10.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/1

(1)

Komisjoni kehtestas määrusega (EÜ) nr 194/2009 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit biodiislikütuse impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu.

(2)

Paralleelse dumpinguvastase menetluse käigus kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 193/2009 (3) Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(3)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(4)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamist USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(5)

USA valitsus ja teised huvitatud isikud väljendasid rahuolematust otsusega anda ainult kuusteist päeva aega esialgsete järelduste teatavaks tegemise kohta märkuste esitamiseks ning otsusega lükata tagasi teatavate isikute taotlused kõnealuste märkuste esitamise tähtaega piisavalt pikendada.

(6)

Algmääruse artikli 30 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isikutele esitada selliste oluliste faktide ja kaalutlustega seotud üksikasjad, mille alusel ajutised meetmed on kehtestatud. Sellega seoses on komisjoni tava teha huvitatud isikutele menetluse üksikasjad teatavaks ajutiste meetmete kehtestamist käsitleva määruse avaldamisel Euroopa Liidu Teatajas ja kehtestada tähtaeg, mille jooksul isikud saavad nende kohta märkusi esitada. Seda tava järgiti kõnealuse menetluse käigus. Algmääruses ei täpsustata selle ajavahemiku pikkust, mille jooksul isikud peavad märkused esitama. Käesolevas menetluses otsustati kehtestada kuueteistkümne päeva pikkune tähtaeg (mida hiljem pikendati seitsmeteistkümne päevani), võttes arvesse menetluse keerukust ja vajadust järgida algmääruse artikli 11 lõikes 9 sätestatud nõuet viia uurimine lõpule kolmeteistkümne kuu jooksul alates selle algatamisest.

(7)

Nende USA äriühingute suhtes kindlaksmääratud tollimaksu puhul, kes ei andnud endast teada ega teinud uurimises koostööd, kehtestati ajutine tollimaksumäär valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul tuvastatud kõrgeima subsiidiumimarginaali või kõrgeima kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb oli madalam. Sel viisil kindlaks määratud tollimaksumäär on sätestatud ajutise määruse artikli 1 lõikes 2 („kõik teised äriühingud” – 237,0 eurot tonni kohta). USA valitsus leiab, et kõnealune tollimaksumäär on karistuslikku laadi ning ei ole kättesaadavate faktide põhjal õigesti arvutatud. USA valitsus leiab, et algmääruse artikli 28 kohaselt kättesaadavatele faktidele toetumiseks, tuleb kõigepealt kindlaks teha, et huvitatud isik on keeldunud esitamast vajalikku teavet (4) või selle esitamata jätnud. USA valitsus leiab pigem, et kõnealuse tollimaksumäära asemel tuleks kohaldada valimiväliste koostööd tegevate äriühingute kohta arvutatud kaalutud keskmist määra.

(8)

Vastusena sellele tuleks märkida, et komisjon saatis algatamisetapis kaebuses loetletud äriühingutele (üle 150 äriühingu) väljavõttelise uuringu küsimustiku, kaebuse ja algatamisteate. Suulisele teatele, mis saadeti algatamisetapis Ameerika Ühendriikide esindusele Euroopa Ühenduste juures, oli samuti lisatud väljavõttelise uuringu küsimustiku koopia ning esindusel paluti see saata Ameerika Ühendriikide eksportijatele/tootjatele. Lisaks sellele esindab USA biodiislikütuse tootjate kutseühendus (National Biodiesel Board), kes on kõnealuse menetluse algatamisest saadik olnud huvitatud isik, suurt osa Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tööstuse äriühingutest.

(9)

Nii algatamisteates kui ka väljavõttelise uuringu küsimustiku kaaskirjas juhiti tähelepanu koostööst hoidumise tagajärgedele. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 8, andis valimi moodustamise raames 15 päeva jooksul endast teada ja esitas nõutud teabe üle 50 äriühingu. Nende äriühingute import moodustas üle 80 % biodiislikütuse koguimpordist USA-st ühendusse.

(10)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist paluti USA ametiasutustel esitada lisateavet. Eelkõige paluti kõnesolevatel ametiasutustel kutsuda üles endast teatama Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse eksportijaid/tootjaid, keda ei olnud loetletud ajutise määruse artiklis 1 ja lisas ning kelle olemasolust ei teatud algatamise ajal ja kes ei olnud varem koostööst keeldunud (5).

(11)

USA ametiasutused esitasid loetelu, mis sisaldas veel üle 100 USA äriühingu (tootjad/eksportijad) nime. Loetelu kontrolliti, et teha kindlaks, kas menetluse algatamisetapis oli mõnda neist äriühingutest kutsutud koostööd tegema. Uurimise käigus selgus, et olulist osa loetletud äriühingutest oli valimi moodustamise ajal juba kutsutud koostööd tegema, kuid nad olid otsustanud koostööd mitte teha. Teisisõnu olid need äriühingud teadlikud koostööst hoidumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artiklile 28.

(12)

Siiski märgiti seoses nende loetelus olevate äriühingutega (üle 40), kes kõnealuse menetluse algatamise ajal ei olnud komisjonile teada, et taotlus USA ametiasutustele esitada andmeid nende äriühingute kohta tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Seepärast otsustati lisada need äriühingud käesoleva määruse lisasse ja kohaldada kõnealuste äriühingute suhtes sama tollimaksumäära, kui nende suhtes, kes olid selgelt nõus koostööd tegema, kuid keda ei võetud valimisse. Neile äriühingutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal oli otsustatud kehtestada lõplikud meetmed, ning neid kutsuti üles esitama märkusi ettepaneku kohta lisada nende nimed käesoleva määruse lisasse.

(13)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist tervitas USA valitsus ettepanekut kohaldada kaalutud keskmist tollimaksu veel teiste äriühingute suhtes. Siiski leidis USA valitsus, et ei ole esitatud selgitust selle kohta, miks muude äriühingute suhtes on kehtestatud „kõigi teiste äriühingute” määr. Sellega seoses märgitakse, et valimi koostamise ajal koostööd tegema kutsutud äriühingute kohta on eespool selgitused juba esitatud. Mis puutub võimalikesse USA eksportijatesse/tootjatesse, keda uurimisest individuaalselt ei teavitatud ning keda ei ole nimetatud põhjenduses 11 osutatud loetelus, märgitakse kõigepealt, et pärast menetluse algatamist tehti suuri jõupingutusi, et võtta USAs ühendust äriühingutega, kes võiksid olla kõnealuse menetlusega seotud (vt põhjendused 8 ja 10). Pealegi tehti, nagu on märgitud põhjenduses 10, pärast ajutiste meetmete kehtestamist veel jõupingutusi, et teha kindlaks muid äriühinguid, mille tulemusena lisati loetellu üle 40 äriühingu, kelle suhtes kehtis kaalutud keskmine tollimaks. Leitakse, et kõnealused suured jõupingutused on andnud biodiislikütust tootvatele USA äriühingutele piisavalt võimalusi endast teatada. Sellega seoses märgitakse, et asjaomane ametiliit on olnud menetlusse kaasatud selle algatamisest peale. Sellest tulenevalt leitakse, et „kõigi teiste äriühingute” tollimaksumäära tuleks kohaldada äriühingute suhtes, kes jätsid endast teatamata.

(14)

Üks äriühing, kes vastas väljavõttelise uuringu küsimustikule ning kes seepärast loetleti ajutise määruse lisas, esitas taotluse lisada oma emaettevõte lisas esitatud äriühingute loetellu. Sama äriühing taotles ka, et lisas muudetakse kahe kõnealuse äriühingu asukohalinna, et need vastaksid äriühingute arvetel esitatavale aadressile.

(15)

Pärast selle äriühingu taotluse uurimist leiti, et ka emaettevõte tuleks loetleda käesoleva määruse lisas, kuna seda nimetati äriühingu väljavõttelisele küsimustikule antud vastuses ainsa seotud äriühinguna, kes tegutseb biodiislikütuse äris. Samuti parandatakse mõlema äriühingu asukohalinn.

(16)

Kaks koostööd tegevat äriühingut palusid oma nime eemaldamist lisast, väites et nad ei ole eksportivad tootjad. Äriühingute nimed on seega eemaldatud.

(17)

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(18)

Kuna USA eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 6–10 esialgsed järeldused.

(19)

Teatavad isikud esitasid märkusi ühenduse tootjate valimi esindavuse kohta. Neid märkusi käsitletakse põhjendustes 77–81.

(20)

Tuletatakse meelde, et algatamisteates on väidetavalt subsideeritud toode määratletud kui mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), kas puhtal kujul või segu osana.

(21)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et ühendusse eksporditud USAs toodetud ja subsideeritud biodiislikütus ning kõik biodiisli- ja mineraaldiislikütuse segud on mõjutanud ühenduse biodiislikütuse tootjate majanduslikku olukorda. Kooskõlas asjaomaste USA biodiislikütuse tootjate ja kodumaise turu omadustega oli vaatlusaluse toote määratluse eesmärk hõlmata ka biodiislikütuse segudes olevat biodiislikütust. Siiski leiti, et algatamisteates ja põhjenduses 20 esitatud vaatlusaluse toote määratlus võib tekitada küsimusi selle kohta, milliseid tootjaid ja tooteliike kavatsetakse uurimisega hõlmata ning milliseid mitte.

(22)

Ka subsideerimise ja kahju uurimiseks ning eelkõige subsiidiumimarginaalide ja kahju kõrvaldamist võimaldavate tasemete kindlaksmääramiseks oli vaja selgelt kindlaks teha uurimisega hõlmatavad tooted.

(23)

Kooskõlas USA turu omadustega määratleti vaatlusalune toode esialgu kui mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid, üldtuntud kui biodiislikütus, kas puhtal kujul või segudes, mis on suurema biodiislikütuse sisaldusega kui B20 segud. Seega hõlmas vaatlusalune toode puhast biodiislikütust (B100) ja kõiki segusid, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust (edaspidi „vaatlusalune toode”). Seda künnist peeti sobivaks, et selgelt eristada edasiseks segamiseks ettenähtud segusid segudest, mis on ettenähtud USA turul otsetarbimiseks.

(24)

Uurimine näitas, et olenemata võimalikest erinevustest tootmisel kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on praeguse uurimisega hõlmatavad iga liiki biodiislikütused ja segudes olevad biodiislikütused samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samaks otstarbeks. Vaatlusaluse toote võimalikud erinevused ei muuda selle põhimääratlust, selle omadusi ega erinevatel isikutel sellest olevat ettekujutust.

(25)

Huvitatud isikud esitasid vaatlusaluse ja samasuguse toote määratluse kohta väiteid, milles nad vaidlustasid üheaegselt ning samasuguseid põhjendusi kasutades nii vaatlusaluse kui ka samasuguse toote määratluse ega eristanud menetluse kontekstis vaatlusaluse toote ja saamasuguse toote mõistet.

(26)

Tuletatakse meelde, et vaatlusaluse toote mõiste põhineb algmääruse artikli 1 lõigete 1 kuni 4 sätetel ning termini „samasugune toode” tõlgendus on esitatud algmääruse artikli 1 lõikes 5. Seega käsitletakse väiteid allpool eraldi.

