Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009E0709

    Nõukogu ühismeede 2009/709/ÜVJP, 15. september 2009 , Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) kohta

    ELT L 246, 18.9.2009, p. 33–37 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/09/2010

    ELI: http://data.europa.eu/eli/joint_action/2009/709/oj

    18.9.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 246/33


    NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/709/ÜVJP,

    15. september 2009,

    Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 25 kolmandat lõiku ja artikli 28 lõike 3 esimest lõiku,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Liit (EL) juhib alates 2. maist 2005 Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alast nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo). Missiooni praegused volitused on kindlaks määratud ühismeetmes 2007/406/ÜVJP (1) ning need lõppevad 30. septembril 2009.

    (2)

    Peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja saatis KDV presidendile 27. juulil 2009. aastal kirja, milles esitati ELi uuesti kinnitatud kohustused. Kõnealuse kirja järgselt tuleb alates 1. oktoobrist 2009 kohandada missiooni volitusi.

    (3)

    Pärast Kongo kolmanda vabariigi konstitutsiooni ratifitseerimist 2005. aastal tähistasid KDVs 2006. aastal toimunud valimised üleminekuprotsessi lõppu ning võimaldasid moodustada 2007. aastal valitsuse, kes on vastu võtnud programmi, mis näeb ette eelkõige julgeolekusektori kõikehõlmava reformi, reformi riikliku kontseptsiooni ja tegevusprioriteetide väljatöötamise politsei, relvajõudude ja õiguse valdkonnas. Kongo Demokaraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) muudetud reformikava välja töötamine, mille vabariigi president kiitis heaks 2009. aasta mai lõpus, näitab Kongo ametivõimude huvi julgeolekusektori reformi protsessi hoogustamise vastu KDVs.

    (4)

    ÜRO on kinnitanud oma toetust üleminekuprotsessile ja julgeolekusektori reformile mitmete Julgeolekunõukogu resolutsioonide kaudu ning juhib Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevat ÜRO missiooni (MONUC), mis aitab kaasa riigi turvalisusele ja stabiilsusele. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 22. detsembril 2008 vastu resolutsiooni 1856 (2008), millega pikendatakse MONUCi volitusi ning mis võimaldab anda tihedas kooskõlas teiste rahvusvaheliste partneritega, eelkõige ELiga, oma panuse jõupingutustesse, mille eesmärk on toetada valitsust julgeolekusektori reformi protsessis.

    (5)

    EL on püsivalt avaldanud toetust KDVi julgeolekusektori reformile kui osale ELi üldisest kohustusest toetada Ida-Aafrika järvede piirkonna arengut ja demokraatiat, tagades inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõigusega kooskõlas oleva poliitika, demokraatia normide ning hea valitsemistava, läbipaistvuse ja õigusriigi austamise põhimõtete edendamise.

    (6)

    Nõukogu kiitis 27. juulil 2009 heaks KDV julgeolekusektori reformi alase nõustamis- ja abimissiooni jätkamise muudetud üldkontseptsiooni.

    (7)

    Nõukogu võttis 15. juunil 2009 vastu ühismeetme 2009/466/ÜVJP, millega muudetakse ja pikendatakse 12 kuu võrra ühismeedet 2007/405/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu julgeolekusektori reformi alast politseimissiooni ja selle seoseid Kongo Demokraatliku Vabariigi kohtusüsteemiga (EUPOL RD Congo) (2).

    (8)

    Kahe missiooni (EUPOL RD Congo ja EUSEC RD Congo) vahelist koostoimet tuleks jätkuvalt soodustada.

    (9)

    Selleks, et tugevdada ELi tegevuste järjepidevust KDVs, tuleks nii Kinshasas kui ka Brüsselis tagada ELi eri osapoolte vahel võimalikult tihe koordineerimine, eelkõige asjakohase korra kaudu. ELi eriesindajal Ida-Aafrika järvede piirkonnas peaks seejuures olema tähtis roll, arvestades tema volitusi.

    (10)

    Nõukogu võttis 16. veebruaril 2009 vastu ühismeetme 2009/128/ÜVJP, (3) millega pikendatakse ELi eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas, Roeland VAN DE GEERI, volitusi.

    (11)

    Ühismeedet 2005/355/ÜVJP on missiooni tugevdamiseks mitmel korral muudetud, eelkõige ühismeetmega 2007/406/ÜVJP, mida on viimati muudetud ühismeetmega 2009/509/ÜVJP, (4) millega pikendatakse missiooni kuni 30. septembrini 2009.

    (12)

    Selguse huvides tuleks ühismeede 2007/406/ÜVJP asendada uue ühismeetmega.

    (13)

    Kolmandad riigid peaksid projektis osalema kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt kindlaksmääratud üldsuunistega.

