1.

Võttes arvesse Belgia 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitlevatele ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Belgia on ajavahemikus 2005–2007 teinud suuri edusamme riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Belgia on teinud teatavaid edusamme 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu koostatud soovituste järgimiseks on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid, kuid vaja on täiendavaid reforme. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid meetmeid. Rakendamisaruandes käsitletakse konkreetselt ka euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

Belgia 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas heidete vähendamise meetmed ning paljulubavad tulemused töötute nõustamise ja nende jälgimise süsteemi alal.

5.

Belgia riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on tööjõu maksukoormuse alandamine ning samal ajal eelarve tasakaalustamise ja tööturu toimimise parandamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Belgial:

6.

Lisaks on oluline, et Belgia pööraks tähelepanu järgmisele: täies mahus tuleks rakendada strateegiat, mille eesmärk on tagada pikaajaline eelarveline jätkusuutlikkus, sealhulgas kulude piiramine, eelarve ülejääk ja valitsemissektori võla pidev vähendamine; kiiresti tuleks võtta täiendavaid meetmeid konkurentsi parandamiseks gaasi- ja elektriturul, sealhulgas sõltumatute ja tõhusate reguleerivate asutuste abil ning võttes ülekandesüsteemide ja jaotusvõrkude operaatoreid hõlmavaid täiendavaid meetmeid; suurendada tuleks oluliselt oma jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni stimuleerimiseks, suurendades eelkõige riikliku rahastamise ulatust ja mõju ning töötades välja kõikidel tasemetel kooskõlastatud poliitika; jätkata tuleks eakamate töötajate ja haavatavate rühmade tööhõivet suurendavate meetmete rakendamist, jälgida nende mõju ja vajaduse korral võtta inimeste tööturule tagasitoomise meetmeid.

1.

Võttes arvesse Bulgaaria 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut Bulgaaria riiklikule reformiprogrammile ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Üldiselt keskendutakse riiklikus reformiprogrammis õigetele väljakutsetele, kuid mõnes valdkonnas tuleks välja töötada konkreetsemad meetmed, eelkõige seoses haldussuutlikkuse edasise parandamisega ning bürokraatia kiire ja olulise vähendamisega, et muuta ettevõtluskeskkond dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Arvestades majanduse suurenevat tasakaalustamatust, on eriti oluline, et Bulgaaria kiirendaks oma riikliku reformiprogrammi rakendamist, et luua vajalikud tingimused jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks keskmises ja pikas perspektiivis.

3.

Riikliku reformiprogrammi tugevused on selge probleemide analüüs, õige prioriteetide seadmine, reformide järjestamine ning tugev poliitiline vastutustunne. Kehtestatud on olulised sätted edusammude tähelepanelikuks jälgimiseks kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, mis peaks olema tõhus vahend riikliku reformiprogrammi kiire ja tõhusa rakendamise tagamiseks. Riiklikku reformiprogrammi toetab ka range fiskaalpoliitika, mis on kindel alus vajalike struktuurireformide kiirendamiseks, et tagada pikaajaline majanduskasv.

4.

Bulgaaria riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb probleemidega esmajärjekorras tegeleda ning mille meetmete mõju eelarvele ning järelevalve- ja hindamismenetluse üksikasjad tuleb selgelt paika panna: haldussuutlikkus; tasakaalu puudumine makromajanduses; bürokraatia ja tööturu toimimine. Sellest tulenevalt soovitatakse Bulgaarial:

5.

Lisaks on oluline, et Bulgaaria keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: lisameetmete võtmine riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, eelkõige pidades silmas pensionide asjakohasuse ja jätkusuutlikkusega seotud võimalikke ohtusid; kõikide vajalike eeltingimuste tagamine tugevaks konkurentsiks võrgutööstustes; integreeritud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia väljatöötamine eesmärgiga reformida riigi teadus- ja arendustegevuse süsteemi, riikliku toetuse suunamine teadus- ja arendustegevusse, et arvestades 2010. aastaks seatud üldist teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse eesmärki jõuda konkurentsivõimelisema rahastamiseni, millega pööratakse piisavalt tähelepanu prioriteetidele; võitlemine deklareerimata tööga, tugevdades institutsioonilist võimekust viia läbi kontrolle ja tagada õiguslik jõustamine; elukestva õppe strateegia koostamise lõpuleviimine ja osaluse suurendamine.

1.

Võttes arvesse Tšehhi Vabariigi 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Tšehhi Vabariik on ajavahemikus 2005–2007 teinud teatavaid edusamme riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Tšehhi Vabariik on teinud teatavaid edusamme ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel prioriteetsetes valdkondades kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu koostatud soovituste järgimiseks on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Teatavaid poliitilisi meetmeid on võetud ka nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades.

4.

Tšehhi Vabariigi 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas ühtne strateegia ettevõtluse õigusliku raamistiku parandamiseks, töö tasuvaks muutmise reformid, alg- ja keskhariduse õppekavade reformid, kolmanda astme hariduses osalemise suurendamine ja elukestva õppe strateegia vastuvõtmine.

5.

Tšehhi Vabariigi riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus elanikkonna vananemist silmas pidades, teadus- ja arendustegevuse riiklike kuludega seotud kohustuste täitmine ja nende tõhustamine, tööturu kaitstud paindlikkuse suurendamine, hariduse ja koolituse parandamine tõhususe ja võrdsete võimaluste seisukohast ning elukestvas õppes osalemise suurendamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Tšehhi Vabariigil:

6.

Lisaks on oluline, et Tšehhi Vabariik keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: intellektuaalomandi õiguste kaitse parandamine; info- ja sidetehnoloogia valdkonna arengu kiirendamine, sealhulgas e-valitsust võimaldava õiguskeskkonna rakendamine ning selle jälgimine; uuenduslike äriühingute rahastamisvõimaluste parandamine, eelkõige riskikapitalituru täiendava arendamise kaudu; ettevõtlushariduse ulatuse laiendamine; ebasoodsas olukorras olevate rühmade parem tööturule integreerimine; piirkondliku ebaühtluse vähendamine; töö- ja pereelu ühitamine; sooliste palgaerinevuste kõrvaldamine; aktiivsena vananemise strateegia rakendamine.

1.

