22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1487/2005 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina” või „asjaomane riik”) pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste (edaspidi „polüesterfilamentkangad” või „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Nimetatud määruse kehtestamiseni viinud uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”).

(2)

Pärast absorptsioonivastast kordusuurimist muudeti kõnealuseid meetmeid nõukogu määrusega (EÜ) nr 1087/2007 (3). Praegu kehtivad tollimaksu määrad on vahemikus 14,1–74,8 %.

(3)

Komisjon sai 1. aprillil 2008 algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase taotluse algatada osaline vahepealne läbivaatamine, et uurida, kas teatavad tooteliigid kuuluvad praeguste dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalasse.

(4)

Taotluse esitas Saksamaal asuv importija Hüpeden GmbH & Co. KG (edaspidi „taotleja”).

(5)

Taotleja väitis, et tema imporditavat toodet kasutatakse ainult sellise spetsiifilise isoleerlindi tootmiseks, millega isoleeritakse juhtmeid mootorite, eelkõige automootorite juhtmekimpudes (edaspidi „sütt sisaldav polüesterkangas”), ja et sellise sütt sisaldava polüesterkanga tehnilised ja keemilised omadused erinevad esialgses uurimises määratletud vaatlusaluse toote vastavatest omadustest. Eelkõige tundub, et erinevad on sütt sisaldava kanga tõmbetugevus ja värvus. Taotleja väitis, et seetõttu tuleks järeldada, et sütt sisaldav polüesterkangas ei kuulu esialgse uurimise reguleerimisalasse ja seega ei tuleks selle suhtes kohaldada eespool nimetatud meetmeid.

(6)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tegi komisjon kindlaks, et on olemas piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, ja teatas 26. juunil 2008Euroopa Liidu Teatajas  (4) avaldatud algatamisteates vaatlusaluse toote määratlusega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Eelkõige tuleb läbivaatamise käigus kindlaks teha, kas sütt sisaldav polüesterkangas on esialgses uurimises määratletud vaatlusalune toode.

(7)

Komisjon teatas osalise läbivaatamisega seotud uurimise algatamisest ametlikult Hiina ametiasutustele ja kõigile muudele teadaolevalt asjaga seotud isikutele, nimelt asjaomase riigi eksportivatele tootjatele, ühenduse tootjatele ning kasutajatele ja importijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele isikutele, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Võttes arvesse läbivaatamise ulatust, uurimisperioodi kõnealuse läbivaatamise jaoks kindlaks ei määratud. Küsimustikele laekunud vastustest saadud teave hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 (edaspidi „vaatlusalune periood”). Teavet küsiti sütt sisaldava polüesterkanga ja kõikide polüesterfilamentkanga liikide müügi-/ostumahu ja müügi-/ostuväärtuse ning tootmismahu ja -võimsuse kohta vaatlusalusel perioodil. Lisaks sellele paluti asjaomastel isikutel esitada märkusi mis tahes erinevuste või sarnasuste kohta sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide vahel, pidades silmas nende tootmisprotsessi, tehnilisi omadusi, lõppotstarvet, asendatavust jne.

(10)

Küsimustikule vastasid taotleja, üks sütt sisaldavat polüesterkangast eksportiv Hiina tootja, üks sütt sisaldava polüesterkanga ühenduse tootja, kaks muude polüesterfilamentkanga liikide ühenduse tootjat ja üks sütt sisaldava polüesterkanga kasutaja.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta kehtivate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisala muutmise vajaduse väljaselgitamiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal tehti praeguse läbivaatamise järeldused (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine”). Pärast kõnealust faktide ja kaalutluste avalikustamist anti neile teatava ajavahemiku jooksul võimalus esitada oma märkused.

(13)

Asjaomaste isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja neile on vastatud allpool esitatud põhjendustes.

(14)

Vaatlusalune toode on vastavalt esialgses määruses esitatud määratlusele Hiinast pärit sünteesfilamentlõngast värvitud (sealhulgas valgeks värvitud) või trükitud kangas, mis sisaldab tekstureeritud ja/või tekstureerimata polüesterfilamentkiude 85 % ulatuses või enam ning mis praegu kuulub CN-koodide ex 5407 51 00, 5407 52 00, 5407 54 00, ex 5407 61 10, 5407 61 30, 5407 61 90 ja ex 5407 69 10 ning ex 5407 69 90 alla.

(15)

Esmalt uuriti, kas sütt sisaldav polüesterkangas on hõlmatud teatavate Hiinast pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste suhtes kehtestatud meetmetega, nagu on kirjeldatud esialgses määruses. Seejärel uuriti võimalusi muuta toote määratlust, kuna sütt sisaldav polüesterkangas ja muud polüesterfilamentkanga liigid ei ole üks ja sama toode.

