud komisjoni ja Šveitsi riikliku büroo vahel sõlmitud lepingutele. Komisjonile teavitatakse viivitamata mis tahes reaalsest pettuse- ja eeskirjade eiramise juhust või sellealasest kahtlusest ning meetmest, mida Šveitsi riiklik büroo ja riiklikud ametiasutused on nendega seoses võtnud. Šveitsi tagab riiklike või liidu tehtud kontrollide tulemusena tuvastatud reaalsete pettus- ja eeskirjade eiramise juhtude või sellealaste kahtluste uurimise ja nõuetekohase menetlemise.

Eeskirjade eiramisena käsitatakse käesoleva lepingu kohaselt kohaldatava liidu õiguse ajaomase sätte või lepingust tulenevate kohustuste rikkumist, mis tuleneb ettevõtja tegevusest või tegemata jätmisest ning kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või selle hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutuste tõttu.

Pettusena käsitatakse mis tahes tahtlikku tegu või tegemata jätmist, mis on seotud järgmisega:

2.

Šveitsi ametiasutused võtavad asjakohased meetmed, et hoida ära nii passiivne kui ka aktiivne korruptsioon ja et võidelda sellega hankemenetluse või toetuse määramise mis tahes etapis või asjaomaste lepingute rakendamise ajal.

Aktiivse korruptsioonina käsitatakse tahtlikku tegu, millega lubatakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametnikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki soodustus vastutasuks selle eest, et ta oma teenistuskohustusi rikkudes sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu viisil, mis kahjustab või võib kahjustada Euroopa Liidu finantshuve.

Passiivse korruptsioonina käsitatakse tahtlikku tegu, millega ametnik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab mis tahes liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse saamise kohta selle eest, et ta oma teenistuskohustusi rikkudes sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu viisil, mis kahjustab või võib kahjustada Euroopa Liidu finantshuve.

3.

Šveitsi ametiasutused ja programmide rakendamise eest vastutavad töötajad võtavad kõik ettevaatusabinõud, et hoida ära võimalik huvide konflikt ning teavitavad viivitamata komisjoni, kui on olemas selline huvide konflikt või olukord, kus selline huvide konflikt võib tekkida.