Võttes arvesse Taani 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Taani on ajavahemikus 2005–2007 olnud väga edukas oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Taani on teinud suuri edusamme 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu poolt kindlaks määratud tähelepanu vajavates valdkondades on võetud mitmeid poliitilisi meetmeid.

4.

Taani 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas terviklik ja ühtne lähenemisviis reformide kavandamisele ja rakendamisele ning samal ajal pikaajalise eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamine ja sidusrühmade aktiivne osalemine.

5.

On oluline, et Taani keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: jätkuvad meetmed energiavarustussüsteemide omavaheliseks ühendamiseks, et tõhustada elektri- ja gaasituru toimimist; keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul tööjõu pakkumise ja töötatud tundide arvu suurendamine, sealhulgas täiendavate algatuste tegemine tööstiimulite parandamiseks ning täiendavad sammud eakamate töötajate, sisserändajate ja nende järeltulijate integreerimiseks tööturul; majanduslikult tasuval viisil meetmete intensiivistamine alg- ja keskhariduse täiustamiseks ning kõrgema keskhariduse ja kolmanda astme haridust läbivate õpilaste arvu suurendamiseks, kui praegused meetmed osutuvad ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks ebapiisavaks.

1.

Võttes arvesse Saksamaa 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Saksamaa on ajavahemikul 2005–2007 olnud oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel edukas ja teinud suuri edusamme 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu koostatud soovituste järgimiseks on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Riigi rahanduse tasakaalustamise valdkonnas on võetud mitmeid meetmeid, kuid teenuste valdkonna konkurentsi küsimuses ja struktuurse tööpuuduse vastu võitlemises on meetmeid võetud vähe. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid meetmeid. Rakendamisaruandes käsitletakse konkreetselt ka euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

Saksamaa 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas järgmised: riigi rahanduse tasakaalustamine; kõrgetasemelise teadustöö ja innovatsiooni tugevdamine; edu noorte töötuse probleemi lahendamisel; otsustuskindel lähenemine lastehoiuvõimaluste suurendamisele.

5.

Esmajärjekorras tuleb tegeleda probleemidega järgmistes Saksamaa riiklikus reformiprogrammis loetletud poliitikavaldkondades: konkurents teenuste valdkonnas ja struktuurne tööpuudus. Sellest tulenevalt soovitatakse Saksamaal:

6.

Lisaks on oluline, et Saksamaa keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: pikaajalise eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamine, kindlustades saavutatud eelarve stabiilsuse, sealhulgas käimasoleva föderaalsüsteemi eelarveasutuste läbivaatamise raames, ja jälgides tähelepanelikult tervishoiureformi mõju, et hoida kulude kasvu kontrolli all ja tõhustada tervishoiusektorit; konkurentsitingimuste parandamine raudteesektoris ning nende jätkuv parandamine gaasi- ja elektrivõrkudes, kus konkurents on suure kontsentratsiooni tõttu endiselt ebapiisav; täisteeninduskeskuste rajamise jätkamine ning ettevõtte asutamiseks kuluva aja tõhustamine; kavandatud meetmete raames elukestva õppe edendamine ja täienduskutseõppe tõhustamine.

1.

Võttes arvesse Eesti 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Eesti on olnud väga edukas riikliku reformiprogrammi rakendamisel ajavahemikus 2005–2007. Eesti on teinud suuri edusamme 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu järeldustes kindlaks määratud tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Teatavaid poliitilisi meetmeid on võetud konkurentsi, aktiivse tööturupoliitika ja hariduspoliitika valdkonnas. Kõige märkimisväärsemad on olnud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika valdkonna meetmed. Tööõiguse ajakohastamise alal ei ole Eesti märkimisväärseid edusamme teinud.

4.

Eesti rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas järgmised: ambitsioonika ja süstemaatilise uue pikaajalise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia loomine; meetmed ettevõtete loomise ja uuenduslike VKEde rahastamise hõlbustamiseks; tööhõive määra märgatav suurenemine ning kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ette nähtud meetmed.

5.

Eesti riiklikus reformiprogrammis loetletud poliitikavaldkondadest tuleb probleemidega tegeleda esmajärjekorras tööhõive valdkonnas, kus tööõiguse ajakohastamisel tehtud edusammud on olnud väikesed.

6.

On oluline, et Eesti keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: makromajandusliku stabiilsuse saavutamine ja inflatsiooni ohjeldamine piisavate struktuurireformide ja kindlakäelise fiskaalpoliitika kaudu; jõupingutuste suurendamine teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamiseks uuenduslike teenuste või toodete näol; tihedama koostöö soodustamine ülikoolide ja ettevõtete vahel; uue puutumatuse ja leebema kohtlemise programmi käivitamine ja konkurentsi tagamise tõhustamine; aktiivse tööturupoliitika tõhustamine ja oskustööjõu pakkumise parandamine laiaulatusliku elukestva õppe strateegia rakendamise kaudu, mis vastaks tööturu vajadustele; tööturu paindlikkuse suurendamine tööõiguse kiire ajakohastamise ja paindlike töökorralduse vormide edendamise kaudu.

1.

Võttes arvesse Iirimaa 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Iirimaa on olnud väga edukas riikliku reformiprogrammi täitmisel ajavahemikus 2005–2007. Iirimaa on teinud suuri edusamme 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu poolt kindlaks määratud tähelepanu vajavates valdkondades on võetud mitmeid poliitilisi meetmeid. Kui rakendamisaruandes ei käsitleta konkreetselt euroalasse kuuluvatele riikidele koostatud soovitusi, on aruandes esitatud sellega seotud asjakohased arengud.

4.

Iirimaa riikliku reformiprogrammi ja selle rakendamise tugev külg on terviklik ja ühtne riiklik strateegia. Dokumendis rõhutatakse ka Lissaboni protsessi kasulikkust, pidades silmas selle rõhuasetust prioriteetide seadmisele ja konkreetsete meetmete rakendamisele, ning tõstetakse esile protsessi võtmetähtsust üleilmastumisega seotud probleemidega arvestamisel ja võimaluste ärakasutamisel.

5.