    (14)

    Julgeoleku hetkeolukord KDVs võib halveneda, tuues kaasa võimalikke tõsiseid tagajärgi demokraatia, õigusriigi ning rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku tugevdamise protsessile. ELi jätkuvad poliitilised jõupingutused ja vahendid aitavad kinnistada nimetatud piirkonnas stabiilsust,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

    Artikkel 1

    Missioon

    1.   Euroopa Liit (EL) juhib Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alast nõustamis- ja abimissiooni nimega EUSEC RD Congo, et aidata Kongo ametivõime luua kaitsemehhanism, mis suudaks tagada Kongo elanike julgeoleku ning tagaks samal ajal demokraatia normide, inimõiguste, õigusriigi, hea valitsemistava ja läbipaistvuse põhimõtete austamise. Tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega teostatav missioon aitab luua tingimused, et viia lühikese ja keskpika tähtaja jooksul ellu Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) muudetud reformikavas sisalduvad Kongo ametivõimude suunised.

    2.   Missioon tegutseb vastavalt artiklis 2 sätestatud missiooni kirjeldusele.

    Artikkel 2

    Missiooni kirjeldus

    1.   Missiooni eesmärgiks on anda tihedas koostöös ja kooskõlas teiste rahvusvahelise üldsuse osapooltega, eelkõige ÜRO ja ÜRO missiooniga Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC), ning järgides artiklis 1 seatud eesmärke, praktilist toetust KDV julgeolekusektori reformi valdkonnas, rõhutades strateegilist mõõdet, vastavalt muudetud üldkontseptsioonis sätestatule, sealhulgas:

    muudetud kava üldise rakendamise toetamine Kongo ametivõimude poolt nimetatud kava elluviimise juhtimiseks loodud struktuuride toetamise kaudu;

    FARDCi muudetud reformikava rakendamise operatiivseks muutmine üksikasjalike kavade koostamise kaudu FARDC ümberkorraldamiseks eelkõige järgmistes valdkondades: haldus, operatiivne tegutsemisvõime, eelarve ja rahandus, koolitus, logistika, inimõigused ja seksuaalse vägivalla vastane võitlus ning inimressursid;

    konkreetsete projektide väljaselgitamine ja juhtimine FARDC muudetud reformikava toetuseks;

    toetus Kongo ametivõimudele FARDC endiste võitlejate taasintegreerimise protsessis, sealhulgas Rahva kaitse rahvuskongressi (CNDP) ning relvarühmituste kiirendatud taasintegreerimise protsessis;

    toetus ELi eriesindajale, eelkõige rahuläbirääkimisteks riigi idaosas;

    toetus igakülgsetele, eelkõige inimõiguste ning sooliste küsimustega seotud tegevustele;

    2.   Missioon nõustab liikmesriike ning koordineerib ja hõlbustab nende vastutusel nende projektide rakendamist missioonile olulistes valdkondades ja oma eesmärkide toetuseks.

    Artikkel 3

    Missiooni struktuur ja siirmisala

    1.   Missioonil on peakorter Kinshasas, mille moodustavad:

    a)

    missiooni juht;

    b)

    missiooni halduse ja logistika tugiüksus;

    c)

    strateegilisel tasandil kaitseministeeriumi erinevatesse struktuuridesse määratud nõunike üksus, kelle ülesandeks on Kongo haldusasutuste poolt juhitud julgeolekusektori reformiga seotud tegevusele kaasa aitamine, ja

    d)

    kaitseekspertide üksus, kelle ülesandeks on abistada ja juhendada Kongo elanikke konkreetsete sammude tegemiseks halduse, inimressursside, rahanduse, logistika ja koolituse valdkonnas.

    2.   Siirmisala on Kinshasa. Nõunikke siirdakse samuti KDVi idaosa nelja sõjaväepiirkonda. Vastavalt missiooni juhi otsusele ja vajaduse korral võib eksperte lähetada ja korraldada nende ajutise kohaloleku sõjaväepiirkondades.

    Artikkel 4

    Planeerimine

    Missiooni juht koostab missiooni muudetud rakenduskava (OPLAN), mis esitatakse nõukogule heakskiitmiseks. Selle ülesande teostamisel abistab teda nõukogu peasekretär.

    Artikkel 5

    Missiooni juht

    1.   Missiooni juht tagab missiooni igapäevase juhtimise. Ta vastutab isikkoosseisu ja distsiplinaarküsimuste eest.

    2.   Kogu siirdud isikkoosseis jääb asjaomase lähetajariigi siseriiklike asutuste või ELi institutsiooni täieliku käsutamisõiguse alla. Siseriiklikud asutused annavad operatiivjuhtimise isikkoosseisu üle missiooni juhile.

    3.   Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtavad distsiplinaarmeetmeid asjaomased siseriiklikud või ELi asutused.