(27)

Üks isik esitas küsimuse selle kohta, millisel määral tuleks väikese biodiislikütuse sisaldusega segusid (nt B21) pidada biodiislikütuseks võrreldes puhta biodiislikütusega (B100) või sarnaste segudega, mis sisaldavad peamiselt biodiislikütust ja vähemal määral mineraaldiislikütust (nt B99). Nad väitsid, et põhimõtteliselt uuriti biodiislikütuseid B100 ja B99 ning et kõik dumpingu- ja kahjuarvutused tehti nende kahe tooteliigi põhjal. Nende arvates viib künnise määramine pisut üle B20, s.o väikese biodiislikütuse sisaldusega otse USA tarbijatele müüdav segu, vaatlusaluse toote kunstliku määratluseni.

(28)

Sama isik küsis ka, kas 20 %-lise biodiislikütuse sisaldusega segu kvalifitseerub ikkagi biodiislikütusena mitte aga mineraaldiislikütusena, mida vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma. Kõnealune isik arvab, et EL toetab seisukohta, mille kohaselt tuleks tolli harmoneeritud süsteemis luua biodiislikütusele uus tollirubriik (6). Kõnealuse isiku arvates laiendas komisjon praeguses menetluses toote määratlust ja suurendas nende tooteliikide arvu, mida meetmete kehtestamine mõjutab.

(29)

Lisaks sellele leidis isik, et uurimise ajal ei olnud konkreetset künnist, mille alusel oleks olnud võimalik määrata kindlaks, mis on biodiislikütus selle liigitamiseks CN-koodi 3824 90 91 alla, s.o erikood, mille EL lõi alates 1. jaanuarist 2008 biodiislikütuse jaoks. Küsiti, kas kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirja reegli 3 punkti b (7) kohaselt saab klassifitseerida segu, mis sisaldab alla 50 % biodiislikütust, ikkagi biodiislikütusena. Lisaks märgiti, et komisjoni küsimustikus esitatud segude näited olid suure biodiislikütuse sisaldusega segud ning seega võis mõista, et vaatlusalune toode on ainult biodiislikütus ja väga suure biodiislikütuse sisaldusega segud.

(30)

See isik väitis ka, et EL ei saa muuta vaatlusaluse toote määratlust ja jätta samal ajal alles sellest erinev samasugune toode. Ta osutas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 15 lõikele 1. Tema arusaama kohaselt on subsiidiumi ja kahju käsitlevate järelduste aluseks biodiislikütused B100 ja B99 ning USA ühtlustatud tariifisüsteemi koodid, (8) mida kasutati uurimises ja mis ei näi hõlmavat tooteid, mille biodiislikütuse sisaldus on nii väike, st 20 %. Isik osutas ka sellele, et valimisse kuuluvatele USA biodiislikütuse tootjatele teatavaks tehtud esialgsete järelduste kohaselt müüsid valimisse kuuluvad USA tootjad ainult erinevatest biodiislikütuseliikidest valmistatud segusid. Seega tuleks vaatlusaluse toote määratlust piirata toodetega, mille biodiislikütuse sisaldus on 100 % (B100), isegi kui see sisaldab erinevatest lähteainetest valmistatud biodiislikütust, või segudega, mille biodiislikütuse sisaldus on 99 % (B99).

(31)

Isik osutas hiljuti ammooniumnitraadi impordi kohta vastu võetud kohtuotsusele (9) ja järeldas, et selle otsuse põhjendused kehtivad ka praeguse menetluse kohta ja et uurimine ei saa hõlmata biodiislikütust, mis ei ole osa suure biodiislikütuse sisaldusega segust, ja selle suhtes ei saa võtta meetmeid, kuna see ei ole samasugune toode, s.o ainult biodiislikütust sisaldavad tooted (B100) või 99 % biodiislikütuse sisaldusega segud (B99), mille kohta tehti dumpingut ja kahju käsitlevad järeldused.

(32)

Kõnealused isikud ei esitanud tõendeid ega osutanud õiguslikule alusele, mis näitaks, et vaatlusalune toode ei ole praeguses uurimises õigesti määratletud. Algmääruse artikli 1 lõigetes 1–4 on esitatud vaatlusaluse toote määratlemise suunised. Artikli 1 lõikes 1 on märgitud: „Tasakaalustava tollimaksu võib kehtestada otseselt või kaudselt mis tahes toote valmistamiseks, tootmiseks, eksportimiseks või veoks antud subsiidiumide korvamiseks, kui toote vabasse ringlusse lubamine tekitab ühenduses kahju.”

(33)

Nagu on märgitud põhjenduses 21, sisaldas kaebus esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et USAs toodetud ning subsideeritud hinnaga ühendusse eksporditav biodiislikütus ning kõik biodiisli- ja mineraaldiislikütuse segud olid mõjutanud ühenduse biodiislikütuse tootjate majanduslikku olukorda.

(34)

Isikud ei esitanud tõendeid selle kohta, et ajutises määruses kehtestatud künnis, mille alusel eristada vaatlusalust toodet muudest toodetest, on kunstlik. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 26 ja 28, näitas uurimine, et B20 segu ja võimalik, et ka väiksema biodiislikütuse sisaldusega segusid müüdi tegelikult otse USA tarbijatele. Uurimine näitas ka, et segude turg ja tarbijatoodete turg on kaks erinevat eri klientidega turgu: üks, kus müüakse biodiislikütust ja selle segusid, mida kauplejad ja segude valmistajad edasi segavad ja teine, kus segusid müüakse jaotusvõrku ja seega tarbijatele. See, et vaatlusaluse toote puhul määratleti künnis alates B20 segudest suurema biodiislikütuse sisaldusega segudega, võimaldas tõmmata selge piiri ja hoida ära arusaamatusi seoses toodete, turgude ja USA eri isikutega. Seetõttu lükati väide tagasi.

(35)

Kõikide subsiidiumivastaste uurimiste ühine tunnus on see, et iga uuritav äriühing ei tooda ega müü kõiki vaatlusaluse toote määratlusega hõlmatavaid tooteliike. Mõne äriühingu toodetavate tooteliikide arv võib olla väga piiratud, samas kui teiste äriühingute toodetavate tooteliikide arv on suurem. See ei mõjuta siiski vaatlusaluse toote määratlust. Seega leitakse, et väide, mille kohaselt peaks vaatlusaluse toote määratlus hõlmama ainult neid tooteliike, mida ekspordivad USA tootjad ning mille põhjal arvutati subsideerimine ja kahju, ei ole põhjendatud.

(36)

Nagu on märgitud ajutises määruses ja põhjenduses 20, keskendus uurimine peamiselt biodiislikütusele, kas puhtal kujul või segatuna. Tasakaalustavaid meetmeid kohaldatakse ühenduse turule eksporditavate asjaomaste segude suhtes. Seega ei peeta oluliseks küsimust, kas pidada 20 %-lise biodiislikütuse sisaldusega segu veel pigem biodiislikütuseks kui mineraaldiislikütuseks, mida vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma.

(37)

Tuleks selgitada asjaolu, et iga uuritava äriühingu kohta tehti subsideerimist ja kahju käsitlevad järeldused eranditult selliste asjakohaste tooteliikide alusel, mida asjakohane äriühing tootis ja müüs uurimisperioodi jooksul. Põhjendatud ei ole väide, mille kohaselt mõjutaks selline vaatlusaluse toote määratlus, millega hõlmatakse B20 segudest suurema biodiislikütuse sisaldusega segusid, USA tootjaid põhjendamatult ning selle väite tulemusel ei saa järeldada, et vaatlusaluse toote määratlust tuleks piirata toodetega, mille biodiislikütuse sisaldus on 100 % (B100), isegi kui see sisaldab erinevatest lähteainetest saadud biodiislikütust, või segudega, mille biodiislikütuse sisaldus on 99 % (B99). Vaatlusaluse toote määratlus, mis hõlmab üle 20 % biodiislikütust sisaldavaid segusid, ei mõjutanud mingil määral selliste uuritud äriühingute kohta tehtud järeldusi, mis kõnealust tooteliiki ei tootnud ega eksportinud.

(38)

Samuti ei ole põhjendatud kõnealuse isiku väide, et kohtuotsuse (10) põhjendused kehtivad ka praeguse menetluse puhul ning et biodiislikütus, mida segud ei sisalda väga suures koguses, ei saa kuuluda uurimise kohaldamisalasse. Tegelikult vastavad iga uuritava äriühingu puhul kõik kahju- ja subsiidiumimarginaalid täpselt vaatlusalusele tootele ja samasugusele tootele, mille puhul subsideerimine ja kahju kindlaks tehti, s.o asjaomased tooteliigid, mis sisaldavad biodiislikütust ning mida kõnealune äriühing müüs kodumaisel turul ning eksportis ühendusse. Pealegi käsitles ettevõtja nimetatud kohtuotsus olemasolevate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamist, mille tulemusel laiendati neid peale vaatlusaluse toote muude toodete suhtes, mis ei kehti praeguse uurimise kohta.

(39)

Kuigi leitakse, et uurimise jaoks andmete kogumise eesmärgil koostatud küsimustikus esitatud näidete alusel ei saa teha oletusi uurimise tulemuste kohta, väärib märkimist asjaolu, et komisjon ei saa küsimustiku kavandamise ajal, eelkõige enne kohapeal korraldatud uurimist teada, milliseid tooteliike asjaomased äriühingud toodavad ning müüvad kodumaisel turul ja ekspordiks. Algmääruse artikli 1 kohaselt peavad kuuluma subsiidiumivastase uurimise kohaldamisalasse tooteliigid, mida peetakse subsideerituks, sest need on saanud tasakaalustatavat subsiidiumi. Neil juhtudel võib tasakaalustava tollimaksu kehtestada mis tahes toote valmistamiseks, tootmiseks, eksportimiseks või veoks otseselt või kaudselt antud subsiidiumide korvamiseks.

(40)

Leitakse ka, et B100 ei tohiks kõnealuse toote määratlusest välja jätta. Esiteks seepärast, et B100 ehk puhas biodiislikütus on põhitoode, mille jaoks USA subsiidiumid kasutusele võeti. USA maksuseadustikust (US Internal Revenue Code), eelkõige 26. jaotise lõike 40A punktist d, milles määratletakse selgesti mõiste „biodiislikütus”, selgub, et kogu subsideerimiskava rakendatakse USA biodiislikütuse tööstuse toetamiseks. Teiseks ilmnes kontrollkäigul USA valitsuse juures, et isegi biodiislikütus, mille on seganud väljaspool USAd äriühing, millel on tütarettevõtja USAs, võib USAs saada föderaalset biodiislikütuse maksusoodustust 1 dollar galloni kohta.

(41)

Uurimine on näidanud ka, et kui tootja tegeleb USAs puhta biodiislikütuse tootmisega, toob see endaga kaasa ajutise määruse põhjenduses 51 nimetatud tootjasertifikaadi väljastamise. Kõnealune sertifikaat on ülekantav ja see tuleb esitada USA valitsusele subsiidiumi taotlemise korral.

(42)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste alusel kinnitatakse, et olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on kõnealusesse uurimisse kaasatud igat liiki biodiislikütus ja segudes sisalduv biodiislikütus (nimelt puhas biodiislikütus (B100) ja segud, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust, samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning nende kasutus on ühesuguse otstarbega. Vaatlusaluse toote võimalikud erinevused ei muuda selle põhimääratlust, selle omadusi ega erinevate isikute arusaama selle kohta.