(16)

Tuletatakse meelde, et polüesterfilamentkangast toodetakse kududes kangasse polüesterlõnga ja sellist kangast viimistledes. Lõng võib olla eelvärvitud või mitte. Viimistlemise käigus tavaliselt kangas trükitakse või värvitakse, kuid kangast on võimalik edasi viimistleda, et luua virsikukoore välimus või muuta kangas näiteks vett hülgavaks.

(17)

Esialgse määruse põhjenduses 8 märgitakse, et vaatlusalust toodet tuleb eristada eri värvi lõngadest kootud polüesterfilamentkangastest, mille puhul kootakse kangasse eelvärvitud lõng ning musterkiri saavutatakse mustri kudumisega. Kõnealused kangad kuuluvad CN-koodide 5407 53 00 ja 5407 61 50 alla ja need on välja jäetud toote määratlusest ning seega ka kehtivate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalast.

(18)

Taotleja väitis läbivaatamistaotluses, et sütt sisaldav polüesterkangas ei ole esialgses määruses määratletud vaatlusalune toode, sest seda valmistatakse eelvärvitud lõngast ning seega vastab kõnealune toode põhjenduses 17 kirjeldatud tootele. Taotleja selgitas ka, et ta on järjekindlalt deklareerinud oma Hiinast pärit sütt sisaldava polüesterkanga importi CN-koodi 5407 53 00 all ning seda juba enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2005. aastal. Selle väite kohta tuleks märkida, et selline dumpinguvastane määrus nagu käesolev määrus ei ole sobiv õiguslik vahend otsustamaks, millise CN-koodi alla oleks tulnud konkreetne saadetis klassifitseerida. See on peamiselt riiklike ametiasutuste ülesanne, kes kasutavad vajaduse korral siduvat tariifiinformatsiooni ja/või taotlevad Euroopa Ühenduste Kohtu eelotsust. Käesoleval läbivaatamisel ei oleks praktilist väärtust, kui ühtegi taotleja imporditavat toodet ei ole võimalik esialgse määrusega kehtestatud dumpinguvastase tollimaksuga hõlmata. Seoses sellega selgus uurimise käigus, et sütt sisaldavat polüesterkangast valmistatakse eelvärvitud lõngadest, kuid need lõngad ei ole eri värvi, ja et kõnealuste lõngadega kududes ei looda ilmseid mustreid. Seega leitakse käesoleva uurimise kohaldamisel, et sütt sisaldavat polüesterkangast on võimalik eristada põhjenduses 17 kirjeldatud tootest.

(19)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et sütt sisaldavat polüesterkangast tuleks käsitada kangana, mida valmistatakse eri värvi lõngadest, sest süsi, mida ei sulatata polüesterlõnga ühtlaselt, loob lõngas musta värvi erinevaid toone. Taotleja põhjendas kõnealust väidet, osutades nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (5) I lisa teise osa XI jaotise märkustele alamrubriikide kohta, mille kohaselt hõlmab kirjukoeline riie kangast, mis on valmistatud ühe värvi erinevate toonidega lõngast, ning osutades sõltumatute ekspertide arvamustele.

(20)

Vastusena sellele väitele tuletatakse meelde, et käesoleva määruse eesmärk ei ole määratleda, millise CN-koodi all tuleks deklareerida sütt sisaldava polüesterkanga importi. Seega peeti kõnealust väidet käesoleva uurimise seisukohalt ebaoluliseks, kuna tolliklassifikatsiooni küsimusi lahendavad eelkõige pädevad riiklikud ametiasutused, nagu on märgitud eespool.

(21)

Taotleja väitis läbivaatamise taotluses ka, et algatamise ajal ja esialgses etapis keskenduti esialgse uurimise käigus ainult rõivaste valmistamisel kasutatavale polüesterfilamentkangale ning et ainult seda liiki kangas oleks tulnud lisada vaatlusaluse toote määratlusse ja dumpinguvastaseid meetmeid tuleks kohaldada ainult seda liiki kanga suhtes. Taotleja jäi ka seisukohale ka, et esialgses uurimises uuritava toote määratlust laiendati alles esialgse määrusega, millega kehtestati kõiki kasutusviise hõlmavad lõplikud dumpinguvastased meetmed. Ta lisas ka, et sütt sisaldavat polüesterkangast kasutatakse autotööstuses väga spetsiifilisel viisil ja seda ei tuleks seetõttu pidada vaatlusaluseks tooteks.

(22)

Kõnealuse väite kohta märgitakse, et esialgse uurimise algatamisteates (6) osutati polüesterfilamentkangale, mida tavaliselt kasutatakse rõivaste valmistamisel, mitte polüesterfilamentkangale, mida kasutatakse ainult rõivaste valmistamisel. See tähendab, et vaatlusaluse toote määratlust ei laiendatud algatamise etapi ja lõplike meetmete kehtestamise vahel, nagu väidab taotleja. Lisaks sellele ei erine komisjoni määruses (EÜ) nr 426/2005 (7) (edaspidi „ajutine määrus”) ja esialgse uurimise lõplikus määruses (s.o esialgses määruses) määratletud vaatlusalune toode üksteisest, välja arvatud hõlmatavate tooteliikide selgitamise osas valgeks värvitud polüesterfilamentkangaste lisamise tõttu. Kummagi määruse regulatiivosa (artikli 1 lõige 1) ega põhjendused vaatlusaluse toote määratluse kohta ei vabasta konkreetse lõppotstarbega imporditud polüesterfilamentkangast tollimaksust. Ajutises määruses, eelkõige põhjenduse 11 esimeses lauses, kirjeldatakse vaatlusalust toodet, võttes aluseks selle füüsikalised omadused. Jällegi on vaid märgitud, et polüesterfilamentkangast kasutatakse „tavaliselt” rõivaste valmistamisel, ilma et see oleks mingil viisil tingimus nende hõlmamiseks uurimisega ja/või (esialgse) tollimaksuga. Võttes arvesse arvukaid võimalikke kasutusviise, nagu mööbli valmistamine ja kodukujundus, mis tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, tuletati hiljem esialgse määruse põhjenduses 6 selgelt meelde, et toote määratlus hõlmab kõiki polüesterfilamentkangaid olenemata nende lõppotstarbest. Seega lisati esialgses uurimises sütt sisaldav polüesterkangas ja kõik muud polüesterfilamentkanga liigid, sealhulgas autotööstuses kasutatavad polüesterfilamentkangad, vaatlusaluse toote määratlusse.

(23)

Taotleja väitis sarnaselt eespool kirjeldatud väidetele, et ta ei saanud esialgses uurimises asjakohaselt kasutada oma kaitseõigust, kuna vaatlusaluse toote määratlust laiendati esialgse ja lõpliku etapi vahel, samas kui võimalikele huvitatud isikutele kõnealusest muudatusest ei teatatud. Taotleja väitis, et selle tõttu ei teinud tema ega tema Hiina tarnija esialgse uurimise käigus koostööd.

(24)

Tuletatakse meelde, nagu on märgitud põhjenduses 22, et esialgses uurimises toote määratlust ei laiendatud, sest muid kasutusviise kui rõivaste valmistamine võeti arvesse juba algatamisetapist alates. Lisaks sellele on taotleja kaubandusvaldkonnas kogenud importija, kes on teinud koostööd muudes dumpinguvastastes uurimistes ja on seega täiesti teadlik selliste uurimistega seotud menetlusviisidest ja teabeallikatest (nagu Euroopa Liidu Teataja). Seoses sellega on ka oluline märkida, et vastavalt esialgse määruse põhjendustele 9 ja 10 väitsid mitu huvitatud isikut pärast ajutise määruse avaldamist, et nad on meetmete kohaldamise vastu selliste polüesterfilamentkangaste suhtes, mida ei kasutata rõivaste valmistamisel (vaid kasutatakse näiteks mööbli valmistamisel, kodu kujundamisel, vihmavarjudes). See näitab, et huvitatud isikud said aru, et uurimine ei olnud kunagi piiratud ainult rõivaste valmistamisel kasutatavate polüesterfilamentkangastega. Eespool esitatut arvesse võttes tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(25)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja lisaks, et ta oli esialgse uurimise ajal esitanud märkusi ning et ta oli samal ajal ka aktiivselt arutanud kõnealust juhtumit mitme uurimisega seotud tekstiiliühinguga. Taotleja väitis, et komisjon ei andnud kordagi märku sellest, et sütt sisaldav polüesterkangas kuulub uurimise või meetmete reguleerimisalasse.

(26)

Esiteks märgitakse, et on selge, et taotleja oli esialgsest uurimisest täiesti teadlik. Lisaks sellele, nagu on selgitatud eespool, hõlmas kõnealune uurimine juba algusest peale polüesterfilamentkangast. Samuti ei esitanud taotleja tõendeid selle kohta, et komisjon jättis sütt sisaldava polüesterkanga esialgse uurimise reguleerimisalast välja või et mis tahes isik on kunagi komisjonil soovitanud nii teha. Taotleja esitas esialgses uurimises tõesti märkusi menetluse ühenduse üldiste huvidega seotud asjaolude kohta ning küsimuste kohta, mis käsitlesid pleegitatud või pleegitamata kanga võimalikku lisamist dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalasse. Võib olla arvas taotleja, et uurimine ei hõlma tema sütt sisaldavat polüesterkanga importi. Sellisel juhul oli selle põhjuseks ilmselt asjaolu, et taotleja deklareeris oma sütt sisaldava polüesterkanga importi CN-koodi 5407 53 00 all, s.o kood, mida esialgne uurimine ei hõlmanud. Uurimise ulatust ei saa siiski piirata asjaoluga, et üks ettevõtja deklareerib kõnealuse uurimise reguleerimisalasse kuuluvat kaupa vale CN-koodi all. Eespool esitatut arvesse võttes tuli taotleja väide tagasi lükata.

(27)

Pidades silmas eespool esitatut, kinnitatakse, et Hiinast pärit sütt sisaldava polüesterkanga import kuulub esialgse määrusega kehtestatud meetmete reguleerimisalasse.

(28)

Selleks et uurida kas sütt sisaldav polüesterkangas ja muud polüesterfilamentkanga liigid on üks ja sama toode, võrreldi sütt sisaldavat polüesterkangast ja muid polüesterfilamentkanga liike, võttes aluseks füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused. Uuriti ka muid kriteeriume, nagu tootmisprotsess, hinnad, lõppotstarve ja vastastikune asendatavus.

(29)

Uurimine näitas, et enne sütt sisaldava polüesterkanga valmistamist kasutatakse niitide ettevalmistamiseks lõnga, mis sisaldab sütt väga vähe (alla 3 %). Kõnealuse lõnga tootmiseks sulatatakse sütt sisaldavad laastud koos puhta polüestri laastudega ning saadud sulam surutakse musta värvi kiudude saamiseks läbi väikeste aukude. Need kiud kedratakse seejärel musta värvi lõngaks.

(30)

Söe lisamine toorainesse annab sütt sisaldavale polüesterkangale musta värvuse, mida ei saa muuta eri dekoloreerimisviiside abil, kas keemiliselt (seebiga pesemine või lahustivanni kastmine) või mehhaaniliselt (kuiv- või märghõõrumine). Sellise tooraine kasutamine vähendab sütt sisaldava polüesterkanga tõmbetugevust võrreldes muude polüesterfilamentkanga liikidega, mida valmistatakse samast arvust niitidest.

(31)

Taotleja väitis, et sütt sisaldavat polüesterkangast saab muudest polüesterfilamentkanga liikidest eristada ka veel selle põhjal, et tänu tema madalamale tõmbetugevusele on seda võimalik käsitsi katki rebida. Sütt sisaldaval polüesterkangal on selline spetsiifiline omadus autotööstuse nõudel, et töötajad saaksid juhtmeid isoleerides isoleerlinti kiiresti lõigata.

(32)

Siiski toodab praegu üks ühenduse tootja sellist sütt sisaldavat polüesterkangast, mida kasutatakse samuti autotööstuses ja mida ei saa käsitsi katki rebida. Kõnealune kangas on samuti valmistatud sütt sisaldavast lõngast, kuid söe sisaldus lõngas on väiksem kui sütt sisaldavas polüesterkangas, mida toodab koostööd teinud Hiina eksportiv tootja ja impordib taotleja. Sellist tootmistegevust ja ühenduse tootja müüdava toote spetsifikatsioone täheldati komisjoni kontrollkäigu ajal. Leiti, et ka muid polüesterfilamentkanga liike saab samuti käsitsi katki rebida, kui niitide arv kangas on väike. Seega ei saa kõnealust omadust pidada omaduseks, mis on ainult sütt sisaldaval polüesterkangal võrreldes muude polüesterfilamentkanga liikidega, või omaduseks, mille alusel oleks võimalik jätta sütt sisaldav polüesterkangas välja vaatlusaluse toote määratlusest. Sama kehtib ka tõmbetugevuse võrdluse puhul.

(33)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et sütt sisaldava polüesterkanga tõmbetugevus on märgatavalt väiksem kui polüesterfilamentkangal, s.o 20 % väiksem kui sama lõngade arvuga polüesterfilamentkangal. Ta tunnistas, et väikese lõngade arvuga polüesterfilamentkangast saab käsitsi katki rebida, kuid selline kangas ei ole sobiv liimiga katmiseks, sest liim imbuks kangast selle madala tiheduse tõttu läbi.

(34)

Seoses kõnealuse väitega märgitakse, et uurimise ajal ei osutanud ükski huvitatud isik selgele ja objektiivsele tõmbetugevuse piirmäärale, millest lähtuvalt oleks olnud sütt sisaldavat polüesterkangast võimalik eristada ka muudest, mitte ainult sama lõngade arvuga polüesterfilamentkanga liikidest. Lisaks sellele on uurimise käigus selgunud, et suurema tõmbetugevusega sütt sisaldavat polüesterkangast saab toota vastavalt kõnealuse toote klientide spetsifikatsioonidele. Lõpuks ei esitanud taotleja absoluutset tõmbetugevuse ja sellise tiheduse piirmäära, millest allpool imbuks liim kangast läbi. Seega tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(35)

Sütt sisaldava polüesterkanga puhul kasutatava tooraine kohta märgitakse, et söe sisaldus lõngas on väga väike: 1–3 % sõltuvalt sütt sisaldavast polüesterkangast toodetest, mida uuriti. Uurimine näitas veel, et pärast lõnga valmimist ei ole söe täpset sisaldust enam võimalik kindlaks määrata. Seega on kanga söe sisaldust väga keeruline kindlaks teha. Seda kinnitas ka taotleja pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitatud märkustes.

(36)

Seoses sütt sisaldava polüesterkanga värviga täpsustatakse, et vastupidiselt taotleja väitele, et sütt sisaldav polüesterkangas saab olla ainult musta värvi, saab kõnealune toode olla kas musta või hallikat värvi sõltuvalt söe sisaldusest lõngas. Rõhutatakse, et pärast kudumist mustaks või hallikaks värvitud polüesterfilamentkangad näevad välja täpselt nagu sütt sisaldav polüesterkangas ja et need eri tooteliigid ei ole palja silmaga üksteisest eristatavad.

(37)

Seoses asjaoluga, et sütt sisaldava polüesterkanga värvi ei saa muuta, tunnistatakse, et sütt sisaldavat polüesterkangast ei saa tõesti dekoloreerida, kuid uurimise käigus leiti, et on võimalik, et ka eelvärvitud lõngast valmistatud polüesterfilamentkangaste värvi ei saa muuta. Lisaks sellele ei olnud uurimise käigus võimalik kindlaks teha ühtegi mõõdetavat piirmäära, mille alusel eristada kangaid, mida saab ja mida ei saa dekoloreerida, eelkõige eelvärvitud lõngast valmistatud polüesterfilamentkanga puhul. On tõesti täheldatud, et määruse (EÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa XI jaotises esitatud määratluse kohaselt on värvitud riie valmistatud ühevärvilisest värvitud lõngast. Sama dokumendi kohaselt hõlmab värvilise lõnga määratlus lõnga, mis on värvitud massis muu värviga kui valge. Seega ei saa pidada asjaolu, et värvi muutmine ei ole võimalik, oluliseks erinevuseks sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide vahel.

(38)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas taotleja tekstiil- ja keemiatoodetele spetsialiseerunud tehnikainstituudi aruande, mille eesmärk oli tõestada, et oma värvi säilitamine on sütt sisaldava polüesterkanga selline omadus, mis eristab teda muudest tooteliikidest. Kõnealuse aruande aluseks oli nn Baumgarte-meetod, mille käigus kastetakse kangas lahusti, nt klorobensooli vanni. Sütt sisaldav polüesterkangas jääb pärast sellist katset endiselt musta värvi, samas kui vaatlusalune toode, mille pind on mustaks värvitud, dekoloreerub ja värv jääb vanni.

(39)

Pärast taotleja poolt uurimise käigus esitatud erinevate aruannete läbivaatamist, märgiti seoses eespool esitatuga, et eksperdid eristavad kahte polüesterfilamentkanga värvimise viisi: lõnga või kanga enda kastmine värvivanni (pinna värvimine) või värvi sulatamine polüestrisse lõnga valmistamise ajal (värvimine massis). Erinevate aruannetes esitatud meetodite alusel on võimalik eristada massis mustaks värvitud polüesterfilamentkangast muudest polüesterfilamentkangastest, mille pind on mustaks värvitud. Kõnealustest aruannetest ei nähtu, et sütt sisaldav polüesterkangas on massis mustaks värvitava polüesterfilamentkanga ainuke võimalik liik. Seega ei selgunud aruannetest vahendit, mille abil eristada sütt sisaldavat polüesterkangast muudest polüesterfilamentkanga liikidest, mis on valmistatud massis mustaks värvitud lõngadest. Need aruanded isegi kinnitasid, et massis värvitud polüesterfilamentkangale ei mõjuks lahustiga dekoloreerimise katse. Sellest tulenevalt ei saa asjaolu, et lahustil ei ole sütt sisaldavale polüesterkangale mõju, pidada selliseks omaduseks, mis eristab seda muudest polüesterfilamentkanga liikidest, ja kõnealune väide tuli tagasi lükata.

(40)

Võttes arvesse eespool esitatut, järeldati, et olenemata mõnest erinevusest, ei ole füüsikalisi, tehnilisi ja/või keemilisi omadusi, mille alusel oleks võimalik selgelt eristada sütt sisaldavat polüesterkangast muudest polüesterfilamentkanga liikidest.

(41)

Uurimine näitas, et sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide tootmiseks saab kasutada samasuguseid tootmisseadmeid, kuna kõikide polüesterfilamentkanga liikide kudumiseks kasutatakse samasuguseid kudumistelgesid ja nii sütt sisaldava polüesterkanga kui ka muude polüesterfilamentkanga liikide viimistlemine on tavaliselt korraldatud allhanke korras. Tegelikult toodavad kõik uurimise ajal külastatud sütt sisaldava polüesterkanga tootjad nii sütt sisaldavat polüesterkangast kui ka muid polüesterfilamentkanga liike.

(42)

Uurimine näitas siiski, et sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide viimistlemine erineb teataval viisil. Kuna sütt sisaldav polüesterkangas kaetakse lõpuks liimiga, pressitakse see enne müümist ühelt poolt siledaks nii, et liim kleepub ainult sellel poolel, mida ei ole pressitud (nn kalandreerimine). Lisaks selle ei pea sütt sisaldava polüesterkanga puhul musta värvi saamiseks seda värvima või trükkima vastupidiselt muudele polüesterfilamentkanga värvitud liikidele. Ka muid polüesterfilamentkanga liike saab väga erineval viisil viimistleda ning sellest hoolimata peeti kõiki selliseid liike esialgses uurimises üheks ja samaks tooteks.

(43)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et samasugused tootmisseadmed ei ole piisav põhjendus järeldusele, et eelvärvitud lõngast kootud polüesterfilamentkangast tuleks pidada üheks ja samaks tooteks.

(44)

Seoses kõnealuse väitega tuletatakse meelde, nagu on märgitud põhjenduses 28, et toodete füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised omadused on peamine alus selleks, et teha kindlaks, kas sütt sisaldavat polüesterkangast ja muid polüesterfilamentkanga liike tuleks pidada üheks ja samaks tooteks või kas need on tõesti kaks erinevat toodet. Uurida võib siiski ka muid kriteeriume, nagu tootmisprotsess ja erinevate tooteliikide vastastikune asendatavus. Kõnealuse väite kohta märgitakse ka, et käesoleva uurimise eesmärk ei ole uurida, kas eelvärvitud lõngast kootud polüesterfilamentkangas on hõlmatud vaatlusaluse toote määratlusega, vaid täpsemalt seda, kas sütt sisaldav polüesterkangas on vaatlusalune toode. Seepärast tuleb taotleja väide tagasi lükata.

(45)

Taotleja väitis veel, et tootmisprotsessid on erinevad, kuna kasutatakse eri tooraineid, ja et sütt sisaldava polüesterkanga tootmiseks ei ole vaja edasist värvimist või trükkimist võrreldes polüesterfilamentkanga muude liikidega.

(46)

Seoses kasutatud toorainete erinevust käsitleva väitega on juba tunnistatud põhjenduses 29, et sütt sisaldava polüesterkanga tootmiseks kasutatav tooraine erineb veidi muudest polüesterfilamentkanga valmistamiseks kasutatavatest eelvärvitud lõngadest, kuna see sisaldab vähesel määral sütt. Tuletatakse siiski meelde, et kõik isikud, sealhulgas taotleja, nõustusid, et valmiskanga söe sisaldust ei ole võimalik mõõta, ning seega ei saa seda veidi erinevat toorainet lõpptootes kindlaks teha. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(47)

Taotleja ühe edasise väite kohaselt tuleks asjaolu, et värvimis- ja trükkimisetapi puudumist on varasemalt kasutatud nn hallide kangaste välja jätmiseks meetmete reguleerimisalast, kohaldada ka sütt sisaldava polüesterkanga suhtes.

(48)

Seoses väitega, mis käsitleb värvimis- ja trükkimisetapi puudumist sütt sisaldava polüesterkanga tootmisprotsessis, märgitakse, et sama kehtib ka eelvärvitud lõngast valmistatud polüesterfilamentkanga kohta, mis on hõlmatud vaatlusaluse toote määratlusega. Halli kangast peeti tõesti polüesterfilamentkangast erinevaks tooteks, kuid sütt sisaldavat polüesterkangast ei saa pidada halliks kangaks, kuna pärast kudumist viimistletakse seda mitmel eri viisil, nt kalandreerimise (vt põhjendus 42), raamviimistluse (kuumtöötlemine, mille eesmärk on hoida ära kanga kahanemine) või lahtimettimise (meti eemaldamine lõngalt enne kudumist) teel. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(49)

Eespool esitatut silmas pidades järeldatakse, et sütt sisaldava polüesterkanga tootmisprotsess on väga sarnane muude polüesterfilamentkanga liikide tootmisprotsessiga.

(50)

Vastavalt uurimise ajal kogutud teabele ei ole selget erinevust sütt sisaldava polüesterkanga ja musta tükkhaaval värvitud polüesterfilamentkanga hinna vahel: tundub, et sütt sisaldava polüesterkanga puhul kasutatava tooraine kõrgema hinna kompenseerib värvimis- ja trükkimiskulude puudumine. Seega ei saa vastupidiselt taotleja läbivaatamistaotluses esitatud väitele pidada sütt sisaldavat polüesterkangast kõrge lisandväärtusega tooteks võrreldes polüesterfilamentkanga muude liikidega.

(51)

Tunnistatakse, et sütt sisaldavat polüesterkangast kasutatakse peamiselt autotööstuses juhtmete isoleerimiseks kasutatava isoleerlindi tootmiseks. Sütt sisaldava polüesterkanga selline kasutusviis on üpris tavaline, nagu selgub ühenduse suurte autotööstuses kasutatava isoleerlindi tootjate kataloogidest. Ka muid polüesterfilamentkanga liike saab kasutada autotööstuses kasutatava värvitud isoleerlindi tootmiseks, kuid kõnealust linti kasutatakse eri viisil, näiteks märgistamiseks.

(52)

Uurimise ajal täheldati vähemalt veel üht sütt sisaldava polüesterkanga võimalikku kasutusviisi – seda saab katta hõbedaga, et valmistada vagunelamute läbipaistmatuid aknakatteid – ning uurimise käigus on kindlaks tehtud, et praegu müüakse sütt sisaldavat polüesterkangast, mida kasutatakse just sellisel spetsiifilisel viisil. Tuletatakse meelde, et polüesterfilamentkangaid saab vastavalt üldsusele kättesaadavale teabele kasutada mitmesugusel muul otstarbel kui rõivaste valmistamiseks, sealhulgas pimendavate kardinate, kottide, polsterdamiseks kasutatavate materjalide, kontorimööbli jne valmistamiseks. Lisaks sellele väitis üks huvitatud isik, et sütt sisaldavat polüesterkangast saab kasutada rõivaste valmistamisel, nt voodrite tegemiseks. Võttes arvesse seda, et Hiina sütt sisaldava polüesterkanga tootjad tegid vähe koostööd, ei saa välistada, et on olemas muid sütt sisaldavate polüesterkangaste võimalikke kasutusviise.

(53)

Tuleks ka märkida, et sütt sisaldava polüesterkanga tehnilised omadused võimaldavad seda kasutada istmete polsterdamiseks, mille tõttu ta on asendatav muude polüesterfilamentkanga sellisel otstarbel kasutatavate liikidega, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid.

(54)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et sütt sisaldava polüesterkanga omadused on kujundatud spetsiifilise kasutusviisi jaoks autotööstuses, ning kuna seda pakendatakse tööstuslike 3 500 meetri pikkuste hiigelrullidena, on see puhtalt tehniline toode, mis ei ole sobiv kasutamiseks rõivaste valmistamisel, sest nimetatud valdkonnas saab käsitleda ainult kuni 100 meetri pikkuseid rulle. Taotleja väitis ka, et hõbedaga kaetud kangad ei kuulu polüesterfilamentkanga suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalasse ning seepärast ei tuleks neid praeguses toote määratluse ulatust käsitlevas läbivaatamises võrrelda sütt sisaldava polüesterkangaga.

(55)

Seoses selle väitega on põhjenduses 51 juba tunnistatud, et sütt sisaldava polüesterkanga peamine uurimise ajal täheldatud kasutusviis on juhtmete isoleerimine autotööstuses. Uurimise ajal tehti kindlaks vähemalt veel üks võimalik kasutusviis, nimelt sütt sisaldava polüesterkanga katmine hõbedaga vagunelamute läbipaistmatute aknakatete valmistamiseks. Vastavalt taotleja väitele ei kuulu hõbedaga kaetud kangad tõesti sarnaselt isoleerlindiga polüesterfilamentkanga suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisalasse, kuna mõlemad tooted on sütt sisaldavast polüesterkangast valmistatud lõpptooted. Sütt sisaldav polüesterkangas on sisendmaterjal kas aknakatetele (pärast katmist hõbedaga) või isoleerlindile (pärast katmist liimiga) ning seega on kindlaks tehtud, et sütt sisaldaval polüesterkangal on vähemalt veel üks võimalik kasutusviis peale autotööstuses juhtmete isoleerimise. Sütt sisaldava polüesterkanga pakendamist käsitleva väite kohta märgitakse, et kõnealust toodet on võimalik pakendada ka väiksematesse rullidesse, kui selle lõppkasutaja on muu kui autotööstus. Seega tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(56)

Taotleja vaidlustas ka asjaolu, et sütt sisaldavat polüesterkangast on võimalik kasutada voodrite valmistamiseks, ning tegi ettepaneku küsida selles osas nõu sõltumatult tekstiilivaldkonna instituudilt. Ta vaidlustas samal viisil ka võimaluse kasutada sütt sisaldavat polüesterkangast istmete polsterdamiseks selle väikese tõmbetugevuse tõttu ning seepärast, et sellisel istmel istuva inimese higieritus suureneks.

(57)

Märgitakse, et kuna kõik huvitatud isikud esitasid võimaluse kohta kasutada sütt sisaldavat polüesterkangast voodrite valmistamisel või istmete polsterdamisel, vastukäivaid väiteid, ei tõestatud piisavalt asjaolu, et kõnealust toodet saab kasutada rõivaste valmistamisel. Siiski jääb jõusse asjaolu, et täheldati vähemalt veel ühte sütt sisaldava polüesterkanga võimalikku kasutusviisi, nimelt hõbedaga kaetud aknakatted. Tuletatakse meelde, et pärast esialgset uurimist kehtestatud dumpinguvastased meetmed hõlmavad polüesterfilamentkangast, mis on ette nähtud kõikide võimalike kasutusviiside jaoks, mitte ainult rõivaste valmistamiseks. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(58)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et sütt sisaldav polüesterkangas ja muud polüesterfilamentkanga liigid on vähemalt osaliselt asendatavad.

(59)

Pidades silmas eespool esitatud tulemusi, leitakse, et mis tahes erinevus sütt sisaldava polüesterkanga ja muude polüesterfilamentkanga liikide vahel ei ole selline, mille alusel saab järeldada, et sütt sisaldav polüesterkangas on eri toode, millel on selgelt eristatavad füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused. Seega tuleb järeldada, et sütt sisaldav polüesterkangas ja polüesterfilamentkanga muud liigid moodustavad algmääruse tähenduses ühe ja sama toote.

(60)

Teatavad isikud väitsid, et sütt sisaldava polüesterkangaga seotud kahju ja ühenduse huvide esialgne uurimine ei olnud nõuetekohane, kuna sel ajal ei tehtud kindlaks ühtegi sütt sisaldava polüesterkanga tootjat ühenduses ja kuna autotööstusele ei antud võimalust esitada märkusi kõnealuse toote suhtes kehtestatud meetmete kohta.

(61)

Selle väite kohta märgitakse, et sütt sisaldava polüesterkanga tootja puudumist ühenduses ei tõendatud ja et ei saa välistada võimalust, et kõnealust toodet käsitleti esialgses uurimises, kuid ei määratletud samamoodi. Igal juhul rõhutatakse, et toote suhtes saab meetmed kehtestada ka siis, kui kõiki toote liike ei ole eraldi uuritud.

(62)

Praeguse uurimise kohta tuletatakse meelde, et selle eesmärk on hinnata, kas sütt sisaldavat polüesterkangast tuleks pidada muudest polüesterfilamentkanga liikidest erinevaks ning jätta ühenduse tootmisharu kantud kahju ja ühenduse huvide hindamine tegemata. Tuleks siiski rõhutada, et uurimine näitas vähemalt ühe sellise sütt sisaldava polüesterkanga tootja olemasolu ühenduses, kes varustab turgu alates 2008. aastast ning kes on olnud seotud sütt sisaldava viimistlemata polüesterkanga tootmisprotsessiga juba mitu aastat. Ühenduses oli veel vähemalt üks äriühing, kes oli seotud sütt sisaldava viimistlemata polüesterkanga tootmisega vaatlusalusel perioodil. Tuleks ka märkida, et praeguse uurimise käigus võeti ühendust autotööstusega (European Automobile Manufacturers Association), ja teatati, et autotööstus ei ole huvitatud isik. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(63)

Eespool esitatud järeldused näitavad, et olenemata teatavatest erinevustest on sütt sisaldaval polüesterkangal ja meetmetega hõlmatavatel muudel tooteliikidel samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Lisaks sellele ei olnud võimalik tõestada, et sütt sisaldaval polüesterkangal on ainult üks võimalik otstarve ja et sütt sisaldav polüesterkangas ja muud meetmetega hõlmatavad tooteliigid ei ole omavahel asendatavad. Selle põhjal järeldatakse, et sütt sisaldavat polüesterkangast ja muid polüesterfilamentkanga liike tuleb pidada üheks ja samaks tooteks ning et Hiinast pärit teatavate viimistletud polüesterfilamentkangaste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada ilma kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid muutmata.

(64)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal tehti eespool esitatud järeldused. Pärast kõnealust faktide ja kaalutluste avalikustamist võimaldati neil teatava ajavahemiku jooksul esitada oma seisukoht.

(65)

Isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti, kuid need ei muutnud järeldust jätta teatavate polüesterfilamentkangaste impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete reguleerimisala sellesse kuuluvate toodete osas muutmata,