This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32008D0848
2008/848/EC: Commission Decision of 16 July 2008 on State aid C 14/07 (ex NN 15/07) implemented by Italy for NGP/SIMPE (notified under document number C(2008) 3528) (Text with EEA relevance)
2008/848/EÜ: Komisjoni otsus, 16. juuli 2008 , riigiabi C 14/07 (ex NN 15/07) kohta, mida Itaalia on andnud ettevõtetele NGP ja SIMPE (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3528 all) (EMPs kohaldatav tekst)
2008/848/EÜ: Komisjoni otsus, 16. juuli 2008 , riigiabi C 14/07 (ex NN 15/07) kohta, mida Itaalia on andnud ettevõtetele NGP ja SIMPE (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3528 all) (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 301, 12.11.2008, p. 14–21
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
12.11.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 301/14 |
KOMISJONI OTSUS,
16. juuli 2008,
riigiabi C 14/07 (ex NN 15/07) kohta, mida Itaalia on andnud ettevõtetele NGP ja SIMPE
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3528 all)
(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/848/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi (1) vastavalt nimetatud artiklitele ja võttes neid märkusi arvesse,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
14. juulil 2006. aastal teatas Itaalia oma kavatsusest anda ümberkorraldusabi ettevõttele NGP S.p.A. (NGP). Puuduvad lisad saadeti 28. juuli 2006. aasta kirjas. Eelnevalt oli komisjonile laekunud kolm kaebust, mille kohaselt oleks abi, mida Itaalia kavatses NGPle anda, mõjutanud sünteeskiu turgu. |
(2) |
22. augustil 2006. aastal palus komisjon täiendavat teavet, mille Itaalia esitas 14. detsembri 2006. aasta kirjas. 12. veebruaril 2007. aastal palus komisjon täiendavaid andmeid, mille Itaalia esitas 7. märtsi 2007. aasta kirjas, mis registreeriti 8. märtsil 2007. |
(3) |
10. mail 2007. aastal teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada nimetatud abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus. |
(4) |
16. juulil 2007. aastal lähetatud kirjas esitas Itaalia nimetatud menetluse raames oma märkused. 25. oktoobril 2007. aastal palus komisjon täiendavat teavet ja Itaalia vastas sellele 23. novembri 2007. aasta kirjas. 13. detsembril 2007. aastal toimus Itaalia ametiasutuste ja komisjoni talituste kohtumine. Komisjon palus täiendavaid selgitusi 8. veebruari 2008. aasta kirjas, millele Itaalia vastas 25. veebruari 2008. aasta kirjas. 22. mail 2008. aastal edastas Itaalia e-posti teel täiendavad märkused. |
(5) |
Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi. |
(6) |
Huvitatud isikud saatsid komisjonile asjaomaseid märkusi. Ta edastas need Itaaliale, pakkudes võimalust nende kommenteerimiseks, ja sai vastavasisulised märkused 21. septembri 2007. aasta kirjas. |
2. KIRJELDUS
2.1. Abisaaja
(7) |
Teatisest selgub, et abisaajaks on NGP, Acerras (Campania maakond) asuv ettevõte. NGP asutati 2003. aasta veebruaris polüesterpolümeeride tootmisega (polümerisatsioon) tegeleva tootmisharu eraldumisel polüesterkiu tootmisega tegelevast ettevõttest Montefibre, mis samuti asub Acerras. Polüesterpolümeer on vahetoode, mida muu hulgas kasutatakse polüesterkiu tootmisel. |
(8) |
NGP vara koosnes kahest tehasest ja ühest soojuselektrijaamast, mõnest abirajatisest ja uurimiskeskusest. Esimene tehas tootis vahetootena dimetüültereftalaati (DMT). Dimetüültereftalaati kasutati toorainena teises tehases (polümerisatsiooni tehas), mis tootis vedelal kujul polümeeri Montefibre tehase varustamiseks või tahkel kujul graanul-polümeeri välisturule. |
(9) |
Polümerisatsioonitehas töötas kolme tootmisliiniga – CP1, CP2 ja CP3, millest viimane oli valminud 2003. aastal. Itaalia oli andnud regionaalabina 13,7 miljonit eurot investeeringuteks polümerisatsioonitehasesse CP3. Abi anti komisjoni poolt heaks kiidetud regionaalabi kava alusel. (3) |