(43)

Esialgu leiti, et kõnealusesse uurimisse kaasatud tooted, mida toodetakse ja müüakse USA siseturul, ning USAst ühenduse turule eksporditavad tooted on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Samamoodi on tooted, mida toodab ühenduse tootmisharu ja mida müüakse ühenduse turul, ning tooted, mida eksporditakse asjaomasest riigist ühendusse, sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega.

(44)

Seega ei leitud vaatlusaluse toote erinevate liikide ning ühenduse turul müüdavate ühenduse tooteliikide vahel erinevusi, mis võiksid viia järeldusele, et ühenduse turul toodetavad ja müüdavad tooteliigid ei ole samasugused tooted, millel on samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu USAs toodetavatel ja ühendusse eksporditavatel vaatlusaluse toote liikidel. Seetõttu otsustati, et kõik käesoleva uurimisega hõlmatavad biodiislikütuse liigid on algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses sarnased.

(45)

Üks isik väitis, et samasuguse toote määratlus on väga tihedalt seotud vaatlusaluse toote kindlakstegemisega ja see tuleb määratleda vastavalt toote füüsikalistele omadustele ja lõppotstarbele. Põhimõtteliselt märkisid nad, et ELis ei tarbita mitte B20 segu, vaid pigem veel väiksema biodiislikütuse sisaldusega segu, s.o B5. Seega oli samasugune toode valesti määratletud. Samuti väitsid nad, et vaatlusaluse toote määratlust ei saa muuta, kui samas jäetakse alles sellest erinev samasugune toode.

(46)

Nagu selgelt nähtub ajutise määruse põhjendustest 31–37, on samasuguse toote määratlemine tihedalt seotud vaatlusaluse toote kindlakstegemisega ning see määrati kindlaks peamiselt kooskõlas toote füüsikaliste omadustega. Arvesse võeti ka tegelikku lõppotstarvet ning leiti, et künnis B20 tuleks ka samasuguse toote määratlemiseks alles jätta. Vähendati ka tooteliikide arvu, mida hõlmab samasuguse toote määratlus, et tagada vastavus vaatlusaluse toote määratlusega.

(47)

Seepärast tuleb tagasi lükata kõnealuste isikute väited, et samasuguse toote määratlus on väär, ning samasuguse toote esialgse määratluse saab kinnitada.

(48)

Üks äriühing väitis, et ajutise määruse põhjenduses 9 esitatud põhjused tema valimist väljajätmise kohta olid komisjonile teada juba valimi koostamise ajal. Seetõttu ei oleks tohtinud äriühingut valimist välja jätta.

(49)

Selle väitega seoses märgitakse, et valimisse kuulumisel või sellest väljajäämisel ei ole äriühingu jaoks olulist tähendust uurimise tulemuste osas. Kui äriühing oleks võetud valimisse, oleks selle suhtes kehtestatud individuaalne tasakaalustava tollimaksu määr, nagu tehti esialgses etapis, hoolimata sellest, et äriühing jäeti valimist välja. Ka käesoleva määrusega kehtestatakse äriühingu suhtes individuaalne tasakaalustava tollimaksu määr. Pärast kõnealuste järelduste lõplikku teatavakstegemist väitis äriühing, et tema tegeliku väljajätmisega valimisse võetud eksportijate hulgast võeti temalt võimalus kasutada teatavaid põhiõigusi, sealhulgas õigused, mis tulenevad konkreetsetest arvutustest, mida kasutatakse valimisse võetud eksportijate andmete puhul. Vastusena sellele märgitakse, et konkreetne arvutus tehti kõnealuse äriühingu subsiidiumi taseme kohta. Kõnealuse äriühingu kahjumarginaal määrati kindlaks, nagu on kirjeldatud põhjendustes 173–175, st algmääruse artikli 28 kohaselt kättesaadavate faktide alusel, sest äriühing ei esitanud palutud teavet oma eksportmüügi ja edasimüügi kohta ühenduses. Neid tingimusi arvestades lükatakse äriühingu väide tagasi.

(50)

Üks äriühing väitis, et tasakaalustava tollimaksu määr olevat arvutatud lisaks eksportmüügile ka kodumaise müügi põhjal. Äriühing palus arvutusi vastavalt parandada.

(51)

Selle väitega seoses märgitakse, et kõik tasakaalustatavad subsideerimiskavad on tehtud kindlaks kodumaiste subsiidiumidena, st nendest saadakse kasu nii kodumaise kui ka eksportmüügi puhul. Üldise tava kohaselt jaotati igast kavast uurimisperioodil tulenev kasu vaatlusaluse toote kogumüügi lõikes (st kodumaine ja eksportmüük). Seetõttu lükatakse äriühingu väide tagasi.

(52)

Kõnealune äriühing ja veel üks äriühing juhtisid tähelepanu ka sellele, et tasakaalustava tollimaksu määra arvutamiseks kasutatud CIF-väärtused ei ole samad, mida kasutati kahju ja dumpingu arvutamisel. Äriühingud leiavad, et järjekindluse huvides tuleks kasutada dumpingu ja kahju arvutamisel kasutatud õigeid CIF-väärtusi ka tasakaalustava tollimaksu määra arvutamiseks.

(53)

Selle väitega seoses tuleb jällegi rõhutada, et nagu põhjenduses 51 märgitud, on kõigi tasakaalustavate subsideerimiskavade puhul kindlaks tehtud, et tegemist on kodumaiste subsiidiumidega. Selles olukorras on uurimisperioodi kasu kindlakstegemisel kasutatud nimetajaks kogumüük – teisiti kui dumpinguvastases menetluses, kus nimetaja on vaid eksportmüük ELi. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(54)

Mitu äriühingut ja biodiislikütuse tootjate kutseühendus (National Biodiesel Board (NBB)) väitsid, et tasakaalustavat tollimaksu ei tohiks kohaldada B100 impordi suhtes, kuna subsideerimis- ja kahjumarginaalid on arvutatud seda arvesse võtmata. Selle väitega seoses märgitakse, et valimisse kuuluvate äriühingute B100 müüki on arvestatud nii tasakaalustatavate subsiidiumide kui ka kahjumarginaali arvutamisel. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(55)

Üks äriühing väitis, et selle kasu summa, mida ta sai uurimisperioodil föderaalse aktsiisimaksu-/tulumaksusoodustuse raames, olevat väiksem kui 1 USA dollar galloni kohta, kui arvutada kasu selle jaotamise teel uurimisperioodi müügi kogumahu lõikes.

(56)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 59, võeti aktsiisimaksu-/tulumaksusoodustuse kava raames saadud kasu arvutamisel aluseks 1 USA dollar uurimisperioodil müüdud puhta biodiislikütuse galloni kohta, olenemata sellest, kas seda müüdi puhta biodiislikütusena (B100) või seguna. Seda kasu kajastas kehtestatud ajutise tasakaalustava tollimaksu tase. Ajutine tollimaks ja praegu käesoleva määrusega kehtestatav lõplik tollimaks tagavad, et segude suhtes kehtivat tollimaksu kohaldatakse proportsionaalselt segu biodiislikütuse kogusisaldusega. Seetõttu leitakse, et tollimaks, mis põhineb 1 USA dollaril uurimisperioodil müüdud puhta biodiislikütuse galloni kohta, kajastab õigesti uurimisperioodil saadud kasu, kuna on kehtestatud väiksem tollimaks näiteks B99 impordi suhtes arvestusega, et see sisaldab vähem biodiislikütust. Neid tingimusi arvestades lükatakse äriühingu väide tagasi.

(57)

Mitu äriühingut ja biodiislikütuse tootjate kutseühendus väitsid, et kuna föderaalset aktsiisimaksu-/tulumaksusoodustust ei saa B100 müügilt, ei ole alust arvata, et selle müügiga oleks saadud kasu kõnealusest maksusoodustusest. Üks nimetatud äriühingutest väitis eelkõige, et tema B100 müügi puhul uurimisperioodil ei ole tõestatud, et ta on saanud kaudselt maksusoodustust 1 dollar galloni kohta.

(58)

Neid väiteid käsitledes tuleb meenutada, et USA seadustikuga on ette nähtud, et biodiislikütuse segu maksusoodustust (biodiesel mixture credit) antakse vaid juhul, kui biodiisli- ja mineraaldiislikütuse segu valmistav äriühing (segaja) saab biodiislikütuse tootjalt sertifikaadi (Certificate for Biodiesel), millega tootja tõendab biodiislikütuse kogust, mille suhtes sertifikaat kehtib. Seega on biodiislikütuse sertifikaat edasiantav ja see annab omanikule õiguse galloni kohta 1 USA dollari suuruse maksusoodustuse saamiseks igalt gallonilt biodiislikütuselt, mida taotleja kasutab biodiislikütuse segu tootmiseks. Uurimisperioodil uuritud äriühingute B100 müügi puhul saavad need äriühingud kasu, sest biodiislikütuse sertifikaat annab õiguse saada maksusoodustust 1 USA dollar galloni kohta.

(59)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitsid mõned isikud, et biodiislikütuse segamisega seotud maksusoodustusest saab kasu biodiislikütuse segaja ning et ei ole kindlaks tehtud, et puhta biodiislikütuse (B100) müügist saaks kasu B100 tootja/müüja. Vastusena sellele tuleb märkida, et nagu eespool selgitatud, on biodiislikütuse sertifikaat ülekantav. Seepärast teab sertifikaadi omanik, et sertifikaadi väärtus on 1 USA dollar galloni kohta.

(60)

USA valitsus leidis, et kuna (nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 44) biodiislikütuse seguga seotud maksusoodustuse õiguse saamiseks peab äriühing segama biodiislikütust diiselkütusega, ei tohiks kasu summat määrata puhta biodiislikütuse ega segu koostisosa alusel, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 59. Sellega seoses juhitakse tähelepanu sellele, et eespool põhjenduses 58 nimetatud põhjustel ja ajutise määruse põhjendustes 54 ja 55 käsitletu kohaselt leitakse, et biodiislikütust subsideeritakse.

(61)

Kõnealustes tingimustes leitakse, et B100 müügi puhul on kindlaks tehtud, et see annab kõnesoleva toote tootjatele kasu ning põhjendustes 57–60 esitatud väited lükatakse seetõttu tagasi.

(62)

Mõni äriühing ja biodiislikütuse tootjate kutseühendus väitsid, et tasakaalustavat tollimaksu ei tohiks kohaldada B100 impordi suhtes, sest selle müügiga ELi ei saada kasu biodiislikütuse maksusoodustusest. Nagu põhjenduses 60 märgitud, leiti et maksusoodustuse kava kaudu subsideeritakse biodiislikütust täies mahus. Selles olukorras leitakse, et tasakaalustavat tollimaksu saab kohaldada puhta biodiislikütuse ja segatud biodiislikütuse impordi suhtes. Lisaks tuleb märkida, et B100 müügi puhul ühendusse võib kasu saada ka agrobiodiisli väiketootja tulumaksusoodustuse raames.