On oluline, et Iirimaa keskenduks edaspidi riikliku reformiprogrammi täitmisel järgmisele: konkreetsete pensionikorralduse reformimise meetmete väljatöötamise kiirendamine; tööturul osalemise suurendamine, sealhulgas tehes täiendavaid edusamme ulatusliku lastehoiuteenuste infrastruktuuri loomisel; tööturu poliitika raamistiku edasine arendamine, sisserändajate sotsiaalne integratsioon ning erilise rõhu asetamine eakamate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate toetamisele; eluasemeturu arengu tähelepanelik jälgimine, kuna see areng mõjutab majanduskasvu lühikeses ja keskmises perspektiivis.

1.

Võttes arvesse Kreeka 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Kreeka on riikliku reformiprogrammi rakendamisel ajavahemikus 2005–2007 teinud järjekindlaid edusamme. Kreeka on teinud teatavaid edusamme 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu koostatud soovituste puhul on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid meetmeid. Rakendamisaruandes ei käsitleta konkreetselt euroalasse kuuluvatele riikidele koostatud soovitusi, kuid aruandega kaasnevas tabelis on loodud selge seos.

4.

Kreeka 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas järgmised: head tulemused riigi rahanduse konsolideerimise, naiste tööhõive soodustamise, siseturgu käsitlevate õigusaktide rakendamise ja ettevõtluskeskkonna parandamise valdkonnas. On toimunud positiivne areng pikaajalise eelarvelise jätkusuutlikkuse parandamiseks kavandatud pensionireformi rakendamise ajakava kinnitamise küsimuses.

5.

Järgmistes Kreeka riiklikus reformiprogrammis loetletud poliitikavaldkondades tuleb väljakutsetega tegeleda esmajärjekorras: pikaajaline eelarveline jätkusuutlikkus; avaliku halduse reformide rakendamine; aktiivse tööturupoliitika tugevdamine; noorte suure töötuse määra vähendamine; deklareerimata töö probleemi lahendamine ning hariduse ja elukestva õppe reformide elluviimise kiirendamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Kreekal:

6.

Lisaks on oluline, et Kreeka keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: jõupingutuste jätkamine inflatsioonisurve vähendamiseks ning tegelemine jooksevkonto puudujäägi põhjustega; jõupingutuste intensiivistamine teadustegevuse ja innovatsioonistrateegia koostamiseks ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamiseks; siseturgu käsitlevate õigusaktide ülevõtmise täiendav parandamine; edusammude kiirendamine 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel seatud VKEde poliitika eesmärkide saavutamiseks; erialateenuste sektoris konkurentsi tugevdamine; keskkonna kaitsmine, pidades esmatähtsaks tõhusat tahkete jäätmete ja heitveekäitlust ning piirates kasvuhoonegaaside heitkoguseid; naiste tööturul osalemise jätkuv stimuleerimine; õpingute varajase katkestamise vähendamine ja aktiivsena vananemise ühtse strateegia loomine.

1.

Võttes arvesse Hispaania 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Hispaania on ajavahemikus 2005–2007 olnud edukas riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Hispaania on teinud suuri edusamme kohustuste täitmisel kolmes 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud neljast prioriteetsest valdkonnast.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu koostatud soovituste järgimiseks on võetud mitmeid poliitilisi meetmeid. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid meetmeid. Rakendamisaruandes käsitletakse konkreetselt ka euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

Hispaania 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas järgmised: kavandatust kiirem valitsemissektori võla vähendamine; teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniprogrammi edukas elluviimine ning edusammud tööhõive eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses naiste tööhõivega.

5.

Hispaania riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on konkurentsi suurendamine elektrienergiaturul ning hariduse edasine täiustamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Hispaanial:

6.

Lisaks on oluline, et Hispaania keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: jõupingutuste jätkamine inflatsioonisurve vähendamiseks, tegelemine jooksevkonto puudujäägi põhjustega ning eluasemeturu arengute jälgimine; konkurentsi suurendamine erialateenuste ja jaeturgudel; parema õigusliku reguleerimise programmi rakendamine ning vajaduse korral õigusliku raamistiku parandamine; keskkonnakaitsemeetmete edasine arendamine, eriti CO2 heitkoguste vähendamine; kõikide vajalike meetmete võtmine tööhõive kaitse poliitika edasiseks ajakohastamiseks eemärgiga edendada kaitstud paindlikkuse põhimõtet vastukaaluks tööturu segmenteerimisele ja muuta osalise tööajaga töötamine atraktiivsemaks; tootlikkuse suurendamine töötajate oskuste ja innovatsioonitaseme parandamise kaudu; jõupingutuste jätkamine sisserändajate integreerimiseks tööturule; lastehoiuteenuste kättesaadavuse täiendav parandamine; pensioni- ja tervishoiureformide elluviimine, et parandada pikaajalist eelarvelist jätkusuutlikkust.

1.

Võttes arvesse Prantsusmaa 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Prantsusmaa on riikliku reformiprogrammi rakendamisel ajavahemikus 2005–2007 teinud järjekindlaid edusamme. Reformide tempo on 2007. aasta kekspaigast alates kiirenenud. Prantsusmaa on samuti teinud teatavaid edusamme 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et Prantsusmaa on võtnud esimesi meetmeid talle nõukogu poolt tehtud soovituste järgimiseks, kuid ülejäänud reforminõudmiste täitmine on jätkuvalt äärmiselt oluline. Muudes nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on vastu võetud teatavad meetmed, eelkõige on ette võetud oluline reform ettevõtluse ja uute ettevõtete stimuleerimiseks ja toetamiseks. Rakendamisaruandes ei käsitleta siiski eraldi euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

Prantsusmaa 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas järgmised: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonireform; konkreetsed tulemused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna meetmete puhul; tööstuspoliitika prioriteetseks kuulutamine (pôle de compétitivité); reform ülikoolide autonoomsuse suurendamiseks ning väljakuulutatud laiaulatuslikud meetmed tööturu toimimise parandamiseks, sealhulgas õigusaktides tehtavate muudatuste kaudu.

5.

Rakendamisaruandes on esitatud oluliselt muudetud strateegia, milles tööhõive on majanduspoliitika vahend majanduskasvu soodustamiseks. Kuigi on vastu võetud Gallandi akti reformi teine etapp, on täiendavalt vaja täielikult rakendada ja kehtestada uusi meetmeid, et tagada tõhus konkurents teenuseturul. On oluline, et Prantsusmaa suurendaks veelgi jõupingutusi eelarve valdkonnas eesmärgiga viia üheaegselt ellu kooskõlastatud reformistrateegiat ja tasakaalustada täiendavalt riigi rahandust. Vaja on märkimisväärseid või jätkuvaid täiendavaid meetmeid, et saavutada eelarve tasakaal, suurendada konkurentsi võrgutööstustes ja parandada tööturu toimimist. Sellest tulenevalt soovitatakse Prantsusmaal:

6.