    4.   Missiooni juht on artiklis 2 esitatud missiooni kirjelduse raames kindlaks määratud projektide elluviimiseks volitatud missiooni teiste tegevuste järjekindlaks täienduseks kasutama liikmesriikide rahalist toetust kahel konkreetsel juhul. Esimesel juhul on projekt ette nähtud käesoleva ühismeetme finantsselgituses, teisel juhul lisatakse see missiooni käigus missiooni juhi taotlusel finantsselgituses tehtavate muudatusega.

    Seejärel sõlmib missiooni juht kokkuleppe asjaomaste liikmesriikidega. Nimetatud kokkuleppega reguleeritakse eelkõige erikorda seoses vastutamisega kolmandate osapoolte esitatud kaebuste eest, mis puudutavad kahju, mida missiooni juht on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega toetavate liikmesriikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel.

    Ühelgi juhul ei või toetavad liikmesriigid pidada ELi või nõukogu peasekretäri/kõrget esindajat vastutavaks missiooni juhi tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikide vahendite kasutamisel.

    5.   Missiooni eelarve täitmiseks sõlmib missiooni juht komisjoniga lepingu.

    6.   Missiooni juht teeb tihedalt koostööd ELi eriesindajaga.

    Artikkel 6

    Isikkoosseis

    1.   Missiooni eksperdid lähetatakse liikmesriikide ja ELi institutsioonide poolt. Iga liikmesriik või institutsioon katab oma ekspertide, välja arvatud missiooni juhi lähetamisega seotud kulud, sealhulgas sõidukulud KDVsse ja tagasi, töötasud, tervisekindlustuse ning hüvitised, välja arvatud päevaraha.

    2.   Missioon võtab vastavalt vajadusele lepingulisel alusel tööle rahvusvahelisi tsiviilisikkoosseisu liikmeid ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid.

    3.   Missiooni eksperdid jäävad pädeva liikmesriigi või ELi institutsiooni alluvusse ning täidavad oma ülesandeid ja tegutsevad missiooni huvides. Nii missiooni ajal kui ka pärast seda suhtuvad missiooni eksperdid missiooniga seotud kõikidesse asjaoludesse ja kogu teabesse suurima diskreetsusega.

    Artikkel 7

    Käsuliin

    1.   Missioonil on ühtne käsuliin.

    2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

    3.   Peasekretär/kõrge esindaja annab missiooni juhile poliitilisi juhiseid ELi eriesindaja kaudu.

    4.   Missiooni juht juhib missiooni ja hoolitseb selle igapäevase juhtimise eest.

    5.   Missiooni juht annab aru peasekretärile/kõrgele esindajale.

    Artikkel 8

    Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

    1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas ELi lepingu artikliga 25. Kõnealune luba sisaldab volitusi OPLANi ja käsuliini muutmiseks. Samuti sisaldab see volitusi missiooni juhi määramist käsitlevate edasiste otsuste vastuvõtmiseks. Õigus võtta vastu otsuseid missiooni eemärkide ja lõpetamise kohta jääb nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.

    2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraste ajavahemike järel aru.

    3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel aruandeid. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda missiooni juhi oma koosolekutele.

    4.   ELi eriesindaja annab missiooni juhile poliitilisi juhiseid, mis on vajalikud tema tööks kohalikul tasandil.

    Artikkel 9

    Finantssätted

    1.   Missiooniga seotud kulude katmiseks määratud lähtesumma on 10 900 000 eurot.

    2.   Lõikes 1 nimetatud summast rahastatavate kulude suhtes kehtivad järgmised sätted:

    a)

    kulusid hallatakse vastavalt ühenduse eeskirjadele ja eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele. Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes;

    b)

    missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud tegevuse kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all.

    3.   Rahastamisel võetakse arvesse missiooni operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust.

    4.   Missiooniga seotud kulud on abikõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumisest.

    Artikkel 10

    Kolmandate riikide osalemine

    1.   Ilma et see piiraks ELi sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kolmandaid riike kutsuda üles missiooni toetama tingimusel, et nad katavad oma isikkoosseisu siirmise kulud, sealhulgas töötasud, täieulatusliku üldkindlustuse, päevarahad ning sõidukulud KDVsse ja sealt tagasi, ning annavad vastavalt vajadusele oma panuse projekti jooksvate kulude katteks.

    2.   Missiooni toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liikmesriikidel.

    3.   Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama osalejate komitee.

    4.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepinguga vastavalt ELi lepingu artiklis 24 sätestatud korrale. Eesistujariiki abistav peasekretär/kõrge esindaja võib kõnealuse korra osas eesistujariigi nimel läbirääkimisi pidada. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks ELi kriisiohjeoperatsioonidel, kohaldatakse missiooni raames sellise lepingu sätteid.