(63)

Uurimisperioodil eksportis mõni valimisse kuuluv äriühing ühendusse väikeses koguses B100. Siiski ei näi olevat B99 asemel B100 eksportimiseks ühendusse majanduslikku põhjendust, sest ainult B99 segu puhul oleks otse või kaudselt saadud kasu biodiislikütusesegu maksusoodustusest, kui eksportijal või ostjal ei olnud eespool nimetatud tulumaksusoodustuse saamisõigust. Sel juhul oleks USA tootja saanud samamoodi kasu nagu B100 müügi puhul kodumaisel turul. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis USA valitsus, et ei ole osutatud tõenditele, mis põhjendaksid väidet, et B99 asemel B100 eksportimiseks ühendusse ei ole majanduslikku põhjendust. Sellega seoses märgitakse, et eespool nimetatud järelduses leitakse, et ei „näi” olevat majanduslikku põhjendust B99 asemel B100 eksportimiseks ühendusse. Selle järelduse põhjendused on eespool esitatud.

(64)

Seega arvestades asjaolu, et B100 ekspordi subsideerimine on täiesti võimalik ning et ilma subsideerimiseta ühendusse eksportimiseks ei näi olevat majanduslikku põhjendust, lükatakse eespool käsitletud väited tagasi.

(65)

Eespool esitatut arvestades kinnitatakse kõnealuse kava kohta ajutise määruse põhjendustes 41–63 esitatud järeldused.

(66)

Kuna kõnealuse kava kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 64–72.

(67)

Kuna kõnealuse kava kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 73–86.

(68)

Kuna allpool nimetatud kavade kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 87–157.

(69)

Algmääruse kohaselt jääb arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide summa uuritud tootjate puhul väärtuseliselt vahemikku 29,1–41,1 %. Kuna need on ajutise määruse põhjenduses 158 sätestatutega samal tasemel, kinnitatakse kõnealune põhjendus.

(70)

Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 159 kirjeldatud metoodika valimiväliste koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaali kindlaksmääramiseks. Algmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt on valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal arvutatuna valimisse kuuluvate koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal 36,0 %. Sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 159.

(71)

Üleriigilise subsiidiumimarginaali kehtestamise alus on esitatud ajutise määruse põhjenduses 160. Kuna selle kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 160.

(72)

Üks huvitatud isik vaidlustas asjaolu, et ühenduse kogutoodangu hindamisest jäeti algmääruse artikli 9 lõike 1 alusel välja ajutise määruse põhjenduses 162 osutatud USA eksportiva tootjaga seotud tootjarühma toodang. Kõnealune isik väitis, et kaebuse toetajate kindlakstegemise õige näitaja peaks olema umbes 5 400 000 tonni ning seda ei tohiks vähendada 4 200 000 – 4 600 000 tonnini, nagu tehti esialgses etapis.

(73)

Asjakohased sätted, mille alusel hinnata olukorda või uurimise toetamist, on algmääruse artikli 9 lõige 1 ja artikli 10 lõige 8. Subsiidiumide ja tasakaalustavate tollimaksude koodeksi asjakohased sätted, mis käsitlevad omamaise tootmisharu määratlust, on esitatud ELi õigusaktides – algmääruse artikli 9 lõikes 1. Kõnealuste sätete põhjal on selge, et omamaise toodangu määratlus olukorra kindlakstegemiseks tuleks kehtestada järgides samu nõudeid, mis kehtivad omamaise tootmisharu määratluse kindlakstegemisel. Igal juhul ei ole kõnealune väide selline, mis muudaks järeldust, et uurimist toetas suurem osa ühenduse tootmisharust. Isegi kui näitaja oleks jäetud 5 400 000 tonni juurde, oleks toetus uurimisele üle 50 %, s.o palju suurem kui algmääruse nõuetega ette nähtud.

(74)

Sama huvitatud isik väitis, et vaatlusaluse toote ja samasuguse toote (s.o biodiislikütus, puhtal kujul või osana segus, mis sisaldab üle 20 % biodiislikütust (B20)) määratluse valguses peaks ühenduse tootmisharu ja toodang hõlmama kõiki ühenduse äriühinguid, kes toodavad biodiislikütust ja segusid, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust. Kõnealune isik väitis, et ei ole tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja või komisjon oleks teinud midagi selleks, et arvata kõnealused äriühingud kogutootmise hulka, või selleks et teha kindlaks, et need tootjad toetasid kaebust.

(75)

Sellega seoses tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 162 esitatud ühenduse kogutoodangu näitaja puhul on tegelikult arvesse võetud sellise biodiislikütuse tootmismahtu, mis on osa üle 20 % biodiislikütust sisaldavast segust. Kui selgitada veelgi täpsemalt, on ühenduses vastavalt kättesaadavale teabele uurimisperioodil toodetud väga vähe segusid, mis sisaldavad 21–99 % biodiislikütust. Sellesse vahemikku kuuluvatest segudest toodeti ainult B30 segu ja selle maht ei ületanud biodiislikütuse sisaldust arvesse võttes 60 000 tonni. Lisaks sellele võttis komisjon pärast ajutiste meetmete kehtestamist ühendust teadaolevate B30 segu tootjatega ja kahelt tootjalt saadud vastused osutavad sellele, et nad toetavad kaebust.

(76)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 161–163, milles käsitletakse ühenduse toodangut, tootmisharu ja olukorda.

(77)

Üks isik väitis, et ühe uurimise käigus koostööst hoidunud valimisse kaasatud ühenduse tootja tulemused olid väga head ja neid oleks tulnud ühenduse tootmisharu kantud kahju hindamisel arvesse võtta. Väideti, et kõnealune tootja ei kandnud uurimisperioodil kahju ning et algmääruse artikli 28 kohaselt tuleks kasutada parimaid kättesaadavaid fakte. Sellega seoses väitis kõnealune isik, et ühenduse tootmisharu kantud kahju uurimiseks tuleks kasutada 2007. ja 2008. aasta finantsandmeid, mis on kõnealuse tootja kohta avalikkusele kättesaadavad.

(78)

Subsiidiumivastaste uurimiste puhul on levinud tavaks, et komisjon jätab uurimisest välja tootjad, kes ei teinud kahju hindamisel koostööd, ja ei kasuta kättesaadavaid fakte kooskõlas algmääruse artikliga 28. Kahju andmed hõlmavad nelja aasta pikkust perioodi ja avalikest allikatest ei ole võimalik hankida kogu vajalikku teavet, et teha kindlaks kogu perioodi kõik kahjunäitajad. Praegusel juhul jäeti kõnealune ühenduse tootja uurimisest välja, sest ta ei esitanud aastate 2004–2006 kohta kogu olulist teavet ning esitas 2007. aasta ja uurimisperioodi kohta ainult osalist teavet. Kui oleks kasutatud kõnealuse tootja biodiislikütusega seotud tegevust käsitlevat aastate 2007 ja 2008 kohta üldsusele kättesaadavat teavet, ei oleks olnud võimalik saada andmeid kõikide kahjutegurite ja kõikide vaatlusaluse perioodi aastate kohta. See oleks moonutanud kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi.

(79)

Lisaks sellele ei oleks kõnealuse tootja valimisse jätmise korral olnud võimalik hindade allalöömist hinnata kõikide valimisse kuuluvate tootjate kogumüügi põhjal, kuna kõnealune äriühing ei esitanud uurimisperioodi käsitlevaid üksikasjalikke müügiandmeid tooteliikide kaupa. Lõpetuseks tuleks märkida, et vastupidiselt huvitatud isiku väitele olid kõnealuse tootja finantstulemused avalikkusele kättesaadavate andmete põhjal tulususe osas selgelt allapoole koostööd teinud valimisse kuuluvate ühenduse tootjate puhul kindlaks tehtud keskmist tulusust, nagu on näidatud ajutise määruse tabelis 7. Eespool esitatu põhjal tuli kõnealuse isiku väide tagasi lükata.

(80)

Sama isik väitis, et ühenduse tootjate valim ei olnud ühenduse tootmisharu puhul representatiivne, kuna see hõlmas ainult puhta biodiislikütuse (B100) tootjaid ning seega ei hõlmanud B20–B99 segude tootjaid ega B100 segu valmistajaid.

(81)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et nagu on märgitud põhjenduses 75, toodeti ühenduses uurimisperioodil väga vähe B20–B99 biodiislikütuse segusid. Võttes arvesse sellist piiratud kogust, mis moodustab alla 2 % ühenduse samasuguse toote kogutoodangust uurimisperioodil, võib järeldada, et valim, mis põhines peamiselt suurimal tootmis- ja müügimahul ühenduses, on esindav. B100 segu valmistajaid ei saanud käsitada samasuguse toote tootjatena, kuna nad ainult töötlevad olemasolevat samasugust toodet, kasutades lihtsat segude segamismeetodit. Seetõttu lükati väide tagasi.

(82)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 164–166.

(83)

Nagu põhjenduses 17 märgitud, kestis kahju hindamisega seotud suundumuste uurimine 2004. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni. Siiski näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu oli 2004. aastal sisuliselt alles käivitumas. Seega peeti sobivamaks võtta ühenduse tootmisharu võimaliku kahju ja selle majandusliku olukorra analüüsi aluseks suundumused ajavahemikust 2005 kuni uurimisperioodini (edaspidi „analüüsitud periood”). Kuna ükski isik ei esitanud selle lähenemisviisi kohta märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 167.

(84)

Kuna puuduvad märkused, millega saaks põhjendada eelmises tabelis esitatud ühenduse tarbimisnäitajate muutmist, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 168–173.

(85)

Järgmises tabelis on esitatud USA eksportivate tootjate ühenduse turule suunatud koguimpordi näitajad vaatlusalusel perioodil.

Tabel 2

(86)

Üks huvitatud isik väitis, et subsiidiumidevastases menetluses tuleks kahju ja põhjusliku seose analüüsimisel võtta aluseks muud andmed kui need, mida on kasutatud paralleelses dumpinguvastases menetluses. Väideti, et subsiidiumit käsitlevad järeldused põhinevad i) enda toodetud, ii) toodetud ja segatud ning iii) ostetud ja segatud biodiislikütusel, mis on eksporditud ühendusse, samas kui dumpingut käsitlevad järeldused põhinevad eelkõige ühendusse suunatud eksportmüügi puhul ainult valimisse kuuluvate tootjate enda toodetud biodiislikütusel.

(87)

See väide näib eeldavat, et dumpinguvastane menetlus peaks võrreldes subsiidiumivastase menetlusega põhinema alati piiratumatel andmetel. Siiski leiti paralleelse dumpinguvastase menetluse esialgses etapis, et USA tootjate valimisse kaasatud äriühingute omatoodangu ühenduse turule suunatud koguekspordi puhul on tegemist dumpinguhindadega. Samasugune järeldus tehti käesolevas subsiidiumivastases uurimises. Seega leiti mõlema uurimise puhul USAst pärit kogu eksport olevat dumpinguhindadega ja subsideeritud ning seepärast kaasati see täies mahus kahju ja põhjusliku seose analüüsi.