Lisaks sellele on oluline, et Prantsusmaa keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: konkurentsitingimuste täiendav tõhustamine reguleeritud ameti- ja kutsealade puhul, parema õigusloome poliitika jätkuv täiustamine mõju hindamise kaasamise kaudu; jätkuv tööjõupakkumise suurendamine ja töö tasuvaks muutmine.

1.

Võttes arvesse Itaalia 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Itaalia on ajavahemikus 2005–2007 riikliku reformiprogrammi rakendamisel teinud suuri edusamme. Itaalia on võtnud teatavaid meetmeid 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu koostatud soovituste järgimiseks on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Arvestades probleemide ulatust, on vaja märkimisväärseid täiendavaid reforme. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Rakendamisaruandes käsitletakse konkreetselt ka euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

Itaalia 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas: esialgsed sammud ettevõtluskeskkonna parandamiseks; meetmed konkurentsi suurendamiseks eriala- ja finantsteenuste valdkonnas ning jaeturgudel; ELi õiguse ülevõtmise puudujäägi hiljutine vähendamine ja e-valitsuse algatused avaliku sektori ajakohastamiseks.

5.

Itaalia riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb probleemidega esmajärjekorras tegeleda: eelarve jätkusuutlikkus, mille puhul tuleb teha edasisi jõupingutusi ja pensionireform täielikult ellu viia ning vajaduse korral lõpule viia; tõhusam konkurents toote- ja teenuseturgudel ning väljakuulutatud reformide täies mahus rakendamine; tööhõive valdkonnas täiendav piirkondlike erinevuste vähendamine ning hariduse ja elukestva õppe parandamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Itaalial:

6.

Lisaks on oluline, et Itaalia keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamine ja nende tõhustamine, sest vaatamata teretulnud poliitikaarengutele on vaja täiendavaid jõupingutusi, et saavutada 2010. aastaks seatud eesmärk ja tõhustada riiklikke kulutusi; jõupingutuste suurendamine, et saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid; õigusloome kvaliteedi parandamine, tugevdades ja rakendades täies mahus mõju hindamise süsteemi, eelkõige VKEde puhul; infrastruktuuri parandamise kavade rakendamine, eelkõige seoses lõunapoolsete piirkondadega; lastehoiuteenuste ja vanurite hooldamise teenuste jätkuv laiendamine eesmärgiga paremini ühitada töö- ja eraelu ning soodustada naiste osalemist tööturul; aktiivsena vananemise järjekindla strateegia kehtestamine, et suurendada eakate töötajate töötamist ja tagada piisava suurusega pensionid.

1.

Võttes arvesse Küprose 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Küpros on ajavahemikus 2005–2007 olnud riikliku reformiprogrammi rakendamisel edukas. Küpros on teinud suuri edusamme 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel prioriteetsetes valdkondades kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu koostatud soovituste järgimiseks on võetud mitmeid poliitilisi meetmeid. Arvestades riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, on võetud rahuldavaid esialgseid meetmeid seoses tervishoiusüsteemi reformidega, kuid pensionireformi küsimuses on meetmeid võetud vähe. Lisaks on võetud teatavad meetmed elukestva õppe täiendamiseks, kuid mitte piisavalt meetmeid kutseharidus- ja koolitussüsteemi reformi valdkonnas. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid.

4.

Rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas edusammud seoses eelarve tasakaalustamisega nii puudujäägi kui ka võla vähendamise küsimuses; kõikehõlmava teadus- ja innovatsioonisüsteemi uus arenduspoliitika; hea üldise tööhõive taseme säilitamine mitmete aktiivsete tööturumeetmete toel.

5.

Küprose riiklikus reformiprogrammis on järgmised poliitikavaldkonnad, milles tuleb probleemidega esmajärjekorras tegeleda: vananemisega seotud kulutused; hiljuti vastu võetud elukestva õppe strateegia 2007–2013 rakendamine ning noorte töö- ja õppimisvõimaluste parandamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Küprosel:

6.

Lisaks sellele on oluline, et Küpros keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: erialateenuste valdkonnas konkurentsi suurendamine; erasektori teadus- ja arendustegevuse täiendav stimuleerimine ja sugudevahelise väga suure palgaerinevuse vähendamine.

1.

Võttes arvesse Läti 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Läti on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel teinud teatavaid edusamme, teatavat edu on saavutatud ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogus vastu võetud soovituste järgimisel on tehtud teatavaid edusamme. 2007. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on meetmeid võetud vahelduva eduga.

4.

Rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas järgmised: esimesed edusammud teadmiste ja innovatsiooni valdkonnas; teatavates VKEsid ja ettevõtlust käsitlevates küsimustes saavutatud edu; konkurentsiameti suurem roll turujärelevalves; täiendavad meetmed energiatõhususe edendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutamiseks. Läti on rakendanud ka meetmete paketi, millega on edukalt toetatud tööturu toimimist.

5.

Läti riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on järgmised: konkreetsemad meetmed makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks ülekuumenemisohtu silmas pidades; teadus- ja arendustegevuse strateegia edasiarendamine, et parandada prioriteetide seadmist ja suurendada erasektori osalust; jõulisemad meetmed tööjõupakkumise suurendamiseks ja töötajate kutseoskuste parandamiseks. Sellest tulenevalt soovitatakse Lätil:

6.

Lisaks on oluline, et Läti keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: õigusruumi täiendav täiustamine, eelkõige parema õigusloome kaudu; aktiivne tööturupoliitika ja lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamine.

1.

Võttes arvesse Leedu 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Leedu on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel teinud suuri edusamme. Leedu on teatavat edu saavutanud ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu vastu võetud soovituste järgimiseks on võetud vaid väheseid poliitilisi meetmeid. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid.

4.

Leedu 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas järgmised: teadus- ja arendustegevuse toetamiseks vajalike prioriteetsete valdkondade heakskiitmine ja kutseõppeseaduse vastuvõtmine.

5.

Leedu riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on rakendusmeetmed, mis suurendaksid ja parandaksid teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute tõhusust ja toetaksid innovatsiooni; suurendaksid tööjõu siseliikuvust, toetaksid täiskasvanute, eelkõige eakamate töötajate osalemist elukestvas õppes ning reformiksid haridus- ja koolitussüsteeme, et tagada kvaliteet ja vastavus tööturu vajadustele. Sellest tulenevalt soovitatakse Leedul:

6.

Lisaks on oluline, et Leedu keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: makromajandusliku stabiilsuse parandamine ja inflatsiooni ohjeldamine; välismaiste otseinvesteeringute suurendamine; õiguskeskkonna tõhustamine, keskendudes eelkõige õigusaktide lihtsustamisele; noorte tööhõive parandamine; ettevõtlusalase hariduse laiendamine; lastehoiuteenuste kättesaadavuse suurendamine; töötervishoiu ja -ohutuse parandamine.

1.

Võttes arvesse Luksemburgi 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Luksemburg on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel saavutanud väga suurt edu. Luksemburg on teatavat edu saavutanud ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu järeldustes kindlaks määratud tähelepanu vajavates valdkondades on poliitilisi meetmeid võetud vahelduva eduga. Rakendamisaruandes käsitletakse konkreetselt ka euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

Luksemburgi 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad tugevad küljed on muu hulgas järgmised: investeeringud majanduse integreerimiseks rahvusvahelisel tasandil, jõupingutused ulatusliku ärivajadustele suunatud lihtsustamispoliitika väljatöötamisel, lapsehoidmisvõimaluste arendamine, kutseõppe reform ning uute tööhõivevõimaluste kasutuselevõtt.

5.

Lisaks on oluline, et Luksemburg keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: eakate töötajate tööhõive suurendamiseks võetud meetmete rakendamise kiirendamine, eelkõige tehes reforme varajase pensionile jäämise vältimiseks; täiendavate meetmete võtmine, et vähendada õpingud varakult katkestanute arvu ja kõrvaldada kunstlikud takistused eri liiki hariduse vahel; hiljuti noorte hulgas töötuse vähendamiseks võetud meetmete mõju hoolikas jälgimine; atraktiivsema majanduskeskkonna loomiseks on vaja rohkem toetada konkurentsivõimeliste turgude loomist, parandada ELi õigusaktide ülevõtmist ja toetada VKEsid. Samuti on oluline, et Luksemburg võtab meetmeid pensionisüsteemi reformimiseks eesmärgiga tagada selle pikaajaline jätkusuutlikkus.

1.

Võttes arvesse Ungari 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Ungari on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel teinud väheseid edusamme. Ungari on teatavat edu saavutanud 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu vastu võetud soovituste järgimiseks on poliitilisi meetmeid võetud vahelduva eduga. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid.

4.

2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad järgmised tugevad küljed: suured edusammud eelarve tasakaalustamisel, mitmete struktuurireformide vastuvõtmine ja elluviimine, ettevõtte asutamiseks kuluva aja lühendamine ja jõupingutused halduskulude vähendamiseks, täiendavate stiimulite loomine töötamiseks ja tööturule jäämiseks ning deklareerimata töötamise muutmine ametlikuks tööhõiveks.

5.

Ungari riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on järgmised: eelarve tasakaalustamise jätkamine ning ülemäärase puudujäägi korrigeerimine vastavalt kavale, riigi rahanduse jätkusuutlikkuse edasine parandamine, ebasoodsas olukorras rühmade olukorra parandamine tööturul, jätkuvate piirkondlike erinevuste vähendamine tööturul ning haridus- ja koolitussüsteemide reformimine. Sellest tulenevalt soovitatakse Ungaril:

6.

Lisaks on oluline, et Ungari keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: riikliku teadussüsteemi edasine reformimine, suurendades riiklikke kulutusi teadus- ja arendustegevusele ning parandades seoseid riikliku ja erakätes oleva teadus- ja arendustegevuse vahel; riigiabi vähendamine ja ümbersuunamine; õiguskeskkonna parandamine, vähendades jätkuvalt halduskoormust ja lihtsustades õigusakte; lisastiimulite kasutuselevõtt, et ergutada tööhõivet ja tööturul püsimist; töö ja eraelu parema ühitamise tagamine; ühtse tööhõive- ja sotsiaalteenustesüsteemi loomise lõpuleviimine; deklareerimata töö muutmine ametlikuks tööhõiveks; elukestva õppe strateegia elluviimine.

1.

Võttes arvesse Malta 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Malta on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel teinud teatavaid edusamme. Malta on teinud suuri edusamme ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu vastu võetud soovituste järgimiseks on võetud vaid väheseid poliitilisi meetmeid. Ka nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud vaid väheseid poliitilisi meetmeid.

4.

Malta riikliku reformiprogrammi ja selle rakendamise tugevad küljed on selle juhtimine ja eelarve tasakaalustamisel saavutatud edu ning edusammud, mis on tehtud ettevõtluskeskkonna parandamisel, teatavate turgude (nt sadamad) liberaliseerimisel, hariduse reformimisel ning info- ja sidetehnoloogia laialdasemal kasutamisel.

5.

Malta riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on konkurentsipoliitika ja probleemid tööturul. Sellest tulenevalt soovitatakse Maltal:

6.

Lisaks on oluline, et Malta keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: tervishoiureformialaste meetmete rakendamise ja tugevdamise jätkamine; õiguskeskkonna edasine täiustamine, jätkates õigusaktide lihtsustamist, võttes kasutusele süsteemsed mõjuhindamised ja tõhusad täisteeninduskeskused ettevõtte asutamise lihtsustamiseks; energiaallikate mitmekesistamine, sealhulgas energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise tõhustamine ning Malta Euroopa energiavõrgustikega ühendamise võimaluse kaalumine; jõupingutuste jätkamine haridustaseme tõstmisel ja õpingute varajase katkestamise vähendamine.

1.