2.2. NGP rahalised raskused
(10) |
Alates oma asutamisest võitles NGP mitmete raskustega. 2003. aastal tuli jahutussüsteemi rikke tõttu tootmine peatada. Kuigi rikkis aparatuur vahetati ajutise vastu välja, ei taastunud tehase täielik töövõimsus. NGP olukorda raskendas dollari vahetuskursi nõrgenemisega seotud tugev hinnasurve, mis tugevdas väljaspool eurotsooni tegutsevate tootjate konkurentsivõimet. |
(11) |
DMT tootmiskulud olid suures osas püsikulud, need ei sõltunud tootmismahust. Granulaarse ja vedela polümeeri müügikoguse vähenemine tõi kaasa DMT tehase tootmise languse. Püsikulude suure osakaalu tõttu vähenes tootmiskulude kogusumma tootmise vähenemise tulemusel aga vaid vähesel määral. Samal ajal suurenesid DMT tehase tootmisprotsessi ühikukulud arvestatavalt. |
(12) |
2003. aastal, st viimasel täisvõimsusega töötatud aastal, oli NGP kahjumi suuruseks 29,68 miljonit eurot ja 2004. aastal 17,87 miljonit eurot. 2005. aastal oli ettevõtte kasum aga 5,27 miljonit eurot, peamiselt tänu erakorralistele tuludele. |
2.3. Ümberkorralduskava
(13) |
2004. aasta jaanuaris võttis ettevõtte juhatus vastu otsuse peatada tootmistegevus ja alustada olemasolevate tööstusrajatiste ümberprofileerimise projekti. Eesmärgiks oli polümerisatsioonitehases kasutatava tooraine muutmine ja isevalmistatud DMT välja vahetamine teise toorainega, puhastatud tereftaalhappega (PTA), saades selliselt paindlikuma kulustruktuuri. Hinnati, et uuele toorainele üleminekuks oli vaja veel 22 miljonit eurot. Ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu ei oleks NGP suutnud investeeringut lõpuni viia. |
(14) |
2004. aasta mais allkirjastasid erinevad riigiasutused, Montefibre, NGP ja teised ettevõtted koostööprotokolli, milles kõik osapooled nõustusid vajadusega kaitsta investeeringuid, mille tegemist CP3 tehasesse oli alustatud, ja need lõpule viia. |
(15) |
2005. aasta juulis allkirjastasid riigi- ja piirkondlikud ametiasutused, NGP, Montefibre ja Edison (veel üks Acerras asuv ettevõte) kokkuleppe, millega lepiti kokku programm, mis käsitles NGP tegevuspaika ja muid Acerra tegevuspaigas toimuvaid tegevusi. Nimetatud kokkuleppe NGP-d käsitlevad põhipunktid olid järgmised: |
(16) |
2005. aasta juulis asutati uus, NGP enamusosalusega ning Montefibre (19,1 % aktsiakapitalist) ja riikliku arenguagentuuri Sviluppo Italia (9,8 % aktsiakapitalist) vähemusosalusega ettevõte SIMPE S.p.A. SIMPE oleks üle võtnud NGP polümerisatsioonitegevuse (st. materiaalse põhivara ja sellega seonduvad kohustused) ja osa tööjõust. NGP osaks oleks jäänud üksnes teenuste pakkumine; (4) |
(17) |
DMT tootmise tehase sulgemine ja uue ettevõtte SIMPE poolt tehtavad CP3 liini jaoks ettenähtud investeeringud, mille eesmärk oli vahetada isetoodetav DMT välja uue toorainega, välismaalt ostetava puhastatud tereftaalhappega (PTA) (5); |
(18) |
Itaalia ülesandeks oli pakkuda rahalisi meetmeid kokku 20,87 miljoni euro ulatuses, toetamaks investeeringuid uuele toorainele üleminekul. Nimetatud meetmeid on kirjeldatud järgnevalt. |
2.4. Rahaline toetus
(19) |
Esimene meede seisneb 10,75 miljoni euro suuruses toetuses, millest 5 miljonit tuleb kanda Campania maakonnal ja ülejäänu tööstusministeeriumil. Abi võimaldati 18. mail 2006. aastal. |
(20) |
Teine meede seisneb tööstusministeeriumi antud 6,523 miljoni euro suuruses vähendatud intressimääraga sooduslaenus, mille intressimäär on 36 % baasintressimäärast. Laen anti 18. mail 2006. aastal. |
(21) |
Kolmas meede seisneb Sviluppo Italia 3,6 miljoni euro suuruses ajutises osaluses SIMPE riskikapitalis (9,8 % aktsiakapitalist). Osalus rakendus 5. mail 2006. aastal. Ülejäänud kaks SIMPE aktsionäri, NGP ja Montefibre, kohustusid aktsiad Sviluppo Italia käest välja ostma 3–5 aasta jooksul hinna eest, mis võrdub nominaalväärtusega, millele on liidetud aastased intressid keskmise pikkusega ja pikaajaliste tehingute puhul aluseks võetava ametliku viitemäära alusel, mida suurendatakse vähemalt 2 protsendipunkti võrra. |
(22) |
Kõik kolm meedet rakendati SIMPE kasuks. |
2.5. Uued arengusuunad
(23) |
2007. aasta veebruaris omandas Hispaania päritolu rahvusvaheline keemiaettevõte La Seda de Barcelona Montefibre aktsiad SIMPE-s ja investeeris ettevõtte lisakapitaliks 20,7 miljonit eurot, muutudes 50,1 % osalusega ettevõtte enamusaktsionäriks. Teised SIMPE aktsionärid on NGP ja Sviluppo Italia, vastavalt 43,6 % ja 6,3 % osalusega. |
(24) |
SIMPE omandamine La Seda de Barcelona poolt tõi algsesse ümberkorralduskavasse muudatusi. Kui 2005. aasta juulis koostatud kava järgi (vt eespool) oleks SIMPE jätkanud NGP tegevusliini, st peamiselt polümeeride tootmist tekstiilitööstusele, siis nüüd keskendub projekt eelkõige polümeeri (plastmaterjal) tootmisele polüetüleentereftalaadi (PET) turu jaoks. La Seda de Barcelona on üks suurimaid polüetüleentereftalaadi tootjaid ELis. |
3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED
3.1. Ümberkorraldusabi
(25) |
Itaalia teavitas abist vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (6) (edaspidi „ühenduse suunised”). EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohases ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses viitas komisjon kahtlustele, kas nimetatud suunistes sätestatud tingimused on täidetud. |
(26) |
Komisjon avaldas kahtlust tegeliku abisaaja ja abikõlblikkuse osas. Itaalia oli abisaajana nimetanud NGP-d. Kõik kolm meedet rakendati aga SIMPE kasuks, mis vastasutatud ettevõttena ei vasta ümberkorraldusabi saamise tingimustele (ühenduse suuniste punkt 12). Seega kahtles komisjon, kas SIMPE ja NGP tohtinuks kontsernina abi saada. NGP oli asutanud SIMPE polümerisatsioonitehaste ümberkorraldamiseks, millele oli suunatud ka kõnealune abi. Teisest küljest ei olnud NGP vastavalt ühenduse suunistele vastasutatud ettevõte, pealegi oli tegemist raskustes oleva ettevõttega, mistõttu vastas ta ümberkorraldusabi saamise tingimustele. |
(27) |
Isegi kui NGP ja SIMPE võisid olla kontsernina abisaajatena vastuvõetavad, väljendas komisjon kahtlust, kas ühenduse suunistes sätestatud ülejäänud tingimused olid täidetud. Eelkõige ei olnud Itaalia esitanud ümberkorralduskava, mis täitnuks kõiki nimetatud suuniste punktis 3.2.2 sätestatud tingimusi nii SIMPE kui ka NGP puhul. Itaalia esitatud ettevõtluskavas puudus SIMPE puhul nii detailne turu-uuring kui ka äriühingu eriliste tugevate ja nõrkade külgede analüüs. Komisjon täheldas siiski, et SIMPE oli vahepeal läinud üle teisele ettevõttele ning selles etapis polnud ta suuteline hindama nimetatud tehingu tagajärgi. NGP puhul polnud Itaalia esitanud ühtegi viidet läbiviidavate ümberkorraldusmeetmete kulude ega nende täpse rahastamise kohta. Olemasoleva teabe alusel kahtles komisjon, kas elujõulisuse taastamise tingimused olid täidetud. |
(28) |
Kuna Itaalia oli nii SIMPE kui ka NGP puhul jätnud tasakaalustusmeetmed nimetamata, kahtles komisjon, kas konkurentsi põhjendamatu moonutamise vältimise tingimusest oli kinni peetud. Samuti puudus komisjonil teave ümberkorralduskulude kogusumma ja abisaaja panuse kohta, mis on vajalik, et kindlaks teha, kas abi piirdus vastavalt ühenduse suunistele minimaalse vajalikuga. |
(29) |
Lõpetuseks tuleks märkida, et Itaalia oli kohe alguses teatanud Sviluppo Italia poolsest kapitalitoetusest, kuid hiljem väitis Itaalia, et see anti turutingimustel ega ole vaadeldav abina. Komisjon oli selle väite suhtes kahtleval seisukohal. |
3.2. Piirkondliku riigiabi andmise juhend
(30) |
Komisjon andis ühtlasi hinnangu abi vastavuse kohta piirkondliku riigiabi andmise juhendile. (7) SIMPE asub asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohases regionaalabi saamise tingimustele vastavas piirkonnas, mille puhul regionaalabi ülemmäär võrdub 35 % abi netoekvivalendiga abikõlblikest investeeringutest. Kõnealused meetmed olid suunatud SIMPE-le, et ta saaks läbi viia CP3 liini investeeringuprojektid. Siiski polnud komisjonil teavet, mis võimaldanuks hinnata, kas CP3 liini investeeringute kulusid oleks saanud käsitleda investeeringuteks ettenähtud regionaalabina ja kas regionaalabi 35 % ülemmäärast peeti kinni. |
4. ITAALIA MÄRKUSED
(31) |
Mis puutub abimeetmetesse, siis kordas Itaalia, et Sviluppo Italia ajutine osalus SIMPE kapitalis ei kujuta endast riigiabi, kuna vastab erainvestori põhimõttele. Itaalia kinnitas, et kaks teist SIMPE aktsionäri (NGP ja La Seda de Barcelona) on kohustatud Sviluppo Italia osakud 3–5 aasta jooksul välja ostma hinna eest, mis võrdub nominaalväärtusega, millele on liidetud aastased intressid keskmise pikkusega ja pikaajaliste tehingute puhul aluseks võetava ametliku viitemäära alusel, mida suurendatakse vähemalt 2 protsendipunkti võrra. Nimetatud kohustus on lisaks kaetud tagatisega, mille NGP on andnud oma materiaalse põhivara baasil. Itaalia on arvamusel, et selliste kapitalitulu garantiidega oleks sarnase investeeringu teinud mis tahes erainvestor. |
(32) |
Lisaks kinnitas Itaalia, et ülejäänud kaks meedet võimaldati SIMPE-le komisjoni poolt heaks kiidetud (N 214/2003) (8) Itaalia seadusega nr 181/89 ette nähtud abikava raames ja et nii abikõlblikud kulud kui ka abi osatähtsus (täpsemalt regionaalabi ülemmäär 35 % abi netoekvivalendist) vastavad nimetatud kavas sätestatud tingimustele. Itaalia väidab, et hoolimata abi teavitamisest NGP-le suunatud ümberkorraldusabina, oli Itaalia arvamusel, et seda oleks võinud vaadelda SIMPE-le antud regionaalabina nimetatud abikava raames. |
(33) |
Itaalia kinnitas, et juhul kui komisjon ei nõustu abi kuulumisega N 214/2003 kava raamesse, peaks komisjon alternatiivselt vaatlema seda ümberkorraldusabiga kooskõlas olevana. |
(34) |
Itaalia väidab, et abisaajaks on NGP, keda võib lugeda raskustes olevaks ettevõtteks. |
(35) |
Võttes arvesse La Seda de Barcelona uut tegevusstrateegiat, esitas Itaalia muudatustega ümberkorralduskava NGP ja SIMPE kohta. |
(36) |
Nagu eelnevalt selgitatud, hakkab SIMPE nimetatud kava kohaselt CP3 liinil tootma peamiselt polüetüleentereftalaadi turule mõeldud polüesterpolümeeri. Itaalia esitatud turu-uuringust selgub, et pakendamiseks kasutatava plastmaterjali turg laieneb pidevalt ja selle nõudlus suureneb 7 % võrra aastas. (9) Peale selle jätkab SIMPE CP1 ja CP2 liinil polüesterpolümeeri tootmist, millega varustatakse Fidioni – see on ettevõte, kellele Montefibre loovutas oma polüesterkiu tootmise. |
(37) |
NGP jätkab tegevust selliste teenuste nagu teadusuuringud, laboriteenused ja heitveepuhastus pakkujana Acerra tööstusettevõtetele, kuid loobub täielikult tööstuslikust tootmistegevusest. Algest 270 töötajast jätab ettevõte endale 54 inimest ja 76 töötajat loovutatakse SIMPE-le. |
(38) |
Uus ümberkorralduskava näeb ette NGP tehtava 8,5 miljoni euro suuruse investeeringu teenuste infrastruktuuride kaasajastamisse. SIMPE teeb aga omalt poolt 40,4 miljoni euro suuruse investeeringu, millest 22 miljonit eurot kasutatakse uuele toorainele (PTA) üleminekuks CP3 liinil vastavalt esialgsele plaanile ning ülejäänu investeeritakse uue polümerisatsioonijärgse protsessi arendamiseks, mida läheb vaja PET tootmistsükli täiendamiseks ja CP1 ja CP2 liinide kohandamiseks ka PTA kasutamisele. |
(39) |
Itaalia esitatud tabelis on näidatud täpsed ümberkorralduskulud ja rahastamise allikad nii NGP kui ka SIMPE puhul. Nimetatud tabelis näidatakse ümberkorralduskulude kogusummana 103,5 miljonit eurot. |
(40) |
Uues kavas on esitatud NGP ja SIMPE osas kolm prognoosi – optimistlik, tagasihoidlik ja pessimistlik. Ka pessimistliku prognoosi kohaselt hakkab NGP kasumit tootma juba 2009. aastal. Pessimistliku prognoosi kohaselt muutuvad SIMPE tulemused positiivseks alles 2011. aastal, tagasihoidliku prognoosi kohaselt 2010. aastal ja optimistliku prognoosi kohaselt juba 2009. aastal. |
5. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED
(41) |
NGP toetab Itaalia esitatud märkusi. Rahvusvaheline Keemiliste Kiudude Komitee (CIRFS), üks esialgsetest kaebajatest ja sünteeskiutööstuse esindaja, annab teada, et kui abi on suunatud eeskätt polüetüleentereftalaadi turule, siis see sünteeskiu tootmise sektorit ei mõjuta. |
6. HINNANG
6.1. Riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses
(42) |
Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vastavalt ühenduse väljakujunenud kohtupraktikale on kaubandust kahjustava abi kriteeriumiks see, kas abi saav ettevõte on tegev majandustegevuses, mis on liikmesriikidevahelise kaubanduse objektiks. |
(43) |
Toetust ja laenu võimaldasid SIMPE-le kaks riigiasutust, tööstusministeerium ja Campania maakond. Meetmeid rahastati niisiis riigi ressurssidest ja need on omistatavad riigile. Toetus pakub ettevõttele soodustust, nagu laengi, mis anti heas majanduslikus olukorras olevate ettevõtete puhul kohaldatavast viitemäärast madalama intressimääraga, millega ükski turuinvestor poleks niisugustel tingimustel nõustunud. |
(44) |
Mis puutub kapitalitoetusse, mida SIMPE-le pakkus Sviluppo Italia, siis alguses teatas Itaalia sellest meetmest kui riigiabist, seejärel märkis aga, et tegemist pole abiga, kuna see on kooskõlas turuinvestori põhimõttega ega paku ettevõttele ühtegi eelist. |
(45) |
Erinevalt Itaaliast on komisjon siiski seisukohal, et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel kujutab Sviluppo Italia ajutine sekkumine SIMPE kapitali endast riigiabi. Sviluppo Italia on riigiasutus, seepärast on tema kapitalitoetused omistatavad riigile ja kujutavad endast riigiabi, välja arvatud juhul, kui saab tõestada, et Sviluppo Italia toimis turumajanduse tingimustel tegutseva erainvestorina. |
(46) |
Seda arvestades märgib komisjon, et Sviluppo Italia osalus SIMPE kapitalis oli osa NGP ümberkorralduskavast. Võttes arvesse, et NGP oli raskustes olev ettevõte ja SIMPE oli loodud üksnes NGP ümberkorraldamiseks, võib väita, et Sviluppo Italia otsustas osta raskustes oleva ettevõtte aktsiaid. Peale selle oli Sviluppo Italia kapitalitoetus sama tehingu osana kombineeritud kahe teise meetmega, mis on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses käsitletavad riigiabina, täpsemalt Campania maakonna ja tööstusministeeriumi otsetoetusega ja tööstusministeeriumi antud sooduslaenuga. |
(47) |
Oma eelmistes otsustes (10) on komisjon olnud arvamusel, et erainvestori põhimõttest peetakse kinni juhul, kui riiklik kapitalitoetus on suunatud heas majanduslikus olukorras olevale ettevõttele. Erainvestori põhimõte võib olla rahuldatud ka juhul, kui ettevõte on raskustes; siiski peab riigipoolset kapitalitoetust antama sel juhul samasugustel tingimustel nagu need, millistel seda oleks seda andnud erainvestor sama kõrge riskiga ettevõtte puhul, st heas majanduslikus olukorras olevate ettevõtete puhul kohaldatavast intressimäärast palju kõrgema määraga ja kindla väljavaatega kasumlikkuse taastumise osas. |
(48) |
Itaalia ametivõimud ei näidanud, et mõni erainvestor oleks olnud valmis ostma aktsiaid samadel asjaoludel. Tõepoolest pole näidatud, et kapitalitulu Sviluppo Italia poolt ettenähtud tingimustel (st vähemalt 2 protsendipunkti võrra viitemäärast kõrgem) olnuks küllaldane erainvestori huvi äratamiseks, võttes arvesse, et NGP oli tegevuse lõpetanud ja et kasumlikkuse taastumise osas ei olnud mingit kindlust (peale asjaolu, et investeeringut toetati riigiabiga). Seda arvestades tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et La Seda de Barcelona omandas osaluse SIMPEs alles üheksa kuud pärast Sviluppo Italia sekkumist ja pärast muud liiki abi andmist. |
(49) |
Komisjon järeldab seega, et Sviluppo Italia poolne kapitalitoetus andis ettevõttele eelise. |
(50) |
NGP ja tema õigusjärglane SIMPE toodavad polüesterpolümeere. Kuna nimetatud toodet turustatakse laialt terves Euroopa Liidus, ähvardab meede kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Komisjon järeldab seega, et vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 kujutavad toetus, laen ja Sviluppo Italia poolne kapitalitoetus endast riigiabi, mistõttu tuleb anda hinnang nende kokkusobivusele. |
6.2. Õiguslik alus
(51) |
Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust abi vastavuse osas ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta ning piirkondliku riigiabi andmise juhendile. |
(52) |
Itaalia märkustele toetudes täheldas komisjon siiski, et kõik ümberkorralduskava puudutavad elemendid näivad olevat esitatud. Abi andmise perioodil oli NGP raskustes olev ettevõte. Abi anti ettevõtte kasumlikkuse taastamiseks ümberkorralduskava raames, mille rakendamise võtsid Itaalia ametivõimud endale kohustuseks (vt kokkulepitud programmi tingimusi punktis 15). Kuigi Itaalia ametivõimude väitel oli abi võimaldatud SIMPE-le (ja mitte NGP-le), oli SIMPE asutamise eesmärk üksnes NGP ümberkorraldamine ja seega oli SIMPE ümberkorralduskava osaks. Kokkuvõttes on abisaajateks nii NGP kui ka SIMPE. |
(53) |
Komisjon märgib, et kuna ümberkorraldusabi raskustes olevatele ettevõtetele võib kaudselt kaasa aidata konkurentsi kahjustamisele, sisaldavad ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta konkreetseid kriteeriume, mille eesmärk on kindlustada, et antav abi piirdub minimaalse vajalikuga ettevõtte kasumlikkuse taastamiseks, minimeerides konkurentsi kahjustamise ohtu abisaajale pandud kohustusega kohaldada tasakaalustusmeetmeid. Nimetatud kriteeriumid ei pea olema täidetud juhul, kui meetmeid hinnatakse hoopis regionaalabi suuniste alusel, mida igal juhul ei tohi kohaldada raskustes olevate ettevõtete suhtes. (11) |
(54) |
Eelnimetatud põhjustel järeldab komisjon, et abi kokkusobivust tuleb hinnata vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi „ühenduse suunised”). |
6.3. Ettevõtte abikõlblikkus
(55) |
Vastavalt ühenduse suuniste punktile 2.1 peab komisjon ettevõtet raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti ettevõtte tegevuse lõpetamiseni. Raskustes oleva ettevõtte tunnused on suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus. Halvemal juhul võib ettevõte juba olla maksejõuetu või võidakse tema suhtes olla algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus. |
(56) |
Vastasutatud ettevõte ei ole päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. Põhimõtteliselt loetakse ettevõtet vastasutatuks esimese 3 aasta jooksul pärast tegevuse alustamist vastavas valdkonnas. |
(57) |
Teisalt on ühenduse suuniste punktis 13 sätestatud: „Kui raskustes olev äriühing loob tütarettevõtte, loetakse tütarettevõtet koos teda kontrolliva raskustes oleva äriühinguga kontserniks ning ta võib saada abi käesolevas punktis sätestatud tingimustel.” |
(58) |
Kuna abi anti SIMPE-le, väljendas komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtlust, kas abisaajana võis käsitleda NGP-d. Lisaks sellele, kuna SIMPE oli vastasutatud ettevõte, ei vastanud ta eelnimetatud ühenduse suuniste punkti 2.1 kohastele ümberkorraldusabi saamise tingimustele. Siiski kontrollis komisjon, kas kahte ettevõtet ei saaks vaadelda koos kontsernina, mis juhul see oleks abikõlblik. |
(59) |
Kuna SIMPE asutati NGP poolt polümerisatsiooniseadmete ümberkorraldamiseks, millele olid suunatud ka kõnealused abimeetmed, on SIMPE näol tegemist NGP väljundiga. Teisalt asutati NGP 2003. aasta veebruaris ja alustas tegevust 2003. aasta märtsis, seega rohkem kui 3 aastat enne abimeetme rakendamist 2006. aasta märtsis. Vastavalt ühenduse suunistele ei ole seega tegemist vastasutatud ettevõttega. NGP-d iseloomustavad raskustes oleva ettevõtte tunnused: 2003. aastal, st viimasel täisvõimsusega töötatud aastal, oli kahjumi suuruseks 29,68 miljonit eurot ja 2004. aastal 17,87 miljonit eurot. 2005. aastal oli ettevõtte kasumiks 5,27 miljonit eurot, mis laekus peamiselt erakorralistest tuludest. |
(60) |
Peale selle oli NGP abi andmise hetkel SIMPE enamusaktsionär. Seega järeldab komisjon, et vastavalt ühenduse suunistele võib NGP-d ja SIMPE-t vaadelda abi saamise tingimustele vastava kontsernina. |
6.4. Kasumlikkuse taastamine
(61) |
Abi andmise tingimuseks oli ümberkorralduskava rakendamine võimalikult lühikese perioodi jooksul. Kava peab võimaldama ettevõtte kasumlikkuse taastamist pikemas perspektiivis mõistliku perioodi jooksul ja põhinema realistlikel prognoosidel tulevaste tegevustingimuste kohta. Muu hulgas peab ümberkorralduskava sisaldama turu-uuringut ning kasumlikkuse paranemine peab olema eeskätt tulenema kavas sätestatud sisemistest saneerimismeetmetest (vt ühenduse suuniste punkt 35). |
(62) |
Komisjon on arvamusel, et muudetud ümberkorralduskava, mis peegeldab La Seda de Barcelonaga seoses tehtud muudatusi, vastab suunistes esitatud nõuetele. Itaalia esitatud turuanalüüs näitab, et polümeeriturg PETi osas on laienemas. Ümberkorraldamine näeb ette sobivaid sisemisi saneerimismeetmeid minevikuprobleemide ületamiseks (vanalt toorainelt uuele üleminek), mis on ühendatud uue omaniku La Seda de Barcelona uute märkimisväärsete investeeringutega, mis võimaldavad SIMPE-l tegutseda polüetüleentereftalaadi sektoris polümeeri turul ja jätkata samal ajal Fidioni varustamist vedelas olekus polümeeriga tekstiilitööstuse tarbeks. Peale selle esitas Itaalia kolm erineval tootmismahul põhinevat prognoosi (optimistlik, pessimistlik ja tagasihoidlik), kus NGP ja SIMPE kasumlikkuse taastumist nähakse ette mõistliku perioodi jooksul. Seepärast on komisjon arvamusel, et kasumlikkuse taastamise tingimused on täidetud. |
6.5. Abi piirdumine minimaalse vajalikuga: tegelik toetus abi arvestamata
(63) |
Abisumma peab piirduma ümberkorraldamiseks minimaalse vajalikuga, sõltuvalt ettevõtte ja tema aktsionäride rahalistest vahenditest. Peale selle peavad abisaajad panustama märkimisväärselt ümberkorralduskuludesse nii oma vahenditest kui ka turutingimustel saadud välisfinantseeringute kaudu saadud vahenditest. Suurettevõtete puhul loeb komisjon piisavaks panuseks üldjuhul vähemalt 50 %. |
(64) |
Itaalia esitatud teabest selgub, et umbes 80 % ümberkorralduskuludest kantakse kontserni oma vahenditest, seega on ühenduse suuniste punktis 44 sätestatud tingimused täidetud. |
6.6. Abist tingitud põhjendamatu konkurentsi kahjustamise vältimine
(65) |
Selleks, et võimalikult suures ulatuses vähenda negatiivset mõju kaubandustingimustele ja et ülekaalus oleks positiivne mõju, tuleb rakendada tasakaalustusmeetmeid. Vastasel juhul vaadeldakse abi „ühiste huvidega vastuolus olevana” ja seega ühisturuga kokkusobimatuna (ühenduse suuniste punkt 38). |
(66) |
Itaalia teeb ettepaneku järgmiste tasakaalustusmeetmete võtmiseks:
|
(67) |
Itaalia selgitas, et ümberkorralduskava näeb ette NGP (või tema õigusjärglase SIMPE) täielikku loobumist tekstiilitööstusele mõeldud graanul-polüesterpolümeeri turust ja eripolümeerist, loovutades selliselt 20 % nimetatud turust. SIMPE omakorda loodab PETi turul saavutada Euroopa Liidus 4 % turuosa. |
(68) |
Ühenduse suuniste punktis 40 on sätestatud, et „Meetmed peavad olema võrdelised abi moonutava mõjuga ja eriti […] äriühingu suhtelise tähtsusega turul või turgudel. Need peaksid toimima eelkõige turul või turgudel, kus äriühingul on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turuosa”. |
(69) |
Seda arvestades märgib komisjon, et SIMPE keskendub peamiselt polüetüleentereftalaadile polüestriturul. Peale selle on SIMPE enamusaktsionär La Seda de Barcelona polüetüleentereftalaadi turule mõeldud polüesterpolümeeri suurimaid tootjaid Euroopas. Seega moonutab abi märkimisväärselt konkurentsi sellel turul. Sel põhjusel piirab 110 000 tonnine maksimumtoodang ettevõtte kohalolekut turul, võttes arvesse, et SIMPE tegelik polüestri tootmisvõimsus polüetüleentereftalaadi tarbeks on 160 000 tonni aastas. Kuna polüetüleentereftalaadi turg pidevalt kasvab, siis on sama tähelepanuväärne asjaolu, et tootmist piiratakse kuni aastani 2012. Itaalia esitatud turuanalüüs näitab, et 2004. aastal kasvas nõudmine nimetatud toote järele 6,9 %, järgnevatel aastatel nähakse ette tendentsi jätkumist. |
(70) |
CP1 ja CP2 liinidel jätkatava vedelal kujul polüesterpolümeeri tootmisega seoses täheldatakse, et tootmismahtu on ümberkorralduse raames juba vähendatud märkimisväärselt, st 105 000 tonnilt aastas 60 000 tonnile aastas, ja et nimetatud tootmine on suunatud üksnes Fidioni (endine Montefibre) varustamisele. Võimsuse edasine vähendamine selles sektoris ei oleks reaalne ja võiks ähvardada ettevõtte kasumlikkust. |
(71) |
Kokkuvõttes märgib komisjon, et Itaalia on kohustatud mitte andma mis tahes liiki riigiabi SIMPE-le, NPG-le ja mis tahes muule sama kontserni poolt käivitatud, kontrollitud või talle kuuluvale ettevõttele või tegevusele alates komisjoni otsusest, millega abi heaks kiidetakse, kuni 31. detsembrini 2012. aastal, vältimaks, et konkurentsi võimalik moonutamine kõnealuse abi poolt raskeneb tulevikus antava abi tulemusel. |
(72) |
Eelnevat arvesse võttes on komisjon seisukohal, et Itaalia pakutud tasakaalustusmeetmed on piisavad abi negatiivsete mõjude vähendamiseks. |
(73) |
Komisjon järeldab, et teatatud riigiabi, mida antakse NGP-le ja SIMPE-le eespool kirjeldatud ümberkorralduskava rakendamiseks, võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Itaalia antud 20,87 miljoni euro suurune riigiabi NGP/SIMPE ümberkorralduskavale on artiklis 2 sätestatud tingimustel EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv.
Artikkel 2
Itaalia tagab, et kinni peetakse järgmistest tingimustest:
a) |
SIMPE piirab polüesterpolümeeri aastast toodangut polüetüleentereftalaadi turule 110 000 tonnini alates komisjoni otsusest, millega abi heaks kiidetakse, kuni 31. detsembrini 2012. aastal; |
b) |
Itaalia teavitab enne järgmise aasta veebruari lõppu komisjoni kuni 31. detsembrini 2012. aastal SIMPE toodetavatest ja müüdavatest polüesterpolümeeri aastastest kogustest; |
c) |
Itaalia kohustub mitte andma mis tahes liiki riigiabi SIMPE-le, NPG-le ja mis tahes muule sama kontserni poolt käivitatud, kontrollitud või talle kuuluvale ettevõttele või tegevusele alates komisjoni otsusest, millega abi heaks kiidetakse, kuni 31. detsembrini 2012. aastal. |
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.
Brüssel, 16. juuli 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Neelie KROES
(1) ELT C 131, 13.6.2007, lk 22.
(2) Vt joonealune märkus 1.
(3) N 715/1999, EÜT C 278, 30.9.2000, lk 26.
(4) NGP oleks muutunud tehnoloogia-, keskkonna ja energeetikateenuste pakkujaks ja oleks jätkanud uurimiskeskuse haldamist.
(5) Algselt NGP poolt toodetud ja kasutatud toorainel (DMT) olid kõrged püsikulud, mis vähenenud nõudluse perioodil muutsid ühikukulud kõrgeks. Itaalia on seisukohal, et uus tooraine PTA muudab tootmiskulud paindlikumaks ja võimaldab suuremas valikus tööstusrakendusi.
(6) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.
(7) EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.
(8) ELT C 284, 27.11.2003, lk 2.
(9) 2004. aasta andmed.
(10) N 132/1999 Parco Navi, N 191/1998 Pomella, N 652/1999 Granarolo.
(11) Vt regionaalabi suuniste punkt 4.4 (vt joonealune märkus 7).