(88)

Siiski tuleks märkida, et lõplikus etapis leiti, et üks valimisse kuuluv USA äriühing ei müünud dumpinguhindadega, ning seetõttu on tekkinud erinevus menetluste käigus tehtud kahju ja põhjusliku seose analüüsis arvesse võetava dumpinguhinnaga impordi mahu ja subsideeritud impordi mahu vahel. Dumpinguvastases menetluses kohandati USAst pärit dumpinguhinnaga impordi üldmahtu selle asjaolu arvessevõtmiseks, et ühe valimisse kuuluv eksportija impordi puhul leiti, et seda ei müüdud dumpinguhinnaga. Sel ei ole subsiidiumivastase menetluse puhul siiski tähtsust.

(89)

Eespool esitatut arvesse võttes tuli see väide tagasi lükata.

(90)

Üks huvitatud isik väitis, et USA ekspordistatistika ühtlustatud tariifisüsteemi rubriik 3824 90, mida kasutati ajutises määruses asjaomasest riigist pärit impordi kindlakstegemiseks, hõlmab lisaks biodiislikütusele ka muid tooteid nagu loomset või taimset päritolu rasvained või nende segud. Seega oli USAst pärit impordimahu analüüs puudulik. Sama huvitatud isik tegi ettepaneku, et kasutada tuleks hoopis uuritud USA tootjate kohta kindlaks tehtud suundumusi.

(91)

Selle kohta märgitakse kõigepealt, et kõnealuse isiku väidetud kuuekohalise rubriigi asemel kasutati USAst pärit impordi arvutamiseks USA ühtlustatud tariifisüsteemi koodi 3824 90 4000.

(92)

Pealegi tuletatakse meelde, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 170, ei saanud Eurostati andmeid USAst pärit biodiislikütuseimpordi hindamiseks kasutada, sest kuni 2007. aasta lõpuni ei olnud sellel tootel tolliklassifikatsiooni jaoks eraldi CN-koodi. Biodiislikütust oleks tõesti saanud klassifitseerida eri CN-koodide alla, mis hõlmasid ka muude toodete impordiandmeid. USA ekspordistatistikat kasutati, sest ilmnes, et vaatlusaluse toote eksport on hõlmatud ühe tariifikoodiga ja et muude toodete maht, mida sama kood hõlmab, on ühendusse suunatud eksporti silmas pidades ebaoluline.

(93)

Võttes arvesse Eurostati andmete kasutamise piiratud võimalusi, oleks USA ekspordistatistika asemel olnud võimalik kasutada veel kaebuses esitatud impordiandmeid. Kaebuse esitajad said kõnealused andmed konfidentsiaalsetest turuandmete allikatest ning seepärast oleks sellise teabe kasutamisel olnud piirangud. Selleks, et pilt oleks siiski täielik, oleksid impordimahu suundumused indekseeritud kujul näidanud järgmist:

Tabel 3

(94)

Tabeli 3 võrdlemine tabeliga 2 näitaks, et komisjoni hinnangu kohane vaatlusaluse toote impordi maht oli analüüsitava perioodi jooksul konservatiivsem kui see, mida oleks võinud alternatiivina kasutada. Lisaks sellele on tabelis 3 esitatud impordimahu üldine pilt koostatud konfidentsiaalsete andmete põhjal, mida ei saa avaldada, samas kui USA statistika on üldsusele kättesaadav teave.

(95)

Huvitatud isiku soovitatud meetod oleks uuritud eksportivatelt tootjatelt kogutud teabe alusel näidanud ekspordimahtude suundumuste kohta järgmist pilti:

Tabel 4

(96)

Tabeli 4 võrdlemine tabeliga 2 näitab komisjoni kasutatud ja kõnealuse isiku soovitatud meetodite puhul väga sarnaseid suundumusi.

(97)

Sama huvitatud isik väitis ka, et kuna vaatlusalune toode on biodiislikütus ja selle segud, mis sisaldavad biodiislikütust üle 20 %, ei saa tabelis 2 esitatud impordimaht olla seotud vaatlusaluse toote puhul õige impordimahuga.

(98)

Sellega seoses märgitakse, et uurimine ei ole teinud kindlaks vaatlusaluse toote importi, mille biodiislikütuse sisaldus oleks uurimisperioodil olnud suurem kui B20 ja väiksem kui B99. Teiste sõnadega ei ole uurimine tuvastanud vaatlusaluse toote importi, mis biodiiselkütuse väikse sisalduse tõttu liigitataks USA ühtlustatud tariifisüsteemi muu koodi alla.

(99)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et ajutise määruse tabelis 2 esitatud impordimahu puhul on tegemist vaatlusaluse toote ühendusse suunatud impordi usaldusväärse, objektiivse ja mõõduka hinnanguga.

(100)

Üks huvitatud isik väitis, et USAst eksporditud splash and dash-koguseid tulnuks eristada USAst pärit vaatlusaluse toote impordist, kuna esmalt nimetatud koguseid ei saa käsitleda USAst pärit impordina.

(101)

Lisaks väitsid sama isik ja USA valitsus, et vastupidiselt ajutise määruse põhjendustes 179 ja 182 märgitule ei peeta USAst tulevat eksporti täies mahus USA päritoluga ekspordiks. USAs ei ole ametiasutust, kes annaks hinnangu või teeks otsuse konkreetse eksporditoote päritoluriigi kohta; samuti ei saa eeldada, et USA territooriumilt lähetatav biodiislikütus oleks täies mahus USA päritolu.

(102)

Sama isik väitis ka, et USA Census Bureau kehtestatud päritolueeskirju, mis käsitlevad eksporditavate kaupade päritolu kindlakstegemist, biodiislikütuse tööstuses laialdaselt ei tunta ning seepärast märgivad biodiislikütuse eksportijad lähetaja ekspordideklaratsioonile (Shippers Export Declaration) tavaliselt, et eksporditavad kaubad on kodumaist päritolu.

(103)

Samuti kordas ta esialgses etapis esitatud väidet, et splash and dash-skeemi järgides ühendusse imporditavad kogused moodustaksid üle 40 % USAst eksporditavast vaatlusalusest tootest. Oma väite toetuseks kasutas ta ühtlustatud tariifisüsteemi koodide 3824 90 4020 ja 3824 90 4000 USA impordi- ja ekspordiandmeid ning väitis põhimõtteliselt, et kogu biodiislikütuse import USAsse reeksporditakse splash and dash-skeemi järgides ühendusse.

(104)

Eespool esitatu põhjal märgitakse, et võib heaks kiita USA ametiasutuste palutud selgituse asjaolu kohta, et ükski USA ametiasutus ei anna hinnangut ega tee otsust konkreetse eksporditoote päritolu kohta.

(105)

Väide, et splash and dash-skeemi järgi toimub vähemalt 40 % USA ekspordist ühendusse, põhines eeldusel, et USAsse imporditud biodiislikütus reeksporditakse lõppkokkuvõttes ühendusse splash and dash-skeemi alusel, ilma et sellest mingeid koguseid tarbitaks USAs või segataks USAs enne eksportimist.

(106)

Siiski näitasid kõnealuse isiku esitatud andmed, et aastatel 2004–2006 ületas import eksporti suures ulatuses, mis osutab sellele, et USAs on olemas kodumaine nõudlus muudest riikidest pärit biodiislikütuse järele. Pealegi on selline eeldus küllaltki lihtsustatud, sest selle puhul ei arvestata USAs segatud ja ühendusse eksporditud biodiislikütuse koguseid, mille puhul segu omadused erinevad nende sisendmaterjalide omadustest, millega omistataks USA päritolu kogu segatud tootele, või milles USA päritolu diislikütuse valdava osatähtsuse tõttu omistataks USA päritolu kogu segatud tootele. Sellega seoses tuletatakse meelde, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 180, teatasid uuritud USA ettevõtjad, et ühendusse eksporditud või omamaisel turul müüdud koguste puhul ei olnud võimalik eristada omatoodangut, USAst pärit koguseid või imporditud koguseid. Samuti märgitakse, et jääb mulje, et asjaomased USA äriühingud on märkinud päritolu õigesti, kuna kõikidel kõnealustel juhtudel toimus väljastpoolt USAd pärit biodiislikütuse edasine segamine USAs. On tõsi, et enamikul juhtudest on uuritavad eksportivad tootjad väga suured äriühingud või äriühingute rühmad, kuhu kuuluvad ühenduse seotud äriühingud, ning nende puhul on raske nõustuda, et nad ei olnud teadlikud päritolu kindlakstegemise kohta kehtivatest USA ja ühenduse eeskirjadest.

(107)

Eespool esitatu põhjal tehakse järeldus, et ei ole põhjust ühendusse vaatlusalusel perioodil splash and dash-skeemi kasutades imporditud koguste selgeks eristamiseks. Leitakse ka, et ei ole põhjust käsitada kõnealust eksporti, kui see toimus, mujalt kui USAst pärit impordina.

(108)

Järgmises tabelis on esitatud ühenduse turule suunatud USAst pärit koguimpordi ühiku müügihind vaatlusalusel perioodil, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 183 ja 184.

Tabel 5

(109)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi valimisse kaasatud ühenduse tootjate poolt sõltumatutele klientidele kohaldatud kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate USAst pärit dumpinguhinnaga importtoodangu kaalutud keskmiste hindadega, mis olid nende valimisse kaasatud USA eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, kelle puhul tehti kindlaks dumpinguhinnaga müük ühenduse turul. Vajaduse korral kohandati tollimakse, impordijärgseid kulusid ja erinevusi biodiislikütuse tootmiseks kasutatud lähteainetes, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 186.

(110)

Teatavad eksportivad tootjad väitsid, et erinevusi lähteainetes ei kohandatud piisavalt, kuna kohandamine ei kajastanud erinevuste turuväärtust õigesti. Lisaks väitsid nad, et erinevuste arvutamisel tuleks aluseks võtta biodiislikütuse eri liikide hinnad ühenduse turul, ning põhjendasid seda väidet viitega turuanalüütiku avaldatud hinnanoteeringutele (tollivormistus Antwerpenis).

(111)

Sellega seoses märgitakse, et kohandus põhines üldistel kontrollitul andmetel, mis koguti valimisse kuuluvatelt eksportivatelt tootjatelt nende tegevuse kohta USAs, ning põhines seega uurimise tulemustel, mis on kõige usaldusväärsem teabeallikas. Lisaks sellele ei oleks ühenduse tasandil tehtud hinnanoteering sobiv alus selleks kohandamiseks, kuna kõnealust hinnataset oleks mõjutanud USAst pärit subsideeritud impordi hinnatase. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(112)

Samad eksportivad tootjad väitsid, et lähteainete erinevuste kohandamist tuleks kohaldada ainult valimisse kuuluvate eksportivate tootjate müügi suhtes ning mitte valimisse kuuluvate ühenduse tootjate müügi suhtes, kuna nemad müüvad segusid, mis vastavad ühenduse standarditele.

(113)

Leiti, et see väide ei ole oluline, kuna kohandamise eesmärk oli käsitleda lähteainete erinevusi ja mitte erinevusi ühenduse tasandil kohaldatavate eri standardite järgimises. Seepärast lükati väide tagasi.

(114)

Kaebuse esitaja vaidlustas kõnealuse kohandamise asjakohasuse ja väitis, et nii ühenduse tootjad kui ka USA eksportijad kasutavad mitmesuguseid lähteained ning mõlemad toodavad mitmesuguseid segusid, mida pakutakse mõlemal turul, ning neil on seega tooraine valimisel ühesugused võimalused.

