1.

Puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.1] võrdub S.13 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

2.

Keskvalitsuse puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.2] võrdub S.1311 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

3.

Regionaalse valitsuse puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.3] võrdub S.1312 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

4.

Kohaliku omavalitsuse puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.4] võrdub S.1313 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

5.

Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.5] võrdub S.1314 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

6.

Esmane puudujääk (-) või ülejääk (+) võrdub puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.1] pluss maksmisele kuuluv intress [1 A.26].

7.

Kogutulu [1 A.7] võrdub jooksevtulu [1 A.9] pluss kapitalitulu [1 A.31].

8.

Kogukulu [1 A.8] võrdub jooksevkulu [1 A.21] pluss kapitalikulu [1 A.33].

9.

Jooksevtulu võrdub otsesed maksud [1 A.10] pluss kaudsed maksud [1 A.13] pluss sotsiaalmaksed [1 A.15] pluss muud jooksevtulud [1 A.18] pluss müük [1 A.20].

10.

Otsesed maksud [1 A.10] võrdub jooksev tulumaks, omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside all.

11.

Äriühingute poolt makstavad otsesed maksud [1 A.11] võrdub jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside ja S.11 ja S.12 kasutamise all.

12.

Kodumajapidamiste poolt makstavad otsesed maksud [1 A.12] võrdub jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside ja S.14 kasutamise all.

13.

Kaudsed maksud [1 A.13] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), kirjendatud ressursside S.13 all, pluss EL eelarvest saadaolevad kaudsed maksud [1B.2].

14.

Kaudsete maksude käibemaksu osa [1 A.14] võrdub lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211); kirjendatud S.13 ja S.212 ressursside all.

15.

Sotsiaalmaksed [1 A.15] võrdub sotsiaalmaksed (D.61), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

16.

Sotsiaalmaksete tööandjate tegelike sotsiaalmaksete osa [1 A.16] võrdub tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

17.

Sotsiaalmaksete töötajate sotsiaalmaksete osa [1 A.17] võrdub töötajate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6112), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

18.

Muud jooksevtulud [1 A.18] võrdub omanditulu (D.4), kindlustuse, v.a elukindlustuse, nõuded (D.72), rahvusvaheline koostöö (D.74), ja mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 ressursside, v.a S.13 intressiressurss (D.41), mis on ühtlasi ka S.13 kasutamine, pluss muude tootmissubsiidiumide saamine (D.39), mis on S.13 kasutamine, miinus jooksvad EL eelarve ülekanded valitsustele [1B.10], pluss EL eelarve netolaekumised [1B.14], kui see on positiivne.

19.

Muude jooksevtulude saadaoleva intressi osa [1 A.19] võrdub intressiga (D.41), mis on kirjendatud S.13 ressursside all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kasutamise all.

20.

Müük [1 A.20] võrdub turutoodang (P.11) pluss toodang enda lõpptarbeks (P.12) pluss muu toodang, v.a turutoodang (P.131), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

21.

Jooksevkulud [1 A.21] võrdub jooksvad ülekanded [1 A.22] pluss maksmisele kuuluv intress [1 A.26] pluss hüvitised töötajatele [1 A.27] pluss vahetarbimine [1 A.29].

22.

Jooksvad ülekanded võrdub sotsiaalmaksed [1 A.23] pluss subsiidiumid [1 A.24] pluss muud jooksvad ülekanded [1 A.25].

23.

Sotsiaalmaksed [1 A.23] võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), pluss turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15 ressursside all.

24.

Makstavad subsiidiumid [1 A.24] võrdub subsiidiumid (D.3), mis kirjendatakse S.13 ressursside all, pluss EL eelarvest riikide residentidele makstavad subsiidiumid [1B.9].

25.

Muud jooksvad ülekanded [1 A.25] võrdub jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), muud tootmise maksud (D.29), omanditulu (D.4), v.a intress (D.41), kindlustuse, v.a elukindlustuse, netomaksed (D.71), rahvusvaheline koostöö (D.74), kirjendatud S.13 kasutamise all, ning muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.15, ressursside all, miinus jooksvad ülekanded (D.74 ja D.75) valitsustelt EL eelarvesse [1B.4 ja 1B.5], miinus netolaekumine EL eelarvest [1B.14], kui see on negatiivne.

26.

Maksmisele kuuluv intress [1 A.26] võrdub intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

27.

Hüvitised töötajatele [1 A.27] võrdub hüvitised töötajatele (D.1), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

28.

Töötajate hüvitiste palga osa [1 A.28] võrdub palk (D.11), kirjendatud S.13 kasutamise all.

29.

