14.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 119/23

(1)

15. jaanuari 2007. aasta kirjas (2) teatas Taani komisjonile, et on muudetud korda, millega vabastatakse reederid oma meremeeste suhtes kohaldatava tulumaksu maksmisest Taanis (nn DIS-kord). DIS-korda on lubatud kohaldada komisjoni 13. novembri 2002. aasta otsusega (3).

(2)

Teatatud muudatus registreeriti numbri N 43/07 all. 27. märtsi 2007. aasta kirjaga (4) edastas Taani komisjonile uue teabe, mida komisjon palus 20. märtsi 2007. aasta kirjas (5).

(3)

10. juuli 2007. aasta kirjas (6) teavitas komisjon Taanit ametliku uurimismenetluse algatamisest vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (7) (edaspidi „riigiabi menetluse määrus”) artikli 4 lõikele 4. Taani esitas oma märkused 5. septembri 2007. aasta kirjas (8).

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (9). Kõnealuse otsusega kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama uuritavate meetmete kohta oma märkusi.

(5)

Komisjonile esitasid oma märkused järgmised huvitatud isikud: Euroopa Süvendustööde Assotsiatsioon, Euroopa Ühenduse Reederite Ühing, Briti Laevanduskoda, Norra Reederite Ühing, Armateurs de France, Alcatel-Lucent ja Taani Reederite Ühing. Komisjon edastas nende huvitatud isikute märkused Taanile, kellele anti võimalus vastata. Taani saatis oma märkused 9. jaanuari 2008. aasta kirjas (10).

(6)

Teatatud meetmete üksikasjalik kirjeldus oli esitatud juba eespool osutatud 10. juuli 2007. aasta otsuses.

(7)

Teatatud meetmete (eelnõu nr L 110 (2006-07) 11. jagu) peamine eesmärk on nn DIS-korra laiendamine kaabli paigaldamise töid ja süvendustöid tegevate laevade pardal töötavatele meremeestele.

(8)

Kaabli paigaldamise töid tegevate laevade tegevus ei ole siiani vastanud DIS-korra tingimustele, kuigi kaabli paigaldamise töid tegevaid laevu lubatakse Taani õigusaktide alusel DIS-registris registreerida.

(9)

Taani soovib edaspidi laiendada kõiki DIS-korrast tulenevaid eeliseid ka kaabli paigaldamise töid tegevatele laevadele.

(10)

27. mai 2005. aasta korralduses DIS-korra rakendamise kohta (edaspidi „korraldus”) täpsustatakse bageritega seoses, millist tegevust saab süvendustööde puhul käsitada mereveona, pidades silmas vajadust kehtestada süvendustööde suhtes abikõlblikkuse eeskirjad. Korralduse 13. jao kohaselt käsitatakse mereveona bagerite järgmisi tegevusi:

(11)

Kehtivate Taani õigusaktide alusel ei saa liivabagereid DIS-registris registreerida. Seepärast ei vasta liivabagerid DIS-korra kohaldamise põhitingimustele. Kuna liivabagereid kasutatakse teataval määral ka näiteks ehitustöödel territoriaalvetes, on Taanil keeruline kaasata liivabagereid üldisesse netopalga kavasse. Selle asemel otsustas Taani maksustada liivabageritel töötavaid isikuid vastavalt üldistele maksustamiseeskirjadele ning seejärel tagastada laevaomanikele maksusumma, kui vajalikud tingimused on täidetud.

(12)

Seega hõlmab DIS-kord kaudselt süvendustöid ja nendele laienevad samad eelised, mis DIS-registris registreeritud laevu käitavatele mereveoettevõtetele.

(13)

DIS-korda on kirjeldatud komisjoni eespool osutatud 10. juuli 2007. aasta otsuses (11).

(14)

Kehtiva korraga vabastatakse reederid selliste meremeeste suhtes kohaldatavate sotsiaalkindlustusmaksete ja tulumaksu maksmisest, kes töötavad laevadel, mis on registreeritud Taani rahvusvahelises laevaregistris (Dansk Internationalt Skibsregister, edaspidi „DIS-register”), kui laevu kasutatakse reisijate või kaupade äriliseks veoks.

(15)

Komisjon tuletab meelde, et DIS-register võeti kasutusele 1. juuli 1988. aasta seadusega nr 408, mis jõustus 23. augustil 1988. aastal. Selle eesmärk oli võidelda laevade väljaviimise vastu Taani riiklikust registrist kolmandate riikide lipu alla.