(115)

Sellega seoses märgitakse, et kuigi on tõsi, et nii ühenduse tootjad kui ka USA eksportivad tootjad kasutavad mitmesuguseid segusid, mis põhinevad erinevatel lähteainetel, võivad lähteained eri tootjate segudes ning isegi sama tootja eri klientide puhul väga erinevalt jaotuda. Uurimine ongi näidanud, et ühenduse tootjate müüdud ja valimisse kuuluvate eksportivate tootjate müüdud segud ühenduse turul kattusid täpselt väga vähestel juhtudel. Seega leiti, et erinevusi lähteainetes on tõesti vaja kohandada, et hindade allalöömise arvutamisel oleks võimalik arvesse võtta biodiislikütuse eri tooteliike. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(116)

Teatavad eksportivad tootjad väitsid, et kahjumarginaali arvutamisel on eelistatud kasutada CIF-hindasid ühenduse piiril, selle asemel, et kasutada edasimüügihindu, millega müüdi esimesele sõltumatule kliendile. Nad väitsid, et kõnealused arvutused tuleb parandada, et võtta arvesse esimesele sõltumatule kliendile suunatud müügi väärtust ja mahtu.

(117)

Leiti, et kõnealune väide on asjakohane kahe eksportiva tootja puhul ja kahju arvutusi korrigeeriti vastavalt.

(118)

Eespool esitatu põhjal leiti, et uurimisperioodil oli keskmine hinna allalöömise marginaal (väljendatuna protsendimäärana ühenduse toomisharu kaalutud keskmisest tehasehinnast) 18,9 %–31,9 %, mitte esialgses etapis kindlaksmääratud 18,9 %–33,0 %.

(119)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 209–212, leiti, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(120)

Esialgne analüüs näitaski, et ühenduse tootmisharu olukord paranes mõne mahunäitaja osas, kuid enamik finantsolukorra näitajaid halvenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt. Hoolimata ühenduse tootmisharu võimest kaasata investeeringuteks kapitali, vähenes investeeringute tasuvus uurimisperioodil teravalt ning tulusus vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt.

(121)

Üks huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 195 tehtud ühenduse tootmisharu kasvu analüüs ei olnud õige. Eelkõige väitis see isik, et ajutise määruse kohaselt oleks suure nõudluse tulemusena biodiislikütuse järele ühenduse turul pidanud samavõrra suurenema ka ühenduse tootmisharu turuosa, kuigi nõudluse ja turuosa suurenemise vahel ei ole otsest seost.

(122)

Lisaks väitis sama isik, et ajutise määruse samas põhjenduses 195 nimetatud kahjutegureid, nimelt tootmist, tootmisvõimsuse kasutamist, tootlikkust, müüki, investeerimispoliitikat ja investeeringute tasuvust ei saa pidada tõsiselt mõjutatuks.

(123)

Nõudluse ja turuosa vahelise seose puudumist käsitlev väide kiidetakse heaks. Siiski on tõsiasi, et 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate turuosa 1,2 korda, kuna subsideeritud impordi turuosa suurenes samal ajavahemikul umbes 17 korda. See võrdlemisi tugev turuosa suurenemine on USA impordi puhul toimunud selle palju madalama müügihinna tulemusena, nagu on näidatud tabelis 5 ja eespool põhjenduses 118.

(124)

Mis puutub väitesse kahjutegurite üldise hindamise kohta, siis mööndakse, et mitte kõik need tegurid ei halvenenud vaatlusalusel perioodil. Siiski nenditakse, et ühenduse tootmisharu rahalise olukorraga seotud tegurid – nimelt tulusus ja investeeringute tasuvus – olid tõepoolest tugevalt mõjutatud ning väiksemas ulatuses oli tootlikkus mõjutatud. See tuleneb asjaolust, et ühenduse tootmisharu pidi kohanema USA subsideeritud impordi hinnakujunduse konkurentsiga ja et ta otsustas säilitada oma kohaloleku turul koos tulususe vähenemisega, selle asemel et hoida oma tulusust, kuid kaotada turuosa.

(125)

Teatavad huvitatud isikud ja USA valitsus väitsid, et valimisse kuuluvate ELi tootjate tulususe tase ja investeeringute tasuvus olid 2007. aastal ja uurimisperioodil absoluutväärtuses head vaatamata tugevale langusele eelnevate aastatega võrreldes. Nad väidavad, et aastatel 2004–2006 saavutatud tulusus ja investeeringute tasuvus ei olnud jätkusuutlikku laadi, kuna ELi biodiislikütusetööstus, nagu kõik tekkivad tööstusharud, koges vaatlusalusel perioodil tavapärast tõusu ja langust.

(126)

Sellega seoses meenutatakse, et mõni valimisse kuuluv USA äriühing saavutas samasugustes areneva turu tingimustes vaatlusalusel perioodil palju suurema, 30 % ületava tulususe. Samuti märgitakse, et ühenduse tootmisharu kogetud tulususe ja investeeringute tasuvuse vähenemine oli väga ränk, sest see toimus aastatel 2006–2007 ning langes ajaliselt täpselt kokku USA biodiislikütuse impordi järsu suurenemisega.

(127)

Mitu ühenduse tootjat on väitnud, et valimisse mittekuuluvate ühenduse äriühingute olukorda tuleks võtta kahju hindamisel täielikult arvesse, pidades eriti silmas paljusid juhtumeid, mille puhul on tegemist tootmise vähendamise, sulgemiste või uute projektide edasilükkamisega, mis on vaatlusalusel perioodil kõnealuste äriühingute seas kindlaks tehtud.

(128)

Ent üks huvitatud isik väitis, et ajutises määruses esitatud viide ühenduse tootjate kohta, kes ei kuulu valimisse, ei ole oluline, kuna valimisse mittekuuluvate tootjate andmeid, mis on kontrollimata, ei saa kasutada kahju näitamiseks. Kõnealune isik osutab lisaks avalikustatud andmetele, mis näitavad, et mõni neist valimisse mittekuuluvatest tootjatest on kasumis.

(129)

Kahe eespoolse väitega seoses meenutatakse, et ajutise määruse põhjendustes 205–208 viidatakse valimisse mittekuuluvate ühenduse tootjate olukorrale kui täiendavale kahjunäitajale, ilma et see mõjutaks kahjunäitajate kahjumarginaali arvutusi, mille puhul kasutati kontrollitud andmeid. Seetõttu lükati kõnealuse isiku väide tagasi. Teisalt ei ole kõigi valimisse mittekuuluvate ELi tootjate kohta kontrollitud statistika ja individuaalse teabe puudumise tõttu võimalik teha mingeid täpseid otsuseid ühenduse tootjate kohta tervikuna, nagu seda on soovitanud ühenduse tootjad. Seetõttu lükati kõnealune väide samuti tagasi.

(130)

Kuna ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra kohta tehtud esialgsete järelduste kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 188–194 ja 196–208.

(131)

Kinnitatakse ka järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 209–212.

(132)

Tuletatakse meelde, et USAst pärit subsideeritud impordi maht suurenes analüüsitud perioodil märkimisväärselt. Samuti langesid selgesti ajaliselt kokku subsideeritud impordivoo suurenemine ja ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine. Tootmisharu ei suutnud ühitada oma hindu turutingimustega ja kulude suurenemisega, kuna subsideeritud import lõi uurimisperioodil tema hindu alla.

(133)

Seega kinnitatakse järeldus, et madala hinnaga subsideeritud impordi järsul suurenemisel USAst oli oluline negatiivne mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale uurimisperioodi jooksul.

(134)

Kuna puuduvad märkused, mis põhjendaksid esialgsete järelduste muutmist, kinnitatakse, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordil sai ühenduse tootmisharu kantud kahjus olla vaid tähtsusetu osa.

(135)

Üks huvitatud isik väitis, et 2007. aasta ja uurimisperioodi vahele jääv isegi tähtsusetu suurusega (0,5 %) nõudluse vähenemine olevat ikkagi põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju, sest tema väitel oleks nõudluse oletusliku 10 % suurenemise tulemuseks olnud 205 733 tonnine müügi lisamaht, kui ühenduse tootmisharu oleks säilitanud sama 29,8 % suuruse turuosa, mis oli märgitud uurimisperioodi kohta.

(136)

Selle kohta märgitakse, et kõnealuse isiku esitatud väited põhinevad üldistel ja põhjendamata oletustel. Arvestades pealegi tõsiasja, et 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes ühenduse tootmisharu turuosa 2,8 protsendipunkti, toetab see tõesti ajutise määruse põhjenduses 223 tehtud järeldust, et ühenduse tootmisharu kannatatud kahju ei saa omistada kõnealusele kergele nõudluse vähenemisele 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Seepärast kinnitatakse muude märkuste puudumisel ühenduse turu nõudluse muutumise kohta ajutise määruse põhjendus 223.

(137)

Üks huvitatud isik kordas oma väidet, mille kohaselt olevat energiamaksu taaskehtestamine Saksamaal seda turgu varustavate ühenduse tootjate majanduslikku olukorda negatiivselt mõjutanud, sest nende meetmete tõttu olevat vähemalt 1,5 miljonit tonni hõlmav nõudlus B100 biodiislikütuse järele raugenud. Lisaks väitis ta vastusena ajutise määruse põhjenduses 225 esitatud uurimise järeldustele, et isegi kui transpordi eesmärgil Saksamaa turule toodava diislikütuse (B5) suhtes 4,4 %-line segamise nõude kehtestamine oleks korvanud väidetava B100 müügikahjumi, oleksid B100 hinnad erinenud B5 segude jaoks ettenähtud biodiislikütuse hindadest. Ta väitis, et B100 toodetakse üksnes kallimahinnalisest rapsiseemnest, kuna biodiislikütust B5 toodetakse mitmesugustest lähteainetest, mis seega mõjutavat negatiivselt ühenduse tootjate keskmist hinda.

(138)

Sellega seoses meenutatakse, et vastupidiselt kõnealuse isiku väidetele on uurimine näidanud, et Saksamaa turgu varustavate valimisse kuuluvate ühenduse tootjate müügimaht suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 68 %, mis kinnitabki esialgset järeldust, et B100 müügist tuleneva müügikahjumi korvab kohustusliku segamise nõue. Lisaks märgitakse, et biodiislikütuse liitri kohta 0,09 euro suuruse maksu kehtestamine 1. augustist 2006 ei tekitanud turukrahhi, nagu väitis kõnealune isik, kuid B100 müük vähenes tõepoolest märkimisväärselt uurimisperioodi viimases veerandis, kui 1. jaanuarist 2008 tõsteti kõnesolevat maksu 0,15 eurole liitri kohta. Pidades silmas mõju hindadele, ei olnud kõnealuse isiku esitatud väited põhjendatud, sest mõlema toote puhul kasutatud biodiislikütus pidi vastama ühesugustele standarditele, mis tähendab et mõlema biodiislikütuse puhul oli võimalik kasutada sama lähteainete segu, mis tähendab, et biodiislikütuse nende kahe liigi vahel ei ole tõendatud hinnaerinevust. Selle põhjal lükati kõnealune väide tagasi.