Vahetarbimine [1 A.29] võrdub vahetarbimine (P.2), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

30.

Kogusäästmine [1 A.30] võrdub jooksevtulud [1 A.9] miinus jooksevkulud [1 A.21].

31.

Kapitalitulu [1 A.31] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustused ja netoväärtuse muutused; kirjendatakse kui kõikide sektorite, v.a S.13, tehtavad kapitalisiirded, miinus kapitalisiirded EL eelarvest valitsustele [1B.12].

32.

Kapitalitulu kapitalimaksud [1 A.32] võrdub kapitalimaksud (D.91), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

33.

Kapitalikulu [1 A.33] võrdub investeeringud [1 A.34] pluss muu mittefinantsvarade omandamine, neto [1 A.35], pluss tehtavad kapitalisiirded [1 A.36].

34.

Investeeringud [1 A.34] võrdub brutokapital põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

35.

Mittefinantsvarade muu omandamine, neto [1 A.35], võrdub varude suurenemine (P.52), väärisesemete omandamine (P.53) ja mittetoodetud mittefinantsvarade omandamine, neto (K.2), kirjendatud kui S.13 varade muutused.

36.

Tehtavad kapitalisiirded [1 A.36] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kapitalisiirete laekumine, pluss kapitalisiirded EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13] miinus kapitalisiirded valitsuselt EL eelarvesse [1B.7].

37.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (excessive deficit procedure, EDP) puudujääk (-) või ülejääk (+) [1 A.37] võrdub S.13 EDP netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (EDPB.9).

38.

EDP maksmisele kuuluv intress [1 A.38] võrdub EDP intress (EDPD.41), kirjendatud kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

39.

Tulu üldiste mobiiltelekommunikatsiooni süsteemide (universal mobile telecommunication systems, UMTS) litsentside müügist [1 A.39] võrdub tulu kolmanda põlve mobiiltelefonilitsentside müügist, kirjendatud kui mittefinantsvara võõrandamine kooskõlas Eurostati otsusega mobiiltelefonilitsentside liigituse kohta.

40.

Tegelikud sotsiaalmaksed [1 A.40] võrdub tegelikud sotsiaalmaksed (D.611), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

41.

Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded [1 A.41], võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), kirjendatud S.13 kasutamise all.

42.

Sisemajanduse kogutoodang [1 A.42] võrdub sisemajanduse kogutoodang (B.1*g) turuhindades.

43.

Sisemajanduse kogutoodang püsihindades [1 A.43] võrdub sisemajanduse kogutoodang (B.1*g) püsihindades.

44.

Valitsuse investeeringud püsihindades [1 A.44] võrdub brutokapital põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused püsihindades.

1.

Liikmesriikide maksed EL eelarvesse [1B.1] võrdub EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), mille maksab valitsus EL eelarvesse [1B.4], pluss muud jooksvad ülekanded (D.75), maksab valitsus EL eelarvesse [1B.5], pluss kapitalisiirded (D.9), maksab valitsus EL eelarvesse [1B.7].

2.

EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.2] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), kirjendatud S.212 ressursside all.

3.

EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.3] võrdub lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211), kirjendatud S.212 ressursside all.

4.

Rahvusvaheline koostöö, maksab valitsus EL eelarvesse [1B.4], võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74), kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

5.

Muud jooksvad ülekanded, mille teeb valitsus EL eelarvesse [1B.5], võrdub muud jooksvad ülekanded (D.74), kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

6.

Muude jooksvate ülekannete, mille teeb valitsus EL eelarvesse, EÜ neljas omaressurss [1B.6] võrdub sisemajanduse kogutoodangul (gross national product, GNP) põhinev neljas omaressurss (ESA 95, punkt 4 138), kirjendatud kui muud jooksvad ülekanded (D.75) S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

7.

Kapitalisiirded, mille teeb valitsus EL eelarvesse, [1B.7] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 laekuvad kapitalisiirded.

8.

EL kulud liikmesriikides [1B.8] võrdub EL eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] pluss jooksvad ülekanded (D.7), makstakse EL eelarvest valitsustele [1B.10], pluss jooksvad ülekanded (D.7), makstakse EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.11], pluss kapitalisiirded (D.9), makstakse EL eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.13].

9.

EL eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] võrdub subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.212 ressursside all.

10.

Jooksvad ülekanded EL eelarvest valitsusele [1B.10] võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74) ja muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 ressursside ja S.212 kasutamise all.

11.

Jooksvad ülekanded EL eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.11] võrdub muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.212 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

12.

Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusele [1B.12] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 varade muutused.

13.

Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.13] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.212 varade muutused ning kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

14.

Netolaekumine EL eelarvest [1B.14] võrdub netolaekumine valitsusele EL eelarvest pluss netolaekumine valitsusvälistele üksustele EL eelarvest.

15.

Omaressursside kogumise kulud [1B.15] on turutoodangu see osa, mis on kirjendatud S.13 ressursside all, s.o EL eelarvest makstav omaressursside kogumise kulu.

1.

Lõpptarbimise kulu [1C.1] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

2.

Individuaalse tarbimise kulu [1C.1] võrdub individuaalse tarbimise kulu (P.31), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

3.

Kollektiivse tarbimise kulu [1C.3] võrdub kollektiivse tarbimise kulu (P.32), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

4.

Hüvitised töötajatele [1C.4] võrdub [1 A.27].

5.

Vahetarbimine [1C.5] võrdub [1 A.29].

6.

Turutootjate poolt tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded [1C.6] võrdub turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

7.

Põhivara kulum [1C.7] võrdub põhivara kulum (K.1), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

8.

Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium [1C.8] võrdub muud tootmismaksud (D.29), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, miinus muud saadud tootmissubsiidiumid (D.39), kirjendatud S.13 kasutamise all.

9.

Tegevuse netoülejääk [1C.9] võrdub S.13 tegevuse netoülejääk (B.2n).

10.

Müük [1C.10] võrdub [1 A.20].

11.

Lõpptarbimise kulu püsihindades [1C.11] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all püsihindades.

1.

Puudujääk (-) või ülejääk (+) [2 A.1] võrdub [1 A.1].

2.

Finants- ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon [2 A.2] võrdub puudujääk (-) või ülejääk (+) [2 A.1] miinus netotehingud finantsvara ja kohustustega [2 A.3].

3.

Netotehingud finantsvara ja kohustustega [2 A.3] võrdub finantsvarade omandamistehingutega, neto, [2 A.4] miinus tehingud kohustustega, neto, [2 A.15].

4.

Tehingud finantsvaradega [2 A.4] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2 A.5], tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad (F.33) [2 A.6], tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2 A.7], tehingud laenudega (F.4) [2 A.8], tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5) [2 A.9] ja tehingud finantsvaraga [2 A.13], mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

5.

Tehingud sularaha ja hoiustega (varad) [2 A.5] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

6.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, lühi- ja pikaajaliste väärtpaberitega [2 A.6] võrdub väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

7.

Tehingud tuletisinstrumentidega (varad) [2 A.7] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netomaksed (F.34), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

8.

Tehingud laenudega (varad) [2 A.8] võrdub uute laenude andmine valitsuse poolt (F.4), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

9.

Tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (varad) [2 A.9] võrdub aktsiate ja muude omandiväärtpaberite omandamine, neto, (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

10.

Erastamine (neto) [2 A.10] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida teostab S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses (ESA 95, punkt 2.26); (3) vastavaid tehinguid võib S.13 teostada vahetult võlgneva üksusega või muu krediteeriva üksusega.

11.

Omakapitali juurdemaksed (neto) [2 A.11] võrdub tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva ettevõtte üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses, vaid teostab S.13 vahetult võlgneva üksusega.

12.

Muu [2 A.12] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11, S.12 või S.14 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses ega S.13 vahetult võlgneva üksusega, vaid muu krediteeriva üksusega.

13.

Tehingud muu finantsvaraga [2 A.13] võrdub rahalise kulla ja laenu eriõiguste (SDR) omandamine, neto, (F.1), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused, kindlustustehnilised reservid (F.6) ja muud laekumised (F.7), kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

14.

Tehingud muu finantsvaraga, millest kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas [2 A.14] võrdub selle osaga muudest laekumata/maksmata arvetest (F.7 varad), mis on seotud maksude ja sotsiaalmaksetega ja kirjendatud D2, D5, D6 ja D91 all, miinus tegelikult laekunud maksud, mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

15.

Tehingud kohustustega (konsolideeritud) [2 A.15] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2 A.16], tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (F.331) [2 A.17], tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (F.332) [2 A.18], tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2 A.19], tehingud laenudega (F.4) [2 A.20] ja tehingud muude kohustustega [2 A.22], mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

16.

Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2 A.16] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

17.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [2 A.17] võrdub väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.331), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle (F.331) ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

18.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [2 A.18] võrdub väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta (F332) ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

19.

Tehingud tuletisinstrumentidega (kohustused) [2 A.19] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netolaekumised (F.34), mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

20.

Tehingud laenudega (kohustused) [2 A.20] võrdub uute laenude võtmine valitsuse poolt (F.4), millest on maha arvatud seniste laenude tagasimaksed ja mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

21.

Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2 A.21] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

22.

Tehingud muude kohustustega [2 A.22] võrdub kindlustustehniliste reservidega (F.6) ja maksmata arvetega (F.7) seotud kohustuste tekkimine, neto, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

23.

Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2 A.23] võrdub sularaha ja hoiustega (F.2) [2 A.16], väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid [2 A.17 ja 2 A.18] (F.33), ja laenudega seotud kohustuste tekkimine, neto. See on ka kehtestatud valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement, GGBR).

24.

Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega [2 A.24] võrdub kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega, neto [2 A.23], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

25.

Tehingud siseriiklikus vääringus võlainstrumentidega [2 A.25] võrdub võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto [2 A.23], vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

26.

Tehingud osalevas vääringus võlainstrumentidega [2 A.26] võrdub eküüs vääringustatud võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto[2 A.23], pluss euros vääringustatud võlainstrumendid enne liikmesriigis euro kasutuselevõttu, pluss osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis vääringustatud võlainstrumendid enne osalevaks liikmesriigiks saamist. Välja on jäetud riigi vääring [2 A.25].

27.

Tehingud mitteosalevas vääringus võlainstrumentidega [2 A.27] võrdub [2 A.25]-s või [2 A.26]-s mittesisalduvate võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto.

28.

Muud vood [2 A.28] võrdub hindamise mõju laenule [2 A.29] pluss muud muutused võla mahus [2 A.32].

29.

Laenu hindamise mõju [2 A.29] võrdub välisvaluutaga seotud kasum ja kahjum [2 A.30] pluss muu hindamise mõju – nimiväärtus [2 A.31].

30.

Kasum ja kahjum valuutapositsioonidest [2 A.30] võrdub võla [3 A.1] nominaalpositsiooni kasum/kahjum (K.11), kus väärtus muutub riigi vääringusse konverteerimisel valuutakursi muutuste tõttu.

31.

Muu hindamise mõju (nimiväärtus) [2 A.31] võrdub võla muutus [2 A.33] miinus tehingud võlainstrumentidega [2 A.23] miinus kasum ja kahjum valuutapositsioonidest [2 A.30] miinus muud muutused võla mahus [2 A.32].

32.

Muud muutused võla mahus [2 A.32] võrdub muud mahu muutused (K.7, K.8, K.10 ja K.12) kohustustes, mida liigitatakse kas sularaha ja hoiustena (AF.2), väärtpaberitena, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33) või laenudena (AF.4), mis ei ole S.13 varad.

33.

Muutus võlas [2 A.33] võrdub võlg [3 A.1] aastal t miinus võlg [3 A.1] aastal t-1.

1.

Tehingud võlainstrumentidega – konsolideerimata [2B.1] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3], tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4], pluss tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] pluss tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6].

2.

Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

3.

Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

4.

Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

5.

Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

6.

Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.121, varade muutused.

7.

Konsolideeritud tehingud [2B.7] võrdub tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] miinus konsolideeritud tehingud võlainstrumentidega [2 A.23].

8.

Konsolideerimistehingud (sularaha ja hoiused) [2B.8] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] miinus konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2 A.16].

9.

Konsolideerimistehingud (lühiajalised väärtpaberid) [2B0,9] võrdub tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] miinus konsolideeritud tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2 A.17].

10.

Konsolideerimistehingud (pikaajalised väärtpaberid) [2B.10] võrdub tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] miinus konsolideeritud tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2 A.18].

11.

Konsolideeritud tehingud (laenud) [2B.11] võrdub tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] miinus konsolideeritud tehingud laenudega (kohustused) [2 A.20] miinus tehingud keskpangalt saadud laenudega [2 A.21].

1.

Võlg [3 A.1] võrdub võlg vastavalt määratlusele määruses (EÜ) nr 3605/93.

2.

Võlg – sularaha ja hoiused (kohustused) [3 A.2] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (AF.2).

3.

Võlg – lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [3 A.3] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

4.

Võlg (pikaajalised väärtpaberid) (kohustused) [3 A.4] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

5.

Võlg – keskpangalt saadud laen (kohustused) [3 A.5] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis on S.121 vara.

6.

Võlg – muud laenud (kohustused) [3 A.6] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis ei ole S.121 vara.

7.

Liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad [3 A.7] võrdub keskpanga poolt hoitavad võlakirjad [3 A.8], muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3 A.9], muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3 A.10] ja muude liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad [3 A.11].

8.

Keskpanga poolt hoitavad võlakirjad [3 A.8] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.121 vara.

9.

Muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3 A.9] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.122 vara.

10.

Muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3 A.10] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.123, S.124 või S.125 vara.

11.

Liikmesriigi muude residentide poolt hoitavad võlakirjad [3 A.11] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.11, S.14 või S.15 vara.

12.

Liikmesriigi mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad [3 A.12] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.2 vara.

13.

Võlg riigi vääringus [3 A.13] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

14.

Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3 A.14] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis oli vääringustatud osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis enne tema saamist osalevaks liikmesriigiks (v.a riigi vääring [3 A.13]), pluss eküüs või euros vääringustatud võlg.

15.

Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3 A.15] võrdub võla see osa [3 A.1], mis pole hõlmatud [3 A.13]-s või [3 A.14]-s.

16.

Lühiajaline võlg [3 A.16] võrdub võla see osa [3 A.1], mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

17.

Pikaajaline võlg [3 A.17] võrdub võla see osa [3 A.1], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

18.

Muutuv intressimääraga pikaajaline võlg [3 A.18] võrdub pikaajalise võla selle osaga [3 A.17], mille intressimäär on muutuv.

19.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud kuni üks aasta [3 A.19], võrdub võla selle osaga [3 A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üks aasta või alla selle.

20.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3 A.20], võrdub võla selle osaga [3 A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat.

21.

Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3 A.21], võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3 A.20], selle osaga [3 A.1], mille intressimäär on muutuv.

22.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta [3 A.22] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta.

23.

Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta [3 A.23], võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta, selle osaga [3 A.22], mille intressimäär on muutuv.

24.

Kohaliku omavalitsuse võlaosa [3 A.24] on S.1311 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, miinus S.1313 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1311 [3B.15].

25.

Regionaalse valitsuse võlaosa [3 A.25] on S.1312 kohustused, mis ei ole S.1312 varad, miinus S.1312 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1312 [3B.16].

26.

Kohaliku omavalitsuse võlaosa [3 A.26] on S.1313 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, miinus S.1313 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1313 [3B.17].

27.

Sotsiaalkindlustuse võlaosa [3 A.27] on S.1314 kohustused, mis ei ole S.1314 varad, miinus S.1314 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1314 [3B.18].

28.

Võla keskmine järelejäänud tähtaeg [3 A.28] võrdub tasumata summadega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg väljendatuna aastates.

29.

Võlg (nullkupongvõlakirjad) [3 A.29] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on nullkupongvõlakirjades, s.o kupongimakseta võlakirjades, mille intress põhineb erinevusel väljaostu- ja emissioonihinna vahel.

1.

Võlg – konsolideerimata [3B.1] võrdub S.13 kohustused, sh võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.13 varad.

2.

Konsolideerimise osad [3B.1] võrdub S.13 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.13 varad

3.

Konsolideerimise osad – sularaha ja hoiused [3B.3] võrdub konsolideerimise osaks [3B.2] oleva instrumendi sularaha ja hoiused (F.2).

4.

Konsolideerimise osad – lühiajalised väärtpaberid [3B.4] võrdub konsolideerimise osaks [3B.2] oleva instrumendi väärtpaberid, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

5.

Konsolideerimise osad – pikaajalised väärtpaberid [3B.5] võrdub konsolideerimise osaks [3B.2] oleva instrumendi väärtpaberid, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

6.

Konsolideerimise osad (laenud) [3B.6] võrdub konsolideerimise osaks [3B.2] oleva instrumendi laenud (F.4).

7.

Keskvalitsuse emiteeritud võlg [3B.7] võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] ja ei ole S.1311 varad.

8.

Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoiavad teised valitsuse allsektorid [3B.8], võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1312, S.1313 või S.1314 varad.

9.

Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad [3B.9] võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] ja ei ole S.1312 varad.

10.

Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoiavad teised valitsuse allsektorid [3B.10], võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1311, S.1313 või S.1314 varad.

11.

Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad [3B.11] võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] ja ei ole S.1313 varad.

12.

Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoiavad teised valitsuse allsektorid [3B.12] võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1311, S.1312 või S.1314 varad.

13.

Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad [3B.13] võrdub S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] ja ei ole S.1314 varad.

14.

Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad, mida hoiavad teised valitsuse allsektorid [3B.14] võrdub S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1311, S.1312 või S.1313 varad.

15.

Keskvalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorid [3B.15], võrdub of S.1312, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1311 varad.

16.

Regionaalse valitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.16], võrdub of S.1311, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1312 varad.

17.

Kohaliku omavalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.17], võrdub S.1311, S.1312 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1313 varad.

18.

Sotsiaalkindlustusfondide poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.18], võrdub S.1311, S.1312 või S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1314 varad.”