    Artikkel 11

    Järjepidevus ja koordineerimine

    1.   Nõukogu ja komisjon tagavad kumbki oma pädevuse piires käesoleva ühismeetme järjepidevuse ühenduse välistegevusega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 teisele lõigule. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil omavahel koostööd. ELi tegevuse koordineerimise kord KDVs määratakse kindlaks Kinshasas ja Brüsselis.

    2.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas kooskõlas komisjoni delegatsiooniga.

    3.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, koordineerivad EUSEC RD Congo missiooni juht ja EUPOL RD Congo juht tihedalt oma tegevust ning taotlevad kahe missiooni vahelist koostoimet, seda eelkõige KDV julgeolekusektori reformi horisontaalsete aspektide osas ning ka kahe missiooni tegevuste vastastikuse sidumise raames, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste valdkonnas.

    4.   Missiooni juht tagab, et EUSEC RD Congo kooskõlastab tihedalt oma tegevust KDV valitsusega, ÜROga missiooni MONUC kaudu ning KDVs julgeolekusektori reformi kaitsevaldkonnas tegutsevate kolmandate riikidega.

    5.   ELi eriesindaja vastutab vastavalt oma volitustele missioonide EUSEC RD Congo ja EUPOL RD Congo meetmete järjepidevuse eest. Ta aitab kaasa koordineerimisele teiste rahvusvaheliste osapooltega, kes osalevad KDV julgeolekusektori reformi rakendamises.

    Artikkel 12

    Salastatud teabe avaldamine

    1.   Peasekretär/kõrge esindaja on kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega volitatud avaldama käesolevasse ühismeetmesse kaasatud kolmandatele riikidele ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „CONFIDENTIEL UE” (5).

    2.   Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud avaldama kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega ja missiooni operatiivvajadustest lähtudes ÜROle ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

    3.   Täpse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on peasekretär/kõrge esindaja volitatud avaldama kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtjariigile ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse nimetatud teavet ja dokumente vastuvõtjariigile kooskõlas menetlustega, mis vastavad vastuvõtjariigi koostöötasemele ELiga.

    4.   Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud avaldama käesolevasse ühismeetmesse kaasatud kolmandatele riikidele liidu salastamata dokumente, mis on seotud operatsiooni käsitlevate nõukogu aruteludega ning mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra (6) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

    Artikkel 13

    Missiooni ja selle isikkoosseisu staatus

    1.   Missiooni isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud missiooni täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku vastavalt EL lepingu artiklis 24 sätestatud korrale. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib sellise kokkuleppe viimase nimel läbi rääkida.

    2.   Isikkoosseisu liikme lähetanud riik või ELi institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatu või on see esitatud tema vastu. Kõnealune riik või ELi institutsioon vastutab lähetatud isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete eest.

    Artikkel 14

    Julgeolek

    1.   Missiooni juht vastutab missiooni EUSEC RD Congo julgeoleku eest.

    2.   Missiooni juht täidab seda kohustust kooskõlas ELi suunistega ja neid täiendavate dokumentidega, mis käsitlevad ELi lepingu V jaotise kohaselt väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut.

    3.   Kogu isikkoosseis läbib OPLANi kohaselt asjakohase julgeolekumeetmete alase koolituse. Julgeoleku eest vastutav EUSEC RD Congo ametnik saadab regulaarselt laiali julgeolekueeskirjade meeldetuletuse.

    Artikkel 15

    Missiooni läbivaatamine

    Poliitika- ja julgeolekukomitee kiidab hiljemalt märtsiks 2010 esitatud nõukogu peasekretariaadi aruande põhjal heaks nõukogule esitatavad soovitused, et teha kokkuvõte FARDC reformi edenemisest ja hinnata missiooni mõju FARDC reformi muudetud kava toetuseks võetud konkreetsete meetmete rakendamisele, toetudes missiooni rakenduskavas esitatud strateegilistele ja operatiivsetele näitajatele.

    Artikkel 16

    Jõustumine ja kehtivusaeg

    Käesolev ühismeede jõustub 1. oktoobril 2009.

    Seda kohaldatakse kuni 30. septembrini 2010.

    Artikkel 17

    Avaldamine

    Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

    Brüssel, 15. september 2009

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    C. BILDT


    (1)  ELT L 151, 13.6.2007, lk 52.

    (2)  ELT L 151, 16.6.2009, lk 40.

    (3)  ELT L 46, 17.2.2009, lk 36.

    (4)  ELT L 172, 2.7.2009, lk 36.

    (5)  Otsus 2001/264/EÜ (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1).

    (6)  Otsus 2006/683/EÜ, Euratom (ELT L 285, 16.10.2006, lk 47).


    Top