(139)

Kuna poliitiliste otsuste kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 226.

(140)

Nõustudes sellega, et tootmisvõimsuse rakendamise määr oli suhteliselt suur enamiku ühenduse tootjate puhul, väitis üks huvitatud isik, et valimisse kuuluvate ühenduse tootjate ülemäärane tootmisvõimsus olevat ikkagi kahju põhjus, arvestades asjaolu, et see põhjustab suuremaid püsikulusid, millel on negatiivne mõju tulususele. Lisaks väitis ta, et nimetatud tootjate puhasväärtuse kasvu tõttu on püsikulud suuremad, sest kulum ja finantskulud on suuremad.

(141)

Sellega seoses meenutatakse, et muutuv- ja püsikulude jaotuse üksikasjaliku analüüsiga määrati kindlaks, et püsikulude osa moodustas vaid 6 % üldkuludest (ajutise määruse põhjendus 228). Lisaks tuleb märkida, et kõnealune analüüs näitas analüüsitud perioodi puhul selle protsendimäära osas ebaolulisi muutusi. Puhasväärtuse suurenemise väidetava mõju kohta tulususele tuleb märkida, et kulude suurenemine absoluutväärtuses ei põhjusta automaatselt ühiku tootmiskulu suurenemist, kuna see sõltub väljundi mahust, mis suurenes, nagu tabelis 4 näidatud, analüüsitud perioodi jooksul püsivalt. Seepärast omistati suuremad püsikulud absoluutväärtusena suuremale väljundimahule, mis tulenes eespool märgitud püsi- ja üldkulude suhtest. Seda arvestades tuli kõnealuse huvitatud isiku väited tagasi lükata.

(142)

Sama isik väitis, et ühenduse tootjate üldisel tootmise ülemahul on otsene mõju hindadele, sest tootjate vahel valitseb äge võitlus, et saada lepinguid piirkulude ulatuses, ning seetõttu on kõrge rakendusastmega tootjad pidanud käituma müügil kõige agressiivsemalt, et lüüa alla oma konkurentide hinda. Oma väite toetuseks esitas ta ühe valimisse kuuluva äriühingu teadaande oma 2007. aasta finantsaruande kohta.

(143)

Kõnealuse isiku väidete kohta ei olnud siiski mingeid tõendeid, sest väidetavale ülemahust tingitud hinnavõitlusele selles teadaandes ei viidatud. Teadaandes osutati pigem sellele, et Saksamaa valitsus suurendas alates 1. jaanuarist 2008 B100 biodiislikütuse energiamaksu, mis ergutas B5 biodiislikütuse turul konkurentsi. Eespool esitatu põhjal tuli väide tagasi lükata.

(144)

Kuna ühenduse tootjate rakendamata tootmisvõimsuse kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 227–230.

(145)

Üks huvitatud isik ja USA valitsus märkisid, et ükski ajutise määruse põhjendustes 231–235 esitatud väidetest ei käsitle asjaolu, et soja-, palmi- ja kanolaõli hinnad on USAs alates 2004. aastast jäänud oluliselt alla rapsiseemne hindadele ühenduses, mis annab USAst imporditavale biodiislikütusele suure konkurentsieelise.

(146)

Meenutatakse, et uurimine peab kindlaks tegema, kas subsideeritud import on (hindade ja mahu poolest) tekitanud olulist kahju ühenduse tootmisharule või on selle olulise kahju põhjuseks mingid muud tegurid. Selles suhtes osutatakse algmääruse artikli 8 lõikes 6 vajadusele näidata subsideeritud impordi hinnataseme põhjuslikku seost tekkinud kahjuga. Seega on tegemist vaid viitega hinnatasemete erinevusele ja puudub nõue analüüsida nende hindade taset mõjutavaid tegureid.

(147)

Praktikas on subsideeritud impordi mõju ühenduse tootmisharu hindadele põhimõtteliselt uuritud hinna allalöömise, hinnalanguse ja hinnatõusu pidurdamise kindlaksmääramise teel. Selleks võrreldakse subsideeritud ekspordi hindu ja ühenduse tootmisharu müügihindu; teatavatel juhtudel võib olla tarvis kahju arvutamiseks kasutatavaid ekspordihindu erinevate hindade võrdlemise eesmärgil kohandada. Kohandamine selles olukorras ainult tagab, et hinnavahe on kindlaks määratud võrreldaval alusel. Selle põhjal on selge, et tooraine hinnad eksportivas riigis ei saa põhimõtteliselt olla veel üks kahjutegur.

(148)

Eespool esitatut kinnitab ka algmääruse artikli 8 lõike 7 sõnastus, mis viitab muudele teadaolevatele teguritele peale subsideeritud impordi. Selles artiklis esitatud teiste teadaolevate tegurite loetelu ei viita ühelegi tegurile, mis mõjutaks subsideeritud impordi hinnataset. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui imporditud tooted on subsideeritud ning isegi kui tänu tooraine hindade soodsale arengule on saadud kasu, ei saa selline areng olla kahju tekitav lisategur.

(149)

Seega ei saa selliste subsideeritud impordi hinnataset mõjutavate tegurite analüüs, näiteks madalamatest tooraine hindadest tuleneva väidetava konkurentsieelise analüüs, olla veenev ning selline analüüs ületaks algmääruse nõudeid.

(150)

Ilma et see piiraks eespool esitatut, tuleb igal juhul meelde tuletada, et uurimisperioodil tõusid põllumajandussaaduste hinnad üldiselt kogu maailmas ja et sojaõli (peamine asjaomase riigi tootjate kasutatav lähteaine) hinnatõus oli samal ajavahemikul suurem kui rapsiõli hinnatõus. Kulude kasv USAs ei kajastunud siiski ühenduse turule suunatud subsideeritud impordi hindades, mis lõid oluliselt alla ühenduse tootmisharu hindu.

(151)

Eespool esitatut arvesse võttes tuli kõnealuste isikute väide tagasi lükata.

(152)

Kuna lähteaine suurenenud nõudluse ja tõusvate hindade kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 231–238.

(153)

Üks huvitatud isik kordas oma väidet (vt ajutise määruse põhjendus 236) ja lisas, et mineraaldiislikütuse hindadega kehtestatakse piirmäär, millest kõrgemale ei saaks biodiislikütuse tootjad oma hindu vastavalt lähteaine hindade tõusule tõsta.

(154)

Sellega seoses märgitakse, et kõik ühenduse tootjad tarnisid turgudele, kus on kehtivad kohustuslikud segamiseesmärgid. Lisaks sellele kohaldati enamikus liikmesriikides biodiislikütuse suhtes mittemaksustamist, mis tähendab, et selle hind oli võrreldav mineraaldiislikütuse hinnaga, mida tõsteti koefitsiendi võrra, et võtta arvesse mineraaldiislikütuse suhtes kohaldatavat energiamaksu. Kuigi saab nõustuda, et on olemas teatav seos naftahindadega, on uurimise käigus kindlaks tehtud, et eespool esitatud põhjustel on biodiislikütust tõepoolest võimalik müüa mineraaldiislikütuse hinnast kõrgema hinnaga. Lisaks sellele ei esitanud kõnealune isik veenvaid tõendeid, mis näitaksid, et mineraaldiislikütuse hinnad, mis olid uurimisperioodi teises pooles väga kõrged, avaldasid uurimisperioodil survet ühenduse tootjate biodiislikütuse hindadele.

(155)

Kuna mineraaldiislikütuse hinna arengu kohta muid märkusi ei ole, järeldatakse, et kõnealune tegur ei ole ühenduse tootmisharu kahjustanud.

(156)

Kuna ühenduse biodiislikütuse tehaste asukoha kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 239–241.

(157)

Kuna USA eksportijatega seotud tootjate USAst pärit impordi mõju kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 242.

(158)

Eespool esitatut silmas pidades ja kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 243–245.

(159)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist kiitsid ühenduse tootmisharu tootjad komisjoni järeldused heaks ja kinnitasid, et meetmete võtmine on nende huvides.

(160)

Üks huvitatud isik väitis, et meetmed ei oleks ühenduse tootmisharu huvides, kuna nende tagajärjel muutuks kaubavoog, st minnakse üle importimisele riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata, sest ühenduse turul vajaksid käitajad jätkuvalt odavamat biodiislikütust, mida toodetakse soja- ja palmiõlist, et täiendada seda rapsiõlil põhineva kallima biodiislikütusega, mida toodab ühenduse tootmisharu, ning seepärast, et rapsiõlil põhinevast biodiislikütusest ei piisaks nõudluse rahuldamiseks.

(161)

Seoses sellega märgitakse, et kuigi ühenduse tootmisharu tootjad kasutavad peamiselt rapsiõli, ei sõltunud samad tootjad biodiislikütuse tootmisel üksnes sellest lähteainest, vaid kasutasid ka muid lähteaineid nagu soja- ja palmiõli. Võttes siiski arvesse asjaolu, et tihti oli muude lähteainete hind kõrgem, kui sellistel lähteainetel põhineva biodiislikütuse subsideeritud impordi hind, jäid ühenduse tootmisharu tootjad ilma võimalusest kasutada rohkem soja- ja palmiõli. Seega eeldatakse, et meetmete võtmine taastaks selles osas tavapärased turutingimused ja võimaldaks ühenduse tootmisharu tootjatel kohandada tõhusamalt oma toodangut, et see vastaks ühenduse turul vajatavatele biodiislikütuse eri liikidele. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(162)

Kuna ühenduse tootmisharu huvi kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 247–249.

(163)

Kuna importijad pärast ajutiste meetmete kehtestamist märkusi ei esitanud, järeldatakse, et meetmed tõenäoliselt importijaid/kauplejaid oluliselt ei mõjuta.

(164)

Kuna kasutajad pärast ajutiste meetmete kehtestamist märkusi ei esitanud, järeldatakse, et tasakaalustavad tollimaksud tõenäoliselt kasutajaid oluliselt ei mõjuta.

(165)

Kuna tarnijad pärast ajutiste meetmete rakendamist märkusi ei esitanud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 256–258.

(166)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et on võimalik, et autotootjad, kes on investeerinud biodiislikütusel töötamiseks kohandatud sõidukite tootmisse, ei pruugi saada investeeringutest selliste sõidukite müümisel kasu, kui biodiislikütuse hinnad ühenduses peaksid meetmete tõttu tõusma tasemele, mis ei ole mineraaldiislikütuse hindadega konkurentsivõimeline.

(167)

Sellega seoses märgitakse, et sama oleks võinud juhtuda ka meetmete puudumise korral, st mineraaldiislikütuse hinnad (mis sõltuvad toornafta hindadest) võivad langeda tasemele, mis teeks selle biodiislikütusest konkurentsivõimelisemaks. Seega tundub, et oleks põhjendamatu eeldada, et autotootjad on teinud investeeringud ilma seda asjaolu arvesse võtmata. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(168)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väljendas üks ELi põllumajandustootjate ühendus oma toetust ja märkis, et USA biodiislikütuse impordi tõttu on ELi õliseemne tootjad jäänud ilma õliseemnetoodangust umbes 6 miljoni tonni ulatuses, mis on umbes 11 % ELi õliseemne toodangust aastatel 2007 ja 2008, ning et see on põhjustanud muuks kui toiduks kasutatava rapsiseemne võimaliku hinna langemise suurusjärgus 90 eurot tonni kohta. Neid hiliseid märkusi ei saanud siiski kontrollida.