(16)

Korra tingimuseks on, et maksuvabastus võetakse arvesse palkade määramisel. Seega tekib maksusoodustus laevafirmale, mitte aga üksikutele meremeestele.

(17)

13. novembril 2002. aastal kiitis komisjon DIS-korra heaks.

(18)

Taani rakendab praegu veel ühte mereveoettevõtteid soodustavat kava – tonnaažimahutavuse alusel maksustamise korda (12).

(19)

DIS-korra kogueelarve on umbes 600 miljonit Taani krooni.

(20)

Otsuses uurimismenetluse algatamise kohta leidis komisjon, et ta peaks analüüsima kõnealuse laienduse võimalikku majanduslikku mõju asjaomasele sektorile. Asjaomane sektor on side- ja energiakaablite paigaldamine mere põhja ja mere põhjas olevate kaablite parandamine.

(21)

Komisjoni arvates ei ole võimalik jagada ühte konkreetset merereisi osadeks, millest üks vastab mereveo tähendusele ja teine mitte. Pigem on ta arvamusel, et on vaja hinnata üldiselt kõiki merendusalaseid tegevusi, et jõuda seisukohale, kas uuritavat merereisi saab täielikult käsitada mereveona.

(22)

Seepärast väljendas komisjon otsuses uurimismenetluse algatamise kohta seisukohta, et kaabli paigaldamist mere põhja ei saa käsitada mereveoteenuse ja kaabli paigaldamise töö kattumisena.

(23)

Kaabli paigaldamise töid tegevad laevad ei transpordi tavaliselt kaablirulle ühest sadamast teise või sadamast avamererajatisteni. See kuulub mereveo määratluse alla, mis on sätestatud nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määruses (EMÜ) nr 4055/86 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos) (13) ja nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 3577/92 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)) (14). Selle asemel paigaldavad kaabli paigaldamise töid tegevad laevad kliendi tellimusel kaableid ranniku ühest määratud punktist teise ranniku määratud punkti. Seepärast ei osuta kaabli paigaldamise töid tegevad laevad otseselt mereveoteenuseid EÜ määruste tähenduses, st nad ei teosta kaupade merevedu ühe liikmesriigi sadamast teise liikmesriigi sadama või avamererajatiseni. Isegi kui sellised laevad teostavad juhuslikult kaupade merevedu, nagu on sätestatud määrustes (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92, on selline mereveo määratlusele vastav tegevus üksnes nende põhitegevuse ehk kaablite paigalduse kõrvaltegevuseks.

(24)

Lisaks märkis komisjon selles etapis, et ei ole veel tõestatud, kas ühenduses asutatud kaabli paigaldamise töid tegevad ettevõtjad kannatavad samade konkurentsipiirangute all nagu mereveoettevõtjad maailmaturul. Komisjoni arvates ei ole selge, kas kaabli paigaldamise töid tegevad ühenduse ettevõtjad peavad võitlema samasuguse mugavuslipu kasutamisest tingitud konkurentsiga, mis on tüüpiline mereveo puhul.

(25)

Seega leidis komisjon oma otsuses uurimismenetluse algatamise kohta, et kaabli paigaldamise töid ei saa käsitada mereveona ja see ei vasta mereveole antava riigiabi tingimustele mereveole antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „suunised”) (15) tähenduses.

(26)

Otsuses uurimismenetluse algatamise kohta on märgitud, et komisjonil on tõsised kahtlused, kas kõik kavaga hõlmatud süvendustööd on käsitatavad mereveona suuniste tähenduses. Seega leidis komisjon, et mitte kõik kõnealused süvendustööd ei vasta mereveole antava riigiabi tingimustele.

(27)

Seoses kaabli paigaldamise töid tegevate laevadega rõhutas Taani, et komisjoni talitused kinnitasid oma 11. augusti 2006. aasta kirjas (16) Taanile, et kaabli paigaldamise töid tegevate laevade suhtes võib kohaldada asjaomaseid riigiabi meetmeid tingimusel, et on täidetud 50protsendilise mereveo osakaalu nõue.

(28)

Taani väitel teatas komisjon, et kaabli paigaldamise töid võib võrdsustada mereveoga tegevuse osas, mis on seotud kaablirullide transpordiga laadimissadamast avamere asukohta, kus kaabli paigaldamise töid alustatakse, eeldades, et kogu tegevuses võib merendusalaste tegevuste osakaalu arvutada vastavalt laeva läbitud vahemaale, mille vältel laev sõidab kaableid paigaldamata.

(29)

Lisaks selle rõhutab Taani, et ta ei saa aru, miks avaldab komisjon oma 10. juuli 2007. aasta kirjas seisukohta, mille kohaselt kaablite paigaldamise töid ei saa käsitada mereveo ja muude tegevuste kombinatsioonina, ning kinnitab, et see seisukoht on vastuolus komisjoni talituste 11. augusti 2006. aasta kirjaga.

(30)

Taani väitel on suuniste alusel võimalik jaotada kogu bagerite tegevus mereveoks ja muudeks tegevusteks. Seepärast ei saa Taani aru, miks ei saa samasugust jaotust kohaldada kaabli paigaldamise töid tegevate laevade suhtes.

(31)

Taani rõhutab, et Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-251/04, mida komisjon mainib oma otsuses uurimismenetluse algatamise kohta, ei muuda eespool osutatud 11. augusti 2006. aasta kirjas komisjoni poolt Taanile antud kinnituse aluseid. Taani väitel selgitas kohus küsimust, kas määrus (EMÜ) nr 3577/92 hõlmab puksiirlaevade tegevust, ning jõudis järeldusele, et ei hõlma. Taani on arvamusel, et kõnealune kohtuotsus on ebaoluline seoses suuniste kohaldamisega kaabli paigaldamise töid tegevate laevade suhtes.

(32)

Taani ametiasutused märgivad, et suunistes ei käsitleta mitte üksnes merevedu määruste (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 tähenduses, vaid „[…] selle konkreetsed osad on seotud ka pukseerimise ja süvendustöödega”.

(33)

Suuniste kohaselt peab vähemalt 50 % kõigist tegevustest moodustama merevedu, mis bagerite puhul on Taani ametiasutuste väitel suunistes määratletud „[…] eraldatud pinnase transpordina merel […]”. Taani ametiasutuste arvates tuleks suuniseid tõlgendada nii, et eraldatud pinnase transport merel vastab mereveo määratlusele.

(34)

Taani vaidlustab ka komisjoni algatuse laiendada ühepoolselt uurimismenetluse ulatust valdkondadele, mida ei hõlma komisjoni tehtava uuringu aluseks olev teatis (17). Taani väitel ei ole riigiabi menetluse määruse II peatükis teatatud abi kohta sellist sätet, mis võimaldaks komisjonil kaasata uurimisse juba olemasolevaid riigiabi meetmeid. Kui komisjon soovib uurida olemasolevaid riigiabi meetmeid, peab ta Taani arvates tegema seda osutatud määruse V peatüki alusel, milles käsitletakse olemasolevate abikavadega seotud menetlusi.

(35)

Taani väidab, et ta teatas 21. jaanuaril 2005. aastal muudatustest, mis tehti kahe eelnõuga, mille valitsus esitas parlamendile 12. jaanuaril 2005. aastal (eelnõu meremeeste maksustamise kohta ja eelnõu tonnaažimahutavuse alusel maksustamise seaduse muutmise kohta). Taani väitel võib eeldada, et need kaks eelnõud on komisjoni poolt heaks kiidetud, järgmisel kahel põhjusel:

(36)

Seepärast väidab Taani, et meremeeste maksustamise seaduse 2005. aasta kevadel vastu võetud versioon on käsitatav heakskiidetud riigiabimeetmena ELi õiguse alusel.

(37)

Seepärast on Taani jõudnud järeldusele, et uurimismenetlus võib hõlmata üksnes väidetavalt ainukest teatatud meedet, st DIS-kava võimalikku kohaldamist kaablite paigaldamise töid tegevatel laevadel töötavate meremeeste suhtes.

(38)

Seoses süvendustöid tegevate laevadega märgib Taani valitsus, et 13. detsembril 2006. aastal võttis ta vastu meremeeste maksustamise seaduse muutmise seaduse. Meremeeste maksustamise seaduse muutmise seadusest teavitati 15. jaanuaril 2007. aastal.

(39)

Taani leiab, et eraldatud pinnase transport süvamerel on käsitatav mereveona suuniste tähenduses. Seega hõlmavad suunised olenemata määruste (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 sisust bagereid, kui nende tegevus seisneb mereveos (mida Taani määratleb „eraldatud pinnase transpordina merel”) vähemalt 50 % ulatuses nende tööajast.

(40)

Taani ametiasutused lisavad, et Taani riigiabikavad ei hõlma „piiratud mereliiklusega” seotud tegevusi. „Piiratud mereliikluse” all mõeldakse näiteks tegevusi sadamates ja fjordides. Kaeve- või süvendustööd sadamates ja fjordides või nende ümbruses jäävad seepärast alati välja DIS-korra reguleerimisalast. Sama kehtib juhtudel, kui laev seisab püsivalt paigal.

(41)

Taani ametiasutused selgitavad, et praktikas tehakse kaeve- või süvendustöid enamasti paljukopaliste bageritega, millel puudub oma mootor ja mis seepärast jäävad välja DIS-korra reguleerimisalast. Kord hõlmab laevu, millel on oma liikumapanev jõud. Kuid DIS-korra reguleerimisalast jäävad välja ka laevad, mida kasutatakse tellimustöödeks merel. Tellimustöödena käsitatakse sadamate, muulide, sildade, naftapuurplatvormide, tuuleparkide ja muude mererajatiste ehitust ning remonti.

(42)

EUDA väitel on komisjon kehtestanud süvendustöödeks antava riigiabi suhtes palju rangema korra, kui oli sätestatud 1997. aasta suunistes. Toetades süvendustööde laevastiku säilitamist ühenduses väljendab EUDA muret seoses kahe peamise probleemiga:

(43)

ECSA leiab, et komisjoni lähenemisviis on väga teoreetiline ja selles ei võeta arvesse suuniste eesmärke ja sisu.

(44)

ECSA väitel on juba suuniste eeltingimuseks, et merevedu moodustab süvendustööde olulise osa. ECSA arvates transpordivad bagerid ja kaablipaigaldajad vastavalt eraldatud pinnast ja kaablit punktist A punkti B. Selles osas ei oleks peale- ja mahalaadimispunktid ECSA arvates olulised.

(45)

ECSA rõhutab, et bagerite ja kaablipaigaldajate transpordialase tegevuse hõlmamine suunistega on täielikult kooskõlas suuniste eesmärkidega, sest need eriotstarbelised laevad tegutsevad ka tiheda konkurentsiga maailmaturul ja rahvusvahelisel tööturul.

(46)

Briti Laevanduskoda rõhutab, et suunistes on tunnistatud, et sama laev võib tõepoolest teostada bagerite abikõlblikke ja mitteabikõlblikke tegevusi ja seega tuleb neid eristada. Seepärast väljendab Briti Laevanduskoda muret seoses avaldusega, et „komisjoni arvates ei ole võimalik jagada kõnealust tegevust osaks, mis vastab mereveo tähendusele, ja osaks, mis ei vasta sellele”.

(47)

Briti Laevanduskoja arvates ei ole vaja teha vahet kaupade ja reisijate transportimisel, mida teostatakse sadamate ja rajatiste nimekirjas olevatesse kohtadesse või sealt välja ja muudesse merel asuvatesse konkreetsetesse punktidesse. Ta on mures, et ilmselt rakendatakse uut kontrolli selleks, et teha kindlaks, millisel eesmärgil kaupu või reisijaid transporditakse. Seepärast leiab Briti Laevanduskoda, et kliendi motiiv ei ole laevandustegevuse abikõlblikkuse määramisel asjakohane. Briti Laevanduskoda selgitab, et transporditava materjali konkreetse sihtpunkti määrab enamasti klient vastavalt selle tulevasele kasutusele ja/või keskkonna- või muudele litsentsidele.

(48)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises esitatud kaablipaigaldaja tavapärase tegevuse kirjeldusega seoses ei nõustu Briti Laevanduskoda komisjoni esialgse hinnanguga, mille kohaselt laadivad kaablipaigaldajad oma kliendi kaabliveose laevale sadamarajatistes ja transpordivad selle mitmetesse muudesse kohtadesse, sealhulgas muudesse sadamatesse, kus see üle antakse ja paigaldatakse järk-järgult merepõhja peale või sisse.

(49)

Norra Reederite Ühingu arvates peaks komisjon tõlgendama mõistet „merevedu” paindlikult, arvestades seda, et kaabli paigaldamise töid ja süvendustöid tegevatel ettevõtjatel on ühesugune rahvusvaheline liikuvus ja neid mõjutavad samad ülemaailmse konkurentsi jõud mis klassikalist „merevedu”.

(50)

Nende arvates on kaabli transport ja paigaldus punktist A punkti B samaaegne ja ühtne tegevus, mille puhul „laaditakse” kaabel järk-järgult merepõhja.

(51)

Norra Reederite Ühing on ühtlasi arvamusel, et süvendustöödel tekkiva muda kõrvaldamiseks teostatavat vedu tuleks käsitada transpordina isegi juhul, kui süvendustööde ja/või mahalaadimise koht ei ole sadam ega avamererajatis.

(52)

Armateurs de France’i väitel ei ole määrustes (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 mereveo mõiste erinevalt suunistes viidatule ühtmoodi määratletud. Seepärast ei pea mereveo määratlus riigiabi küsimustega seoses vastama määrustes sätestatud määratlusele. Armateurs de France leiab, et määrusega (EMÜ) nr 3577/92 ette nähtud määratlust ei tuleks igal juhul mõista ammendavana. Armateurs de France’i väitel ei ole seega kaabli paigaldamise tööd ja süvendustööd suunistes välistatud.

(53)

Armateurs de France’i arvates ei ole Euroopa Kohtu 11. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-251/04 kõnealuste küsimuste puhul asjakohane, sest sellega ei jäeta kaabli paigaldamise töid ja süvendustöid mereveo määratlusest välja. Armateurs de France rõhutab, et need tegevused ei ole kohtuotsuse tähenduses „mereveo teenustega seotud teenused või kõrvalteenused”, vaid need on pigem käsitatavad kaupade mereveona avamererajatisteni või sealt ära.

(54)

Armateurs de France väidab, et kui suuniseid tõlgendada nii, et mereveole antava abi tingimustele vastab üksnes puhtalt merevedu, jätaks selline tõlgendus teoreetiliselt suuniste reguleerimisalast välja ka pärast kaupade kohalevedu tühjalt tagasi sõitvad laevad. Kuna suunised hõlmavad juba puksiirlaevu ja süvendustöid tegevaid laevu juhtumitel, kui üle 50 % puksiiri tegelikust tegevusest asjaomase aasta jooksul moodustab merevedu, tuleks Armateurs de France’i arvates seda kontseptsiooni laiendada kõigile teeninduslaevadele, näiteks bageritele ja kaabli paigaldamise töid tegevatele laevadele.

(55)

Alcatel-Lucent rõhutab kaabli paigaldamise töid tegevate laevade olulisust merendusega seotud tööturul, võttes arvesse kõrgetasemelise tehnilise oskusteabe nõuet selles valdkonnas. Alcatel-Lucent’i arvates töötavad kaabli paigaldamise töid tegevatel laevadel merendusega seotud tööturu kõige kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad. Seepärast täidab DIS-korra laiendamine kaabli paigaldamise töid tegevatele laevadele suunistes määratletud mereveole antava riigiabi eesmärke, sest aitab Euroopas tagada kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade säilitamise Euroopa merendusvaldkonna töötajatele. Seoses kriisiga telekommunikatsiooniturul on ühenduse lipu all sõitev sidekaabli paigaldamise töid tegev laevastik vähenenud 80 laevalt 35 laevani, konkureerides mugavuslipu all registreeritud laevadega.

(56)

Telekommunikatsiooniturg on ülemaailmne, saavutades Interneti-mulli ajastu tipus kaablipikkuseks 100 000 kilomeetrit aastas, vähenedes seejärel 2003.–2006. aastal 20 000 kilomeetrini aastas ning olles jõudnud praeguseks peaaegu 50 000 kuni 70 000 kilomeetrini aastas.

(57)

Võttes arvesse asjaolu, et kaabliühendused eeldavad sõite üle ookeani ja et suurimad kaabli paigaldamise töid tegevad laevad mahutavad vaid ligikaudu 3 000 kilomeetrit kaablirulle, on Alcatel-Lucent arvamusel, et kaabli paigaldamise töid tegevate laevade kõige olulisem tegevus on kaablirullide vedu kaablitehasest merel asuvasse punkti, kus kaabel tuleb ühendada ja kust hakatakse seda merepõhja paigaldama. Alcatel leiab, et kaabli paigaldamise töid tegev laev kuulub mereveo määratluse alla, võttes arvesse veose pidevat mahalaadimist laeva läbitava teekonna jooksul. Seepärast tuleks kaabli paigaldamise töid käsitada veose transpordina.

(58)

Alcatel-Lucent’i arvates ei ole määrustes (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 rangelt piiritletud merel asuvaid sihtpunkte (kas kahe sadama vahel või sadama ja avamererajatise vahel). Tema arvates tuleks kindlat merel asuvat punkti samuti käsitada sihtpunktina suuniste tähenduses. Lisaks sellele võib eeldada, et esimese kaablimeetri paigaldamisega mere põhja muutub paigaldatud kaabel avamererajatiseks ja seepärast ei ole järgneva kaabli paigalduse puhul tegemist ei millegi muu kui selle avamererajatiseni teostatava veoga.

(59)

Alcatel-Lucent’i arvates võimaldab Euroopa Kohtu 11. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-251/04 kaudselt laiendada mereveo määratlust, tingimusel et see vastab suuniste eesmärkidele. Alcatel-Lucent’i väitel on nende peamine eesmärk kaitsta ühenduse lipu all sõitvaid laevu ja tagada maailmaturul konkurentsivõimelise laevastiku säilimine. Seepärast kohaldatakse suuniseid kaabli paigaldamise tööde suhtes, olenemata sellest, et kaabli paigaldamise tööd on käsitatavad teenuste (mereveoteenustega seotud teenuste või kõrvalteenuste) osutamisena, sest need tegevused vastavad samuti suuniste eesmärkidele.

(60)

Alcatel-Lucent on ühtlasi seisukohal, et keskkonna kaalutlustel on oluline tagada ühenduse lipu all sõitva, kaabli paigaldamise töid tegeva suure laevastiku säilimine.

(61)

Taani Reederite Ühingu arvates on kaabli paigaldamise tööd käsitatavad omaette tegevusalana, mitte aga pukseerimise abitegevusena, mida Euroopa Kohtu 11. jaanuari 2007. aasta otsuses kohtuasjas C-251/04 käsitati määruste (EMÜ) nr 4055/86 ja (EMÜ) nr 3577/92 reguleerimisalasse mitte kuuluva tegevusena. Lisaks sellele peab Taani Reederite Ühing olulisemaks võtta arvesse suuniste eesmärke. Seepärast tuletab Taani Reederite Ühing meelde, et Euroopa kaabli paigaldamise tööde sektor annab Euroopas tööd paljudele meremeestele. Lisaks sellele aitab kaabli paigaldamise tööde sektor kaasa vastavate laevade ohutuseeskirjade ja -normide kehtestamisele ja nende registreerimisele ühenduse registrites.

(62)

Taani Reederite Ühing arvab, et kaabli paigaldamise tööde suhtes kehtivad samad konkurentsipiirangud, mis ühenduse mereveoettevõtjate suhtes maailmaturul. Kaabli paigaldamise töid tegevad laevad peavad ka mandrite vahel sõitma.

(63)

Lisaks sellele on Taani Reederite Ühing seisukohal, et suunised hõlmavad Taani liivasüvendustööde eeskirju, võttes arvesse samalaadset sõnastust. Taani Reederite Ühingu väitel ei hõlma Taani kõnealuse valdkonna õigusaktid kaevetöid. Lisaks sellele on süvendustööd abikõlblikud vaid juhul, kui on täidetud nõue, mille kohaselt 50 % asjaomastest tegevustest moodustab merevedu.

(64)

Huvitatud isikute esitatud tähelepanekuid kommenteerides kordavad Taani ametiasutused oma varasemaid väiteid ja rõhutavad, et kõik huvitatud isikud toetavad seisukohta, et suunised hõlmavad kaabli paigaldamise töid tegevaid laevu.

(65)

Esiteks märgib komisjon, et nii nagu mereveo puhul, vajatakse ka kaabli paigaldamise töödel kvalifitseeritud meremehi, kellel on tavapäraste mereveolaevade pardal töötavate meremeestega võrdne kvalifikatsioonitase. Komisjon märgib ka, et kaabli paigaldamise töid tegevatel laevadel töötavate meremeeste suhtes kohaldatakse sama töö- ja sotsiaalõiguslikku raamistikku, mida muude meremeeste suhtes.

(66)

Teiseks nendib komisjon, et kaabli paigaldamise töid tegevad laevad on käsitatavad merelaevadena ja peavad läbima mereveoks ettenähtud laevadega samad tehnilised ja ohutuskontrollid.

(67)

Kolmandaks nõustub komisjon, et on olemas oht, et kaabli paigaldamise töid tegevad ettevõtjad paigutavad oma maismaal sooritatavad tegevused ühendusest väljapoole eesmärgiga leida soodsam maksukeskkond ning viivad seejärel oma laevad mugavuslipu alla. Sellega seoses tunnistab komisjon, et kaabli paigaldamise tööde turg on oma sisult ülemaailmne.

(68)

Komisjon märgib ka, et DIS-korra laiendamine merel tehtavatele kaabli paigaldamise töödele aitab säilitada ühenduse töökohti Taani kontrolli all olevatel kaabli paigaldamise töid tegevatel merelaevadel.

(69)

Kaabli paigaldamise tööde sektorit ühenduses ohustavad ühenduse mereveoga samad ülemaailmse konkurentsi ja maismaal sooritatavate tegevuste ümberpaigutamisega seotud probleemid. Samuti kohaldatakse ühenduse kaabli paigaldamise tööde sektori suhtes sama töö-, tehnika- ja ohutusvaldkonna õigusraamistikku, mida kohaldatakse ka ühenduse mereveo suhtes. Kokkuvõttes on kvalifitseeritud ja koolitatud meremehed selles sektoris sama vajalikud kui mereveo puhul.

(70)

Kõnealused tegurid on ka suuniste lähtekohaks. Suuniste 2.2 jao esimeses lõigus on tõepoolest märgitud peamiste eesmärkidena vajadust parandada mereohutust, innustada laevade registreerimist või ümber registreerimist liikmesriikide registritesse, kindlustada liikmesriikide merendusklastreid, tugevdada ja parandada merendusalast oskusteavet ja edendada Euroopa meremeeste tööhõivet. See kehtib eriti tööjõukulude vähendamisega seotud riigiabi suhtes (suuniste 3.2 jagu), mida peetakse „konkurentsivõimet parandavaks sotsiaalmeetmeks” (vt suuniste 3. jagu).

(71)

Järelikult, kuigi komisjon väidab endiselt, et kaabli paigaldamise tööd ei kuulu eespool osutatud määrustes ja suunistes sätestatud mereveo määratluse alla, leiab ta, et kaabli paigaldamise tööd tuleks ühendada analoogia alusel mereveoga suuniste 3.2 jao kohaldamise eesmärgil ning et kaabli paigaldamise tööd peaks kuuluma sama sätte reguleerimisalasse.

(72)

Seega on komisjon jõudnud järeldusele, et DIS-korra laiendamine kaabli paigaldamise töid tegevatele laevadele oleks vastuvõetav, kui nende suhtes kohaldatakse analoogia alusel suuniste 3.2 jagu, ning seega on see laiendus ühisturuga kokkusobiv.

(73)

Komisjon lükkab ümber Taani väite, mille kohaselt kuritarvitas komisjon väidetavalt oma võimu, kui ta algatas uurimismenetluse süvendustöid käsitleva DIS-korra sätete suhtes. Eespool osutatud korraldus lisati teatisele. Komisjon leiab, et ta oli kohustatud lisatud dokumenti uurima ja tegema kindlaks, kas korraldusega muudetakse DIS-korda, mille komisjon kiitis heaks eespool osutatud 12. detsembri 2002. aasta otsusega kohtuasjas NN 116/98, ja Taani poolt 2005. aastal komisjonile teatatud meetmeid DIS-korra 2004. aasta suunistega kohandamiseks.

(74)

Lisaks sellele lükkab komisjon ümber väite, mille kohaselt kiideti kaks eespool osutatud eelnõud heaks komisjoni talituste 18. mai 2005. aasta kirjaga. Selles kirjas tehti selgeks, et liikmesriigi nõustumist komisjoni poolt suuniste kaudu kavandatud asjakohaste meetmetega ei tuleks protseduurilises mõttes käsitada uuest abikavast või olemasoleva abikava muudatusest teavitamisena. Kõnealuses vastuses selgitas komisjon ka, et Taani ametiasutuste esitatud meetmete puhul on tegemist üksnes suunistes kavandatud asjakohaste meetmete ülevõtmisega ja nendest ei ole vaja teavitada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel.

(75)

Lisaks sellele kaldub teatisele lisatud korraldus olulisel määral kõrvale eespool osutatud 21. jaanuari 2008. aasta kirjaga esitatud eelnõust, laiendades oluliselt abikõlblike süvendustööde ulatust võrreldes sellega, mis oli ette nähtud eespool osutatud kirjaga esitatud eelnõus. Uurimist algatades ei käsitanud komisjon korralduse sätteid uue abikavana (ega ebaseadusliku abina, sest need olid juba jõustunud), vaid olemasoleva abi kuritarvitamisena vastavalt riigiabi menetluse määruse artiklile 16. Seepärast ei ole määruse asjakohane peatükk mitte V peatükk olemasolevate abikavadega seotud menetluse kohta, nagu eeldasid Taani ametiasutused oma märkustes, vaid IV peatükk abi kuritarvitamisega seotud menetluse kohta.

(76)

Komisjonil oli seega täielik õigus algatada korralduse suhtes uurimismenetlus.

(77)

Suuniste 3.2 jao viiendas lõigus on sätestatud tingimused, mille alusel saab süvendustöödele anda riigiabi tööjõukulude vähendamise kujul. Tingimused, mille kohaselt meremehed peavad töötama ühenduse meremeestena merelaevadel suuniste 3.2 jao kolmanda lõigu tähenduses ja mille kohaselt bagerid peavad olema registreeritud liikmesriigis, vastavad DIS-korras juba sätestatud tingimustele.

(78)

Lisaks sellele on Taani ametiasutused teinud menetluse algatamise otsuse kohta esitatud märkustes selgeks, et DIS-korra tingimustele vastavad üksnes iseliikuvad bagerid ning et muu hulgas sadamates ja fjordides ja nende ümbruses tehtavad süvendustööd jäävad DIS-korra reguleerimisalast välja.

(79)

Seoses tingimusega, mille kohaselt peab bagerite tegevus seisnema mereveos vähemalt 50 % ulatuses nende tööajast, märgib komisjon, et süvendustööde puhul on mõiste „merevedu” suuniste 3.1 jao kuueteistkümnendas lõigus määratletud „eraldatud pinnase transpordina merel” ja selle alla ei kuulu „kaeve- ja süvendustööd kui sellised”. Sellega seoses märgib komisjon, et kaeve- ja süvendustööd kui sellised ei kuulu Taani eespool osutatud korralduses kirjeldatud abikõlblike süvendustööde määratluse alla. Lisaks leiab komisjon, et „sõitmine süvenduskoha ja kaevandatud pinnase lossimise koha vahel” ja „sõitmine süvenduskohtade vahel” on tõepoolest käsitatavad eraldatud pinnase transpordina. Komisjon nõustub ka, et teatavas kaubavahetuses esineva tasakaalustamatuse tõttu ei sõida mereveolaevad alati lastiga. Seepärast on analoogia põhjal loogiline järeldada, et „sõitmine sadama ja süvenduskoha vahel” ja „sõitmine lossimiskoha ja sadama vahel” on käsitatavad mereveona. Samuti on lossimine seotud mereveoga. Kui bagerid pakuvad valitsusasutuste nõudel abi süvamerel, on selle tegevusega otseselt ja eranditult seotud aeg kasutatud mereveo huvides.

(80)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et korralduses määratletud süvendustööd võivad DIS-korrast kasu saada, välja arvatud tegevused, mis vastavad määratlusele „sõitmine süvenduskohal”, mida tõepoolest ei saa eristada kaeve- või süvendustöödest kui sellistest.

(81)

Komisjoni nõustumine enamiku tegevustega, mis Taani ametiasutused on eespool osutatud korralduses määratlenud DIS-korra tingimustele vastavatena, põhineb ka järgmistel punktidel.

(82)

Süvendustööde tegemiseks on vaja kvalifitseeritud meremehi, kelle suhtes kohaldatakse sama töö- ja sotsiaalõiguslikku raamistikku, mida muude meremeeste suhtes.

(83)

Bagerid on käsitatavad merelaevadena ja kohustatud läbima mereveoks ette nähtud laevadega samad tehnilised ja ohutuskontrollid.

(84)

Lisaks on olemas oht, et süvendustöid tegevad ettevõtjad paigutavad oma maismaal sooritatavad tegevused väljapoole ühendust eesmärgiga leida soodsam maksukeskkond ja sotsiaalkindlustussüsteem ning viivad seejärel oma laevad mugavuslipu alla.

(85)

Seega leiab komisjon, et DIS-kord on kohaldatav korralduses määratletud, merel tehtavate süvendustööde suhtes, välja arvatud sõitmine süvenduskohal.

(86)

Viimasel ajal ei kiida komisjon enam heaks tähtajatuid riigiabi programme või nende muudatusi ja nõuab nüüd, et abikavade teavitamisel arvestatakse nende kestuseks kuni kümme aastat.

(87)

Sel põhjusel on komisjon kohustatud vastavalt oma tegevustavale nõudma teatatud meetme lõpetamist. Seega peab komisjon otsustama, et Taani ametiasutused teavitaksid uuesti käesolevas otsuses hinnatud DIS-kava muudatusest EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel hiljemalt kümne aasta jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemise kuupäevast,