Võttes arvesse Madalmaade 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Madalmaad on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel saavutanud märkimisväärset edu. Madalmaad on võtnud mitmeid meetmeid 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu vastu võetud soovituste järgimiseks ja samuti nõukogu kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid, kuid teadus- ja arendustegevuse valdkonna väljakutse on siiski veel märkimisväärne. Rakendamisaruandes käsitletakse konkreetselt ka euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

Riikliku reformiprogrammi ja selle rakendamise tugevad küljed on: jõupingutused halduskoormuse vähendamiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks; ambitsioonikad kavad energia- ja kliimamuutuse valdkonnas; stiimulid lapsehoidmisteenuste parandamiseks.

5.

Madalmaade riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkond, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on tööjõu pakkumise suurendamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Madalmaadel:

6.

Lisaks on oluline, et Madalmaad keskenduksid riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamiseks tehtavate jõupingutuste tõhustamine, tagades suurema sidususe hiljuti loodud uute poliitiliste juhtimisstruktuuride abil ja kehtestades teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks sidusa strateegia, mis käsitleks erasektori teadus- ja arendustegevuse ja riikliku teadustegevuse koostööd ning välismaiseid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse.

1.

Võttes arvesse Austria 2007. aasta rakendamisaruannet, komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ja võttes aluseks majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtseid suuniseid, on kohased järgmised järeldused.

2.

Austria on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel saavutanud märkimisväärset edu. Austria on teinud suuri edusamme ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogus vastu võetud soovituste järgimiseks on võetud vaid väheseid poliitilisi meetmeid. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid meetmeid. Rakendamisaruandes käsitletakse konkreetselt ka euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

Austria 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad järgmised tugevad küljed: head tavad innovatsiooni edendamisel, nagu innovatsiooni tõend; suurem teadus- ja arendustegevuse eelarve, kooskõlas 3 % eesmärgiga; kliima- ja energiafondi loomine; oma kaitstud paindlikkuse mudeli edukas rakendamine ja edasiarendamine.

5.

Austria riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on järgmised: eakamate töötajate tööjõupakkumise suurendamine ja ebasoodsas olukorras noorte oskuste ja tööalase konkurentsivõime parandamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Austrial:

6.

Lisaks on oluline, et Austria keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: eelarve kohandamise tõhustamine, et saavutada tasakaalus eelarve enne 2010. aastat; teenuste konkurentsi suurendamine, eelkõige erialateenuste sektoris; ettevõtlusalase hariduse edendamine; heidete täiendava vähendamise poliitika ja meetmete kindlaksmääramine; võitlus soolise vahetegemisega tööturul, sealhulgas parandades veelgi lastehoiuteenuste kättesaadavust.

1.

Võttes arvesse Poola 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Poola on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel saavutanud vähest edu, vähest edu on saavutatud ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu vastu võetud soovituste järgimiseks on poliitilisi meetmeid võetud vahelduva eduga. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid.

4.

Poola 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad järgmised tugevad küljed: ettevõtluse arendamisele osutatud tähelepanu; sammud tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamisel; aktiivsete tööturumeetmete seadmine prioriteediks ja raha eraldamine nendeks; riikliku reformiprogrammi prioriteetide tugev seotus ELi-poolse rahastamisega.

5.

Poola riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on järgmised: suurem pühendumine riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele; jõulised meetmed õigusliku reguleerimise parandamiseks ja turgude avamise edendamiseks võrgutööstuses; teadus- ja arendustegevuse reformide elluviimine; täiendavad meetmed eakamate töötajate madala tööhõivemäära suurendamiseks; parem keskendatus aktiivsele tööturupoliitikale seoses kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmadega; elukestva õppe strateegia koostamine. Sellest tulenevalt soovitatakse Poolal:

6.

Lisaks on oluline, et juba saavutatud edule toetudes keskenduks Poola riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: transpordiinfrastruktuuri ajakohastamine; äriettevõtete registreerimise protsessi kiirendamine; e-valitsuse programmi õigeaegse rakendamise tagamine; siseturgu käsitlevate õigusaktide ülevõtmise edendamine; lastehoiuteenuste osutamise parandamine, et ühitada töö ja perekonnaelu.

1.

Võttes arvesse Portugali 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ja võttes aluseks majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtseid suuniseid, on kohased järgmised järeldused.

2.

Portugal on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel teinud suuri edusamme. Portugal on teinud suuri edusamme ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu vastu võetud soovituste järgimiseks on võetud mitmeid meetmeid. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Rakendamisaruandes käsitletakse konkreetselt ka euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

Portugali 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad järgmised tugevad küljed: edu eelarve tasakaalustamisel ja jätkusuutlike reformide edendamisel avalikus halduses, pensioni- ja tervishoiureformi teostamisel, edu äripotentsiaali avamisel ja tehnoloogiakava rakendamisel.

5.

Portugali riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on järgmised: eelarve tasakaalustamine, parandades täiendavalt selle kvaliteeti ja jätkusuutlikkust ning suunates riigi kulutused Portugali kasvupotentsiaali suurendamise teenistusse; haridussüsteemi tõhususe parandamine, tõstes eelkõige haridustaset ja vähendades õpingute varajast katkestamist; töökaitse ajakohastamine, et vähendada tööturu segmenteerumist. Sellest tulenevalt soovitatakse Portugalil:

6.

Lisaks on oluline, et Portugal keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: jooksevkonto puudujäägi vähendamine jätkusuutlikul viisil; riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse jätkuv parandamine; tehnoloogiakava rakendamise jätkamine teadus- ja kõrgharidusasutuste ning tööstussektori vaheliste sidemete tasakaalustamise kaudu ning erasektorit senisest rohkem kaasates; energiasektori jätkuv liberaliseerimine ning tõhusa konkurentsi tagamine finantsteenuste turgudel; parema õigusloome programmi rakendamise jätkamine ning eelkõige mõjuhindamissüsteemi parandamine; puudujääkide vähendamine ELi õigusaktide siseriiklikku õigusse ülevõtmisel; kasvuhoonegaaside heidete vähendamise meetmete täieliku rakendamise jätkamine; sotsiaalset ühtekuuluvust häirivate tegurite vastu võitlemine.

1.

Võttes arvesse Rumeenia 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Üldiselt on riiklikus reformiprogrammis keskendutud õigetele väljakutsetele. Kuid mitmes olulises valdkonnas, näiteks nagu haldussuutlikkuse ja ärikeskkonna parandamine, pole programm piisavalt ambitsioonikas. Teistes valdkondades on teave meetmete sisu, nende tähtaegade ja eelarvetoetuse kohta mõnikord puudulik, mistõttu on raske hinnata, kas meetmed toovad tuvastatud probleemidele ja väljakutsetele lahendusi.

3.

Programmi tugevad küljed on keskmise pikkusega ajavahemiku kuluraamistiku rakendamisele suunatud meetmed, tööjõuga mitteseotud kulude vähendamine ja teadusstruktuuride reformimine.

4.

Rumeenia riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on järgmised: haldussuutlikkuse parandamine, tegelemine majanduse ülekuumenemise probleemiga ja eelarve planeerimise ning kulude kvaliteedi parandamine; bürokraatia vähendamine ja tööjõupakkumise aktiveerimine ning oskuste taseme tõstmine. Sellest tulenevalt soovitatakse Rumeenial:

5.

Lisaks on oluline, et Rumeenia keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: täiendavate meetmete võtmine riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, eelkõige pidades silmas pensionide asjakohasuse ja jätkusuutlikkusega seotud võimalikke ohtusid; meetmete tugevdamine teadustegevuse baasi killustatuse vähendamiseks, tagades samas, et kavandatud riikliku teadustegevuse rahastamise suurenemine annaks tõhusaid tulemusi riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia jõulisel rakendamisel, ning kontrollides korrapäraselt selle tulemusi; ühtsema lähenemisviisi järgimine infrastruktuuri arendamisel ning info- ja sidetehnoloogiate rakendamisel; jõupingutuste suurendamine deklareerimata töö vastu võitlemiseks; riiklike tööhõiveametite tõhustamine ja geograafilist ulatuse parandamine, eelkõige haavatavate rühmade abistamiseks.

1.

Võttes arvesse Sloveenia 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Sloveenia on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel saavutanud suurt edu. Sloveenia on 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud kohustuste täitmisel teinud teatavaid edusamme.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu vastu võetud soovituste järgimiseks on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on samuti võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Rakendamisaruandes ei käsitleta konkreetselt euroalasse kuuluvatele riikidele koostatud soovitusi, kuid aruandega kaasnevas tabelis on loodud selge seos.

4.

2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad järgmised tugevad küljed: edusammud riigi rahanduse tasakaalustamisel; tööturu osapoolte kaasamine kõigi peamiste tööturualaste reformide ettevalmistamisse; jõupingutused haridus- ja stipendiumisüsteemide ning majanduse vaheliste sidemete tugevdamisel; ettevõtte loomiseks kuluva aja lühendamine ja halduskoormuse vähendamine. Makrotasandi keskne saavutus on Sloveenia ühinemine euroalaga.

5.

Sloveenia riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on järgmised: jätkuv pensionireform ja aktiivsena vananemise strateegia tõhus rakendamine; täiendava tähelepanu pööramine paindlikumale tööturule koos tõhusama isikukeskse lähenemisviisiga aktiivse tööturupoliitika rakendamisel. Sellest tulenevalt soovitatakse Sloveenial:

6.

Lisaks on oluline, et Sloveenia keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: riikliku teadustegevuse ja innovatsiooni strateegia rakendamise ja vajaduse korral selle arendamise intensiivistamine; inflatsiooni ohjeldamise eesmärgil konkurentsi parandamine teenuste sektoris, pannes erilist rõhku jaemüügile, finantsteenustele, mõnedele kommunaalteenustele ning erialateenustele; energiatõhususmeetmete rakendamise parandamine, eelkõige silmas pidades CO2 heiteid ja täitmata Kyoto eesmärke; ambitsioonikate kavade elluviimine, et tugevdada haridussüsteemi ja tööturu sidemeid.

1.

Võttes arvesse Slovakkia 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Slovakkia on aastatel 2005–2007 oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel saavutanud teatavat edu. Slovakkia on vaid vähest edu saavutanud 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu vastu võetud soovituste järgimiseks on poliitilisi meetmeid võetud vahelduva eduga. Lisareforme on vaja teadus- ja arendustegevuse ning hariduskulude suurendamiseks, strateegiate rakendamiseks mikromajanduse valdkonnas, pikaajalise töötusega võitlemiseks ja haridus- ja koolitusreformi lõpuleviimiseks. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on meetmeid võetud vahelduva eduga.

4.

Slovakkia 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad järgmised tugevad küljed: riigi rahanduse puudujäägi kavakohane vähendamine 2007. aastal, nii et see jääks alla 3 % SKTst; mitmete strateegiadokumentide vastuvõtmine, mis käsitlevad teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, energiatõhusust ja taastuvat energiat; ettevõtete loomiseks vajaliku täisteeninduskeskuse osaline rakendamine; tööõiguse läbivaatamine; elukestva õppe strateegia vastuvõtmine; jõupingutused aktiivse tööturupoliitika läbivaatamisel, et see haakuks paremini tööturu arenguga.

5.

Slovakkia riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on järgmised: haridus-, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulude suurendamine, õiguskeskkonna parandamine, pikaajalise töötuse vähendamine, haridus- ja koolitussüsteemi reformi lõpuleviimine ja selle kvaliteedi parandamine vastavalt tööturu vajadustele. Sellest tulenevalt soovitatakse Slovakkial:

6.

Lisaks on oluline, et Slovakkia keskenduks riikliku reformiprogrammi täitmise perioodil järgmisele: info- ja sidetehnoloogia edasiarendamine, eelkõige lairibainfrastruktuuri silmas pidades; ettevõtete loomiseks vajaliku täisteeninduskeskuse täielik rakendamine; ettevõtlusalase hariduse võimaldamine; konkurentsi suurendamine energiavarustuse vallas; sugudevahelise erinevuse vähendamine töötasus ja tööhõives; aktiivsena vananemise strateegia väljatöötamine; töövõimaluste loomine noortele.

1.

Võttes arvesse Soome 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Soome on aastatel 2005–2007 saavutanud väga suurt edu oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Soome on teinud suuri edusamme ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Ülemkogu kohtumisel kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on võetud teatavaid poliitilisi meetmeid. Rakendamisaruandes käsitletakse konkreetselt ka euroalasse kuuluvate riikide kohta koostatud soovitusi.

4.

2007. aasta rakendamisaruande tugevate külgede hulgas on käimasolevad reformid riikliku innovatsioonisüsteemi toimimise edasiseks parandamiseks ja eakamate töötajate tööhõive märgatav kasv.

5.

Lisaks on oluline, et Soome keskenduks riikliku reformiprogrammi rakendamise perioodil järgmistele probleemidele: reformide jätkamine konkurentsi parandamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks teatud teenuste vallas ja vajalike eeltingimuste loomine kõrge hinnataseme langetamiseks; väljakuulutatud meetmete elluviimine oma Kyoto eesmärgi saavutamiseks; reformide jätkamine tööturu kitsaskohtade lahendamiseks, pöörates tähelepanu eelkõige kõrge struktuurse tööpuuduse vähendamisele, seejuures eriti madala kvalifikatsiooniga töötajate ja sealhulgas noorte töötuse vähendamisele, ning võttes arvesse panust, mida võib anda majandusränne.

1.

Võttes arvesse Rootsi 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Rootsi on aastatel 2005–2007 saavutanud väga suurt edu oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel. Rootsi on teinud väga suuri edusamme ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu tuvastatud tähelepanu vajavates valdkondades on võetud mitmeid poliitilisi meetmeid.

4.

Rootsi 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad järgmised tugevad küljed: tegevuskava õigusaktide lihtsustamiseks ja võetud kohustus parandada mõju hindamise süsteemi; edu tööjõupakkumise suurendamisel ja töötuse vähendamisel; energia säästev kasutamine; riiklike teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute suurendamisel saavutatud edu.

5.

On oluline, et Rootsi võtaks täiendavaid reguleerivaid meetmeid konkurentsi suurendamiseks, eelkõige teenuste valdkonnas, ning keskenduks tööstiimulite suurendamisele, noorte töötuse probleemi lahendamisele, sisserändajate tööhõive suurendamisele ja haiguspuhkusel viibijate taaskaasamisele suunatud hiljutiste reformide elluviimisele ja mõju hindamisele.

1.

Võttes arvesse Ühendkuningriigi 2007. aasta rakendamisaruannet ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Ühendkuningriik on aastatel 2005–2007 teinud oma riikliku reformiprogrammi rakendamisel märkimisväärseid edusamme. Ühendkuningriik on teinud suuri edusamme ka 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel neljas prioriteetses valdkonnas kokku lepitud kohustuste täitmisel.

3.

Rakendamisaruandest selgub, et nõukogu vastu võetud soovituste järgimiseks on võetud mitmeid meetmeid. Nõukogu järeldustes kindlaks määratud täiendavat tähelepanu vajavates valdkondades on samuti võetud mitmeid poliitilisi meetmeid.

4.

Ühendkuningriigi 2007. aasta rakendamisaruandest ilmnevad järgmised tugevad küljed: tööhõivet ja oskusi käsitleva ühtse lähenemise loomise kavad, sammud ettevõttesõbraliku õigusliku keskkonna loomiseks ning tulevikukavad energiapoliitika valdkonnas.

5.

Ühendkuningriigi riikliku reformiprogrammi poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on oskuste taseme tõstmine tootlikkuse suurendamiseks ja ebasoodsa seisundi vastu võitlemiseks tööturul. Sellest tulenevalt soovitatakse Ühendkuningriigil:

6.

Lisaks on oluline, et Ühendkuningriik keskenduks tulevikus järgmistele probleemidele: eluasemefondi järkjärguline suurendamine, et vastata nõudlusele keskmise pikkusega ajavahemikus; liikumine teadus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärgi suunas hiljuti läbi vaadatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika rakendamise kaudu, võttes paremini arvesse eelkõige teenuste sektori erivajadusi.

1.

Võttes arvesse euroalasse kuuluvate liikmesriikide 2007. aasta rakendamisaruandeid ja komisjoni hinnangut peamiste struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude kohta ning tuginedes majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsetele suunistele, on asjakohased järgmised järeldused.

2.

Rakendamisaruannetest selgub, et euroala riigid on euroala toimimise parandamisele suunatud poliitiliste meetmete rakendamisel saavutanud teatavat edu.

3.

Mikromajanduse ja tööhõive alaste soovituste täitmiseks on vajalikud märkimisväärsed täiendavad reformid. 2007. aastal saavutatud edu makromajanduse valdkonnas tuleb säilitada.

4.

Euroala riikide 2007. aasta rakendamisaruannetest ilmnevad tugevad küljed on: eelarve kohandamine 2007. aastal, finantsturgude integreerimise edendamist käsitlevate õigusaktide rakendamine ning palkade suuremat paindlikkust soodustavad palgaläbirääkimissüsteemid mõnes liikmesriigis.

5.

Euroala poliitikavaldkonnad, milles tuleb esmajärjekorras puudujääke kõrvaldada, on järgmised: riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja selle panus majanduskasvu; konkurents kaubaturgudel, eelkõige teenuste turul, finantsintegratsioon ja konkurents finantsteenuste jaeturul, et lihtsustada kohanemist ja pakkuda paindlikumaid hindu; asjakohane palkade areng üldisel, sektori, piirkondlikul ja kutsealade tasandil kooskõlas tootlikkuse arenguga, et tagada konkurentsivõime; kaitstud turvalisus tööturgudel vastavalt ühistele kokkulepitud põhimõtetele; tööjõu suurem liikuvus tööturu kohandamise hoogustamiseks.

6.

Sellest tulenevalt on soovitatav, et lisaks oma riigikohastele soovitustele euroala liikmesriigid:

7.

Euroala riigid peaksid jätkama poliitika koordineerimise tugevdamist Eurorühma raames ja rahvusvahelisel tasandil ning euroala välise esindamise suhtes kehtivaid kokkuleppeid tuleks täielikult rakendada, et maksimeerida poliitikate sünergiaid, mis on tugevamad rahaliidus, ning parandada poliitilist vastutust reformide eest. See aitaks oluliselt kaasa edukale toimetulekule poliitiliste väljakutsetega euroalal ja maailmamajanduses. Eurorühma 2007. aastal Berliinis vastu võetud suunised riigi rahanduse kohta on teretulnud samm selles suunas. Euroala liikmesriike kutsutakse üles võtma neid soovitusi arvesse oma riiklikus poliitikas. Eurorühm jälgib regulaarselt nende rakendamist.