(169)

Üks huvitatud isik kordas oma märkusi tasakaalustavate meetmete vastuolu kohta Euroopa Liidu poliitikaga, mis käsitleb biokütuste kasutamise edendamist. Ta lisas, et Euroopa Liit ei saa sõltuda ainult ühenduses toodetavast rapsiseemnel põhinevast biodiislikütusest, kui ta tahab oma biodiislikütuse turgu arendada.

(170)

Kuigi seda märkust on käsitletud ajutise määruse jaos 7.6, on kõnealuse isiku tõstatatud küsimusele rapsiõlil põhineva biodiislikütuse kohta osutatud ka põhjenduses 161.

(171)

Kuna konkurentsi ja kauplemist moonutava mõju kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 259–261.

(172)

Lähtuvalt eespool esitatust järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul tasakaalustavate tollimaksude kehtestamata jätmist.

(173)

Üks äriühing pakkus, et ta annab teabe, mis võimaldab arvutada tema enda marginaali, selle asemel, et tema kahjumarginaal kehtestataks valimisse kuuluvate äriühingute puhul tuvastatud kõrgeima kahjumarginaali tasemel (vt põhjendused 268–270). Lisaks oli äriühing valmis võimaldama oma tütarettevõtja valduste külastust. Äriühingu teatel on see võimalus endiselt olemas.

(174)

Olles pärast menetluse algatamist saanud kõnealuse äriühingu vastuse küsimustikule, täheldati teatavaid puudusi teabes, mis käsitleb tema eksportmüüki ühendusse ja temaga seotud importija edasimüüki ühenduses. Äriühingul paluti esitada asjaomane teave kindlaksmääratud tähtaja jooksul, kuid äriühing ei vastanud sellele palvele. Seejärel teatati äriühingule, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 268, et palutud teabe esitamata jätmise korral võib algmääruse artikli 28 kohaselt jätta tema küsimustiku vastuses esitatud puuduliku teabe arvesse võtmata. Äriühingut teavitati tema osalise koostöö tagajärgedest ning talle anti võimalus märkusi esitada. Äriühing vastas peaaegu kaks nädalat pärast ettenähtud tähtpäeva teatades muu hulgas, et esitab küsitud teabe viivitamata. Ent küsitud teave jäi äriühingul esitamata.

(175)

Eespool esitatu põhjal kinnitatakse, et kõnealuse äriühingu puhul kehtestatakse kahju kõrvaldamise määr vastavalt kõrgeimale kahjumarginaalile, mis leiti valimisse kaasatud äriühingute puhul.

(176)

Mitu huvitatud isikut ja USA valitsus vaidlustasid esialgse järelduse, mille kohaselt 15 %-line kasumimarginaal on see kasumimarginaal, mida kõnealust tüüpi tootmisharu võiks tavapärastes konkurentsitingimustes usutavasti saavutada.

(177)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks kasutatav ühenduse tootmisharu kasumimarginaal tuleks kehtestada kasumi tasemel, mille ühenduse tootmisharu saavutas uurimisperioodil, st 5,7 %, sest see kasumimarginaal jääb vahemikku, mis saavutati selliste kaupade puhul nagu biodiislikütus. Kõnealuse väite tõestuseks osutas ta USA etanooli ja taimsete õlide tootjate ning nafta rafineerijate saavutatud kasumile.

(178)

Märgitakse, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase peab põhinema sellise kasumi hinnangulisel tasemel, mille saavutamist tootmisharu võib usutavasti eeldada samasuguse toote müügi puhul ühenduse turul subsideeritud impordi puudumise korral. Käesoleva uurimise vaatlusaluse perioodi alguses saavutatud kasumit võib põhjendatult pidada subsideeritud impordi puudumise korral saavutatavaks kasumiks. Sellel konkreetsel juhul vaatlusaluse perioodi algusaastatel (2004–2006) ei ületanud USAst pärit impordi turuosa kunagi 1 % ja seega võib põhjendatult järeldada, et seda perioodi iseloomustab subsideeritud impordi puudumine. Seepärast leiti, et keskmine kasum, mille ühenduse tootmisharu saavutas kõnealusel perioodil, on kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramise põhjendatud alus, mille puhul on arvesse võetud ka vajadust garanteerida kõnealuse uue tootmisharu investeering tootmisse. Lisaks sellele ning seoses huvitatud isiku esitatud väitega on uurimine näidanud, et enamiku USA eksportivate tootjate saavutatud kasum nende kodumaise biodiislikütusega seotud tegevuse puhul oli palju suurem kasumist, mille alusel määrati kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Eespool esitatu põhjal tuli väide tagasi lükata.

(179)

Teatavatest USA äriühingute väidetest väärtuseliste tollimaksude teisendamise kohta kindlasummalisteks tollimaksudeks, nagu on selgitatud põhjenduses 185, nähtus, et väärtuseliste hindade allalöömise tase arvutati hindade allalöömise kogutaseme ja kohandatud CIF-hinna vahena (vt põhjenduses 109 nimetatud kohandus), samas kui kasutada oleks tulnud kohandamata CIF-hinda samamoodi, nagu seda kasutati väärtuselise dumpingumarginaali arvutamiseks. Seepärast arvutati ümber kõik väärtuselise kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed kõikide valimisse kuuluvate USA äriühingute kohta.

(180)

Kuna pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist muid märkusi ei tehtud, on mittekahjustavate hindade saamiseks kasutatud ajutise määruse põhjendustes 266 ja 267 esitatud meetodit. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase arvutati protsendina kohandamata CIF-impordi koguväärtusest.

(181)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 tuleks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks tasemel, millest piisaks subsideeritud impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud subsiidiumimarginaali.

(182)

Arvestades esialgsete järelduste teatavakstegemise järel teatavate huvitatud isikute esitatud märkusi ning käesolevas määruses kirjeldatud parandusi, on muudetud teatavaid marginaale.

(183)

Eespool esitatu kohaselt on kehtestatud tasakaalustavad tollimaksumäärad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid marginaale ja subsiidiumimarginaale. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek kehtestada järgmised tasakaalustavad tollimaksud:

(184)

Pidades silmas asjaolu, et tasakaalustavat tollimaksu kohaldatakse segude suhtes, mille massist üle 20 % on biodiislikütus vastavalt nende biodiislikütuse sisaldusele, on asjakohane kehtestada tollimaksud kindlaksmääratud summadena biodiislikütuse sisalduse põhjal, et liikmesriikide tolliasutused saaksid meetmeid efektiivselt rakendada.

(185)

Teatavad isikud vaidlustasid meetodi, mida kasutati väärtuselise tollimaksu määrade teisendamiseks kindlasummalisteks tollimaksudeks. Nad väitsid, et väärtuselise tollimaksu teisendamisel kindlasummaliseks tollimaksuks oleks tulnud kasutada tegelikke CIF-väärtusi ja mitte väärtusi, mida oli kohandatud, et võtta arvesse ajutise määruse põhjendustes 185 ja 186 esitatud erinevusi lähteainetes.

(186)

Kõnealust väidet uuriti ja leiti tõesti, et väärtuseliste tollimaksude teisendamisel kindlasummalisteks tollimaksudeks oli kasutatud kohandatud CIF-väärtusi. Siiski leiti ka, et samasuguste väärtuste alusel oli väljendatud hinna allalöömise taset väärtuselise tollimaksuna. Seega tuli kõigepealt parandada hindade allalöömise taseme väljendamist protsendina tegelikust kogu CIF-impordiväärtusest. Selle alusel korrigeeriti kahjumarginaale vastavalt. Pärast seda arvutatud kindlasummalise tollimaksu määrad ei olnud siiski erinevad ajutise määruse artikli 1 lõikes 2 esitatud tollimaksu määradest, kuna kõrgema väärtuselise tollimaksu tasakaalustasid täpselt need langenud CIF-hinnad (kohandatud hindadest tegelike hindadeni), mida kasutati väärtuseliste tollimaksude teisendamisel kindlasummalisteks tollimaksudeks.

(187)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustava tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud ettevõtjad, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(188)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud tasakaalustavat tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (11) koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(189)

Kõiki asjaosalisi teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

(190)

Teatavad koostööd tegevad USA eksportivad tootjad pakkusid algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt hinnakohustusi. Märgitakse, et arvestades tooraine hinna märkimisväärseid hinnaerinevusi ei peeta toodet kindlaksmääratud hinnakohustuse jaoks sobivaks. Seda arvestades tegid äriühingud ettepaneku indekseerida regulaarselt minimaalseid impordihindu rapsiõli hindade kõikumiste suhtes. Lisaks pakkusid nad kolme tooteliigi jaoks minimaalseid impordihindu, et võtta arvesse imporditavat tootevalikut (soja-, palmiõlist ja kanolaõlist saadud biodiisel) uurimisperioodil kindlaksmääratud lähteainekoefitsientide alusel.

(191)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate hinnapakkumiste kohta märgitakse, et indekseeritud minimaalse impordihinna kindlaksmääramise alus oli keskmiselt 7–8 % madalam kahju vältivast hinnast, mis määrati kindlaks uurimisperioodil. Pealegi ei oleks eespool nimetatud tooteliikide kohandatud minimaalse impordihinna määramiseks soovitatud koefitsiendid asjakohased, kuna need olid seotud uurimisperioodiga. Arvestades tõsiasja, et kõnealused lähteainete vahelistest hinnaerinevustest sõltuvad koefitsiendid kõiguvad pidevalt, võivad need olla uurimisperioodil täheldatud olukorraga võrreldes märkimisväärselt muutunud. Seepärast peeti rapsiõli hinna kõikumiste alusel minimaalsete impordihindade soovitatud indekseerimist sojabiodiisli- ja palmiõlibiodiislikütuse puhul ebasobivaks, sest see oleks põhinenud selliste toorainete hinnamuutustel, mis erinevad eksporditava vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatutest.

(192)

Eespool esitatu põhjal ning osutamata muudele konkreetset äriühingut käsitlevatele praktilistele küsimustele nende nõusolekuga seoses, leiti et kohustused tuleb tagasi lükata, sest minimaalse impordihinna kindlaksmääramise meetod ei olnud asjakohane ja et pakutud minimaalsed impordihinnad ei olnud tasemel, mis korvaks kahjuliku subsideerimise.

(193)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist taotles kaebuse esitaja erimeetmeid, et vältida võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, arvestades asjaolu, et vaatlusaluse turu puhul on tegemist on ülemaailmse tooraineturuga, kus samaväärset toodet turustatakse erinevaid müügikanaleid pidi.

(194)

Eespool märgitut arvestades leitakse tõepoolest, et on asjakohane jälgida hoolikalt kõigist sihtkohtadest pärit biodiislikütuse importi, et hõlbustada kiiret asjakohast tegevust, kui olukord seda nõuab.

(195)

Tuvastatud subsiidiumimarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike tasakaalustavate tollimaksude määra. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad,